IVAN IV (JULM)(1530 – 1584)

Koostaja: Merilyn Merisalu

Tallinn 2013

Kui Moskva suurvürst, Vassili III, hülgas Leedu alalt

pärit Jelena Glinskajaga abiellumiseks oma esimese

naise, olevat Jeruusalemma patriarh pannud suurvürstile

needuse: „Kui sa sooritad selle kohutava teo, siis sünnib

sulle hirmus poeg. Sinu rahvas saab tundma hirmu ja

pisaraid.”

Sellest abielust sündinud esimesest järglasest sai mees,

kes läks ajalukku Ivan Julma nime all (Ivani kohta

kasutatav eestikeelne sõna „julm” on eksitav – vene

„groznõi” tähendab „ähvardav” ja seda lisanime tarvitati

juba Ivani eluajal).2

Moskva suurvürst Vassili III(1479 – 1533)

Vene suurvürstinnaJelena Glinskaja(1508 – 1538)

3

Rjurikovitšide dünastiast pärit Venemaa

I tsaar, Ivan IV ehk Ivan Julm, sündis 25.

augustil 1530.a Moskvas.

Olles 3-aastaselt kaotanud isa, sai Ivanist

testamendijärgselt troonipärija.

1533-1538 valitses riiki regentnõukogu,

reaalne võim oli aga kuni 1538. aastani

Ivani ema Jelena Glinskaja ja tema

soosiku vürst Ivan Obolenski-Telepnevi

käes. Pilt 1: Ivan IV portree, 16.saj tundmatu vene kunstnik

LAPSEPÕLV

4

Peale ema surma mõjutasid valitsust rivaalitsevad Šuiski,

Belski, Vorontsovi ja Glinski bojaariperekonnad (võistlesid

mõju pärast valitsusasjadele, kuid keegi neist ei üritanud

hõivata trooni).

Bojaariperekonnad alandasid ja solvasid noort tsaari,

mistõttu Ivan ja ta vend elasid lakkamatu hirmus ees, et nad

arreteeritakse ja tapetakse.

Nuhkimise, mürgitamise, vägivalla ja mõrvade õhkkonnas

omandas Ivan elust samasuguse arusaamise. Kõik, mida ta

palees nägi ja kuulis, õpetas talle julmust ja kavalust.5

Juba väga varakult meeldisid Ivanile verised mängud (ta

katkus sulgi kinnipüütud lindudelt, torkas neil silmad

välja, lõikas nad noaga lõhki ja lahutas meelt nende

agooniafaaside jälgimisega või siis kindlusemüüril seistes

keerutas ta oma pea kohal noori koeri, paiskas nad õuele,

et nende liikmeid murda).

13-aastaselt, pärast jõulupühi, heitis ta bojaaridele ette

riigi vara raiskamises ja omavolilistes surmanuhtlustes

ning laskis hukata vürst Andrei Šuiski (kisti jahikoerte

poolt tänaval elusalt lõhki).6

HARIDUS Ivan oli vähese haridusega (haris end juhuslike kohtumiste

varal).

Tema teadmisi täiendasid kantselei sekretärid, välismaa

saadikud ning palees töötavad käsitöölised.

Metropoliit Makari õpetas Ivanile teoloogiat ja ajalugu, tänu

millele said talle lähedaseks Moskoovia ajalugu ja usu

müsteeriumid.

Lugemine innustas teda kirjutama. Tema suur kirg oli vene

keelega tegelemine ning kõnekunst.

Et paremini tunda oma maad, rändas ta selle risti ja põiki läbi.7

KROONIMINE

Oma tähtsuse rõhutamiseks tahtis suurvürst Ivan nimetada

end ümber tsaariks.

16. jaanuaril 1547.a kroonis metropoliit Makari Ivan IV

Moskva Kremli Uspenski peakirikus ning kuulutas ta „kogu

Venemaa tsaariks“.

Peale tsaariks pühitsemist saatis Ivan Konstantinoopoli kreeka

patriarhi Josaphasele kirja, taotledes investituuri kui tsaar.

8

IVAN IV VALITSUSAEG 1547 - 1584 1550.a kõigi Venemaa provintside esinduskogu, Maakogu, (Zemski

Sobor) loomine. Maakogu tasakaalustas bojaaride võimu, kuid see

polnud otsustusõiguslik ning kogunes korrapäratult. Ainsaks

ülesandeks oli kiita heaks ja toetada tsaari ja tema nõunike poliitikat.

1550.a uus „Tsaari koodeks“ („Tsarski Sudebnik“), et ühtlustada

seadusandlust kogu riigis (võimu all olevatel aladel rakendaksid

kohtunikud samu seadusesätteid), mõistis hukka kohtunike ja

maksukogujate kuritarvitused ning kärpis maakondade asehaldurite

võimu. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline, viimane oli Ülemkohus

Moskvas. 9

1550.a reformid sõjaväes. Moodustati 6 alalist

musketitega relvastatud palgalist streletsipolku, kokku

3000 meest. See oli Moskoovia esimene alaline armee.

Muudeti väejuhtide kohajärgluse (mestnitšestvo)

põhimõtet, kes peab kellele alluma (oli tekitanud

lahinguväljal ohtlikke vaidlusi).

1550.a preester Silvestri poolt koostati

käitumisnormide kogu („Domostroi“), mis andis

juhiseid ja nõuandeid erinevate religioossete,

sotsiaalsete, kodu- ja perekonnaga seotud küsimustes.10

Ivan IV soovis piirata kiriku omandit ning maksustada seda, kuid

metropoliit Makari oli sellele vastu. Nagu ta oli oma kroonimiskõnes

selgelt öelnud, lootis ta, et tsaar kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi

kirik toetama krooni.

