Rahvastik Eestis

Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht

Ühiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele

7. mail Kuressaare kultuurikeskuses

Venemaa rahvastikustatistika1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes) 148 490 142 776 140 702 136 010 128 180Aastane juurdekasv, %

-0,1 -0,5 -0,5 -0,5 -0,6

Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)

1,3 1,4 1,4 1,4 1,5

Oodatav eluiga sünnihetkel

65 66 66 67 70

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

USA rahvastikustatistika1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes)

266 557 295 734 303 825 322 593 349 666

Aastane juurdekasv, %

0,9 0,9 0,9 0,8 0,8

Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)

2,0 2,1 2,1 2,1 2,2

Oodatav eluiga sünnihetkel

76 78 78 79 81

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

Eesti rahvastikustatistika1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes)

1 447 1 333 1 308 1 249 1 149

Aastane juurdekasv, %

-1,5 -0,6 -0,6 -0,7 -1,0

Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)

1,4 1,4 1,4 1,5 1,5

Oodatav eluiga sünnihetkel

68 72 73 74 76

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

Eesti riigi jätkusuutlikkus„Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi.

Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks.

Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“

Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)

Rahvastiku prognoos Eestis

450

550

650

750

850

950

1050

2006

2011

2016

2021

2026

2031

2036

2041

2046

2051

tuhat

Rahvastik 15-74 Majanduslikult aktiivsed Hõivatud

Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.

Tuleviku suundumused– Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu

rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas – Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt

Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast.

– Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome.

Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)

Rändepoliitika valikud Eestis• nullvariant – ei ühtki immigranti• immigratsiooni soosimine• valikuline immigratsiooni soosimine

Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon:aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded:- piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud.- tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda.- kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.

Mida arvab rahvas?• Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis

– Motiveerida naisi enam töötama 34%– Soodustada sündimust 30%– Osaajalt minna üle täisajale 23%– Enam immigratsiooni 6%

IMMIGRATSIOONI POOLT TÖÖJÕU NAPPUSE KORRAL

5 56 6

7 7 78 8 8

9 9 910 10

1112 12 12

13

15 15

21

24

0

5

10

15

20

25

EL

LA EE

HU

DK LI SI

AT

FR IT BL

PT

RU

BE

SP

UK

NL

PO SL

CZ FI IE S

W DE

Allikas: Eurobarometer 2006

Eesti tööjõuvajadus aastani 2014

Suurima tööjõu vajadusega majandusharud

1,0 1,0

1,4

1,82,0

3,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

tuha

t aas

tas

Ehitus

Tervishoid

Veondus, laondus, side

Haridus

Hulgi- ja jaemüük

Töötlev tööstus

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti tööjõuvajadus aastani 2014Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga

-0,8

13,910,5

10,2

-4,2

-6,0-4,0-2,00,02,04,06,08,0

10,012,014,0

tuha

t

Juhid

Spetsialistid

Teenindajad

Oskustöölised

Lihttöölised

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Töö vajaduste hierarhias Abraham

Maslow 1954 Clayton P. Alderfer 1969

Eneseteostus Kõrgema astme vajadused Tunnustus

Kasv, areng (growth)

Sotsiaalsed: suhelda, kuuluda, armastada

Kuuluvus (relatedness)

Turvalisus: olla kaitstud, hirmudest vaba ja stabiilne

Madalama astme vajadused

Füsioloogilised: söök-jook, peavari, õhk, puhkus

Eksistents (existence)

TÖÖ

Avatus immigrantidele - vanusegrupid

Avatus immigrantidele vanusegrupiti

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Aafrikast Ida-Euroopast Venemaalt,ukrainast,

Valgevenest

Araabiamoslemimaadest

Lääne-Euroopast

Hiinast

Prot

sent kuni 30

kuni 55

al 56

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

Suhtumine teistsugusesse

Kuivõrd teid häirib teistsugune käitumine ja elulaad?

0102030405060708090

Häiribtugevalt

Veidi häirib Üldse ei häiri Häiribtugevalt

Veidi häirib Üldse ei häiri

Eesti Vene

kuni 30

kuni 55

al 56

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

Suhtumine teistsugusesse

Erinevad keeled ja kultuurid rikastavad ühiskonda

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Eesti Vene

Pigem nõus

Pigem ei nõustu

Eestlased peavad integratsiooniks pingutama

01020

3040506070

8090

100

Eesti Vene

Pigem nõus

Pigem ei nõustu

Integratsiooni juurprobleem…• Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline

mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus.• Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid

gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme.• Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate

rahvusgruppide kultuuripärandit.

• (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad: – Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> …– Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen ->

suomenvirolainen– Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … ->

eestivenelane

Multikultuurne ja rahvusriik• Kaks globaalset tendentsi: a. senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate

protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttub. teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa.

• Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt.

• Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud.

• Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada.

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

Rahvused Eestis alates 1881Aasta 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2007

Eestlasi 790455 867794 969976 992520 892653 925157 947812 963281 930219 921062

Venelasi 29385 38375 91109 92656 240227 334620 408778 474834 351178 344280

Sakslasi 46779 33362 18319 16346 670 7850 3944 3466 1870 1900

Soomlasi 103 379 401 1088 16699 18537 17753 16622 11837 11035

Rootslasi 5548 6083 7850 7641 … 435 254 297    

Juute 3290 3837 4566 4434 5433 5282 4954 4613 2145 1900

Ukrainlasi   504   2 15769 28086 36044 48271 29012 28158

Valge-venelasi

  272     10930 18732 23461 27711 17241 16133

Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet