kala ja kalatoodete turg eestis (juuli 2011) · kala kogupüük on eestis viimase 20 aasta jooksul...

Kala ja kalatoodete turg Eestis

Tallinn

Juuli 2011

Töö on teostatud Eesti Põllumajandusministeeriumi tellimusel Koostajad: Aet Vanamölder (2, 5, 6 ptk), Kelly Kadarik (6 ptk), Lia Lepane (7 ptk), Marje Josing, Riini Kippa (1, 3, 4 ptk)

EKI direktor Marje Josing Rävala 6 19080 Tallinn tel 6681242 E-post: [email protected] http://www.ki.ee

Copyright © Eesti Konjunktuuriinstituut

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 4 Uurimistöö metoodika .............................................................................................................. 6 1. Kalapüük ............................................................................................................................... 8

2. Kalatööstus .......................................................................................................................... 12 Kalatööstus ja sellega seotud sektorid ........................................................................... 15 Kalatööstusettevõtete toodang ja turud .......................................................................... 17 Investeeringud põhivarasse ............................................................................................ 21 Tootearendus .................................................................................................................. 23

3. Kala ja kalatoodete väliskaubandus .................................................................................... 24 Kala eksport ................................................................................................................... 26 Kalapreservide ja -konservide jt toodete eksport ........................................................... 28 Kala ja kalatoodete ekspordi sihtturud ........................................................................... 29 Kala import .......................................................................................................................................... 31 Kalakonservide jt toodete import .................................................................................................. 34 Kala ja kalatoodete impordiriigid .................................................................................. 35

4. Kalaturu bilanss .................................................................................................................. 37

5. Kala ja kalatoodete pakkumine jaekaubanduses ................................................................. 39 Sortimendi keskmine laius kaupluse kohta .................................................................... 40 Eesti kalatööstusettevõtete toodete esindatus kauplustes .............................................. 42 Eestis müügilolevate kalatoodete arv ............................................................................. 48 Kala ja kalatoodete jaehinnad ........................................................................................ 51

6. Kala ja kalatoodete tarbimine ............................................................................................. 54 Tarbimiskogused ja -kulutused ...................................................................................... 54 Kala ja kalatoodete tarbimine erinevates sotsiaalsetes gruppides .................................. 61 Kalatoodete tarbimine võrreldes teiste toiduainetega .................................................... 63 Kala ja kalatoodete hinnamuutused ............................................................................... 65 Kala tarbimine teistes riikides ........................................................................................ 70

7. Elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ja eelistused (elanike küsitlus) ............... 73 Kokkuvõte.............................................................................................................................. 115 Lisad

Lisa 1. Kalatööstusettevõtted 2009. aastal.................................................................................... 128 Lisa 2. Kulutused kalale ja kalatoodetele 2010. aastal leibkonnaliikme kohta ............................ 129 Lisa 3. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides..................................... 132 Lisa 4. Kala ja kalatoodete tarbimisharjumused (elanike küsitluse vastuste jaotustabelid) ........ 134

4

Sissejuhatus

Maailmas püüti 2008. aastal 142 miljonit tonni kala, sellest 115 tonni kasutati ära inimtoiduks ja kala pakkumine ühe inimese kohta oli 17 kg (kala eluskaalus), mis on ajalooline kõrgtase. Viimase 60 aastaga on kala pakkumine maailmas suurenenud ligi kaks korda. Vesiviljelus andis 46% toidukala pakkumisest. Kalast saab 1.5 miljardit inimest 20% oma loomse valgu vajadusest ja 3 miljardit inimest 15% loomse valgu vajadusest. Kala pakkumine inimese koh-ta ei erine väga oluliselt arenenud ja vaestes maades. Nii oli FAO andmetel arenenud maail-mas kala pakkumine 15,1 kg elaniku kohta ja madala sissetulekuga toidudefitsiidiga maades 14.4 kg1. Suurim kala tootjamaa on Hiina oma 47,5 miljoni tonniga (vesiviljelustoodang 32,7 miljonit tonni, püük 14,8 miljonit tonni).

Vesiviljelus on maailmas jätkuvalt kõige kiiremini kasvav loomse toidu sektor, kus toodang on suurenenud 0,7 kg-lt inimese kohta 1970. aastal 7,8 kg-le 2008. aastal ja aastane toodangu kasv on 6.6%.

Kalandussektoris töötavate inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud ja see annab tööd miljoni-tele inimestele.

Eesti on mereriik ja kala on ajaloolisel olnud meile oluline toiduaine ja ka oluline ekspordi-kaup. Nii kala pakkumine kui nõudlus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Turu avanemise käigus ja kalatööstuse aktiivse tootearendusega on oluliselt laienenud pakutav sor-timent, sissetulekute kasvades ja tootmiskulude kasvuga tõusnud hinnad, suurenenud tarbijate informeeritus ja nõudlikkus.

2010. aastal püüti Eesti kalurite poolt kala kokku 95,4 tuhat tonni Kala kogupüük on viimase 20 aasta jooksul vähenenud, seda peamiselt ookeanipüügi arvel. 132 tuh tonnilt 1992. aastal vähenes püük 79 tuh tonnile 2003. aastal. Järgnevatel aastatel püügimahud Läänemerest taas suurenesid ja aastail 2006-2010 püüti keskmiselt 97 tuh tonni kala.

Eestis oli 2009. aastal 56 kalatööstusettevõtet. Kalatöötlemisettevõtete ekspordi müügitulu osakaal moodustas toiduainetööstuse koguekspordist ligi neljandiku. Kalatöötlemisettevõtete-le andis ekspordikäive müügitulust ligi 75%, kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtetele veerandi. Kalapüügi ja vesiviljelusega tegeles 2009. aastal 86 ettevõtet.

Eesti kalaressurss lähebki suures osas ekspordiks. Nii jäi kalaressursist siseturule vaid küm-nendik kalast.

Kala ja kalatoodete eksport oli 2010. aastal eelmistest aastatest suurem nii kogumahult (131 tuh tonni) kui koguväärtuselt (135 mln eurot). Eesti kala ja kalatoodete väliskaubandusbilanss on läbi aegade olnud positiivne. 2010. aastal ületas eksport importi 59,3 mln euroga (2009.a. 30,7 mln euroga, 2008.a. 5,3 mln euroga).

1 The State of World Fisheries and Aquaculture. FAO 2010

5

Kalandus- ja kalatöötlemissektoris töötas 2009. aastal ettevõtluses hõivatud Eesti elanikkon-nast 0,56%. Kalatööstusettevõtetes oli tööl kokku 1831 inimest, kalapüügi ja vesiviljelusega tegeles 486 inimest (kokku ligi 1400 inimest vähem kui 2005. aastal).

Kui kala püügi ja kasvatuse, tööstuse ning väliskaubanduse kohta on läbi aastate Põlluma-jandusministeeriumi ja OECD/FAO poolt ülevaateid koostatud, siis kala tarbimist analüüsiti viimati 2003. aastal EKI uurimistöös” Kala ja kalatoodete turg Eestis”. Selgitamaks välja, milline on kala pakkumine ja tarbimine Eestis ja kuidas on tarbimine viimase kümnendi jook-sul muutunud, viis Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi käeoleva uuringu.

6

Uurimistöö metoodika

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) viis ajaperioodil jaanuar-juuli 2011) läbi kala ja kalatoo-dete turu uuringu.

Uuring sisaldas järgnevaid etappe:

Kalapüügi mahu analüüs.

Kalatoodete tootmise analüüs (aastate 2004 – 2010 lõikes).

Kasutades SA andmeid analüüsis EKI Eesti kalatööstuse arengut. Vaatluse all olid järg-nevad indikaatorid:

- kalatoodete tootmine (kogused ja väärtused);

- kalatööstuste toodangu müük siseturul ja eksportturgudel;

- investeeringud kalatööstusesse.

Kala ja kalatoodete väliskaubandus (eksport ja import) 2004-2010. aastani.

EKI kasutas SA andmebaasi ja analüüsis järgnevat väliskaubanduse alast informatsiooni:

- kala ja kalatoodete põhieksport ja -import tootegrupiti (kogused ja väärtused).

- olulisemad väliskaubanduse partnerriigid.

Kalaturu bilansi koostamine.

Kala ja kalatoodete jaekaubanduses pakkumise monitooring ja analüüs

1. Kala pakkumise analüüsiks jaekaubanduses viis EKI 2011. aasta veebruaris läbi üle-eestilise kauplusevaatluse. Selle käigus registreeriti 16 kaupluses ja 5 turul müügilolevate kalaliikide ja kalatoodete nimed, päritolu, kaalud ja hinnad. Uuringu eesmärgiks oli kala ja kalatoodete sortimendi laiuse, erinevate tootenimetuste, hinnataseme ja päritolu ana-lüüsimine. Olukorda oli võimalik võrrelda 2003. aastal EKI poolt läbi viidud samalaadse analüüsi tulemustega. Tulemusi analüüsiti eraldi hüpermarketite, supermarketite, väikse-mate kaupluste ja turgude lõikes.

2. Kasutades EKI poolt viimase 8 aasta jooksul regulaarselt kogutud hinnainfot (kauplus-tes, turgudel) värske kala hindade kohta, tegi EKI hinnadünaamika analüüsi kalaliikide lõikes.

Kala ja kalatoodete tarbimine

1. EKI kasutas tarbimiskulutuste ja mahtude analüüsiks Eesti statistikameti leibkonna uuringute andmeid 2004-2007. ja 2010.aasta kohta.

7

2. Kasutades EKI poolt aastatel 1996-2010 läbi viidud (PM poolt tellitud) ostueelistuste uuringute andmeid, analüüsis EKI kodumaise ja importkala osakaalu elanike ostudes, tarbijate rahulolu kodumaiste kalatoodete sortimendi ja kvaliteediga.

3. EKI viis 2011. aasta märtsis läbi elanike küsitluse. Küsitlus viidi läbi posti teel. Üle-eestilisele elanike küsitlusele vastasid elanikud kõikidest Eesti maakondadest, kokku 1127 inimest. Andmetöötluse käigus kaaluti andmestik regiooni, vanuse ja soo lõikes, millega viidi vastanute jaotus vastavusse elanike mudeliga. Tulemused on esinduslikud ja laiendatavad täiskasvanud elanikkonnale vanuses 18-74 aastat.

Küsitluslehes korrati mitmeid küsimusi, mida esitati elanikele ka 2003. aastal – seega oli võimalik analüüsida elanike tarbimiskäitumise muutusi.

8

1. Kalapüük

Kala kogupüük on Eestis viimase 20 aasta jooksul aasta-aastalt vähenenud (132 tuhat tonni 1992. a, 113 tuhat tonni 2000. a, 101 tuhat tonni 2002. a2). 2003. aastal oli kala väljapüük väikseim (78,89 tuhat tonni). 2010. aastal püüti kokku 95,37 tuhat tonni kala (tabel 1.1).

84% Eesti kalapüügi kogumahust moodustas püük Läänemerest (79,57 tuhat tonni 2010. a). Traallaevadega kalapüügi osakaal kogu kalapüügist Läänemerest on viimasel kaheksal aastal olnud keskmiselt 85%. 2010. aastal püüti traallaevadega 68,33 tuhat tonni (69,52 tuhat tonni 2009. a, 63,64 tuhat tonni 2006. a, 44,51 tuhat tonni 2003. a) ja rannakalurite poolt 11,24 tu-hat tonni kala (14,03 tuhat tonni 2009. a, 9,40 tuhat tonni 2006. a, 14,87 tuhat tonni 2003. a).

2010. aasta Eesti kalapüügi mahust 13% oli kaugpüük (Loode-Atlandi, Kirde-Atlandi ja Ede-la-Atlandi piirkondade vetest). Eesti kaugpüügi kalalaevad püüdsid 2010. aastal 12,18 tuhat tonni. Sellest suur osa (70% 2010. a, 78% 2009. a, 86% 2008. a) oli krevettide püük. Peamine osa (83% 2010. a) Eesti kaugpüügi laevade krevettide saagist pärines Kirde-Atlandi piirkon-nast. Väljapüügimaht Loode-Atlandil vähenes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga kolman-diku võrra. Kirde-Atlandi piirkondades suurenes samal aastal püük 41%. Aastatel 2007-2009 ei püütud Edela-Atlandi vetest. 2010. aastal oli nimetatud piirkonnast püügimaht 1,61 tuhat tonni (üle 2/3 kalasaagist oli Argentiina merluus).

Tabel 1.1. Eesti kalapüük 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ’10/’03+/-%

KOKKU KALAPÜÜK 78,89 85,08 98,96 90,23 95,02 99,52 97,52 95,37 20,9

sh püük Läänemerest (kutseline) 59,38 64,90 79,76 73,04 80,24 83,55 83,55 79,57 34,0

kaugpüük (kutseline) 16,11 17,88 16,54 13,62 11,53 12,55 10,31 12,18 -24,4

Eesti sisevetest (kutseline) 3,16 1,88 1,86 2,86 2,57 2,74 2,82 2,77 -12,3

kala püük kalakasvatustest 0,24 0,42 0,43 0,53 0,49 0,49 0,66 0,66 175,0

püük kalakaartide alusel … … 0,37 0,18 0,19 0,19 0,18 0,19 -

Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet; EKI arvutused

Kutseline kalapüük Eesti sisevetest on viimastel aastatel olnud ligikaudu kolm tuhat tonni (2,77 tuhat tonni 2010. a, 2,74 tuhat tonni 2008. a, 2,86 tuhat tonni 2006. a). 2003. aastal oli sisevetest kalapüügi maht 3,16 tuhat tonni, millest 1,76 tuhat tonni oli koha (s.o 67% enam

2 Kala ja kalatoodete turg Eestis 2003 “Kalapüügi ja -kasvatuse maht”.

9

kui 2010. a). Eesti kalakasvandustest oli kaubakala püük 2010. aastal üle poolesaja tonni. Eesti siseveekogudest ja Läänemerest oli amatöörkalastajate poolseks mageveekalade 2010. aasta kogusaagiks ligikaudu 200 tonni kala.

Kaladest enim püütakse kilu ja räime (tabel 1.2). Nende kahe kala püügi osakaal kogupüügist on viimase kaheksa aasta keskmiselt 78%.

2010. aastal püüti kokku 76,73 tuhat tonni kilu ja räime (20 tuhat tonni enam kui 2003.a, ta-bel 1.3). Eesti Läänemere kalapüügist moodustab kilu ja räime kogupüük 96%. Enamus räi-mest/kilust püütakse Läänemere avamerest.

Tursa väljapüügi kogused (Läänemerest) on aasta-aastalt vähenenud (880 tonni 2010.a, 910 tonni 2009. a, 1,04 tuhat tonni 2008. a). Samal ajal on tursapüük järjest populaarsem olnud rannakalurite seas.

Tabel 1.2. Eesti kalapüük kalaliigiti 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Osakaal 2010. a,

%

KOKKU KALAPÜÜK 78,89 85,08 98,96 90,23 95,02 99,52 97,52 95,37 100,0

Sh kilu 29,37 34,11 55,29 46,69 51,00 48,58 47,30 47,86 50,2

räim 27,35 27,38 22,09 23,19 26,10 31,84 33,16 28,17 29,5 Kilu ja räime püügi osakaal kogu-

püügist, % 71,9 72,3 78,2 77,5 81,1 80,4 80,5 79,7 -

krevetid 12,97 14,02 12,38 9,24 8,67 10,73 8,06 8,37 8,8

harilik ahven 1,42 1,06 1,16 1,70 1,17 1,48 1,65 2,13 2,2

meriahven 0,07 0,12 1,11 1,16 0,83 1,00 1,75 1,34 1,4

tursk 0,58 1,33 0,62 0,75 0,98 1,04 0,91 0,88 0,9

latikas 0,27 0,25 0,42 0,45 0,57 0,79 0,80 0,58 0,6

koha 1,86 1,10 0,76 1,23 1,03 0,74 0,80 0,61 0,6

süvalest 1,69 0,80 0,53 0,37 0,37 0,30 0,25 0,44 0,5

meritint 0,20 0,23 0,20 0,44 0,55 0,74 0,77 0,45 0,5

lest 0,44 0,38 0,44 0,39 0,38 0,32 0,34 0,34 0,4

särg 0,35 0,39 0,46 0,37 0,38 0,36 0,31 0,34 0,4

muud kalad 2,32 3,91 3,50 4,25 2,99 1,60 1,42 3,86 4,0

Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet; EKI arvutused

10

Tabel 1.3. Eesti kilu- ja räimepüük 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ’10/’03+/-%

KOKKU KILU JA RÄIME PÜÜK LÄÄNEMEREST

56,72 61,49 77,38 69,88 77,10 80,42 80,46 76,73 35,3

sh kilu (püük avamerest) 29,37 34,11 55,29 46,69 51,00 48,58 47,30 47,86 63,0

räime püük kokku 27,35 27,38 22,09 23,19 26,10 31,84 33,16 28,87 5,6

sh räimepüük avamerest 14,57 18,73 15,71 16,19 19,64 21,26 21,40 19,63 34,7

räimepüük rannamerest 12,78 8,32 5,99 7,00 6,46 10,58 11,76 9,24 -27,7

räimepüük välisvetest - 0,33 0,39 - - - - - -

Allikad: Põllumajandusministeerium; EKI arvutused Eesti enim püütud mageveekalaks on ahven. 2010. aastal püüti 2,13 tuhat tonni ahvenat (tabel 1.2). Läänemerest saadud ahvenasaak oli 892 tonni kala. Siseveekogude püügist oli ahvena-püük pea pool (45%, (joonis 1.1), so 1,24 tuhat tonni. Harrastuskalastajate poolt püütu moo-dustas ahvena kogupüügist 2%: Läänemerest 12,8 tonni ja siseveekogudest 19,6 tonni.

Joonis 1.1. Allikad: Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Statistikaamet

Harrastuspüük Eestiskala liigiti 2010. a (% kogusest)

särg26%

koha2%

muud17%

lest25%

ahven17%

lõhe2%

latikas4%

haug7%

Kalapüük Eesti sisevetelkala liigiti 2010. a (% kogusest)

ahven45%

koha19%

latikas21%

särg10%

muud2%

haug3%

11

Eesti sisevetest püütud kaladest on peale ahvenate olulised latika, koha ja särje ning haugi saagid (vastavalt 580 tonni, 538 tonni, 266 tonni ja 95 tonni 2010.a). Enim 2010. aastal har-rastuskalurite poolt püütud kala liikideks olid särg ja lest (51 tonni ja 47 tonni). 85% lesta saagist püüti siiski rannakalurite poolt Läänemerest. Harrastuskalastajad (kalastuskaartide alusel tegutsejad) huvitusid ka haugi (13 tonni 2010. a), latika (7 tonni), koha (4 tonni) ja lõhe (3 tonni) jt kalade püügist. Nad püüdsid ligi kaks korda enam latikat kui kutselised kalurid (Läänemere rannamerest). Eesti aastane lõhesaak (väljaspool kalakasvatusi) oli 2010. aastal 6,85 tonni (2,35 tonni vähem kui 2009. a). Rannakalurid püüdsid 3,79 tonni ja hobikalastajad 3,06 tonni lõhet. 90% lõhesaagist pärines Läänemerest.

12

2. Kalatööstus

Käesolevas käsitluses hõlmab kalatööstus kala ja kalatoodete töötlemise ja säilitamisega3 põ-hitegevusalana tegelevaid ettevõtteid. Kalatööstuse sünonüümina on kasutatud ka mõistet ka-latöötlemine. Eesti toiduainetööstuses on kalatööstus traditsiooniliselt olulisel kohal. Kalatööstus on piima-tööstuse järel teiseks suuremaks toiduainetööstuse ekspordiharuks, andes viiendiku toiduaine-tööstuse ekspordist. Kalatööstuse osakaal toiduainetööstuses on viimasel kümnel aastal aga vähenenud. Kui 2001. aastal andis kalatöötlemine 17% toiduainetööstuse toodangust ja müü-gist ja ligi poole ekspordist, siis 2009. aastal 9% toodangust ja müügist ning 23% ekspordist. Kalatööstuse osakaal kogu töötleva tööstuse müügitulus on alanenud 4-5%-lt 1994-1998. aas-tal 1,8%-le 2009. aastal. Kalatööstusettevõtete arv on viimasel viiel aastal olnud üsnagi püsiv, hõivatute arv on võrreldes 2001. aastaga vähenenud kolmandikuni (tabel 2.1).

Kalatööstuse käekäik on sõltunud välisturu nõudlusest, püügikvootidest, kalasaagist, maail-maturu hindadest ja muudest üsnagi muutlikest asjaoludest.

Tabel 2.1. Kalatööstuse põhinäitajaid 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

pr Ettevõtete arv 75 80 91 78 75 65 55 57 59 56 51

Hõivatute arv 5197 5333 4859 3901 3431 2 594 2 370 2 103 2 106 1 831 1650

Müügitulu, mln kr 1632 2068 1813 1594 1545 1578 1722 1547 1940 1725 1970

Müügitulu, mln eurot 104 132 116 102 99 101 110 99 124 110 126

…sh mitteresidentidelt, % 76 77 70 72 64 67 70 67 70 70Toodangu müük, mln kr 1521 1901 1695 1503 1372 1407 1520 1376 1642 1519Toodangu müük, mln eurot 97 122 108 96 88 90 97 88 105 97…sh mitteresidentidele, mln € 78 98 79 70 59 63 73 64 78 72…sh mitteresidentidele, % 80 81 73 73 68 70 75 73 74,1 74,4

Allikas: Statistikaamet Kalatööstuse toodang on viimasel 10 aastal koguseliselt vähenenud, seda just konservide tootmise arvel (tabel 2.2). Muude kalatoodete tootmismahud on viimasel aastakümnel võrrel-des eelmisega mõnevõrra tõusnud (joonis 2.1). 2009. aastal toodeti 77 tuh tonni erinevaid ka-latooteid. Müügitulu on vaatamata toodetud koguste vähenemisele püsinud viimasel kümnel aastal 99-132 mln euro vahemikus (1,5-2,1 mld kr).

3 Tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 kohaselt hõlmab kalatööstust kood 15201 - kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine. Kalatööstus ei hõlma kalapüüki ega vesiviljelust.

13

0

20

40

60

80

100

120

140

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010p

r

Konservid

Muud kalatooted

Joonis 2.1. Kalatööstusettevõtete toodang (tuh t) Allikas: Statistikaamet Tabel 2.2. Kalatoodete tootmine, tuh t

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010*Värske ja jahutatud kalafilee, hakkliha 6.4 7,0 5,0 6.5 4.3 4.1 5.4 3.5 3.3 4.1 3,7

Külmutatud kala** 34.7 39.3 40.8 41.6 32 40.3 40.3 35,4 31,6 34.6 35,0

Suitsukala 1,0 1.1 2.5 3.2 3,0 3.3 3.1 3.6 3.8 3.2 1,4Soola- ja vürtsikala, paneeritud tooted 18,0 32.5 43.3 35.5 24.3 27.4 27,0 23,6 20.8 25.1 19,9

Kulinaarsed tooted 0.6 0.8 0.7 0.8 1.7 1.3 1.3 2.9 1.5 1.7 1,4

Konservid 44.4 44.2 34.2 20.5 14.6 9.7 7.4 5.1 7.1 3.7 5,1

Tooted kokku 105.1 124.9 126.4 108.1 79.9 56.1 84.5 78.7 72.3 77.2 …

*2010. a andmed esialgsed **sh külmutatud kalafilee ja hakkliha Allikas: Statistikaamet Toodetud kalatoodete koguselist vähenemist (nõudluse vähenemise tõttu) on kalatööstusele mõnevõrra kompenseerinud hinnataseme tõus, mistõttu toodete müük on vähenenud vähem kui tootmise müügiindeks püsivhindades (aasta 2000=100, joonis 2.2). Aastal 2001 tootmis-mahud pärast idaturu kriisi taastusid, 2002-2004 kalatööstuse müügitulu peamiselt konservide nõudluse languse tõttu vähenes. 2005-2007 järgnes stabiilsem periood, 2008. aastal toodangu müük kasvas, kuid 2009. aastal majanduslanguse oludes langes taas. 2010. aasta kvartalite andmed näitavad, et 2010. aastal näitas müük jälle kasvutrendi, seda peamiselt eksporditur-gude taastumise arvel.

14

1072

19011695

1372 14071642

1494

2043 1912

15191521

13141503 1520

1376

0

20

40

60

80

100

120

140

160

18019

95

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

mln kr

0

500

1000

1500

2000

2500

Müük Müügiindeks, 2000=100%

Joonis 2.2. Kalatööstuse toodete müük (mln kr)

Allikas: Statistikaamet Joonis 2.3. Müügiindeks kodumaisel turul, 2005=100

Allikas: Statistikaamet

Siseturg oli 2010. aastal endiselt madalseisus ja siseturu müügi vähenemine jätkus tööstussta-tistika andmetel ka 2011. aasta algul (joonis 2.3)

Eksporttoodangu osakaal on kalatööstuses traditsiooniliselt kõrge. Viimasel 10 aastal on eks-pordist saadud ligikaudu 3/4 toodangu müügi käibest (vt joonis 2.4, tabel 2.1). Kalatöötlemis-ettevõtete eksport (1,1 mld kr ehk 72,2 mln eurot) moodustas 2009. aastal 74% kogu kala ja kalatoodete ekspordist (1,5 mld kr ehk 98,1 mln €). Kalatööstuse ekspordikäibes on esikohal filee, koguselises arvestuses külmutatud kala.

20

40

60

80

100

120

140

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20115k

15

8971225

17181506

9121212

15401234 1099 930 979 1146 1130

175

269

325406

402

309

361

461404

442 428374

374

426389

12161002

0

500

1000

1500

2000

2500

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Müük siseturule

Eksport

Joonis 2.4. Kalatööstuse toodangu müük ja eksport (mln kr)

Allikas: Statistikaamet Kalatööstus ja sellega seotud sektorid

2009. aastal tegutses Statistikaameti ettevõtlusstatistika andmeil kalatöötlemise ja säilitamise sektoris 56 ettevõtet, neist enamik (33 e ligi 60%) oli alla 20 töötajaga. 20 ja enama töötajaga ettevõtete (kokku 23) turuosa oli müügitulust ja ekspordist 80%, neis oli hõivatud 88% tööta-jaist. 4 suuremat ettevõtet andsid 2009. aastal kokku üle poole (51%) haru müügitulust.

Äriregistrisse on alates 1996. aastast (registri loomise algusest) 2010. aastani kalatöötlemise-ga põhitegevusena tegelevate ettevõtetena kantud kokku 166 ettevõtet. 2011. aasta alguseks oli 60 neist registrist kustutatud, 6 pankrotistunud ja 6 likvideerimisel. Kalatöötlemisettevõte-te kustutamine äriregistrist oli aktiivsem aastatel 2005-2007, mil kustutati kokku 24 ettevõtet.

Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakäitlemisettevõte nimestikku kuulus 2011. aasta mai lõpuks 94 ettevõtet ja tootmisüksust (neist 5 tunnustamise otsus oli kas osaliselt või täielikult peatatud). Lisaks kalakäitlemisettevõtetele kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakäitlejate hulka mitmed kalakasvatusettevõtted ja kalatalud, kalurite ühistud, hulgimüügiettevõtted jt. Lisaks on kalatöötlemise õigus kalakäitlemislaevadel (nn tehaslaevadel), 2011. a algul kokku 7 laeval, mis kuulusid 3 ettevõttele4. Ookeanipüügiga te-gelevatel kalakäitlemislaevadel toimub külmutamine, (krevettide ) keetmine ja pakendamine.

Sarnaselt kalatööstusega on viimase 10 aasta vältel vähenenud ka kalandusettevõtete ja ka-landuses ning vesiviljeluses hõivatute arv (tabel 2.3). Ettevõtete arv on langenud veerandi võrra, hõivatute arvust on alles jäänud kolmandik, s.o enam-vähem samal määral kui kala- 4 AS Reyktal, MFV Lootus OÜ, Lootus Teine OÜ

16

tööstuseski. 63% müügitulust annavad väikesed, alla 10 hõivatuga ettevõtted. Müügitulu on viimase 10 aastaga 15% kasvanud. Ekspordi osa müügitulus on vähenenud keskmiselt 40%-lt (aastail 2002-2005) 19%-le (aastail 2006-2009).

Tabel 2.3. Kalanduse ja vesiviljeluse põhinäitajad aastail 2000-2010

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

kv

2010/2000±%

Ettevõtete arv 119 121 127 124 123 121 112 97 85 86 88 -26Hõivatute arv 1466 1434 1392 1330 1068 1069 966 725 654 486 466 -68Müügitulu, mln kr 602 693 750 639 606 691 813 800 877 600 690 +15Müügitulu, mln eurot 38 44 48 41 39 44 52 51 56 38 44 +15…sh mitteresidentidelt, % … … 39 58 28 35 22 19 10 25 …Allikas: Statistikaamet Kalaga seotud tegevusaladeks on kala hulgi- ja jaekaubandus. Kogu sektor on võrdlevalt esi-tatud tabelis 2.4. Sealhulgas ei ole arvestatud kala jaemüüki spetsialiseerimata kauplustes s.o supermarketites jm. Kogu sektori müügitulu oli 2009. aastal ligikaudu 4 mld kr ehk 260 mln eurot. Üle poole lisandväärtusest loodi kalatööstuses.

Tabel 2.4. Kalandussektoriga seotud ettevõtted 2009. aastal

Müügitulu, mln

Lisand-väärtus, mln

Ettevõtete

arv Töötajate

arv kr € kr €

Kalapüük ja vesiviljelus 86 466 690 44 212 13,6Kalatoodete tootmine ja säilitamine 56 1831 1725 110 358 22,9Kala hulgikaubandus 90 300 1590 102 105 6,7Kalatoodete jaekaubandus* 26 38 54 4 4 0,3Kokku 258 2635 4059 260 679 43,5

*ainult spetsialiseeritud kalakaubandus, v.a super- ja hüpermarketid jm Andmed: Statistikaamet, Äriregister, EKI Suurenenud on kalatöötlemissektori läbipõimumine teiste seotud sektoritega, samuti kala-tööstuse enda sees. Kalatooteid pakuvad mitmed teised toiduainetööstuse ettevõtted, näiteks külmutatud tooteid AS Balbiino, AS Premia Foods Tallinna Külmhoone, AS Uvic, samuti hulgimüügifirmad jt. Kontsernid on moodustunud mitme toiduainetööstuse haru baasil, haa-rates laiemaid regioone. Sageli läbib toode enne tarbijani jõudmist mitu ettevõtet (tootja, pa-kendaja, hulgimüüja, jaemüüja). Levinud on ka kalatöötlemisettevõtete tegelemine lisaks hulgimüügiga ja osa tootmisega seotud kaubamärke ongi muutunud hulgikaubanduse kauba-märkideks.

17

Suitsukala 4%

Kalapulgad, burgerid 11%

Kalafilee, kalaliha (jahutatud,

külmutatud) 9%

Külmutatud kala 42%

Vähilised, molluskid 6%

Soola- ja vürtsikala 21%

Kulinaartooted, konservid, toidud

7%

Kalatööstusettevõtete toodang ja turud

Koguseliselt moodustavad kalatööstuse toodangust suurema osa külmutatud kala (fileerimata, toodeti 2009. a 32,2 tuh tonni ehk 42% kogu toodangust, joonis 2.5), samuti soola- ja vürtsi-kala (16,3 tuh tonni e 21%). Soola- ja vürtsikala toodangust oli suurem osa ehk 80% vürtsika-la (kilu, räim) ja 20% soolakala. Külmutatud kalast 99% oli merekala. Kalapulkade-burgerite osakaal toodangus oli ligikaudu 11%, kalafileel ja kalalihal kokku 9%, kulinaartoodetel ja kon-servidel kokku 7% (joonis 2.5). Aasta-aastalt on vähenenud konservide, samuti krabipulkade tootmine, kuid 2010. aastal konservitoodang suurenes jälle veidi.

Täpsemad andmed kalatööstusettevõtete toodangu kohta on esitatud tabelis 2.5. Müüdud too-dangu kogused erinevad veidi toodetud kogustest.

Müüdud toodangu väärtuses on külmutatud (fileerimata) kala osakaal väiksem − 14% (tabel 2.5, joonis 2.6). Fileetooted (värske või külmutatud filee, kalaliha ja hakkliha) andsid kokku viiendiku (20%) müügitulust, nagu ka kulinaartooted, konservid ja valmistoidud kokku (19%). Paneeritud kalatoodete müük andis müügitulust 16%, soola- ja vürtsikala 9%, tooted vähilistest ja molluskitest 10%.

Fileetoodete ja kilu-räime toodete eksporditurud on erinevad. Mageveekala filee läheb pea-miselt Šveitsi (40%), Saksamaale (17%), Taani (17%) ja Prantsusmaale (7%). 2010. aastal eksporditi seda jahutatult ja külmutatult 1,4 tuh tonni 252 mln kr eest (jahutatult hinnaga ca 212 kr/kg, külmutatult hinnaga 126 kr/kg). Peaaegu samavõrra, 1,1 tuh tonni (97 mln kr eest), eksporditi lõhilaste fileed, seda peamiselt Soome (36%) ja Rootsi (33%). Kokku viidi mage-veekalade ja lõhilaste fileed 2010. aastal välja 349 mln kr eest.

Joonis 2.5. Kalatööstusettevõtete toodangu struktuur 2009 (%, koguste alusel)

18

Kalapulgad, burgerid 16%

Kalafilee, kalaliha (jahutatud, külmutatud)

20%

Kulinaartooted, konservid, toidud

19%

Soola- ja vürtsikala, kuivatatud kala

9%Suitsukala 7%

Külmutatud kala 14%Vähilised, molluskid

10%

Muud 1%

Teenused 4%

Joonis 2.6. Kalatoodete müügi struktuur 2009 (%, kalatööstusettevõtete müügitulu alusel)

Kilu ja räime väljavedu nii külmutatult kui vürtsikalana on ettevõtetele teiseks tähtsamaks eksporditulu allikaks. 2010. aastal eksporditud 55 mln tonnist külmutatud kilust läks 63% Venemaale, 25% Ukrainasse (lisaks Valgevenesse, Kasahstani, Moldaaviasse jm). 2010. aas-tal eksporditi külmutatud kilu 227 mln kr eest, keskmise hinnaga 4,1 kr/kg. Külmutatud kilu väljaveokogused on kasvanud − 2005-2007 eksporditi seda ca 47,2 tonni aastas, 2008-2010 54,5 tonni aastas.

Konservide ja kalatoitude osas on olulisemaks sihtturuks endiselt Ukraina, kuhu eksporditak-se peamiselt kilu- ja räimetooteid sh vürtsikala ja konserve. Kilutoodete eksport vähenes vii-mase 5 aastaga poole võrra (35 tuh tonnilt 17 tuh tonnile 2010. aastal), 65% sellest läks Uk-rainasse, 15% Kasahstani. Kilutooteid viidi 2010. aastal välja 142 mln kr eest. Konservide ekspordi sihtriikideks on Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Tšehhi, Slovakkia, Ungari jt.

Kalapulki ja -burgereid jm paneeritud tooteid viiakse Leetu, Serbiasse, Soome, Tšehhimaale jm (2009.a 115 mln kr eest).

Rahalises väärtuses on konservide ja kalatoodete ekspordis (KN 1604) esikohale tõusnud Soome, kuhu viiakse erinevatest kaladest valmistatud kalatooteid, nt tükeldatud, viilutatud kalaliha (2010. aastal 1,9 tuh tonni 135 mln kr eest).

Krevetitöötlemisega tegeldakse nii alltöövõtuna kui müügiks. Toodang läks Taani, Rootsi, Lätti jm, samuti siseturule. Suurimaks krevetitöötlejaks on Japs M.V.M. AS.

Eesti kalatööstusettevõtted jagunevad laias laastus kolmeks: kas peamiselt välisturule või peamiselt siseturule orienteerunud ettevõtted ning ettevõtted, kes püüavad edukad olla nii sise- kui välisturul (joonis 2.7).

19

Tabel 2.5. Kalatoodete tootmine ja müük 2007-2009

2007 2008 2009

tonni tonni tonni mln kr mln €

Värske või jahutatud kalafilee, hakkliha 3521 3266 4076 181,5 11,6 sh filee 3 382 3183 3153 167,0 10,7 kalaliha, sh hakitud 139 83 923 14,5 0,9Külmutatud kala 35 359 31 582 34 615 291,8 18,7 sh merekala 32 572 28 734 32 047 194,2 12,4 mageveekala 23 118 185 3,0 0,2 kalafilee 1 212 1182 621 59,1 3,8 kalaliha, sh hakitud 1 552 1548 1762 35,6 2,3Suitsukala sh filee 3631 3775 3215 90,7 5,8 sh suitsutatud lõhe 211 216 441 34,9 2,2 suitsutatud heeringas, räim 91 116 118 4,1 0,3 muud suitsutatud kalad 3329 3443 2656 51,7 3,3Soola- ja vürtsikala, kuivatatud kala5 14 486 12 150 16 290 125,1 8,0 sh kalafilee - soolatud, kuivatatud vm 59 63 97 7,8 0,5 soola- ja vürtsikala, ka kuivatatud 14 427 12 087 16 193 117,3 7,5Paneeritud tooted kalalihast (kalapulgad jm 9154 8595 8794 224,4 14,3Krabipulgad, -nuudlid, kalavorst, pasteet 443 344 210 9,0 0,6Kalamaks, -mari ja niisk 325 35 26 9,3 0,6Kulinaarsed tooted 2886 1500 1662 131,3 8,4 sh lõhest 18 32 29 8,2 0,5 heeringast ja räimest 738 621 780 27,4 1,8 kilust, sardiinist, sardinellist 132 84 15 1,5 0,1 makrellist 2 2 0,2 0,0 lõhelastest, tursast, heigist, mintaist jt 1998 762 837 94,1 6,0Konservid 5084 7045 3692 111,9 7,1 sh heeringast ja räimest 584 1003 821 17,3 1,1 kilust, sardiinist 3342 5942 2815 90,8 5,8 makrellist, anšoovisest 59 96 56 3,8 0,2 lõhelastest, tursast, heigist, mintaist jt 1099 4 .. .. ..Valmistoidud kalast jm … 109 156 11,3 0,7Krevetid (külmutatud), tooted vähilistest jm 3767 3851 4424 134,8 8,6Tööstuslikud teenused sh krevetitöötlus

61 3,9

Kokku tuh tonni 79 72 77 1382 88,3Allikas: Statistikaamet

5 v.a suitsutatud

20

0 100 200 300

Paljassaare Kalatööstus ASVettel OÜ

M.V. Wool ASSaare Fishexport OÜ

Japs ASMaseko AS

Spratfil ASViru Rand OÜ

Kajax Fishexport ASKrapesk AS mln kr

Suurema müügituluga kalatöötlemisettevõtted

0 50 100 150

M.V. Wool ASViru Rand OÜ

Paljassaare Kalatööstus ASKõrveküla Kalatööstus AS

Ösel Fish OÜ Elsamar AS

Saare Fisheksport OÜSpratfil AS

Vettel OÜLäätsa Kalatööstus AS mln kr

Kalatöötlemisettevõtete toodangu müük Eesti turul

0 50 100 150 200 250

Paljassaare Kalatööstus ASVettel OÜ

Saare Fishexport OÜJaps AS

Maseko ASSpratfil AS

Kajax Fishexsport ASPomes Feeds AS

Krapesk ASLäätsa Kalatööstus AS mln kr

Kalatöötlemisettevõtete toodangu müük välisturgudel

0 50 100 150 200

Vičiunai Baltic OÜGourmethouse..OÜ

Kapten Grant OÜSubland OÜ mln kr

Kalatoodete hulgimüüjate müük Eesti turul

Joonis 2.7. Eesti suuremad kalatööstusettevõtted 2009

Suur osa Eesti suurematest kalatööstus-ettevõtetest toodabki peamiselt välisturgu-dele. Ekspordile orienteerunud ettevõtetest olid 2009. aastal suurima ekspordikäibega AS Paljassaare Kalatööstus ning OÜ Vettel. Külmutatud ja vürtsitatud kilu ja räime ekspordivad Saare Fishexport OÜ ja Kajax Fishexport OÜ. AS Maseko on suu-rimaks konservide eksportööriks. AS Japs, AS Spratfil ja AS Vettel tegelevad nii ko-dumaise kui importkala fileerimisega. Pomes Feeds AS toodetavat kalajahu müüakse väetiseks. Läätsa Kalatööstus AS tegeleb kala külmutamise, vürtsikilu toot-mise ja krevetitöötlemisega.

Eesti turul on suuremad turuosad ettevõte-tel, kes ongi keskendunud peamiselt sisetu-rule. AS M.V.Wool tegeleb lisaks kalatoo-dete tootmisele ka forelli, lõhe jt kalade maaletoomise ja hulgimüügiga. Viru Rand OÜ on teiseks suurimaks konservitootjaks ning Ösel Fish OÜ toodab erinevaid kala-tooteid. Kõrveküla Kalatööstus AS too-danguks on suitsukala jm kalatooted, mis on paremini kättesaadavad Lõuna-Eestis. Suurtele ettevõtetele nagu Vettel OÜ, Spratfil AS jt on Eesti turg marginaalse tähtsusega, kuid ka neil on arvestatavad turuosad.

Oluline turuosa on hulgimüüjatel. Eesti tarbijaturul on suurim turuosa Vičiunai Baltic OÜ-l. Suuremates jaemüügikettides on esindatud Kapten Grant OÜ, Subland OÜ jt hulgifirmad. Delikatesstooteid müüb Gourmethouse OÜ. Üheks peamiseks hulgifirmade poolt imporditavaks kaubaks on heeringatooted. Heeringa- ja räimetoo-dete import Leedust ja Lätist kasvas 2008. aastaks 2005. aastaga võrreldes kahekord-seks (4,9 tuh t), kuid 2010. aastaks vähenes taas 2007. aasta tasemele (2,9 tuh tonni aastas).

Allikas: Äriregister

21

Investeeringud põhivarasse

Kalatöötlemisettevõtted investeerisid põhivahenditesse aastail 2005-2009 (5 aastaga) kokku 455 mln krooni ehk 29 mln eurot (keskmiselt 91 mln kr ehk ligi 6 mln € aastas). Pool sellest kulus sisseseadele, s.o seadmetele, masinatele ja inventarile; kolmandik ehitamisele, ehitiste rekonstrueerimisele ja soetamisele. 12% investeeringutest kulutati transpordivahenditele (ta-bel 2.6). Ülejäänud investeeringud läksid peamiselt maa ja arvutitehnika ostudeks.

Tabel 2.6. Investeeringud põhivarasse 2005-2009, mln kr

Kokku Ehitiste soetamine, ehitamine,

rekonstrueerimine

Seadmed, masinad, inventar

Transpordi-vahendid

Muu põhivara

2005 97.7 24,0 58.2 13.1 2,4 2006 54.3 19,0 21.1 10.7 3,5 2007 99.3 29,6 50.5 14.6 4,6 2008 119.7 34,0 67.3 12.8 5,6 2009 84.2 47,2 30.1 5.9 1,0 Kokku mln kr 455,1 153,7 227,3 57,1 17,1

mln € 29,1 9,8 14,5 3,7 1,1 % 100 33 50 12 5

Allikas: Statistikaamet Neil aastail toiduainete ja jookide tööstusesse tehtud investeeringutest oli kalatööstuse osa-kaal 5%, seega väiksem kui kalatööstuse osakaal toiduainete ja jookide tööstuse müügitulus ja lisandväärtuses (8%) ning töötajate arvus (12%). Üheks põhjuseks on olnud kalatööstuse madalam kasumlikkus ja käsitsitöö osakaalust tingitud väiksem tootmise efektiivsus. Kala-tööstuse kasumlikkus 4,7% (nn gross operating rate6) oli 2008. aastal toiduainetööstuse haru-dest madalaim (toiduainetööstuses keskmiselt 7,8%).

Alates 2003. aastast on kalatöötlemisettevõtted saanud taotleda toetusi vajalikeks investeerin-guteks kolme erineva Euroopa Liidu programmi (fondi) kaasabil.

2003.-2004. aastal oli võimalik taotleda SAPARD7 programmi kaudu nn põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise ja turustamise parandamise toetust (meetme 2 raames).

Aastail 2004-2006 oli võimalik taotleda kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetust Riikli-ku Arengukava (RAK) III prioriteedi raames (meede 3.11.1). Riikliku Arengukava meetmeid toetati neljast erinevast Euroopa Liidu struktuurifondist.

Alates 2009. aastast on olnud võimalik taotleda investeeringuid kala töötlemisse ja turusta-misse Euroopa Kalandusfondi toetusel (meede 2.3).

6 lisandväärtus miinus tööjõukulud suhtena käibesse 7 SAPARD = Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development. SAPARD oli Euroopa Liidu poolt loodud Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise liitumiseelse abi programm

22

Eelnimetatud 3 programmi kaasabil toetati 2003.-2010. aastal 39 ettevõtte investeeringuid kokku 204 mln kr eest (13 mln eurot; tabelis 2.7). Toetatud ettevõtete hulgas oli lisaks kala-töötlemisettevõtetele ka püügiettevõtteid ja kalakaubandusega (sh hulgimüügiga) ning kala-kasvatusega tegelevaid ettevõtteid.

Euroopa Kalandusfondi vahenditest on Eesti kalandussektorit võimalik aastatel 2007-2013 toetada kokku 1,76 miljardi krooniga (112,5 mln eurot). Koos Eesti riigi poolse kaasfinant-seeringuga teeb see keskmiseks aastaseks toetussummaks ligikaudu 250 miljonit krooni ehk 16 mln eurot (PRIA andmed).

Tabel 2.7. Kalatöötlemist toetavate programmide kaudu saadud toetused 2003-2010

Summa Aastad Programm,

fond Meede Toetatud ettevõtteid mln kr mln €

2003-2005 SAPARD Meede 2 Põllumajandus- ja kalan-dustoodete tootmise ja tu-rustamise parandamise toe-tus

16 78,3 5,0

2004-2006 Riiklik Aren-gukava 2004-2006 III prioriteet

Meede 3.11.1 Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetamine

12 46,0 2,9

2007-2013 Euroopa Kalandusfond

Meede 2.3 Investeeringud kala tööt-lemisse ja turustamisse

28 79,7 5,1

Kokku 398 204,0 13,0 Allikas: PRIA Euroopa Kalandusfondi meetmete peamisteks eesmärkideks on

• kalandustoodete või veetaimede töötlemistingimuste parandamine • kaasaegse tehnoloogia rakendamine • tootearenduse stimuleerimine • töötlemisest tuleneva keskkonnakoormuse vähendamine

Kalatöötlemisettevõtete poolt Euroopa Kalandusfondilt meetme 2.3. raames taotletavate in-vesteeringutoetuste puhul on ettevõtetelt nõutavaks omafinantseeringu määraks olnud 50%.

Tehtud investeeringute tulemusena on ettevõtetel õnnestunud kaasajastada külmutussead-meid, rekonstrueerida ja rajada uusi külmhooneid (-ladusid). Kvaliteetsete külmutustingimus-te loomine tagab tootmisele toormega järjepideva varustamise võimaluse. Külmutamisvõima-luste parandamine võimaldab valida müügiks sobivamat aega ja vähendab eksporditava kala hinna sõltuvust odavatest hooajahindadest. 8 osa ettevõtteid sai toetust mitme programme raames

23

Ka püügiettevõtete kala külmutamise võimalused on paranenud. See loob eeldused püütud kala võimalikult kiireks külmutamiseks, kadude vähendamiseks ja tarbijate paremaks otseva-rustamiseks kalaga. Ahel tootjast (kalurist) lõpptarbijani lüheneb ning kaluritel saavad valida kala müügiks soodsama hinnaga aega. Euroopa Kalandusfondi toetuse kaasabil on kaasaeg-sed külmlaod ehitanud kolm Eesti suuremat kalapüügiühistut.

Euroopa Kalandusfond toetas kolme külmhoone ehitamist kokku 135 mln krooni ehk 8,6 mln euroga, s.o 45 mln krooniga ehk ligi 2,9 mln euroga ühe külmhoone kohta. Eesti Kalapüügi-ühistu9 külmhoone avati Audrus (2010.a), Eesti Traalpüügi Ühistu10 külmhoone Paldiskis ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu11 külmhoone Haapsalus. Igas külmhoones on võimalik kül-mutada kuni 200 tonni kala ööpäevas. Ettevõtete omafinantseeringu määraks oli vähemalt 25%. Neisse kolme ühistusse kuuluvad ettevõtted omasid suurt osa (2009. aastal 90%) Eesti kilu ja räime traalipüügikvoodist.

