7/22/2019 Inseneeria 2012-03

1/56

Nordic Baltsat:

hindaskosmose-vimekust

Aravete:

soojus ja elektersnnikust

50 aastat:

metallide like-laborit TTK-s

Tootmise ja tehnika ajakiri

MRTS 3/2012 (41)

TALVETEEDELAHTILKKAJA

Meiren Engineering O:

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

2/56

KOLLEEGIUMI LIIKMED

Madis VrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nunik

(innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HbemgiEesti Masinatstuse Liit, arendusdirektor

aleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, president

arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje PotiseppEesti Toiduliidu juhataja

sirje@toiduliit.ee

Enno LendTallinna Tehnikakrgkool, rektor

enno@tktk.ee

Priit KuluTT, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan

priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaMT Lean Enterprise Estonia asutaja,

Tallinna Tehnikalikooli doktorant

aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tandjate Keskliit, volikogu liige

info@textile.ee

Ain VeskivliEAS, Ettevtete vimekuse divisjoni tstusvaldkonna juht

ain.veskivali@eas.ee

inseneeria kolleegium

sikaanel on Meiren EngineeringO lumesahk. Esikaane kujun-

dus Taivo Org.

Esikaane foto

PeatoimetajaMati Feldmann

mati.feldmann@directormeedia.eeTel. 56 616 262

KorrektorTriinu Tamm

Mrts 3/2012 (41)

Ajakirja antakse vlja Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

KujundajaTaivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine,lugemine ja kuulaminehttp://inseneeria.eas.ee

Reklaam

Rando Meotsrando.maeots@directormeedia.eeTel. 687 9101

Vljaandja

Director Meedia O

Endla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAA

9000

TrkkReusner

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina.Nende lugude juures on ajakirjas ka mrge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Loe jakommenteeri! http://inseneeria.eas.ee

- - -

- - -

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

3/56

SAMA TIIM

JTKABINSENEERIAT

Inseneeriapeatoimetaja

naseks pevaks on selgunud, et Inseneeriat

jb 2012. aasta septembrist vlja andmasama meeskond mis praegugi. Muutub see,

et Inseneeria tellimine lheb tasuliseks, kuivrd

EASi innovatsiooniteadlikkuse programm saab

Inseneeria jaoks lbi. Lhiajal alustame Inseneeria

tellimiskampaaniat.

EAS toetas Inseneeria vljaandmist phimt-

tel, et tegemist oli nn turutrkega. Ehk niisugust

vljaannet nagu Inseneeria oli vaja (meenutame

Inseneeria kolme phieesmrki: vahendada Eesti

tehnika ja tootmise edumeelseid ideid, importida

neidsamu ideid vljastpoolt Eestit ja vrtustada

insenerikutset hiskonnas laiemalt), aga turuju-dude keerises poleks nullist alustav, reklaamist ja

tellimuste mgist majandav ajakiri ellu jnud.

Ja kski kirjastaja olgu ideed kuitahes llad ei

saa pikalt kahjumit lubada.

Praeguseks on muutunud see, et me ei alusta

enam nullist. Meil on seljataga umbes viis aastat

edukat tegutsemist, mille pinnalt edasi minna. Kar-

dinaalseid muudatusi me Inseneeriasse ei planeeri ei

sisu ega vormi osas. Sisukontseptsiooni tpsustamist

me toimetuses kindlasti arutame, vormilt jb Inse-

neeria sama paksuks ja samamoodi kujundatuks.

Vikest moodi hlestamine, peenem timmimine

kib muidugi kogu aeg.

Meil seisab mrtsis ees lugejaksitlus, mis on

meie jaoks vga oluline. Ksime selles mnesid

ajakirja vljaandmise seisukohalt olulisi ksimusi.

Ja palume muidugi aktiivselt ksitluses osaleda.

Saadame nendele tellijatele, kelle e-kirja aadress

on meil olemas, ksitluse lingi. Kigile jb vima-

lus vastata Inseneeria Facebooki lehel. Eelmisel

aastal oli vastajaid kokku natuke le tuhande

lks sedagi rekordit!

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Eestist Maailma

08 Meiren Engineering jaintegreeritud toote-arendus

Eesti Firma

12 Optimaalnelahendus onkoostootmine

Insenerikutse

16 Kuidas ehitada vorme-lit? III osa: vedrustus Intervjuu

22 20 aastaga onEestisse tekkinud tugevkompetentsikeskus

Kommentaar

26 Eesti vajab omaTootlikkuse Keskust Tootmissisendid

28 Kullanudluse kasvutaga on keskpangad

Insenerikutse

30 50 aastat metallidelikettlemisekoolitust TTK mehaa-nikateaduskonnas

Huvitav lahendus

34 Ameeriklasedlid laserigajuhitava kuuli

Ehitus

36 Aravete saab Eestiesimese omataolisebiogaasitehase

insenerikutse

38 N Liidu arvuti-tstus: mdapiraatkoopiate radu

Konverents / MESS

40 Toru ja kaabel 2012 kaks lemaailmsetjuhtivat tootemessiDsseldorfis

Kommentaar

42Kas ettevte onsnastanud omavrtuspakkumise

Huvitav lahendus

46 Kritseldamine insenerikutse

48 1965.1990. aastatekrgtehnoloogilisedkosmoseteemaliseduuringud TT-s

Leiutised

50pilasleiutajate riiklik

konkurss

Konverents / Mess

52 Hinnati Eesti, Lti,Leedu ja Poolakosmosevimekust

53 Summary

54 Nuputamist

SISUKORD / JUHTKIRI 3

FOTO: RIPEV

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

4/56

UUDISED / KROONIKA4

3/2012 (41) PILT: MITSUBISHI

Aasta logistika

suursndmusRail Baltica4.5. APRILLINI TOIMUB TARTUS

DORPAT KONVERENTSIKESKUSESTALLINNA TEHNIKAKRGKOOLIPOOLT KORRALDATAV JRJE-KORDNE LOGISTIKASEMINAR 2012TEEMAL RAIL BALTICA.

ogistikaseminar on rahvus-vaheline ritus, mille ooda-tav osalejate arv on ligikau-

du 350 inimest. Seminar keskendubRail Baltica erinevatele vimalustelenii maanteevedude vaatenurgastkui uutele rikontseptsioonidelening -mudelitele. Toimuvad oma alaspetsialistide ettekanded Eestist javlisriikidest.

Esinevad majandus- ja kommu-nikatsiooniminister Juhan Parts,Eesti Raudtee juhatuse esimeesKaido Simmermann, Rail Balticatasuvusanalsi teinud ettevtte

AECOM direktor Arnis Kakulis,HAVI Logistics Balti regiooni direk-tor Andris Dobulis, Siemens Osa-keyhti Eesti filiaali mgidirektorTiit Mnniksaar jt. Videolkitusesaadab Euroopa Komisjoni trans-pordivolinik Siim Kallas. Seminari-peva modereerib Raivo Vare. Pevlpeb meelelahutusprogrammigaklubis Atlantis. Teise peva, 05.04hommikul toimub ettevtteklas-tus vastrenoveeritud Koidula piiri-

punkti.Logistikaseminari 2012 Rail

Baltica phieesmrk on tekitadadiskussiooni Rail Baltica otstarbe-kusest, tulevikuootustest ning m-judest Balt i riikide majandusele.Diskussiooniga loodame leida vas-tuse, kas Rail Baltica tasub ennastra vi ei.

President kutsub Sindtagasi kooli!

12.16. MRTSINI TOIMUB JUBA NELJANDAT AASTAT VRT ETTEVTMINE,MIS KUTSUB SIND TAGASI KOOLI.

ttevtmise raames kutsutakseEestimaa inimesi koolidesse k-lalispetajaks, millel on Eesti

koolielule iga aastaga aina suurem posi-

tiivne efekt. Tule ja jaga koolitunnis omaelu- ja tkogemusi, rgi hobidest jamuust, mis Sulle korda lheb ning misrikastab pilaste koolipeva ja maailma-pilti. Kik soovijad on teretulnud jagamaoma mtteid ka presidendi algatatudTagasi kooli alamteemal 100 phjust,miks Eestis on hea elada. Leia endalesobiv kool ning registreeru www.tagasi-

kooli.ee

UUDISED / KROONIKA4

TT slmis Mitsubishigakoostleppe elektriautodeuurimiseks ja teadvustamiseks

TT PANUSTAB KOOSTSSE TEADLASTE LAIALDASTE ERIALATEADMISTE JAMEKTORY INNOVAATILISE UURIMISKESKKONNA KAUDU.

ektory on TT loovkeskus jainnovatsiooniplatvorm, kustudengimeeskonnad teevad

ettevtete tellimusel ja teemadel aren-dustid likooli ppejudude juhenda-misel. Kuigi tehnikalikooli teadlased onelektriautosid uurinud ka varem, vi-maldab koost Mitsubishiga TTprofessoritel ja lipilastel liikuda omauurimists teooriast praktikasse.

TT rektor professor Andres Kee-vallik: Eesti riigi ja Mitsubishi kooston jooksvalt laienenud ning selle kauduon ka TT saanud endale rahvusvahe-lisel tasandil olulise partneri. Elektri-autode projekt annab meie teadlasteleainulaadse vimaluse uurida ning aren-dada edasi tarku energialahendusi, mispeagi saavad terves maailmas laialdasekasutuselevtu osaliseks. Eesti tead-lased on nidanud oma vimekust

toota nutikaid lahendusi ning jaapan-laste koostsoov kindlasti kinnitabseda.

Eesti koost Mitsubishiga sai algu-se eelmise aasta mrtsist, kui Eesti va-litsus otsustas ma Mitsubishi Corpo-rationile kasutamata saastekvooti. Selleaasta lpuks rajatakse kogu Eestit kat-tev elektriautode laadimise taristu ningEesti teedele lisandub jrjest uusi elekt-riautosid.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

5/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

6/56

UUDISED / KROONIKA6

3/2012 (41) PILDID: BESTNET

Santa Mariasttabmen-insener

MAITSEAINETE TOOTJAFIRMASAS SANTA MARIA TTABMENINSENER ILMAR RNI.

eninseneri tlesan-ded on:

uute ideede vljapakkuminesuurkkidele ja suurkkidekulinaariatele; suurkkideesindajate koolitamine;retseptide arendus uute

toodete ja maitseainetega;kataloogide kokkupanemine;toidukoolitused Ltis, Leedus,Ukrainas, Poolas, Valgevenesjm;uute kontseptsioonide lbit-tamine, arendamine ja infoedastamine Ida-Eurooparegiooni meeskonnale;pressirituste lbiviiminevastavalt turundusplaanile.

AS Santa Maria on Santa Maria ABttarettevte, mis asutati 1. jaa-nuaril 2007. AS Santa Maria vas-tutab Santa Maria toodete mgija turunduse eest Balt i riik ides,Venemaal, Ukrainas, Valgevenes,Kasahstanis ja Aserbaidaanis.Santa Maria AS pakub td 130inimesele.

UUDISED / KROONIKA6

Bestnet AS teel Eesti juhtivaksmasinatstusettevtteks

TIKI TREILERITE TOOTJA AS BESTNET LLITAS 9. VEEBRUARIL TLEUUENENUD MASINAPARGIGA TOOTMISTSEHHI.

estnet investeeris koosts

EASi, KredExi ja Swedbankiga2,2 miljonit eurot uude toot-

mistehnoloogiasse. Kaheksa uue metal-littlusseadme soetamise eesmrgiksoli tsta ettevtte innovaatiliste toodetevalmistamise vimet. Bestneti juhatuseesimees Tnu Lelumees: Sarnaseidmasinaid ksikuna on ostnud Eestisteisedki ettevtted, kuid eriliseks muu-dab selle investeeringu terve ttlemis-protsessi viimine uuele, maailma tippta-semele. Lisandvrtust annab laserli-

kuri ja lehekeskuse automaatne peale-ja mahalaadimine, mis teeb tprotses-si sujuvamaks ja vhendab inimtjuvajadust. Viimane on oluline, sest me-tallmaterjal on reeglina suuremtme-line ja raske.