1551.a kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi

(Sajapealine). Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid

ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud, vaimulike

kuritarvitused ja liiderdamine. Kiriku maaomand ja maksusoodustused

kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi

soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis

vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi. 11

1552.a Kaasani khaaniriigi alistamine (ristisõda moslemite

vastu). Kaasani linn asus mitme tähtsa kaubatee

ristumiskohal ja khaaniriigile kuulus viljakad maad. Võidu

mälestuseks valmistati hiigelsuur ikoon, mis kujutas tsaari

koos peaingel Miikaeliga moskoviitide väe eesotsas ning

Moskva Kremli Punasele väljakule ehitati Vassili Blažennõi

kirik.

1556.a liitis Ivan IV vägi Venemaaga Astrahani khaaniriigi.

12

1564.a rajatakse Moskvasse esimene vene trükikoda.

1570.a veebruaris, laskis Ivan Julm oma opritšnikutel (juhtis

Maljuta Skuratov, õieti Grigori Skuratov-Belski) tappa või

surnuks piinata peaaegu kõik Suur-Novgorodi elanikud, seda ise

pealt vaadates. Põhjuseks või ettekäändeks oli see, et ta kahtlustas

Novgorodi ebalojaalsuses ja reeturlikkuses (tsentraliseeritud riigi

põhimõtetele vastuseisus). Eri allikate andmeil oli tapetuid 2700 –

27000.

1582.a Siberi alistamise algus – Jermak Timovejevitš koos 580

sõdalasega vallutas Lääne-Siberi lõunaosas asunud khaaniriigi

pealinna Kašlõki ja sundis khaan Kutšumi steppidesse põgenema.

Jermaki retk ei toonud veel endaga kaasa täieliku Siberi

alistamist, see toimus 17. sajandil.13

1558 – 1583 LIIVI SÕDA Sõja ajendiks oli nn „Tartu maks“, mida Venemaa 1550.aastatel Tartu

piiskopkonnalt, hiljem tervelt Liivimaalt nõudis (Ivan IV väitis, et kuna

Tartu piiskopkond on põline Vene maa, viidates Jaroslav Targa ajale, siis

peavad seal valitsevad sakslased selle eest Ivan IV-le „maksu“ tasuma).

Tegelik põhjus oli tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele.

Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja

väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.

1582. a alguses Jam Zapolski vaherahu tulemusena Poola ja Moskva

suurvürstiriigi vahel jäid Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid Poolale.

1583. a augustis Pljussa vaherahu tulemusena Rootsi ja Moskva tsaaririigi

vahel jäid Põhja- ja Lääne-Eesti ning Ingerimaa Rootsi kuninga võimu

alla.

Saaremaa jäi Taani koosseisu. 14

ISIKLIK ELU

1547.a abielu Anastassija Romanova Zahharinaga (1530 - 1560),

lapsed:

Tsarinna Anna Ivanovna (1548 - 1550)

Tsarinna Maria Ivanovna (1551 - 1569 )

Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse

Tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga

Tsarinna Jevdokija Ivanovna (1556 - 1558)

Tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar

Fjodor I

15

1561.a abielu tšerkessi vürsti Temrjuki tütrega, Maria

Temriukovnaga (1544 – 1569), lapsed:

Tsareevitš Vassili Ivanovitš (1563 – 1563)

1571.a abielu Marfa Vassiljevna Sobakinaga ( - 1571, suri

abielu 16. päeval)

1572.a abielu Anna Ivanovna Koltovskajaga ( - 1627),

1575.a saadeti kloostrisse, sest ta polnud sünnitanud 3 aasta

jooksul ühtegi last.

1575.a abielu Anna Vassiltšikovaga ( - 1577)16

1576.a abielu Vassilissa Melentjevnaga ( - 1579), 1577.a

lväidetav abielurikkumine tõi talle kaas pagendamise kloostrisse ja

tema armukese hukkamise.

1580.a abielu Maria Fjodorovna Nagajaga ( - 1608), lapsed:

Tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1582 – 1591)

(kiriku seaduste järgi oli Ivani ja Maria poeg Dmitri sohilaps)

17

IVAN IV SURM 1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60

astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et

ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil ta hoiatas neid, et kui ennustus ei täitu,

saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel

küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas

tsaari alalisi selja valusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta

voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta

valjult, langes selili voodile ning oligi surnud (suri arvatavasti

„traditsiooniliselt" - mürgitamise tagajärjel, selles kahtlustakse tema

nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit).

Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud

poja, Ivan Ivanovitši, kõrvale. 18

19

Pilt 2: Ivan Groznõi ja ta poeg , Ilja Repin 1870–1873

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV

http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_the_Terrible

http://

www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=15169&sess_admin=9367b47

8d1ed074251f99d37a7999a03

http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=163

http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/

http://

www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php?option=com

_mtree&task=viewlink&link_id=1404&Itemid=10820

http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?

id=15169&sess_admin=9367b478d1ed074251f99d37a7999a03

„Ivan Julm“ H. Troyat , Kunst, 1998

„Vene tsaaride kroonika“ D.Warnes, Eesti

Entsüklopeediakirjastus, 2002

Pildid:

Pilt 1: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kremlinpic4.jpg

Pilt 2: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:REPIN_Ivan_Terrible%26Ivan.jpg

21

TÄNAN KUULAMAST JA

VAATAMAST!

22