Lisaks külmutusvõimsuste suurendamisele ja renoveerimisele on investeeritud ka uutesse tootmishoonetesse (AS M.V. Wool Harku Kalatööstus, Kõrveküla Kalatööstus AS), tootmis-liinidesse ja seadmetesse, jäätmekäitlusesse.

Tootearendus

Kalatöötlemisettevõtete tootearendus on suunatud peamiselt kalatoodete püsiva ja hea kvali-teedi tagamisele. Selleks on oluline nii toorkala kõrge kvaliteedi kindlustamine kui ka toodete maitseomaduste parandamine. Toote kvaliteedi saavutamiseks on tähtsad kõik tootmisprot-sessi lülid – kala kvaliteet, säilitamistingimused, tootmisprotsess, samuti jäätmekäitlus, kesk-konnanõuetele vastavus. Seetõttu on tootearenduse seisukohalt vajalikud olnud kogu tootmis-protsessi ajakohastamiseks ettevõetud meetmed, seadmete uuendamine, hoonete renoveeri-mine jm.

Kuna kalatooteid müüakse erinevatel välisturgudel, arendatakse neid vastavalt konkreetsete välisturgude nõudlusele ja maitsele. Eesti kalatoodete maitseomadused on hinnatud nii Eesti kui välistarbijate poolt. Eesti kalatooted on olnud Eesti Kalaliidu poolt esindatud suurtel rah-vusvahelistel messidel, näiteks European Seafood Exposition ja Seafood Processing Europe Brüsselis (mai 2011) ning Prodexpo 2011 Moskvas.

Lisaks toodete maitseomaduste parandamisele on ka pakendid muutunud mugavamaks. Aas-tail 2009-2010 oli tootearendus suunatud pigem hinnatundlikule tarbijale kui delikatesstoode-te ostjale. Jaekaubanduses on märgata ka püüdlust tagasi võita eelnenud aastatel välisfirmade-le kaotatud turuosa (näiteks heeringatoodete osas).

9 Eesti Kalapüügiühistusse kuuluvad Kaabeltau OÜ, Keskpunkt OÜ, Monistico OÜ, Saare Kalapüügi OÜ, Pärnu Rannakalurid TÜ, Hiiu Kalur AS 10 Eesti Traalipüügi ühistusse kuuluvad DGM Shipping OÜ, Esmari Laevad OÜ, Krapesk AS, Prangli Kalan-dusühistu, OÜ Kalavara 11 Eesti Kutseliste Kalurite Ühistusse kuuluvad Abemerk OÜ, Bentros OÜ, Caroline AS, Fortem Holding OÜ, Morobell OÜ

24

3. Kala ja kalatoodete väliskaubandus

2010. aastal eksporditi Eestist 131 tuhat tonni kala ja kalast valmistatud tooteid 135 mln € väärtuses (tabelid 3.1 ja 3.2), mis on viimase kümne aasta suurim ekspordimaht. Kala ja kala-tooteid eksporditi koguseliselt üle kolme korra enam kui imporditi. Kalade eksport rahalises vääringus kasvas poole võrra (2010.a. 51,7% rohkem kui 2009.a). Eestist välja veetud kalast 3/4 on külmutatud kala. 2010. aastal eksporditi Eestist 78,24 tuhat tonni külmutatud kala 31,88 mln € väärtuses (tabelid 3.3 ja 3.4).

Kala aastakeskmise impordihinna 25%-line tõus (kg kohta) ja 7,4% võrra väiksem Eestisse imporditud kalade kogus kokku andsid ligi 15%-lise impordikäibe kasvu 2010. aastal.

Tabel 3.1. Eksporditud ning imporditud kala ja kalatooted 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

KALA JA KALATOODETE EKSPORT KOKKU 113,03 97,06 127,58 119,94 114,65 123,60 120,52 130,94 8,7 sh kalad, vähilised jt12 54,67 53,73 77,15 72,65 73,39 82,71 88,45 100,55 13,7

kalakonservid ja -tooted13 58,36 43,33 50,43 47,29 41,26 40,89 32,07 30,39 -5,2

KALA JA KALATOODETE IMPORT KOKKU 42,22 37,42 43,25 40,46 46,44 55,50 40,95 38,66 -5,6 sh kalad, vähid jt 38,70 33,44 35,11 31,15 30,96 34,43 30,51 28,24 -7,4

kalakonservid ja -tooted 3,52 3,98 8,14 9,31 15,48 21,07 10,44 10,42 -0,2

Allikas: SA, EKI arvutused

12 Siin ja edaspidi KN 2011 grupp 03 – kalad, vähid, limused jm veeselgrootud. Hõlmab gruppe 0301 kuni 0307 13 Siin ja edaspidi KN 2011 grupid 1604 ja 1605 – tooted ja konservid kalast, vähilistest jt

25

Tabel 3.2. Eksporditud ning imporditud kala ja kalatooted 2003-2010 (mln €)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

KALA JA KALATOODETE EKSPORT KOKKU 110,61 93,85 98,20 108,12 97,50 99,84 98,10 134,63 37,2 sh kalad, vähilised jt 60,04 59,08 63,29 71,88 64,54 62,21 65,05 98,65 51,7

kalakonservid ja -tooted 50,57 34,77 34,91 36,24 32,96 37,63 33,05 35,98 8,9

KALA JA KALATOODETE IMPORT KOKKU 44,32 46,46 61,52 73,42 86,81 94,56 67,42 75,29 11,7 sh kalad, vähilised jt 37,79 39,01 46,76 56,32 58,77 57,59 45,23 51,97 14,9

kalakonservid ja -tooted 6,53 7,45 14,76 17,10 28,04 36,97 22,19 23,32 5,1


Tabel 3.3. Kala ja kalatoodete eksport tootegrupiti 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

Kokku eksport 113,03 97,06 127,58 119,94 114,65 123,60 120,52 130,94 8,7 KOKKU KALA EKSPORT 54,67 53,73 77,15 72,65 73,39 82,71 88,45 100,55 13,7

sh külmutatud kala 37,60 40,17 57,97 54,15 54,75 66,45 74,74 78,24 4,7 vähilaadsed 2,71 2,80 3,55 7,16 9,25 9,10 7,83 15,26 94,9 kalafilee, kalaliha 9,80 7,71 7,23 6,22 4,25 4,11 3,19 3,30 3,5 soola- ja suitsukala 2,90 2,60 2,08 2,69 2,35 1,73 1,09 2,32 112,8 jahutatud kala 1,19 0,45 6,27 2,40 2,54 1,26 1,55 1,39 -10,3 eluskala 0,46 0,00 0,03 0,03 0,02 0,05 0,03 0,03 0,0 limused jt 0,01 0,00 0,02 0,00 0,23 0,01 0,02 0,01 -50,0 KOKKU KALATOO-DETE EKSPORT 58,36 43,33 50,43 47,29 41,26 40,89 32,07 30,39 -5,2

sh kalakonservid jm 58,23 43,08 50,10 46,75 40,47 39,87 31,14 29,53 -5,2 tooted vähilistest jm 0,13 0,25 0,33 0,54 0,79 1,02 0,93 0,86 -7,5 Allikas: SA, EKI arvutused

26

Tabel 3.4. Kala ja kalatoodete eksport tootegrupiti 2003-2010 (mln eurot)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

Kokku eksport 110,61 93,85 98,20 108,12 97,50 99,84 98,10 134,63 37,2 KOKKU KALA EKSPORT 60,04 59,08 63,29 71,88 64,54 62,21 65,05 98,65 51,7

sh külmutatud kalad 8,55 8,97 14,55 16,17 14,91 19,00 24,98 31,88 27,6 vähilaadsed 4,82 4,07 5,40 11,35 13,06 14,84 13,50 29,59 119,2 kalafilee 41,00 42,41 39,33 36,99 30,86 23,78 20,76 23,01 10,8 soola- ja suitsukala 2,45 2,01 1,65 2,91 3,60 2,54 2,41 10,41 332,0 jahutatud kala 3,20 1,61 2,08 4,23 1,73 1,80 3,18 3,46 8,8 eluskala 0,01 0,00 0,23 0,23 0,10 0,22 0,18 0,26 44,4 limused jt 0,01 0,01 0,05 0,00 0,28 0,03 0,04 0,04 0,0 KOKKU KALA-TOODETE EKSPORT 50,57 34,77 34,91 36,24 32,96 37,63 33,05 35,98 8,9

sh kalakonservid jm 49,58 33,75 33,25 33,67 30,54 34,90 30,16 32,17 6,7 tooted vähilistest jm 0,99 1,02 1,66 2,57 2,42 2,73 2,89 3,81 31,8 Allikas: SA, EKI arvutused

Kala eksport

Peamise osa (üle 70% 2010. a) eksporditud külmutatud kalast moodustas külmutatud kilu (55,14 tuhat tonni, tabel 3.5), järgnesid külmutatud räim (15,51 tuhat tonni) ja krevetid (15,25 tuhat tonni). Jahutatud kilu ekspordimaht on võrreldes nende külmutatud kujul väljaveoga väike (174 tonni 2010.a., 101 tonni 2009.a).

Ligi kaks korda suurem külmutatud krevettide ekspordikogus (15,25 tuhat tonni) 2010. aastal suurendas nende ekspordist saadud müügitulu pea 30 miljoni euroni (ca 16 mln € enam kui 2009.a., tabel 3.6), mis oli ligilähedane sama aasta külmutatud kala tootegrupi ekspordi ko-gukäibele (31,88 mln €, tabel 3.4).

Külmutatud kilu ekspordikäive oli 14,51 miljonit eurot. Välisturgudele müüdud külmutatud kilu ühest tonnist saadi 263 eurot (349 USA $) ja räimest 329 eurot (436 USA $, aastakesk-miselt arvutatuna).

Mageveekalade ekspordist üle 3/4 oli filee eksport (ümberarvestatuna toorkalale). Üle poole (52% 2010.a) väljaveetavast mageveekalast oli külmutatud. Eesti sisevetest (Peipsi järv, Võrtsjärv jt) püütud mageveekaladest eksporditi väga suur osa just ahvenat ja koha. 2010. aastal müüdi Eesti ekspordi sihtturgudele kokku 3,95 tuhat tonni mageveekala (arvutatuna toorkalale).

27

Enim suurenes 2010. aastal suitsutatud lõhe ja forelli ekspordikäive. Nende ekspordimaht suurenes 1,14 tuhande tonni võrra (2010.a. 6 korda enam kui 2009.a).

Tabel 3.5. Eksporditud kalade TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)

Nimetus KN kood 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

1. Külmutatud kilu 3037180 50,90 57,33 55,14 -3,8 2. Külmutatud räim 3035100 12,15 13,27 15,51 16,9 3. Külmutatud krevetid 3061310 8,71 7,81 15,25 95,3 4. Külmutatud väärislõhe (Salmo salar) 3032200 1,10 1,34 2,54 89,6 5. Külmutatud muud merekalad 3037998 0,93 1,04 2,28 119,2 6. Suitsutatud lõhe, forell 3054945 0,20 0,19 1,33 600,0 7. Jahutatud fileed (ahven, koha) 3041918 0,76 1,01 0,82 -18,8 8. Külmutatud mageveekalad 3037919 0,18 0,36 0,67 86,1 9. Külmutatud fileed (ahven, koha) 3042918 0,52 0,46 0,61 32,6

10. Külmutatud lõhefilee 3042913 0,99 0,82 0,49 -40,2 Kokku TOP 10 eksport 76,44 83,63 94,64 KOKKU KALA EKSPORT 82,71 88,45 100,55 TOP 10 osakaal kala ekspordist, % 92,4 94,6 94,1 Allikas: SA, EKI arvutused Tabel 3.6. Eksporditud kalade TOP 10 2008-2010 (mln €)


1. Külmutatud krevetid 3061310 14,27 13,45 29,52 119,5 2. Külmutatud kilu 3037180 11,86 14,70 14,51 -1,3 3. Jahutatud fileed (ahven, koha) 3041918 8,39 11,43 11,15 -2,5 4. Suitsutatud lõhe, forell 3054945 1,34 1,25 8,97 617,6 5. Külmutatud räim 3035100 3,61 4,28 5,11 19,4 6. Külmutatud fileed (ahven, koha) 3042918 3,74 3,21 4,89 52,3 7. Külmutatud väärislõhe (Salmo salar) 3032200 0,74 1,90 3,56 87,4 8. Külmutatud merekalad 3037998 0,64 0,72 2,96 311,1 9. Külmutatud forellifilee 3042915 3,83 2,95 2,45 -16,9

10. Külmutatud lõhefilee 3042913 5,55 1,57 2,26 43,9 Kokku TOP 10 eksport 53,97 55,46 85,38 KOKKU KALA EKSPORT 62,21 65,05 98,65 TOP 10 osakaal kala ekspordist, % 86,8 85,03 86,6 Allikas: SA, EKI arvutused

28

Kalapreservide, konservide jt toodete eksport

Konserveeritud ja toiduks valmistatud kalatoodete ekspordimaht on viimase viie aasta jooksul vähenenud iga aastaga keskmiselt nelja tuhande tonni võrra.

Tabel 3.7. Eksporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)


1. Vürtsikala preservid; konservid kilust14 16041390 23,94 18,45 16,14 -12,5 2. Paneeritud kalatooted (kalapulgad jm) 16042090 6,72 6,54 5,54 -15,3 3. Heeringa- ja räimetooted 16041291 1,93 1,79 1,78 -0,6 4. Paneeritud, külmutatud fileetooted 16041991 0,65 0,81 1,25 54,3 5. Sardiinikonservid 16041319 2,29 1,04 1,10 5,8 6. Skumbriakonservid 16041519 1,63 0,93 0,79 -15,1 7. Surimitooted 16042005 0,91 0,54 0,66 22,2 8. Tooted lõhelastest (hakitud, viilutatud) 16042030 0,21 0,28 0,60 114,3 9. Tooted lõhelastest (terved, tükkidena) 16041910 0,24 0,35 0,34 -2,9

10. Konservid ja kulinaartooted teistest kaladest 16041998 0,38 0,22 0,25 13,6

Kokku TOP 10 eksport 38,90 30,95 28,45

KOKKU KALAKONSERVIDE JA -TOODETE EKSPORT 39,87 31,14 29,53

TOP 10 osakaal kalakonservide ja -toodete ekspordist, % 97,6 99,4 96,3

Allikas: SA, EKI arvutused Eestist 2010. aastal eksporditud kalatoodetest üle poole (55%) olid kilu (sh räime) preservid ning konservid (sh sprotid), mille väljaveomaht küündis 16,14 tuhat tonnini ja rahaline väär-tus 8,58 mln euroni (tabel 3.8). Samas on just kilust ja räimest valmistatud toodete väljaveo-kogus viimasel kahel aastal vähenenud päris oluliselt (−2,3 tuhat tonni 2010.a., −5,5 tuhat tonni 2009. a; tabel 3.7).

Paneeritud kalatooteid eksporditi kilust ja räimest valmistatud toodete väljaveo kogustest ligi kolm korda vähem (5,54 tuhat tonni), kuid rahaliselt neile ligilähedases väärtuses, so ca 8 mln euro eest.

Kalatoodetest enim (koguste järgi) kasvas kalafilee ja kalafileetoodete (paneeritud või panee-rimata, sügavkülmutatud) väljavedu (2010.a. 440 tonni enam kui 2009.a). Nende toodete ekspordi müügitulu tõusis üle 1 mln euro võrra (+60%).

Samuti on lõhelastest kulinaartooted ekspordi koguväärtuselt (3,65 mln €) oluline müügiar-tikkel kalatoodete eksporditurgudel.

14 vürtsikiluga koos eksporditakse ka räime

29

Tabel 3.8. Eksporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (mln €)


1. Vürtsikala preservid; konservid kilust15 16041390 11,38 9,03 8,58 -5,0 2. Paneeritud kalatooted (kalapulgad jm) 16042090 10,13 8,56 7,74 -9,6 3. Tooted lõhelastest (terved, tükkidena) 16041910 2,31 3,56 3,65 2,5 4. Paneeritud, külmutatud fileetooted 16041991 1,68 1,75 2,80 60,0 5. Tooted lõhelastest (hakitud, viilutatud) 16042030 1,23 1,40 2,11 50,7 6. Kaaviariasendajad (kalamarjast) 16043090 0,71 1,11 1,89 70,3 7. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 2,10 1,43 1,60 11,9 8. Heeringa- ja räimetooted 16041291 1,13 1,16 1,26 8,6 9. Sardiinikonservid 16041319 0,89 0,44 0,46 4,6

10. Skumbriakonservid 16041519 0,61 0,55 0,54 1,8 Kokku TOP 10 eksport 32,17 28,99 30,63


TOP 10 osakaal kalakonservide ja -toodete ekspordist, % 85,5 87,7 85,1

Allikas: SA, EKI arvutused Kala ja kalatoodete ekspordi sihtturud

Suurimaks kala ekspordi sihtriigiks on Eestile Venemaa, kuhu 2010. aastal müüdi 40,11 tuhat tonni kala ehk 40% eksporditud kala kogusest (tabel 3.9). Venemaale eksporditi külmutatud kilu (34,88 tuhat tonni) ja räime (1,74 tuhat tonni) ning kilust ja räimest toodetud preserve (enamjaolt) ja sprotte õlis (kokku 1,7 tuhat tonni). Pool külmutatud väärislõhe ekspordist (1,3 tuhat tonni) läks 2010. aastal samuti Venemaale.

Eesti jaoks teine oluline kala eksporditurg on Ukraina. Peamised Eesti ekspordiartiklid Uk-rainas olid 2010. aastal külmutatud kilu (13,95 tuhat tonni), külmutatud räim (6,95 tuhat ton-ni) ja sügavkülmutatud krevetid (2,87 tuhat tonni). Seega suundus 2010. aastal Ukraina turule neljandik Eesti kala ekspordist. Kalatoodetest veeti Ukrainasse 10,75 tuhat tonni vürtsikilu (ligi 2/3 Eesti 2010.a vürtsikilu ekspordist) ja ka sprotte õlis (vähemal määral).

Kolmas põhiline välisturg, kuhu 2010. aastal müüdi suurem kogus Eestis külmutatud kilu (3,77 tuh tonni) ja räime (1,27 tuh tonni), oli Valgevene. Lisaks eksporditi Valgevenesse 1,19 tuhat tonni külmutatud krevette (8% Eesti 2010.a külmutatud krevettide ekspordimahust).

Skandinaaviamaadest on suurim Taani minev ekspordi maht, 2010. aastal müüdi sinna 1,68 tuhat tonni külmutatud räime ja 750 tonni külmutatud krevette. Ligilähedaselt sama kogus 15 vürtsikiluga koos eksporditakse ka räime

30

(730 tonni) külmutatud krevette eksporditi Rootsi. Mõnevõrra väiksem kogus külmutatud krevette (490 tonni) müüdi 2010. aastal Norrasse.

Kasahstani viidi Eestist 2010. aastal 1,96 tuhat tonni kilutooteid, sh ka konserve sprotid õlis, 859 tonni heeringa- või räimekonserve- ja tooteid, 648 tonni skumbriakonserve, 618 tonni sardiinikonserve ja 348 tonni paneeritud kalatooteid, sh kalafileed ja -fileetooteid. Veel eks-porditi Kasahstani külmutatud kilu (1,02 tuhat tonni 2010.a., 5,67 tuhat tonni 2009.a).

Tabel 3.9. Kala ja kalatoodete ekspordi sihtriikide TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)

2008 2009 2010 Osakaal,2010. a

KALA 1. Venemaa 35,20 45,07 40,11 39,9 2. Ukraina 29,81 27,29 24,71 24,6 3. Valgevene 3,92 4,28 6,41 6,4 4. Läti 3,27 1,84 3,44 3,4 5. Taani 1,03 0,72 2,78 2,8 6. Horvaatia - - 2,61 2,6 7. Hispaania - - 2,20 2,2 8. Moldova 1,87 1,67 1,91 1,9 9. Rootsi 1,25 0,63 1,54 1,5

10. Soome 1,29 1,20 0,99 1,0 Kokku TOP 10 77,64 82,70 86,70 KOKKU KALA EKSPORT 82,71 88,45 100,55 TOP 10 riikide osakaal kala ekspordist , % 93,9 93,5 86,2

KALAKONSERVID JA -TOOTED 1. Ukraina 16,26 13,67 11,72 39,7 2. Kasahstan 7,66 4,08 4,72 16,0 3. Leedu 2,75 2,77 2,69 9,1 4. Soome 1,29 1,39 1,91 6,5 5. Venemaa 2,48 2,43 1,73 5,9 6. Tšehhi 0,95 0,99 1,02 3,5 7. Serbia 0,68 1,03 0,91 3,1 8. Moldova 1,89 1,30 0,88 3,0 9. Läti 1,76 0,94 0,58 2,0

10. Poola 0,55 0,55 0,52 1,8 Kokku TOP 10 36,27 29,15 26,68


TOP 10 riikide osakaal kalakonservide ja -toodete ekspordist , % 91,0 93,6 90,4


31

Leedu on tähtsuselt kolmas kalatoodete ekspordi sihtriik ekspordikoguste põhjal Kasahstani ja Ukraina järel. Üle kolmandiku Eestis toodetud paneeritud ning sügavkülmutatud kala- ja surimitoodetest eksporditi Leetu. Peamise osa (ca 80%) neist moodustasid kalapulgad ja -burgerid. Neile lisaks eksporditi paneeritud surimitooteid (kalmaaripulk, krabikroketid, kra-biliha, krabipulgad, krevetid) ja fileetooteid (fileepulk, paneeritud fileepala).

Lätti müüdi kokku 337 tonni kalapulki, fileed ja fileepalasid. Lisaks külmutatud räimele (370 tonni) ja krevettidele (270 tonni) veeti 2010. aastal Lätisse SA andmetel rekordkogus (1,18 tuhat tonni) suitsulõhet ja –forelli.

Soome lähetati Eestist 2010. aastal 600 tonni kalatooteid lõhelastest (hakitud, viilutatud ku-jul), 576 tonni paneeritud kalapulki ja fileepalasid (saidast, naturaalsed, ürtidega), 315 tonni lõhelasi (tervelt, tükkidena) 322 tonni külmutatud lõhefileed.

Tšehhid armastavad süüa ja tellivad Eestis toodetud sprotte õlis ning konserve sardinellast (naturaalselt, blanšeeritud). 2010. aastal eksporditi Eestist Tšehhisse kokku 444 tonni kala-konserve ja 428 tonni paneeritud kalapulki ja ka -fileetooteid.

Kala import

Eestisse imporditi 2010. aastal kokku 38,66 tuhat tonni kala ja kalatooteid (kalakonserve jmt) 75,29 mln euro väärtuses (tabelid 1.10 ja 1.11). Sisse ostetakse kallimat kala kui eksporditak-se – aastakeskmine impordihind (kilo kohta) ületab aastakeskmist ekspordihinda (kilo kohta) ligi kahekordselt.

Tabel 3.10. Kala ja kalatoodete import tootegrupiti 2003-2010 (tuhat tonni)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

Kokku import 44,22 37,42 43,25 40,46 46,44 55,50 40,95 38,66 -5,6 KOKKU KALA IMPORT 38,70 33,44 35,11 31,15 30,96 34,43 30,51 28,24 -7,4

sh külmutatud kala 22,85 18,50 19,56 13,76 11,81 16,41 10,22 9,45 -7,5 kalafilee, kalaliha 7,76 7,00 7,35 6,62 5,89 5,44 5,31 6,63 24,9 jahutatud kala 5,85 5,11 4,82 5,30 4,66 6,25 9,60 6,34 -34,0 vähilaadsed 1,76 2,04 2,57 4,59 7,06 4,63 3,60 4,92 36,7 soola- ja suitsukala 0,36 0,57 0,64 0,54 0,66 0,56 0,41 0,43 4,9 limused jmt 0,12 0,22 0,17 0,34 0,79 0,96 1,04 0,44 -57,9 eluskala 0,00 0,00 0,00 0,00 0,09 0,18 0,33 0,03 90,9 KOKKU KALA-TOODETE IMPORT 3,52 3,98 8,14 9,31 15,48 21,07 10,44 10,42 -0,2

sh kalakonservid jm 3,37 3,80 7,88 9,04 15,21 20,38 10,24 10,23 0,0 tooted vähilistest jt 0,15 0,18 0,26 0,27 0,27 0,69 0,20 0,19 -5,0 Allikas: SA, EKI arvutused

32

Tabel 3.11. Kala ja kalatoodete import tootegrupiti 2003-2010 (mln €)

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus ‘10/’09 +/-%

Kokku import 44,32 46,46 61,52 73,42 86,81 94,56 67,42 75,29 11,7 KOKKU KALA IMPORT 37,79 39,01 46,76 56,32 58,77 57,59 45,23 51,97 14,9

sh kalafileed, kalaliha 15,34 15,33 18,35 16,40 16,79 11,30 12,99 15,34 18,1 külmutatud kalad 9,76 9,48 10,63 10,02 11,64 13,90 8,78 8,34 -5,0 jahutatud kalad 7,64 8,83 9,77 17,84 13,36 18,37 12,53 14,58 16,4 vähilaadsed 3,69 3,53 5,63 9,13 12,88 10,38 7,20 10,89 51,3 soola- ja suitsukalad 1,00 1,26 1,98 2,30 2,89 1,76 1,35 1,79 32,6 limused jmt 0,22 0,34 0,27 0,40 0,78 1,11 1,12 0,69 -38,4 eluskalad 0,14 0,24 0,13 0,23 0,43 0,79 1,26 0,34 -73,0 KOKKU KALA-TOODETE IMPORT 6,53 7,45 14,76 17,10 28,04 36,97 22,19 23,32 5,1

sh kalakonservid jm 5,82 6,66 13,52 15,79 26,72 35,33 21,26 22,47 5,7 tooted vähilistest jt 0,71 0,79 1,24 1,31 1,32 1,64 0,93 0,85 -8,6 Allikas: SA, EKI arvutused

Impordiartiklite seas on esikohal külmutatud krevetid. Neid imporditi 2010. aastal 4,87 tuhat tonni 10,61 miljoni € väärtuses (tabelid 3.12 ja 3.13). Teiseks oluliseks impordiartikliks oli külmutatud heeringas. 2010. aastal imporditi 3,29 tuhat tonni külmutatud heeringat.

Jahutatud kilu, mida Eestisse imporditi (2,47 tuhat tonni 2010.a ja 5,88 tuhat tonni 2009.a), oli enamasti püütud Soome kalalaevastikku kuuluvate, kuid eestlaste omanduses olevate kala-laevade poolt. Jahutatud kaladest toodi Eestisse veel idalõhesid ja väärislõhet (1,2 tuhat tonni 2010.a) ja vikerforelli (1,1 tuhat tonni). Väärislõhet imporditi külmutatuna (1,09 tuhat tonni). EKI analüüs näitas, et osa lõhe ja forelli importi ei kajastu SA andmetes.

Heigi, skumbria jt merekalade ning nende fileede import toimub külmutatuna. 2010. aastal veeti külmutatud kujul Eestisse 489 tonni sardinelle (peamiselt konservide tootmiseks), 164 tonni heiki ja 464 tonni heigifileed, 249 tonni skumbriat (sh konservideks) ning üle 3000 ton-ni heeringat (konservide ja preservide tooraineks ja muuks) ja 87 tonni heeringafileed (hee-ringafilee tarrendis, tomatikastmes jne valmistamiseks).

Imporditud mageveekaladest (2010.a. 2,67 tuhat tonni, arvestatuna toorkalale) üle poole olid külmutatud mageveekalad. Mageveekalade import toimus suures osas (67%) fileena. Nii ja-hutatud- (pea 100%-liselt) kui ka külmutatud mageveekalade fileed (ligi pool nende impor-dimahust) imporditi Eestisse Venemaalt.

33

Tabel 3.12. Kala impordi TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)


1. Külmutatud krevetid 3061310 4,55 3,54 4,87 37,6 2. Külmutatud heeringas 3035100 2,61 2,14 3,29 53,7 3. Jahutatud kilu 3026180 0,57 5,88 2,47 -0,58 4. Külmutatud räim 3035100 6,83 3,83 1,81 -52,7 5. Jahutatud idalõhed, väärislõhe (S. salar) 3021200 2,12 1,41 1,20 -14,9 6. Jahutatud vikerforell (O. mykiss) 3021120 2,06 0,87 1,10 26,4 7. Külmutatud väärislõhe (Salmo salar) 3032200 0,88 0,85 1,09 28,2 8. Külmutatud merekalade liha 3049999 0,25 1,02 0,97 -4,9 9. Külmutatud pangasiuse filee 3042903 - - 0,57 -

10. Külmutatud fileed mageveekaladest 3042918 - - 0,53 - Kokku kala impordi TOP 10 19,87 19,54 17,90 KOKKU KALA IMPORT 34,43 30,51 28,24 TOP 10 osakaal kala impordist, % 57,7 64,0 63,4 Allikas: SA, EKI arvutused Tabel 3.13. Kala impordi TOP 10 2008-2010 (mln €)


1. Külmutatud krevetid 3061310 9,97 6,89 10,61 54,0 2. Jahutatud idalõhed, väärislõhe (S. salar) 3021200 6,88 4,91 6,03 22,8 3. Jahutatud vikerforell (O. mykiss) 3021120 6,75 3,01 4,41 46,5 4. Jahutatud fileed mageveekaladest 3041918 1,88 2,29 2,93 28,0 5. Jahutatud meriforell, vikerforell 3021180 3,32 1,92 2,23 16,2 6. Külmutatud väärislõhe (S. salar) 3032200 2,47 1,49 2,19 47,0 7. Külmutatud heeringas 3035100 3,50 1,77 1,70 -4,0 8. Külmutatud vikerforelli filee 3042915 0,02 2,72 1,59 -41,5 9. Külmutatud forellifileed (alla 400g) 3042917 0,05 0,49 1,52 210,2

10. Külmutatud merekalade liha 3049999 0,02 0,91 1,04 14,3 Kokku kala impordi TOP 10 34,86 26,40 34,25 KOKKU KALA IMPORT 57,59 45,23 51,97 TOP 10 osakaal kala impordist, % 60,5 58,4 65,9 Allikas: SA, EKI arvutused

34

Kalakonservide jt toodete import

Enamus Eestisse imporditud kalakonservidest ja -toodetest pärineb Lätist ja Leedust. Kala-toodete impordimahu vähenemine 20,38 tuh tonnilt 2008. aastal 10,23 tuh tonnile 2010. aas-tal (tabel 3.14) oli tingitud just Lätist ja Leedust imporditud kalatoodete koguse vähenemi-sest.

Tabel 3.14. Imporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)

Nimetus KN kood 2008 2009 2010

Muutus ‘10/’09 +/-%

1. Konservid jm tooted kilust sh vürtsikilu 16041390 5,67 2,00 2,00 0,0 2. Preservid jm tooted heeringast 16041291 1,38 1,35 1,42 5,2 3. Heeringakonservid 16041299 3,24 1,57 1,37 -12,7 4. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 3,81 1,37 1,32 -3,7 5. Skumbriakonservid 16041519 1,30 0,62 0,82 32,3 6. Sardiinikonservid 16041319 1,22 0,62 0,71 14,5 7. Paneeritud kalatooted (kalapulgad jm) 16042090 1,83 1,03 0,68 -34,0 8. Konservid ja tooted muudest kaladest 16041998 0,42 0,32 0,51 59,4 9. Paneeritud heeringafileed 16041210 0,46 0,44 0,34 -22,7

10. Tuunikonservid (õlis) 16041411 0,12 0,18 0,17 -5,6 Kokku TOP 10 19,45 9,50 9,34

KOKKU KALAKONSERVIDE JA -TOODETE IMPORT 20,38 10,24 10,23

TOP 10 osakaal kalakonservide ja -toodete impordist, % 95,4 92,8 91,3

Allikas: SA, EKI arvutused 2010. aastal imporditi kokku 10,23 tuhat tonni kalatooteid 22,47 mln euro väärtuses (tabel 3.15). Eestisse sisseveetud kalatoodetest enim (viiendik) olid kilutooted (sh sprotid õlis), mil-lest 93% (1,87 tuhat tonni) toodi Lätist. Olulisemad Lätist tulevad impordiartiklid olid veel skumbriakonservid (777 tonni) ja sardiinikonservid (698 tonni). Leedust osteti 2010. aastal Eesti turule 1,8 tuhat tonni heeringatooteid ja 1,26 tuhat tonni surimitooteid. Suurem osa (80%) imporditud paneeritud heeringafileest imporditi samuti Leedust.

35

Tabel 3.15. Imporditud kalakonservide ja -toodete TOP 10 2008-2010 (mln €)

Nimetus KN kood 2008 2009 2010

Muutus ‘10/’09 +/-%

1. Konservid jm tooted kilust sh vürtsikilu 16041390 9,99 3,58 3,70 3,4 2. Surimitooted (krabipulgad jm) 16042005 4,22 2,96 2,78 -6,1 3. Heeringakonservid 16041299 3,31 3,09 2,64 -14,6 4. Preservid jm tooted heeringast 16041291 2,56 2,23 2,41 8,1 5. Kaaviariasendajad (kalamarjast) 16043090 1,43 1,79 2,33 30,2 6. Konservid ja tooted muudest kaladest 16041998 0,91 0,71 1,44 102,8 7. Skumbriakonservid 16041519 2,08 1,01 1,42 40,6 8. Sardiinikonservid 16041319 2,13 1,10 1,24 12,7 9. Paneeritud kalatooted (kalapulgad jm) 16042090 4,53 1,57 1,14 -27,4

10. Tuunikonservid (õlis) 16042070 0,10 0,29 0,66 127,6 Kokku TOP 10 31,26 18,33 19,76


TOP 10 osakaal kalakonservide ja -toodete impordist, % 88,5 86,2 87,9


Kala ja kalatoodete impordiriigid

Kõige rohkem imporditakse kala ja kalatooteid Lätist, kust 2010. aastal toodi Eestisse kokku 9,85 tuhat tonni kala ja kalatooteid (tabel 3.16).

Riigiti olid olulisemad impordiartiklid: külmutatud krevetid (2,62 tuhat tonni) Kanadest ja Taanist (1,96 tuh t), jahutatud kilu (2,31 tuh t) Soomest, Lätist külmutatud heeringas/räim (2,26 tuh t), Leedust heeringakonservid ja kulinaaria (1,8 tuh t) ning surimitooted (1,3 tuh t), Rootsist lõhe (1,1 tuh t, Norra päritolu), Norrast ka heeringas (0,5 tuh t), Venemaalt mage-veekalade filee (0,5 tuh tonni).

Eestisse ostetud jahutatud lõhest suurem osa (99%) oli pärit Norrast, forell ka Soomest, Root-sist jm. Töö käigus saadud info näitas, et punase kala import Eestisse on tõenäoliselt ametli-kust statistikast suurem.

36

Tabel 3.16. Kala ja kalakonservide impordiriikide TOP 10 2008-2010 (tuhat tonni)

2008 2009 2010 Osakaal,2010.a

KALA 1. Soome 9,85 11,09 5,58 19,8 2. Läti 4,06 3,13 4,44 15,7 3. Taani 2,11 1,56 3,00 10,6 4. Kanada 2,70 2,13 2,63 9,3 5. Rootsi 2,24 2,76 2,39 8,5 6. Leedu 1,34 1,00 1,72 6,1 7. Norra 2,60 1,88 1,53 5,4 8. Venemaa 0,67 0,72 0,79 2,8 9. Vietnam 0,23 0,29 0,75 2,7

10. Saksamaa 0,37 0,66 0,64 2,3 Kokku TOP 10 26,17 25,22 23,47 KOKKU KALA IMPORT 34,43 30,51 28,24 TOP 10 osakaal kala impordist , % 76,0 82,7 83,1 KALAKONSERVID JA -TOOTED 1. Läti 11,13 5,40 5,41 52,9 2. Leedu 7,82 3,73 3,72 36,4 3. Tai 0,17 0,24 0,20 2,0 4. Saksamaa 0,24 0,22 0,20 2,0 5. Soome 0,22 0,18 0,16 1,6 6. Taani 0,22 0,11 0,13 1,3 7. Suurbritannia 0,04 0,01 0,07 0,7 8. Rootsi 0,02 0,06 0,06 0,6 9. Poola 0,12 0,07 0,05 0,5

10. Ameerika Ühendriigid 0,02 0,06 0,05 0,5 Kokku TOP 10 20,00 10,08 10,05


TOP 10 osakaal kalakonservide ja -toodete impordist , % 98,1 98,4 98,2


37

4. Kalaturu bilanss Kalaturg on läbi aastate olnud turuks, kus on statistika osas palju vasturääkivusi. Nii oli 2003. aastal ametliku statistika andmeid koondades tulemuseks, et bilanss osutus negatiivseks (s.t püük + import olid väiksemad kui eksport). Palju edasist süvaanalüüsi vajavaid probleeme kerkis üles ka viimaste aastate ametliku statistika analüüsist. Leidmaks, milles on vead, tu-leks turuülevaateid koostada regulaarselt ja kontrollida kõiki andmeid mitmest allikast Ühekordse ülevaate käigus võime vaid nentida, et on palju vasturääkivusi riiklikus statistikas, kuid ilma perioodilise analüüsita on võimatu öelda, millistes andmetes on hälve (püük, eks-port või import või neis kõigis). Bilansi meetodil arvutatud siseturu maht oli 2011.aasta ana-lüüsis lähedasem tegelikkusele kui 2003.aastal, kuid siiski väga erinev teistest SA andmetest.

Statistikaametile on kohustatud väliskaubanduse kohta aruande esitama ettevõtted, kes ületa-vad teatud nn kauba lähetamisläve ja saabumisläve. Lähetamisläveks, ehk minimaalseks eks-pordiväärtuseks, mille puhul tuleb käibedeklaratsioon esitada, on 90 tuhat eurot aastas (1,4 mln kr), saabumisläveks 130 tuhat eurot aastas (2,0 mln krooni). Need on kalakaubanduse kohta küllaltki kõrged läved ja arvestades suurt kalakaubandusega tegelevate väikeettevõtete hulka, on tõenäoline, et osa neist jäävad ametlikust väliskaubanduse arvestusest välja, eriti impordi osas Euroopa Liidu riikidest. Väliskaubanduse kohta nn kolmandate riikidega toimub arvestus tollideklaratsioonide alusel.

2010. aastal oli Eesti siseturul kogu kala (jahutatud ja külmutatud kala, kalafileed, kalaliha, suitsukala jt ümberarvestatuna toorkalale) ressursimahuks 131 tuhat tonni. Ekspordiks läks toorkalas ümberarvutatult 125 tuh tonni. Siseriiklik kala tarbimine on seega viimasel neljal aastal olnud keskmiselt ligi 17 tuhat tonni (toorkalas). Eesti elanik on aastas tarbinud viimase nelja aasta keskmiselt 12,6 kilogrammi kala (toorkalas). Elaniku kohta vähenes 2010. aastal kala aastane tarbimine (bilansi meetodil arvestades) võrreldes nelja aasta keskmisega 8,2 ki-logrammi ja oli 2010.aastal 4,4 kg, mis ei ole usutav. Tegemist on kas impordi alahinnatusega või ekspordi ülehinnatusega või on püügimahud tegelikkusest väiksemana kajastatud.

SA leibkonnauuringutest tuleb 2010. aasta siseturu mahuks 14 tuhat tonni ja elaniku aasta-seks tarbimiseks 10,5kg.

38

Tabel 4.1. Kala tarbimine toorkalas Eestis 2007-2010.a (tuhat tonni, arvestatud ei ole krevette)

2007

2008

2009

2010

Muutus ‘10/’07 +/- %

Kokku kalapüük(ilma krevettideta) 86,35 88,79 89,46 87,00 0,8 Kokku import 46,26 59,12 43,59 44,29 -4,3 sh kalafilee 5,98 6,12 6,00 9,82 64,2 külmutatud kala 11,81 16,41 10,22 9,45 -20,0 jahutatud kala 4,66 6,25 9,60 6,34 36,1 kalaliha 3,46 3,60 3,94 5,00 44,5 suitsukala 0,78 0,78 0,42 0,63 -19,2 soolakala 0,19 0,19 0,21 0,14 -26,3 kuivatatud kala 0,28 0,11 0,07 0,09 -67,9 eluskala 0,09 0,18 0,33 0,03 -66,7 tooted kalast (konservid, kulinaaria jm) 19,01 25,48 12,80 12,79 -32,7 KOKKU RESSURSS TOORKALAS 132,61 147,91 133,05 131,29 -1,0 Kokku eksport 112,88 122,05 117,10 125,44 11,1 sh külmutatud kala 57,29 67,71 76,29 79,63 39,0 kalafilee 3,22 4,26 2,48 6,58 104,0 suitsukala 3,66 2,22 0,66 4,05 10,7 jahutatud kala 2,54 1,26 1,55 1,39 -45,3 soolakala 0,54 0,83 0,79 0,80 48,2 kalaliha 0,94 1,74 0,94 0,38 59,6 kuivatatud kala 0,15 0,12 0,11 0,10 -33,3 eluskala 0,02 0,05 0,03 0,03 50,0 tooted kalast (konservid, kulinaaria jm) 44,52 43,86 34,25 32,48 -27,0 KOKKU KALA TARBIMINE TOORKA-LAS

19,73 25,86 15,95 5,85

-70,4

Toorkala tarbimine elaniku kohta aastas, kg 14,70 19,29 11,90 4,36 -70,3

Allikad: Statistikaamet, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium, EKI arvutused

39

5. Kala ja kalatoodete pakkumine jaekaubanduses

Kala pakkumise analüüsiks jaekaubanduses viis Eesti Konjunktuuriinstituut 2011. aasta veeb-ruaris läbi üle-eestilise kauplusevaatluse. Selle käigus registreeriti 16 kaupluses ja 5 turul müügilolevate kalaliikide ja kalatoodete nimed, päritolu, kaalud ja hinnad. Uuringu eesmär-giks oli kala ja kalatoodete sortimendi laiuse, erinevate tootenimetuste, hinnataseme ja pärit-olu analüüsimine. Olukorda oli võimalik võrrelda 2003. aastal EKI poolt läbi viidud sama-laadse analüüsi tulemustega. Tulemusi oli analüüsiti eraldi hüpermarketite16 (H), supermarke-tite (S), väiksemate kaupluste (V) ja turgude lõikes.

Vaatlus viidi läbi järgmistes kauplustes ja turgudel: Tallinn Haabersti Rimi (H) Järve Selver (H) Rocca al Mare Prisma (H) Nõmme Comarket (V) Keskturg Nõmme turg Jaama turg Tartu Tartu Lõunakeskuse Rimi (H) Tartu turg Pärnu Pärnu Maxima XXX (H) Pärnu turg Haapsalu A ja O (V) Kohtla-Järve OG Elektra (V) Kuressaare Rae keskus (S) Kärdla Konsum (S) Paide Paide Maksimarket (H) Rakvere Krooni Selver (S) Rapla Säästumarket (V) Valga Maxima XX (S) Viljandi Viljandi Maksimarket (H) Võru Vilja Selver (S)

16 Hüpermarketites müügipind üle 2500m2

40

Sortimendi keskmine laius kaupluse kohta

Kala ja kalatoodete valikut vaadeldi erinevates kauplustes ja turgudel üle Eesti. Vaatluse all oli 16 kauplust, sh 7 hüpermarketit, 5 supermarketit, 4 väiksemat kauplust ning 5 turgu Eesti linnades, kus fikseeriti kõik müügilolevad kala ja kalatooted. Sortimenti uuriti kahest aspek-tist − erinevate kalatoodete valik (sh eraldi erinevate tootjate samanimelised tooted) ja kogu-sortiment, mis hõlmab ka sama toote eri kaaluga valikuid.

Vaadeldud Eesti kauplustes ja turgudel loendati kokku 1772 erinevat kala ja kalatoodet (240 toodet enam kui 2003.a), millest 42% oli Eesti päritoluga.

Kogusortimenti kuulus üle 4300 toote. Müügikoha kogusortimendi laiuse määramisel loeti erinevateks toodeteks ka sama tootja sama nimetusega, kuid erineva pakendiga kaubad (näi-teks Sprotid õlis 240g ja 160g), samuti erineva tootja või päritoluga kaubad (näiteks Läti ja Eesti räim). 2003. aastal EKI poolt teostatud vaatlusega võrreldes on erinevuseks väiksemate poodide ja turgude lisandumine, mille tõttu 2003. aasta vaatlustulemused on võrreldavad 2011. aasta hüper- ja supermarketite grupis tehtud vaatlustulemustega.

Eesti linnade toidukaupluste ja turgude kala ja kalatoodete kogusortimendis oli 2011. aastal keskmiselt 257 toodet kaupluse ja 97 toodet turu kohta (tabel 5.1). Hüpermarketite kaubava-likus oli üldjuhul üle 300 kalatoote, supermarketitel üle 200 ja väiksematel kauplustel üle 100

Tabel 5.1. Kalatoodete arv kaupluse ja turu kohta (tootegruppide lõikes) 2003. ja 2011. a

2003 2011 2011

Kaupluse kohta Kaupluse kohta Turu kohta

Kokku

Eesti- maine

Import

Kokku

Eesti- maine

Import

Kokku

Eesti- maine

Import

Värske kala 7,5 3,8 3,7 8,1 2,8 5,3 16,0 10,2 5,8 Külmutatud kala 7,3 2,3 5,0 11,6 1,4 10,1 19,6 1,4 18,2 Soolakala 15,5 14,2 1,3 14,1 9,5 4,6 6,2 5,6 0,6 Vürtsikala .. .. .. 10,9 10,4 0,5 4,2 3,8 0,4 Suitsukala 21,6 18,3 3,3 22,5 16,5 6,0 20,4 19,4 1,0 Kuivatatud kala 4,6 3,7 0,9 3,1 1,2 1,9 1,6 1,6 1,6 Kalakonservid sh pres. 65,2 48,1 17,1 56,8 18,9 37,9 12,2 4,0 8,2 Kalakulinaaria 67,6 47,3 20,3 46,9 23,9 22,9 8,6 5,8 2,8 Kalapulgad, -burgerid 17,3 13,6 3,7 17,3 13,6 3,7 4,2 2,0 2,2 Krabipulgad, -nuudlid 16,4 8,9 7,5 18,3 3,6 14,7 3,0 0,8 2,2 Mereannid, kalamari 32,9 7,9 25,0 29,1 11,8 17,2 1,2 1,2 .. KÕIK KOKKU 257 168 89 239 114 125 97 56 41

41

Tabel 5.2. Kalatoodete arv erinevat tüüpi kauplustes (kaupluse kohta) 2011. aastal

Hüpermarketid Supermarketid Väiksemad kauplused Kokku

Eesti- maine

Import

Kokku

Eesti- maine

Import

Kokku

Eesti- maine

Import

Värske kala 14,3 5,1 9,1 5,8 1,8 4,0 0,0 0,0 0,0 Külmutatud kala 14,0 1,1 12,9 9,6 0,8 8,8 9,8 2,8 7,0 Soolakala 18,1 12,7 5,4 15,4 10,8 4,6 5,3 2,3 3,0 Vürtsikala 14,9 14,4 0,4 10,0 9,2 0,8 5,3 5,0 0,3 Suitsukala 32,7 25,1 7,6 21,4 14,8 6,6 6,0 3,5 2,5 Kuivatatud kala 5,0 2,0 3,0 2,6 0,8 1,8 0,3 0,3 0,0 Kalakonservid 76,7 25,3 51,4 58,0 20,6 37,4 20,5 5,8 14,8 Kalakulinaaria 66,4 33,4 33,0 42,8 23,6 19,2 17,8 7,8 10,0 Kalapulgad, -burgerid 23,7 17,9 5,9 14,8 12,6 2,2 9,5 7,5 1,8 Krabipulgad, -nuudlid 23,9 5,1 18,7 17,2 2,8 14,4 10,0 2,0 8,0 Mereannid, kalamari 46,3 17,0 29,3 23,8 11,8 12,0 5,3 2,8 2,5 KÕIK KOKKU 336 159 177 222 110 112 89 39 50

Tabel 5.3. Kalatoodete valik erinevat tüüpi kauplustes (kaupluse kohta) 2003. ja 2011. aastal

2003 2011

Kokku Eestimaine Import Kokku Eestimaine Import Hüpermarketid 326 198 128 336 159 177 Supermarketid 211 149 62 222 110 112 Väiksemad kauplused 89 39 50 Turud 97 56 41 KÕIK KOKKU 257 168 88 205 100 105 sh hüper- ja super-

marketid 257 168 88 288 138 150

toote (tabel 5.2). Vaadeldud turgudel oli saadaval 100 kala ja kalatoote ringis. Maakauplustes ja väiksematel turgudel on valik oluliselt väiksem. Hüper- ja supermarketites on kalatoodete valik võrreldes 2003. aastaga veidi laienenud, seda just importkauba arvel, mille valik on kasvanud 1,7 korda, samal ajal kui eestimaiste kalatoodete valik on 18% võrra vähenenud (tabel 5.3). Importtoodete valik on laienenud kõigi peamiste tootegruppide osas, v.a kalapul-gad ja -burgerid ja mereannid.