Kompleksi teine oluline iseloomus-tav sna on tdeldava materjali gaba-riidid, mis tnu uutele masinatele vi-maldavad ksitseda hoopis suuremt-melisemaid materjale. Niteks lehekes-

kuses saab tdelda 4,3 m ja painutus-

pingil 4,1 m pikkuseid detaile.Kolmanda uuendusena toob Tnu

Lelumees vlja RAS-painutaja. Kui tava-lised painutuspingid on nn kantpressid,siis nd ei saavutata detaili profiilimitte tavaprase pressimisega, vaidpainutamisega, mis tagab parema kva-liteedi ja vljangemise. Investeeringus-se kuuluvad ka suure tootlikkuse jatpsusega CNC trei- ja freeskeskused,mis vimaldavad pakkuda kompleksse-mat teenust ja luua omatoodetele li-

sandvrtust.ASi Bestnet phitegevusalaks on

siduauto jrelhaagiste tootmine, samu-ti tehakse tihedat koostd mitmemaailma suurima korporatsiooniga eri-nevatelt tootmisaladelt. Ettevte turus-tab oma tooteid kigis Phjamaades,Balti riikides, Valgevenes, Ukrainas jaUsbekistanis. 1990. aastal asutatudEesti kapitalil AS Bestnet annab tdligi 100 inimesele.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

7/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

8/56

Eestist Maailma8

VRTUSAHELA TIPUS:

FOTOD: MEIREN ENGINEERING

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

eiren Engineering Ojaguneb kolmeks ksu-seks, millest esimene ja

vast tuntuim on Meiren Snow, tutvus-

Viimased kolm talve on olnud eriti lumerohked, mis peaks rmustama firmat

Meiren Engineering O, mis valmistab Eesti ja Phjamaade turule lumesahku.

Kas see tepoolest nii on, seda vttis Inseneeria uurida.

tab Meiren Engineering O projekteeri-misosakonna juhataja Mart Reinson.Kuigi lumesahka ei osta klient endaleainult heks hooajaks, on Meireni m-ginumbrid aasta-aastalt jrjest kasvanud.Kllap veendub jrjest enam klientemeie sahkade headuses. Aga kui rkida

vrtusketist, siis on lumesahad ise vljaarendatud, ise toodetud, loodud on omabrnd ja sahad on ise lpptarbijale ma-ha mdud. Kogu toode algusest lpu-ni. Toodete vrtusahelas asuvad Meire-ni lumesahad pigem krge lisandvrtu-sega toodete kategoorias, kuhu paljud

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

9/56

EESTIST MAAILMA 9

SUUR OSA ROOTSIS MDAVATESTUUTEST MAANTEESAHKADESTKANNAB MEIREN SNOW KAUBAMRKI

tud diplom ning Rootsi erinevate sltu-matute organisatsioonide poolt lbiviidud tootetestimiste head tulemused.Meil on tootearenduse vallas enam kui

15-aastane kogemus, tleb Mart.Meiren Engineeringu juhatuse liige

ja tegevjuht Toomas Uibo: See vibklada llatavalt, aga me ootame aega,kui rohke lumekogus ka meie ri posi-tiivselt mjutaks. Riik peab tagama val-misoleku maanteede puhastamiseksolenemata sellest, kas lund on oodatavi mitte. Meie peamine mgiartikkelongi just maanteedel sitvad sahad. Kui

Meiren pakub tooteid jateenuseid kolme kaubamrgi alt:Meiren Snow, Meiren Engineeringning Meiren Machinery.

Meiren Snow kaubamrgi altmakse omatooteid, mis onseotud lumekoristamisega,peamiselt lumesahku. Meirenistegeldakse lumesahkadearendamise ning mgiga.Valmistamine ostetakse sisse.

Meiren Engineeringu kaubamrgialt pakutakse tootearendus- japrojekteerimisteenuseid. Meirenilon pikaajaline inseneritkogemus ning omatoodetearendamine aitab oskustearendamisele ainult kaasa. Oskusiei hoita vaka all, vaid pakutakseteenusena ka teistele.

Meiren Machinery kaubamrkikannavad muud omatooted, misei ole seotud lumega, ning kaklienditellimusel valmistatud

seadmed.Ttajate arv ca 20.

2011. a kive 2,94 mln eurot.

Kapital: 100% Eesti.

lhitutvustus

tootjad prgivad. Me pakume omabrndinime kandvaid tooteid, mida meise arendame ja toodame, otse lpp-kliendile, ehk teehooldusega tegelevate-

le ettevtetele.

Umbes 10% Meireni poolt mda-vatest lumesahkadest jb Eestisse, le-

jnu lheb Phjamaadesse. Edukasttegutsemisest tootearenduse vallas onMeirenil ette nidata ka Soome Teede-histu (Suomen Tieyhdistys) poolt an-

lund tuleb palju, sahatatakse teed liht-salt tihedamini. Teehooldaja ei osta pa-

raku rohke lume tttu rohkem sahkasid.Iga maanteesahk vajab ju ka suurt veo-kit. Olukord on teine traktorisahkadeturul, mis on otseselt mjutatud allasa-danud lume kogusest. Seal me veel niitegijad ei ole. Aga kll tuleb aeg.

Meiren tuseb teiste Eesti masina-tstusettevtete seast esile, rakendadesedukalt disaini oma tegemistesse. Eelmi-

sel aastal kandideeriti konkursil Ette-vtluse Auhind kategoorias Disainira-kendaja (vitjaks tuli AS Krimelte).Pris oma disainerit meil tna palgal eiole, aga tootearenduses teeme vajaduselkoostd disainibroodega. ks meiefilosoofia on, et kik jooned, mis ilm-tingimata ei pea olema sirged, seda ka eiole, toob Mart huvitava nite Meirenifirmakultuurist. See annab meie too-

MEIREN ENGINEERING O PROJEKTEERIMIS-OSAKONNA JUHATAJA MART REINSON

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

10/56

EESTIST MAAILMA10

detele, niteks lumesahkadele, ratunta-va no. Et lumesahkade asjatundja t-leks juba kaugelt, et see seal on Meirenilumesahk.

Inseneeria toimetaja vaidleks kver-joonte asjus vastu, et lhim tee kahepunkti vahel on sirge. Mart pareerib se-da nitega veidi teisest valdkonnast.Meiren Engineeringul on tugev knowhow tugevusarvutustes. Ehkki sirgjoonon lihtsaim, peavad kverad pinnadteinekord pingele paremini vastu. M-nikord on kverjoonte tttu vaja ka v-hem keevitada.

Pingetele peavad sahad muidugivastu pidama me teame, kui raske viblumi olla. Tnava lumesahad on umbes34 meetri laiused, maantee omad 45meetrised, aga lennuvlja lumesahad onheksa meetri laiused. Meireni lumesa-had ttavad ka Tallinna Lennujaa-mas.

Meiren Engineering O teine ksusongi Meiren Engineering, maakeelsenasiis projekteerimisosakond, kelle spetsia-liteet on klientidele tootearenduse know

howpakkumine. Kuna meil on pikaaja-line insenerit kogemus ning omatoo-dete arendamine aitab oskuste kasvuleainult kaasa, siis ei hoia me oma oskusivaka all, vaid pakume teenusena ka teis-tele. Ma ei saa siin kigist konkreetsetest

projektidest rkida, kuivrd see vajaksklientidega eelnevat koosklastamist.Aga me osaleme niteks Uruguay kahemiljardi dollari suuruses projektis, misneb ette tselluloositehase ja sadamaehitust. Meie osa selles on puidutstu-sele hooldusplatvormide projekteerimi-ne. ldisemas plaanis pame psidamehaanika valdkonnas, ehk tuled klge

ja kik! rgib Mart.Meiren Engineering pakub kiki

tootearendusega seotud teenuseid kateistele ettevtetele. Tegeleme 2D- ja3D-projekteerimise, tootearenduse, tu-gevusarvutuste tegemise, riskianalside

vormistamisega jne, tutvustab Mart.Seadmete riskianals on niteks vajalikCE-sertifikaadi omandamiseks, kui soo-vitakse oma seadmeid ma mnesEuroopa riigis.

Riskianalsi lbiviimist oleme

pakkunud ka teistele klientidele (niteksseadmele, mis purustavad betoonposte).Lisaks oleme lbi viinud mitmeid huvi-tavaid tootearenduse valdkonna projek-te. Niteks telliti meilt lesidetava esta-kaadi projekteerimine, mille nueteks

meirenpiltides

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

11/56

EESTIST MAAILMA 11

oli esiteks, et see peab pidama vastu ras-kusele 10 tonni, samas olema ilma eriva-henditeta monteeritav-demonteeritav 20 30 minuti jooksul ning piisavalt kerge,et seda oleks vimalik paigaldada ksitsiautole transpordiasendisse.

Mardiga vesteldes selgub, et huvita-vaid projekte on lbi viidud mitmeid: onprojekteeritud erinevaid konveiereid,

hetkel tegeletakse veoauto jrelhaagiseprojekteerimisega, mis on meldud me-rekonteinerite transportimiseks. Seemerekonteineri jrelhaagise projekt al-gas kui lihtne 3D-projekteerimislesan-ne, kuid kujunes tsiseks tootearenduse

projektiks, kus sisuliselt vaadati mberkogu seadme algne kontseptsioon.

Toomas Uibo: Tihti pole igal masi-natstusettevttel mttekas oma toote-arendustiimi tle vtta. Kui on soovolla konkurentsivimeline, siis esmasedinvesteeringud tark- ja riistvarasse onvga, vga suured. On olukordi, kusefektiivsem on tootearenduse pool sisseosta.

Meiren Engineeringu eesmrk ongi

aktiivselt sellist teenust pakkuda niikodu- kui vlismaal. Hea tootearenduson paraku kallis, aga kordades veelgikallim on toota halba toodet, mis onlbi mtlemata ja kulukas.

Seetttu on oluline kohe algusestpeale asju igesti teha, et tehtud kulutu-sed hiljem kuhjaga tagasi saada. Olemeviimasel ajal investeerinud le 100 000euro tootearenduse tehnilise ja tarkva-rabaasi kaasajastamisele. Arvame, etoleme ks vheseid inseneribroosid

Eestis, kes kasutab integreeritud toote-arendust. See on kige kaasaegsem ja kaefektiivseim moodus erinevaid masinaid

ja seadmeid luua. Protsessi on kaasatudka tootmine ja mk. Me vimaldameka kliendil, kskik, kus riigis ta ka eiasuks, le interneti tootearenduses ak-tiivselt kaasa la. Samas on nende in-tellektuaalne omand kindlalt kaitstud.Saladuste hoidmine on meie igapevaneleib.

Meiren Engineering O kolmaskaubamrk, Meiren Machinery, tegelebseadmete, mis pole seotud otseselt lume-ga, tootmisega. ksusel on niisugusedomatooted nagu liiklusmrkide hool-dusplatvormid; postide maasserammijadehk vairamid; on valmistatud ja paigal-

datud konveiereid erinevatesse tehastes-se, sh ABB Jri tehasesse.

Millega Meiren Engineering Oeristub oma valdkonna ettevtetest?Eristume sellega, et meil on oma brn-ditoode, mida edukalt ekspordime. Sa-mas kib edasi pidev oma toote arendus.Meireni lumesahad jtavad puhtama

jlje, mistttu on phjust raputada teelevhem soola. Rootsis maksab teehoolda-

ja iga kilogrammi soola pealt trahvi,iseloomustab Mart.

Kontserni siseselt oleme tootmisekorraldanud nii, et projekteerimine jatootearendus kib Tallinnas, aga fsilinetootmine toimub meie gruppi kuuluvasPaide Masinatehases, rgib Mart.

Long story short kelleks tahab Mei-ren saada? Tahaksime saada rahvusva-heliselt tunnustatud tootearendusb-rooks, vtab Mart eelneva jutu kokku.Inseneeria poolt selleks judu, edu javedu!

Meiren Engineering

tahab saada rahvus-

vaheliselt tunnustatud

tootearendusbrooks.

MART REINSON

TALLINNA LENNUJAAMA HOIAVADLUMEVABANA MEIREN SNOW LES8603SAHAD

KSKI JOON, MIS EI PEA

OLEMA SIRGE, SEDA KA EI OLE

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

12/56

FOTOD: FILTER, KREDEX

EESTI FIRMA12

3/2012 (41)

Eesti Firma12

energeetika tulevik:

OPTIMAALNE

LAHENDUS ONKOOSTOOTMINE

Firma nimi, Filter AS, viib mtted tahtmatult veevrgile

ja -filtritele. Kuid kohapeal selgub, et firma

tegevusvaldkond on tunduvalt laiem.

MATI FELDMANN,INSENEERIA PEATOIMETAJA

imi Filter on jnud rohkem

ajaloolistel phjustel, kui 20

aastat tagasi alustati veess-teemidest ja vastavate seadmete mgist,

selgitab Filter AS mgidirektor Bert Lu-

ke. Tnasel peval annavad suurema osa

meie kibest gaasimootoril ttavad elekt-

ri ja soojuse koostootmisjaamad. Neid

oleme paigaldanud Eestisse, teistesse Balti

riikidesse, Soome, Venemaale, Valgevenes-

se, Bulgaariasse.