42

Eestimaine kalavalik on ülekaalus turgudel (58%), kõigis kauplusetüüpides aga on väikeses ülekaalus importtooted (kodumaiste toodete osakaal kauplustes oli keskmiselt 48%). Import-kauba osakaalu suurenemine on peamiseks erinevuseks 2003. aasta vaatlusega võrreldes. Ees-timaised tooted on ülekaalu säilitanud vürtsikala, soolakala, suitsukala ja kalapulkade-burgerite osas, turgudel ka värske kala osas. Kalakulinaaria, kui lühema säilivusajaga toodete puhul, on samuti säilinud habras tasakaal kodumaiste toodete kasuks, kuid konservide puhul on importtooted kahekordses ülekaalus.

Kõige laiem on kalakonservide ja kulinaartoodete valik (keskmiselt 57 ja 47 toodet kaupluse kohta). Värske kala pakkumine kauplustes ei ole võrreldes 2003. aastaga kuigivõrd kasvanud, kuid hüpermarketites ja turgudel on valik piisavalt lai (vastavalt 14 ja 16 kala ja toodet). Tur-gudel oli värske kala, sh Eesti vetest püütud kala valik kõige laiem.

Kalatoodete sortimendi laius sõltub rohkem kaupluse suurusest kui sellest, kas kauplus asub Tallinnas või mujal. Hüpermarketid pakuvad kõigi kalatoodete laia valikut, supermarketites on värske kala, eriti kohaliku kala valik oluliselt kitsam. Supermarketitest väiksemates poo-dides puudub värske kala täiesti, valikus on külmutatud tooted, konservid ja kulinaariatooted. Seega maapoodides (mis on enamasti väiksemad) praktiliselt värsket kala tarbijale ei pakuta.

Eesti kalatööstusettevõtete toodete esindatus kauplustes

Kaupluste ja turgude vaatlusel (16 kaupluses ja 5 turul) registreeriti 35 Eesti kalatöötleja kau-ba müügilolek. Seejuures oli vaadeldud kauplustes esindatud 27 kalatöötlejat, turgudel 20, nii kauplustes kui turul pakkus kaupa 12 tööstust. Kokku on Eestis ligikaudu 56 kalatööstusette-võtet, seega oli üle 60% neist esindatud. Võrreldes 2003. aastal läbiviidud vaatlusega oli esindatud Eesti kalatöötlejate arv veidi langenud (41-lt 35-le), kuid ka tegutsevate kalatöös-tusettevõtete arv on vähenenud.

Kui kokku oli 48% vaadeldud kogusortimendist Eesti tootjatelt, siis erinevates kaupluseketti-des ja turgudel oli valik erinev. Kodumaise kauba müügilolek oli suurem kodumaise omani-keringiga jaekettides. ETK (sh Maksimarketid) ja Selveri kettides moodustasid kodumaiste tootjate kalatooted üle poole sortimendist (ETK-s 57%, Maksimarketites ja Selverites 53%), teistes alla poole. Rimi hüpermarketites, Prismas ja Comarketis oli kodumaist kaupa 46-49%, odavkauplustes vaid 25-36% (Maxima 36%, Säästumarket 24%). Turgudest olid kodumaised tooted ülekaalus väljaspool Tallinna ja Tallinna Nõmme turul, välismaised aga Tallinna Keskturul ja Jaama turul.

Kaupluste kogusortimendis on suurim osakaal Vičiunai Grupi ettevõtetel - koos gruppi kuu-luva Paljassaare Kalatööstusega ligi viiendik kogu kalasortimendist (sh 14% Leedu Viči). Eesti kalatöötlejatest oli kõige laiemalt esindatud Viru Rand OÜ nagu ka 2003. aastal (21 toodet kaupluse kohta), talle järgnesid M.V. Wool AS (keskmiselt 16 toodet) ja Paljassaare Kalatööstus AS (14 toodet; tabel 5.4).

43

Tabel 5.4. Kauplustes kõige enam esindatud kalatöötlejad ja brändid (tooteid keskmiselt kaupluse kohta)

Esindatus kauplustes Min Max Kesk-

mine Hüper-

marketidSuper-

marketidTeised

kauplused 2011 2003 Vičiunai Grupp 17 8 51 32,2 42,9 29,8 16,5 100 .. Viru Rand OÜ 6 38 21,4 28,7 21,2 9,0 100 39,6 M.V.Wool AS 0 97 16,4 23,3 18,0 2,3 88 19,1 Paljassaare Kalatööstus AS 2 25 13,9 17,9 14,2 4,0 100 14,5

Ösel Fish OÜ 0 18 9,6 9,4 14,2 4,0 94 8,0 Kõrveküla Kalatööstus AS 0 34 7,1 13,6 3,0 1,0 69 2,7

Kapten Grant18 0 21 6,6 11,4 4,6 0,8 88 … Kirde Rand OÜ 0 21 5,8 9,0 5,2 1,3 81 … Stella Maris19 0 15 4,8 6,9 3,4 3,0 75 … Kriskal AS 0 6 3,6 4,1 3,4 2,3 88 5,1 Läätsa Kalatööstus AS 0 6 3,0 4,3 2,6 1,3 88 … Brivais Vilnis (Minu)20 0 12 2,8 4,3 1,2 2,0 69 … Abba Seafood AB 0 11 2,8 3,4 3,8 0,5 69 … Japs M.V.M. AS 0 10 2,6 3,7 3,2 0,0 56 … EuroAsia Group GMBH 0 12 2,5 3,9 2,6 0,0 56 … Krapesk AS 0 4 2,4 3,0 2,0 2,3 88 … Vettel AS 0 9,0 2,0 2,9 2,2 0,3 69 …

Seejuures on värsket kala pakkuvate ettevõtete (näiteks M.V.Wool AS) esindatus mõnevõrra vaatlusel fikseeritust kõrgem, sest värske kala müügil on enamasti kaupluses märgitud püügi-piirkond, mitte vahendaja.

Tootjaettevõtete kõrval on arvukalt esindatud hulgifirmad, kelle tootevalikust võib sageli lei-da kodumaise kaubamärgi all välismaist toodangut. Kõige levinumaks hulgimüüjate kauba-märgiks on Kapten Grant (keskmiselt 7 toodet kaupluse kohta), mis kuulub OÜ-le Kapten Grant.

Läti tootjatest on mitmete jaekettide sortimendis arvukalt esindatud Gamma-A SIA ja Brivais Vilnis JSC konservitoodang (5 ja 3 toodet kaupluse kohta). Põhjamaistest tootjatest on enam-esindatud Abba Seafood AB tooted (peamiselt heeringast ja tuunist).

17 Eestis müügilolevad Vičiunai kontserni tooted on toodetud peamiselt Plunges Kooperative Prekyba UAB-s (Leedu). Viči kontserni kuuluva Paljassaare Kalatööstuse AS tooted ei ole tabelis kontserni hulka arvutatud, vaid eraldi real. 18 Kapten Grant OÜ (hulgimüük) 19 Gamma-A SIA (Läti) 20 Brivais Vilnis JSC (Läti)

44

Lisaks tabelis 5.4 toodutele oli keskmiselt alla 2 kalatootega kauplustes esindatud veel 16 Eesti kalatööstusettevõtet. Turgudel esindatud 20 kalatöötlejal tuli turu kohta keskmiselt 1,5 toodet. Kõige enam tooteid oli Kõrveküla Kalatööstusel (59 Tartu turul) ja Marlitt OÜ-l (15 Keskturul). Kõige arvukamalt olid Eesti kalatööstusettevõtted esindatud Pärnu turul (10).

Värsket kala on võimalik osta super- ja hüpermarketitest, teistes vaatlusalustes kauplustes seda ei müüdud. Kauplustes on kõige sagedamini saadaval forell ja lõhe, turgudel ka räim, koha, haug (80% juhtudel). Tabelis 5.5 on esitatud Eesti kalurite poolt püütavate liikide, sa-muti värskelt imporditava lõhe/forelli saadavus kauplustes (hüper- ja supermarketites) ja tur-gudel kas terve kalana, roogitult või fileena. Eesti kaladest võis paljudelt turgudelt (60%-l) leida ka latikat, angerjat, kokre, veidi harvemini kiiska, lutsu, silmu, särge, siiga ja vimba. Kokku oli turul-kauplustes värskena saadaval 19 kohaliku päritoluga kalaliiki (lisaks lõ-he/forell) ja 13 kaugemalt püütud kala, millest osa oli sulatatud. Kõige rohkem kalaliike oli värskelt müügil Tallinna Rimis, Pärnu Maximas ja Pärnu turul.

Vaatluste tulemused on mõjutatud ka juhuslikkusest, sest värske kala valik varieerub nädala kestel oluliselt ja oletatavasti võib näiteks ahvena, lesta, tursa jms kalade valik turgudel olla ajuti märksa parem. Vaatlust mõjutas ka aeg – veebruaris takistas jääkate kala kättesaadavust. Uutel turgudel oli valik parem kui vanematel, kus müügiolud ja kala värskus ei vasta kohati nõuetele.

Tabel 5.5. Värske kala esinemissagedus (% valimi hüper- ja supermarketitest ning turgudest, kus kala müügil oli)

2011 2003 Kauplused Turud Kauplused

Kokku Terve / roogitud Filee Kokku Terve /

roogitud Filee Terve / roogitud Filee

Forell 92 83 58 80 80 20 67 67 Lõhe 83 83 75 80 80 40 67 67 Karpkala 67 58 17 20 20 - - - Lest 58 42 17 40 40 - - 13 Koha 50 50 25 80 80 60 7 40 Haug 42 25 33 80 80 20 - 20 Ahven 42 42 25 20 20 20 7 27 Tursk 33 25 17 20 20 - 7 - Merilest 25 25 - 40 40 - - - Räim 17 17 17 80 80 - 13 13 sh räimerümp 17 17 17 - - - 13 13 Latikas 17 17 - 60 60 - - - Tuur 17 17 - - - - - - Angerjas 8 8 - 60 60 - - - Kilu 8 8 - 40 40 -- - -

45

Kauplustes müüakse sageli sulatatud värsket või fileeritud kala nõutava märketa kala sulata-mise kohta. Kõige sagedamini on saadaval sulatatud pangasiuse fileed (vaatlusel 42%-s kaup-lustes). Võrreldes 2003. aastaga oli värske kala saadavus kauplustes nii Eesti vete kala kui lõhe/forelli osas paranenud, kuid sagedamini esines ka tarbijaid eksitavat sulatatud kala müü-ki värske kalana.

Külmutatud kala on müügil ka väiksemates kauplustes. Kõigist kauplustest on võimalik os-ta heigifileed, enamasti ka mintai ja pangasiuse fileed (tabel 5.6). Võrreldes 2003. aastaga on külmutatud kala valik laienenud, lisandunud on kohalikud kalad (räim, lest, tursk), samuti Aasiast pärit kasvanduskala pangasius. Kokku oli vaatluse ajal külmutatult saadaval 35 kala-liiki, sh kauplustes 23 ja turgudel 29. Enim kalaliike oli külmutatult müügil Tallinna Kesk- ja Jaama turul (mõlemal 20), kauplustest Maxima ketis (12). Väiksemates poodides oli enamasti külmutatuna saadaval 2-5 kalaliiki. Sortimendist 7% oli Eesti päritolu, peamiselt räim, üle-jäänud Aasia, Hispaania, Argentiina päritolu või Leedus pakendatud.

Tabel 5.6. Külmutatud kala esinemissagedus (valimi kaupluste ning turgude %, kus toode müügil oli)

2011 2003

Kauplused Turud KauplusedHeigifilee 100 60 80 Heik (terve või rümp) 75 60 80 Mintaifilee 88 60 67 Pangasiuse filee 81 60 - Räim (terve või rümp) 69 20 13 Räimefilee 13 - 13 Lest 38 - - Tursk 31 - - Heeringafilee - 60 - Haisteigid - 60 - Skumbria - 60 - Paltus - 60 - Forell (supikogu) 38 20 -

Suitsukala oli vaatluse ajal saadaval 30 kalaliigist, enamus sortimendist on Eestis toodetud (70%). Suitsutatult on populaarseimad kalad lõhe, skumbria, heik ja heeringas, mis olid saa-daval enamikus suurtes kauplustes ja turgudel ning suures osas väiksemates poodides (tabel 5.7). Viimastes valik nende peamiste suitsukalade ja räimega piirdubki. Turgudel olid saja-protsendiliselt esindatud ka räim, angerjas ja võikala. Suitsuräim oli paremini kättesaadav kui

46

2003. aastal (kuid mitte enam nii ostma kutsuva kvaliteediga). Ligi viiendiku sortimendist moodustas Leedu ja Läti kaup. Kõige laiem oli suitsukala valik Järve Selveris ja Pärnu Maximas.

Tabel 5.7. Suitsukala esinemissagedus (valimi kaupluste ning turgude %, kus suitsukala müügil oli)

2011 2003 Kauplused

kokku Hüper- ja super-

marketid Teised

kauplused Turud Kauplused

Lõhe 94 100 75 100 100 Skumbria 94 100 75 100 87 Heik (kuumsuits) 88 92 75 100 93 Heeringas 88 92 75 80 .. Räim 69 75 50 100 40 Forell (külmsuits) 69 92 - 80 80 Tursk 69 83 25 80 87 Meriahven 38 50 - 80 .. Võikala 38 50 - 100 .. Latikas 31 42 - 60 33 Paltus 31 42 - 20 .. Angerjas 25 33 - 100 .. Siig 25 33 - 20 ..

Kõigis kauplustes oli saadaval soolaheeringas ja tavaliselt ka soolalõhe (tabel 5.8). Lahtist soolaheeringat müüdi kõigil turgudel ja see on saadaval ka väikepoodides. Enamikus kaup-lustes oli müügil ka soolaforell, õrnsoolalõhe ja õrnsoolaheeringas. Suurtes poodides müüdi enamasti ka soolaforelli, kuid muid soolakalu võis leida vaid üksikutest kauplustest ja turgu-delt (vaatlusel leiti siig, kilu ja vimb). Heeringas oli müügil nii lahtiselt, preservides kui ka fileena vaakumpakendites, 2/3 sortimendist oli Eestis pakendatud (M.V. Wool AS, Ösel Fish AS, Kõrveküla Kalatööstus AS jt), ülejäänud peamiselt Leedust. Ka lõhe, mis on valdavalt Norra päritolu, on jõudnud lettidele peamiselt Eesti kalatöötlejate ja importööride kaudu (68% sortimendist), suurimaks eksportööriks oli Leedu (peamiselt Viči). Soolalõhe müüdi fileena, tükkidena, lõikudena, viiludena vms. Suurima soolakalavalikuga olid Järve Selver, Tartu Rimi ja Rakvere Selver.

47

Tabel 5.8. Soolakala esinemissagedus (valimi kaupluste ning turgude %, kus soolakala tervelt või fileena müügil oli)

2011 2003 Kauplused

kokku Hüper- ja super-

marketid Teised

kauplused Turud Kauplused

Soolaheeringas 100 100 100 100 100 Õrnsoolaheeringas 100 100 50 40 73 Soolalõhe 88 83 100 40 100 Õrnsoolalõhe 56 67 25 - 73 Soolaforell 63 83 - 40 93 Õrnsoolaforell 50 67 - 20 47 Soolasiig 13 17 - - - Soolakilu - - - 20 - Soolavimb - - - 20 -

Vürtsikalast ligi 90% moodustas vürtsikilu. Vürtsikilu on müügil kõigis toidukauplustes ja turgudel ning on valdavalt Eesti ettevõtete toodang. Vaatlusel leiti 8 Eesti ettevõtte kilu. Li-saks kilule oli müügil vürtsiheeringat ja vürtsiskumbriat.

Kalakulinaaria ja -konservide sortimendis on rohkem välismaiseid kui Eesti tooteid, im-portkaup on tugevas ülekaalus konservide osas ja Eesti tooted väikeses ülekaalus lühema säi-livusega kalakulinaarias. Läti-Leedu toodete konkurentsivõime on eriti majandussurutise ajal odavama hinna tõttu tõusnud ja valik kokku on enam-vähem sama lai kui Eesti tootjatel. Tuunikalakonserve imporditakse Taist, vähem on tooteid teistest riikidest (Rootsist, Vene-maalt, Hispaaniast, Poolast jm). Konservide valik oli kõige suurem Järve Selveris, kulinaaria-toodete osas Pärnu Maximas. Maximas oli Eesti tooteid alla kolmandiku.

Kalapulgad, -burgerid ja paneeritud külmutatud kala on enamasti Eestis toodetud (77%). Paljassaare Kalatööstus toodab väga laias sortimendis nii Viči kui Esva kaubamärkidega too-teid. Marine kaubamärgi all Balbiino pakutav kaup on toodetud Poolas.

Krabipulkadest, -nuudlitest jt surimitoodetest on 3/4 Leedu, peamiselt Viči kaubamärgiga toodang. Eesti tooteid on müügilolevaist viiendik, valmistajaks AS Kriskal ja AS Paljassaare Kalatööstus. Eestis toodetud surimitooted olid saadaval 80%-s kauplustes.

Mereandide valik on suuremates kauplustes lai ja sisaldab nii vähilaadseid (krevetid, krabid, merevähid jt), limuseid (austrid, teod, rannakarbid, jõekarbid jt) kui ka peajalgseid (kalmaar, kaheksajalg) jms. Eesti ettevõtetelt võib selles valikus leida peamiselt krevette ja paneeritud kalmaaritooteid, lisaks tehiskalamarja (meremari, valgumari). Kõige laiemat sortimenti pak-kus Japs M.V.M. AS, paljudes kauplustes olid esindatud ka AS Läätsa Kalatööstuse ja AS Saare Fishekspordi krevetitooted (kõik enam kui 60%-s kauplustes). Ehtsast kalamarjast too-

48

teid pakkus M. V. Wool AS, paneeritud kalmaaritooteid AS Paljassaare Kalatööstus, meri-kapsast Lamar Fish AS. Kui hüpermarketite valikus oli keskmiselt üle 40 toote, siis väikse-mates kauplustes keskmiselt 4-5 toodet (peamiselt külmutatud krevetid).

Eestis müügilolevate kalatoodete arv

Müügilolevate kalatoodete nimetuste arv on eelpoolkirjeldatud kogusortimendist väiksem. Kui kogusortimenti olid eraldi arvestatud ka ühe tootja erineva kaaluga tooted, siis tooteni-metuste arvestuses on need loetud üheks tooteks, kuid erinevate tootjate samanimelised too-ted on eraldi arvestatud. Vaadeldud kaupluste ja turgude kogusortimenti kuulus üle 4300 too-te, seejuures oli tootenimetusi 1772 (tabel 5.9).

Müügilolevast 1772-st kalatootest 743 (42%) olid Eesti päritolu, 978 (55%) välismaised. Tootenimetuste arv oli võrreldes 2003. aasta vaatlusega 16% suurem21, seejuures oli kodu-maiste toodete arv viiendiku võrra (22%) kahanenud, importtoodete arv aga 3/4 kasvanud (76%). Toodete arv oli vähenenud kuivatatud kala, vürtsikala ja soolakala osas, suurenenud külmutatud kala, suitsukala, paneeritud ja külmutatud kalatoodete ja konservide osas. Kui suitsukala valik on kasvanud ka kodumaiste toodete osas, siis külmutatud kala valik just im-port-kalatoodete osas, mille valik on kasvanud 2,5 korda. Enamikus tootegruppides (värske, külmutatud, kuivatatud, soola- ja vürtsikala, konservid, kulinaaria ja surimitooted) on kodu-maiste toodete valik vähenenud, import aga kasvanud. Eriti märgatav on see konservide osas, kus kodumaiste tootenimetuste arv on vähenenud 2 korda, importtoodete arv aga kasvanud üle 3 korra.

Müügilolevate importoodete ja kalanimetuste arv ületas kodumaiseid 1,3 korda. Eestiga kok-ku oli pakkumisel 30 riigis toodetud kaupa. Leedust-Lätist oli pärit ligi kolmandik müügil-olevaist toodetest (sh üle poole, s.o 53% importtoodete arvust; joonis 5.1). Leedu kaubavaliku suurenemise põhjuseks on ka see, et Leedu kaubamärkide ja triipkoodiga müüakse rohkesti kaugematest vetest ja Aasiast pärit kala (näit külmutatud kala Hiinast, Vietnamist ja Hispaa-niast vm), mille tooteinfo on vahendaja või pakendaja alusel. Läti valikus on peamiselt konser-vid, mida loendati 161 nimetust. Taist tuuakse tuunikalakonserve, mis on kõigis kauplustes saadaval. Ülejäänud riikide tooted on kaubavalikus juhuslikumalt esindatud. Seejuures erineva-te riikide, sh Eesti ettevõtted valmistavad tooteid enamasti Norra lõhest, forellist ja heeringast.

Võrreldes 2003. aasta vaatlusega on oluliselt suurenenud just Läti konservide valik, mis olid müügil peaaegu kõigis kauplustes ja mille sissevedu on soodustanud madalam hind ja tarbija-te ostujõu langus viimastel aastatel (joonis 5.2).

21 ka vaatlusbaas oli 2011.a turgude arvel laiem

49

Tabel 5.9. Kala ja kalatoodete nimetuste arv Eesti kauplustes ja turgudel

Kodu-

maiseid Impordi-

tuid Kokku Impordiriigid22

(erinevate toodete arv neist riikidest)

Värske kala 37 42 79+5* 13 FAO 27, 11 NO, 5 NL, 3 FI, 2 LT, 2 SE, 2 FAO 71, 1 DK, 1 ES, 1 VN, 1 FAO 41

Külmutatud kala 16 95 111+17*22 LT, 14 ES, 10 AR, 10 VN, 8 CN, 6 NO, 6 PL, 5 GB, 3 DK, 3 NL, 4 DE, 2 FI, 1 US, 1 FR

Kuivatatud kala 16 15 31 11 DE, 3 LT, 1 CN

Suitsukala 199 65 264+4* 38 LT, 16 LV, 9 NO, 2 FI

Soolakala 79 37 116 22 LT, 8 LV, 6 NO, 1 SE

Vürtsikala 42 6 48 2 LT, 2 LV, 2 NO

Kalakonservid 58 315 373+1*

161 LV, 84 TH, 15 LT, 11 FR, 9 ES, 5 GB, 5 SE, 5 RU, 4 IT, 4 FI, 3 PL, 2 AT, 2 SI, 2 US, 1 NO, 1 DK, 1 UA

Kalakulinaaria 189 178 367+7* 147 LT, 23 LV, 6 BY, 1 SE, 1 FI

Kalapulgad ja -burgerid 44 32 76 16 PL, 6 DE, 4 GB, 4 LT, 1 DK, 1 FR

Krabipulgad ja -nuudlid 12 45 57 39 LT, 4 LV, 1 BY, 1 RU

Mereannid 51 148 199+17*

29 LT, 20 DK, 14 ES, 13 LV, 12 SE, 9 NO, 7 IE, 5 BY, 5 DE, 5 FR, 5 RU, 4 BE, 3 CN, 3 FI, 3 VN, 2 GB, 2 US, 1 AR, 1 CL, 1 KR, 1 NL, 1 NZ, 1 PE, 1 PL

Kokku 743 978 1721+51*

* toodete arv, mille puhul ei õnnestunud päritolu välja selgitada Müügiloleva kala päritolu või tootja teadasaamine on sageli keeruline. Segadust suurendavad vahendajate ja kauplustekettide kaubamärgid, mille puhul tootjat on raskem kindlaks teha kui tootjate endi kaubamärkide puhul. Toodete joonkoodid näitavad sageli pakendajat. Seega jäe-takse näiliselt kodumaise toote mulje. Ka värske kala päritolu on erinevalt märgistatud, näi-teks on püügipiirkonna asemel märgitud vahendaja. Parimat infot annab ovaalne identifitsee-rimismärk ehk tervisemärk, kui see märk on tootel olemas. Tervisemärgil on tootjaettevõtte 22 FAO 27-püügipiirkond Kirde-Atlant, FAO 41-Edela-Atlant, FAO 71-Vaikne ookean. Läänemere kalad on loetud kodumaiseks. AR-Argentiina, AT-Austria, BY- Valgevene, CL-Tšiili, CN-Hiina,, DE- Saksamaa, DK- Taani, ES- Hispaania, FI- Soome, FR- Prantsusmaa, GB- Suurbritannia, KR- Korea, LT-Leedu, LV-Läti, NL- Holland, NO- Norra, NZ-Uus-Meremaa, PE-Peruu, PL-Poola, SE- Rootsi, TH-Tai, UA-Ukraina, US- USA, VN-Vietnam

50

asukohamaa tähistatud kahetähelise lühendiga (näiteks Eesti EE, Leedu LT, Läti LV). Kala-toodete turul kipuvad Eesti kalatöötlejate kaubamärgid välismaiste kõrval pigem varju jääma, erandiks Viru Rand, Saare Hõbe, osas kettides M.V. Wool jt.

Joonis 5.1. Kalakaupade valik kauplustes ja turgudel tootjariigi/päritolumaa järgi 2011

Joonis 5.2. Kalakaupade valik kauplustes tootjariigi/päritolumaa järgi 2003

Muud11%

Tai5%

Läti13%

Leedu19%

Eesti43%

EestiLeeduLätiTaiNorraHispaaniaPoolaSaksamaaTaaniRootsiPüügipiirkonna järgiMuud

Muud13%

Läti3%

Leedu12%

Eesti62%

EestiLeeduLätiTaiTaaniVenemaaNorraVietnamIndoneesiaArgentiinaMuud

51

Kala ja kalatoodete jaehinnad

Kalatoodete hinnavõrdluseks valiti kauplustes ja turgudel sagedasti esinevad tooted või toote-grupid (tabel 5.10). Võimalust mööda on kõik olulisemad Eesti vete kalad ja populaarsemad sissetoodavad kalad mõne iseloomuliku tootega tabelis esindatud. Erineva suurusega paken-dite hinnad arvutati kilohindadeks. Erineva suurusega pakendid ning pakendatud ja lahtise kauba hinnaerinevused mõjutavad hinda tugevasti.

Enamikel müügiartiklitel oli välismaiste toodete hind soodsam kui kodumaistel. Erandiks olid näiteks kooritud krevetid, tooted soolalõhe fileest, suitsuräim ja mõned Eesti kaubamärkide all pakendatavad sissetoodud külmutatud kalafileed (heik, mintai, pangasius). Kodumaiste krabipulkade välismaisest odavam hind on näiline, sest kallimat lumekrabi Eestis ei toodeta. Kodumaised konservid on reeglina välismaistest (Läti, Leedu) kallimad.

Hinnaskaala näitab, et keskmise hinnaga alla 2 euro/kg võis jaevõrgust leida vaid värsket räime ja kilu, turgudelt ka kokre, kiiska, vimba ja särge (tabelid 5.10, 5.11). Soolaheeringa keskmine kilohind oli üle 2 euro (2,24€), värskel lestal 2,11€, vürtsikilul 2,92€. Ülejäänud kalade ja kalatoodete keskmised kilohinnad algavad 3 eurost.

Võimalikult soodsa hinnaga tooteid otsides võib leida siiski ka keskmisest hinnast märksa odavamat kaupa. Osadel toodetel olid miinimumhinnad keskmisest poole odavamad (näit Tallinna kilud, heeringafilee lisanditega), osadel oli kõikumine väiksem. Hinnavahed tulene-vad erinevate jaekettide hinnakujundusest, sellest, kas on tegemist odavketiga ja sellest, mil-line on keti omanikering ja milliste riikide kaupa ketis eelistatakse. Miinimum- ja maksi-mumhindade vahe oli erinevates tootegruppides 1,1 kuni 6,4 kordne. Suurem hinnavahe tule-neb pakendi suurusest, kvaliteedierinevustest (näiteks kalasisaldus, lisandid), värskel kalal ka kala suurusest ja värskusest.

Värske kala hinnas on kauplustel ja turgudel olulised erinevused (tabel 5.11), turgudelt on võimalik leida värsket kala ja fileed märksa soodsamalt. Eriti kehtib see selliste Eesti vete kalade suhtes, mis kauplustes on suhteliselt kallid (koha, ahven, haug, angerjas, tursk). Lõhel ja forellil on hinnavahed kaupluse ja turu vahel väiksemad.

Võrreldes veebruariga, mil hinnavaatlus tehti, on hinnad käesolevaks ajaks mõnevõrra muu-tunud. Nii kauplustes kui turgudel kallinesid kohafilee (üle 15%) ja forellifilee (üle 10%), ainult kauplustes kallinesid koha, räim ja lõhefilee. Ahven odavnes suurema pakkumise mõ-jul nii turul kui kauplustes ca 13%. Värske lõhe ja forelli hinnad kauplustes ei olnud juunis võrreldes veebruariga muutunud.

52

Tabel 5.10. Kala ja kalatoodete keskmised hinnad Eesti kauplustes ja turgudel (eurot/kg)

Keskmine Kodu-maine Import Min Max Hinnavahe

(max/min) Värske räim 1,15 - 1,15 1.00 1.15 1,4 Suitsuräim 3,20 3,09 3,93 2,04 6,30 3,1 Räim tomatis 3,61 3,75 2,74 2,08 5,85 2,8 Marineeritud räimed 3,61 3,73 3,21 2,95 4,79 1,6 Vürtsikilu 2,92 2,94 2,75 1,15 6,70 5,8 Tallinna kilud 3,13 3,31 - 1,57 4,24 2,7 Sprotid õlis 5,13 5,20 5,02 3,21 10,63 3,3 Vürtsikilufilee 11,21 11,21 - 2,00 15,90 8,0 Soolaheeringas 2,24 2,26 2,07 1,47 5,90 4,0 Heeringafileed õlis 4,37 3,94 4,56 3,45 6,50 1,9 Heeringafileed kastmes/marinaadis 4,80 5,09 4,38 2,38 7,60 3,2 Värske forell 8,06 7,13 8,48 5,69 12,00 2,1 Värske forellifilee 11,91 12,25 11,87 10,95 12,72 1,2 Külmsuitsu forellifilee (sh viilud vm) 21,03 21,75 17,21 5,00 27,20 5,4 Värske lõhe 7,63 - 7,63 5,11 8,30 1,5 Värske lõhefilee 12,47 - 12,47 10,86 13,95 1,3 Soolalõhe filee (sh viilud, lõigud vm) 18,53 18,02 19,00 5,30 28,93 5,5 Külmsuitsu lõhefilee (sh viilud vm) 21,20 22,62 20,38 11,70 28,10 2,4 Angerjas, marineeritud (konserv) 25,48 25,92 24,13 18,53 28,00 1,5 Haug želees (konserv) 16,16 17,08 10,61 10,61 18,40 1,7 Latikas, kuumsuitsu 3,46 3,50 3,00 2,55 4,49 1,8 Meriahven, kuumsuitsu 7,75 7,75 - 4,48 9,01 2,0 Tursk, kuumsuitsu 5,33 5,32 5,56 4,35 6,33 1,5 Tuur, tarrendis (konserv) 19,65 19,05 - 18,52 20,68 1,1 Silmud, röstitud, tarrendis (konserv) 20,58 20,81 15,60 15,60 24,28 1,6 Heigifilee nahata külmutatud 4,96 4,60 5,01 3,83 6,97 1,8 Kuumsuitsu heik 5,55 5,69 4,63 3,16 6,52 2,1 Sardiinikonservid 3,95 3,85 3,97 2,42 8,00 3,3 Sardinellakonservid 3,95 3,85 3,97 2,42 8,00 3,3 Skumbria, külmsuitsu 5,51 5,80 4,97 3,32 7,73 2,3 Skumbriakonservid 4,85 5,66 4,33 2,92 11,68 4,0 Tuunikala konservid 6,91 - 6,91 3,29 16,88 5,1 Külmutatud mintaifilee 4,26 4,14 4,27 2,68 7,28 2,7 Külmutatud pangasiuse filee 3,30 2,09 3,38 1,85 5,77 3,1 Kalapulgad ja -burgerid 3,72 3,79 3,49 1,20 7,64 6,4 Paneeritud külmutatud kalafileed 5,22 5,67 4,17 2,10 8,90 4,2 Krabipulgad ja -nuudlid 5,07 3,94 5,27 2,24 10,00 4,5 Koorimata krevetid 3,73 3,74 3,68 1,94 5,74 3,0 Kooritud krevetid 10,32 10,17 11,23 3,99 19,11 4,8 Meremari, valgumari 8,28 8,28 - 6,46 9,56 1,5

53

Tabel 5.11. Värske kala keskmised hinnad Eesti kauplustes ja turgudel (eurot/kg, veebruar 2011)

Terve või roogitud kala Filee

Kauplustes Turgudel Kauplustes Turgudel Ahven 8.52 3.52 17.90 7.95 Angerjas 17.89 13.60 - - Forell 8.26 6.50 12.10 11.5 Haug 6.01 3.90 10.45 6.33 Karpkala 4.95 4.60 6.87 - Kiisk - 1.37 - - Kilttursk 5.39 - - - Kilu 1.15 1.03 - - Koger - 1.61 - - Koha 9.67 6.36 19.93 11.17 Latikas 4.18 4.08 - 4.41 Lest 2.49 2.11 9.29 - Lõhe 7.79 7.65 12.50 12.1 Luts - 3.52 - - Makrell (skumbria) 4.50 - - - Meriangerjas 4.00 - - - Merihunt - - 26.36 - Merikeel - 2.49 - - Merikoger 6.96 - - - Merikukk - 3.52 - - Merilest (paltus) 7.86 3.36 26.26 - Merlang - 2.49 - - Molva 4.74 - - - Pangasius - - 7.88 - Räim - 1.15 5.61 - Räimerümp 2.97 - - - Saida 4.81 - 9.24 - Särg - 1.22 - - Siig - 6.33 - - Silm - 5.95 - - Tilaapia 4.50 - - - Tursk 10.18 3.15 16.2 - Tuur 10.77 - - - Vimb - 1.75 4.43 -

*osa müügilolevast värskest kalast võib olla ka sulatatud

54

19

16.0

15.8

12.8

25.0

18.0

14.6

14.3

11.7

0 5 10 15 20 25 30

1980-1989

1991-1995

1996-2000

2001-2005

2006-2010

kg

Toote kaalusKala kaalus

6. Kala ja kalatoodete tarbimine

Tarbimiskogused ja -kulutused

Eesti elanike tarbimisharjumuste muutusi, sh toiduostukoguseid ja kulutusi on võimalik jälgida üle-eestilise leibkondade kulutuste uuringu alusel, mida Statistikaamet viis läbi kuni 2007. aas-tani, samuti 2010. aastal. 2008.-2009. aasta andmed on EKI poolt arvutatud, võttes arvesse ela-nike sissetulekut, hinnamuutusi, toidukaupluste käivet ja kalatöötlemisettevõtete siseturu müügi muutusi sel perioodil. Kala ja kalatoodete all on käsitletud ka mereande23 ning tooteid neist.

Joonis 6.1. Kala ja kalatoodete tarbimine leibkonnaliikme kohta, kg Allikas: Statistikaamet, kala kaalus EKI arvutatud Uuring näitab, et

- koguseliselt on kala ja kalatoodete tarbimine elaniku kohta viimasel viiel aastal (2006-2010) vähenenud (joon 6.1);

- kala- ja kalatoodete osakaal elanike toidukulutustes 2002- 2007. tõusis, kuid sellest alates on vähenenud. Kulutuste vähenemise tingis eelkõige majanduskriisist tingitud elanike sis-setulekute vähenemine ja muutused tarbimiskäitumises.

2010. aastal tarbiti Eestis kala ja kalatooteid elaniku kohta 10,5 kg aastas. Aastail 2001-2005 tarbiti kala ja kalatooteid veel 14,3 kg elaniku kohta aastas24, aastail 2006-2010 keskmiselt 11,6 kg. Vähenenud on just värske kala tarbimine, mis püsis 2002. aastani 10 kg lähedal, kuid

23 vähilised (krevetid, krabid), limused (austrid, teod, karbid) jt veeselgrootud (kalmaar jt) 24 koos mittekaubalise tarbimisega, s.o oma püütud ja tasuta saadud kala ja kalatooted

55

02468

1012141618

1996

-99

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

kgMuud tooted (kalast ja mereandidest)Puhastatud voi fileeritud kala

Kulinaartooted kalastKrabipulgad ja -nuudlid

Kalapulgad ja -burgeridKalakonservid

SuitsukalaSoolakala

Värske, jahutatud või külmutatud kala

langes 2010. aastaks 4,3 kg-le (joonis 6.2). Värske või külmutatud kala moodustas tarbitud kalatoodetest koguseliselt 2006.-2007. aastal 48%, 2010. aastal 41%. Ülejäänud kalatoodete tarbimine on püsinud viimasel kuuel aastal ühtlasel tasemel: 2005. aastal kokku 6,10 kg, 2010. aastal 6,16 kg elaniku kohta (toote kaalus). Veidi kasvas soolakala tarbimine.

Kala kaalule arvestatuna tarbiti 2010. aastal kala ja kalatooteid keskmiselt 11,6 kg elaniku kohta. Kala ja kalatoodete tarbimine vähenes elaniku kohta 5 aasta keskmisena 12% (aastate 2001-2005 suhtes), langus kiirenes just viimastel aastatel. 17 kg lähedale ulatus tarbimisnäita-ja viimati 2004. aastal. Kuna leibkonnauuringu tarbimiskogused ei sisalda väljaspool kodu söödud kala, on tegelik tarbimine veidi suurem, kuid langustrendi see ei muuda. Käesoleva töö käigus läbiviidud elanike küsitlus näitas, et väljaspool kodu tarbiti ligikaudu kümnendik kalast.

Tabel 6.1. Kala ja kalatoodete tarbimine elaniku (leibkonnaliikme) kohta keskmiselt aastas (kg)

1996-99 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Toote kaalus

Ostetud 12,3 13,3 13,0 13,3 11,9 12,6 11,6 10,6 11,0 11,7 10,5 9,9Mittekaubaline tarbimine 2,1 2,2 1,6 1,8 2,0 2,5 1,4 1,2 1,1 1,0 0,8 0,7Kokku 14,4 15,5 14,6 15,1 13,9 15,1 13,0 11,8 12,1 12,7 11,2 10,5

Kala kaalus Ostetud 13,5 14,7 14,4 14,9 13,5 13,8 13,0 11,9 12,2 12,8 11,6 10,9Mittekaubaline tarbimine 2,2 2,3 1,7 1,9 2,1 2,5 1,4 1,3 1,2 1.1 0.8 0,7Kokku 15,7 17,0 16,1 16,8 15,5 16,3 14,4 13,2 13,4 13,9 12,4 11,6

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI Joonis 6.2. Kala ja kalatoodete tarbimine, kg/elaniku kohta (toote kaalus) Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI

56

13.9 13.9 13.4 13.014.7 14.4 14.9 13.5 13.8 13.0 11.8 12.1 10.911.612.8

1.21.21.4

2.52.11.91.6

2.12.22.02.4

0.70.9

1.1

2.3

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ostetud Mittekaubaline kala

Siseturu tarbimise vähenemist näitavad ka tootmise andmed: aastail 2001-2005 müüsid Eesti kalatöötlemisettevõtted siseturul toodangut keskmiselt 309 kr eest elaniku kohta, aastail 2006-2009 keskmiselt 291 krooni eest.

Leibkonnauuringute andmeil on vähenenud ka nn mittekaubaline tarbimine, s.o oma püütud või tasuta saadud kala tarbimine, mis moodustas 1996-2004. aastal kaheksandiku (13%) kogu tarbitavast kalast. 2010. aastaks vähenes see 6%-le (tabel 6.1, joonis 6.3), kuigi majandussu-rutise aastatel sissetulekute vähenedes võinuks omapüütud kala osakaal tõusta.

Joonis 6.3. Kala ja kalatoodete tarbimine, kg elaniku kohta (kala kaalus) Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI

Elanike rahalised kulutused kalale kasvasid vaatamata ostukoguste vähenemisele kuni 2008. aastani (tabel 6.2, joonis 6.4), seejärel aga hakkasid sissetulekute langedes vähenema. Kalast loobuti ka teiste, soodsama hinnaga toiduainete kasuks. Veidi aitas tarbimise vähenemist pi-durdada forelli ja lõhe hindade langus 2008-2009. aastal.

2010. aastal hakkas lisaks sissetulekute vähenemisele ka kala hindade tõus avaldama tarbi-misele pidurdavat mõju. Värske forelli ja lõhe hinnad tõusid EKI hinnavaatluste andmetel 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi 30% (vt joonis 6.10). 2009-2010. aastal vähenesid eestimaalaste kulutused ka toidule tervikuna, kuid ei langenud alla 2007. aasta taset nagu ka-latoodete puhul. 2010. aastal kulutasid Eesti elanikud kalale ja kalatoodetele keskmiselt ligi 500 krooni ehk 32 eurot – s.o 2,7 eurot kuus.

57

0

100

200

300

400

500

600

700

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

Muud tooted kalast ja mereandidest

Puhastatud voi fileeritud kala

Kulinaartooted kalast

Krabipulgad ja -nuudlid

Kalapulgad ja -burgerid

Kalakonservid

Suitsukala

Soolakala

Värske, jahutatud või külmutatud kala

Tabel 6.2. Elanike kulutused kalale ja kalatoodetele (leibkonnaliikme kohta)

Rahalised kulutused

Kalale, kalatoodetele, mereandidele toidule (v.a alk. joogid)

Kala ja kalatoodete osakaal

toidukuludes

Toidu osa kogu-kuludes

aastas kuus kuus rahalistes kokku25 kokku Aasta

krooni eurot krooni eurot krooni eurot % % % 2000 291 19 24 1,7 598 38,2 4,0 3,8 32,1 2001 295 19 25 1,6 619 39,6 4,0 3,7 31,7 2002 332 21 28 1,8 640 40,9 4,3 4,0 30,5 2003 358 23 29 1,9 649 41,5 4,5 4,3 29,7 2004 394 25 33 2,1 700 44,7 4,7 4,6 28,3 2005 421 27 35 2,2 762 48,7 4,6 4,4 26,5 2006 468 30 39 2,5 832 53,2 4,7 4,5 24,8 2007 574 37 48 3,1 980 62,6 4,9 4,7 24.6 2008 640 41 53 3,4 1150 73,5 4,6 4,5 24,0 2009 536 34 45 2,9 1000 63,9 4,5 4,4 25,5 2010 498 32 42 2,7 992 63,4 4,2 4,0 26,2

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI

Joonis 6.4 Kulutused kalale ja kalatoodetele, kr elaniku kohta

Allikas: Statistikaamet, aastad 2008-2009 EKI

10 aastaga (2000-2010) kasvasid leibkonnaliikme kulutused toidule 1,5 korda (nominaal-kasv), sealhulgas kalale, kalatoodetele ja mereandidele 1,6 korda. Rahalised kulutused kala-toodetele tõusid 291-lt kroonilt aastas 498 kroonile (32 €) elaniku kohta, kuigi tarbitud kala

25 siin on võrreldud kogu kulutusi (arvestatud lisaks ostetud toidule ka omatoodetud ja tasuta saadud toitu, s.o mittekaubalist tarbimist), et näidata kala osakaalu toidu tarbimises tervikuna

58

kogused s.t reaaltarbimine on vähenenud (joonis 6.2). 2009-2010. aastal majandusolukorra halvenedes olid Eesti elanikud sunnitud vähendama kulutusi toidule tervikuna, seejuures nii liha-, kala- kui ka piimatoodetele jm toiduainetele.

2010. aastal tarbitud kalast ja kalatoodetest oli 41% värske või külmutatud kala, 31% soola- või suitsukala, ülejäänud 28% muud tooted, sh 9% kala- ja krabipulgad, 7% konservid 5% fileeritud kala ja 1,5% mitmesugused tooted mereandidest (toote kaalus, tabel 6.3).

Rahalistest kulutustest kolmandik (33%) läks soola- ja suitsukalale, 28% värskele kalale, 9% konservidele, samuti kala- ja krabipulkadele.

Tabel 6.3. Kala ja kalatoodete tarbimine leibkonnaliikme kohta keskmiselt aastas

Kilogrammi26 Krooni27 Eurot 2006-07 2008-09 2010 2006-07 2010 2006-07 2010

Kokku (toote kaalus) 12,0 11,9 10,5 521 498 33,3 31,8 Värske või külmutatud kala 5,71 5,53 4,28 168 137 10,7 8,7 Soolakala 2,03 2,57 2,54 107 120 6,8 7,7 Suitsukala 0,68 0,70 0,70 40 46 2,5 3,0 Puhastatud või fileeritud kala 0,52 0,54 0,49 40 41 2,6 2,7 Kalamari 0,01 0,02 0,02 6 13 0,4 0,8 Kalapulgad ja -burgerid 0,55 0,50 0,57 25 24 1,6 1,5 Krabipulgad ja -nuudlid 0,62 0,45 0,37 34 23 2,2 1,5 Kalakonservid 0,92 0,84 0,78 45 46 2,9 2,9 Kulinaartooted kalast 0,50 0,49 0,36 30 26 1,9 1,6 Muud tooted kalast 0,23 0,23 0,23 10 11 0,7 0,7 Mereannid, sh vähilised, kre-vetid, limused, tooted neist 0,23 0,20 0,16 16,8 11 1,1 0,7

Allikas: Statistikaamet, 2008-2009 EKI

Statistikaameti leibkonnakulutuste uuring võimaldab jälgida lisaks ostukogustele ka ostetud toodete hinnamuutusi (joonised 6.5-6.7). Leibkonnauuringu puhul kajastuvad hinnas ka tar-bimise struktuuri muutused, sh näiteks kallima kala (forell, lõhe) eelistamine võis 2008-2009 suureneda forelli ja lõhe hinna languse mõjul.

Tarbimise üheks piirajaks ongi olnud hinnatõus. Viimase viie aastaga kallinesid kalafilee 56%, konservid 47%, kulinaartooted 34%, suitsukala 29%, krabipulgad 28%. Soolakala oli kallinenud vaid 5%, kalapulgad ja burgerid olid aga 3% odavamad kui 2005. aastal. Nähta-vasti on see üheks põhjuseks, miks kalapulkade ja -burgerite ning soolakala tarbimine ei ole viimastel aastatel vähenenud.

26 sh omapüütud ja tasuta saadud kala 27 rahalised kulutused ostetud kalale ja kalatoodetele, v.a omapüütud ja tasuta saadud toit

59

8.4

4.96.156.8 5.8 5.7

4.3

9.010.2 10.2

9.9 9.2 10.2 9.6 9.9

02468

1012141618

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

kg/el

0

10

20

30

40

50

60kr/kg

Tarbimine (kg/el) Hind (kr/kg)

0

1

2

3

4

5

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

kg/el

0

10

20

30

40

50

60

70

80kr/kg

Soolakala SuitsukalaSoolakala hind Suitsukala hind

Joonis 6.5. Värske kala tarbimine

Allikas: Statistikaamet, 2008-2009 EKI Värske kala tarbimine võis aastail 2005-2007 väheneda hinnatõusu kiirenemise tõttu. Värske kala hinnas kajastuvad leibkonnauuringu puhul ka tarbimise struktuuri muutused, näiteks kallima kala eelistamine.

Joonis 6.6. Soola- ja suitsukala tarbimine

Allikas: Statistikaamet, 2008-2009 EKI Soolakala tarbimine on alates 2007. aastast veidi tõusnud (aastail 2001-2006 tarbiti ca 1,82 kg, 2007-2010 ca 2,48 kg elaniku kohta). Suitsukala tarbimine on pikemat aega olnud stabiil-ne, viimasel 10 aastal keskmiselt 0,7 kg aastas.

60

0.00

0.25

0.50

0.75

1.00

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

kg/el

Konservid


Puhastatud voifileeritud kala

Kulinaartootedkalast

Joonis 6.7. Muude kalatoodete tarbimine, kg Allikas: Statistikaamet, 2008-2009 EKI Ülejäänud kalatoodetest suurenes veidi kalapulkade ja -burgerite tarbimine. Vähenenud on krabipulkade ja -nuudlite tarbimine, samuti kulinaartoodete tarbimine, seda tõenäoliselt kok-kuhoiumeetmete tõttu ning fileeritud kala ja konservide tarbimine.

Mereandide, sh krevettide, molluskite, karploomade jm tarbimiskogus värskelt, jahutatult, soolatult vms kokku oli 0,16 kg (2007.a 0,23 kg).