Eestis on koostootmisjaamad muuhul-

gas mlemas Tallinna prgilas, Psklas

KOOSTOOTMISJAAM VALGEVENES

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

13/56

EESTI FIRMA 13

3/2012 (41)

Hetkel on Filter Grupis inimesi tl um-

bes 250, neist Eestis 58.

Me projekteerime, loome lahendused,

aga fsilise osa (seadmed, komponendid,

materjalid) ostame sisse. Tsi, meie grupi

Soome ksuses kib ka tootmine teeme

seal katlaseadmeid. Siin Eestis ehitame

vikest viisi ka konteinerkatlamaju, mis

lhevad ekspordiks. Oleme ehitanud ka

rendikatlaid/mobiilseid aurugeneraatoreid.

Saame neid pakkuda juhuks, kui kliendiolemasolev aurukatel langeb rivist vlja

vi on vaja lisavimsust.

igesti valitud tegutsemisvaldkond ja

kompetents ei j avaldumata firma ma-

jandustulemustes. 2011. aasta oli meie

KOOSTOOTMISJAAM LTIS

RENDIKONTEINER

ja Jelhtmel. Soome toodetud jaamades

kasutatakse ktusena biomassi.

Oleme slminud lepingud mitme

koostootmisjaama tarneks Eestis 2012

2013 aastal. Arvuliselt kige rohkem too-

dame 12-megavatiseid jaamu, aga olemeniteks Valgevenesse paigaldanud ka jaa-

ma vimsusega 37 MW. Kokku on Filter

tarninud Valgevenesse koostootmisjaamu

elektrilise vimsusega ligi 200 MW, mis

varustavad sealsest tarbimisest umbes

6%.

Bert Luke tundub olevat suur koos-

tootmise fnn. Vtame elektri ja soojuse

tootmise pulkadeks lahti. Toota on vaja

mlemat. Tootes elektrit ja soojust eraldi,on ainult elektri tootmise kasutegur 20

30%, sest soojust tekib ikka ja kui seda ei

kasuta, lheb see atmosfri. Ainult sooju-

se tootmisel on kasutegur 90% ringis. Kui

mlemat toota koos, jb kasutegur sama

krgeks, selgitab Bert. Tna rgime juba

trigeneratsioonist: elektri, soojuse ja kl-

ma koostootmisest. Oleme kliendi vajadus-

test lhtuvalt ka sellise lahenduse teinud

kaubanduskeskuses Valgevenes.

Suuri jaamu projekteerivad ja ehitavad

meil vlisettevtted, meie oleme spetsiali-

seerunud viksematele jaamadele. Eesti

ettevtete seas meil otseseid konkurente

pole, konkurendid on vljaspool. Me t-

tame rahvusvahelises ris ja meie thtsaimvara on insenerioskused meie soojusteh-

nika, elektri- ja keemiainsenerid, iseloo-

mustab Bert. Rkides kaadri voolavusest,

tleb ta, et kaader voolab peamiselt ainult

sisse, st vaja on juurde vtta uusi ttajaid.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

14/56

EESTI FIRMA14

3/2012 (41)

grupile parim aasta, kive ulatus 80 mil-

joni euroni, aga see aasta tuleb veelgi pa-

rem, avab Bert firma majandusseisu.

Kaasa aitab see, et talved on linud kl-

memaks ja kliendid vajavad usaldusvr-

seid, toimivaid lahendusi.Veessteemide

poole peal jagunevad firma tegevused

joogivee puhastamiseks (vee kvaliteet

peab vastama normidele mitme nitaja

osas) ja tehnoloogiliseks veettluseks.

Filter on teinud lahendusi Tartu sooja-

tootjale Fortum, Tallinna Sadamale, Saa-

remaa Piimatstusele, Sillame, Haap-

salu ja Vru vee-ettevtetele, Tallinna

Farmaatsiatehasele.

Rgime veel ekspordist, tootlikkusest,

vrtusketis krgemale tusmisest, millest

kirjutamise on Inseneeria vtnud oma

sdameasjaks. 1015% meie kibest tuleb

Eestist ja lejnu vljastpoolt, iseloomus-

tab Bert, seega me valdavas osas ekspordi-

me oma teenust, know howd ja kompetent-

si. Samas kogu ettevtete grupi strateegili-

ne juhtimine kib siit, Migu tehnopargist,

Rae vallast.

Filter (peaaegu tielikult Eesti kapita-lil) toimib kui rahvusvaheline grupp, mille

peakorter on Eestis ja kus toimub toodete-

teenuste ja lahenduste vljattamine.

Firma kliendid paiknevad aga valdavas

osas vljaspool Eestit. Nende tunnuste

phjal paikneb Filter oma valdkonna vr-

tusketis vgagi krgel kohal.

Valdavas osas me

ekspordime oma know

howd. Samas kogu

ettevtete grupi stratee-

giline juhtimine kib siit

Migu tehnopargist.

KredEx toetab elujulisi ettevtteid laenu,pangagarantiide vi liisingu saamisel

ige enam kasutavad ettevtjad KredExi teenustest laenukendust, mis tagabkuni 75% laenu, liisingu ja pangagarantii summast. Kuni kolm aastat tegutse-

nud ettevtjate laenusaamise vimaluste parandamiseks pakume stardilaenukendust. Kiiresti arenevatele ettevtetele pakume allutatud laenu ning kaasfi-nantseerime tehnoloogialaenuga ekspordipotentsiaaliga tstusettevtjate inves-teeringuid masinatesse ja seadmetesse. KredEx Krediidikindlustus kindlustabarvete laekumist krediiditingimustel mdud kauba ja teenuse eest.

AS Filter on KredExi klient olnud alates 2006. aastast. KredExi teenusteston Filter kasutanud pangagarantii ja investeerimislaenude kendust ning kre-diidikindlustust. Ettevtte kiiret kibe ja turuosa kasvu on aidanud saavutadaklientidele sobivate finantseerimisvimaluste leidmine.

Nii pakkus ettevte Leedus koostootmisjaama rajamisel pikemaajalist j-relmaksuprogrammi KredExi krediidikindlustuse toel. Valgevene projektidesseon kaasatud olulisel mral rahvusvahelisi investeeringuid, mis on tagatuderinevate riikide ekspordigarantiidega.

Kuna suured projektid nuavad garantiide vljastamist mlemal suunal niitootjatele kui tellijatele, on KredExi kendus vimaldanud ettevttele pankadepoolt vimaldatavate garantiilimiitide suurendamist.

Niteks on KredExi toel valminud soojuse ja elektri koostootmisjaam KlaipedosMediena Leedus ja valmimas Toholammin Energia koostootmisjaam Soomes.

Mdunud aastal kendas KredEx (kokku 52 miljoni euroga) 454 ettevttefinantskohustusi. KredExi tugi vimaldas ettevtetel kaasata pankadest tien-davat finantseerimist summas 112 miljonit eurot.

Toetatud ettevtetes ttab kokku 10 525 ttajat ning finantseeritudprojektide tulemusena plaanitakse luua ligikaudu 650 uut tkohta.

Alates 2001. aastast on KredEx kendanud 2230 ettevtte finantskohustu-si summas 298 miljonit eurot, mis on vimaldanud ettevtetel pankadest kaa-sata rahastamist summas 593 miljonit eurot. Toetatud ettevtetes ttaskokku 59 531 ttajat ning toetatud projektide tulemusena on loodud hinnan-guliselt 9085 uut tkohta.

Kommentaar

LEHAR KTT,KredExi ettevtlusdivisjonijuht

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

15/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

16/56

PILDID: FS TEAM TALLINN

INSENERIKUTSE16

3/2012 (41)

INSENERIKUTSE16

FS TEAM TALLLINN,TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL,

TALLINNA TEHNIKALIKOOL

ui varem oleme lbi vaadanud

meie mehaanilise sbra sdame ja

selgroo, siis tna keskendume lii-

gestele. Nagu iga insenerit, algab ka

vedrustuse projekteerimine alglesande

pstitamisest. Selleks tuleb mratleda

vajadused ja vistlussarja poolt kehtesta-

tud piirangud. Formula Student sarjas on

peamised vedrustust puudutavad reeglid

jrgmised:

1) vormelauto peab olema neljarattalinelahtise juhiruumi ning katmata rataste-

ga siduk, mille rattad ei asetse hel

joonel;

2) sidukil peab olema tielikult funktsio-

neeriv amortisaatoritega varustatud

vedrustus kogukiguga vhemalt 50,8

mm, millest 25,4 mm on survele ning

25,4 mm vedrustuse tmbele;

3) minimaalne rehvi lbimt on 203,2

mm (8 tolli).

Enne reaalset projekteerimist tuleb teha

selgeks, mida antud siduki vedrustuseltoodatakse. Selleks peab svenema Formu-

la Studenti vistlussarja eripradesse.

Vistlusrajad on enamasti vga tehnilised

ja neid iseloomustavad kitsad jrsud kur-

vid, slaalomid ning piked. Vistlus koos-

neb neljast erinevast dnaamilisest katsest,

mis on les ehitatud nii, et prototpide

suutlikkus tuleks maksimaalselt vlja.

1) Kiirendus (Acceleration) eesmrgiks on

vistlusauto kiirendusvime mtmine.

Raja pikkuseks on ette nhtud 75 m.

formula student:

KUIDAS EHITADA VORMELIT?III OSA: VEDRUSTUS

Pev muutub iga ga kukesammu vrra pikemaks ja

kevad lheneb hirmuratava kiirusega. See thendab

tempo ja temperatuuri tusu ka vormelimeeskonna

sees. Kik jud on mobiliseeritud, t kib

katkematult, sest aprillis nalja ei saa. Siis peab uusim

prototp juba ringrada silitama. Jtkame

loengusarja vidusiduauto ehitamisest.

VORMELI KNMIK

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

17/56

INSENERIKUTSE 17

3/2012 (41)

Otsime kiiret pilooti!

tkuulutusPhiparameetrite valikul tuleb lhtu-

da endale olulistest eesmrkidest. Teades

raja eripra, otsustati valida vimalikult

vike teljevahe, tagamaks head manver-

datavust ning optimaalset kaalujaotust.

Samuti valiti tagasillale kitsam rbe kui

esisillale, et vltida kitsastes ja jrskudes

kurvides tagumiste ratastega koonuste rii-

vamist.

Lisaks phimtmetele tuleb selgeks

teha ka, millise suurusega velgi ja missu-

guste omadustega rehve hakatakse kasuta-

ma. Rehv on ks olulisemaid komponente

vidusiduautodel, sest rehvi vimekusest

sltub auto teelpsimine. Rataste suuruse

valikus mngib olulist rolli rehvitootjate

poolt pakutavate rehvide mtmed jarehvisegude omadused.

Antud siduki puhul osutusid valituks

Hoosieri toodetavad 10-tollised slick reh-

vid. Sellise valiku juures oli vimalik v-

hendada vedrustamata massi, vrreldes

3) Sprint (Autocross) eesmrgiks on hin-

nata vistlusauto juhitavust ja man-

verdusvimet, ilma et teised sidukidseda segaks. Sidetakse ringhaaval.

4) Kestvussit (Endurance) rada sarnaneb

sprindi rajale, kuid pikkus on 22 km.

Tarvis lheb kahte juhti, kellest kumbki

sidab 11 km jrjest.

2) Klgkiirenduskatse (Skid-pad) katse

eesmrgiks on mrata kindlaks vist-

lusautode arendatav maksimaalneklgkiirendus. Selleks on autodel vaja

lbida mahamrgitud rajal kumbagi

pidi kaks ringi ning iga ringi mdetak-

se eraldi. Parim vasak ja parempoolne

ringiaeg liidetakse kokku.

ui varasematel aastatel on meeskond rooli lubanudvaid insenere, siis kogemused nitavad, et krgei-

masse tippu prgimiseks on vaja professionaalseid pi-loote. Uueks hooajaks otsime enda koosseisu tudengeid,kel mrkimisvrseid kogemusi ringrajal. Kik vihjed japakkumised on oodatud info@formulastudent.ee.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

18/56

INSENERIKUTSE18

3/2012 (41)

13-tollistega, ning hoolimata velje vikse-

mast lbimdust tagada ikkagi sobilik

kndtelje kinemaatika.

Vedrustuse projekteerimine algab ki-

nemaatikast, mis iseloomustab hoobade

paigutust ja nende liikumist. Sellest tule-

nevad hoobadele mjuvad jud ning rehvi

kontaktpinna suurus erinevates sidutin-

gimustes. Et saavutada ratta liikumist ja

siduki dnaamikat soovitud viisil, on

vedrustuse projekteerimisel oluline arves-

tada ka raami konstruktsiooniga. Nimelt

tuleb leida vimalikult jigad punktid

vedrustuse kinnitamiseks. Ainult nii on

kindel, et vedrustuse dnaamikat mjuta-

vad ainult vedrustuse elemendid ega toi-mu raami kinnituste deformeerumist.