Kala tarbimist mõjutab ka kala kättesaadavus. EKI ostueelistuste küsitlused on näidanud, et kodumaise kalakauba olemasolu on tarbijale jätkuvalt oluline, sest pooled tarbijatest (2010. aastal 49%) eelistavad ainult või peamiselt kodumaist kalakaupa, 42% ostavad kas importi või importi/kodumaist võrdselt28. Viimase nelja aastaga ei ole see suhe oluliselt muutunud.

Rahulolu kodumaiste kalatoodete valikuga kauplustes on vaatluste algusest alates olnud ma-dalam kui paljudes teistes tooterühmades. 2010. aastal pidas 30% vastajaist kala ja kalatoode-te valikut heaks, 48% rahuldavaks ja 19% halvaks (3% ei ostnud kala; vt joonis 7.16). Kesk-misest madalam hinnang anti valikule maaelanike poolt. Praeguseks on rahulolu võrreldes 90-ndate aastate teise poolega kasvanud, olukord paranes alates 2001. aastast, mil Eesti kala-töötlemisettevõtted hakkasid peale idaturu kriisi siseturule rohkem tähelepanu pöörama. Ko-dumaiste kalakaupade kvaliteedile anti parem hinnang kui valikule, seda hindas 2009. aastal heaks 40%, rahuldavaks 50%, halvaks 6% vastanuist.

28 Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 38, 41, 44

61

Kala ja kalatoodete tarbimine erinevates sotsiaalsetes gruppides

Leibkonnaliikmete 2010. aasta keskmiste kulutuste analüüs29 näitab, et kala tarbimine on eri-nevates sotsiaalsetes gruppides väga diferentseerunud. Tugevalt mõjutab kala tarbimist sisse-tulek ja noored tarbivad kala vähem kui vanemaealised.

Kala tarbimises on ka suuri piirkondlikke erinevusi – rannalähedastes piirkondades tarbitakse kala keskmisest palju rohkem. Piirkondlikult tarbitakse kala kõige rohkem seal, kus ollakse värskele kalale lähemal: Hiiumaal, Saaremaal, Harjumaal (sh Tallinnas), Pärnumaal, Jõge-vamaal (kala osakaal toidukuludes 4,1-5,2%; vt tabel 2.2 lisas 2). Sisemaal – Järva, Valga, Rapla, Põlva, samuti Tartu maakonnas jäid kulutused kalale 3,0-3,6% piiresse toidukuludest. Seega olid Hiiumaa elanike keskmised kulutused kalale kaks korda suuremad (719 kr e 46 €) kui Valgamaal (351 kr e 22 €). Merelähedastes piirkondades moodustab värske kala 45-60% kala tarbimisest, Valga, Põlva-, Lääne-Viru ja Järva maakonnas aga vaid 18-30%. Kui Saa-remaal ja Hiiumaal kulutati värskele kalale elaniku kohta 407-485 kr (26-31 €) aastas, siis Valga, Põlva, Järva, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas vaid 64-141 kr (4-9 €). Maaelanikel on üldiselt kala osakaal tarbimises kõrgem (4,3%) kui linnaelanikel (3,9%), seejuures on kõrgem ka värske kala osakaal (42%, linnas 37%; vt tabel 2.2 lisas 2).

Teiseks on kala eelistamine iseloomulik suurema sissetuleku ja kõrgema kulutuste tasemega inimestele. Kalakulutuste osakaal toidukuludes tõuseb alates VIII kuludetsiilist30. Kui I-VII kuludetsiilis läks 2010. aastal kalale ja kalatoodetele keskmiselt 3,7% toidukuludest, siis VIII-X detsiilis 4,5% ehk 919 kr (59 eurot; tabel 2.3 lisas 2). Kala tarbimises on vahe erine-vate kuludetsiilide vahel märksa suurem kui toidu puhul üldiselt; kui VIII-X detsiili keskmi-sed toidukulutused ületasid I-VII detsiili keskmist taset 1,86 korda, siis kala puhul oli erine-vus suurem (2,25 korda; vastavalt 59 ja 26 eurot). Seega tehakse kokku 36% kulutustest kalale ja kalatoodetele viiendiku jõukamate tarbijate poolt, toidu puhul tervikuna on see näitaja 32%.

Kala tarbimise osakaal leibkonnaliikme kohta on väiksem lastega peredes peredes (tabelid 2.5 ja 2.11 lisas 2). See on osaliselt seotud piiratud rahaliste võimalustega, sest ka kulutused toidule tervikuna olid lastega peredes leibkonnaliikme kohta väiksemad kui lasteta peredes (kokku 1,4 korda), kuid kulutustes kalale olid erinevused veelgi suuremad (1,9 korda). Laste-ga pered loobuvad kalast teiste, odavamate toiduainete kasuks. 2010. aastal elas lastega pere-des kokku 44% rahvastikust ja see osakaal on viimastel aastatel vähenenud.

Erineva sotsiaalse seisundiga gruppide vaatlus näitab, et kala ja kalatooted on eelistatud eel-kõige pensionäride poolt (tabel 2.7 lisas 2). Kulutused kalale ületavad pensionäride leibkon-dades oluliselt töötavate leibkondade kalakulutusi (vastavalt 716 ja 493 kr ehk 46 ja 32€). Värske kala tarbimise osakaal oli kõige kõrgem töötutel (ligi 60% kala tarbimisest), ka pen-sionärid kulutasid värskele kalale rohkem kui tööl käivad inimesed. (2010. aastal oli vähemalt

29 Statistikaameti 2010. aasta leibkonnaliikme kulutuste uuringu andmed 30 tarbijad on jaotatud tarbimise või tulu mahtude järjestuse alusel arvuliselt võrdsetesse rühmadesse (kümne rühma puhul detsiilid, viie rühma puhul kvintiilid)

62

ühe töötava liikmega leibkondi 63%, töötuid ja mitteaktiivseid leibkondi 11% ja pensionäride leibkondi 26%).

Kala osakaal toidukuludes ongi suurem üle 50-aastastel inimestel (leibkonnapea vanuse jär-gi). Kõige kõrgem on see 60-aastaste ja vanemate grupis (5% toidukuludest), kus kulutused kalale ja kalatoodetele olid 2010. aastal 716 krooni (46 eurot; tabel 2.6 lisas 2). Alla 25-aastaste kalatarbimises on värske kala osakaal madal (25%), noored kulutavad värskele kalale 3 korda vähem kui üle 60-aastased. Ülejäänud vanusegruppides moodustab värskel kala 38-40% kulutustest kalale .

Mitte-eestlased peavad kalast mõnevõrra rohkem lugu kui eestlased, kuid erinevused ei ole suured. Kui eestlaste toidukulutustes moodustavad kala ja kalatooted 3,9%, siis mitte-eestlastel 4,2% (leibkonnapea rahvuse järgi). Mitte-eestlaste kalakulutustes on värske kala osakaal pisut kõrgem (40,4%) kui eestlastel (37,5%; tabel 2.4 lisas 2).

Haridustaseme erinevused märkimisväärseid erinevusi kala tarbimises ei põhjustanud.

63

Kalatoodete tarbimine võrreldes teiste toiduainetega

Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel kulutas Eesti elanik 2010. aastal 265 eurot kuus ja võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. 2010. aastal kulutasid Eesti elanikud toidule ja mittealkohoolsetele jookidele keskmiselt 831 eurot (13,0 tuh kr) ehk 26% koguku-lutustest, 2007. aastal 821 eurot (12,85 tuh kr) ehk 25% kogukulutustest. Majanduskriisi aas-tatel vähendasid Eesti nii tarbimiskulutusi kokku kui ka toiduainete ostukoguseid (tabel 6.4) ja see kehtis ka kala osas. 2008 ja 2009. aasta kohta täpsed andmed puuduvad kuid muu ma-jandusinformatsiooni taustal saab oletada, et tarbimiskoguste vähenemine algas 2008. aasta lõpus ja jätkus ka veel 2010. aastal, kui toidukaupade hinnatõus aasta teisel poolel kiirenes.

Tabel 6.4. Toiduainete tarbimine elaniku kohta, kg (kokku, sh omatoodetud ja tasuta saadud toit)

2001-2005 keskmiselt 2006 2007 2010 2010 /2007

±% Teraviljatooted* 81,2 68,9 66,3 62,2 -6 Lihatooted* 62,7 63,3 64,7 55,1 -15 Kala, kalatooted* 15,8 13,2 13,4 11,7 -13 Piimatooted* 271,9 291,5 299,4 248,2 -17 Munad tk 171 157 160 138,5 -14 Õlid, rasvad 12,0 9,7 9,2 7,8 -15 Värske ja töödeldud puuvili, marjad* 125,8 153,3 164,4 141,5 -14 Värske ja töödeldud köögivili* 79,1 68,8 74,2 62,7 -16 Kartul* 98,3 74,7 69,6 57,0 -18 Maiustused, suhkur, mesi 25,7 17,9 17,9 19,8 +11 Kohv, tee, kakao 3,8 4,1 4,2 4,0 -5 Mineraalveed 7,9 13,2 16,3 15,8 -3

*ümber arvestatud toorainele Allikas: Statistikaamet, toorainele arvestatud EKI poolt

2010. aastal tarbiti kalatooteid ligi 5 korda vähem kui lihatooteid (tooraines) ja kulutati neile üle 5 korra vähem kui lihatoodetele.

Leibkondade kulutuste analüüs näitab, et kala ja kalatoodete osakaal leibkonnaliikmete raha-listes kulutustes toidule tõusis aastani 2007 mõnevõrra (4%-lt 2000. aastal 4,9%-le, seda osalt tänu hindade tõusule), kuid langes 2010. aastaks taas 4,2%-le (tabel 6.2). Samas on kalatoo-dete osakaal toidukuludes praegugi suurem kui 90-ndate teisel poolel ja 2000-2001, ehkki koguseliselt ületas tarbimine siis praegust taset.

Toidukulutuste struktuur on olnud pikemat aega üsnagi püsiv ja muutused ei ole suured (tabel 6.5, joonis 6.8). Sarnaselt kalatoodetele vähenes viimase viie aastaga ka lihatoodete osakaal

64

rahalistes toidukuludes (26%-lt 23%-le)31. Kuivõrd püsivaks osutub kalatoodete osakaalu vä-henemine, sõltub järgnevatest aastatest.

Ka EKI tarbimisuuringud näitasid, et 2009.-2010. aastal oli suur osa peredest sunnitud oma toiduostukoguseid vähendama (2009. aastal 34% peredest ja 2010. aastal 38% peredest32). Püüti toituda tervislikumalt ja valivamalt, mis väljendus ka selles, et osa inimesi eelistas seni-sest enam kalatoite lihatoitudele.

Tabel 6.5. Toidukulutuste struktuur, %

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010Teraviljatooted 18.1 17.6 17.1 16.9 16.4 15.5 14.8 14.7 15,9Lihatooted 26.8 27.2 26.6 26.1 25.8 25.9 25.3 24.5 22,6Kala, kalatooted 4.0 4.0 4.3 4.5 4.7 4.6 4.7 4.9 4,2Piimatooted, munad 17.0 17.5 17.2 16.7 17.3 17.5 19.4 19.9 18,4Õlid, rasvad 4.4 4.2 4.1 4.0 3.8 3.3 2.0 1.8 3.2Puuvili 5.0 4.5 4.5 5.4 6.1 5.9 8.8 9.3 6,4Aedvili, sh kartul 6.7 7.2 8.1 7.8 7.5 7.9 9.4 9.3 8,4Maiustused, suhkur 7.0 7.4 7.1 7.1 7.2 7.2 5.9 5.7 8,0Muud 3.7 3.8 4.3 4.2 4.3 4.7 4.1 4.3 4,7Joogid (alkoholivabad) 7.1 6.9 6.9 7.3 6.9 7.4 5.0 5.2 8,0Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100

Allikas: Statistikaamet Joonis 6.8. Rahaliste toidukulutuste struktuur, % Allikas: Statistikaameti leibkonnauuringud

31 Rahalised kulutused ei sisalda omapüütud vms mittekaubalist kala, vaid ainult ostetud kala, erinedes koguku-lutustest, mis sisaldavad ka omapüütud kala SA poolt arvestatud hinna alusel 32 Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2010. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 74 Elanike tarbimisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011. Eesti Konjunktuuriinstituut, lk 72

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2010

Mittealk joogid

Muud

Maiustused, suhkur

Aedvili, sh kartul

Puuvili

Õlid, rasvad

Piimatooted, munad

Kala, kalatooted

Lihatooted

Teraviljatooted

65

80100120140160180200220240260280

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Koha ja kohafilee

Ahven ja ahvenafilee

Räim ja räimerümp

Toiduained kokkutarbijahinnaindeksis

Forell ja forellifilee

Lõhe ja lõhefilee

Kala ja kalatoodete hinnamuutused

Hinnataset on järgnevalt analüüsitud nii Eesti Konjunktuuriinstituudi jaehinna vaatluste kui ka Statistikaameti tarbijahinnaindeksi jm andmete alusel.

Kala jaehinna tõus on olnud viimasel viiel aastal toiduainete keskmisest hinnatõusust kiirem (joonis 6.9). Kui toiduained ja mittealkohoolsed joogid kokku kallinesid 2005-2010 30%, siis näiteks värske ahven kauplustes 84%, ahvenafilee 50%, koha 114%, kohafilee 109%, räim 58%. Lõhe ja forelli hinnad tõusid 2005-2010 toiduainete üldisest hinnatõusust aeglasemalt, 20% ringis ja aastail 2007-2009 nende hinnatase langes.

Joonis 6.9. Kala hinnatõus, aasta 2003=100 Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnavaatlused

2011. aasta esimesel poolel värske kala hinnatõus EKI hinnavaatluste andmetel jätkus (joonis 6.10). Juunis olid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kauplustes kallinenud forellifilee, kohafilee ja värske koha 13-19%, ahvenafilee 57%. Tõusis ka räime ja lõhefilee hind (7-12%).

Turgudel olid juuniks 2011 aastaga kõige enam kallinenud räim, lõhe ja forell (sh fileed) – 10-30%. Värske ahven ja koha (sh fileed) ei olnud turgudel võrreldes aastatagusega kallinenud.

Kala esmakokkuostu keskmised hinnad (Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministee-riumi andmed) ei ole jaehinnaga samavõrra tõusnud (joonis 6.10), nii oli räime keskmine es-makokkuostu hind 2000. aastal 1,84 kr, 2010. aastal 1,96 kr, ahvenal vastavalt 18,38 kr ja 25,53 kr, kohal 22,50 kr ja 62,70 kr, meriforellil 51,78 kr ja 26,27 kr, lõhel 31,95 kr ja 41,21 kr. Seega oli räime hind tõusnud 10 aastaga 7%, meriforelli hind oli ligi kaks korda odavam kui 10 aasta eest.

66

AHVEN

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

ahvenafilee kauplustesjahutatud ahven kauplustesjahutatud ahven turgudelesmakokkuostuhind

KOHA

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

kohafilee kauplustesjahutatud koha kauplustesjahutatud koha turgudelesmakokkuostuhind

RÄIM

05

101520253035404550

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

räimerümp kauplustesräim kauplustesräim turgudelesmakokkuostuhind

Joonis 6.10.. Kala keskmised hinnad kauplustes ja turgudel, kr/kg

67

RÄIM TURGUDEL

0

5

10

15

20

25

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

räim turgudelesmakokkuostuhind

FORELL

0

50

100

150

200

250

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Forellifilee kauplustesForell kauplustesForell turgudelmeriforelli esmakokkuostuhind

LÕHE

0

50

100

150

200

250

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

lõhefilee kauplusteslõhe kauplusteslõhe turgudelesmakokkuostuhind

Allikas: EKI, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium

68

-3.8

2.4

7.8

-1.9

4.2 4.8

9.4

14.0

-3.7

8.4

1.2

-0.4

6.0

10.7

4.06

8.4

3.1 2.9

7.9

3.6 3.84.2

-3.3

3.1

7.9

-6-4-202468

10121416

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011aprill*Toit ja mittealkohoolsed joogid Kala ja mereannid

Tarbijahinnaindeks (THI) peegeldab kala ja kalatoodete hinnamuutusi üldistatud kujul. Statis-tikaameti koostatav tarbijahinnaindeks näitab, et aastail 1999-2010 (11 aastaga) tõusid kala ja mereandide hinnad Eestis kokku 70% (vt lisa 3.1), Euroopa Liidus tervikuna samaaegselt 34%33. Kala hinnatõus oli Eestis üldiselt kiirem kui toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus tervikuna, mis oli 1999-2010.a 56% (joonis 6.9). Aastatel 2007-2008 oli aga kala ja kalatoodete hinnatõus Eestis toiduainete üldisest hinnatõusust aeglasem, sest odavnes sisse-veetav punane kala (joonis 6.11).

Joonis 6.11. Kala ja mereandide hinnatõus Eesti tarbijahinnaindeksis, +/-%

Allikas: Eurostat * aprill 2011 võrreldes aprilliga 2010

Ka Euroopa Liidus tervikuna oli aastail 1999-2010 kalatoodete hinnatõus veidi toiduainete üldisest hinnatõusust kiirem (kalatooted kallinesid 34%, toit kokku 30%), kuid aastail 2007-2009 kallines kala toidust aeglasemalt (joonis 6.12). 2010. aastal hakkas toiduainete hinna-tõus kiirenema, kuid 2010. aasta Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksis toiduainete maailmatu-ruhindade tõus veel oluliselt ei avaldunud (toidu hinnad kallinesid 1,1%), Eestis oli hinnatõu-su kiirenemist rohkem märgata (toidu hinnad tõusid 2,9%, vt joonis 6.11), eriti 2011. aastal.

Tabel 6.6. Kala ja mereandide aastane hinnatõus tarbijahinnaindeksis, %

2005 2006 2007 2008 2009 2010 apr 2011 Euroopa Liidu keskmine 1,7 4,1 3,2 3,2 0,4 1,8 2,8Eesti 6,0 10,7 4,2 3,8 4,0 6,0 8,4

Allikas: Eurostat

33 Eurostati andmebaas, tarbijahinnaindeks (HICP).

69

3.2 3.2

4.2

1.7

4.1

1.8

2.8

4.7

2.2

1.11.0

6.4

3.5

2.3

0.81.1

1.92.5

1.0

0.3

4.6

2.4

0.7

3.2 3.2

0.4

0

1

2

3

4

5

6

7

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011aprill*Toit ja mittealkohoolsed joogid Kala ja mereannid

1999.-2010. aasta hinnatõusu jälgides ilmneb, et Eesti kuulus sel aastakümnel kiireima kala-toodete hinnatõusuga riikide hulka Euroopas (vt lisa 3). Nagu Eestis, nii tõusid ka teistes uutes EL liikmesriikides kala hinnad hinnatasemete ühtlustumise suunas. 11 aastaga tõusid kala hinnad Lätis 104%, Sloveenias 76%, Eestis, Bulgaarias, Rumeenias 70%, Ungaris 61%, Poolas 51%, Küprosel 50%, mujal vähem, sh Leedus 46%. Vanades EL liikmesriikides kerki-sid kala hinnad samal ajal 33% (EL15 riikide keskmine), viimastel aastatel oli hinnatõus kii-rem Suurbritannias, Saksamaal ja Kreekas. Aastail 2009-2010 esines mitmetes riikides ka kala hindade langust (Portugalis, Iirimaal, Šveitsis, Hispaanias).

Joonis 6.12. Kala ja mereandide hinnatõus Euroopa Liidu tarbijahinnaindeksis, +/-% Allikas: Eurostat * aprill 2011 võrreldes aprilliga 2010

Konkreetsete kalaliikide hind on olnud kõikuvam. Näiteks Norras kasvatatud lõhe ekspordi-hind on viimastel aastatel oluliselt kallinenud (joonis 6.13). Norra on Euroopa Liidule suuri-maks kala eksportijaks. Hinnatõusu põhjuseks oli teise suure lõhekasvataja Tšiili kasvandusi mõne aasta eest tabanud infektsioon, mille tõttu pakkumine maailmas vähenes, nõudlus aga on kasvanud. 2006. aasta hinnatõusu tingis Euroopa Liidu poolt Norra kasvanduslõhele EL lõhekasvatajate survel nn dumpinguvastasel eesmärgil ajutiselt kehtestatud miinimumhind. Lõhe hinnatõus omakorda suurendab nõudlust veidi odavamale forellile, soodustades forelli kallinemist. Tšiili kalakasvandused on vähehaaval hakanud taastuma, mis võib edaspidist lõ-he hinnatõusu pidurdada.

70

2

3

4

5

6

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 6.13. Atlandi lõhe hinnad FCA Oslo, eurot/kg (roogitud) Allikas: Fish Pool ASA

Kala tarbimine teistes riikides

Kala tarbimise kohta teistes riikides võimaldavad ettekujutust saada FAO34 andmed toiduai-nete tarbimise kohta, samuti Euroopa Liidu riikides läbiviidud leibkonnakulutuste uuringute andmed (tabel 6.7).

FAO koostab vastavat andmestikku eesmärgiga näidata elanikkonna varustatust toiduressurs-side ja toiduenergiaga. Varustatus arvutatakse bilansimeetodil – ressursside aluseks on püük, vesiviljelustoodang ja import. Ressurssidest ekspordi lahutamisel saadakse kohalikuks tarbi-miseks jääv osa, mille jagamine elanike arvuga annab võimaliku tarbimiskoguse elaniku koh-ta (tooraines). Tarbimisandmete avaldamisel märgib FAO nende andmete ligikaudsust ja võimalikke erinevusi tegelikust, mida võivad põhjustada kaod säilitamisel, tootmises, töötle-misel vm, ebatäpsused püügi või väliskaubanduse andmestikus vms. Ressursside hulka ei ole arvestatud harrastuspüügi tulemusi. Eesti puhul on FAO ekspordiarvestusest väljas krevettide müük, mis suurendas kunstlikult meie krevetitarbimist (7,8 kg el kohta).

Tarbijast lähtuvalt on toidukulutusi ja tarbimiskoguseid ka teistes riikides uuritud leibkonnakulutuste uuringuga, mille tulemustes on enamasti avaldatud üksnes rahalised kulutused. Andmed kala ja kalatoodete tarbimise osakaalu kohta 2005. aastal sisalduvad tabelis 6.7.

Büdžetiuuringuga saadud kala tarbimiskogused ei sisalda väljaspool kodu tarbitud toitu (lõu-nad tööl, koolis on kõik toiduained koos arvestatud), kuid sisaldavad enda püütud ja tasuta saadud toitu, s.t ka harrastuskalurite püütud kala. Andmed on toodete kaalus.

34 ÜRO juures tegutsev Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organisation)

71

Tabel 6.7. Kala tarbimine Euroopa Liidus ja teistes riikides

FAO Eurostat

Kala tarbimine kg/el, kala kaalus pps35/el Eurot* Kala osakaal

toidukuludes, % 2000-2002 2005-2007 2005 2005 2005

Austria 10,2 13,5 102 37 2,3 Belgia 23,0 24,5 229 100 5,9 Bulgaaria 3,3 4,0 43 8 1,9 Eesti 16,8 16,4 108 29 4,4 Hispaania 43,8 40,5 649 222 13,9 Holland 20,9 19,0 90 44 2,9 Iirimaa 23,4 21,9 117 34 2,4 Itaalia 23,4 24,5 489 182 9,1 Kreeka 21,9 21,2 381 162 7,7 Küpros 22,6 23,0 178 63 3,3 Leedu 40,2 37,2 160 61 6,1 Luksemburg 25,5 26,3 318 130 6,5 Läti 14,2 12,4 134 34 4,3 Malta 29,6 30,3 337 73 5,6 Poola 9,5 9,5 76 22 2,7 Portugal 55,1 55,5 514 242 16,1 Prantsusmaa 32,9 35,0 231 114 6,0 Rootsi 28,8 28,5 155 97 5,7 Rumeenia 2,9 5,1 57 18 2,5 Saksamaa 14,2 15,0 104 56 Sloveenia 7,3 9,5 86 26 2,4 Slovakkia 6,6 8,0 86 20 2,9 Soome 31,8 31,8 135 70 4,4 Suurbritannia 20,1 20,4 142 56 4,0 Taani 21,5 24,5 120 76 4,2 Tšehhi 10,2 10,6 59 17 2,4 Ungari 4,1 24 6 0,9 EL 27 213 81 5,4 Island 91,6 89,1 128 5,1 Norra 50,0 51,8 144 6,0 Šveits 15,0 15,0 Ukraina 13,8 16,8 Venemaa 17,5 18,6 Hiina 24,8 25,7 Jaapan 67,2 60,6 USA 21,9 24,1 Kanada 24,1 23,7

*2001-2002 **arvutatud EKI poolt toidukulutuste ja kalatoodete osakaalu põhjal Allikad: FAO, Eurostat 35 Võrreldavad tarbimiskulutused, ühikuks pps = purchase power standard

72

Riigiti on mõlemate allikate vahel erinevusi – näiteks Islandi tarbimine on FAO andmeil ~90 kg elaniku kohta (kala kaalus), Islandi büdžetiuuringu andmeil 47 kg (toote kaalus), mis on ka põhjendatav kala töötlemiskadudega.

Euroopas on suuremaiks kala ja mereandide tarbijaiks elaniku kohta Island, Portugal, Norra, järgnevad Hispaania, Prantsusmaa, Leedu. Enamikus Euroopa Liidu riikides on tarbimine olnud aastaid üsnagi püsival tasemel, kuid majandussurutise aastatel võisid tarbimiskogused osas riikides ajutiselt väheneda. Euroopa Liidus tervikuna on kala ja mereandide tarbimisko-gused elaniku kohta viimasel aastakümnel mõnevõrra kasvanud, kuid vaid osas riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Taani). Kala tarbimine on kasvamas ka sisemaistes riikides, nagu Austria, Tšehhi, Slovakkia. Kala eelistatakse lihale tervislikkuse tõttu, kuid tarbimise kasvu piirab kõrge hind.

Kuna kalaressursid on piiratud ja nende säilitamise huvides ei saa lubada kalavarude üleeks-pluateerimist, on merepüük Euroopas järk-järgult vähenenud. Seetõttu on suurenenud vesivil-jeluse (kalakasvatuse) maht ning kala ja kalatoodete import, seejuures eriti kasvanduskala import. Kala importi Euroopasse on soodustanud ka EL püügilaevastiku vähendamise meet-med. Euroopa Liit on suurimaks kala ja mereande importivaks turuks maailmas.

Püügivõimaluste vähenedes on Euroopas suurenenud kasvanduskala jm vesiviljelussaaduste tarbimine. 2005. aastal oli 18% EL poolt püütavast kalast ja mereandidest pärit vesiviljelu-sest36. 2008. aastal tootis kogu Euroopa vesiviljelus kokku 2,4 mln tonni37 kala, molluskeid ja vähilisi, suurimaks kalakasvatajaks oli Norra (844 tuh tonni). Peamisteks akvakultuuris kas-vatatavaiks liikideks on sinikarp, vikerforell, austrid, atlandi lõhe. Maailmas tervikuna moo-dustas vesiviljelusest saadud kala ja mereandide toodang 2008. aastal juba 46%7, ligi 90% sellest toodeti Aasias, kus suurimateks tootjateks olid Hiina, India, Vietnam, Indoneesia ja Tai. Aasias kasvatatud kala konkurentsieeliseks Euroopa turul on odav hind.

36 EU Seafood Industry Report. Glitnir Seafood Research 2008. 37 The State of World Fisheries and Aquaculture 1010. FAO, lk 20

73

7. Elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ja eelistused

Kala ja kalatoodete tarbimiseharjumuste ning harjumuste muutuste, rahulolu, ostukohtade ja ostueelistuste analüüs põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi 2011. aasta märtsikuus läbiviidud tarbijate küsitlusel. Üle-eestilisele elanike küsitlusele vastasid elanikud kõikidest Eesti maakondadest, kokku 1127 inimest. Andmetöötluse käigus kaaluti andmestik regiooni, vanuse ja soo lõikes, millega viidi vastanute jaotus vastavusse elanike mudeliga (vt küsitletud kogumi iseloomustus, lisa 4.4). Tulemused on esinduslikud ja laiendatavad täiskasvanud elanikkonnale vanuses 18-74 aastat. Kuna 2003. aastal viis EKI samuti läbi üle-eestilise kala tarbimisharjumuste uuringu (793 vastajat), siis esitatakse muutuste olemasolu ja suuna väljaselgitamiseks tulemused võrdlevalt. Kala ja kalatoodete söömise sagedus Eesti elanike kalatarbimise sagedus on uuringu andmetel viimase 8 aasta jooksul vähenenud. Pooled elanikest (48%, 2003. a 57%) sõid kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, neljandik elanikest (27%, 2003. a 26%) paar korda kuus ja neljandik (24%, 2003.a 16%) kord kuus või harvemini. Kala ja kalatooteid ei söönud üldse 1% elanikest (vt joonis 7.1). Kuigi tüüpiliselt sööb täiskasvanud Eesti elanik kala ja/või kalatooteid endiselt kord nädalas oli kala tarbimine 2011.aastal harvem kui 2003.aastal.

13

9

21

16

33

36

25

36

32

18

30

26

33

26

27

11

11

15

18

11

15

6

5

10

13

5

9

1

2

1

1

30

21

34

0% 20% 40% 60% 80% 100%

65 ja vanemad

50-64 aastat

30-49 aastat

18-29 aastat

VANUS

KÕIK 2003

KÕIK 2011

vähemalt paar korda nädalasumbes kord nädalasvähemalt paar korda kuusumbes kord kuusharveminiei söö kala ega kalatooteid üldse

Kui sageli olete viimase aasta jooksul kala ja kalatooteid söönud?

(% vastanutest)

Joonis 7.1. Kala ja kalatoodete söömise sagedus Kala söövad sagedamini Lääne-Eesti elanikud ja vanemad inimesed. Vähemalt kord nädalas sõi kala 62% Lääne-Eesti elanikest, 54% 50-64-aastastest ja 64% üle 64-aastastest elanikest.

74

20

25

15

22

23

17

28

20

35

42

32

39

38

41

33

34

37

23

34

24

30

31

31

24

36

25

30

15

11

13

13

14

8

11

13

11

12

1

1

1

1

1

1

1

2

1

19

21 40

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu rahvus

eestlased

RAHVUS

65 ja vanemad

50-64 aastat

30-49 aastat

18-29 aastat

VANUS

mehed

naised

SUGU

KÕIK 2003

KÕIK 2011

olen täiesti rahulolen enam-vähem rahulpigem ei ole rahul ei ole üldse rahulei oska öelda

Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega? (% vastanutest)

Kalasöömise harjumus on väiksem 18-29-aastastel noortel: 34% sõi kala vähemalt kord nädalas, 33% mõni kord kuus ja 31% kord kuus või harvemini. 2% noortest ei söö üldse kala (vt lisa 4.2.1). 38% vastanute peres on lisaks inimestele veel teisigi kalatarbijaid - kala söövad lemmikloomad (sagedamini maal). Perede rahalised kulutused kalale jagunevad järgmiselt: 92% inimesed ja 8% lemmikloomad (vt lisa 4.2.20 - 4.2.21). Rahulolu kala ja kalatoodete söömisega Oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega ollakse enam-vähem rahul. Rahulolevaid elanikke oli 57% (2003.a 62%), rahulolematuid 42% (2003.a 36%; 1% elanikest ei osanud öelda, kas nad on oma kalasöömise sagedusega rahul või mitte). Võrreldes 2003. aasta uuringuga on rahulolu tarbimisega oluliselt vähenenud. Kalatoodete tarbimise suurendamisel oleks potentsiaali, kindlasti suurendaks tarbimist 42% elanikest – need, kes praegu ei ole söömise sagedusega rahul, kuid tõenäoliselt ka osa neist, kes on praegu enam-vähem rahul. Vähem rahul olid naised, kes tüüpiliselt ei olegi oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega rahul. Vanuserühmadest oleksid tõenäolisemad kalatoodete tarbimise suurendajad eelkõige 30-49-aastased elanikud (vt joonis 7.2, lisa 4.2.2).

Joonis 7.2. Rahulolu kala ja kalatoodete söömise sagedusega Kala ja kalatoodete tarbimisega rahulolematuse taga on valdavalt kõrge hind, kala ja kalatooted on elanike hinnangul liiga kallid (71% vastanutest - “seda kindlasti”). Kõrge hind oli olulisemaks rahulolematuse põhjuseks ka 2003. aastal, kuid käesoleva uuringu järgi on probleem süvenenud (vt joonis 7.3). Kala on kallis eelkõige Kesk- ja Kirde-Eesti, suuremate linnade ja väikelinnade elanikele, muust rahvusest ja vanematele elanikele ning väikese

75

Kalatoodete tarbimisega rahulolematuse põhjused (% vastanutest, kes ei olnud rahul oma kala ja kalatoodete

söömissagedusega, n=479)

7158

3241

3040

2939

2229

1915

31

2535

4528

4036

4034

3040

4037

74

47

2331

3024

3127

4831

4148

9095

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Liiga kallid20112003

Valik kaupluses/turul on väike20112003

Kalaroogade valik toitlustusasutus tes on väike20112003

Ei ole alati kättesaadavad, müügikohad kaugel20112003

Valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas20112003

Kvaliteet ei rahulda20112003

Mulle ei maitse kala ja kalatooted20112003

seda kindlasti seda mõnevõrra seda mitte

sissetulekuga ja madalama haridusega elanikele (vt lisa 4.2.3). Väikese sissetulekuga elanikud, mitte-eestlased ja vanemad inimesed on jätkuvalt need elanike rühmad, kelle kalatarbimist piirab hind valusamalt. Muude oluliste takistustena pärsivad kalatoodete ja kalatoitude tarbimist valiku väiksus kauplustes, turgudel vastavalt (märkis 32%) ja toitlustuskohtades (30% märkis vastust “seda kindlasti”) ning probleemid toodete kättesaadavusega, kuna müügikohad on kaugel (29%). Valiku ja kättesaadavuse probleemid on võrreldes 2003. aastaga muutunud vähem oluliseks ja hinna tähtsus on tõusnud. Vähesemal määral tekitab rahulolematust aeganõudev kalatoitude valmistamine, mitterahuldav kala ja kalatoodete kvaliteet ning maitse-eelistused, kala lihtsalt ei maitse. Kaupluste tootevalikuga ei ole rahul eriti suurema sissetulekuga tarbijad (alates 384-eurosest leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust kuus), kuid ka Kirde-Eesti elanikud ja mitte-eestlased. Kala ja kalatoodete kättesaadavus on enam probleemiks väikelinnades ja maakohtades, kvaliteet häirib aga rohkem Põhja- ja Kirde-Eesti elanikke (sh Tallinnas) ning mitte-eestlasi.

Joonis 7.3. Kalatoodete tarbimisega rahulolematuse põhjused Muude rahulolematuse põhjustena märgiti (8% vastanutest) kalade võimalikku mürgiste ainete sisaldust, kalakonservide ebakvaliteetset toorainet, külmutatud kalade kehva kvaliteeti ja probleeme kalade värskusega (soovitakse värsket kala, mitte külmutatud), teiste pereliikmete ja laste maitse-eelistusi (ei söö kala), peale lõhe ja forelli teiste kalade vähest valikut kauplustes, kalaisu puudumist ja ise kalapüüdmise lõpetamist, mille tõttu tarbimine on vähenenud.

76

Erinevate kala ja kalatoodete tarbimine Uuringu tulemuste järgi on kala söömine Eestis vähenenud. Kõige rohkem söövad elanikud värsket räime ja kilu, soolaheeringat, vürtsikilu, kalakonserve, -preserve, kalapulki ja -burgereid ning krabipulki ja -nuudleid (vt joonis 7.4, tabel 7.1). Kui vaadata elanike eelistusi kala töötluse astme järgi, siis armastatakse enim värsket kala ja sellest valmistatud toite. Kuid värsket kala süüakse tunduvalt harvemini kui 2003. aastal. Värskest kalast eelistavad elanikud räime ja kilu (v.a fileed), mida tarbis 2010. aastal 84% elanikest, sh iganädalasi tarbijaid oli 15%, vähemalt kord kuus sõi värsket räime 34% ja harvem 35% elanikest. Värsket räime ja kilu tarbitakse iganädalaselt enam üle 50-aastaste elanike ning väiksema sissetulekuga (kui 256 eurot pereliikme netosissetulek kuus) elanike peredes. Harvad värske kilu ja räime sööjad elavad Tallinnas, on alla 30-aastased noored, kõrgharidusega ja jõukamad elanikud (pereliikme netosissetulek kuus ületab 639 eurot, vt lisa 4.2.4). Kallimaid kalu (lõhe, forell, koha jt) sõi 2010. aastal 81% elanikest ja keskmise hinnaklassi kalu (lest, karpkala, ahven, skumbria, tursk jt) 77% elanikest. Keskmisest ja kallimast hinnaklassist värskeid kalu süüakse räimest harvemini, tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. Värsket lõhet ja forelli tarbitakse keskmise hinnaklassi kaladest rohkem ja sagedamini tingituna paremast kättesaadavusest. Sissetulek on samuti oluline tarbimise mõjutaja - lõhet, forelli ja teiste kallimate kalade sööjaid on rohkem kõrgema sissetulekuga, kõrgharidusega elanike ning muu Eestiga võrreldes Tallinna ja Põhja-Eesti elanike hulgas. Fileest kalaroogi eelistatakse süüa kallimatest kaladest, vähem kilust ja räimest. Kalafileed on kallimad, seetõttu rohkem jõukamate elanike toidusedelis. Külmutatud kalale eelistatakse värsket kala. Kui söödi külmutatud kalast valmistatud toite (60% elanikest), siis sagedamini keskmise hinnaklassi kaladest (lest, heik, skumbria, mintai, pangasius, saida jt). Suitsu-, soola- ja kuivatatud kalade rühmast eelistas suur osa elanikke süüa 2010. aastal soolaheeringat (80%) ja vürtsikilu (73%). Vähenenud on odavamate suitsukalade (räim, heeringas) söömine, 38% elanikest ei söönud neid viimase aasta jooksul kordagi. Suitsukala söödi tüüpiliselt harvem kui kord kuus. Kallimaid suitsukalu ei söönud pooled elanikest ja kui neid söödi, siis tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. Suitsuräime, suitsuheeringat jt odavamaid suitsukalu sõid rohkem maa ja väikelinnade elanikud, vanemad ja väikese sissetulekuga elanikud. Suitsulõhet, forelli söödi samuti tüüpiliselt harvem kui kord kuus. Sööjate hulgas oli suhteliselt rohkem jõukaid tarbijaid ja alla 30-aastasi noori. Kuivatatud või vinnutatud kala söömine on vähene (üldse tarbis seda 33% küsitletutest ja neist vaid 2% sageli). Sööjad on pigem mehed ja mitte-eestlased. Soolaheeringas on üks sagedamini toidulaual olev kala (seda tarbis 80% küsitletutest), kuid nii soola- kui suitsukala süüakse siiski harvemini võrreldes 2003. aastaga ja osa tarbijaid on söömisest loobunud. Iga nädal sõi soolaheeringat 18%, vähemalt korra kuus 37% ja harvem

77

25% elanikest. Soolaheeringas on toidulaual rohkem Kirde- ja Lõuna-Eestis, maakohtades ning sööjad on pigem vanemad kui 50-aastased. Kalakonservide ja -preservide tarbimine on laialt levinud sarnaselt värske kala, soolaheeringa, vürtsikilu, kalapulkade ja -burgerite ning krabipulkade ja –nuudlite tarbimisega. Kalakonserve tarbis 2010. aastal 81% elanikest, kalapreserve 71%, kalapulki ja -burgereid 77% ning krabipulki ja -nuudleid 76%. Vähemalt korra nädalas sõi kalakonserve 9% elanikest, vähemalt kord kuus 36% ja harvem kui kord kuus 36% elanikest. Võrreldes 2003. aastaga on tarbimissagedus oluliselt langenud, tunduvalt on vähenenud sagedaste tarbijate osakaal - vähemalt kord või paar nädalas sõi kalakonserve 2003. aastal 20% elanikest, 2011. aastal aga vaid 9% elanikest. Põhja-Eesti ja Tallinna elanikud söövad endiselt kalakonserve mujal Eestis elavatest inimestest vähem, samuti jõukamad ja kõrgharidusega elanikud. Kalapulkade ja -burgerite tarbijaskond (77%) on veidi tagasihoidlikum võrreldes konservidega (81%). Vähemalt kord või paar korda nädalas sööjaid oli 9%, vähemalt kord kuus sööjaid 31%, ja 37% sõi harvemini. Need tooted on populaarsemad nooremate elanike (alla 50-aastased) ja väiksema sissetulekuga elanike hulgas (netosissetulek kuus pereliikme kohta kuni 257 eurot). Krabipulkade ja –nuudlite (makra) tarbimise ulatus (76%) on lähedane kalapulkade tarbimisele, iganädalasi tarbijaid oli 8%, vähemalt kord kuus sööb krabipulki 33% ja harvemini 35% elanikest. Tooted on samuti populaarsemad nooremate inimeste (18-29-aastased) toidulaual, Kirde-Eesti elanike ja mitte-eestlaste hulgas ning ka jõukamate elanike rühmas (netosissetulek pereliikme kohta kuus üle 639 euro). Nii kala- kui krabipulkade puhul on tarbimissagedus langenud, st neid süüakse harvemini. Kalapreserve tarbib 71% elanikest, neist 4% vähemalt kord nädalas, 30% korra kuus ja 37% harvemini. Söömise sagedus on muutunud viimase 8 aasta jooksul harvemaks. Kalapreserve söövad enam eestlased ja Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, samuti maainimesed. Kalakulinaariatooteid tarbib 62% elanikest ja tooteid süüakse tüüpiliselt harvemini kui kord kuus (36%). Lahtisi, klaas- või plastpakendis kalakulinaariatooteid tarbitakse suhteliselt rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis, väikelinnades ja maal, tarbijad on pigem eestlased, 30-49-aastased ning suurema sissetulekuga elanikud (netosissetulek pereliikme kohta alates 384 eurot). Krevette, krabisid ja vähke tarbis 2010. aastal 41% elanikest, neist 1% iga nädal, 10% vähemalt kord kuus ja 30% harvem. Neid tooteid söövad rohkem Põhja-Eesti ja Tallinna elanikud, alla 50-aastased ja jõukamad elanikud. Kaaviari ja kalamarja (v.a valgumari) tarbijaid oli veidi üle kolmandiku elanikkonnast - 35%, sh 4% tarbis vähemalt korra kuus ja 31% harvemini. Ka kalamarja ja kaaviari tarbijaid on rohkem jõukamate elanike, mitte-

78

eestlaste, Põhja-Eesti ja Tallinna elanike hulgas. Kõige tagasihoidlikumalt tarbiti molluskeid ja muid mereande (18% elanikest), mis enamik eestimaalasi endiselt võõristab. Muid mereande söövad rohkem nooremad (alla 50-aastased) Tallinna ja suuremate linnade elanikud, kelle sissetulek on suurem.

Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid kalatoite (% vastanutest)

15

7

5

4

3

1

5

3

3

4

1

1

9

18

3

2

9

4

4

9

8

1

34

25

35

12

20

9

16

20

24

19

14

13

31

37

19

6

36

30

22

31

33

10

2

4

35

45

41

17

37

31

25

38

36

39

44

36

33

25

37

25

36

37

36

37

35

30

16

31

16

23

19

67

40

59

54

39

37

38

41

50

27

20

41

67

19

29

38

23

24

59

82

65

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ROAD VÄRSKEST JA JAHUTATUD KALAST(V.A. KALAFILEED)

Räim, kilu jt odavamad kalad

Lest, karpkala jt keskmise kallidusega kalad

Lõhe, forell, koha jt kallimad kaladROAD KÜLMUTATUD KALAST (V.A.

KALAFILEED)Räim, kilu jt odavamad kalad

Lest, heik, ahven jt keskmise kallidusega kalad

Lõhe, forell, koha jt kallimad kaladKALAFILEED (VÄRSKE, JAHUTATUD,

KÜLMUTATUD)Räim, kilu jt odavamad kalad


Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

SUITSU-, SOOLA- JA KUIVATATUD KALA

Suitsuräim, - kilu, -heeringas jt odavamad kalad

Suitsulest jt keskmise kallidusega kalad

Suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad

Soola-, vürts ikilu, räim

Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell

Kuivatatud, vinnutatud kala

MUUD KALATOOTED

Kalakonservid plekk-karbis

Kalapreservid plekk-karbis

Kalakulinaariatooted



Krevetid, krabid, vähid

Molluskid jt mereannid

Kaaviar, kalamari, kaaviariasendajad

vähem alt kord või paar nädalas vähem alt korra kuus harvem ei söönud üldse, ei tarbi

Joonis 7.4. Kalatoitude tarbimise sagedus 2010. aastal

79

Tabel 7.1. Erinevate kala ja kalatoitude söömissagedus 2010. aastal (% vastajatest)

Vähemalt kord

või paar nädalas

Vähemalt korra kuus

Harvem Ei

söönud üldse

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 15 34 35 16 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 7 25 45 23

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 5 35 41 19 Road külmutatud kalast (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 4 12 17 67 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 3 20 37 40

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 1 9 31 59 Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 5 16 25 54 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 3 20 38 39

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 3 24 36 37 Road värskest ja külmutatud kalast (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 8 (33) 21 (34) 26 (24) 45 (9) Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 4 (11) 22 (32) 40 (41) 34 (16)

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 3 (9) 23 (23) 36 (38) 38 (30) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 4 (9) 19 (24) 39 (35) 38 (32) Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 1 (5) 14 (24) 44 (41) 41 (30)

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 1 (3) 13 (14) 36 (30) 50 (53) Soola-, vürtsikilu, räim 9 31 33 27 Soolaheeringas 18 37 25 20 Soolalõhe, -forell 3 19 37 41 Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 10 (18) 29 (31) 32 (26) 29 (25) Kuivatatud, vinnutatud kala* 2 (4) 6 (9) 25 (22) 67 (65)

Muud kalatooted

Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 9 (20) 36 (40) 36 (30) 19 (10)

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 4 (11) 30 (31) 37 (33) 29 (25)

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)*

4 (11) 22 (32) 36 (30) 38 (27)

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 9 (18) 31 (36) 37 (28) 23 (18) Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 8 (14) 33 (34) 35 (26) 24 (26) Krevetid, krabid, vähid 1 10 30 59 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 0 2 16 82 Mereannid (kokku keskmiselt) 1 (2) 6 (9) 23 (22) 70 (67) Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 0 4 31 65

* sulgudes 2003. aasta tarbijauuringu andmed

80

Erinevate kala ja kalatoodete tarbimise trendid Kala ja kalatoodete tarbimise üldine trend on langussuunaline. Uuringus palusime hinnata elanikel oma tarbimist võrreldes viie aasta taguse ajaga ja ilmnes, et tarbimine on kas vähenenud või jäänud samale tasemele ja seda vaatamata, kas oli tegemist värske või külmutatud kalaga, fileega või rookimata kalaga, kas kala oli töödeldud või mitte. Mitte ühegi toote puhul ei vastatud sagedamini “söön rohkem”, suurim oli tarbimist suurendanute osakaal värske lõhe, forelli või teiste kallimate kalade osas (19%). Viie aasta möödudes on tarbimine jäänud samale tasemele (kõige sagedamini valitud vastus - “söön sama palju”) eelkõige järgmistes tooterühmades: soolaheeringas (48%); soola-, vürtsikilu ja räim (42%); road värskest räimest, kilust ja teistest odavamatest kaladest (40%); krabipulgad- ja nuudlid (36%), kalapreservid (35%), kalakulinaariatooted (29%, vt joonis 7.5). Tooterühmad, kus tarbimine on püsinud enim samal tasemel (“söön sama palju” TOP 10): 1. soolaheeringas 48% 2. soola-, vürtsikilu, räim 42% 3. road värskest räimest jt odavamatest kaladest 40% 4. kalakonservid plekk-karbis 38% 5. krabipulgad ja –nuudlid 36% 6. kalapulgad ja –burgerid 35% 7. kalapreservid plekk-karbis 35% 8. road värsketest keskmise kallidusega kaladest 31% 9. kalakulinaariatooted 29% 10. road värskest lõhest, forellist jt kallimatest kaladest 28% Tooterühmad, kus tarbimine on vähenenud (“söön vähem” TOP 10): 1. kalakonservid plekk-karbis 40% 2. road värsketest keskmise kallidusega kaladest 39% 3. suitsuräim, - kilu jt odavamad kalad 38% 4. suitsulest, - makrell jt keskmise kallidusega suitsukalad 37% 5. kalapulgad ja –burgerid 36% 6. road värskest räimest, kilust jt odavamatest kaladest 36% 7. kalapreservid plekk-karbis 34% 8. road värskest lõhest, forellist jt kallimatest kaladest 34% 9. road külmutatud lestast, heigist jt keskmise kallidusega kaladest 34% 10. road lesta, ahvena jt keskmise kallidusega kalade fileedest 34% Värsket ja külmutatud kala süüakse elanike hinnangul enamasti vähem kui 5 aastat tagasi. Erandiks on värske räim ja kilu, mida 40% tarbijatest sööb sama palju, kuid 36% sööb vähem ja vaid 8% rohkem. Kala tarbimine on püsinud samal tasemel pigem suurema sissetulekuga peredes, kus kuu netosissetulek pereliikme kohta ületab 384 eurot ning üle 65-aastaste vanuserühmas (vt lisa 4.2.5). Keskmise kallidusega värsket kala süüakse tüüpiliselt vähem

81

(39%), kuid veidi alla kolmandiku elanike (31%) tarbimisharjumused ei ole muutunud. Värsket lõhet ja forelli tarbib kolmandik elanikest vähem (34%), samale tasemele on jäänud tarbimine veidi üle neljandikul (28%) ja rohkem sööb viiendik (19%) elanikest. Kui tarbimist üldse suurendati, siis peamiselt värske lõhe, forell jt kallimate kalade osas (k.a fileed). Värske kala on kallis eelkõige väiksema sissetulekuga elanikele, kelle sissetulek pereliikme kohta kuus jääb alla 256 euro. Samuti on värske kala tarbimist oluliselt vähendanud mitte-eestlased. Lõhe ja forelli tarbivad suhteliselt rohkem noored, eestlased, kõrghariduse ja suurema sissetulekuga tarbijad. Värske lõhe ja forelli tarbimine on kasvava suunaga jõukamate elanike rühmas, kus kõige sagedamini valiti vastuseks “söön rohkem”. 40% elanike rühmast, kelle pereliikme kuu netosissetulek ületas 639 eurot, sõid rohkem värsket lõhet ja forelli, 37% sõid sama palju ja vaid 18% vähem. Lõhe- ja forellifilee osas oli rohkem sööjaid 31%, sama palju sööjaid 35% ja vähem sööjaid 18%. Külmutatud kala osas oli valdav mittetarbimine või tarbimise vähendamine. Suitsukalade tarbimine oli langussuunaline, odavamate kalade tarbimist vähendas 38% elanikest, keskmise kallidusega suitsukalade tarbimist 34% ja kallimate kalade tarbimist 31%. Tarbimise suurendajaid oli vaid 4-6%, samal tasemel jätkas tarbimist 21%-27% küsitletutest. Kõigi hinnaklasside suitsukala jõuavad osta ja seega tarbimist endiselt tasemel säilitada suuremate sissetulekutega inimesed. Keskmise hinnaga ja kallimaid suitsukalu aga rohkem Põhja-Eesti ja Tallinna elanikud. Kallima suitsukala tarbimise suurendajad on sarnaselt 2003. aastaga pigem noored, kõrgharidusega ja jõukamad elanikud. Soolaheeringa ja soola- või vürtsikilu tarbimine on püsinud stabiilsena, kuid võrreldes 2003. aastaga on samal tasemel tarbijaid jäänud vähemaks (vt tabel 7.2). Soolaheeringat tarbis sama palju kui 5 aastat tagasi 48%, vähem 23% ja rohkem 11% elanikest. Soola- ja vürtsikilu tarbis sama palju 42%, vähem 26% ja rohkem 5%. Samal tasemel tarbimist on suutnud hoida eelkõige jõukamad elanikud, soolaheeringa puhul üle 50-aastased ja soola- või vürtsikilu osas 30-64-aastased elanikud. Tarbimise vähendajad olid väiksemate sissetulekutega ja mitte-eestlased. Soolalõhe ja -forelli tarbimine oli langussuunaline, 30% elanikest sõi võrreldes 5 aasta taguse ajaga vähem, 24% sõi sama palju ja 9% sõi rohkem. Tarbimise suurendajad ja samal tasemel hoidjad elavad Põhja-Eestis ja Tallinnas, on kõrgharidusega ja suuremate sissetulekutega. Tarbimise vähendajad elavad aga Lõuna-Eestis ja teistes suuremates linnades, on pigem muust rahvusest, üle 50-aastased ja väikese sissetulekuga. Kuivatatud ja vinnutatud kala kohta ei osanud enamik küsitletuid hinnanguid anda, sest seda liiki kalatooteid ei tarbita (“ei oska öelda või ei tarbi” - 59%). Kui tooteid tarbitakse, siis varasemast vähem (24% elanikest). Samal tasemel tarbis vaid 14% elanikest ja vaid 3% suurendas tarbimist. Tarbimise suurendajad elavad Põhja-, Kirde- ja Lääne-Eestis, on keskealised ja mehed.