Vajaliku kinemaatika vljaarvutamiseks

rakendatakse vedrustuse projekteerimise

tarkvara Susprog 3D. Selle abil on vimalik

koostada vormeli vedrustuse virtuaalne

mudel, paigutada vedrustuse elemendid ja

tagada nende vaba liikumine.

Oluliseks slmeks vedrustuse kinemaa-

tikas on klgkaldumistsenter ja selle asu-

koht, mis tuleneb hetketsentrist. Hetketsen-

ter on vedrustuse hoobade pikenduste ris-

tumisel tekkiv punkt, mille mber ratasliigub. Vastava ratta keskpunkti maapinnal

ja hetketsentrit lbivate sirgete ristumis-

punkti nimetatakse klgkaldumistsentriks.

Esi- ja tagavedrustuse klgkaldumist-

sentrite hendamisel saadakse klgkaldu-

mistelg, mille mber vedrustatud mass

(auto kere) prab. Klgkaldumistsentri

krguse kaudu on vimalik siduki kitu-

mist kurvides olulisel mral muuta. Ni-

melt moodustavad vedrustuse hoovad osa

siduki klgkaldumisjikusest asjaolu

tttu, et klgjud mjuvad lbi nende. Ju-

hul kui klgkaldumistsenter asub maapin-nast krgemal, vastanduvad lbi hoobade

mjuvad jud kere kaldumisele, suurenda-

des vedrustuse klgkaldumisjikust.

Samuti on oluline vedrustuse liikumi-

sel klgkaldumistsentri asukoht kere suh-

tes nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunal.

Stabiilse ja ettearvatava juhitavuse jaoks

on vaja piirata selle liikumist kere kaldu-

misel kurvides.

Klgkaldumistsenter

Sele 2

Ackermani teooria

Sele 3

Susprog 3D, kinemaatika projekteerimine

Sele 1

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

19/56

INSENERIKUTSE 19

3/2012 (41)

Rooli geomeetria peamiseks lesan-

deks on tagada juhitavus kurvi sisenemisel.

Esisilla rpmest tulenevalt liiguvad rattad

kurvis erinevat raadiust mda, mis mn-

gib olulist rolli nii kurvi sisenedes kui ka

kurvi keskosas. Siinkohal tuleb appi Acker-

mani teooria, mille kohaselt vrdse pr-

denurga korral on sisemisel rattal suurem

prdenurk kui vlimisel. Valides viksei-

maks prderaadiuseks 4 m ning kasutades

rpme ja teljevahe geomeetrilisi seoseid,

saame Ackermani teooria jrgi rataste

prdenurkadeks 21,6 kraadi vlimisel ja

29,7 kraadi sisemisel rattal.

Teise olulise punktina tuleb arvestada,

et juht saaks igas olukorras hoida kahte

ktt roolil. Sellisel juhul on rooli prde-nurgaks staatilisest asendist piirasendisse

umbes 135 kraadi. Vttes arvesse kiki

neid piiranguid ning kasutades kinemaati-

ka programmi Susprog3D, oli vimalik

vlja arvutada parim lahendus. Saadud

tulemuseks saime rooli maksimaalse pr-

denurga korral vlimise ratta 22-kraadise

ja sisemise ratta 29-kraadise nurga. Needtulemused on illustreeritud selel.

Kolmas oluline aspekt roolissteemis

on parasiitroolimine. See on rataste kokku-

ja lahkujooksu muutus vedrustuse liiku-

misel. Jrskudel pidurdamistel, kus suur

osa massist kandub tagaratastelt esirataste-

le, liigub ka esivedrustus kokku. Kui sellisel

juhul rataste kokku- vi lahkujooks muu-

tub, mjutab see oluliselt auto juhitavust

ja seega kitumist rajal. Ootamatuste vlti-

miseks ja balansseeritud juhitavuse taga-

miseks tuleb minimeerida parasiitrooli-

mist. Jrgnevatel piltidel (sele 4 ja 5) on

kujutatud parasiitroolimist vedrustuse lii-

kumisel.

Nii nagu enamik projekteerimisles-

andeid on ka vedrustuse loomine kompro-

miss soovitava ja vimaliku vahel. Vima-

tu on projekteerida ssteemi, mis oleks

parim igat tpi dnaamilise katse jaoks.

Niteks kiirendades on oluline kohapealt

startimine ja pikisidestus, rajal liikudesmrab kiiruse aga klgsidestus. Seeprast

on vormeli vedrustus les ehitatud nii, et

seda oleks vimalik erinevate katsete jaoks

mber seadistada.

Veoju rakendumisel tekib kaalu m-

berjaotumine esisillalt tagasillale. Koor-

Oluline aspekt rooli

ssteemis on parasiit-

roolimine: rataste kokku-

ja lahkujooksu muutus

vedrustuse liikumisel.

CNC treimine alates 3 kuni 250 mm.

Partiid alates 25 kuni 50 000 tk.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

20/56

INSENERIKUTSE20

3/2012 (41)

mus saab kanduda ratastele lbi elastsete

elementide nagu vedru ja amort vi lbijikade elementide nagu hoovad. Vedrus-

tuse hoobade kaudu toimuvat koormuse

mberjaotumist nimetatakse geomeetrili-

seks kaalu mberjaotumiseks, mis toimub

hetkeliselt. Tulenevalt hoobade kinnitus-

punktide geomeetriast on vimalik regu-

leerida koormuse mberjaotumise osakaa-

lu elastsete ja jikade llide vahel. Mida

suurem osakaal on jikadel elementidel,

seda rohkem veojudu lheb stardihetkel

auto edasiviimiseks, mitte elastsete ele-

mentide kokkusurumiseks. See omakorda

tagab maksimaalse kohaltkiirenduse.

Olles vlja arvutanud projekteeritavale

sidukile sobiliku kinemaatika, jb veel

ks etapp, mis tuleb lbida, enne kui saab

sekundiseieriga mtu vtta. Auto dnaa-

mika seisukohast on oluline vedrustuse

detailide ja slmede projekteerimine opti-

maalse tugevusvaruga. Need moodustavad

2/3 siduki vedrustamata massist, mida

Parasiitroolimine, eestvaade

Sele 4

Parasiitroolimine, pealtvaade

Sele 5

alandades paraneb juhitavus ning vheneb

auto pramist mjutav/takistav inertsmo-ment. Olulised vedrustuse elemendid nagu

knmikud ja tshoovad on projekteeri-

tud vastavalt jududele, mis neile mju-

vad.

Judude vljaselgitamiseks on loodud

arvutusmoodul, mis rehkendab vastavalt

vedrustuse kinemaatikale ja eeldatavale

klg- ning pikikiirendusele jud vedrustu-

se hoobades. Saadud jud vetaksegi alu-

seks detailide projekteerimisel. Projektee-

rija peab leidma kompromissi konstrukt-siooni vastupidavuse ning kompaktsuse

vahel. Kiki vedrustusedetaile optimeeri-

takse, kasutades FEM-analsi, et tagada

piisav varutegur ning minimaalne mass.

Kui enamikku autol paiknevaid sstee-

me saab eelnevalt katsetada ka laboritingi-

mustes, siis vedrustuse seadistamine jb

vaid ringrajale. Kogemused nitavad, et

igale katsele ja juhile meeleprase seadis-

tuse leidmine on pikk protsess, kuid tasub

vistlustules end alati ra. Kui rattad tee-kattest kinni ei hoia ja rool juhile ei allu,

pole kasu ei vimsast mootorist ega jigast

raamist. Suurt rolli auto seadistamisel

mngib piloodilt saadav tagasiside. Sel

aastal totavad rajapevad eriti pikaks ve-

nida, sest auto kitumisvrrandis on uueks

tundmatuks aerodnaamika.

Jrgmise Inseneeria trkkiminekuks

on FEST12 juba Rapla kardirajal kevadet

kuulutamas.

Kui enamikku auto

ssteeme saab katsetada

ka laboris, siis vedrustuse

seadistamine jb vaid

ringrajale.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

21/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

22/56

FOTOD: ADDINOL

INTERVJUU22

3/2012 (41)

Intervjuu22

tunnustus:

20 AASTAGA ON EESTISSE TEKKINU

Jrgneb Inseneeria

intervjuu Addinol

Eesti juhi Tiina

Suijaga.

MATI FELDMANN,INSENEERIA PEATOIMETAJA

as Addinolil on Eestis ka omatootmisksus? Mida kohapeal

tehakse?

Ei, meil ei ole Eestis tootmist. Esinda-

me Saksa tootjat Ida-Euroopas (Venemaa,

Ukraina, Valgevene ja Baltikum), lisaks ka

Bulgaarias ja Soomes, Rootsis.

Mismoodi annab Addinol Eesti emafir-

ma toodetele-teenustele lisandvrtust?

Meil on 20 aasta jooksul Eestis kujune-

nud vlja tugev kompetentsikeskus, kust

saavad konsultatsioone, koolitusi ja perso-naalset tuge ja nustamist meie kliendid

nii Eestis kui kikides teistes riikides, kus

tegutseme.

Tnapeva mrdeained on thtsaks

konstruktsioonielemendiks kaasaegsetes

masinates. igete mrdeainete kasutami-

ne vib meie kliendile palju kasu tuua

alates kulude kokkuhoiust kuni masinate

tea pikenemiseni. Mrdeaine omadus-

te testamine on pikk ja trohke protsess,

mida viiakse lbi tihedas koosts kliendi-

ga ja mis vib kesta aasta vi rohkemgi.

Tuleb vtta liproove, saata Saksamaale

sltumatusse lilaborisse (meie lhimb-

ruses kahjuks vajaliku kvaliteediga lilabo-

rit pole), mta energiakulu, mta liku-

lu, hinnata masina tehnilist seisukorda. Ja

teha hiljem saadud tulemuste phjal vrd-

lev anals konkurendi tootega.

Seega tavaprane lihindade vrdlus ei

anna kliendile tegelikku pilti sellest, milli-

se liga tal lppkokkuvttes kasulikum

ttada oleks, sest lid oma olemuselt

vivad olla vga erinevad.

Addinolil on Eestis kindlasti ksjagu

konkurente. Miks peaks tarbija eelista-

ma Addinoli toodet?

Tavaprane lihindade

vrdlus ei anna kliendile

tegelikku pilti sellest,

millise liga tal lpp-

kokkuvttes kasulikum

ttada oleks.

ADDINOLI IDA-EUROOPA KESKUS RAJATI 2009. AEESTISSE TARTUSSE TNU EESTI KSUSEEDUKUSELE. PILDIL ON MAJA 2012. AASTAL

2009. AASTAL ADDINOLI IDA-EUROOPA KESKUSEAVAMINE ADDINOLI JUHI G. WILDDEGERI POOLT(PILDIL VASAKUL)

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

23/56

INTERVJUU 23

3/2012 (41)

TUGEV KOMPETENTSIKESKUS

Prisin sakslastelt aruasjatu rahakulutamisekohta

aadates tagasi meie 20 aasta tege-vusele, vib tulemusega rahul olla.

Eestis oleme saavutanud ca 30-protsendise turuosaga liidripositsiooni,vlisturgudel astume judsalt edasi. Maarvan, et selle edu aluseks on olnud heltpoolt Addinoli stabiilne tootekvaliteet, teiseltpoolt tugev ja htehoidev spetsialistidemeeskond.

Kui nd melda, mida oleks vinudparemini teha, siis ma arvan, et vlisturgu-del oleksime vinud prast eelmist majan-duskriisi 1998. a kiiremini ja aktiivsemalttegutsema hakata. Oleksime tnaseks

kaugemal. Aga vib-olla oli selline kpse-mise aeg millekski ka hea, mned lollusedjid tegemata.

Kui vrrelda ettevtte juhtimist aastal1992 ja nd, vib elda, et see on nagu ja pev. Esiteks, kik olid ju rohelised nii riik, juhid kui ka seadusandlus. Ksimu-si oli palju, vastuseid vhe. Minul oli kllnneks eelnev rahvusvahelise suhtlemisekogemus Tallinn-80 olmpiapurjeregatiaegadest, kuid firma juhtimisest ei teadnudma loomulikult midagi. Kike tuli teha n-khutundest ja talupojatarkusest.