82

Kui 2003. aastal söödi kalakonserve nagu varasematel aastatel, siis nüüd on stabiilne tarbimine asendunud tarbimise vähendamisega. 40% elanikest sööb kalakonserve praegu vähem, 38% sama palju ja 6% rohkem kui 5 aastat tagasi. Senist tarbimist säilitasid enim maainimesed, mehed ja eestlased, tarbimist vähendasid aga naised, linnaelanikud ja muust rahvusest eestimaalased. Kalapreservide samal tasemel tarbijaid oli võrdväärselt tarbimise vähendajatega (35% ja 34%), tarbimise suurendajaid oli väga vähe (5%). Samal tasemel tarbijad on maaelanikud, eestlased ja kõrgema sissetulekuga elanikud, tarbimist vähendasid eriti mitte-eestlased ja väiksema sissetulekuga elanikud. Ka kalakulinaariatoodete puhul oli tarbimise vähendajaid ja samal tasemel tarbijaid võrdselt (29%). Maaelanikud säilitasid linnaelanikega võrreldes varasemat tarbimist, samuti eestlased ja jõukamad tarbijad. Tarbimise suurendamine oli tagasihoidlik (9%), enim suurendasid tarbimist noored, kõrgharidusega jõukamad elanikud. Eestlaste hulgas on kalakulinaariatooted populaarsemad, enam püütakse säilitada varasemat tarbimist. Kalapulkade ja -burgerite tarbimise trendi iseloomustas kahesus: 36% elanikest sõi tooteid vähem kui 5 aastat tagasi, 35% sõi sama palju. Krabipulkade ja –nuudlite tarbimine säilis pigem samal tasemel võrreldes olukorraga 5 aastat tagasi (36%), tarbimist vähendas kolmandik elanikest (32%). Nii kalapulkade kui krabipulkade tarbimist suurendas vaid üks elanik kümnest. Mõlema tooterühma sihtrühm on alla 50-aastased elanikud, eriti alla 30-aastased noored. Krevettide, krabide, vähkide, molluskite jt mereandide ning kaaviari ja kalamarja tarbijaid oli suhteliselt vähe ning ka nende toodete tarbimist pigem vähendati (18%-25%) kui säilitati samal tasemel (7%-14%) või suurendati (4-7%). Kaaviari, kalamarja, kaaviariasendajate tarbimine oli suhteliselt suurem Tallinnas ja Põhja-Eestis, alla 30-aastaste noorte, kõrghariduse ja jõukamate elanike hulgas, kus tarbimist suurendas kuni 11%.

83

Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine võrreldes 5 aasta taguse ajaga (% vastanutest)

8

5

19

2

3

4

5

6

13

4

4

6

5

11

9

3

6

5

9

8

9

7

4

5

40

31

28

15

23

14

23

24

24

27

25

21

42

48

26

14

38

35

29

35

36

14

7

12

36

39

34

30

34

33

29

34

31

38

37

32

26

23

30

24

40

34

29

36

32

25

18

24

16

25

19

53

40

49

43

36

32

31

34

41

26

18

35

59

16

26

33

21

23

54

71

59

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ROAD VÄRSKEST JA JAHUTATUD KALAST(V.A. KALAFILEED)

Räim, kilu jt odavamad kaladLest, karpkala, ahven, makrell jt keskmise

kallidusega kaladLõhe, forell, koha jt kallimad kalad

ROAD KÜLMUTATUD KALAST (V.A.KALAFILEED)

Räim, kilu jt odavamad kaladLest, heik, ahven, makrell, saida jt keskmise

kallidusega kaladLõhe, forell, koha jt kallimad kalad

KALAFILEED (VÄRSKE, JAHUTATUD,KÜLMUTATUD)Räim, kilu jt odavamad kalad

Lest, heik, ahven, makrell, saida jt keskmisekallidusega kalad



Suitsuräim, - kilu, -heeringas jt odavamad kaladSuitsules t, -karpkala, - makrell jt keskmise

kallidusega kaladSuitsulõhe, -forell jt kallimad kalad


Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


MUUD KALATOOTED


Kalapreservid plekk-karbisKalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või

plas tpakendisKalapulgad ja -burgerid





söön rohkem söön sam a palju söön vähem ei oska öelda, ei tarbi

Joonis 7.5. Kala ja kalatoitude tarbimise muutused võrreldes 5 aasta taguse ajaga

84

Tabel 7.2. Kala ja kalatoodete söömine võrreldes 5 aasta taguse ajaga (% vastanutest) Söön

rohkem Söön

sama palju Söön

vähem

Ei oska öelda või ei tarbi


Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 19 28 34 19

Road külmutatud kalast (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 2 15 30 53 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 3 23 34 40


Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 5 23 29 43 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 6 24 34 36


Road värskest ja külmutatud kalast (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 5 (11) 26 (50) 32 (33) 37 (6) Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 5 (9) 26 (38) 36 (41) 33 (12)

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 12 (21) 22 (24) 33 (33) 33 (22) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad * 4 (6) 27 (42) 38 (40) 31 (12) Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 4 (6) 25 (37) 37 (39) 34 (18)

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 6 (11) 21 (25) 32 (35) 41 (29) Soola-, vürtsikilu, räim 5 42 26 26 Soolaheeringas 11 48 23 18 Soolalõhe, -forell 9 26 30 35 Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 8 (8) 39 (48) 27 (27) 26 (17) Kuivatatud, vinnutatud kala* 3 (3) 14 (28) 24 (27) 59 (42) Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 6 (10) 38 (47) 40 (37) 16 (6)


Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)*

9 (22) 29 (33) 29 (29) 33 (16)

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 8 (20) 35 (41) 36 (27) 21 (12) Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 9 (22) 36 (35) 32 (24) 23 (19) Krevetid, krabid, vähid 7 14 25 54 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 4 7 18 71 Mereannid (kokku keskmiselt)* 6 (9) 11 (20) 21 (23) 62 (48) Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 5 12 24 59


85

Kalatoodete söömise suurendamise ja vähendamise põhjused Elanikud söövad kala peamiselt kodus (78%) või külas viibides (12%), väljas toitlustusasutustes kala söömine oli tagasihoidlik (10%, vt joonis 7.6). Harjumused ei ole oluliselt muutunud võrreldes 2003. aastaga, mil kogu tarbitud kala ja kalatoitudest söödi kodus 89% ja 11% toitlustusasutustes (külas söömine liigitus “kodu” alla). Kuigi kodus söömine oli valdav igas maakonnas, vanuse ja sissetuleku rühmas, armastasid kodus kalatoite valmistada rohkem mitte-eestlased ja vanemad inimesed, toitlustusasutustes sõid kalatoite aga jõukamad ja noored (vt lisa 4.2.8).

kodus78%

külaskäikudel12%

toitlustus-asutustes

10%

Kala ja kalatoitude söömiskohtade struktuur (% vastanutest)

Joonis 7.6. Kala ja kalatoodete söömiskohad Käesolev uuring kinnitab, et kala ja kalatoodete tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, maksimaalselt viiendik elanikest on suurendanud mõne kala tarbimist (nt värske lõhe, forell). Kui kalatooteid süüakse praegu varasemast rohkem, siis on see inimeste teadlik valik – kala söömist peetakse tervislikuks (39%, vt joonis 7.7). Veerand vastanutest (25%) põhjendas enamat söömist suurema valikuga kaupluses või turul ja viiendik (20%) toodete parema kättesaadavusega. Kaks vastanut kümnest (18%) naudivad kalaroogade valmistamist ja söövad seetõttu kala rohkem, sama paljud söövad kala rohkem liha asemel (15%). Võrreldes 2003. aastaga pööravad inimesed rohkem tähelepanu tervisele, teadlikkus kalatarbimise positiivsetest külgedest on tõusnud. Samuti on suurenenud huvi toiduvalmistamise vastu. Suuremat kala ja kalatoodete valikut ostukohas, paranenud kvaliteeti ja maitsvust toodi põhjendustes varasemast vähem esile. Optimistlikumad olid noored ja jõukamad, kes saavad rohkem valida ostetavat, st kättesaadavuse ja kvaliteedi osas tekib neil vähem probleeme ja neile avaldab ka rohkem mõju tervisliku toitumise argument (vt lisa 2.6). Muude põhjustena märgiti, et kala maitseb või meeldib, on kalaisu, ise või abikaasa püüab kala, püütakse varasemast rohkem või on peres kalapüüdjaid rohkem, tuttav kalamees, kala tuuakse koju kätte, on oma tiik, vaheldus, lapsed armastavad, mõned kalad on odavad, uue toiduaine avastamisrõõm (lihasööjad), mugavus või aega vähe (konservid), elukorralduse

86

muutus või elukoha vahetus (sadama lähedal), pere eelarve võimaldab osta, pere sissetulek suurenes, diabeet.

Kalatoodete varasemast rohkema söömise põhjused (% vastanutest)

39

25

20

18

15

13

9

8

3

27

29

19

10

17

15

7

2

0 10 20 30 40 50

Söön teadlikult rohkem kala, ses t see ontervis lik

Valik kaupluses/turul on praegu suurem

Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt onparem

Endale meeldib kalaroogasid valmistada

Söön rohkem kala liha asemel (liha asendaja)

Kala ja kalatoodete kvaliteet on paranenud

Kala ja kalatooted on praegu maitsvamad

Kalaroogade valik toitlus tusasutustes onpraegu suurem

Kala ja kalatooted on praegu odavamad20112003

%

Joonis 7.7. Kalatoodete varasemast rohkema söömise põhjused Kui kalatooteid süüakse praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis peamiselt hinna tõttu (57%, vt joonis 7.8). Kõrge hind on suurim takistus enamale tarbimisele ja tarbimise samal tasemel hoidmisele, kusjuures mõju on süvenenud võrreldes 2003. aastaga. Kõrge hind on probleemiks väiksema sissetulekuga ja muust rahvusest elanikele ning vahematele inimestele (vt lisa 4.2.7). Muud põhjused olid hinna kõrval vähemtähtsad. Toodi välja toodete kehvemat kättesaadavust, kala müügikohtade kaugust (17%, eriti maal ja Lõuna-Eestis), kalaroogade valmistamise aja- ja töömahukust (14%) ning võimalikke lisaaineid (14%, eriti Põhja-Eesti elanikud, tallinlased, naised ja mitte-eestlased). Vabas vormis juurdelisatud selgituste põhjal saab öelda, et kala süüakse vähem, sest soovitakse värsket kala, mida pole müügil või ei ole müügil teatud kala liiki (nt tursk, ahven, mereahven, haug, särg, latikas, luts, jääkala, kalmaarid ja mageveekalad). Elanikud saavad vähem kalu tuttavatelt, püüdjaid on vähemaks jäänud ja osa müügikohti on lõpetanud värske kala müümise. Inimestele ei meeldi külmutatud kala, selles on sageli liiga palju vett (kogus söögi tegemisel väheneb mitu korda). Vähem süüakse kalatooteid ka mitterahuldava kvaliteedi või ebakindla kvaliteedi tõttu (nt Vietnamist, Hiinast imporditud kalad), mida võimendab teadmatus ja hirm veekogude saastatuse ja kalakasvatamise tingimuste osas. Maitse-eelistused on muutunud, kalaisu kadunud ja eelistatakse teisi toiduaineid. Kuna liha on kalale alternatiiv (sageli odavam ja suurema valikuga), siis osa elanikke eelistab liha kalale. Järgitakse pereliikmete soove ja kui näiteks lapsed ei söö kala, siis kujundatakse

87

ümber kogu pere menüü. Pere kalatarbimisse toob muutuse ka laste eraldi elama asumine. Lapsed, kes on kodust lahkunud, valmistavad vanematest vähem kalaroogi. Kala söömist piirab inimeste oskamatus kala puhastada, kartus konservide ja kalapulkade koostise suhtes (säilitusained ja muud komponendid lisaks kalale). Endiselt on väga aktuaalne külmutusseadmete ning koristamise probleem – potentsiaalseid ostjad peletab eemale kala hais.

Kalatoodete varasemast vähema söömise põhjused (% vastanutest)

57

17

14

14

13

12

11

11

6

52

16

16

11

5

8

6

0 10 20 30 40 50 60 70

Kala ja kalatooted on praegu kallimad

Kala ja kalatoodete kättesaadavus on üldiseltkehvem, ses t kala müüakse kaugel

Kalaroogade valmis tamine on aja- jatöömahukas

Toodetes s isalduvate lisaainete tõttu

Valik kaupluses /turul on praegu väiksem

Söön teadlikult rohkem köögivilju, taimetoitu

Kala ja kalatoodete kvaliteet on praegu halbvõi halvenenud

Kala ja kalatooted pole enam nii maitsvad

Kalaroogade valik toitlus tusasutustes onpraegu väiksem

20112003

%

Joonis 7.8. Kalatoodete varasemast vähesema söömise põhjused

88

Kala ja kalatoodete ostmine Eesti elanikud ostavad kala ja kalatooteid peamiselt kauplustest, kuid ka turgudelt, otse kaluritelt, saavad tuttavatelt või püüavad ise. Elanike toitumisharjumuste uuringu andmetel1 oli värske kala ja kalatoodete peamiseks ostukohaks 2010. aastal kauplused. Kala ostudest (üldhinnang) 72% tehti kauplustes ja 21% turgudel, kaluritelt kala ostmise osakaal püsis 4% tasemel ja omapüütud kala osakaal moodustas 2%. Rohkem kui värsket kala osteti kauplustest kalatooteid, mis peegeldab tarbijate harjumusi. Kalatoodete (üldhinnang) põhiliseks ostukohaks olid 2010. aastal endises mahus kauplused - 90% elanike kalatoodete ostudest tehti kauplustes. Turgude osakaal moodustas 7%. Kalatoodete ostukohtade struktuur on püsinud kaks viimast aastat muutumatuna. Hulgiladudest või kaluritelt kalatoodete ostmise osakaal oli kaupluste ja turgude kõrval väga väike (vt tabel 7.3). Tabel 7.3. Kala ostukohtade jaotus (% tooterühma ostudest)

Kauplus

Hulgi-ladu

Turg Kalur Oma

toodang Kokku

Kala 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003 2002

2001

72 73 69 75 69 58 64 56 48 42

1 1 1 1 2 2 3 3 2 4

21 19 24 19 24 31 28 34 42 46

4 4 4 4 3 6 4 4 6 5

2 3 2 1 2 3 1 3 2 3

100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Kalatooted 2010 2009 2008 2007 2006 2005

90 90 87 89 86 83

1 1 1 2 3 3

7 7 9 7 9

12

1 1 1 1 1 1

1 1 2 1 1 1

100% 100% 100% 100% 100% 100%

Allikas: EKI, Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused Käesoleva uuringu andmetel olid kauplused peamiseks ostukohaks vaatamata kala liigile või töötlusastmele, kuid suhteliselt rohkem ostetakse kauplustest külmutatud kala, kalafileesid ja suitsu-, soola- või vürtsikala (ka konservid, preservid jt töödeldud kalatooted). Oluline osa odavamast värskest kalast ja suitsukalast ostetakse turgudelt (vt joonis 7.9 ja tabel 7.4). Kõige suurem on värske ja odava kala ostjaskond. Kõiki värskeid kalu ostetakse peamiselt kauplusest ja mida kallim kala, seda enam. Räime, kilu jt odavamate kalade puhul ulatus kaupluste osakaal 50%-ni ostetud või saadud kala kogusest, keskmise kallidusega kalade puhul 52% ja kallimate kalade puhul 77%-ni. Turg ei ole enam kõige olulisem odava kala

1 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk.14.

89

ostukoht nagu 2003. aastal, turult ostetakse maksimaalselt kolmandik (33%) kilu ja räime ostukogusest, keskmise kallidusega kalade puhul viiendik (21%) ja kallimate kalade puhul kümnendik (10%). Otse kalurilt, kalakasvatajalt või kaupmehelt ostetava värsket kala osakaal on väike (8%-13%), veelgi väiksem on ise püütu osakaal (5%-14%). Suuremates linnades moodustavad turuostud odavamate kalade ostudest kuni 40%, keskmise kallidusega kalade puhul kuni 25% ja kallimate kalade puhul ligi 10%. Ostjad on sagedamini mitte-eestlased kui eestlased ja vanemad elanikud. Lääne-Eesti elanikele on odava ja keskmise hinnaga kalade puhul kaupluste ja turu kõrval oluline otse kalurilt või kalakasvatajalt kala ostmine ning ise püüdmine (vastavalt 23% ja 12% odavast värskest kalast, vt lisa 4.2.9).

Kala ja kalatoodete ostukohtade struktuur (% vastanutest)

50

52

77

76

81

83

73

78

82

70

65

79

84

86

81

53

33

21

10

18

13

9

20

12

9

18

13

9

8

11

6

9

11

13

8

3

3

4

3

4

5

5

10

6

2

2

2

10

6

14

5

3

3

4

4

6

4

7

12

6

6

1

11

28

0% 20% 40% 60% 80% 100%

VÄRSKE JA JAHUTATUD KALA (V.A.KALAFILEED)Räim, kilu jt odavamad kalad

Lest, ahven, jt keskmise kallidusega kalad


KÜLMUTATUD KALA (V.A. KALAFILEED)


Lest, heik, makrell jt keskmise kallidusega kalad

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad KALAFILEED (VÄRSKE, JAHUTATUD,


Lest, heik, makrell jt keskmise kallidusega kalad



Suitsuräim, - kilu, -heeringas jt odavamad kalad Suitsules t, -karpkala, - makrell jt keskmise

kallidusega kalad Suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad


Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


kaupluses tturult kalurilt, kalakasvatajalt, kalakaupm eheltpüüam e (teem e) ise, saam e tuttavatelt

Joonis 7.9. Kalatoodete ostukohtade struktuur

90

Tabel 7.4. Kala ja kalatoodete ostukohtade struktuur (% ostetud ja/või tasuta saadud kala kogustest)

Kauplu-sest Turult

Kalurilt, kalakasva-tajalt, kala-kaupmehelt

Püüame (teeme)

ise, saame tuttavatelt

KOKKU

Ei osta, ei tarbi, vasta-mata

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 50% 33% 11% 6% 100% 14% Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 52% 21% 13% 14% 100% 24%

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 77% 10% 8% 5% 100% 18% Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 76% 18% 3% 3% 100% 42% Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

81% 13% 3% 3% 100% 30%

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 83% 9% 4% 4% 100% 39% Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 73% 20% 3% 4% 100% 35% Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

78% 12% 4% 6% 100% 28%

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 82% 9% 5% 4% 100% 27% Värske ja külmutatud kala (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 66%

(31%) 24%

(48%) 6%

(17%) 4%

(4%) 100% 30%

Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)*

70% (36%)

15% (36%)

7% (16%)

8% (12%) 100% 27%

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)*

81% (55%)

9% (22%)

6% (14%)

4% (9%) 100% 28%

Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad*

70% (52%)

18% (32%)

5% (6%)

7% (10%) 100% 27%

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad*

65% (51%)

13% (29%)

10% (7%)

12% (13%) 100% 31%

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 79% (67%)

9% (18%)

6% (6%)

6% (9%) 100% 37%

Soola-, vürtsikilu, räim 84% 8% 2% 6% 100% 23% Soolaheeringas 86% 11% 2% 1% 100% 14% Soolalõhe, -forell 81% 6% 2% 11% 100% 33% Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 84%

(63%) 8%

(23%) 2%

(4%) 6%

(10%) 100% 23%

Kuivatatud, vinnutatud kala* 53% (32%)

9% (17%)

10% (9%)

28% (42%) 100% 48%

* sulgudes 2003. aasta tarbijauuringu andmed Kõige tagasihoidlikumalt ostetakse külmutatud kala ning kuivatatud ja vinnutatud kala (ei osta 4-5 inimest kümnest). Külmutatud kala ja kalafileede osas kõikus kaupluste osakaal ostetud kogusest 73%-83% vahel, kusjuures odavama kala puhul osteti viiendik kogusest (18%-20%) turgudelt. Turult ostjad olid rohkem vanemad inimesed, mitte-eestlased, suurte linnade ja väiksema sissetulekuga elanikud. Üle poole kuivatatud ja vinnutatud kala

91

kogusest (53%) ostetakse kauplusest, rohkem kui veerand kogusest (28%) valmistatakse ise. Kala kuivatamine on levinud eriti Lääne-Eestis (49% tarbitavast kogusest). Suitsukala ostetakse järjest enam kauplustest (üle 2/3 suitsukala kogusest, 65%-79%), turu tähtsus on tunduvalt vähenenud. Kui 2003. aastal osteti ligi kolmandik odavamast suitsukalast turgudelt, siis nüüd vaid viiendik ja kallimaid suitsukalu tarbitavast kogusest viiendiku asemel kümnendik. Võrreldes 2003. aastaga on soola- ja vürtsikala ostmine suundunud samuti rohkem turult kauplustesse (81%-86% ostetud või saadud kala kogusest), vaid kümnendik kogusest ostetakse turult. Ise soolatakse rohkem forelli või lõhet (11% tarbitavast soolalõhest või -forellist) ja mida väiksem sissetulek, seda enam püütakse isevalmistamise abil raha kokku hoida. Soolaheeringat ostetakse turult rohkem kui soola- ja vürtsikilu või soolalõhet (vastavalt 11%, 8% ja 6% tarbitavast kogusest). Suuremate sissetulekute mõju kalatarbimisele Kala tarbimist on vähendanud viimastel aastatel tuntav toiduainete sh kala hinnatõus. Statistikaameti andmetel2 oli keskmine brutokuupalk 2010. aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja 2009. aastaga võrreldes tõusis see 1,1%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest. 2009. aastal langes reaalpalk 4,9%, 2010. aastal 1,8%, st sama palga eest saab vähem osta. Kalatoodete kallim hind oli peamine põhjus, mille tõttu elanikud sõid kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi. Sarnaselt 2003. aasta uuringule selgitasime välja, kuidas mõjuks sissetulekute suurenemine kalatarbimisele. Kuna tegemist on tarbijate hinnangutega, siis käitumise prognoos ei pruugi alati kattuda tegeliku tarbimisega, sest kõiki olukordi ei suuda vastajad ette näha. Hinnangute põhjal saab ettekujutuse, millises suunas liiguvad elanike eelistused ehk mida väärtustatakse. Suuremate sissetulekute korral säilitaksid elanikud tüüpiliselt tavapärase kala ostukoguse või suurendaksid seda. Rohkem ostetaks värsket lõhet, forelli ja teisi kallimaid kalu (67% vastanutest) ning kallimate kalade fileesid (61%). Suur huvi on osta rohkem suitsulõhet, suitsuforelli ja teisi kallimaid suitsukalu (45%), soolalõhet ja soolaforelli (41%), kaaviari ja kalamarja (41%) ning keskmise kallidusega värskeid kalu (40%) ja kalafileesid (41%, vt joonis 7.10, tabel 7.5). Rahaliste võimaluste suurenemisel lisanduks nende toodete osas nii tarbijaid kui suureneksid ostetavad kogused. Mida kõrgem sissetulek, seda enam ollakse rahul senise värske kala tarbimisega ja sissetulekute suurenemine mõjutab tarbimist vähem (vt lisa 4.2.10). Värsket lõhet ja forelli

2 Statistikaamet, vt http://www.stat.ee/49249?highlight=reaalpalk

92

ostaksid suuremate sissetulekute korral rohkem eriti Kirde-Eesti elanikud, mitte-eestlased, naised ja väiksema sissetulekuga elanikud (kuu netosissetulek pereliikme kohta kuni 384 eurot). Odavama värske kala vastu oleks suurem huvi maainimestel ja nendes Eesti piirkondades, mis jäävad merest kaugemale (nt Kesk- ja Lõuna-Eesti). Samal tasemel ostetaks soolaheeringat (68%), soola- ja vürtsikilu (62%), värsket räime, kilu ja teisi odavamaid kalu (59%), kalakonserve ja -preserve (55% ja 56%), krabipulki ja -nuudleid (52%), kalapulki ja -burgereid (51%), odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala (50% ja 41%) ning külmutatud kalu. Nende toodete osas ei ole sissetulekute suurenedes oodata tarbimiskoguste hüppelist kasvu või suurt hulka uusi tarbijaid, küll aga stabiilsust. Külmutatud kalu ostetaks suuremate sissetulekute korral pigem sama palju, enim suureneks külmutatud lõhe ja forelli tarbimine (29%). Sissetulekute tõustes vähendaks osa elanikest külmutatud kalade, kalapulkade ja kalakonservide ostmist (suurusjärk 10%-14% vastanutest), kuid suurem osa elanikest ostaks neid tooteid samas mahus. Sissetulekute suurenedes eelistataks kallimaid kalu (lõhet ja forelli) nii värskena kui suitsutatuna ja soolatuna. Külmutatud räimele ja kilule eelistataks tarbijaid värsket kala. Tarbijate eelistused on teisalt kaubanduses pakutava kalavaliku ühekülgsuse peegelduseks – kalavalikut oleks kindlasti vaja laiendada, hea oleks tutvustada ja elanikele rohkem kohalikke mageveekalu või nendest valmistatud tooteid. Noored, kes üldiselt vähem kala tarbivad, ostaksid sissetulekute suurenedes teistest vanuserühmadest rohkem värsket lõhet (72%), külmutatud lõhet ning forelli (34%) ning nende fileesid (66%), keskmise kallidusega kalade fileesid (45%) ja nendest valmistatud suitsukala (40%), krevette, krabisid, vähke (43%), molluskeid ja teisi mereande (29%) ning kaaviari ja kalamarja (44%). Viiendik noortest suurendaks kalakonservide ja -preservide, kalapulkade ja -burgerite (viiendik ka vähendaks) ning krabipulkade ja -nuudlite ostmist, kolmandik ostaks rohkem kalakulinaariatooteid.

93

Kui teie sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist?

(% vastanutest)

18

40

67

7

17

29

19

41

61

21

35

45

12

13

41

11

19

17

28

14

16

36

22

41

59

39

21

45

43

32

47

35

20

50

41

29

62

68

34

37

55

56

42

51

52

26

26

22

4

3

1

14

12

10

6

3

1

6

4

3

5

4

2

4

10

7

7

14

8

3

4

2

19

18

11

34

28

29

28

21

18

23

20

23

21

15

23

48

16

20

23

21

24

35

48

35

0% 20% 40% 60% 80% 100%













Suitsules t jt keskmise kallidusega kalad



Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


MUUD KALATOOTED









os taks in rohkem ostaks in sam a palju os taks in vähem ei oska öelda, ei tarbi

Joonis 7.10. Sissetulekute mõju kala ja kalatoodete ostmisele

94

Tabel 7.5. Kala ja kalatoodete ostusoovid suuremate sissetulekute korral (% vastajatest)

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem

Ei oska öelda või ei tarbi

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 18 59 4 19 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 39 3 18 Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 67 21 1 11

Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 7 45 14 34 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 17 43 12 28




Värske ja külmutatud kala (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 15 (26) 50 (59) 8 (7) 27 (8) Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 33 (59) 39 (34) 6 (1) 22 (6)

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 52 (78) 24 (13) 4 (1) 20 (8) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 21 (27) 50 (57) 6 (6) 23 (10) Suitsulest, -karpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 35 (54) 41 (34) 4 (2) 20 (10) Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 45 (70) 29 (18) 3 (1) 23 (11) Soola-, vürtsikilu, räim 12 62 5 21 Soolaheeringas 13 68 4 15 Soolalõhe, -forell 41 34 2 23 Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 22 (26) 54 (55) 4 (3) 20 (16) Kuivatatud, vinnutatud kala* 11 (14) 37 (38) 4 (5) 48 (43)

Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 19 (31) 55 (56) 10 (6) 16 (7)


Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)* 28 (49) 42 (37) 7 (3) 23 (11)

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 14 (36) 51 (50) 14 (6) 21 (8) Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 16 (38) 52 (46) 8 (3) 24 (13) Krevetid, krabid, vähid 36 26 3 35 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 22 26 4 48 Mereannid (kokku keskmiselt)* 29 (45) 26 (19) 4 (2) 41 (34) Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 41 22 2 35


95

Tähtsad tegurid kala ostmisel ja eelistatuimad kala ostuviisid Kala ostmisel on elanikele kõige tähtsamad värskus, maitse ja hind. Värskust pidas väga oluliseks kala ostmisel 97%, maitset 87% ja hinda 73% vastanutest. Need tegurid olid kõige olulisemad ostuotsuse tegemisel ka 2003. aastal, kuid on nüüd veel märksa aktuaalsemad (vt joonis 7.11). Iga teine elanik pidas tähtsaks lisaainete vähesust ja puudumist (55%), ostetava kala liiki (53%), kolmandik (32%) tahaks puhastatud või roogitud kala. Kõik ülaltoodud tegurid on olulisemad kala päritolumaast, mida peab kala ostmisel väga oluliseks veerand elanikest (26%). Kala püügipiirkond või kasvatamise koht mõjutab oluliselt viiendiku elanike ostuotsuseid (20%), samuti kas kala on fileeritud võit mitte (18%). Toote kaubamärk ja pakend mõjutavad elanike otsuseid kõige vähem. Lisaks peeti tähtsaks müügikohta – et see oleks puhas, korras ja väljapanek kutsuks ostma, et oleks rohkem kauplusi ja et kauplus oleks lähemal, et oleks kauplusi, mis müüksid elus kalu või jahutatud kalu, et valik oleks mitmekesine ja poodides spetsiaalsed kalaosakonnad (koos jääga). Elanikele ei meeldi liiga palju külmutatud vett (kala)pakendites ning külmutatud räime ja kilu suitsutamine. Oluliste ostuvaliku mõjutajatena märgiti veel traditsioonilist maitset (sh maitseained) ning kala säilitamise aega.

Tähtis kala ostmisel (% vastanutest)

9791

8771

7359

55

5336

32

2623

20

18

1210

76

29

829

2339

30

3758

43

4952

45

43

4943

4543

1

5

42

15

106

25

2525

35

39

3947

4851

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Värskus20112003

Maitse20112003Hind20112003

Lisaainete vähesus , puudumine (tootes)2011

Kala liik20112003

Et kala oleks puhastatud, roogitud2011

Päritolumaa20112003

Kala püügipiirkond, kasvatamise koht2011

Et kala oleks fileeritud2011

Tootja (bränd)20112003

Pakend20112003

väga tähtis mõnevõrra tähtis ei ole tähtis

96

Joonis 7.11. Elanikele olulised tegurid kala ostmisel Elanike rühmades olid vastused üldiselt samasuunalised, kuid jõukamad tähtsustavad suhteliselt enam kala maitset, lisaainete vähesust või puudumist ning et kalad oleksid roogitud ja fileeritud. Väikese sissetulekuga elanikele on suhteliselt olulisemad kala hind ning päritolumaa ja püügipiirkond või kala kasvatamise koht. Mitte-eestlased pööravad kala ostes eestlastest rohkem tähelepanu kala hinnale, tootjale, püügipiirkonnale või kasvatamise kohale ning lisaainete vähesusele või puudumisele. Noored aga kala maitsele ja et kala oleks puhastatud ja fileeritud (vt lisa 4.2.11). Värsket ja jahutatud odavamat kala eelistavad elanikud osta puhastamata kujul – 61% kala ostjatest ostab enamasti puhastamata kala, 25% enamasti roogitud kala ja 14 enamasti fileeritud kala (vt joonis 7.12 ja 7.13).

7

36

18

64

44

27

31

13

14

25

24

31

11

9

5

49

17

35

22

60

17

15

5 21

0% 20% 40% 60% 80% 100%

külm utatud

värske ja jahutatud

LÕHE, FORELL, KOHA JT KALLIMAD KALAD

külm utatud


LEST, MAKRELL/SKUMBRIA, AHVEN, TURSK JTKESKMISE KALLIDUSEGA KALAD

külm utatud


RÄIM, KILU JT ODAVAMAD KALAD

enamasti puhastamata, rookimata enamasti roogitult enamasti fileeritult ei osta

Värske või külmutatud kala ostueelistused 2011 - töötluse aste(% vastanutest)

Joonis 7.12. Elanike eelistatuimad kala ostuviisid 2011. aastal Võrreldes 2003. aastaga on elanikud hakanud ostma puhastamata kala kõrval enam roogitud kala. Keskmise hinnatasemega kalu ostetakse enamasti puhastatult – 41% elanikest ostab kala enamasti roogitult, 30% enamasti fileeritult ja 29% enamasti puhastamata. Ostueelistused on viimase 8 aasta jooksul liikunud puhastatud ja fileeritud kala ostmise suunas. Kallimaid kalu ostetakse samuti enamasti roogitult - 47% kala ostjatest, 39% eelistab osta enamasti fileena ja 14% eelistab puhastamata kala. Fileeritud kala eelistamine on vähenenud ja roogitud kala osatähtsus suurenenud. Ostueelistused sõltuvad tunduvalt, kas kala on värske või külmutatud. Elanikud ei osta meeleldi ei külmutatud odavat ega külmutatud kallist kala.

97

45

29

82

61

47

42

41

10

25

59

39

13

30

8

14

16

14

25

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2003

2011

LÕHE, FORELL, KOHA JT KALLIMAD KALAD

2003

2011

LEST, MAKRELL/SKUMBRIA, AHVEN, TURSK JTKESKMISE KALLIDUSEGA KALAD

2003

2011

RÄIM, KILU JT ODAVAMAD KALAD

enamasti puhastamata, rookimata enamasti roogitult enamasti fileeritult

Värske või külmutatud kala ostueelistused 2003-2011 - töötluse aste(% vastanutest, kes ostavad kala)

Joonis 7.13. Kalaostjate eelistatuimad kala ostuviisid 2003-2011 Vanemad elanikud eelistavad osta puhastamata odavamat ja keskmise hinnaga kala, nooremad kalduvad eelistama kalafileesid (eriti kallimate kalade fileesid). Rookimata kala eelistavad rohkem väiksema sissetulekuga elanikud ning väikelinnade ja maaelanikud, roogitud kala aga linnaelanikud (vt lisa 4.2.12). Hinnangud kalatoodete valikule ja kvaliteedile põhilistes toiduostukohtades Elanikel paluti hinnata kala ja kalatoodete valikut kolmeastmelisel skaalal (hea, rahuldav, halb) ostukohtades (kaupluses ja turul), kust tavapäraselt toiduaineid ostetakse. Heaks hinnati kaupluste kalatoodete valikut kuues tooterühmas: soolaheeringas, kalakonservid ja -preservid, kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja -nuudlid ning kalakulinaariatooted (“hea” - vastuste suurusjärk 47%-57% vastanutest). Need on kõik töödeldud kalatooted, mille puhul valiti sagedamini vastuseks “hea”. Ülejäänud kala ja kalatoodete valikut hinnati rahuldavaks (suurusjärk 41%-60%). Halvaks ei hinnatud mitte ühegi toote valikut kaupluses, kuid enim oldi rahulolematud värske odavama ja keskmise hinnaklassi kalade valikuga, odavamate kalade fileede valikuga, odavamate külmutatud kalade ja kuivatatud kalade valikuga (“halb” - vastuste suurusjärk 35%-38%). Seega enamasti on tarbija rahulolematu värske odavama kala valikuga kauplustes. Võrreldes 2003. aastaga on paranenud elanike rahulolu kaupluste soolakala valikuga, kuid suurenenud rahulolematus odavama värske kala valikuga (vt joonis 7.14, tabel 7.6). Väikelinnades ja maal on elanikud rahulolematumad keskmise ja kallima hinnaklassi värske kala ja suitsukala valikuga, kallima kalafilee ja soolakala valikuga kauplustes (vt lisa 4.2.13).

98

Hinnangud kala ja kalatoodete valikule kaupluses (% vastanutest)

17

15

38

16

18

24

18

18

35

22

21

30

41

47

39

15

56

55

47

55

57

33

24

28

47

47

45

49

60

51

46

56

47

56

52

49

48

45

47

50

41

42

46

43

41

49

47

51

36

38

17

35

22

25

36

26

18

22

27

21

11

8

14

35

3

3

7

2

2

18

29

21

0% 20% 40% 60% 80% 100%

VÄRSKE JA JAHUTATUD KALA (V.A.KALAFILEED)


Lest, karpkala jt keskmise kallidusega




Lest jt keskmise kallidusega kalad



Lest jt keskmise kallidusega kalad



Suitsuräim jt odavamad kalad

Suitsules t jt keskm. kallidusega kalad



Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


MUUD KALATOOTED









hea rahuldav halb

Joonis 7.14. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule kauplustes Turgudel hinnati kala ja kalatoodete valikut ühtlasemalt võrreldes kauplustega, kõikide vaadeldud toodete osas peeti valikut tüüpiliselt rahuldavaks (suurusjärk 49%-59%), v.a krevetid, krabid, vähid, molluskid ja teised mereannid ning kaaviar, kalamari ja kaaviariasendajad (“halb” – vastuste suurusjärk 49%-51%). Enim rahuldab turgudel soolaheeringa ja värske odavama kala valik (“hea” - vastuste suurusjärk 31%-38%). Turgude

99

kalavalik on võrreldes 2003. aastaga pigem halvenenud (vt joonis 7.15). Sarnaselt kauplustele on paranenud elanike rahulolu soolakala valikuga, kuid kasvanud on rahulolematus värske odavama ja keskmise hinnaklassi kalade valiku, kalakonservide ja -preservide, kalakulinaariatoodete, kalapulkade ja -burgerite, krabipulkade ja -nuudlite ning mereandide valikuga. Turgudel pakutava värske, suitsu- ja soolakala ning kalakulinaaria valikuga ei jäänud rohkem rahule Kirde-, Kesk- ja Lääne-Eesti elanikud (vt lisa 4.2.13).

Hinnangud kala ja kalatoodete valikule turul (% vastanutest)

31

22

21

16

12

15

14

12

17

25

22

20

27

38

20

21

22

22

16

19

17

10

8

9

55

53

54

57

59

54

54

56

54

56

55

53

55

49

55

50

55

53

51

54

53

41

36

40

14

25

25

27

29

31

32

32

29

19

23

27

18

13

25

29

23

25

33

27

30

49

56

51

0% 20% 40% 60% 80% 100%

VÄRSKE JA JAHUTATUD KALA (V.A.KALAFILEED)






Lest, heik jt keskmise kallidusega kalad

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad KALAFILEED (VÄRSKE, JAHUTATUD,


Lest, heik jt keskmise kallidusega kalad



Suitsuräim, -heeringas jt odavamad kalad

Suitsules t jt keskmise kallidusega kalad



Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


MUUD KALATOOTED









hea rahuldav halb

Joonis 7.15. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule turgudel

100

Tabel 7.6. Hinnangud kala ja kalatoodete valikule põhilistes toiduostukohtades (% vastanutest)

Kaupluses Turul Hea Rahuldav Halb Hea Rahuldav Halb

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 17 47 36 31 55 14 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 15 47 38 22 53 25

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 38 45 17 21 54 25 Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 16 49 35 16 57 27 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 18 60 22 12 59 29

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 24 51 25 15 54 31 Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 18 46 36 14 54 32 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 18 56 26 12 56 32

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 35 47 18 17 54 29 Värske ja külmutatud kala (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 17 (21) 47 (47) 36 (32) 20 (39) 55 (54) 25 (7) Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 17 (18) 54 (48) 29 (34) 15 (26) 56 (55) 29 (19)

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 32 (39) 48 (42) 20 (19) 18 (22) 54 (51) 28 (27) Suitsu-, soola ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 22 (22) 56 (51) 22 (27) 25 (25) 56 (58) 19 (17) Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 21 (18) 52 (49) 27 (33) 22 (21) 55 (57) 23 (22)

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 30 (33) 49 (43) 21 (24) 20 (20) 53 (53) 27 (27) Soola-, vürtsikilu, räim 41 48 11 27 55 18 Soolaheeringas 47 45 8 38 49 13 Soolalõhe, -forell 39 47 14 20 55 25 Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 42 (33) 47 (51) 11 (16) 28 (25) 53 (57) 19 (18) Kuivatatud, vinnutatud kala* 15 (13) 50 (41) 35 (46) 21 (20) 50 (51) 29 (29) Muud kalatooted

Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 56 (56) 41 (41) 3 (3) 22 (30) 55 (56) 23 (14)

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 55 (53) 42 (43) 3 (4) 22 (30) 53 (56) 25 (14)

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)*

47 (48) 46 (45) 7 (7) 16 (19) 51 (52) 33 (29)

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 55 (57) 43 (40) 2 (3) 19 (24) 54 (54) 27 (22) Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 57 (56) 41 (40) 2 (4) 17 (23) 53 (54) 30 (23) Krevetid, krabid, vähid 33 49 18 10 41 49 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 24 47 29 8 36 56 Mereannid (kokku keskmiselt)* 29 (35) 48 (44) 23 (21) 9 (14) 39 (42) 52 (44) Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 28 51 21 9 40 51


101

Kodumaise kala ja kalatoodete valikut on üldiselt pooled elanikud pidanud oma tavalises ostukohas rahuldavaks, ligi kolmandik heaks ja viiendik halvaks3. Võrreldes 1997-nda aastaga on tarbijad kodumaise kala valikuga rohkem rahul (vt joonis 7.16).

23

23

26

31

25

32

28

29

30

44

42

46

50

49

50

50

50

47

48

35

30

34

31

24

20

21

14

20

22

19

4

4

2

2

3

26

21 44

0% 20% 40% 60% 80% 100%

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2006

2007

2009

hea rahuldav halb ei osta

Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete valikule ostukohas (% vastanutest)

Joonis 7.16. Hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete valikule ostukohas 1997-2009 Ostetud kala ja kalatoodete kvaliteet oli elanike hinnangul kas hea või rahuldav. Hea kvaliteet oli sagedasim vastus 8 tooterühma puhul: värsked kallimad kalad, kallima hinnaklassi kalafileed, kallimad suitsukalad, soola- ja vürtsikilu, soolaheeringas, soolalõhe ja -forell, kalapreservid ning krabipulgad ja -nuudlid (suurusjärk 48%-61%). Ülejäänud toodete kvaliteeti hinnati tüüpiliselt rahuldavaks (suurusjärk 48%-63%), st kõigi hinnaklasside külmutatud kala, odavama hinnaklassi värske kala ja kalafileed, odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala, vinnutatud kala, kalakonservid, kalakulinaariatooted, mereannid, kaaviar ja kalamari (vt joonis 7.17, tabel 7.7). Võrreldes 2003. aastaga on elanike hinnangul paremaks läinud odavama ja keskmise hinnatasemega kalade kvaliteet, soola- ja vürtsikala ning kuivatatud kala kvaliteet (“hea” - vastuste osakaal suurenes ja “rahuldav” - vastuste osakaal vähenes). Varasemast tagasihoidlikumalt anti häid hinnanguid keskmise ja kallima hinnaklassi kalade kvaliteedile, kallimate suitsukalade kvaliteedile, kalapreservide, kalakulinaariatoodete, mereandide, kalapulkade ja -burgerite ning krabipulkade ja -nuudlite kvaliteedile (“rahuldav” - vastuste osakaal suurenes ja “hea” - vastuste osakaal vähenes).

3 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, 1998-2010.

102

Hinnangud ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile(% vastanutest)

49

40

61

27

29

37

39

38

57

40

44

53

55

60

57

33

45

48

46

42

48

43

30

42

48

57

37

63

62

57

55

55

41

55

52

44

43

38

41

56

50

48

50

51

47

50

57

51

3

3

2

10

9

6

6

7

2

5

4

3

2

2

2

11

5

4

4

7

5

7

13

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%













Suitsulest jt keskmise kallidusega kalad



Soolaheeringas

Soolalõhe, -forell


MUUD KALATOOTED









hea rahuldav halb

Joonis 7.17. Hinnangud 2010. aasta jooksul ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile

103

Tabel 7.7. Hinnangud ostetud kala ja kalatoodete kvaliteedile (% vastanutest) Hea Rahuldav Halb

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 49 48 3 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 57 3 Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 61 37 2 Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 27 63 10 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 29 62 9

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 37 57 6 Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 39 55 6 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 38 55 7

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 57 41 2 Värske ja külmutatud kala (kokku keskmiselt) Räim, kilu jt odavamad kalad (kokku keskmiselt)* 38 (39) 56 (57) 6 (4) Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad (kokku keskmiselt)* 36 (44) 58 (53) 6 (3)

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad (kokku keskmiselt)* 52 (64) 45 (35) 3 (1) Suitsu-, soola ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad* 40 (30) 55 (61) 5 (9) Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad* 44 (35) 52 (60) 4 (5) Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad* 53 (56) 44 (40) 3 (4) Soola-, vürtsikilu, räim 55 43 2 Soolaheeringas 60 38 2 Soolalõhe, -forell 57 41 2 Soolakala, vürtsikala (kokku keskmiselt)* 57 (43) 41 (51) 2 (6) Kuivatatud, vinnutatud kala* 33 (26) 56 (60) 11 (14) Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)* 45 (47) 50 (48) 5 (5)

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)* 48 (52) 48 (45) 4 (3)

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)* 46 (55) 50 (43) 4 (2)

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)* 42 (55) 51 (42) 7 (3) Krabipulgad ja –nuudlid (makra)* 48 (59) 47 (39) 5 (2) Krevetid, krabid, vähid 43 50 7 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 30 57 13 Mereannid (kokku keskmiselt)* 37 (47) 53 (49) 10 (4) Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 42 51 7


104

Tarbijate ostueelistuste uuringute tulemuste järgi4 on kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteet rahuldav või hea. 2009. aastal pidas 50% elanikest kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteeti oma tavapärases ostukohas rahuldavaks, 40% heaks ja 6% halvaks. Kvaliteedi hinnangud on püsinud stabiilsena alates 2006-ndast aastast.

40

50

50

7

6

6

3

3

4

42

41

48

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2006

2007

2009

hea rahuldav halb ei osta

Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteedile ostukohas (% vastanutest)

Joonis 7.18. Elanike hinnangud kodumaise kala ja kalatoodete kvaliteedile ostukohas 2006-2009 Elanike ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise parandamiseks Peamine takistus kala ja kalatoodete tarbimise suurendamisel on hind, nii nagu ka 2003. aastal. Kuid toodete hinna küsimus on muutunud teravamaks. 80% vastanute arvates peaksid kauplused pakkuma tooteid soodsama hinnaga ja 78% vastanute arvates oleks vaja teha kalatoodete sooduspakkumisi (2003. a vastavalt 63% ja 60%). Väga oluliseks peeti ka müügilolevate kalatoodete kvaliteeti ja värske kala valiku suurendamist (“väga oluline” - 70% vastanutest). Kalatoodete kvaliteet ja värske kala valik on võrreldes 2003. aasta uuringu tulemustega tarbijatele olulisemaks muutunud, mis viitab nõudlikkuse suurenemisele. Kalatoodete soodsat hinda tõid müügiedendamise vahendina esile eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti elanikud, maalelanikud ning väiksema sissetulekuga elanikud. Iga teine vastaja pidas väga oluliseks kodumaiste töötlejate ja tootjate toodete eelistamist (55%) ning selgemat toote või tootja päritolumaa märgistamist (46%). Kodumaise toodangu müümist ja päritolumaa selgemat märgistamist tähtsustasid enam Kesk-, Kirde- ja Lääne-Eesti elanikud. Mõnevõrra tähtsaks peeti püügipiirkonna või kalakasvatuse koha kohta teabe lisamist värskete, suitsetatud ja külmutatud kalade juurde. Tarbimist aitaks suurendada ka suitsu-, soola- ja kuivatatud kala (olulisem Lääne-Eesti elanikele) ning muude kalatoodete ja külmutatud kala valiku suurendamine (olulisem Kirde-Eesti elanikele).

4 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, 2007-2010.

105

Elanike ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise-müügi parandamiseks

(% vastanutest)

8063

7860

7046

7054

5552

4645

38

2723

2121

1617

1834

1835

2749

2541

3537

4442

45

5153

5657

5353

23

45

35

55

1011

1013

17

2224

2322

3130

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Pakkuda kalatooteid soodsama hinnaga20112003

Teha kalatoodetele sooduspakkumis i20112003

Hankida kvaliteetsemaid kalatooteid20112003

Suurendada värske kala valikut20112003

Eelis tada kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid20112003

Märkida selgemalt päritolumaa ja/või tootja20112003

Lisada värske, külmutatud, suitsukala juurdeteave püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta

2011Suurendada suitsu-, soola- ja kuivatatud kala

valikut20112003

Suurendada muude kalatoodete valikut20112003

Suurendada külmutatud kala valikut20112003

väga oluline mõnevõrra oluline ebaoluline Joonis 7.18. Ettepanekud kauplustele kala ja kalatoodete pakkumise parandamiseks Elanikud kardavad kauplusepoolset pettust, seetõttu soovivad loetavaid etikette ja näiteks värske kala juurde märget kala püüdmise kuupäeva kohta. Kampaaniad on oodatud, kuid müüdavad tooted peavad olema värsked, ei tohiks tekkida tunnet, et kampaania korraldati halvaksläinud toodetest lahtisaamiseks. Ka vana ja realiseerimata jäänud kala ei tohiks peita värske kala sekka. Mitmed inimesed märkisid külmutatud kalade suurt veesisaldust, mida oleks vaja vähendada, st tuleks parandada säilitustingimusi. Oluliseks peeti müügikoha lähedust elukohale ning müügi parandamist väikelinnades ja maakohtades. Väikelinnade kaupluseketid ei müü värsket kala, samuti ei müüda kala sealsetel turgudel (nt Türi). Parandada annaks ka kalade väljapanekut letis ja sanitaarhügieeni (kala hais), kalu ei soovitata müüa kõrvuti vorsti- ja singitoodetega.

106

Valiku ja kvaliteedi osas soovitati kauplustele enam kohaliku värske kala müümist (mitte tuua sisse kaugelt, nt Vietnamist) ja valiku suurendamist, samuti ostjale vastutulekut kala fileerimisel või rookimisel kui klient seda soovib. Kalatooted peaksid olema tõesti värsked (ka nt konservid, plastpakendis heeringatooted), mitte ainult kuupäevaliselt. Huvi kalatoodete ostuvõimalusest spetsiaalselt kalaturult või otse kalurilt Eestis napib kalamüügikohti kui kauplused välja arvata, turgude kalavalik on piiratud, eriti värske kala osas ning kalaturge on väga vähe ja needki ei ole avatud iga päev. Maapiirkondades liiguvad ringi kalaautod, kust teatud kuupäevadel kala osta saab ja tuttavat kalurit ei ole mitte igal kalatarbijal. Käesoleva uuringu põhjal on ilmne, et värskel kalal oleks tarbijaid senisest tunduvalt rohkem kui hind oleks soodsam ja kala kättesaadav, st müügikoht lähedal. Praeguses pikas müügiahelas tõuseb hind tarbijale oluliselt, kalurid saavad väga väikese osa toote lõpphinnast. Üheks võimaluseks oleks kalurite otsemüügi parem korraldamine (kalaturgude rajamine või kalurite, kalakasvatajate liikuvate müügipunktide loomine, kust oleks võimalik otse kala osta). Seetõttu uuriti, milline on elanike huvi osta kalatooteid spetsiaalselt kalaturult või otse kalurilt, kalakasvatajalt. Kalaturult otse kaluritelt või kalakasvatajatelt ostaks sageli kala ja kalatooteid 61% vastanutest, 30% ostaks mõnikord ja 4% eelistab kindlalt teha kalaoste kauplustest, 5% vastanutest ei osanud sellise võimaluse avanedes oma käitumist prognoosida. Elanike huvi alternatiivsete kalaostukohtade vastu on suur ja ei ole toimunud olulist muutust võrreldes 2003. aastaga (vt joonis 7.19). Rohkem oleksid kala otsemüügist huvitatud Kesk-, Kirde- ja Lääne-Eesti elanikud, vähem Põhja-Eesti elanikud ja kõikide teiste linnade ja maakohtade elanikud peale Tallinna (vt lisa 4.2.16). Tallinna olukord on muu Eesti piirkondadega parem, sest nädalavahetustel toimib Vanasadamas kalaturg ja lisaks suurematele ketipoodidele müüakse värsket kala ka mitmel turul.

107

65

51

63

66

68

73

54

64

61

28

27

37

30

24

25

21

35

27

30

2

3

4

7

2

4

4

1

6

4

4

5

4

4

5

5

6

3

5

5

5

5

6568 25

0% 20% 40% 60% 80% 100%

alevik, m aa

väikelinnad

suured linnad

Tallinn

ELUKOHT

Lõuna-Eesti

Lääne-Eesti

Kirde-Eesti

Kesk-Ees ti

Põhja-Eesti

REGIOON

KÕIK 2003

KÕIK 2011

os taks in sageli os taks in m õnikord ei os taks , eelis tan os ta kaupluses t ei oska öelda

Kala ja kalatoodete ostusoovid spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt või kalakasvatajalt (% vastanutest)

Joonis 7.19. Kala ja kalatoodete ostusoovid kalaturult või kalakasvatajalt 2003-2011 Hinnangud kodumaise ja importkala osakaalule ostudes 2010. aasta ostueelistuste uuringu andmetel oli 88% tarbijatest raskustes vahetegemisega kodumaise ja importkauba vahel5. Eristamist takistab kõige enam väikeses kirjas tooteinfo, kuid ka info puudumine tooraine päritolumaa ning tootjamaa ja tootja kohta. Elanikud on alates 2007. aastast hinnanud kodumaiste ja importtoodete osakaalu kalatoodete ostudes. Kodumaiste kalatoodete osakaal on elanike hinnangul püsinud 50% juures alates 2007. aastast, importkalatoodete osakaal kümnendiku juures ja kolmandik elanikest ostab enamvähem võrdselt kodumaiseid ja imporditud kalatooteid. Tabel 7.8. Kodumaiste ja import kalatoodete ostmine 2007-2010 (hinnanguliselt % tooterühma ostudest) Ainult

kodu-maiseid

Peamiselt kodu-

maiseid

Enam-vähem

võrdselt

Peamiselt import

Ainult import

Ei oska öelda

Kalatooted 2010 2009 2008 2007

19 16 18 19

30 31 30 31

31 32 33 35

10 11 12 8

1 1 1 1

6 6 4 4

5 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk 38-46

108

Lemmikkalad ja kalatooted Eesti elanike lemmikkalaks on lõhe, forell ja räim, mitte enam heeringas, kilu ja lõhe nagu 2003. aastal. 49% küsimusele vastanutest nimetas kahe lemmikkala hulgas lõhet, 33% forelli või mereforelli ja 28% räime (vt joonis 7.21). Lemmikuteks on ka lest, heeringas, ahven, koha, kilu ja heik. Tulemused näitavad, et tarbija eelistused on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, st suurte toidukaupluste (nt Rimi, Prisma, Selver, Maxima jt) regulaarsetel lõhe ja forelli sooduspakkumistel ja kampaaniatel on olnud väga suur mõju. Muudest lemmikkaladest nimetati järgmisi kalu: mereahven, rääbis, tuulehaug, mintai, särg, silm, tuunikala, linask, vimb, paltus, tuur, luts, tint, notateenia, tilaapia, võikala, saida, kasskala, kaptenikala, jääkala, krevetid jms.

Elanike lemmikkalad (% vastanutest, n=1021)

4933

2815

141211

998

76

53

222

0 10 20 30 40 50

lõheforell, mereforell

räimlest

heeringasahven

kohakilu

heik, hõbeheikhaug

latikastursk

makrell, skumbriaangerjaskarpkala

pangasiuss iig

%

Joonis 7.21. Elanike lemmikkalad Toodetest armastatakse enim heeringat, seda nii fileena, fileetükkidena, marinaadis, õlis, erinevates kastmetes, rullides, suitsutatuna ja soolatuna (vt joonis 7.22). Meelsasti süüakse soolakala, st valdavalt soolaheeringat, -lõhet ja -forelli, kalapulki, suitsukala ja vürtsikilu. Suitsutatuna meeldivad tarbijatele väga näiteks lõhe, forell, lest, tursk, räim, skumbria, heik, hõbeheik, ahven, mereahven, tuulehaug, rääbis, angerjas ja latikas. Populaarsed on krabipulgad, -krabinuudlid ja makra. Kui lemmiktootena märgiti fileed, siis peamiselt heeringa-, lõhe- või forellifileed, vähem teiste kalade fileesid (räim, latikas, heik jms). Lõhe meeldib inimestele fileena, soolatuna, suitsutatuna, marinaadis, grillituna. Kastmes kala lemmiktootena tähendab eelkõige kalakonservi – heeringat, kilu, räime, skumbriat või

109

tuunikala mingis kastmes. Kui lemmikuks oli kala tomatikastmes, siis peeti silmas räime tomatis, heeringat, kilu, skumbriat või tuunikala tomatikastmes. Marineerituna meeldib elanikele heeringas, räim, angerjas, koha, silm, ahven jms. Lemmikutena nimetati ka tooteid angerjast, haugist, kalmaaridest, kohast, peipsi tindist, paltusest, mintaist, sairast, sardiinidest, tuulehaugist ja teistest kaladest.

Elanike lemmikkalatooted (% vastanutest, n=890)

331919

1818

151414

1212

1110

887

76

55

43

222

0 5 10 15 20 25 30 35 40

tooted heeringastsoolatud kala, soolakala

kalapulgad, -burgerid, kotletid jmsuitsukalavürts ikilu

krabinuudlid, krabipulgad, krabi,tooted lõhest

fileedkala kastmes

tooted räimestsprotid

marineeritud, marinaadis kalakala õlis

tomatikastmes, tomatispaneeritud, praetud kala

kalakonserv, preservtooted tuunikalas ttooted skumbrias t

tooted forellis tkalamari

tooted les tas ttooted krevettides t

tursamakstooted latikas t

%

Joonis 7.22. Elanike lemmikkalatooted Lemmiktoodete tootjana nimetati kõige sagedamini Vičit (Leedu Vičiunai Grupp - 44% lemmikkalatoote tootjaid märkinutest), Viru Randa (Viru Rand OÜ-d 28%) ja Esvat (AS Paljassaare Kalatööstus 15%). Viči toodetest on lemmikuteks näiteks heeringafileed, heeringad õlis, erinevates kastmetes ja marinaadides ning kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja makra. Esvat märgiti seoses kalapulkadega ja Viru Randa eelkõige seoses konservidega (sprotid, räim tomatis), aga ka vürtsikilu tootjana. Sageli märgiti lemmiktootja kohale lihtsalt Eesti, mis tähendab, et vastaja arvates on tegemist kodumaise tootjaga (9%), ja omavalmistatud toodang (7%, vt joonis 7.23). Võib öelda, et tarbija eelistused lähtuvad pigem tootest kui tootjast ja kaubamärgist, viimased jäävad tahaplaanile.

110

Elanike lemmikkalatoodete tootjad/kaubamärgid (% vastanutest, n=443)

44

28

15

9

7

3

3

3

3

3

2

2

0 10 20 30 40 50

Vici

Viru Rand

Esva

Eesti

oma toodang, ise tehtud, ise püütud

Läti

M.V. Wool

Kapten Grant

kohalik kalur

Tallinna kilud

Leedevälja

Makra

%

Joonis 7.23. Elanike lemmikkalatoodete toojad/kaubamärgid Tuntumad kalatoodete kaubamärgid ja nende seostamine tootjatega Uuringus paluti vastajatel märkida koos tootja nime või tootjamaaga, milliseid kalatööstusettevõtete ja hulgimüüjate poolt kasutatavaid kalatoodete kaubamärke nad on märganud. Vaatluse all olid järgmised kaubamärgid:

• Columbus (Vičiunai Grupp – Leedu) • Esva (AS Paljassaare Kalatööstus) • Grand Ocean (OÜ Saare Fishexport) • Gurmé (GourmetHouse OÜ - hulgifirma) • Kaluri (Kapten Grant OÜ - hulgifirma) • Kapten Grant (Kapten Grant OÜ - hulgifirma) • Kipperi (AS Spratfil) • Kirde Rand (Kirderand OÜ) • Kriskal (Kriskal AS) • Leedevälja (Ösel Fish OÜ) • M.V.Wool (M.V.Wool AS) • Makra (UAB Plunges kooperatine prekyba - Leedu) • Maseko (Maseko AS) • Poseidon (Poseidon Foods AS) • Saare Hõbe (Ösel Fish OÜ) • Zigmas (Kraitene – Läti) • Viru Rand (Viru Rand OÜ)

• Viči (Vičiunai Grupp – Leedu).

111

Eesti elanikud teavad hästi Viru Rand, Viči, Esva ja Kapten Grant kaubamärke, kuid üldiselt on teadmised kaubamärkidest või tootjatest vähesed või puuduvad üldse (vt joonis 7.24). Tootjanimed osutusid elanikele keeruliseks, nii pakuti enamasti nimede asemel tootjariike. See, et tootjate kohta vastati halvasti, viitab vähesele huvile, lisaks ei pruugi tarbijad pakenditelt väikese kirja tõttu tootja kohta teavet üles leida. Kalatoodete kaubamärkide tuntus on jäänud tagasihoidlikuks. Kui teati kaubamärki, siis üldjuhul osati määratleda õigesti ka tootjariiki. Kõige kindlamad on tarbijad selles, et Viru Rand on kodumaise kalatööstusettevõtte kaubamärk, samuti Kirde Rand, Saare Hõbe, Kipperi, Columbus, Maseko, Kriskal, M.V.Wool, Esva ja Leedevälja (92-100% vastanutest, kes märkisid vastava kaubamärgi tootja nime või tootjariiki). Makra puhul tekitas segadust toote üldnimi, mida aeti segamini kaubamärgiga, viimane ei kuulu aga kodumaisele kalatööstusettevõttele. M.V.Wooli puhul aga võõrapärane nimi, vastanute väike arv näitab, et ei teata eriti ei tootjat ega tootjariiki. Kaluri ja Kapten Granti kaubamärki peetakse kodumaisteks, kuid tegemist on hulgimüügifirmaga Kapten Grant OÜ, mis hangib tooteid sisse valdavalt välismaalt. Esvat seostatakse valdavalt Eesti ja Vičit Leeduga. Vici kaubamärk on importkalatoodete kaubamärkidest kõige tuntuim (oli ka 2003. aastal), kuid mitte enam kõige tuntuim – selleks on Viru Rand OÜ-le kuuluv kaubamärk Viru Rand. Kui kaubamärgi nimi ei ole eestipärane, siis vajaks tarbija kindlasti lisainfot, et tegemist on kodumaise kalatööstus-ettevõttega. See aitaks kodumaist toodet paremini üles leida, mõjuks soodsalt müügile. Võõrapärased (ingliskeelsed) nimed võivad kodumaist tarbijat eksitada ja toode jääb ostmata.

Kaubamärkide seostamine tootjatega (% vastanutest)

21

12

12

3

2

7

6

9

9

3

4

1

1

1

1

13

6

5

2

1

2

2

2

2

2

1

1

1

1

53

67

60

51

47

31

15

12

10

15

17

17

11

12

11

12

9

6

13

15

23

44

50

60

77

77

79

80

83

83

84

86

87

87

91

92

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Viru Rand

Viči

Esva

Kapten Grant

Makra

Kaluri

Leedevälja

Kirde Rand

Saare Hõbe

M.V W ool

Columbus

Grand Ocean

Maseko

Poseidon

Kipperi

Kriskal

Gurmé

Zigmas

teab tootja nim e/tootjariiki, ei tea kaubam ärkiteab tootjat/tootjariiki ja kaubam ärkiteab kaubam ärki, ei tea tootjatei ole m ärganud, ei tea

Joonis 7.24. Kalatoodete kaubamärkide seostamine tootjatega

112

“Kala teeb head” kampaania logo märgatavus Varasematest tarbijauuringutest on teada, et märgid ei pane tarbijat ostma teatud toidukaupa, kuid nad mõjuvad abistavalt ja aitavad ostuotsuseid lihtsustada. Mida suurem on märgi tuntus, seda suuremat mõju saab eeldada. 2010. aastal olid märgised väga tähtsad ostuotsuse mõjutajad 24%-le elanikele, mõnevõrra avaldasid märgised mõju 52%-le ja ei omanud üldse tähtsust 24%-le elanikest. Lisaks on oluline arvestada, et eesti ja vene keelt kõnelevad tarbijad on erinevalt informeeritud märgistest, teadlikkus ja huvi on suurem eesti keelt kõnelevatel tarbijatel. Venekeelsed tarbijad võivad olla oluliselt vähem mõjutatud märkide poolt edastatavatest sõnumitest ja märgid mõjutavad seega vähem nende ostuotsuseid6. Eesti hinnatundliku tarbija kalatarbimist on viimastel aastatel mõjutanud enim suurte kaubanduskettide värske lõhe ja forelli sooduspakkumised ja soodusmüügid, vähem Eestis kasutuselolevad toiduainete päritolu- või kvaliteedimärgised, mida mitmed kalatooted juba kannavad (nt Tunnustatud Maitse (ristikumärk), Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk), Parim Toiduaine jt). Kala puhul ei ole Eestis seni kasutusele võetud eraldi päritolu- või kvaliteedimärki. Kuid kala ja kalatoodete tarbimise propageerimiseks on Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 meetmete raames toimunud näiteks Kalaliidu poolt läbiviidud kampaania “Kala teeb head” 2007-ndal aastal.

Joonis 7.20. Kampaania “Kala teeb head” logo Käesoleva uuringu tulemuste põhjal on kampaania olnud märgatava mõjuga – nelja aasta möödudes mäletas kampaaniat või märki 18%, st viiendik täiskasvanud elanikest. Kuna kampaania toimus eesti keeles, siis oli mõju suurem eestikeelsele tarbijale (mäletas 23%) kui vene või muud keelt rääkivale tarbijale (8%, vt lisa 4.2.18). Järelikult tõstis kampaania inimeste teadlikkust, tugevdas ja/või aitas luua kuvandit, et kala tarbimine mõjub hästi tervisele, mis oli antud uuringu tulemuste järgi peamiseks kala tarbimise suurendamise põhjuseks. Kampaania logo kujundus ja sõnum olid õnnestunud. Tänu heale tagasisidele võib logo regulaarsete kampaaniate korral omandada ulatuslikuma märgilise tähenduse, tugevdada seeläbi seoseid tarbijate ja kodumaiste tootjate vahel ning aidata suurendada kala tarbimist. Märgi sõnumi mõju kahandavad tarbijate suur hinnatundlikkus (kala on kallis), kala kvaliteedi ja kättesaadavuse, pakkumise – säilitamise probleemid ning kohalike toidumärkide paljusus (suurima mõjuga on pääsukesemärk). 6 Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused. EKI, Tallinn 2011, lk. 51-59

113

Halvad kogemused kala ja kalatoodetega viimase aasta jooksul Kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel on viimasel aasta jooksul olnud halbu kogemusi 30% vastajatest. 2003. aastal märkis halbu kogemusi 26% vastajatest, st negatiivset tarbimiskogemust on varasemast rohkem. Halbu kogemusi oli sagedamini Põhja- ja Kirde-Eesti (37% ja 38% piirkonna elanikest) ning Tallinna elanikel (37%) ning mitte-eestlastel (42%). Tarbija teadlikkus tõstab hinnangukriteeriumide läve, nt kõrgharidusega elanikel esines rohkem probleeme toodete kvaliteediga kui madalama haridusega elanikel. Sissetulekutega seos puudus, st põhjuseks ei ole väiksemate sissetulekute tõttu odavamate ja vähemkvaliteetsete toodete ostmine, halbu kogemusi esines ühtviisi kõigis sissetuleku rühmades (vt lisa 4. 2.19). Kõige rohkem puutusid tarbijad kokku kvaliteediprobleemidega – ostetud kala või kalatoote kvaliteet oli halb. Näiteks toodi kalakonserve (purustatud kalad, sogane vedelik, kalad puhastamata, luud ja tomatileem, vähe kala), suitsukala, värsket räime ja kilu (purustatud kalad), kalafileesid (luude ja soomustega, ostule järgmisel päeval külmkapis roiskunud), kalahakkliha (palju luid), kuivatatud kala, krabipulki (kuiv, nätske), kalapulki (paneeringut rohkem kui kala). Müüdava kala kvaliteedile oleks vaja enam tähelepanu pöörata ja tõsta nii müüjate kui tarbijate kompetentsust.

Halvad kogemused kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel viimase aasta jooksul

(% vastanutest, kellel oli halbu kogemusi, n=315)

30

18

16

12

12

7

6

5

5

4

4

2

2

11

0 10 20 30 40 50

halb kvaliteet

ei olnud värske

riknenud, roiskunud

halb lõhn

halb maitse

liiga palju vett (külmutatud kalad)

mage/maitsetu

pehme

liiga soolane (kilud, konservid, heeringas jt)

mitu korda külmutatud, ülekülmutamine

lagunes

mürgitus

säilimistähtaeg ületatud

muu (konservis kala sisikonnaga, kala vähe jt)

%

Joonis 7.21. Halvad kogemused kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel viimase aasta jooksul

114

Värskus on kala puhul üks olulisemaid kvaliteedi tunnuseid ja ühtlasi probleemide allikaks – ostetud kalad on olnud vanad. Elanikud on seda kogenud nii värsket kui külmutatud kala ostes, nii kauplusest kui turult, nii odavamate kui kallimate kaladega, nii kauplusest valmistoiduna kala ostes (lõhe) kui restoranis kalatoitu süües ja kodus toitu valmistades. Turgude osas on tarbijad ebakindlamad, mittevärsket kala on ostetud ka kalaturult. Mitmed vastajad olid ostnud riknenud tooteid, millel säilivustähtaeg kehtis ja poodidest on ostetud ka säilimistähtaja ületanud tooteid. Kala või kalatoote söömine tipnes mitmel inimesel eelmisel aastal toidumürgitusega: mürgitus saadi näiteks pakendatud heeringast, turult ostetud “värskest” kalast, kalakonservist, suitsulõhest ja restoranis kalatoitu süües. Halb lõhn on samuti tarbijale viide kala halvast kvaliteedist. Seda on kogetud sügavkülmutatud kala ülessulatamisel, vaakumpakendite avamisel, kalakonservide avamisel ja värske kala ostmisel (kala oli halva lõhnaga). Kalaoste takistab ostukoha väga ebameeldiv lõhn. Halba maitset on kogetud konservidega, värske ja suitsutatud forelliga (muda maitse), lõhe, räime, sprottide, kalapulkade, soolaheeringa ja krevettidega. Kala kibedat maitset selgitasid mõned vastajad liigse soola või ülesuitsutamisega. Maitse võib ära rikkuda ka liigse soolaga (nt vürtsikilud, suitsulatikas, lõhemari, soolalõhe jms). Maitsetu on olnud valdavalt konservkala (räim tomatis, skumbria, vürtsikilud, sprotid), aga maitsetud on tundunud ka ülessulatatud külmutatud kalafileed, kalapulgad, kalaburgerid ja makra. Kala on olnud liiga pehme peamiselt konservides (vürtsikilud, räimed, sprotid), plastämbrites ja vaakumpakendites (nt erisoola heeringas), kuid probleeme on olnud ka külmutatud kaladega, mis on lagunenud peale ülessulatamist (järelikult pole värsked). Kui on ostetud külmutatud kala, siis on juhtunud, et kala on mitmekordselt külmutatud, st vahepeal üles sulanud ja seejärel uuesti külmutatud, st kala maitse on rikutud. Sagedasti on elanikud kokku puutunud olukorraga, kus sügavkülmutatud kalad sisaldavad liiga palju vett, näiteks 500-grammises krevetipakis on olnud 200 grammi vett, kuni pool külmutatud kala kaalust moodustab jää/vesi jne (tundub müügipettusena). Negatiivse kogemuse on põhjustanud väga väike kalavalik poes, liiga väikeses kirjas märgistus, värske kala puudumine müügilt, ebapiisav hügieeninõuete järgimine (mahakukkunud kala pandi letti tagasi), müüja jäme käitumine ja haisev kalalett. Esinenud on taara (plastikkarbi) purunemist ja ebameeldivaid kalapakendeid (välimus, värv). On olnud juhuseid, kus värske kala asemel müüakse ülessulatatud külmutatud kala, kuumsuitsukala asemel külmsuitsukala, merekala asemel kasvanduse kala, konservi sisu ei vasta etiketile jms (vt lisa 4.3).

115

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

PÜÜK ja RESURSS

• Eestis on kalapüük inimese kohta viimase 10 aastaga vähenenud: 2010. aastal püüdsid Eesti kalurid 71,2 kilogrammi kala ühe elaniku kohta (2009.a 72,8 kg kala., 2008.a., 74,2 kg kala 2002.a 74,1 kg.). Kaladest kõige rohkem püütakse kilu ja räime. Enim püütud mageveekalaks on ahven (1,6 kg kala elaniku kohta 2010.a.).

• 2010. aastal oli Eesti siseturul kogu kala (jahutatud ja külmutatud kala, kalafileed, ka-laliha, suitsukala jt tooted ümberarvestatuna toorkalale) ressursimahuks 131 tuhat tonni. Bilansi meetodil arvutatud siseriiklik kala tarbimine on viimasel neljal aastal olnud keskmiselt ligi 17 tuhat tonni (toorkalas). Eesti elanik on aastas tarbinud viima-se nelja aasta keskmiselt 12,6 kilogrammi kala (toorkalas). Kilu ja räime toorainet (külmutatud ja jahutatud) oli 2010. aastal siseturul kasutamiseks kokku 10,5 tuhat tonni. Seda oli 3,3 korda vähem kui 2003. aastal. Siseriiklikku kilu-räime tarbimist vähendasid eelkõige külmutatud kilu suurenenud väljaveokogused (55,2 tuhat tonni 2010.a., 28,2 tuhat tonni 2003.a).

VÄLISKAUBANDUS

• Eestist eksporditud kalast 3/4 on külmutatud kala. Mahtudelt on Eesti kolmeks peami-seks kala ekspordiartikliks külmutatud kilu, külmutatud räim ja külmutatud krevetid. Ekspordivääringu järgi on kolm esimest välisturgudele müüdud tooteartiklit külmuta-tud krevetid, külmutatud kilu ning jahutatud ahvena ja kohafileed. Kalatoodetest müüdi välisturgudele koguseliselt ja rahaliselt enim kilu- ja räimetooteid (konservid, preservid, sh sprotid). Suurim kala ekspordi sihtriik koguste järgi on Eestile Venemaa (enamjaolt külmutatud kilu ja räim). Kalatooteid (sh konservid, kulinaaria) veeti enim Ukrainasse (ligi 2/3 Eesti vürtsikilu ekspordist).

• Koguseliselt ja rahaliselt on külmutatud krevetid Eesti suurim impordiartikkel. Neile järgnesid koguselt külmutatud heeringas ja jahutatud kilu, rahaliselt jahutatud ja kül-mutatud punane kala. Kalakonservidest jt toodetest toodi mahuliselt Eesti turule enim kilutooteid, samuti heeringatooteid. Koguseliselt suurim kala ja kalatoodete importija oli Läti. Imporditud lõhe on valdavalt pärit Norrast, forelli tuuakse osalt ka Soomest, Rootsist, Lätist.

116

KALATÖÖSTUS

• Kalatööstusettevõtete (ettevõtted, kes tegelevad kala ja kalatoodete töötlemise ning säilitamisega) toodang on koguseliselt viimasel kaheksal aastal (alates 2003) vähene-nud peamiselt kalakonservide tootmise arvel. Kalatoodete koguselist vähenemist on kalatööstusettevõtetele mõneti kompenseerinud hinnataseme tõus, mistõttu müügitulu on vähenenud vähem kui toodetud kogused.

• Kalatööstuse olukord sõltub paljus püügikvootidest, kalasaagist, välis- ja siseturu nõudlusest, maailmaturu hindadest jt muudest üsnagi muutuvatest asjaoludest

• Kalatööstuse osatähtsus toiduainetööstuse müügitulus on viimase 10 aastaga ligi kaks korda vähenenud. Vähenenud on nii ettevõtete arv (veerandi võrra) kui töötajate arv (kolm korda).

• Viimasel 7-8 aastal on müügitulu püsinud suhteliselt ühtlasel tasemel, kuid siseturule minevad toodangukogused on vähenenud.

• Konservitoodang on alates 2002. aastast vähenenud, kuid 2010. aastal oli märgata väikest tõusu.

• Koguseliselt on toodangus esikohal külmutatud kala (kilu, räim), millele järgneb vürt-sikala. Müügitulust suurima osa annab aga kalafilee ja tükeldatud/viilutatud kalaliha müük, järgnevad konservid ja kulinaariatooted, paneeritud tooted (kalapulgad-, burgerid jm), seejärel külmutatud kala.

• Eksporditakse jätkuvalt ligi ¾ toodangust ja paljudele suurtele ettevõtetele on Eesti turg marginaalse tähtsusega.

• Mageveekalade filee (ahvenast, kohast) olulisemad eksporditurud on Šveits, Saksa-maa, Taani, lõhelaste fileel jt lõhetoodetel Soome, Rootsi, külmutatud kilul, räimel Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan. Konserve viiakse peamiselt Ukrainasse, Venemaale jm Ida-Euroopasse, krevette Taani.

• Kalaga tegelevate ettevõtete ahelas on oluline roll ka hulgikaubanduse ja vahendami-sega tegelevatel ettevõtetel. Suurenenud on kalatöötlemise ettevõtete läbipõimumine teiste toiduainetööstuse sektoritega.

• Alates 2009. aastast on olnud võimalik taotleda investeeringutoetusi kala töötlemisse ja turustamisse Euroopa Kalandusfondist (meede 2.3). Kuni 2010. aastani on saanud Euroopa Kalandusfondi investeeringutoetust 28 ettevõtet kokku 80 miljoni krooni ehk 5 mln euro suuruses summas.

• Euroopa kalandusfondi toetuse kaasabil on kaasaegsed külmlaod ehitanud kolm Eesti suuremat kalapüügiühistut, investeeritud on ka tootmisliinidesse ja seadmetesse, jäät-mekäitlusesse jm.

117

JAEKAUBANDUS

• Kalatoodete sortiment oli kauplustes 2011. aastal veidi laiem kui 2003. aastal, kuid seda importtoodete arvel. Eesti toodete valik oli vähenenud.

• Kui 2003. aastal olid kauplustes ülekaalus Eesti tootjate tooted, siis 2011. aastal juba välismaised, seda kõigis kauplustetüüpides, v.a turud.

• Kokku loendati kauplustes ja turgudel vaatluse käigus 1772 erinevat kala ja kalatoo-det (+14% võrreldes 2003. aastaga)38. Neist 43% oli Eestist (2003. aastal oli Eestist 62% tootenimetustest).

• Suurima valikuga tootegrupiks on kalakonservid ja kalakulinaaria, mõlemas pakkumi-sel üle 370 tootenimetuse.

• Hüpermarketite kogusortimendis39 oli üldjuhul üle 300 kalatoote, supermarketitel üle 200, neist väiksemates vaadeldud kauplustes ja turgudel üle 100. Vaadeldud kauplus-test oli kõige laiem valik Pärnu Maximas (455 toodet).

• Kalakonservide ja -kulinaaria kogusortimendis oli kaupluse kohta keskmiselt 114 toodet, sh hüpermarketites 143, väiksemates kauplustes 38.

• Värske kala valik on turgudel parem kui kauplustes, turgudel on suurem ka Eesti vete kalade valik. Supermarketitest väiksemates kauplustes reeglina värsket kala müügil ei ole (samuti ka enamikes maakauplustes).

• Eestimaised tooted on sortimendis ülekaalu säilitanud vürtsikala, soolakala, suitsukala ja kalapulkade-burgerite, veidi ka kalakulinaaria osas, turgudel ka värske kala osas.

• Importkalatoodete valik kaupluse kohta on suurenenud just külmutatud kala, konser-vide, ja surimitoodete (krabipulkade) osas. Eestimaisest toodangust on kasvanud üks-nes mereandide valik (krevettide näol).

• Vaadeldud kauplustes ja turgudel oli saadaval 60% Eesti kalatöötlemisettevõtete too-teid (35 ettevõttelt).

• Kodumaiste kalatoodete esindatus sõltub jaeketi osanikeringist ja hinnaskaalast, näi-teks Selverites ja ETK kettides oli kodumaist kaupa üle poole sortimendist, odav-kauplustes (Maxima, Säästumarket) kolmandiku ringis.

• Ettevõtetest on kaupluste valikus kõige enam esindatud Vičiunai Grupp (Leedu), kelle toodang moodustas koos gruppi kuuluva Paljassaare Kalatööstusega viiendiku kaupluste keskmisest kogusortimendist (ilma Paljassaare KT-ta seitsmendiku).

38 Erinevate tootjate samanimelised kaubad loetud eraldi, sama tootja ühenimelised kaubad eri pakendites loetud üheks nimetuseks 39 Siin kogusortiment, s.t ühe tootja samanimelise toote erinevad pakendid (näit 160g, 240g) loetud eraldi (v.a kaalukauba puhul)

118

• Eesti ettevõtetest on sortimendis kõige silmapaistvamal kohal Viru Rand OÜ, M.V.Wool AS, Paljassaare Kalatööstus AS, järgnevad Õsel Fish AS, Kõrveküla Ka-latööstus AS, Kirde Rand AS. Ülejäänud kaubamärgid ja ettevõtted on vähemmär-gatavad.

• Hulgimüüjate kaubamärkidest, mille all pakutakse valdavalt välismaist toodangut, on levinuim Kapten Grant (Kapten Grant OÜ).

• Värskest kalast oli kõige enam saadaval forell ja lõhe (enam kui 80% kauplustes), tur-gudel lisaks räim, koha, haug (80%-l), latikas, angerjas (60%-l). Kokku oli veebruaris 2011 värskelt saadaval 31 liiki kalu.

• Värske kala kättesaadavus oli võrreldes 2003. aastaga kodumaise kala osas oluliselt paranenud (karpkala, lest, koha, haug, latikas, ahven, tursk jt).

• Külmutatud kala hulgas on varasemast rohkem müügil Eesti vete ja Läänemere kala (lest, räim, tursk). Saadaval oli kokku 35 kalaliiki, enamikus kauplustes sai osta heiki, mintaid, pangasiust.

• Suitsukala on enamasti Eestis suitsutatud, kõige enam on suitsutatult saadaval lõhet, skumbriat, heiki, heeringat ja forelli.

• Soolaheeringas ja vürtsikilu on kõigis kauplustes müügil, valdavalt on see ka Eesti et-tevõtete toodang.

• Müügilolevast kalatoodete valikust (erinevatest kalatoodetest) on ligi kolmandik Lee-dust-Lätist (sh üle poole ehk 53% importtoodete nimetustest). Leedu kaubamärkide all müüakse rohkesti ka kaugematest vetest pärit kala. Lätist imporditud konservivalikus oli veebruaris 161 nimetust, Eesti konserve oli valikus 58.

• Paljud kaubad jätavad näiliselt kodumaise mulje. Värsket kala tähistavad erinevad jaeketid erinevalt. Parimat infot tootjatehase kohta annab ovaalne identifitseerimis-märk (tervisemärk).

• Toodete lõikes tehtud hinnavõrdlus näitas, et enamikul müügiartiklitel oli importtoo-dete keskmine hind soodsam kui kodumaistel.

• Turgudelt on värsket kala ja fileed, eriti Eesti vete kala, võimalik leida märksa sood-samalt kui kauplustest.

• Sama toote piires on üsnagi suuri hinnaerinevusi, sõltuvalt pakendist, tootjast, ostuko-hast vm. Näiteks vürtsikilu sai osta hinnaga 1,15€/kg (pangega) kuni 6,7€/kg (100-grammine pakend). Enamiku toodete puhul leidus ka keskmisest hinnast märksa oda-vamat kaupa.

119

KALA TARBIMMINE

• Tarbimiskoguste ja -kulutuste analüüs on tehtud Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel

• Kala ja kalatoodete tarbimine on viimastel aastatel vähenenud. 2007. aastal tarbiti 12,1 kg, 2010. aastal 10,5 kg kala ja kalatooteid elaniku kohta.

• Viimasel viiel aastal 2006-2010 tarbiti kalatooteid keskmiselt 11,7 kg aastas, s.o 2,6 kg vähem kui 2001-2005 (14,3 kg aastas).

• Ametlikel andmetel on vähenenud ka omapüütud ja tasuta saadud kala tarbimine (2001-2005 tarbiti seda ca 1,9 kg aastas, 2006-2010 ca 1,0 kg aastas).

• Vähenenud on eelkõige värske kala tarbimine, ülejäänud kalatooteid on viimasel kuuel aastal tarbitud enam-vähem püsivas koguses. Soolakala tarbimine on viimastel aastatel veidi kasvanud.

• Aastatel 2009-2010 vähenes majandussurutise tõttu ka teiste põhiliste toiduainete tarbimine.

• Rahalised kulutused kalale kasvasid kuni 2008. aastani, vähenesid 2009-2010. aastal. 2010. aastal kulutati kalale ja kalatoodetele keskeltläbi 498 kr elaniku kohta ehk 32 eurot aastas.

• Kala ja kalatoodete osakaal Eesti elanike toidukuludes on viimasel 10 aastal olnud suhteliselt püsivalt 4,0 - 4,9% piires. Osakaal tõusis vähehaaval 2007. aastani (4,9%-le), 2010. aastaks aga langes taas 4,2%-le.

• Piirkonniti on kala tarbimine väga erinev. Näiteks Hiiumaa elanik kulutab kalale kaks korda rohkem kui valgamaalane. Rannalähedastes piirkondades tarbitakse värsket kala palju rohkem kui sisemaal (Lääne-Eestis 8,2 kg värsket kala, Kesk-Eestis 3,1 kg ela-niku kohta).

• Maaelanikel on kala osakaal toidukulutustes veidi suurem kui linnas.

• Nooremad inimesed tarbivad kala vanematest oluliselt vähem. 60-aastased ja vane-mad kulutavad kalale ligi 2 korda enam kui alla 40 aastased.

• Kõrgema sissetulekuga inimestel on kulutused kalale ja kalakulutuste osakaal toidu-kulutustes suuremad.

• Lastega peredes kulutati kalale ligi kaks korda vähem pereliikme kohta kui lasteta peredes.

• Mitte-eestlastel on kala toidusedelis mõnevõrra olulisemal kohal ja kala osakaal toi-dululutustes mõnevõrra suurem kui eestlastel, kuid erinevused ei ole suured.

• Majandusolukorra paranedes peaks ka kala tarbimine taas hakkama kasvama.

120

• Kala tarbimist piirab hind. Räime, ahvena, koha jaehinnad on EKI andmetel viimase viie aasta jooksul tõusnud kiiremini kui toiduainete hinnad tervikuna.

• Kala esmakokkuostu hinnad on Eestis püsinud samal ajal üsnagi madalal tasemel.

• Kala jaehinnad on Eestis, samuti teistes uutes Euroopa Liidu riikides tõusnud palju kiiremini kui vanades EL riikides.

• Kala jaehinda Eestis mõjutab oluliselt maailmaturu hindade kõikumine (ahvena- ja kohafilee nõudlus, punase kala hinnatrendid). Eeldatavasti peaks punase kala hinna-tõus Lõuna-Ameerika kalakasvanduste taastumise mõjul lähiajal pidurduma.

• FAO andmed Eesti kalatarbimise kohta (17 kg elaniku kohta) on üpris aegunud ja si-saldavad lisaks kalale ka ligi 8 kg krevette.

• Lähiriikidega võrreldes tarbivad Eesti elanikud kala palju vähem (Soomes, Rootsis tarbitakse kala 30 kg ringis elaniku kohta, Norras, Islandil isegi 50 kg ringis). Ka Lee-dus ja Venemaal tarbitakse ametlikel andmetel kala rohkem kui Eestis.

• Värske kala halb kättesaadavus (müügilt puudumine maapiirkondades ja väiksemates kauplustes) piirab oluliselt tarbimist.

ELANIKE HINNANG OMA KALATARBIMISELE

• Kala süüakse varasemast vähem ja harvemini. Kuigi tüüpiliselt sööb täiskasvanud elanik kala ja/või kalatooteid kord nädalas, on kala tarbimissagedus viimase 8 aastaga vähenenud. 48% elanikest sõi 2011. aastal kala ja kalatooteid vähemalt kord nädalas, 27% paar korda kuus, ülejäänud harvem või üldse mitte.

• 38% vastanute peres söövad kala ka lemmikloomad (sagedamini maal). Perede rahali-sed kulutused kalale jagunevad järgmiselt: 92% inimesed ja 8% lemmikloomad.

• Oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega jäädakse pigem rahule, 57% elanikest oli oma kala ja kalatoodete söömise sagedusega rahul ja 42% mitte. Rahulolematus on suurenenud viimase 8 aasta jooksul. Selle taga on toodete kõrge hind, piiratud valik ja kättesaadavus.

• Kala söömine on Eestis vähenenud. Kõige rohkem söövad elanikud värsket räime ja kilu, soolaheeringat, vürtsikilu, kalakonserve, -preserve, kalapulki ja -burgereid ning krabipulki ja –nuudleid.

• Enim meeldib elanikele värske kala ja sellest valmistatud toidud. Kuid värsket kala süüakse tunduvalt harvemini kui 2003. aastal. Värskest kalast eelistavad elanikud räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Kallimaid värskeid kalu tarbis 81% ja kesk-mise hinnaklassi kalu 77% elanikest.

121

• Suitsukalade sööjaid on varasemast vähem ja süüakse harvemini (tüüpiliselt harvem kui kord kuus). Vähenenud on eriti odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukalade tarbimine.

• Soolakala süüakse sagedamini kui suitsukala, lemmikuks on soolaheeringas (tarbis 80% elanikest), samuti vürtsikilu (tarbis 77% elanikest).

• Kuivatatud ja vinnutatud kala sööjaid on vähe ja aastatega pole selle populaarsus tõusnud.

• Kalakonserve tarbis 2010. aastal 81% elanikest, vähemalt kord nädalas 9%, vähemalt kord kuus 36% ja harvem kui kord kuus 36% elanikest. Võrreldes 2003. aastaga on tar-bimissagedus oluliselt langenud, tunduvalt on vähenenud sagedaste tarbijate osakaal.

• Kalapulkade ja –burgerite tarbijaskond (77%) on veidi tagasihoidlikum võrreldes konservidega, vähemalt kord või paar korda nädalas sööjaid oli 9%, vähemalt kord kuus sööjaid 31%, ja 37% sõi harvemini. Tooted on populaarsemad nooremate ja väiksema sissetulekuga elanike hulgas. Tarbimissagedus on langenud.

• Krabipulkade ja –nuudlite (makra) tarbimise ulatus (76%) on lähedane kalapulkade tarbimisele, iganädalasi tarbijaid oli 8%, vähemalt kord kuus sööb krabipulki 33% ja harvemini 35% elanikest. Tooted on samuti populaarsemad nooremate inimeste, mitte-eestlaste ja ka jõukamate elanike rühmas, kuid süüakse varasemaga võrreldes harvemini.

• Kalapreserve tarbib 71% elanikest, 4% vähemalt kord nädalas, 30% kord kuus ja 37% harvemini. Söömise sagedus on muutunud harvemaks.

• Kalakulinaariatooteid tarbib 62% elanikest ja tüüpiliselt harvemini kui kord kuus. 4% sõi vähemalt paar korda nädalas, 22% vähemalt kord kuus ja 36% harvem.

• Krevette, krabisid ja vähke tarbis 2010. aastal 41% elanikest, neist 1% iga nädal, 10% vähemalt kord kuus ja 30% harvem.

• Kaaviari ja kalamarja (v.a valgumari) tarbijaid oli veidi üle kolmandiku elanikkonnast - 35%, sh 4% tarbis vähemalt korra kuus ja 31% harvemini.

• Kõige tagasihoidlikumalt tarbiti molluskeid ja muid mereande (18% elanikest), mida enamik eestimaalasi endiselt võõristab.

• Kala ja kalatoodete tarbimise üldine trend on langussuunaline, võrreldes viie aasta ta-guse ajaga on tarbimine kas vähenenud või jäänud samale tasemele ja seda vaatamata, kas oli tegemist värske või külmutatud kalaga, fileega või rookimata kalaga, kas kala oli töödeldud või mitte. Viie aasta möödudes on tarbimine jäänud samale tasemele (kõige sagedamini valitud vastus - “söön sama palju”) eelkõige järgmistes tooterüh-mades: soolaheeringas; soola-, vürtsikilu ja räim; road värskest räimest, kilust ja teis-test odavamatest kaladest; krabipulgad- ja nuudlid, kalapreservid ning kalakulinaaria-

122

tooted. Vähendati eelkõige kalakonservide, värske keskmise hinnaga kalade ning oda-vama ja keskmise hinnaklassi suitsukala tarbimist. Külmutatud kala süüakse vähem või üldse mitte.