Meelde on jnud ks seik minu koostalgusest Saksamaaga. Nimelt tuli toonaneAddinoli juht dr Lang kontrollima, kas nendeEesti filiaali juhataja ikka juhib firmat sea-dustele vastavalt. Selleks palkas ta rahvus-vahelise igusbroo kaudu he Eesti juristi

Kommentaar

TIINA SUIJA,Addinol Eesti juht

(praegugi tuntud hiskonnategelane), kel-lega koos mind siis kontrollima tuldi.

nneks vi kahjuks polnud see saksla-se poolt palgatud jurist just eriti kursisEesti seadusandlusega, mis puudutas v-lisfirma filiaali tegevust. Nii et kui sakslane

midagi ksis, vaatas jurist eelnevalt mulleotsa ja kui mina noogutasin, noogutas katema, ja vastupidi. Hiljem pidi Eesti filiaalveel kinni maksma selle rahvusvaheliseigusbroo arve, mis oli kordades suuremkui tollel ajal siinmail tavaks. Muidugi aval-dasin sakslastele sellise raharaiskamisekohta oma arvamuse...

Teiseks, infovahetus. Tehnika areng 20aasta jooksul on olnud meeletu. Kui alusta-sime, vahetasime infot Saksamaaga teleksiteel (midagi telegrammi sarnast). Sellekstuli tekst eelnevalt paberile kirja panna, viia

postkontorisse ja paluda saata tekst Saksa-maale. nneks ilmusid peagi ka telefaxid,mis lihtsustasid oluliselt infovahetust. Tna-seks on olukord nii, et vime suhelda kogumaailmaga online kas vi ksikult palmisaa-relt, eelduseks vaid interneti olemasolu.

Kolmandaks, t. Tpevad ve-nisid tihti 12-tunnisteks ja appi tulivtta vahel ka laupevad-phape-vad, puhkus ei tulnud meeldegi. Kuidkuna asi oli uus ja huvitav, siis tegimetd suure innu ja vaimustusega.

Tnaseks on tgraafikud kll paikaloksunud, kuid professionaalsestkretinismist ei saa ndki vabaks eipuhkuse ajal ega ndala lpus. See onka mrgiks, et t pole ennast 20aastaga veel ammendada suutnud.Juhtusin hiljuti lugema mtet, et ini-mesed, kes teevad oma td phen-dumisega, ei saa kunagi vanaks.Loominguline suhtumine oma tssepidi muutma eatuks...

Suurim sarnasus, mis meid lbi 20aasta seob, on kindlasti meie inime-

sed tahtmine ennast teostada, mi-dagi ra teha oli meie meeskonnas niisiis kui ka praegu. On suur nn eladasuurte muutuste ajal ja nha oma sil-maga ja katsuda oma kega, mis 20aastaga on ra tehtud.

Jah, konkurente muidugi jtkub...

heks meie tugevuseks ja erisuseks lisaks

professionaalsele kompetentsikeskusele on

kindlasti fakt, et me oleme tootja 100-prot-

sendiline ttarettevte. See on vga thtis

klientide nustamisel, kui on vaja mingit

abi vi infot tootja kest. Meil on vimalik

saada vastused emafirmast vga kiiresti,

mis on kik kliendi huvides. Eestis ei ole

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

24/56

INTERVJUU24

3/2012 (41)

teist mrdeainete firmat, mis funktsionee-

rib htlasi kui emaettevtte esindus ja seda

veel kogu Ida-Euroopas.

Meie jaoks pole vhethtis ka fakt, et

omanikud ei ole 20 aasta jooksul kordagi

kasumit firmast vlja viinud, kik jb Ees-

tisse, et toetada firma laienemist ja arengut

ka tulevikus. Ma ei tea htegi konkurenti,

kellel oleks samasugune rifilosoofia.

Kindlasti veel ks phjus, miks peaks

tarbija eelistama meid, on meie toodete

kvaliteet. See ei ole lihtsalt reklaamlause.

Kuna mrdeained peavad pidama vastu

ka ekstreemsetele ttingimustele, siis

paraku on kllalt niteid sellest, et mne

firma lid ei pea suurtele koormustele (nt

tuulegeneraatorid) vi ekstreemsetele

ttingimustele (nt t 30 C pakasega)lihtsalt vastu. Kindlasti on see ks phjus,

miks kliendid usaldavad meid, sest nad

teavad, et nende masinad on turvaliselt

litatud ja kui on vaja nuannet, on seda

vimalik kohe saada.

Kas masu mjus tugevalt Addinoli

majandustulemustele?

Jah, ikka, ka Addinol sai masu ajal sna

suure tagasilgi. Meie tvaldkondades

langesid kibed ca 2030%, mnes toote-

grupis isegi kuni 70% (nt ehitus). Kuid kunamulle isiklikult oli see juba teine suur ma-

janduslangus le elada, siis tunnistan, et

vtsin asja rahulikumalt kui esimese langu-

se ajal 1998. a. Ja emafirma tugi oli selja

taga tuntav, sest kui Saksamaal langes mr-

deainete mk keskmiselt 32%, siis Addino-

li mk langes Saksamaal vaid 16%. Selle

phjuseks on uued innovaatilised tooted,

mille mk masu ajal isegi kasvas.

Mismoodi julgustaksite teie noori

valima inseneri erialasid?

Olles ise 20 aastat mrdeainete tee-maga tihedalt seotud, vin kinnitada, kui

huvitav see ala on. Igavust vi ksluisust ei

pea kartma ka pikalt sellel alal ttades,

sest nii, nagu arenevad masinad, arenevad

ka mrdeained. Mida rohkem lisandub

inimesele aastaid ja kogemusi, seda vr-

tuslikumaks ta firma jaoks muutub. Seega

vib noor inimene, kellel on insenerihari-

dus, leida pikaajalist ja turvalist td huvi-

taval erialal.

SAKSAMAAL LEUNAS ASUV UUENDATUDADDINOLI TEHAS

Telex aastast 1992

omaaegsed sidevahendid

TELEKS AASTAST 1992: ADDINOLILE SAKSAMAALEESIMESE LIKOORMA EEST RAHA LEKANDMISE KOHTA

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

25/56

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

26/56

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeKOMMENTAAR26

3/2012 (41)

KOMMENTAAR26

Tootlikkuse keskused on enamastimitmepoolse finantseerimisega (riiklikud

subsiidiumid, erasektori toetused, tulud

teenuste pealt jm).

Kas luua Eesti Tootlikkuse Keskus

(ETK) kui sellealase tegevuse katalsaator

ja edendaja? Kas omaette, mne ministee-

riumi vi krgkooli juurde? Kas hitada

ta kvaliteedi probleemistikuga, s.o Toot-

likkuse ja Kvaliteedi Keskusega (nagu

USAs) vi tkeskkonna probleemide

uurimisega (nagu Venemaal)? Millised

oleksid ETK lesanded, suurus, finantsee-rimine jne? Need ksimused on juba ligi

20 aastat vanad!

ETK loomise esimese projekti koostas

Tallinna Tehnikalikooli majandustea-

duskonna tteaduse ppetooli juhataja

aseprof. Eedo Kalle 1993. aastal. Selles

olid mratletud ETK eesmrgid, lesan-

ded, tegutsemisvaldkonnad, teostajad ja

tootlikkusealane koolitusprogramm. ETK

projekt esitati tolleaegsele tuntuimale ja

vimsaimale koolitusfirmale Mainor,

kelle abi ja toega arvestati. Oli ka teatav

nendepoolne huvi ja toimusid mningadarutelud. Kuid oli segane leminekuaeg

plaanimajanduselt turumajandusele ja

ETK loomise varjutasid muude ning ilm-

selt olulisemate probleemide esilekerki-

mine.

Teine katse ETK loomiseks tehti artik-

li autori ja TT tteaduse ppetooli

debatt jtkub

Tootlikkus on majanduskasvu ja konkurentsivime

phitegur nii mikro- kui makrotasandil. Tootlikkuse

kaudu vljendub kigi ressursside tju, kapitali,

maa, materjalide, energia, info kasutamise efektiivsus.

unnetades tootlikkuse suurendami-

se vajadust ja sellega seonduvateprobleemide lahendamise keeru-

kust, on maailma paljudes riikides loodud

spetsiaalsed tootlikkuse keskused (USAs ja

Jaapanis isegi igas osariigis). ks vanimaid

ja vimsamaid on Jaapani Tootlikkuse

Keskus, mis loodi juba 1955. aastal. Alates

1966. aastast tegutseb Euroopa Tootlikkuse

Keskuste Assotsiatsioon (European Associa-

tion of National Productivity Centers,EAN-

PC). Tootlikkuse keskusi on loodud ka

endistes sotsialistlikes riikides (Ungari,

Poola, Bulgaaria, Venemaa, Ukraina jt),

kuid mitte Eestis. Kuigi seda on ptud.Tootlikkuse keskuste phifunktsioo-

nid on ldistatuna jrgmised:

tootlikkusealase majanduspoliitika ja

-strateegia, kontseptsioonide jms vlja-

ttamine ja/vi lbivaatamine;

tootlikkuse tstmise riiklike, regionaal-

sete ja tegevusharude programmide

vljattamine ning valitsusele, t-

andjate ja ametihingute liitudele esi-

tamine;

TT dotsent,majanduskandi-daat (PhD)

ettevtete tootlikkuse tstmise prog-

rammide (projektide) vljattamine

ja/vi nustamine;

teadusuuringute (analside, prognoo-

side jms) korraldamine ja statistikass-

teemi arendamine;

ekspertiiside teostamine ja konsultat-

sioonide andmine; vajalike metoodikate vljattamine jm

publikatsioonid ning trkised (sh spet-

siaalsed tootlikkuse blletnid);

tootlikkuse tstmise kogemuste infopan-

ga organiseerimine, kogemuste anals,

ldistamine ja propageerimine;

koolitust;

seminaride, konverentside jms korralda-

mine ning vlissidemete arendamine.

ETK projekt esitati

tolleaegsele tuntuimale

ja vimsaimale koolitus-

firmale Mainor, kelle abi

ja toega arvestati.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

27/56

KOMMENTAAR 27

3/2012 (41)

poolt 1997. aastal koos Eesti riikliku inno-

vatsiooniprogrammi koostamisega Ma-

jandusministeeriumi ja Eesti Innovatsioo-

nifondi egiidi all. Keskuse tegevusala

laiendati ja see esitati kui Eesti Tootlik-

kuse ja Tkeskkonna Monitooringu

Keskus, mis oleks tegutsenud TT ma-

jandus teaduskonna Kit ismajanduse

(praegune rikorralduse) instituudi juu-

res.

See ettepanek leidis toetust Rahan-

dusministeeriumi kavas Eesti majanduse

arengukava aastateks 19982002 (Tallinn,

detsember 1998, lk 13): Toetada Tootlik-

kuse ja Tkeskkonna Monitooringu

Keskuse loomist Eestis ning tootlikkust ja

tehnoloogilisi ksimusi ksitleva perioo-

dilise ajakirja vljaandmist.Mitmesugustel tpselt mitteteadaole-

vatel phjustel keskuse loomine ei reali-

seerunud.

Kll aga hakati EASi toetusel alates

2007. aastast andma vlja tootmise ja

tehnika ajakirja Inseneeria.

Hiljem on ETK loomise ksimuse

tstatanud (Majandusministeeriumis,

EASis, konverentsidel ja seminaridel,

publikatsioonides, jm) artikli autor ja

Eesti Masinatstuse Liidu arendusdirek-

tor Aleksei Hbemgi. Edutult, ehkki ot-

seselt ei olda ka vastu. Arvatakse ka, et kui

siiani on vikeses Eestis ilma ETK-ta lbi

aetud, siis saadakse ka edaspidi. Milline

oleks olnud ETK panus meie majandusse,

see ksimus jbki vastuseta. Kuid ETK

loomisele vi mitteloomisele ei ole veel

ka lplikku punkti pandud.

Knealusel teemal on huvitav ajaloo-

line aspekt. Nimelt oleks ETK-le olemas

ajalooline eelkija. Tunnetades tootlikku-se probleemide kaalukust ja tuginedes

teiste riikide eeskujule moodustati 1938.

aastal Eesti Vabariigi Majandusministee-

riumi juurde 12-liikmeline Ratsionalisee-

rimise Komitee. Ratsionaliseerimisena

misteti ettevtte tegevuse teadlikku ja

TootlikkusetstmineInseneeriaseire

sstemaatilist parendamist. Ratsionalisee-

rimise edu pidi esmajoones avaldumakulude kokkuhoius tootehiku kohta,

odavamas tootmises ja turustamises. T-

napeva tasandilt hinnates thendab eel-

mainitu tootehiku kogutootlikkuse

suurendamist ja selle protsessi juhtimist.

Seda kike aga juba 75 aastat tagasi!

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

28/56

TOOTMISSISENDID28

3/2012 (41)

postimehe majandusajakirjanik

Igakuine toorainekommentaar:

KULLANUDLUSEKASVU TAGA ONKESKPANGAD

TOOTMISSISENDID28

tonnini. Seejrel toimus jrsk langus eel-

miseks aastaks langes nudlus kullaaktsiate

jrele enam kui poole vrra 154 tonnini,

mis jb oma tasemelt 2005. aastasse.

Kahel viimasel aastal (2010 ja 2011) on

aga hppeliselt kasvanud nudlus kuld-

mntide ja -kangide jrele 2010. aastal

54 ja eelmisel aastal 24 protsenti 1487

tonnini. Kulla hinnatusu tttu on mrki-

misvrselt kasvanud ka eraisikute nud-

lus, aga kige suuremateks kullaostjateks

on osutunud hoopis keskpangad, eriti

arenevate riikide keskpangad. Eelmisel

aastal ostsid keskpangad kokku 440 tonnikulda, vrreldes 77 tonniga 2010. aastal,

seisab maailma kullanukogu vrskelt il-

munud kulla nudluse ja pakkumise le-

vaates. Oma osa on siin ka Eesti Pangal,

kes ostis seoses Euroopa Keskpanga tis-

liikmeks saamisega eelmise aasta alguses

600 kilo kulda.

Keskpankadel on olnud ja on oluline

roll kulla hinna kujunemises. Rahvusvahe-

lise valuutafondi (IMF) ja riikide keskpan-

kade kes on peaaegu viiendik kogu maa-

pealsest kullast. Eelmise sajandi lpukm-nendil hakkasid keskpangad kollast vris-

metalli mma, mille tagajrjel selle hind

langes 1999. aastal 253 dollarini unts.

Hirm, et keskpankade koordineerimatu

kullamk vib kulla hinda veelgi kuku-

tada, viis lneriikide keskpangad kullalep-

pe slmimiseni sama aasta septembris.

Alates lepingu slmimise kuupevast

hakkas kulla hind tusma, ja nagu eldud,

kestab tus kuni tnaseni.

Algselt viieks aastaks slmitud lepin-

FOTO: RIPEV

Kuld sras eelmisel aastal eredamalt kui eales varem.

Vrismetalli hind kerkis augusti lpus kigi aegade

krgeimale tasemele 1908,0 dollarini unts (Londoni

prastlunane fikseering). Ndseks on see kerkinud

juba 11 aastat jrjest.Oma osa on siin ka Eesti

Pangal, kes ostis seoses

Euroopa Keskpanga

tisliikmeks saamisega

eelmise aasta alguses

600 kilo kulda.

udlus vrismetalli jrele kasvas

eelmisel aastal rahaliselt arvestatu-

na 29 protsenti 205,5 miljardi

dollarini, letades esmakordselt 200 miljar-

di dollari taseme. Kaalu jrgi arvestades

kasvas nudlus neli protsenti 4067 tonnini,

mis on suurim nudlus alates 1997. aastast.

Kust see nudluse kasv siis tuleb?

ks olulisemaid kulla kasutusalasid on

juveelitstus. Siin on aga viimastel aasta-

tel toimunud suured muutused. Kui viisaastat tagasi moodustas juveelitstus kaks

kolmandikku kullanudlusest, siis nd

on selle osathtsus langenud alla poole.

Samas on leldine nudlus kulla jrele

kasvanud selle ajaga 13 protsenti ning

vrismetalli hind kaks korda.

Ka tehnoloogiasektori nudlus kulla

jrele on mnevrra vhenenud, ehkki see

on olnud marginaalne. 2011. aastal kasutas

tehnoloogiasektor 464 tonni kulda, mis oli

kaks tonni ehk pool protsenti vhem kui

2010. aastal.Viimastel aastatel on suur nudluse

kasv olnud investeerimiskulla jrele, mis

2011. aastal kasvas peaaegu viis protsenti

1641 tonnini. Kuid investeerimiskulla

nudluse struktuuris on toimunud suured

muutused.

Kuni 2009. aastani toimus kasv peami-

selt brsil kaubeldavate kullafondide arvel,

mida vib ka kullaaktsiateks nimetada.

Niteks 2009. aastal kasvas nudlus kulla-

aktsiate jrele peaaegu kaks korda, 617

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

29/56

TOOTMISSISENDID 29

3/2012 (41)

gut on pikendatud kaks korda ja praegune

kehtib 26. septembrini 2014. Lepingu ko-

haselt nustusid keskpangad mma kul-

da kokku mitte rohkem kui 400 tonni

aastas. Ametlikule kokkuleppele on alla

kirjutanud kik eurotsooni keskpangad

(2010. aasta lpus liitus sellega ka Eesti

Pank), mittemetlikult on leppega hine-

nud ka teised lneriikide keskpangad.

GRAAFIK 1. GRAAFIK 2.

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

GRAAFIK 3. GRAAFIK 4.

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

GRAAFIK 5. GRAAFIK 6.

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

GRAAFIK 7. GRAAFIK 8.

ALLIKAD: NYMEX, NYBOT, ICE , LME, EURONEXT, FOEX LTD

26.08.11

9.09

.11

23.09.11

7.10

.11

21.10.11

4.11

.11

18.11.11

2.12

.11

16.12.11

30.12.11

13.01.12

27.01.12

10.02.12

17.02.12

23.08.11

6.09

.11

20.09.11

4.10

.11

18.10.11

1.11

.11

15.11.11

29.11.11

13.12.11

27.12.11

10.01.12

24.01.12

7.02

.12

14.02.12

60

80

100

120

2

4

6

6000

8000

10000

400

500

600

700

800

1500

2000

150

200

250

80

100

120

800

1000

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

30/56

PILDID: TTK

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeINSENERIKUTSE30

3/2012 (41)

INSENERIKUTSE30

thtpev:

50 AASTAT METALLIDELIKETTLEMISE KOOLITUSTTTK MEHAANIKATEADUSKONNAS

Tallinna Tehnikakrgkool orienteerub oma tegevuses Eesti majanduseregionaalpoliitilistele vajadustele ja aitab kaasa ettevtete arengule,

thtsustades ppet seotust teadus- ja arendustga.

VELLO VAINOLA,TTK mehaanikateaduskonna dekaan

JANIS PIIRITALO,AARE TRUSKA,TTK mehaanikateaduskonnaassistendid

011. a detsembris avati TTKs reno-veeritud metallide likettluse

labor, millega thistati htlasi

metallieriala ja likettlemise labori 50.

juubelit (vt http://vimeo.com/35135335).

Metallide likettlemise eriala ja koos

sellega ka vastava labori sisustus toodi

tolleaegsesse TEMTi le Tallinna Polteh-

nikumist 1961. aastal.

Laborite tnane sisseseade vimaldab

siduda ppet reaalsete projektidega,

mille raames saab teha ettevtetele vajalik-

ku arendustegevust ja innovaatilisi raken-

dusuuringuid. See tagab helt poolt then-

dusliku ppet lipilaste jaoks ning tei-

selt poolt firmade huvi teha koostd

TTKga, luues tihedamad sidemed Eesti

tstusettevtetega.

Uus sisseseade vhendab erinevusi p-

pet ja reaalse elu vahel ning selle kauduparaneb ppet krgkooli jaoks olulises

valdkonnas. Viimastel aastatel on mehaani-

kateaduskonna lpetajate erialasele tle

suundumine 90% lhedal, vt sele.

Mehaanikateaduskond koolitab masi-

naehituse ning tehnomaterjalide ja turun-

duse insenere, kelle keskseks erialaseks vl-

jundiks on vime panustada tstusettev-

tete tootearendusse ja tootmisprotsessi.

ppekavades on ettevtte- ja inseneri-

ttktoimetamised

Metallide likettlemise

eriala koos vastava

labori sisustusega

toodi TEMTi le Tallinna

Poltehnikumist 1961. a.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

31/56

INSENERIKUTSE 31

3/2012 (41)

Teaduskonnas tegutseb alates 2007.

aastast Haas Koolituskeskus, kus on kasutu-

sel kaasaegsed arvjuhtimisega seadmed,

juhtimisssteemide simulaatorid ning tead-

arendusprotsessist, nn ideest tootmiseniprintsiibist, mis hlmab toote CAD-projek-

teerimist; materjali valikut ja tugevusarvu-

tusi; CAM-programmeerimist ja detailide

valmistamist; kvaliteedikontrolli ja toot-

misprotsessi juhtimist.

praktika tkeskkonnas, mille kestvus onppeperioodi jooksul kokku 6 kuud ning

viimasel kursusel lput koostamine,

millest samuti ligi 90% on ettevtete reaalse

elu baasil. Teaduskonna praktikumid on

les ehitatud lhtudes kaasaegsest toote-

Teie partner tootmises aastast 1992

CNCttlemine

Hanval Metall O

Tel: +372 51 41 100www.hanval.ee

Tstuse 1A69101Karksi-Nuia

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

32/56

INSENERIKUTSE32

3/2012 (41)

miste ja oskuste omandamiseks multimee-

dia tarkvara. Koolituskeskus on tunnustatud

EMLi poolt arvjuhtimisega seadmete ope-

raatorite kutseeksamikeskusena. Lhiees-

mrgiks on koolituse metoodika ja kesk-

kond viia vastavusse EU riikide nuetega

ning taotleda vastava sertifikaadi vljaand-

mist.

lipilased puutuvad tootearenduse ja

tootmisega kokku teoreetiliselt ja praktili-

selt, projekteerides ja valmistades praktiku-

mide ning projektitde kigus toodete

prototpe, seadmeid ja masinaid. Teadus-

konna likettluse ja keevitustehnoloogia

laborites on TTK&TT Formula Studenti

tiimi lipilased valmistanud kolme vor-

meli raamid jm osad (vt sele: vormeli veer-

miku detailid).

Masinaehituse eriala vilistlase Tarko

Juuse lput Hobibagi tunnistati 2008.

a rakenduskrgkoolide parimaks lputks

ning 2009. a omistas Patendiamet hobiba-

gile kasuliku mudeli tunnistuse nr 00863

(vt sele: hobibagi koos kasuliku mudeli

tunnistusega).

Viimase kuue aasta jooksul on teadus-

konna lipilastele lputde baasil vljas-tatud kuus kasuliku mudeli tunnistust. Li-

saks mehaanilisele ttlemisele on mehaa-

nika ppekavades oluline osa ka metall-

konstruktsioonide projekteerimisel ja teh-

noloogial. 2011. aastal tunnistati rakendus-

krgkoolide parimaks lputks masina-

ehituse eriala cum laude lpetanud Lauri

Ermi lput Tallinna sadama 12. kai

tuubuse projekteerimine, mis valmis ette-

vttes AS Ilmarine.

Likettluslabori ppeklass, mis on

ette nhtud lipilaste esmaste praktikate

lbiviimiseks, tienduskoolitusteks ning

lipilaste projektitdeks, on varustatud

kaheksa Haas TL-1 treipingiga (vt sele: trei-

mise ppeklass). Tegemist on universaalse-

te seadmetega, mis vimaldab petada nii

manuaalset kui arvprogrammjuhtimisega

treimist.

Teises CNC-klassis on aktiivtriistade-

ga varustatud Haas ST20 treipink (vt sele:

treikeskus), mille vimsus on 14,9 kW,

spindli prete arv kuni 4000 p/min, auto-

maatne neljapositsiooniline triistavaheti,

treitava detaili maksimaalne lbimt 381

mm, pikkus 533 mm, spindli ava 51 mm.

Horisontaalne ttlemiskeskus Haas

ES5-4T (vt sele: ttlemiskeskus) on Euroo-

pas 1000. ppeasutustele mdud Haasi

pink. Ttlemiskeskus vimaldab tudengi-

tel omandada kogemusi 5teljelise pingi

MASTERCAM-KESKKON-NAS LOODUD DNAAMILISEFREESIMISE TRAJAD.LIKEREIIMID ILMAJAHUTUSETA NT KONST-

RUKTSIOONITERAS (S355),SRMFREES10MM,LIKEKIIRUS 300 M/MIN,LIKESGAVUS KUNI 40MM, LIKELAIUS 1 MM JAETTENIHE HAMBALE 0,1 MM

Masinaehituse eriala 2002^2011lpetajate ametikohad

natuke statistikat

Insener-konstruktor / konstruktorInsener (tootmis-, kvaliteedi-, konst-rueerimis-, CAD-projekteerimis-insener)Insener-tehnoloog

Tootmisjuht

Osakonnajuhataja

Mgijuht vi -insener

Projektijuht

Pingioperaator

Tootmisjuhi asetitja

Kvaliteedijuht

Programmeerija

Meister

Insener-mehaanik

Projekteerija

Mehhatroonik

Tootmiskorralduse spetsialist

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

33/56

INSENERIKUTSE 33

3/2012 (41)

seadistamisel, programmeerimisel ja

ksitsemisel ning teha praktilisi tid

alates elementaarsetest kuni keeruliste

5teljeliste tdeni (vt sele: Audi sisselas-

kekollektor). Pink omab nelja telge,

millele lisaks saab tlauale panna

tiendava prdlaua, ning on varusta-

tud automaatse juhtmevaba mtmis-

ssteemiga Renishaw. Freesi liikumis-

ulatuse mtmed on 1016 x 457 x 559

mm ja 5teljelise ttlemise puhul on

detaili mtmed 600 x 300 x 300 mm.