• Tarbijad, kes sõid kala ja kalatooteid varasemast rohkem, põhjendasid seda teadliku valikuga – kala söömine on tervislik. Inimesed pööravad rohkem tähelepanu tervisele võrreldes 2003. aastaga, teadlikkus kalatarbimise positiivsetest külgedest on tõusnud, samuti on suurenenud huvi toiduvalmistamise vastu.

• Vähem süüakse kala peamiselt kõrge hinna tõttu, see on suurim takistus enamale tar-bimisele ja tarbimise samal tasemel säilitamisele.

• Kogu tarbitud kalast ja kalatoitudest süüakse kodus 78%, külas viibides 12% (samuti kodutoit) ja 10% toitlustusasutustes. Harjumused ei ole möödunud 8 aasta jooksul oluliselt muutunud.

• Kauplused olid peamiseks ostukohaks vaatamata kala liigile või töötlusastmele, kuid suhteliselt rohkem ostetakse kauplustest külmutatud kala, kalafileesid ja suitsu-, soo-la- või vürtsikala (ka konservid, preservid jt töödeldud kalatooted). Kõiki värskeid ka-lu ostetakse peamiselt kauplusest ja mida kallim kala, seda enam. Oluline osa odava-mast värskest kalast ja suitsukalast ostetakse turgudelt. Suitsukala ostmine turgudelt on tunduvalt vähenenud.

• Suuremate sissetulekute korral säilitaksid elanikud tüüpiliselt tavapärase kala ostuko-guse või suurendaksid seda. Rohkem ostetaks kallimaid kalu (lõhet ja forelli) nii värs-kena kui suitsutatuna ja soolatuna, kaaviari ja kalamarja ning keskmise kallidusega värskeid kalu ja kalafileesid. Külmutatud räimele ja kilule eelistaks tarbijaid värsket kala. Samal tasemel ostetaks soolaheeringat, soola- ja vürtsikilu, värsket räime, kilu ja teisi odavamaid kalu, kalakonserve ja -preserve, krabipulki ja -nuudleid, kalapulki ja -burgereid (51%), odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala ning külmutatud kalu. Nende toodete osas ei ole sissetulekute suurenedes oodata tarbimiskoguste hüppelist kasvu või suurt hulka uusi tarbijaid, küll aga stabiilsust.

• Kala ostmisel on elanikele kõige tähtsam toote värskus, maitse ja hind. Need tegurid on muutunud märksa aktuaalsemaks võrreldes 2003. aastaga. Vähim mõjub ostuotsu-sele kaubamärk ja pakend. Päritolumaast tähtsamaks peetakse veel lisaainete vähesust või puudumist, kala liiki ja et oleks puhastatud või roogitud.

• Värsket ja jahutatud odavamat kala eelistavad elanikud osta puhastamata kujul, kesk-mise hinnatasemega kalu aga enamasti puhastatult. Ostueelistused on viimase 8 aasta jooksul liikunud puhastatud ja fileeritud kala ostmise suunas. Kallimaid kalu ostetakse enamasti roogitult. Kui ostetakse külmutatud kalu, siis peamiselt roogitult ja fileeritult.

• Heaks hinnati kaupluste kalatoodete valikut kuues tooterühmas: soolaheeringas, kala-konservid ja -preservid, kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja -nuudlid ning kalaku-

123

linaariatooted. Ülejäänud kala ja kalatoodete valikut hinnati rahuldavaks. Halvaks ei hinnatud mitte ühegi toote valikut kaupluses, enim oldi rahulolematud odavama kala (värske, külmutatud, filee) valikuga. Võrreldes 2003. aastaga on paranenud elanike rahulolu kaupluste soolakala valikuga, kuid suurenenud rahulolematus odavama värs-ke kala valikuga. Turgudel müüdavate toodete valik ei ole nii hea kui kauplustes, see on tüüpiliselt rahuldav ja halvenenud võrreldes 2003. aastaga. Enim ollakse rahul soo-laheeringa ja värske odavama kala valikuga, enim rahulolematud aga keskmise hinna-klassi kalade valiku, kalakonservide ja -preservide, kalakulinaariatoodete, kalapulkade ja -burgerite, krabipulkade ja -nuudlite ning mereandide valikuga.

• Ostetud kala ja kalatoodete kvaliteet oli elanike hinnangul kas hea või rahuldav. Hea kvaliteediga olid värsked kallimad kalad, kallima hinnaklassi kalafileed, kallimad suitsukalad, soola- ja vürtsikilu, soolaheeringas, soolalõhe ja -forell, kalapreservid ning krabipulgad ja -nuudlid. Ülejäänud toodete kvaliteeti hinnati tüüpiliselt rahulda-vaks, st kõigi hinnaklasside külmutatud kala, odavama hinnaklassi värske kala ja kala-fileed, odavama ja keskmise hinnaklassi suitsukala, vinnutatud kala, kalakonservid, kalakulinaariatooted, mereannid, kaaviar ja kalamari.

• Kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel on viimasel aasta jooksul olnud siiski ka palju halbu kogemusi, seda nimetas 30% vastajatest. Kõige rohkem puutusid tarbijad kokku kvaliteediprobleemidega: ostetud kalad olid vanad, riknenud, purustatud, halva lõhna või maitsega, liiga pehmed, mitmekordselt külmutatud, sisaldasid liiga palju vett (külmutatud kalad) jms.

• Elanike hinnangul aitaks kala ja kalatoodete pakkumist kauplustes parandada sood-sama hinnaga toodete müümine, sooduspakkumiste tegemine, müüdavate toodete kva-liteedi tõstmine ja värske kala valiku suurendamine. Kalatoodete kvaliteet ja värske kala valik on võrreldes 2003. aastaga tarbijale palju olulisemaks muutunud. Iga teine elanik pidas väga oluliseks kodumaiste töötlejate ja tootjate toodangu eelistamist ning päritolumaa või tootja selgemat märgistamist.

• Värskel kalal oleks tarbijaid senisest tunduvalt rohkem kui hind oleks soodsam ja kala kättesaadav, st müügikoht lähedal. Spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt või kalakasva-tajalt ostaks sageli kala ja kalatooteid 61% vastanutest, 30% ostaks mõnikord ja 4% eelistaks kindlalt teha kalaoste kauplustest, 5% vastanutest ei osanud sellise võimaluse avanedes oma käitumist prognoosida. Elanike huvi alternatiivsete kalaostukohtade vastu püsib suur.

• Eesti elanike lemmikkaladeks on lõhe, forell ja räim, mitte enam heeringas, kilu ja lõ-he nagu 2003. aastal. Tarbijate eelistused on viimaste aastate jooksul oluliselt muutu-nud tänu suurte toidukaupluste (nt Rimi, Prisma, Selver, Maxima jt) regulaarsetele lõ-he ja forelli sooduspakkumistele ja kampaaniatele.

124

• Toodetest armastatakse enim tooteid heeringast, seda nii fileena, fileetükkidena, mari-naadis, õlis, erinevates kastmetes, rullides, suitsutatuna ja soolatuna.

• Lemmiktoodete tootjana nimetati kõige sagedamini Vičit (Leedu Vičiunai Grupp), Vi-ru Randa (Viru Rand OÜ) ja Esvat (AS Paljassaare Kalatööstus). Viči toodetest on lemmikuteks näiteks heeringafileed, heeringad õlis, erinevates kastmetes ja marinaa-dides ning kalapulgad ja -burgerid, krabipulgad ja makra. Esvat märgiti seoses kala-pulkadega ja Viru Randa eelkõige seoses konservidega (sprotid, räim tomatis), aga ka vürtsikilu tootjana. Tarbija eelistused lähtuvad pigem tootest kui tootjast ja kauba-märgist, viimased jäävad tahaplaanile.

• Eesti elanikud teavad hästi Viru Rand, Viči, Esva ja Kapten Grant kaubamärke, kuid üldiselt on teadmised kaubamärkidest või tootjatest vähesed või puuduvad. Kalatoo-dete kaubamärkide tuntus on jäänud tagasihoidlikuks. Kui teati kaubamärki, siis üld-juhul osati määratleda õigesti ka tootjariiki. Kõige kindlamad on tarbijad selles, et Vi-ru Rand on kodumaise kalatööstusettevõtte kaubamärk, samuti Kirde Rand, Saare Hõbe, Kipperi, Columbus, Maseko, Kriskal, M.V.Wool, Esva ja Leedevälja.

• Kalaliidu poolt 2007. aastal läbiviidud kampaaniat ja/või logot “Kala teeb head” mä-letas 18%, st viiendik täiskasvanud elanikest. Mõju oli suurem eestikeelsele tarbijale (mäletas 23%) kui vene või muud keelt rääkivale tarbijale (8%). Kampaania tõstis teadlikkust, tugevdas ja/või aitas luua kuvandit, et kala tarbimine mõjub hästi tervise-le, mis oli antud uuringu tulemuste järgi peamiseks kala tarbimise suurendamise põh-juseks. Logo võib regulaarsete kampaaniate korral omandada ulatuslikuma märgilise tähenduse, tugevdada seeläbi seoseid tarbijate ja kodumaiste tootjate vahel ning aidata suurendada kala tarbimist. Kuid märgi sõnumi mõju kahandavad tarbijate suur hinna-tundlikkus (kala on kallis), kala kvaliteedi ja kättesaadavuse, pakkumise – säilitamise probleemid ning kohalike toidumärkide märkide paljusus.

125

ÜLDKOKKUVÕTTEKS

• Eesti põhiline oma kalaressurss on ülekaalukalt Läänemere kilu ja räim ning väikse-mas mahus sisevete kalad (ahven, koha jt). Külmutatud kilu ja räime ekspordimaht on viimastel aastatel suurenenud ja kohaliku kala siseturu ressurss vähenenud (2007. aas-tal läks kilu ja räime tarbimisse ja tootmisse kokku 25,7 tuh tonni, 2010. aastal 10,5 tuh t).

• Seega on Eesti kalaturule iseloomulik ühelt poolt oma ressursside (kilu, räim) ulatus-lik väljavedu odavatele turgudele (Venemaa, Ukraina), teiselt poolt siseturu tarbimise ja tootmise orienteerumine teistele, sisseveetavatele kaladele (lõhe, forell, heeringas, heik, skumbria jt kalad).

• Eesti kalatööstus kasutab suures osas importtoorainet (lisaks kodumaise kilu-räime ekspordiks külmutamisele).

• Ahvenat ja koha eksporditakse jõukamatele turgudele (jahutatud või külmutatud fi-leena). Kuigi nende jaehind Eestis on madalam hinnast, mida saab Euroopa ekspordi-turgudelt, on nende jaehind siseturul kohaliku tarbija jaoks nii terve kalana kui filee-na suhteliselt kallis (juunis 2011. maksis ahvenafilee kauplustes ca 23€/kg, kohafilee 26€/kg). Ahvena- ja kohafilee on kauplustes kallim kui lõhe- ja forellifilee, mis mak-sis 13-14 €/kg.

• Eesti kalatööstusettevõtete müük siseturule vähenes keskmiselt 419 mln kroonilt aas-tas 2001-2005 (27 mln €) 391 mln kroonile 2006-2009. aastal (25 mln €). 2009. aastal vähenes 15 suurema Eesti kalatööstusettevõtte müük siseturule kokku 10%.

• Kalakulinaaria ja konservide import kasvas 3,5 tuh tonnilt 2003. aastal 21 tuh tonnile 2008. aastal. Ligi 90% sellest tuli Lätist-Leedust. Majandussurutise aastail oli import-toodang konkurentsivõimelisem tänu soodsamal hinnale. Seetõttu on importtooted ka-lakulinaaria ja konservide grupis jaekaubanduse tootevalikus eestimaiste toodete suh-tes 3:1 ülekaalus40. Suitsukala, soolakala ja vürtsikala osas on kodumaine tootevalik kauplustes ülekaalus (need grupid kokku samuti peaaegu 3:1).

• Statistikaameti leibkonnauuringute andmetel on Eesti elanike kala ja kalatoodete tar-bimine viimastel aastatel vähenenud. 2007. aastal tarbiti 12,1 kg, 2010. aastal 10,5 kg kala ja kalatooteid elaniku kohta. Tarbimine ongi vähenenud just värske kala osas, ülejäänud kalatoodete tarbimiskogus elaniku kohta on olnud aastast aastasse püsivam. Värsket kala tarbiti 2003. aastal elaniku kohta 8,4 kg, 2010. aastal 4,3 kg, muid kala-tooteid 2003. aastal 5,5 kg, 2010. aastal 6,2 kg elaniku kohta.

• Leibkonnakulutuste andmed näitavad ka omapüütud ja tasuta saadud kala koguste vä-henemist (1,4 kg 2005.a, 0,7 kg 2010.a).

40 nimetuste arv

126

• Elanike tarbimisstruktuur on aastatega oluliselt muutunud. 90-ndate algul oli kauban-duse poolt pakutav toidukaupade sortiment kitsas ja kohalik kala sageli asendamatu odav toiduaine pere toidulaual. Käesoleval ajal elanikud küll teavad, et kala on tervis-lik, kuid igapäevastes ostudes saab määravaks sageli toidu valmistamise mugavus, toidu kvaliteet (värskus) ja toiduportsjoni hind ning siin on tarbijal liha-, piima-, tera-viljatoodete ja köögiviljade näol kalale palju edukaid konkurente.

• Kala pakkumises peaks suurendama kohaliku värske kala kättesaadavust. Samas on oht, et Eesti väiksesmahuline turg ja tarbija madal ostuvõime ei ole äriettevõtetele at-raktiivne ja otsitakse pigem ekspordivõimalusi.

• Turgudel on värsket kala, sh Eesti vete kala saadaval laiemas valikus ja soodsama hinnaga kui kauplustes. Kala müügitingimused (puhtus, temperatuur) turgudel jätavad siiski palju soovida. Kala müügil on elanike jaoks määrava tähtsusega kala värskus. Elanikel oli palju halbu kogemusi kala kvaliteediga ja ka see vähendab kala tarbimist ja sunnib otsima teisi usaldusväärsemaid toidukaupu.

• Värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes (hüper- ja supermarketid) on viimase 10 aastaga paranenud, sh ka kohalike kalade osas. Supermarketitest väiksemates kaup-lustes (nt. Säästumarket, A ja O, Maxima X) värske kala reeglina puudub.

• Kuigi värske kala kättesaadavus suurtes kauplustes ja turgudel on paranenud, pidur-dab tarbimist oluliselt tõusnud jaehind ja majanduskriisis kannatada saanud ostujõud.

• Kilu ja räime tarbimist vähendab eelkõige värske kala halb kättesaadavus sisemaal ja väiksemates kauplustes.

• Kaaluda tuleks, kuidas edendada kalurite otsemüüki nii, et tarbijal oleks selle kohta informatsiooni ja tagatud oleks ka kala kvaliteet.

• Kala reklaamimisel ei ole mõtet, kui kala pole tarbijale kättesaadav või kui kala kvali-teet või hind tarbijale ei sobi.

• Elanike ostuvõime kasvades sooviksid nad rohkem osta just kallimaid kalu (lõhe, fo-rell, ahvenafilee jne) ja rohkem töödeldud kala (fileed, suitsukala jne).

• Kalaturg vajaks regulaarset monitooringut, sest praegu on ametlikus statistikas palju vasturääkivusi, mida tuleks info täiendava kontrolliga korrigeerida.

127

LISAD

128

Lisa 1 Kalatööstusettevõtted 2009. aastal (müügitulu vähenemise järjekorras) Jrk Ettevõte Asukoht

1 Paljassaare Kalatööstus AS Tallinn 2 Vettel OÜ Saaremaa, Pihtla vald 3 M.V.Wool AS Harjumaa, Vihterpalu 4 Saare Fishexport OÜ Saaremaa, Nasva 5 Japs AS Pärnu 6 Maseko AS Tallinn 7 Spratfil AS Tallinn 8 Viru Rand OÜ Ida-Virumaa, Toila 9 Kajax Fishexport AS Pärnumaa, Audru vald

10 Krapesk AS Tallinn 11 Pomes Feeds AS Pärnu 12 Läätsa Kalatööstus AS Saaremaa, Nasva 13 Elsamar OÜ Tallinn 14 Kõrveküla Kalatööstus AS Tartu 15 Japs M.V.M. AS Pärnumaa, Audru 16 Ösel Fish OÜ Saaremaa, Nasva 17 Pärnu Laht AS Pärnu 18 United Fish Traders OÜ Tartu 19 Kihnu Kala AS Pärnumaa, Kihnu 20 Gramus AS Tallinn 21 Kriskal AS Tallinn 22 VRHL OÜ Saaremaa, Kuressaare 23 Freshrex Group OÜ Tallinn 24 Kalma Kaubandus OÜ Tartu 25 Kallaste Kalur AS Tartumaa, Kallaste 26 Bertrand OÜ Tallinn 27 Calamaris OÜ Pärnumaa, Audru 28 Eesti Kalapüügiühistu Tallinn 29 Latikas OÜ Tartumaa, Mehikoorma 30 MOK OÜ Pärnumaa, Tahkuranna vald 31 Eesti Traalipüügi Ühistu Tallinn 32 Peipsi Kalatööstus OÜ Jõgevamaa, Kasepää vald 33 Geirom OÜ Tallinn 34 Baltic Enterprises AS Pärnu 35 Kirderand OÜ Narva-Jõesuu 36 Marlitt OÜ Tallinn 37 Sprattus OÜ Pärnu 38 Kihnu Külmhoone AS Pärnumaa, Kihnu 39 Poseidon Foods AS Tartumaa, Ülenurme vald 40 Elsamar-Fish OÜ Tallinn 41 Frimatella OÜ Narva 42 Alosa OÜ Pärnumaa, Häädemeeste 43 Arso EE AS Pärnumaa, Tahkuranna vald 44 Berkam OÜ Hiiumaa, Kärdla 45 Forkala OÜ Harjumaa, Viimsi 46 Rikken Trade OÜ Tallinn 47 Juritex OÜ Jõgevamaa, Kasepää vald 48 Papissaar OÜ Saaremaa, Kihelkonna vald

Allikas: Äriregister

129

Lisa 2

Kulutused kalale ja kalatoodetele 2010. aastal leibkonnaliikme kohta (Statistikaameti leibkonna kulutuste uuringu alusel) 2.1. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates asustustüüpides

Kokku Linnas Maal krooni 523 530 508 eurot 33,4 33,9 32,5 osakaal kulutustes toidule41 % 4,0 3,9 4,3 sh värske kala krooni 201 195 213 eurot 12,8 12,5 13,6 värske kala osakaal kulutustes kalale % 38,3 36,8 42,0 kulutused toidule kokku, krooni 12 999 13 052 12 877 kulutused toidule kokku, eurot 831 834 823

2.2. Kulutused kalale ja kalatoodetele maakonniti

Har

jum

aa

..Tal

linn

..muu

Har

jum

aa

Hiiu

maa

Ida-

Viru

maa

Jõge

vam

aa

Järv

amaa

Lään

emaa

Lään

e-V

irum

aa

Põlv

amaa

Pärn

umaa

Rap

lam

aa

Saar

emaa

Tartu

maa

Val

gam

aa

Vilj

andi

maa

Võr

umaa

krooni 571 565 589 719 495 477 389 574 551 377 557 481 705 420 351 528 480eurot 37 36 38 46 32 31 25 37 35 24 36 31 45 27 23 34 31osakaal toidukuludes % 4.3 4.2 4.6 5.2 4.2 4.3 3.0 3.9 3.9 3.5 4.1 3.6 4.7 3.4 3.2 3.9 3,7sh värske kala krooni 217 206 253 417 224 197 117 263 146 102 263 134 404 141 64 164 179 eurot 13 14 13 16 14 13 8 17 9 7 17 9 26 9 4 11 12 värske kala osakaal % 38 37 43 58 45 41 30 46 27 27 47 28 57 34 18 31 37toit kokku, eurot 855 865 824 887 750 707 833 944 895 688 860 853 968 802 712 866 829

2.3. Kulutused kalale ja kalatoodetele kuludetsiilide lõikes

detsiil I II III IV V VI VII VIII IX X krooni 153 254 414 412 497 545 564 751 885 1 121eurot 9.8 16.2 26.4 26.4 31.7 34.8 36 48 56.6 71.7osakaal toidukuludes % 3.3 3.4 4.2 3.7 3.9 3.7 3.5 4.3 4.4 4.8sh värske kala krooni 49 89 173 173 199 163 179 288 397 452 eurot 3,1 5,7 11,1 11 12,7 10,4 11,5 18,4 25,4 28,9 värske kala osakaal % 32 35 42 42 40 30 32 38 45 40toit kokku, eurot 297 477 635 717 815 930 1 016 1 110 1 279 1500

41 hõlmab kõigis tabelites toitu ja mittealkohoolseid jooke

130

2.4. Kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnapea rahvuse järgi

Kokku Eestlased Mitte-eestlased krooni 523 541 485 eurot 33,4 34,6 31,0 osakaal kulutustes toidule, % 4,0 3,9 4,2 sh värske kala

krooni 201 203 196 eurot 12,8 13,0 12,5 värske kala osakaal % 38,3 37,5 40,4

kulutused toidule kokku, eurot 831 875 735 2.5. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates perekonnatüüpides

Kokku Lastega pered Lasteta pered (sh üksikud)

krooni 523 342 663 eurot 33,4 21,9 42,4 osakaal kulutustes toidule, % 4,0 3,3 4,4 sh värske kala

krooni 201 134 253 eurot 12,8 8,6 16,1 värske kala osakaal % 38,3 39 38

kulutused toidule kokku, eurot 831 668 957 2.6. Kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnapea vanuse järgi

Kokku 16-24 25-39 40-49 50-59 60 ja enam krooni 523 398 408 385 587 772 eurot 33,4 25,4 26 24,6 37,5 49,3 osakaal toidukuludes % 4,0 3,2 3,4 3,3 4,3 5,0 sh värske kala

krooni 201 100 157 150 222 305 eurot 12,8 6,4 10,1 9,6 14,2 19,5 värske kala osakaal % 38 25 39 39 38 40

kulutused toidule kokku, eurot 831 790 759 747 867 980 2.7. Kulutused kalale ja kalatoodetele erineva sotsiaalse seisundiga leibkondades

Kokku Töötava liikmega leibkond Töötu Pensionäri

leibkond krooni 523 493 443 716 eurot 33,4 31,5 28,3 45,7 osakaal toidukuludes % 4,0 3,9 4,1 4,6 sh värske kala

krooni 201 181 259 279 eurot 12,8 11,6 16,6 17,8 värske kala osakaal % 38 37 59 39

kulutused toidule kokku, eurot 831 813 691 756

131

2.8. Kulutused kalale ja kalatoodetele erinevates tulukvintiilides

Kokku I kvintiil II kvintiil III kvintiil IV kvintiil V kvintiilkrooni 523 303 429 592 637 784 eurot 33,4 19 27 38 41 50 osakaal toidukuludes % 4,0 3.4 3.6 4.2 4.3 4.4 sh värske kala krooni 201 131 160 238 223 298 eurot 12,8 8 10 15 14 19 värske kala osakaal % 38 43 37 40 35 38 kulutused toidule kokku, eurot 831 572 758 891 949 1128

2.9. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta piirkonniti, kg

Kokku Põhja-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 3,5 3,1 5,2 8,2 3,6 Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 Kuivatatud, soolatud või suitsutatud kala ja mereannid, kg 3,2 3,0 4,9 2,7 3,2 3,2

Muu konserveeritud või töödeldud kala ja mereannid, kg 2,9 3,1 2,9 2,7 2,9 2,7

Kokku (toote kaalus) 10,5 9,7 10,9 10,6 14,4 9,6 2.10. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta erinevates tulukvintiilides, kg

Kokku I kvintiil

II kvintiil

III kvintiil

IV kvintiil

V kvintiil

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 3,4 3,7 6,2 4,1 4,5 Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0 0,1 0,1 0,1 0,1 Kuivatatud, soolatud või suitsutatud kala ja mereannid, kg 3,2 1,8 3,0 3,9 4,1 4,2

Muu konserveeritud või töödeldud kala ja mereannid, kg 2,9 1,9 2,7 3,2 3,5 3,9

Kokku (toote kaalus) 10,5 7,1 9,5 12,4 11,8 12,7 2.11. Kala ja kalatoodete ostukogused leibkonnaliikme kohta erinevates peretüüpides, kg

Kokku Lasteta leibkonnad

Lastega leibkonnad

Värske, jahutatud või külmutatud kala, kg 4,3 5.8 2.2 Värsked, jahutatud või külmutatud mereannid, kg 0,1 0.1 0.1 Kuivatatud, soolatud või suitsutatud kala ja mereannid, kg 3,2 4.4 1.8

Muu konserveeritud või töödeldud kala ja mereannid, kg 2,9 3.5 2.1

Kokku (toote kaalus) 10,5 13,8 6,2

132

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

EL

üld

100.

010

3.2

107.

911

2.4

115.

111

5.9

117.

912

2.7

126.

613

0.6

131.

213

3.6

Aus

tria

100.

099

.710

0.7

102.

110

1.9

104.

110

6.4

107.

311

3.3

117.

612

1.2

120.

5B

elgi

a10

0.0

102.

911

0.1

113.

311

2.0

112.

111

4.7

118.

812

8.3

134.

212

9.9

132.

6B

ulga

aria

100.

010

2.5

119.

212

3.9

114.

310

7.9

119.

413

4.3

137.

415

1.5

171.

916

9.8

Ees

ti10

0.0

103.

111

1.2

120.

512

2.0

121.

612

8.9

142.

714

8.8

154.

416

0.5

170.

2H

ispa

ania

100.

010

4.9

110.

111

5.8

120.

012

2.6

127.

013

2.9

136.

013

8.5

134.

613

6.6

Hol

land

100.

010

4.7

115.

812

2.9

124.

812

2.4

122.

612

6.5

126.

213

1.7

133.

713

4.5

Iiri

100.

010

7.4

113.

711

8.4

120.

912

2.2

116.

012

1.5

126.

512

9.6

125.

512

1.2

Itaa

lia10

0.0

102.

910

8.0

112.

811

7.7

119.

512

0.9

125.

512

9.6

134.

613

7.4

139.

5K

reek

a10

0.0

102.

310

6.7

113.

712

4.4

124.

412

2.4

124.

112

9.9

135.

014

1.8

146.

7K

üpro

s10

0.0

102.

710

6.4

112.

912

3.9

127.

113

2.7

140.

614

0.1

141.

114

4.6

150.

2L

eedu

100.

094

.611

0.0

116.

210

0.3

99.6

111.

912

3.1

129.

113

8.4

147.

114

6.2

Lux

embu

rg10

0.0

104.

911

4.7

118.

911

9.6

118.

712

0.9

125.

113

1.3

130.

813

1.6

135.

4L

äti

100.

099

.510

5.1

111.

811

4.5

122.

014

0.0

157.

316

7.9

188.

120

6.6

204.

8M

alta

100.

010

0.1

107.

410

8.7

111.

311

2.3

111.

610

7.6

121.

812

8.1

135.

215

1.9

Pool

a10

0.0

104.

511

8.7

122.

212

0.6

121.

212

4.8

127.

212

9.3

133.

214

4.9

150.

7Po

rtug

al10

0.0

104.

811

2.4

115.

011

3.5

111.

611

1.1

114.

512

0.0

122.

111

1.4

109.

2Pr

ants

usm

aa10

0.0

102.

910

6.4

109.

511

1.3

111.

211

1.5

114.

511

6.0

119.

911

9.7

121.

0R

oots

i10

0.0

100.

910

5.3

116.

611

8.5

117.

411

8.8

123.

912

6.7

132.

313

7.4

137.

7R

umee

nia

100.

012

1.5

131.

613

9.6

148.

915

3.7

156.

516

0.8

167.

016

9.9

Saks

amaa

100.

010

1.3

106.

611

1.9

113.

711

4.3

116.

312

1.9

126.

012

8.4

131.

913

6.6

Slov

akki

a10

0.0

105.

511

3.2

119.

712

5.0

128.

512

6.9

129.

113

0.9

133.

713

4.6

135.

5Sl

ovee

nia

100.

011

0.5

120.

212

6.1

130.

413

1.5

136.

714

2.9

158.

217

4.0

175.

8So

ome

100.

010

2.8

104.

210

7.1

108.

610

8.5

112.

111

8.0

124.

513

1.7

133.

713

5.2

Suur

brita

nnia

100.

010

2.2

104.

110

7.1

105.

610

3.8

105.

511

3.8

123.

412

9.5

134.

314

3.1

Taa

ni10

0.0

103.

710

5.0

113.

811

3.8

112.

111

2.1

122.

012

9.9

136.

513

8.7

140.

1T

šehh

i10

0.0

105.

010

5.6

101.

699

.699

.410

1.0

103.

410

8.3

110.

911

1.6

Ung

ari

100.

010

9.6

112.

811

5.9

116.

912

0.3

128.

613

7.2

151.

116

1.2

Isla

nd10

0.0

111.

911

8.6

130.

313

2.3

131.

913

7.2

141.

214

6.6

167.

218

1.4

204.

7N

orra

100.

010

4.7

106.

710

6.3

107.

910

8.4

110.

011

0.1

111.

711

6.6

120.

912

1.0

Švei

ts10

0.0

100.

810

3.2

105.

710

3.3

100.

4

Lisa 3 3.1. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides (1999=100) Allikas: Eurostat

133

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

apr.1

1EL

kok

ku84

.887

.591

.695

.497

.798

.310

0.0

104.

110

7.4

110.

811

1.3

113.

311

6.8

Aus

tria

94.0

93.7

94.7

96.0

95.8

97.9

100.

010

0.9

106.

511

0.5

114.

011

3.3

118.

1B

elgi

a87

.289

.896

.098

.897

.797

.710

0.0

103.

611

1.9

117.

011

3.3

115.

611

6.0

Bul

gaar

ia83

.785

.899

.810

3.7

95.7

90.3

100.

011

2.4

115.

012

6.9

144.

014

2.2

151.

2Ee

sti

77.6

79.9

86.2

93.5

94.7

94.3

100.

011

0.7

115.

411

9.8

124.

513

2.0

144.

6H

ispa

ania

78.7

82.6

86.7

91.2

94.5

96.5

100.

010

4.6

107.

010

9.0

106.

010

7.5

109.

7H

olla

nd81

.685

.494

.410

0.2

101.

899

.910

0.0

103.

210

2.9

107.

410

9.1

109.

711

0.3

Iiri

86.2

92.6

98.0

102.

110

4.2

105.

310

0.0

104.

710

9.0

111.

710

8.2

104.

510

4.3

Itaal

ia82

.785

.189

.393

.397

.398

.810

0.0

103.

810

7.2

111.

311

3.6

115.

411

8.4

Kre

eka

81.7

83.6

87.2

92.8

101.

610

1.6

100.

010

1.4

106.

111

0.3

115.

811

9.8

124.

0K

üpro

s75

.477

.480

.285

.193

.495

.810

0.0

106.

010

5.6

106.

410

9.0

113.

212

9.1

Leed

u89

.484

.698

.310

3.9

89.7

89.0

100.

011

0.0

115.

412

3.7

131.

413

0.6

142.

3Lu

ksem

burg

82.7

86.8

94.9

98.4

99.0

98.2

100.

010

3.5

108.

610

8.2

108.

811

2.0

115.

2Lä

ti71

.471

.175

.179

.981

.887

.210

0.0

112.

411

9.9

134.

414

7.6

146.

315

4.5

Mal

ta89

.689

.796

.297

.499

.710

0.7

100.

096

.410

9.1

114.

812

1.2

136.

113

2.6

Pool

a80

.183

.795

.197

.996

.697

.110

0.0

101.

910

3.6

106.

711

6.1

120.

712

6.2

Portu

gal

90.0

94.3

101.

110

3.4

102.

110

0.4

100.

010

3.0

108.

010

9.9

100.

298

.210

4.8

Pran

tsus

maa

89.7

92.2

95.4

98.2

99.8

99.7

100.

010

2.7

104.

010

7.5

107.

310

8.5

111.

1R

oots

i84

.284

.988

.798

.199

.798

.810

0.0

104.

310

6.6

111.

311

5.6

115.

911

4.3

Rum

eeni

a:

:67

.181

.688

.493

.810

0.0

103.

210

5.1

107.

911

2.1

114.

111

7.2

Saks

amaa

86.0

87.1

91.7

96.2

97.8

98.3

100.

010

4.8

108.

411

0.4

113.

411

7.5

121.

6Sl

ovak

kia

78.8

83.2

89.3

94.3

98.5

101.

310

0.0

101.

810

3.1

105.

410

6.1

106.

810

9.3

Slov

eeni

a:

76.0

84.0

91.4

95.9

99.1

100.

010

3.9

108.

612

0.3

132.

313

3.7

137.

4So

ome

89.2

91.7

93.0

95.5

96.8

96.8

100.

010

5.3

111.

011

7.5

119.

312

0.6

132.

9Su

urbr

itann

ia94

.896

.998

.710

1.5

100.

198

.410

0.0

107.

911

7.0

122.

812

7.3

135.

714

3.0

Taan

i89

.292

.597

.110

1.5

101.

510

0.0

100.

010

8.8

115.

912

1.8

123.

712

5.0

125.

6Tš

ehhi

:10

0.6

105.

610

6.2

102.

210

0.2

100.

010

1.6

104.

010

8.9

111.

611

2.3

112.

3U

ngar

i:

:85

.693

.896

.599

.210

0.0

102.

911

0.1

117.

412

9.3

137.

914

2.7

Isla

nd72

.981

.686

.594

.996

.496

.110

0.0

102.

910

6.9

121.

913

2.2

149.

115

4.9

Nor

ra90

.995

.297

.096

.698

.198

.510

0.0

100.

110

1.5

106.

010

9.9

110.

011

4.4

Švei

ts:

::

::

:10

0.0

100.

810

3.2

105.

710

3.3

100.

497

.8

3.2. Kalatoodete hinnamuutused 1999-2010 Eestis ja teistes riikides (2005=100) Allikas: Eurostat

134

LISA 4.1

KALA JA KALATOOTED TEIE TOIDULAUAL

KALA TARBIMINE

1. KUI SAGELI OLETE VIIMASE AASTA JOOKSUL KALA JA KALATOOTEID SÖÖNUD? Vähemalt paar korda nädalas 16 Umbes kord nädalas 32 Vähemalt paar korda kuus 27 Umbes kord kuus 15 Harvemini 9 Ei söö kala ega kalatooteid üldse 1 2. KAS OLETE RAHUL OMA KALA JA KALATOODETE SÖÖMISSAGEDUSEGA?

Jah, olen täiesti rahul 20 Olen enam-vähem rahul 37

Pigem ei ole rahul 30 Ei ole üldse rahul 12 Ei oska öelda 1

3. KUI TE PRAEGUSEL AJAL EI SÖÖ ÜLDSE KALA EGA KALATOOTEID VÕI SÖÖTE LIIGA

VÄHE, SIIS MIS PÕHJUSEL? (% vastanutest, kes ei ole kala või kalatoodete söömissagedusega üldse rahul või pigem rahul, n=479)

Seda Seda Seda kindlasti mõnevõrra mitte Kala ja kalatooted on liiga kallid 71 25 4 Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on väike 32 45 23 Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike 30 40 30 Kala ja kalatooted ei ole alati kättesaadavad, müügikohad on kaugel 29 40 31 Kala ja kalatoodete kvaliteet ei rahulda 19 40 41 Kalaroogade valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas 22 30 48 Mulle ei maitse kala ja kalatooted 3 7 90 Muud vastust märkis 8%

4. PALUN HINNAKE, KAS JA KUI SAGELI TE SÕITE 2010. AASTAL ERINEVAID KALATOITE?

Vähemalt kord või

paar nädalas

Vähemalt korra kuus Harvem

Ei söönud üldse



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 4 12 17 67 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, 3 20 37 40

135

Vähemalt kord või

paar nädalas

Vähemalt korra kuus Harvem

Ei söönud üldse

tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 1 9 31 59



Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 4 19 39 38 Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 1 14 44 41

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 1 13 36 50 Soola-, vürtsikilu, räim 9 31 33 27 Soolaheeringas 18 37 25 20 Soolalõhe, -forell 3 19 37 41 Kuivatatud, vinnutatud kala 2 6 25 67

Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 9 36 36 19

Kalapreservid* plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 4 30 37 29

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

4 22 36 38

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 9 31 37 23 Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 8 33 35 24 Krevetid, krabid, vähid 1 10 30 59 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 0 2 16 82 Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari** 0 4 31 65

* kalapreserv - kuumtöötlemata kalatoode (kalakonserv on kuumtöödeldud) ** valgumari - toodetud piima-, muna vms valkudest 5. PALUN HINNAKE, KUIDAS ON MUUTUNUD TEIE KALA JA KALATOODETE SÖÖMINE VÕRRELDES SELLEGA, MIS OLI 5 AASTAT TAGASI?

Söön rohkem

Söön sama palju

Söön vähem

Ei oska öelda



Road külmutatud kalast (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 2 15 30 53 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 3 23 34 40


136

Söön rohkem

Söön sama palju

Söön vähem

Ei oska öelda




Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 6 21 32 41 Soola-, vürtsikilu, räim 5 42 26 26 Soolaheeringas 11 48 23 18 Soolalõhe, -forell 9 26 30 35 Kuivatatud, vinnutatud kala 3 14 24 59 Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 6 38 40 16

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 5 35 34 26

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

9 29 29 33

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 8 35 36 21 Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 9 36 32 23 Krevetid, krabid, vähid 7 14 25 54 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 4 7 18 71 Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 5 12 24 59

6. KUI TE SÖÖTE MÕNINGAID KALATOOTEID PRAEGU ROHKEM KUI 5 AASTAT TAGASI, SIIS MIS PÕHJUSEL? (mitu vastusvarianti) Kala ja kalatooted on praegu odavamad 3 Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on praegu suurem 25 Kalaroogade valik toitlustusasutustes on praegu suurem 8 Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt on parem 20 Kala ja kalatoodete kvaliteet on paranenud 13 Kala ja kalatooted on praegu maitsvamad 9 Endale meeldib kalaroogasid valmistada 18 Söön teadlikult rohkem kala, sest see on tervislik 39 Söön rohkem kala liha asemel (liha asendaja) 15

Muud vastust märkis 6% vastanutest

7. KUI TE SÖÖTE MÕNINGAID KALATOOTEID PRAEGU VÄHEM KUI 5 AASTAT TAGASI, SIIS MIS PÕHJUSEL? (mitu vastusvarianti) Kala ja kalatooted on praegu kallimad 57 Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on praegu väiksem 13 Kalaroogade valik toitlustusasutustes on praegu väiksem 6 Kala ja kalatoodete kättesaadavus üldiselt on kehvem, sest kala müüakse kaugel 17 Kala ja kalatoodete kvaliteet on praegu halb või halvenenud 11 Kala ja kalatooted pole enam nii maitsvad 11 Kalaroogade valmistamine on aja- ja töömahukas 14 Söön teadlikult rohkem köögivilju, taimetoitu 12 Toodetes sisalduvate lisaainete tõttu 14

Muud vastust märkis 10% vastanutest

137

8. PALUN HINNAKE LIGIKAUDU, KUI SUURE OSA VIIMASE AASTA JOOKSUL TEIE POOLT SÖÖDUD KALAST SÕITE TE KODUS, KUI SUURE OSA TOITLUSTUSASUTUSTES JA KÜLAS VIIBIDES? Kodus 78% Toitlustusasutustes 10% Külaskäikudel 12%

Kokku 100%

KALA OSTMINE

9. KALA JA KALATOODETE OSTUVÕIMALUSED ON ERI PIIRKONDADES ERINEVAD. OSA INIMESI PÜÜAB ISE KALA VÕI SAAB SEDA TUTTAVATELT. KUST OSTATE VÕI SAATE KALA JA KALATOOTEID TEIE (TEIE PERE)? Märkige ligikaudsed protsendid Teie (Teie pere) poolt ostetud või tasuta saadud kala ja kalatoodete kogustest nii, et rida kokku annaks 100%.

Kauplu-sest Turult

Kalurilt, kalakasva-tajalt, kala-kaupmehelt

Püüame (teeme)

ise, saame tuttavatelt

KOKKU Ei osta

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 50% 33% 11% 6% 100% 14% Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 52% 21% 13% 14% 100% 24%

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 77% 10% 8% 5% 100% 18%

Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 76% 18% 3% 3% 100% 42% Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

81% 13% 3% 3% 100% 30%


Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 73% 20% 3% 4% 100% 35% Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

78% 12% 4% 6% 100% 28%


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 70% 18% 5% 7% 100% 27%

Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 65% 13% 10% 12% 100% 31%

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 79% 9% 6% 6% 100% 37% Soola-, vürtsikilu, räim 84% 8% 2% 6% 100% 23% Soolaheeringas 86% 11% 2% 1% 100% 14% Soolalõhe, -forell 81% 6% 2% 11% 100% 33% Kuivatatud, vinnutatud kala 53% 9% 10% 28% 100% 48%

138

10. KUI TE (TEIE PERE) SISSETULEKUD OLEKSID SUUREMAD, SIIS KUIDAS SEE MÕJUTAKS TEIE KALA JA KALATOODETE OSTMIST (tarbimist)? Ostaksin

rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem

Ei oska öelda

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 18 59 4 19 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 39 3 18


Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 7 45 14 34 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 17 43 12 28





Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 45 29 3 23 Soola-, vürtsikilu, räim 12 62 5 21 Soolaheeringas 13 68 4 15 Soolalõhe, -forell 41 34 2 23 Kuivatatud, vinnutatud kala 11 37 4 48

Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 19 55 10 16

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 17 56 7 20

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt) 28 42 7 23

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 14 51 14 21 Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 16 52 8 24 Krevetid, krabid, vähid 36 26 3 35 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 22 26 4 48 Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 41 22 2 35

139

11. Mis on teie jaoks kala ostmisel tähtis? Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis

Värskus 97 2 1 Maitse 87 8 5 Kala liik 53 37 10 Pakend 7 45 48 Hind 73 23 4 Tootja (bränd) 12 49 39 Päritolumaa 26 49 25 Kala püügipiirkond, kasvatamise koht 20 45 35 Lisaainete vähesus, puudumine (tootes) 55 30 15 Et kala oleks puhastatud, roogitud 32 43 25 Et kala oleks fileeritud 18 43 39

Muud vastust märkis 2% vastanutest 12. KUI OSTATE VÄRSKET VÕI KÜLMUTATUD KALA, SIIS MILLISEL KUJUL?

Enamasti puhastamata,

rookimata

Enamasti roogitult

Enamasti fileeritult Ei osta

Värske ja jahutatud kala Räim, kilu jt odavamad kalad 64 14 5 17 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 36 31 11 22


Külmutatud kala Räim, kilu jt odavamad kalad 18 13 9 60 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 7 27 31 35

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 5 21 25 49 13. PALUN HINNAKE KALA JA KALATOODETE VALIKUT KAUPLUSES JA TURUL, KUST TE TAVALISELT TOIDUKAUPU OSTATE?


Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 17 47 36 31 55 14 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 15 47 38 22 53 25

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 38 45 17 21 54 25

Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 16 49 35 16 57 27 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 18 60 22 12 59 29

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 24 51 25 15 54 31

Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 18 46 36 14 54 32 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, 18 56 26 12 56 32

140


tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 35 47 18 17 54 29

Suitsu-, soola ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 22 56 22 25 56 19 Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 21 52 27 22 55 23

Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 30 49 21 20 53 27 Soola-, vürtsikilu, räim 41 48 11 27 55 18 Soolaheeringas 47 45 8 38 49 13 Soolalõhe, -forell 39 47 14 20 55 25 Kuivatatud, vinnutatud kala 15 50 35 21 50 29

Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 56 41 3 22 55 23

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 55 42 3 22 53 25

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

47 46 7 16 51 33

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 55 43 2 19 54 27 Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 57 41 2 17 53 30 Krevetid, krabid, vähid 33 49 18 10 41 49 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 24 47 29 8 36 56 Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 28 51 21 9 40 51

14. PALUN HINNAKE KALA JA KALATOODETE KVALITEETI NENDE TOODETE PUHUL, MIDA TE OLETE 2010. AASTA JOOKSUL OSTNUD?

Hea Rahuldav Halb

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 49 48 3 Lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad 40 57 3 Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 61 37 2

Külmutatud kala (v.a kalafileed) Räim, kilu jt odavamad kalad 27 63 10 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 29 62 9

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 37 57 6

Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud) Räim, kilu jt odavamad kalad 39 55 6 Lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad 38 55 7

Lõhe, forell, koha jt kallimad kalad 57 41 2

Suitsu-, soola ja kuivatatud kala Suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad 40 55 5 Suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad 44 52 4

141

Hea Rahuldav Halb Suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad 53 44 3 Soola-, vürtsikilu, räim 55 43 2 Soolaheeringas 60 38 2 Soolalõhe, -forell 57 41 2 Kuivatatud, vinnutatud kala 33 56 11 Muud kalatooted Kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms) 45 50 5

Kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt) 48 48 4

Kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt) 46 50 4

Kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud) 42 51 7 Krabipulgad ja –nuudlid (makra) 48 47 5 Krevetid, krabid, vähid 43 50 7 Molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt) 30 57 13 Kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari 42 51 7

15. MIDA PEAKSID TEIE ARVATES TEGEMA KAUPLUSED, ET PARANDADA KALA JA KALATOODETE PAKKUMIST (müümist)?

Väga oluline

Mõnevõrra oluline

Eba-oluline

Suurendama värske kala valikut 70 25 5 Suurendama külmutatud kala valikut 16 53 31 Suurendama suitsu-, soola- ja kuivatatud kala valikut 27 51 22 Suurendama muude kalatoodete (vt nimekiri eelmises küsimuses) valikut 21 56 23 Eelistama kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid 55 35 10 Tegema kalatoodetele sooduspakkumisi 78 18 4 Hankima kvaliteetsemaid kalatooteid 70 27 3 Pakkuma kalatooteid soodsama hinnaga 80 18 2 Märkima (hinnasiltidel, etikettidel) selgemalt päritolumaa ja/või tootja 46 44 10 Lisada värske, jahutatud, külmutatud, suitsutatud kala juurde teave kala püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta 38 45 17

Muud vastust märkis 4% vastanutest 16. KUI TEIL OLEKS VÕIMALIK VÄRSKET KALA JA KALATOOTEID OSTA SPETSIAALSELT KALATURULT OTSE KALURILT (KALAKASVATAJATELT), KAS TEEKSITE SEDA? Jah, ostaksin sageli 61

Ostaksin mõnikord 30 Ei ostaks, sest eelistan neid osta kauplustest 4 Ei oska öelda 5

142

EELISTUSED JA KALATOOTJAD 17. KALA JA KALATOODETE SÖÖMISEL ON PALJUDEL ELANIKEL KUJUNENUD VÄLJA LEMMIKKALAD JA LEMMIK KALATOOTED. MILLISED NEED ON? Kui teate, märkige ka nende tootja või kaubamärk. (märkige kuni 2 lemmikkala ja kuni 2 lemmik kalatoodet)

Lemmikkala küsimusele vastas kokku 1021 inimest, nimetati 2334 lemmikkala (vt küsitluse tulemused). Lemmikkalatoote pani ankeeti kirja 890 inimest, nimetati 1551 toodet. Kalatoote tootjat või kaubamärki nimetas 433 inimest, kokku nimetati 675 tootjat/kaubamärki (vt küsitluse tulemused). 18. OSAD KALATÖÖSTUSETTEVÕTTED JA HULGIMÜÜJAD KASUTAVAD OMA TOODETE MÜÜGIL KAUBAMÄRKE (BRÄNDI-NIMESID). MÄRKIGE MILLISEID KALATOODETE KAUBAMÄRKE (BRÄNDE) OLETE MÄRGANUD NING KUI TEATE, SIIS KA NENDE TOOTJA NIMI.