Laboratooriumi uuendamise kigus

soetatud mtemasin Faro Gage vi-

maldab kontrollida valmisdetailidekvaliteeti vi mta neid tprotsessi

kigus (vt sele: detaili mtmine t

kigus). Seade kinnitub magnetjalale,

mille abil on seda vimalik les seada

erinevatesse kohtadesse. Mtetpsus

on 0,018 mm ja energiaallikana on

vimalik kasutada vrgutoidet vi sead-

me akut. Arvutiga hendamiseks saab

kasutada nii USB-kaablit kui ka Blue-

tooth-hendust.

Seadmega kaasaskiv tarkvara vi-

maldab kontrollida valmisdetailidekvaliteeti ning saata kohe samast prog-

rammist vlja ka mterapordi, mis

nitab detaili vastavust etteantud nue-

tele. Mtemasin vimaldab ka juba

olemasoleva detaili sisse mta, et val-

mistada sellest 3D-mudel.

Lhiperspektiivis jtkatakse ja suu-

rendatakse uute konkurentsivimeliste

tehnoloogiate, toodete, teenuste ja prot-sesside juurutamist ning arendamispro-

jektide toetamist. Ettevtete vajadustest

lhtudes pakutakse tienduskoolitust,

toetust tootearenduse ja tehnoloogia

ning tootlikkusega seotud projektidele

ja tellimustele. Viiakse lbi regulaarseid

infopevi ja seminare ettevtete ja part-

nerite esindajatega, mille kigus antakse

levaade erialastest uudistest ning aru-

tatakse ppeprotsessi tihedamat lhen-

damist ettevtlusele.

Reklaam

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

34/56

PILT: DARPA

HUVITAV LAHENDUS34

3/2012 (41)

huvitav lahendus34

us SNLi vljattatud lahendus

on meldud viksekaliibrilisele

sileraudsele relvale. Projekti eest-

vedajad, teadlased Red Jones ja Brian Kast,

on SNLi pressiteate kohaselt jahindushu-

vilised. Et projekt edukalt lpule viia ja

litpsed kuulid turule tuua, otsitakse

abiks erainvestorit. Teadlased eeldavad, etnende vljattatud lahendus viks pak-

kuda huvi nii USA kaitseministeeriumile,

eriteenistustele kui ka jahimeestele.

SNLi spetsialistid suutsid koostada uue

laskemoona turul vabalt saada olevatest

komponentidest. Uue kuuli pikkus on 1,2

cm, kuul on pakitud plastikkonteinerisse,

selle ninas on optiline sensor, tagaosas aga

uut arsenali:

AMEERIKLASED

LID LASERIGAJUHITAVA KUULI

USA Sandia Rahvuslikes Laboratooriumides (SNL)

ttati vlja mitu laserikiirega juhitavate pssikuulide

prototpi. See on teine kord, kui ameeriklasedpavad analoogset lahendust vlja ttada. Varem on

Pentagonis ptud luua juhitavaid kuule snaipritele.

mikrokiip, mis sensorilt saadud signaalide

jrgi kuuli teekonda korrigeerib. Prast kuu-

li vljalendu pssitorust eemaldub kaitsev

konteiner ja sellest hetkest peale saab kuuli

teekonda juhtida. Kuuli teekonda juhitakse

laserkiire abil, mis on suunatud sihtmrgile.

Laskuril peab olema kas endal lisaseade-laser,

vi siis abiline, kes selle seadmega kuulilen- ige tee ktte nitab.

SNLi andmeil on tark kuul vimeli-

ne limalt tpselt tabama sihtmrke kuni

kahe kilomeetri kaugusel. Kaasaegse pssi-

rohu kasutamine annab kuulile algkiiru-

seks umbes 2400 km/h.

Jonesi ja Kasti snul on nende lahen-

duse eeliseks vimalus uus lahingumoon

kiiresti kasutusele vtta. SNLi teadlased selgi-

tasid arvutimodelleerimise abil vlja, et sltu-

valt keskkonnatingimustest vib tavalise

kuuli krvalekalle 1000 meetri peale olla

heksa meetrit. Targa kuuli eksimus on sa-

mades tingimustes vaid 0,2 meetrit. Vlitingi-

mustes, polgoonil testides, nitasid uued

kuulid vga tpset tabavust.

SNLi vljattatud laskemoona puhul

pole tegu mikrorakettidega, milles liikumapa-

neva juna kasutatakse raketi sees aine ple-

misel tekkivat energiat. Viksekaliibrilistele

relvadele meldud mikroraketid leiutati juba

1960. aastatel. Kogu ssteemi (raketipstol ja

laskemoon) nimetati Gyrojetiks ja selle vlja-

ttamisega tegeles MB Associates. Projekt aga

suleti, kuna sel oli rohkem puudusi kui plusse.

Gyrojet osutus klbmatuks isegi vikeste vahe-maadega lahinguolukorras, kuna nende kr-

valekalle sihtmrgist oli liiga suur. SNLi kuu-

lidel selliseid puudusi ei ole.

SNL oli esimene, kes USAs suutis vlja

ttada juhitava kuuli ttava prototbi. Sa-

mas on ptud ses riigis juhitavat kuuli vlja

ttada juba varem. Pentagoni perspektiivsete

lahenduste valitsus DARPA teatas 2010. aasta

oktoobris, et on lpetanud EXACTO (EXtremeACcuracy Tasked Ordinance) programmi esi-

mese etapi, mille phieesmrk oli luua laske-

relv, sihik ja juhitav kuul, mis vimaldaks

snaipritel sihtmrke tabada tpsemalt.

Arvutimodelleerimise abil judsid Teledy-

ne Technologiesi ja DARPA spetsialistid jrel-

dusele, et korrigeeritava lennuga kuulide loo-

mine on vimalik. Teises etapis on plaanis

luua kuul, mille teekonda korrigeeritakse

sihturi kes oleva laseriga. EXACTO program-

mi ksikasjad on aga seni veel ebaselged.

Laseriga juhitavate kuulide vljattamisest

ja relvastusse vtmisest saab Ameerika hend-riikide jaoks jrgmine samm leminekul li-

tpsele laskemoonale. USAs on juba vetud

relvastusse 155-millimeetrise kaliibriga juhitava

teekonnaga haubitsamrsud M712, M982,

XM395 ja XM1156. Perspektiivis on ttada

vlja mrsk, mida juhitakse GPSi abil ja millel

on ka distantsilt lhkamise ssteem. Viimane

thendab seda, et kui selline mrsk sihtmrgist

mda prutab, siis ta lihtsalt ei lhke.

Vlisajakirjanduse phjal

DARPA EXACTO PROGRAMMIESIMESE ETAPI PHIEESMRGIKSOLI LUUA LASKERELV, SIHIK JAJUHITAV KUUL, MIS VIMALDAKSSNAIPRITEL SIHTMRKE TABADATPSEMALT.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

35/56

HUVITAV LAHENDUS 35

3/2012 (41)

eist kahuritest sai seismiliseenergia allikas, millega kutsudaesile vikseid, kontrollitud

parameetritega maavrinaid, teatab Eos,Transactions, American GeophysicalUnion.

Geoloogid kasutavad meluures

juba ammu seismilisi laineid, avasta-maks nafta- ja gaasimaardlaid. Tavali-selt on seda tehtud dnamiidiga, entveealuste uuringute tegemiseks osutu-sid kasulikumaks nn hukahurid. Krgerhu all kokkusurutud hu jrsk vlja-

tulistamine tekitab vnkeid nii veeskui selle all asuvates maakoore kihti-des. Vnked registreeritakse seis-mograafidega ja nii saab hiljem model-leerida maakoore kihtide struktuuri.

Seniste uurimismeetodite puudu-jk oligi usa ldusvrse ja vimsa

seismilise energiaallika puudumine,mis vimaldaks tekitada maakooresvajalikke vnkeid ja teha seejrel tp-seid mtmisi. Hiina teadlaste konst-rueeritud hukahur lahendas selleprobleemi.

Kahur koosneb neljast anumast,millest igahes on 33 liitrit hku rhuall 15 megapaskalit (umbes 153 atmo-sfri). Kraanaga tstetakse see konst-ruktsioon veekogusse ja seejrel tulis-tatakse.

Hiinlased tegid kokku 111 katsetust

ja seismograafide andmete jrgi andishukahuri iga lask 0,5-magnituudisemaavrina.

Vlisajakirjanduse phjal

kerge maavrin:

Hiinlased tekitavad seismilisi laineid hukahurigaHiina teadlaste rhm vttis seismiliste lainete tekitamiseks esmakordselt kasutusele nn

hukahuri reservuaaride ssteemi, mis on rhu all hku tis pumbatud.

maakoore uurimine

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

36/56

FOTOD: PERI

EHITUS36

3/2012 (41)

EHITUS36

alternatiivenergia rakendamine

ARAVETE SAAB EESTI ESIMESE

OMATAOLISE BIOGAASITEHASEAprillis valmib Aravetel Eesti esimene biogaasitehas, mis vimaldab pllumajanduses

tekkivaid biogaase kasutada ka vljaspool pllumajandussektorit.

oojus- ja elektrienergiat hakatakse

tootma snnikust ja biomassist,

mis on pllumajandustootmises

tekkivate jkide efektiivne ja keskkonna-sbralik kasutamine. Looduslikust alterna-

tiivenergiast saadava soojusenergiaga ha-

katakse ktma Aravete kortermaju. Jaama

maksumus on ligi 6 miljonit eurot ja selle

tootmisvimsus on 2 MW elektrienergiat

ja 2 MW soojusenergiat.

Biogaasitehase tarbeks ehitatakse neli

monoliitsest raudbetoonist mahutit, mis

on siselbimduga 16,5 meetrit ning 18,5

meetrit krged. Mahutid teeb eriliseks as-jaolu, et mahutite laed on valdavalt kald-

sed. Kaldsed betoonlaed on valitud tuge-

vuslikel kaalutlustel, kuna mahuti lbi-

mt on horisontaalseks betoonlaeks suur.

Kohapeal valatavad konstruktsioonid tee-

vad ehitusprotsessi keeruliseks, seda alates

laeraketise ebastandardsest lahendusest

Looduslikust alternatiiv-

energiast saadava

soojusenergiaga

hakatakse ktma

Aravete kortermaju.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

37/56

EHITUS 37

3/2012 (41)

kaldpinnana ja raketise paigaldamisest

kuni betooni valamiseni.

Kuna tegemist pole tavaprase ehitise-

ga, kehtivad sellise iseloomuga konstrukt-

sioonidele erinuded. Mahuti phja,

seinte ja katuse betoonkonstruktsioonide

nutav keskkonnaklass on XA1 (madala

keemilise agressiivsusega keskkond mini-

maalne betooni tugevusklass C 30/37).

XC4 thendab, et konstruktsioon on vahel-

dumisi mrg ja kuiv ning W8 thendab

krge veepidavusega betooni, lubatav vesi-

tsementtegur W/C 0,45. Mahutitel on viie

kuu pikkune ehitusperiood, mistttu on

objektil kasutatud korraga kigi nelja ma-

huti jaoks raketiste komplekte.

Betoonits kasutatakse Peri seinara-

ketist Trio ja Rundflex, laeraketist Multi-

flex koos Peri Rosett tugitornidega ja roni-

raketisi CB 160 ja KG 130. Lisaks kasuta-

takse raketistele ohutuks juurdepsuks

PERI UP trepitorne. Projekti arendaja on

O Aravete Biogaas, mille osanikud on

Eesti ks suuremaid piimafarme Aravete

Agro O ning energiaettevte Baltic Bio-

gas O. Projekti peatvtja on Nordecon

Betoon O.

17.19.4.2012Helsingi messikeskuses

Metalli- ja masinatstuse messid

www.finntec.fi www.tooltec.fi

Klastajate registreerimine on avatud

www.finntec.fi www.tooltec.fi

Tere tulemast aasta parimale erialamessile!Suureprane nitus: firmad tutvustavad oma uusimaid masinaid, teenuseid ja tehnoloogiaid.Vta ka oma tkaaslane hes ja tule osa saama tdemonstratsioonidest, ajurnnakutest jaheast meeleolust. Messiklastus on htaegu ka hea vimalus saada uusi teadmisi ning tutvuda

valdkonna professionaalidega. Messi peateema on tootlikkus.

Avatud:TK 17.18.4. kell 917 ja N 19.4. kell 916

Samal ajal erialamessid: SeaTec Helsinki ja Pindwww.seatechelsinki.fi, www.pintafair.fi,ICTexpo, Protsess ja Anals, www.easyfairs.com

Info, kutsed, messiklastuspaketidProfexpo O, Soome Messide esindaja Eestis

Tel 626 1347, info@profexpo.ee www.profexpo.ee/soomemessid

Koosts:

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

38/56

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeINSENERIKUTSE38

3/2012 (41)

Insenerikutse38

JRI MALSUB,TEHNIKALOOLANE

rvuti Entel tarkvara oli CP/M-80

piraatphine. Selles ttasid koos

Side Arvutuskeskus (paiknes Kaera

22 Tallinn), Kberneetika Instituut (KaarelMrtin), TPI (Avo Ots) ja Tallinna Takso-

park (Jaak Hohensee). Originaalmaterjale

( rikkudes) tuli paljundada, aga paljun-

dustehnika oli suur probleem. Arvuti Entel

phjal valmis mitmeid rakendusi tehnoloo-

giate eri valdkondades, nagu niteks Kiievi

televisioonis esimene teleteksti saatja ja

Tallinna Endla telefonijaamas knede tari-

fitseerimise tiselektroonne ssteem.

DEFITSIIDI- JA KSUMAJANDUSE AJAL

N LIIDU ARVUTITSTUS:MDA PIRAATKOOPIATE RADUJtkub eelmises

Inseneerias alanud

tagasivaade

tnases mistes

IKT-sektoritoimimise viisidest

Eesti NSVs.

henduskanalite kontrollseadmete abil

korrastati Eesti telefonijaamade vaheliste

hendusliinide kasutamine. Enteli baasil

tehtuga saime nii leiutiste autoritunnistusi

kui VDNH medaleid. Koos nn kooliarvuti-

te kampaaniaga sai aga kutseharidusss-

teem (unustamatu ja energilise Uno Pilvre

eestvttel) sobiva kooliarvuti, mille ehituse

phimte oli avatud kasutajapoolseks eda-

siarenduseks ka riistvara osas.

Enteli phjal valmistatud videokom-

puutri abil petas Hans Gross TPedI-s tipp-

suusatajaid ja Rein Haljand ujujaid Mosk-

va Kehakultuuriinstituudi abil hangitud

Sony ning kooperatiiv VIKO sularaha abil

hangitud Panasonicu videotehnikaga. Meie

meeskonna noorimad liikmed olid Jaan

Tallinn, Priit Kasesalu, Mikk Orglaan ja Ahti

Heinla, tnased KaZaA ja Skypei autorid.

Et lisaks jalgrattasidu ja ujumisosku-

sele tuleb iges eas ka programmeerima

ppida, oli allakirjutanule selge juba enne

esimesele IBM PC-le ja selle kloonile Oli-

vetti M24 ligi psemist. Poiste enne phi-

kooli lppu tehtud esimesed programmid,

PDP11 phjal Nairi 4 ja SM 4-le, ning hili-

semad Enteli mngud, smbolgraafika ja

teleteksti standardile vastava vrvilahendu-

sega, olid tipptasemel.

Eesti NSV ja teiste N Liidu piirkonda-

de rahvusvaheline telefoniside toimis lbi

Moskva, suur krv pidi ju kuulma. 1980. a

olmpiamngudest ji Tallinna Teletorni

raadioside Helsingiga pisut suurema ka-

nalite arvuga kui vaja, tpsemini Peep

Kroosi eraalgatusel ja teadlikult igaks ju-

huks tellituna. Igaks juhuks hankisime

Kaera 22 meeskonnaga ka mikroprotsesso-

CP/M-86 EKRAANIVAADE

Laiemale ldsusele

mrkamatult, ainult

aastaga, sai igalt

Eesti telefonilt lnde

helistada.

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

39/56

INSENERIKUTSE 39

3/2012 (41)

Bomar

lintsae-

masinad

Individual seeria kahesambalised lintsaed.Kahele poole 60-0-60 keeratavadIndividual 520.360 DGHIndividual 620.460 DGHIndividual 720.560 DGHIndividual 820.660 DGH

Saadaval ka CNCsaagimisliinina,programmeeritavadkogused, materjalietteande pikkused jaligatavad nurgad jne.

reid ja lisakomponente pisut rohkem kui

vaja, sest plaanimajanduse real olime oma

meeskonnaga leliidulises varustusahelas

number null, arvutite hooldemeeskond.

Praktikas olime aga Mergeljani insti-

tuudi abijud, Eesti teine, Armeenia otse-

sidemetega, kberneetika instituut. Pere-

stroika-aja esimesel vimalusel, 1987. a

kevadel, moodustasime kooperatiivi VIKO

(videokompuuter) teenindusministeeriu-

mi ja Harju TTV (Urmas Neeter, Heino

Alaniit, Vino Verlin) juurde.

Sidessteemis oli selline kooperatiivin-

dus suhteliselt vimatu, aga see oli Side

Arvutuskeskuse htune tvorm. Olime

asunud aktiivselt kokku panema uut arvu-

tit jrgmise plvkonna mikroprotsessori

Intel 8086 phjal. Inteli originaal oli aastast1978, Kiievi piraatkoopia aastast 1988, seega

oli mahajmus viie aasta asemel juba 10.

Kauaoodatud N Liidu lagunemine ja

vajadus Eesti sidet lnemaailmaga lbi

Helsingi korraldada tuli kki. Meie mees-

kond, kooperatiiv VIKO Side Arvutuskes-

kuse sildi all ja Tallinna Telefonikaugejaam

(Irina Morozova, Viktor Saarniit ja abili-

sed), oli saanud piisava t- ja elukogemu-

se, et Eestile nii vajalik t ca 1000

mikroprotsessoriga kontrollerit Tallinna jaHelsingi seadmete signaalide sobitamiseks

kiirelt valmis saada.

Toeks olid minister Toomas Smera ja

Jaak Ulmani telefonikned: on vga vaja!

Laiemale ldsusele mrkamatult, ainult

aastaga, sai igalt Eesti telefonilt lnde he-

listada. Selle taga oli meie meeskonna, Tal-

linna Telefonikaugejaama ja abiliste suur

pingutus. Toimiv rahvusvaheline side see

oli noore Eesti riigi arengu ks eduvti.

Meie noored Skypei autorid aga astu-

sid ellu lpetasid keskkooli, lne turu

jaoks valmisid IBM PC tarkvara abil uued

tooted. Aitasin Saksamaal ja USAs tegutse-

nud tehnikateadlasel ja ettevtjal Rein

Luigel kivitada satelliitside maajaamade

tootmist Kberneetika Instituudi (lo

Jaaksoo ja Enn Tugu) ja USA firma TIW

Inc. hisettevttes Intex Satellite SJV.

Intex (Tiit Vasli) aitas ma Rootsis

Skypei poiste esimest mngu Kosmonaut.Rein Luik organiseeris USA-NLi hisette-

vtte Moskva kosmoseside keskusega, kus

viibisime kord koos vahetult enne Moskvas

toimunud puti. Tehnoloogia ja arusaamis-

te liiga suure erinevuse tttu oli Luik sun-

nitud selle ettevtmise lpetama.

INTEL 8086

Kaeseri lai ja krgekvaliteediline

tooteprogramm sisaldab:

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jri Tehnopark,

Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa

Tel 606 4290 Faks 606 4297

info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruhkuvhema energiakuluga ...

... lemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILEga

www.kaeser.ee

Kruvikompressorid Kolbkompressorid

Teisaldatavad diiselkompressorid

Juhtimiskeskused Rootor-puhurid

Vaakumpumbad Suruhu kuivatid ja filtrid

Suruhu ksitriistad

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

40/56

PILDID: TUBE DSSELDORF, AUTOR

KONVERENTS / MESS40

3/2012 (41)

KONVERENTS/MESS40

VEIJO KAUPPINEN,Aalto likooli tehnikaprofessor

sseldorfi Messikeskusesse ooda-takse enam kui 2000 eksponenti

ning hinnanguliselt klastab mes-

si viie peva jooksul umbes 70 000 klasta-

jat le maailma. Messidel on vimalik

kohtuda nimetatud tstusharude eksper-

tide, spetsialistide, innovaatorite ja turu-

liidritega.

Torumessi tulipunktis on:

profiilide tehnoloogia;

vrskeimad arengud naftatstuses kasu-

tatavate torutoodete OCTG vallas;

plastik- ja painduvad torud.

Kaablimessi fookuses on kinnitusdetailid

ja vedrud ning uusimad tehnoloogiad, masi-

nad ja seadmed nende tootmiseks.

Torumess pakub ulatuslikku infot nii

tootmisharu praeguse seisundi kui ka tule-

vikutrendide osas, hlmates erinevaid

valdkondi nagu uusimad tehnoloogiad ja

rakendused, moodsaimad masinad ja sisse-

seade, terasest ja komposiitmaterjalidest

26. 30. mrtsini 2012 muutuvad Dsseldorfi Messikeskuse saalid juhtme-,

kaabli- ja torutstuse suurimaks Mekkaks. Juba 13. korda esitletakse

Rahvusvahelisel Juhtme- ja Kaablimessil ning Rahvusvahelisel Torumessil

vastavate sektorite innovaatilist vimsust kontsentreeritud kujul.

mine ja vaata:

TORU JA KAABEL 2012 KAKS LEMAAILMSET JUHTIVATTOOTEMESSI DSSELDORFIS

erilahendused ning ka torude tarvikud ja

torukaubandus.

Kaablitstuse tooteid nagu hendus-

elemendid, vedrud, trossid, traatvrgud ja

juhtmed vajatakse kaasajal kikjal ning

seetttu on nende tehniline ja majanduslik

thtsus suur. Need tooted tidavad rmiselt

vajalikke lesandeid auto-, energia-, telekom-

munikatsiooni- ja elektroonikatstuses

ning paljudes muudes valdkondades.

Messilt on vimalik saada laialdast infot

kaablitstuse trendide kohta, nt vaskkaabli

ha kasvavast thtsusest auto-, elektri-, elekt-

roonika- ja telekommunikatsioonitstuses.

Samuti esitletakse uusimaid masinaid ja

seadmeid kaablite ja juhtmete tootmiseks,

juhtmete katmiseks, kaablite kerimiseks

poolidele jpm.

MESSIHALLIS

7/22/2019 Inseneeria 2012-03

41/56

KONVERENTS / MESS 41

3/2012 (41)

aksa saetootja Kasto edasimjaMaxtec korraldas koos tootmiseautomatiseerimise ettevttega

Fastems tooteesitluse Hakkilas, Vantaas. Seekujutas endast tootmisksust kahe Kastosae ning neid teenindava Fanuc robotiga.ks saagidest oli KASTOspeed C9ringsaagterase ja teiste metallide masslikamiseks.

Karbiidist otstega saeterasid saab seadistadavastavalt vajadusele, mis tagab vga tpset. Sae eelisteks on ka kiire tukuri tttulhikesed ttsklid ning hdraulilinepikkusmdik.

Teine saag, KASTOverto A2on huvitavka viksemate ettevtete jaoks. Seetisautomaatne triist on vga mitme-klgne. Eristuvaks jooneks on vertikaalseltttav saetera. armiselt kompaktne

uusi tooteid

konstruktsioon vimaldab seadme paigal-damist kitsale alale: vaja lheb vaid 3 m2prandapinda. Sae likekiirus on 12120m/min, likamisulatus kuni 26 mm, mooto-

ri vimsus 1,5 kW ning seadme mass1360 kg.

ROHKEM INFOT: WWW.MAXTEC.FI;WWW.KASTO.DE; WWW.FASTEMS.COM

innTec ja ToolTec messid leiavad aset17.19. aprillil 2012 Helsinki Mes-sikeskuses. See ritus on Soome

metallitootjate ja masinaehitajate thtsaimkohtumispaik, kus tutvustatakse oma saavu-tusi.

Selle aasta phiteemad on tootlikkus

ning hukese metall-lehe tootmise tehnoloo-giad. Kmned tstusharu juhtivad ettevt-ted haaravad vimalusest esitleda omamessiboksis erinevaid tehnoloogiaid, teenu-seid, seadmeid