Kaubamärk Teab tootja

nime/tootjariiki, kaubamärki ei tea

Teab tootjat/tootjariiki ja kaubamärki

Teab kaubamärki, tootjat/tootjariiki ei tea

Ei ole märganud, ei tea ei tootja

nime/tootjariiki ega kaubamärki

Viru Rand 21 13 53 13 M.V.Wool 3 2 15 80 Esva 12 5 60 23 Viči 12 6 67 15 Kirde Rand 9 2 12 77 Saare Hõbe 9 2 10 79 Leedevälja 6 2 15 77 Makra 2 1 47 50 Kaluri 7 2 31 60 Kapten Grant 3 2 51 44 Kipperi 1 1 11 87 Zigmas 1 1 6 92 Columbus 0 0 17 83 Poseidon 1 1 12 86 Maseko 4 1 11 84 Kriskal 1 0 12 87 Gurmé 0 0 9 91 Grand Ocean 0 0 17 83

19. KAS TE OLETE MÄRGANUD „KALA TEEB HEAD” KAMPAANIAT VÕI MÄRKI? Jah, olen märganud 18 Ei ole märganud 82 20. KAS TEIL ON VIIMASE AASTA JOOKSUL OLNUD HALBU KOGEMUSI KALA JA KALATOODETE OSTMISEL VÕI SÖÖMISEL? Ei ole 70 Jah on 30 Kui on, siis millised need halvad kogemused on olnud? Lahtisele küsimusele vastas 28% vastanutest 21. KAS TEIE PERES ON KA LEMMIKLOOMI, KES SÖÖVAD KALA? Jah on 38 Ei ole 62 22. KUIDAS JAGUNEVAD TEIE PERE KULUTUSED KALALE (RAHALISELT) PERELIIKMETE JA LEMMIKLOOMADE VAHEL? Märkige ligikaudse hinnanguna! Pereliikmed (inimesed) 92% Lemmikloomad 8%

Kokku 100%

143

LISA 4.2

Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes Lisa 4.2.1

Kui sageli olete viimase aasta jooksul kala ja kalatooteid söönud? (% vastanutest)

Vähemalt

paar korda

nädalas

Umbes kord

nädalas

Vähemalt paar

korda kuus

Umbes kord kuus harvemini

Ei söö kala ega

kala-tooteid üldse

Keskmiselt 16 32 27 15 9 1 Regioon Põhja-Eesti 16 30 29 13 10 2 Kesk-Eesti 14 38 22 13 13 0 Kirde-Eesti 15 26 29 21 9 0 Lääne-Eesti 26 36 18 11 9 0 Lõuna-Eesti 14 33 31 16 6 0 Elukoht Tallinn 15 30 28 14 11 2 suured linnad 16 31 26 20 7 0 väikelinnad 16 32 28 14 10 0 alevik, maa 17 35 27 12 8 1 Rahvus eestlased 16 33 28 13 9 1 muu rahvus 17 29 26 18 9 1 Vanus 18 - 29 aastased 9 25 33 18 13 2 30 - 49 aastased 13 36 26 15 10 0 50 - 64 aastased 21 33 30 11 5 0 65 - 74 aastased 30 34 18 11 6 1 Sugu naised 16 31 28 16 9 0 mehed 17 33 27 13 9 1 Haridus alg- ja põhiharidus 23 28 17 12 19 1 kesk ja -eriharidus 16 35 26 12 11 0 kõrgharidus 15 30 31 18 5 1 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 13 25 23 14 24 1 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 16 32 26 14 11 1 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 19 33 27 14 7 0 384-511 € (6001-8000 kr) 13 33 30 14 8 2 512-639 € (8001-10 000 kr) 16 33 28 18 5 0 üle 639 € (üle 10 000 kr) 16 36 29 14 5 0

Lisa 4.2.2

Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega? (% vastanutest)

Jah, olen täiesti rahul

Olen enam-vähem rahul

Pigem ei ole rahul

Ei ole üldse rahul

Ei oska öelda

Keskmiselt 20 37 30 12 1 Regioon Põhja-Eesti 18 37 32 12 1 Kesk-Eesti 17 43 26 13 1 Kirde-Eesti 21 37 26 16 0 Lääne-Eesti 28 35 28 9 0 Lõuna-Eesti 19 34 34 12 1 Elukoht Tallinn 17 35 35 11 2 suured linnad 20 37 29 14 0 väikelinnad 19 39 26 15 1 alevik, maa 24 35 30 11 0 Rahvus eestlased 19 35 34 11 1 muu rahvus 21 40 23 15 1 Vanus 18 - 29 aastased 22 38 31 8 1 30 - 49 aastased 15 39 31 14 1 50 - 64 aastased 25 32 30 13 0 65 - 74 aastased 20 42 24 13 1 Sugu naised 17 33 36 13 1 mehed 23 41 24 11 1 Haridus alg- ja põhiharidus 25 33 25 12 5 kesk ja -eriharidus 21 36 28 15 0 kõrgharidus 17 38 35 9 1 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 19 34 24 20 3 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 19 31 37 13 0 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 22 38 26 13 1 384-511 € (6001-8000 kr) 18 41 28 12 1 512-639 € (8001-10 000 kr) 17 40 33 10 0 üle 639 € (üle 10 000 kr) 22 37 34 6 1

144

Lisa 4.2.3 Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega?

(% vastanutest, kes ei ole kala ja kalatoodete söömissagedusega üldse rahul või pigem ei ole rahul, n=479)

Kala ja kalatooted on liiga kallid Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte

Keskmiselt 71 25 4 Regioon Põhja-Eesti 64 31 5 Kesk-Eesti 88 12 0 Kirde-Eesti 80 17 2 Lääne-Eesti 69 27 4 Lõuna-Eesti 72 23 5 Elukoht Tallinn 63 31 6 suured linnad 81 15 4 väikelinnad 77 20 2 alevik, maa 69 27 4 Rahvus eestlased 68 26 6 muu rahvus 79 21 0 Vanus 18 - 29 aastased 68 31 1 30 - 49 aastased 67 24 9 50 - 64 aastased 75 25 1 65 - 74 aastased 83 16 2 Sugu naised 73 24 4 mehed 67 27 5 Haridus alg- ja põhiharidus 90 10 0 kesk ja -eriharidus 76 22 2 kõrgharidus 62 31 7 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 96 4 0 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 77 21 2 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 71 24 5 384-511 € (6001-8000 kr) 72 24 3 512-639 € (8001-10 000 kr) 59 33 8 üle 639 € (üle 10 000 kr) 46 43 11

Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega? (% vastanutest, kes ei ole kala ja kalatoodete söömissagedusega üldse rahul või pigem ei ole rahul, n=479)

Kala ja kalatoodete valik kaupluses/turul on väike Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte


145


Kalaroogade valik toitlustusasutustes on väike Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte


Kas olete rahul oma kala ja kalatoodete söömissagedusega?

(% vastanutest, kes ei ole kala ja kalatoodete söömissagedusega üldse rahul või pigem ei ole rahul, n=479)

Kala ja kalatooted ei ole alati kättesaadavad, müügikohad on kaugel Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte


146


Kala ja kalatoodete kvaliteet ei rahulda Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte



Kalaroogade valmistamine kodus on töö- ja ajamahukas Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte


147


Mulle ei maitse kala ja kalatooted Seda kindlasti Seda mõnevõrra Seda mitte


Lisa 4.2.4 Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid kalatoite?

(% vastanutest) Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas

Vähemalt korra kuus Harvem Ei söönud

üldse

Keskmiselt 15 34 35 16 Regioon Põhja-Eesti 13 29 38 20 Kesk-Eesti 12 42 34 12 Kirde-Eesti 14 28 35 23 Lääne-Eesti 27 36 31 6 Lõuna-Eesti 16 40 31 13 Elukoht Tallinn 10 29 40 21 suured linnad 15 28 38 19 väikelinnad 18 42 29 11 alevik, maa 19 36 32 13 Rahvus eestlased 15 36 37 12 muu rahvus 16 28 30 26 Vanus 18 - 29 aastased 10 30 41 19 30 - 49 aastased 11 34 38 17 50 - 64 aastased 20 36 31 13 65 - 74 aastased 31 36 20 13 Sugu naised 14 33 36 17 mehed 17 34 33 16 Haridus alg- ja põhiharidus 30 32 25 13 kesk ja -eriharidus 18 37 31 14 kõrgharidus 9 29 42 20 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 23 23 37 17 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 19 35 33 13 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 16 41 27 16 384-511 € (6001-8000 kr) 6 32 46 16 512-639 € (8001-10 000 kr) 14 31 36 19 üle 639 € (üle 10 000 kr) 11 28 40 21

148

Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid kalatoite? (% vastanutest)

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


Kas ja kui sageli te sõite 2010. aastal erinevaid kalatoite?

(% vastanutest) Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


149


Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


150


Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): räim, kilu jt odavamad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


151


Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


152


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


153


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulõhe, -forell jt kallimad kalad

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


154


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolaheeringas

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


155


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: kuivatatud, vinnutatud kala

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Muud kalatooted: kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


156


Muud kalatooted: kalapreservid plekk-karbis (Tallinna kilud, Balti vürtsikilud, heeringas, makrell, tuunikala, soolalõhe õlis jt)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Muud kalatooted: kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


157


Muud kalatooted: kalapulgad ja kalaburgerid (külmutatud, paneeritud)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Muud kalatooted: krabipulgad ja –nuudlid (makra)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


158


Muud kalatooted: krevetid, krabid, vähid

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse



(% vastanutest) Muud kalatooted: molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt)

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


159


Muud kalatooted: kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jms mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari

Vähemalt kord või

paar nädalas


üldse


Lisa 4.2.5 Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine võrreldes sellega, mis oli 5 aastat tagasi?

(% vastanutest) Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Söön rohkem

Söön sama palju Söön vähem Ei oska

öelda, ei tarbi Keskmiselt 8 40 36 16 Regioon Põhja-Eesti 8 39 35 18 Kesk-Eesti 6 42 34 18 Kirde-Eesti 3 38 42 17 Lääne-Eesti 8 53 33 6 Lõuna-Eesti 11 38 37 14 Elukoht Tallinn 8 38 35 19 suured linnad 7 34 41 18 väikelinnad 6 45 33 16 alevik, maa 8 44 37 11 Rahvus eestlased 9 47 32 12 muu rahvus 4 25 46 25 Vanus 18 - 29 aastased 10 37 36 17 30 - 49 aastased 7 37 39 17 50 - 64 aastased 5 43 38 14 65 - 74 aastased 9 50 26 15 Sugu naised 8 39 38 15 mehed 7 43 34 16 Haridus alg- ja põhiharidus 12 49 32 7 kesk ja -eriharidus 8 37 40 15 kõrgharidus 7 43 31 19 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 13 21 50 16 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 8 34 44 14 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 6 39 41 14 384-511 € (6001-8000 kr) 7 50 27 16 512-639 € (8001-10 000 kr) 6 51 24 19 üle 639 € (üle 10 000 kr) 8 46 26 20

160

Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine võrreldes sellega, mis oli 5 aastat tagasi? (% vastanutest)

Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad

Söön rohkem



Kuidas on muutunud teie kala ja kalatoodete söömine võrreldes sellega, mis oli 5 aastat tagasi?

(% vastanutest) Road värskest ja jahutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Söön rohkem



161


Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Söön rohkem




(% vastanutest) Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

Söön rohkem



162


Road külmutatud kalast (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Söön rohkem




(% vastanutest) Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): räim, kilu jt odavamad kalad

Söön rohkem



163



Söön rohkem





Söön rohkem



164



Söön rohkem




(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad

Söön rohkem



165



Söön rohkem




(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim

Söön rohkem



166



Söön rohkem




(% vastanutest) Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell

Söön rohkem



167



Söön rohkem




(% vastanutest) Muud kalatooted: kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)

Söön rohkem



168



Söön rohkem




(% vastanutest) Muud kalatooted: kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

Söön rohkem



169



Söön rohkem




(% vastanutest) Muud kalatooted: krabipulgad ja –nuudlid (makra)

Söön rohkem



170



Söön rohkem




(% vastanutest) Muud kalatooted: molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt)

Söön rohkem



171



Söön rohkem



Lisa 4.2.6 Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu rohkem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel?

(% vastanutest)

Kala ja

kalatooted on praegu odavamad

Kala ja kalatoodete

valik kaupluses,

turul on praegu suurem

Kalaroogade valik

toitlustus-asutustes on

praegu suurem

Kala ja kalatoodete

kätte-saadavus

üldiselt on parem

Kala ja kalatoodete kvaliteet on paranenud


172

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu rohkem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel? järg (% vastanutest)

Kala ja

kalatooted on praegu

maitsvamad

Endale meeldib

kalaroogasid valmistada

Söön teadlikult

rohkem kala, sest see on tervislik

Söön rohkem kala liha asemel

(liha asendaja)

Muu vastus


Lisa 4.2.7

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel? (% vastanutest)

Kala ja

kalatooted on praegu kallimad

Kala ja kalatoodete

valik kaupluses,

turul on praegu

väiksem

Kalaroogade valik

toitlustus-asutustes on

praegu väiksem

Kala ja kalatoodete

kättesaadavus üldiselt on

kehvem, sest kala müüakse

kaugel

Kala ja kalatoodete kvaliteet on praegu halb

või halvenenud


173

Kui te sööte mõningaid kalatooteid praegu vähem kui 5 aastat tagasi, siis mis põhjusel? järg (% vastanutest)

Kala ja

kalatooted pole enam

nii maitsvad

Kalaroogade valmistamine on aja- ja töömahukas

Söön teadlikult rohkem

köögivilju, taimetoitu

Toodetes sisalduvate lisaainete

tõttu

Muu vastus


Lisa 4.2.8 Palun hinnake ligikaudu, kui suure osa viimase aasta jooksul teie poolt söödud kalast sõite te kodus, kui suure osa

toitlustusasutustes ja külas viibides? (% vastanutest)

Kodus Toitlustusasutustes Külaskäikudel


174

Lisa 4.2.9 Kust ostate või saate kala ja kalatooteid teie (teie pere)?

(ostukohtade osakaalud ostetud või tasuta saadud kala ja kalatoodete kogustest, keskmised %-des)

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt

Püüame (teeme) ise,

saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


Kust ostate või saate kala ja kalatooteid teie (teie pere)? (ostukohtade osakaalud ostetud või tasuta saadud kala ja kalatoodete kogustest, keskmised %-des)

Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


175


Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


Kust ostate või saate kala ja kalatooteid teie (teie pere)?


Külmutatud kala (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


176


Külmutatud kala (v.a kalafileed): lest, heik, ahven, makrell/skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)




Külmutatud kala (v.a kalafileed): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


177


Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): räim, kilu jt odavamad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)





Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


178



Kalafileed (värske, jahutatud, külmutatud): lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)





Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


179


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)




Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


180


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)





Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


181


Suitsu-, soola- ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell

Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)





Kauplusest Turult

Kalurilt, kala-

kasvatajalt, kala-

kaupmehelt


saame tuttavatelt

Ei osta, tarbi,

vastamata (%)


182

Lisa 4.2.10 Kui teie (teie pere) sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist?

(% vastanutest) Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): räim, kilu jt odavamad kalad

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem

Ei oska öelda, ei tarbi


Kui teie (teie pere) sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist?

(% vastanutest) Värske ja jahutatud kala (v.a kalafileed): lest, karpkala, ahven, makrell/skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



183

Kui teie (teie pere) sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist? (% vastanutest)


Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



184



Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



185



Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



186

Kui teie (teie pere) sissetulekud oleksid suuremad, siis kuidas see mõjutaks teie kala ja kalatoodete ostmist?


Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



187



Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



188



Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



189



Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



190


Muud kalatooted: kalakonservid plekk-karbis (heeringas, räim, sprotid, sardiinid, anšoovis õlis, tomatikastmes jms)

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



191


Muud kalatooted: kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



192


Muud kalatooted: krabipulgad ja –nuudlid (makra)

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



193


Muud kalatooted: molluskid jt mereannid (kalmaarid, rannakarbid jt)

Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem





Ostaksin rohkem

Ostaksin sama palju

Ostaksin vähem



194

Lisa 4.2.11 Mis on teie jaoks kala ostmisel tähtis?

(% vastanutest)

Värskus Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


Mis on teie jaoks kala ostmisel tähtis? (% vastanutest)

Maitse Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


195


Kala liik Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis



Pakend Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


196


Hind Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis



Tootja (bränd) Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


197


Päritolumaa Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis



Kala püügipiirkond, kasvatamise koht Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


198


Lisaainete vähesus, puudumine (tootes) Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis



Et kala oleks puhastatud, roogitud Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


199


Et kala oleks fileeritud Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei ole tähtis


Lisa 4.2.12

Kui ostate värsket või külmutatud kala, siis millisel kujul? (% vastanutest)

Värske ja jahutatud kala: räim, kilu jt odavamad kalad

Enamasti

puhastamata, rookimata

Enamasti roogitult



200


Värske ja jahutatud kala: lest, karpkala, ahven, makrell/ skumbria, tursk jt keskmise kallidusega kalad

Enamasti


Enamasti roogitult




Värske ja jahutatud kala: lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Enamasti


Enamasti roogitult



201


Külmutatud kala: räim, kilu jt odavamad kalad

Enamasti


Enamasti roogitult




Külmutatud kala: lest, heik, ahven, makrell/ skumbria, tursk, mintai, pangasius, tilaapia, saida jt keskmise kallidusega kalad

Enamasti


Enamasti roogitult



202


Külmutatud kala: lõhe, forell, koha jt kallimad kalad

Enamasti


Enamasti roogitult



Lisa 4.2.13 Palun hinnake kala ja kalatoodete valikut kaupluses ja turul, kust te tavaliselt toidukaupu ostate?




203

Palun hinnake kala ja kalatoodete valikut kaupluses ja turul, kust te tavaliselt toidukaupu ostate? (% vastanutest)








204









205









206









207


Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsuräim, suitsukilu, suitsuheeringas jt odavamad kalad




Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsulest, suitsukarpkala, suitsumakrell/-skumbria jt keskmise kallidusega kalad



208


Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: suitsulõhe, suitsuforell jt kallimad kalad




Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soola-, vürtsikilu, räim



209


Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soolaheeringas




Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: soolalõhe, -forell



210


Suitsu-, soola ja kuivatatud kala: kuivatatud, vinnutatud kala







211






Muud kalatooted: kalakulinaartooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)



212









213









214


Muud kalatooted: kaaviar (tuuraliste mari), kalamari (lõhe, forelli, siia jm mari), kaaviariasendajad (toodetud kalast), v.a valgumari



Lisa 4.2.14 Palun hinnake kala ja kalatoodete kvaliteeti nende toodete puhul, mida te olete 2010. aasta jooksul ostnud?


Hea Rahuldav Halb Keskmiselt 49 48 3 Regioon Põhja-Eesti 47 49 4 Kesk-Eesti 52 46 2 Kirde-Eesti 45 53 2 Lääne-Eesti 55 44 1 Lõuna-Eesti 51 46 3 Elukoht Tallinn 48 47 5 suured linnad 49 48 3 väikelinnad 45 54 1 alevik, maa 54 45 1 Rahvus eestlased 53 45 2 muu rahvus 39 56 5 Vanus 18 - 29 aastased 52 46 2 30 - 49 aastased 53 43 4 50 - 64 aastased 46 52 2 65 - 74 aastased 42 57 1 Sugu naised 51 46 3 mehed 48 50 2 Haridus alg- ja põhiharidus 56 43 1 kesk ja -eriharidus 47 50 3 kõrgharidus 52 46 2 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 48 47 5 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 44 52 4 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 49 50 1 384-511 € (6001-8000 kr) 52 44 4 512-639 € (8001-10 000 kr) 49 49 2 üle 639 € (üle 10 000 kr) 60 38 2

215

Palun hinnake kala ja kalatoodete kvaliteeti nende toodete puhul, mida te olete 2010. aasta jooksul ostnud? (% vastanutest)






216







217







218







219







220







221







222







223





Muud kalatooted: kalakulinaariatooted lahtiselt, klaas- või plastpakendis (räimed marinaadis, silgusült, heeringa fileetükid erinevates kastmetes, kala tarrendis jt)


224







225







226




Lisa 4.2.15 Mida peaksid teie arvates tegema kauplused, et parandada kala ja kalatoodete pakkumist (müümist)?

(% vastanutest) Suurendama värske kala valikut

Väga oluline Mõnevõrra oluline Ebaoluline


227

Mida peaksid teie arvates tegema kauplused, et parandada kala ja kalatoodete pakkumist (müümist)? (% vastanutest)

Suurendama külmutatud kala valikut




Suurendama suitsu-, soola- ja kuivatatud kala valikut



228


Suurendama muude kalatoodete valikut




Eelistama kodumaiste töötlejate/tootjate tooteid



229


Tegema kalatoodetele sooduspakkumisi




Hankima kvaliteetsemaid kalatooteid



230


Pakkuma kalatooteid soodsama hinnaga




Märkima (hinnasiltidel, etikettidel) selgemalt päritolumaa ja/või tootja



231


Lisada värske, jahutatud, külmutatud, suitsutatud kala juurde teave kala püügipiirkonna, kasvatamise koha kohta



Lisa 4.2.16

Kui teil oleks võimalik värsket kala ja kalatooteid osta spetsiaalselt kalaturult otse kalurilt (kalakasvatajatelt), kas teeksite seda? (% vastanutest)

Jah, ostaksin sageli

Ostaksin mõnikord

Ei ostaks, sest eelistan

neid osta kauplustest

Ei oska öelda


232

Lisa 4.2.17

Milliseid kalatoodete kaubamärke olete märganud ning kui teate, siis ka nende tootja nimi? (% vastanutest)

Viru Rand

Teab tootja nime/

tootjariiki, kaubamärki

ei tea

Teab tootjat/ tootjariiki ja kaubamärki

Teab kaubamärki, tootjat/tootja-riiki ei tea

Ei ole märganud, ei tea ei tootja nime/tootja-

riiki ega kaubamärki


M.V. Wool

Teab tootja nime/


ei tea






233


Esva

Teab tootja nime/


ei tea






Milliseid kalatoodete kaubamärke olete märganud ning kui teate, siis ka nende tootja nimi?

(% vastanutest) Vici

Teab tootja nime/


ei tea






234


Kirde Rand

Teab tootja nime/


ei tea







Saare Hõbe

Teab tootja nime/


ei tea






235


Leedevälja

Teab tootja nime/


ei tea







Makra

Teab tootja nime/


ei tea






236


Kaluri

Teab tootja nime/


ei tea







Kapten Grant

Teab tootja nime/


ei tea






237


Kipperi

Teab tootja nime/


ei tea







Zigmas

Teab tootja nime/


ei tea






238


Columbus

Teab tootja nime/


ei tea







Poseidon

Teab tootja nime/


ei tea






239


Maseko

Teab tootja nime/


ei tea







Kriskal

Teab tootja nime/


ei tea






240


Gurmé

Teab tootja nime/


ei tea







Grand Ocean

Teab tootja nime/


ei tea






241

Lisa 4.2.18

Kas te olete märganud “Kala teeb head” kampaaniat või märki? (% vastanutest)

Jah, olen märganud Ei ole märganud

Keskmiselt 18 82 Regioon Põhja-Eesti 20 80 Kesk-Eesti 21 79 Kirde-Eesti 11 89 Lääne-Eesti 19 81 Lõuna-Eesti 19 81 Elukoht Tallinn 20 80 suured linnad 14 86 väikelinnad 16 84 alevik, maa 21 79 Rahvus eestlased 23 77 muu rahvus 8 92 Vanus 18 - 29 aastased 25 75 30 - 49 aastased 17 83 50 - 64 aastased 15 85 65 - 74 aastased 16 84 Sugu naised 19 81 mehed 18 82 Haridus alg- ja põhiharidus 24 76 kesk ja -eriharidus 17 83 kõrgharidus 19 81 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 17 83 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 16 84 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 16 84 384-511 € (6001-8000 kr) 23 77 512-639 € (8001-10 000 kr) 22 78 üle 639 € (üle 10 000 kr) 21 79

Lisa 4.2.19

Kas teil on viimase aasta jooksul olnud halbu kogemusi kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel?

(% vastanutest)

Ei ole Jah on Keskmiselt 70 30 Regioon Põhja-Eesti 63 37 Kesk-Eesti 85 15 Kirde-Eesti 62 38 Lääne-Eesti 69 31 Lõuna-Eesti 80 20 Elukoht Tallinn 63 37 suured linnad 67 33 väikelinnad 74 26 alevik, maa 78 22 Rahvus eestlased 76 24 muu rahvus 58 42 Vanus 18 - 29 aastased 73 27 30 - 49 aastased 67 33 50 - 64 aastased 72 28 65 - 74 aastased 73 27 Sugu naised 70 30 mehed 71 29 Haridus alg- ja põhiharidus 84 16 kesk ja -eriharidus 72 28 kõrgharidus 66 34 Leibkonnaliikme alla 128 € (alla 2001 kr) 69 31 netosissetulek 128-256 € (2001-4000 kr) 70 30 kuus 257-383 € (4001-6000 kr) 73 27 384-511 € (6001-8000 kr) 71 29 512-639 € (8001-10 000 kr) 70 30 üle 639 € (üle 10 000 kr) 67 33

242

Lisa 4.2.20

Kas teie peres on lemmikloomi, kes söövad kala? (% vastanutest)

Jah on Ei ole


Lisa 4.2.21

Kuidas jagunevad teie pere kulutused kalale (rahaliselt) pereliikmete ja lemmikloomade vahel?

(% vastanutest)

Pereliikmed (inimesed) Lemmikloomad


243

LISA 4.3

Lahtise küsimuse vastused

Kui teil on viimase aasta jooksul olnud halbu kogemusi kala ja kalatoodete ostmisel või söömisel, siis millised need halvad kogemused on olnud? (n=315)

• Kalal on rääsunud maitse • Kala kvaliteet halb, eriti Rimi ja Maxima forellisaadused • karbis olevate kilude ja sprottide halb kvaliteet. • Suitsukala oli tehtud suitsuõliga ja suitsupulbriga- ei ole päris suitsukala; on tehtud külmutatud kalast, mis teeb kala tuimaks;

filee- konservid, nt viru rand heeringafilee marinaadis - kala on külmutatud ja nats rääsunud maiguga - vanast kalast tehtud • Soolaskumbria ostu puhul, mis oli õige tähtajaga, osutus halvaks (halvaks läinud lõhn). Külmutatud kalas on liiga palju vett,

sulatatud kala tuleb eelkõige veest tühjaks pigistada, mitte kala, aga pahn. • Külmutatud kalas on väga palju vett; heeringas pole alati värske (soola). • Vürtsikilud konservkarbis pehmed ja liiga soolased • Riknenud (lõhnas) • Mitte värske kala ostmine • Kalakonservides kala vähe, peaaegu nagu hakksegu (sprotid, saira õlis). • Leidsime lõhest ussi. • Lõhnas, liiga soolane • Külmutatud kala sulatamisel kaotab kala 50 % kaalust. • Külmutatud krevetid on liiga jääs. • Ostsin turult suitsutatud skumbria, osutus halvaks läinuks • Kala oli mage, lagunes, purgis polnud kala, aga ainult luud ja nahk. • Tihti müüakse mittevärsket kala (2 korda külmutatud) • Liiga soolased • Heeringas on liiga soolane, marineeritud haug ja heeringa filee tomatikastmes - liiga kuiva maitsega. • Kala on olnud ülekülmutatud ja kaotab oma maitse • Valik maapoes on äärmiselt väike • Külmutatud heik ülessulatamisel haises • Külmutatud kalas on väga palju vett ja jääd. • Heeringas (soola) kollane, pehme, viskasin ära. Suitsuräim pehme, mõru. Suitsuheik maitsetu. • Turul, degusteerimisel on üks maitse, aga see, mis pakis lõhnaga • Olen ostnud pahaks läinud kala • Lõhe pole kvaliteetses pakendis • Ostsin skumbria, kui pakendi ära võtsin oli kala söömiskõlbmatu • Külmutatud kalafilee, peale sulatamist- haises ja filee ei olnud ühtlane • Härjanurme forell (pole akvaariumist), väga halva maitsega • Turult ostes soolaheeringas oli roiskunud, enam turul ei käi • Suitsulest poes oli vana ja kuiv • Kalakonservid, suitsukala-ebakvaliteetsed. Konservidel vedelik sogane • Marinaadid liiga äädikased • Räim tomatis kvaliteet olematu - kala vähe ja maitse halb • Tallinna kilu toode oli üle soolatud • Vürtsikilu, suitsulõhe, suitsulest (halvad). • Vürtsikiludes liiga väikesed kilud (Hiiu ja Saare kiludes). Läti räim tomatis maitsetu. Kõik lahtised suitsukalad on vahepeal

külmutatu - muudab kala pudruks. Soolasiia filee ei kannata kriitikat, püdel või haiseb. • Konservid oli riknenud, viskasin ära. • Forell ei olnud värske, kiludel plekk-karbis tähtaeg läbi. • Ostsin Rimist lõhe, mis oli lõhnaga, tagastasin selle. • Märgistust ei jaga, kuna näen halvasti, aga eriti meeldivad mulle Saaremaal valmistatud kalatooted. Kaubamärke ei tunne. • Räimekonservis on kaladel sisikond sees, kui kaladel on konservis pea otsas ja valged silmad peas. • Ostsin Rimist värsket lõhet, kuid ei olnud värske, haises hirmsasti. • Külmutatud kala oli riknenud. • Suitsuforell tugevalt mudamaitseline mitmel korral. • Ei leidnud kaubandusest värsket heeringat. • Külmutatud mintaifileest tehtud toit maitses halvasti, meenutas kummit. • Pakendatud lõhefileel oli halb lõhn juures, kuigi säilivusaega oli küllalt. • Kala kas on saanud liigselt soola või kala on üle suitsetatud (tekib kibe maitse). • Kala on roiskunud, säilitamise kvaliteet ei vasta ootustele • Poest ostetud külmutatud filee oli väga halva kvaliteediga. • Hermeetilises pakendis soolane heeringas oli lõhnaga. • Müüakse säilitustähtaeg möödas tooteid (Maxima) • On olnud roiskunud • Suitsetatud lõhe kehv kvaliteet • Vaakumpakendis mädad heeringad • Värske kala on müüdud külmutatud kala pähe • Värske-külmutatud heik Maximast

244

• Parim enne kehtib , aga pakendis on puder; marineeritud ahvena asemel on paks kala nahk; kaks päeva "Parim enne" ilmus uus kuupäev 10 (kümme päeva) Tartu turg

• Kala ei ole olnud värske • Suitsulest oli kõlbmatu • Pakendis soolalõhe õlis - haises; pakendis heeringas - haises • Ostsin poest halvaks läinud forelli • Halva maitsega konservid ja vanaks läinud värske kala • Marineeritud skumbria oli täiesti mage. • Pakendis oli riknenud kaup • Kala ei ole olnud kõige värskem • Ostsin soodsa hinnaga külmutatud paltust, mis osutus mitte värskeks • Külmutatud ja roogitud kala- võimatu praadida, et jääks ilus tugev tükk, mitte pudrune. • Külmutatud kalafilee Maximas oli riknenud • Kalakonserv "kilu tomatis" ei ahvatlenud kuidagi sööma. • Kirja järgi ostsin kuumsuitsuskumbria, sain külmsuitsuskumbria (Maxima). Kala on riknenud varem, kui on pakendile märgitud

(soolaforell, soolalõhe). • Värske räim (paneerisin vajalikult), lagunes ära pannil pudruks ja puudus kala maitse. Ütleme, et solgist püütud! • Roogitud kala on puhastatud ebakvaliteetselt, külmutatud kala on lastud üles sulada ja seejärel uuesti külmutatud • Lõhemari oli purgis halvaks läinud (järgmisel päeval pärast poest ostmist), ilmselt polnud hermeetiliselt suletud. Külmutatud

pangasiusel on ära lõikamata kõhurasvad. • Kala on vana, maitsetu • Müüja pillas kala kogemata maha ja pani tagasi letti • Halva maitsega • Väga halva kvaliteediga värsket räime on sageli esinenud • Kalafilees on rohkem vett(jääd) kui kala ennast ja absoluutselt maitsetu • Esva kalapulgad on kvaliteedilt halvenenud - need, kus on inglise keeles peale kirjutatud (eesti k. oli sisuks hakitud segu, ingl k.

on mingid ribad vms - väga halb) • Lätis ja Leedus valmistatud konservide maitse ei sobi mulle • On esinenud probleeme kvaliteedi ja maitsega • Kaua seisnud, vanaks läinud ostmisel. Toitlustusasutuses on kasutatud vana kala, see on tekitanud mürgituse. • Kalaburgerid - kuiv maitse • Pole olnud värske kala, kuigi on värske kala pähe müüdud • Rohkem seda mitte osta • Pakiti kala mis haises ja oli roiskunud, pärast müüja vallandati. • Tallinna kilud - mädanenud karbis, halb lõhn, väikesed ja pehmed kalad • Poest on müüdud ebakvaliteetset kala (mitmel korral), kala kergelt haiseb • Kaua seisnud külmikus • Filees on palju vett (100g), kala lagunes ära - pole värske • Kalapreserv oli riknemise äärel • Kilud- Läti, Leedu toodang • On sattunud riknenud kala • Säästumarketis on kala vaakumpakendis, aga kui üles sulatad, siis osutub kibedaks ja pole maitsev, liha tuleb luude küljest lahti • Palju vedelikku söögi valmistamisel • Sulatamisel sisaldas 500 g krevetipakk 200g vett • Külmutatud kala pärast ülessulamist • Räime ja kilu hulgas palju purustatud kalu • Ostsin külmutatud mintaifileed (tootjat ei mäleta), küpsetamisel haises see nii võikalt, et viskasin kõik minema • Üks kord oli: soolaforell pakendis haises, kuigi realiseerimisaeg kestis • Ei jõua söömiseni, sest kalapoe ukse taga on hais • Ületatud tähtaeg • Värske räim oli halva maitsega ja isegi mitu korda. Kass ka isegi ei söönud. • Plastikkarp läks katki, kalafilees luud sees • Filee polnud värske - pangasius- maitse eemaletõukav • Turul pole forell väga värske • Vürtsikilud on olnud liiga pehmed ja soolased, kilu tomatis on koos peadega (võiks olla ilma) • Sooduskampaania kala on liiga kaua seisnud - liha pehme • Ei osta sügavkülmutatud kala, sest seal 50% jääd • Jääs kalast jääb sulades järgi kolmandik • Pealtnäha on korralik kaup, kuid kodus avastan, et kaladel lõhn juures, suitsukala on liiga ära kuivanud ja osa ei kõlba üldse süüa. • Kilufilee klaaspurgis ei olnud hea kvaliteediga. • Kalal halb kõrvalmaitse • Skumbria tomatikastme, tootjat ei mäleta • Karbiheeringas, -kilu, sprotid • Peale sügavkülmast sulamist polnud värske lõhnaga • Kala pakendis säilivusaeg polnud ületatud, kuid polnud söödav • Soolatud vürtsikilu • Vanad • Pakendatud heeringas filees on roiskunud (sain mürgituse) • Söögikohtades • Kuivatatud kala oli väga halb • Värske kala on olnud halvaks läinud, samuti on olnud suitsukala

245

• Polnud värske • Värske lõhe Rimist oli muda maitsega ja tugeva soo lõhnaga, andsime terve kala koerale • Pakendis olev kala poes on riknenud • Halb kvaliteet, maitselt tuim . • Tursamaks (realiseerimisaeg 2012. aastani, aga toode oli halvaks läinud). • Turult ostes ei ole kallim kala värske. Poest ostes mitu korda külmutatud, sulatatud. • Riknenud kala ostmine, kuigi realiseerimisaeg ei olnud ületatud. • Pakutavas kalas olid luud ses. • Soola palju, kala halb kvaliteet. • Kalahakkliha (täis konte, luid) • Vana kala, kehva maitsega, lahja suits, liiga mage • Müüja jäme käitumine • Suitsulatikas on olnud liiga soolane või kuiv • Ostsin kaks korda külmutatud kala, pangasiuse filee pakendis- sulamisel palju vett ja tükike kala • Pärast söömist hakkas paha (praetud räim). Minu arust on kõik kalad ära mürgitatud. • Külmutatud kala on täiesti vedel sulamisel; soolatud lõhe on väga soolane • Olen saanud halvaks läinud krevette • Külmutatud kalafilees on pool kogusest vesi • Kilu tomatis sisaldas tomatileent ja hunnikut kalaluid • Kalast toidu valmistamisel laguneb kala väga ära ja toit muutub pudruks • Toode pole värske, konservid pole maitsvad • Maxima poest sai ostetud vaakumpakendis heeringafilee- oli riknenud • Lahtine soolaheeringas oli täitsa pehme, külmutatud pangasiuse filee lagunes laastudeks, kui ära sulas. • Halb kvaliteet (tükid lagunevad laiali, lõhn) • Kaupluses Maxima on ebakvaliteetsed tooted • Konserv "skumbria omas mahlas" polnud värske lõhnaga • Müüakse külmutatud kujul riknenud kala • Mittevärske kala • Keskturult ostetud värskete lestade seas oli roiskunud kalu (suvi 2010), Lasnamäe tsentrumi kaubalett haiseb, ostma ei kutsu • Sooduskampaania "väike taks" Prantsusmaa paneeritud tursaliste filee ei sobinud inimtoiduks, ei saanud aru, kas see oli tooreks

jäänud või mis viga? Pikemaajaline kuumutamine ei andnud ka tulemusi. Lõigata polnud võimalik- kas see oli üldse kala? Koer sõi

• Vähid kuivad või vanaks läinud • Värske räim, lest on olnud riknemise piiril (pead punased, ebameeldiv lõhn) • Lõhemari on väga soolane, skumbria on väga soolane • Marineeritud silmud • Kalapulgad on maitsetud, makra pulgad väga maitsetud • Ostsin odava lõhe, pole maitsev, pole rasvane, pole mingisugune • Lõhe ja forell, mida kaupluses müüakse on kasvanduse kala ja ei ole päris merekala maitsega • Liigsoolased konservid • Restoranis halb kala, poes vana kala • Turult ostetud värske kala on olnud vanaks läinud ja tulemuseks oli toidumürgitus • Värske lõhe (jahutatud) ei ole enam värske • Vürtsikilud olid karbis täiesti pehmed, nagu mädanenud. Plastämbris jälle (kilud) täiesti maitsetud, nagu polekski vürtse lisatud,

ainult soolased. • Forell polnud värske • Hiina kala pangasius on väga rasvane. Külmutatud kala ülessulatamisel kaotab kala 50% kaalust, samuti heik, mintai. Täielik

haltuura. • Kala oli vist veidi halvaks läinud- tekkis seedehäire. Õrnsoola lõhehõrgutis oli soolane, soomustega, uimedega • Värske kala (räim, kilu) ei ole eriti värsked olnud, vahest ka lõhe. Kalapulgad, makra ja kalaburgerid on maitsetud. Kilud

tomatikastmes võimatu süüa. • Pakitud ja korras säilivusajaga toode on avades olnud riknenud • Ostsin kehtiva tähtajaga kilukarbi Rimist, mis oli täiesti söögikõlbmatu • Halb kvaliteet • Leedu kalad tomatikastmes on jubedad • Varem võis sprotte panna peolauale, nüüd heal juhul kõlbavad vahel endale. Küll on kõrbenud, küll enne töötlemist juba halva

maitsega. Külmutatud räimefilee on kollaste äärtega ja vana maitsega. Jahutatud Norra lõhe on viimast minutit tarvitamiskõlblik. Punane kalamari on halva kvaliteediga.

• Kala oli madala kvaliteediga • Riknenud, kuivanud maitse, halb lõhn • Konservkala oli halva maitsega (sprotid) • Ei vasta maitsele. Kõige kohutavam on külmutatud kala. • Forelli- ja lõhefilee olid roiskunud. • Kala oli lõhnaga. • Konservis on kala pahaks läinud, kuivatatud kala aegunud, ligane. • "Roostes" heeringas, kallis koha. • Ostsime turult soolaheeringa, mis ei olnud värske. • Värske kala ei olnud värske. • Kala halb kvaliteet • Toode osutub vanaks või maitsetuks. • Väga soolased kalakonservid (omas mahlas või õlis). Konservkala on üleüldse väga maitsetu või soolane.

246

• Külmutatud mintaifilee lagunes ülessulatamisel haisvateks kiududeks • Ebameeldiv lõhn • Säästumarketis külmutatud heik halvaks läinud • Peale ülessulatamist osutus värske skumbria mitte värskeks. • Konserv on vanaks läinud, kuigi "parim enne" on veel ees. • Külmutatud heigifilee (Hiina), kui üles sulas, oli vett rohkem kui kala. • Külmutatud filees on palju jääd (vett), Esva ja Columbuse kalapulkades on väga vähe kala (20%) • Ostsin halva kvaliteediga värsket kala • Liiga külmutatud • Külmutatud heik • Vürtsikilude kvaliteet kõigub (Tallinna, Balti vm) • Turult enam ei osta, ei ole kvaliteedi garantiid. Plastpakendis heeringatooted on tihti pehmed või halvad, isegi kui

realiseerimisaja lõpuni on veel aega. • Väga imeliku välimusega sprotid • Külmutatud kalal oli lõhn juures • Räime hulgas on rämpsu, st väga väikesi kalu, punane kala pole olnud esimeses värskuses • Karbi heeringas • Heeringas on vaakumpakendis halvaks käinud (avamisel), kuigi realiseerimiskuupäevani on veel aega • Mittevärske kala. Valmistoiduna söögikohas ebameeldiv kala. • Kala ei olnud värske. Vürtsikilu kilepakendis ei olnud hea, oli pehme ja ei maitsenud. • Mitu korda külmutatud kala • Kala ei ole värske • Kala värskus • Tuunikala purgis, heeringas "Russkoe more", kilu (Tallinn) • Külmutatud kala üles sulades, ei olnud see toidukõlblik • Soolaheeringas on vahel ebameeldiva maitsega; kui "Balti kilu" on valmistatud külmutatud kalast. Mõni tootja valmistab ka

"Tallinna kilu" külmutatud kalast, mida standard ei ole kunagi lubatud. Tihti tootjad kasutavad vana e. aegunud külmutatud kala. See teeb

• Ostsin erisoola heeringat ja kuigi oli alles säilitusaeg õige, oli kala pakendis pehme ja haises • Külmutatud heik üles sulades muutus täiesti pehmeks ja haises, samuti räim • Ussid kalas • Vürtsikilud olid pehmed, Läti toode. Külmutatud tursafilee kuivanud, ebameeldiv maitse. • Kala pole ostes värske olnud. • Läti päritolu konservid on alati mittemaitsvad. • Suurest poest ostetud suitsukala ei ole olnud värske. • Karpide kalatooted ei ole vist kunagi head. Sööks sprotte, aga need tehakse halbade õlidega ja on liialt laagerdunud.

Sooduspakkumistel olnud heeringafileed on tavaliselt samuti üle laagerdunud ning kohe lõpeb ka "kõlblik kuni" aeg. • Suitsulõhe ribid olid väga vintsked paaril korral. • Külmutatud, paneeritud kalafilee ei kõlba, läheb laiali ja ei mingit maitset • Kala pakendis oli riknenud • Suitsukala on olnud paha maitsega • Maxima poest ostetud sprotipasteet oli halb. • Rimist ostetud suitsutursk on olnud vana ja kuivanud • Halb kvaliteet (riknenud kala) • Kalal roiskunud hais • Suitsuräimed olid tehtud välismaisest ja külmutatud kalast ning olid lõpnud • Vici heeringas oli halva kvaliteediga • Viru Ranna sprotid olid vähesoolased ja vähe suitsutatud. • külmutatud kalas on palju vett ja peale ülessulatamist laguneb. Vürtsikilu karbis on korduvalt sattunud söögikõlbmatu. • Kalaturul kala polnud värske. • Mõned konservid liiga magusa maitsega, halvad. • Jääd oli külmutatud kalal rohkem kui kala ennast. • Sproti konservis on kilu asemel räim ja vähe vürtsi. • Võõramaise päritolumaaga kaladel on vahel tõsiselt vastik maitse. • Värskel kalal juba punased pead. • Punane kalamari pakendis- ebameeldiv maitse • Ostsin- polnud värske • Alati pole tooted kvaliteetsed • Külmutatud kala on halb, riknenud • Makra - seest halva maitsega, aga kass sõi ära; vürtsikilu tulisoolane • Toidumürgitus • Kala oli ülekülmutatud • Konservid ei vastanud etiketile • Mürgitus konservist • Turul müüdi mittevärsket kala • Valmistoode lõhest on vana (ostetuna sooja toidu letist) • Riknenud kala • Külmutatud kala • Vaakumpakendis oli veidi riknenud kala • Kalatooted ei olnud värsked • Roiskunud

247

• Turult terve lõhe ostes oli vana, eelistan rohkem poode. • Poes pole värske kala enam nii värske olnud, et ostma kutsuks. Pole piisavat valikut (nt beebiforelli pole, merekarpe pole). • Vaakumpakendis kalatooted on olnud halava lõhna ja maitsega, pidin ära viskama. • Sprotid olid ebakvaliteetsed • Kala on vahest liiga limane • Turult ostes kala ei olnud värske • Ebakvaliteetsed konservid ja vürtsikilud. • Ostsin kassile mitte just kõige värskemat kilu, kuna värskemat polnud saada. • Vürtsikilu filee oli halvaks läinud, kuigi parim enne ei olnud veel saabunud. • Tuunikala konserv ei olnud värske • Külmutatud kala oli pärast sulatamist 500 g kergem • Tekib väga palju vett pärast kalafilee ülessulatamist • Külmutatud kala pakendis on 50% jääd; punane soolalõhe pakendis • Riknenud kala • Ülekülmutatud kuiv vastiku maitsega kala, krevetid • Külmutatud puhastatud räimed on paaril korral peale ülessulatamist osutunud halvaksläinuteks, nii et kassidki keeldusid söömast • Filees on soomused ja luud • Forell lõhnas ebameeldivalt • Suvel ostsin kauplus Rimi juurest tänavalt mereahvenat, suure hea tüki, kodus lõikasin katki- kohutav lõhn. Pealt oli ilus ja nägi

hea välja. • Optima soolaheeringas pole maitsev • Kala pole olnud piisavalt värske (ostes) • Kala polnud värske • Marinaadiga on külmleti kala ära rikutud • Pole kvaliteetne • Halb valmistamise kvaliteet • Halvaksläinud heeringafilee pakendis, suures kaupluses, tähtaeg polnud läbi. • Vana kala, kuivatatud kala hallitab • Pangasiuse filee (külmutatud) valgus panni peal laiali, väga palju vett - 40%). Rohkem ei osta. • Selverist ostetud lõhefilee roiskus ööga külmkapis • Ostsin turult lõhe, tulin koju, lõikasin katki, aga sees oli tükk sinist liha. Viisin turule tagasi, müüja selgitas kaua, et see on

lihtsalt sinikas kalal. • Väga ebameeldiv kalapakendi välimus ja värv • Suitsutatud lõhega sai mürgituse, oli roiskunud kala. • Jäätunud kala servad on kollased. • Skumbria õlis konserv - halva lõhna ja maitsega. • Liiga soolane, halvaks läinud, võõras maitse. • Suitsuräim pakis oli halb. • Kalapulkades paneeringut rohkem kui kala ennast. • Turult sain halba kala • Prismas saadud sushipakendis oli pisut vananenud kala. • Külmutatud kalas väga palju vett. • Maximast ostetud kala haises paki avamisel. • Ahven ei olnud värske • Sügavkülmutatud kala oli natuke halb. • Olen toitlustusasutuste ebakvaliteetset kala saanud. • Poest ostetud lõhe osutus mittevärskeks ja maitsetuks. • Turul ei olnud värske kala. • Kalamürgitus restoranis söödud kalast. • On olnud halva kvaliteediga kala. • Krabipulgad olid äärmiselt kuivad ja nätsked. Tootja Makra. • Turult ostsin külmutatud räimed ja kui ära sulasid oli halb lõhn juures. • Sügavkülmutatud kala oli sulade halva lõhnaga. • Kalapulgad halva maitsega • Vähemaitsestatud Tallinna kilud • Jahutatud latika filee, mida müüakse külmletis, on väga halb.

248

LISA 4.4

Küsitletud kogumi iseloomustus Tarbijate paneeli üle-eestiline küsitlus, vastanuid kokku 1127 vanuses 18-74 aastat. Regiooni järgi7: Põhja-Eesti 40% Kesk-Eesti 11% Kirde-Eesti 13% Lääne-Eesti 11% Lõuna-Eesti 25% Elukoha järgi: Tallinn 31% suured linnad 19% väikelinnad 20% alevikud, maa 30% Rahvuse järgi: eestlased 69% mitte-eestlased 31% Vanuse järgi: alla 30-aastased 25% 30 - 49-aastased 38% 50 – 64-aastased 24% üle 64-aastased 13%

Soo järgi: naised 53% mehed 47% Hariduse järgi: algharidus või põhiharidus 7% kesk- või keskeriharidus 53% kõrgharidus (k.a magister, doktor) 40% Netosissetulek leibkonnaliikme kohta kuus: alla 128 euro (alla 2001 krooni) 8% 128-256 eurot (2001-4000 krooni) 25% 257-383 eurot (4001-6000 krooni) 29% 384-511 eurot (6001-8000 krooni) 14% 512-639 eurot (8001-10 000 krooni) 11% üle 639 euro (üle 10 000 krooni) 13%

7 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2001. aasta määrusega nr 126 kinnitatud Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid:

Põhja-Eesti: Harju maakond (sh Tallinn) Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond Kirde-Eesti: Ida-Viru maakond Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

kala ja kalatoodete turg eestis (juuli 2011) · kala kogupüük on eestis viimase 20 aasta jooksul...

Documents