Kohalike omavalitsuste tegevusruum ja ühistegevus

Toomas Välimäe, Ph.D.Asjaarmastaja

2

Sissejuhatus Ühistegevuse ruum Ühistegevuse alused Omavalitsusliidud Ühistegevuse tasandid Kokkuvõte

3

Ruum ja ühistegevuse ruum

Ruum on 3-mõõtmeline ulatus, milles füüsikalised objektid ja sündmused esinevad ja omavad suhtelist asukohta ja suunda– Füüsikaline ruumi mõiste seob ruumi ja aja 4-mõõtmeliseks aegruumiks

(erirelatiivsus), mis pole tasane (eukleidiline) vaid kõver (üldrelatiivsus)– Ruumi mõõde – koordinaatide arv või suundade arv, kuhu võimalik

liikuda– B. Riemann – ruumid mõõtmega n>3

Ühistegevuse aegruum – n-mõõtmeline• Koostöö erinevates valdkondades (n>>1)• Koostöö erinevates vormides• Koostöö erinevatel tasanditel (kov, piirkond, maakond, …)• Koostöö erinevail ajahetkedel eri valdkonnis, vormis ja/või

tasandil

4

Koostöö põhjused ja vajadus Koostöö põhjusteks on eelkõige:

majanduse globaliseerumine, Eesti kuulumine EL-i riikidevahelise võistluse asendumine regioonide võistlusega väärtushinnangute muutumine ühiskonnas, eriti keskkonna ja looduse vallas,

ökonoomia ja ökoloogia vahelise suhte uus määratlemine rahaliste vahendite nappus nii riigi kui kohalikul tasandil kohaliku tegevuse ajendite ja tagajärgede väljumine üheainsa OV‑üksuse piirest kommunikatiivsete ja kooperatiivsete võrgusüsteemide muutumine tähtsamaks

hierarhilistest struktuuridest

Koostöövajadus tuleneb KOV-e funktsioonidest, tavapäraselt: elukeskkonna kujundamine ja tuleviku planeerimine ettevõtluse arendamine ja majandusliku infrastruktuuri kindlustamine teenuste osutamine sotsiaalsete pingete maandamine avaliku korra kaitsmine (C2H5OH!) ühiskonnaelu stabiliseerimine

5

Miks ikkagi ühistegevus?

Valijad ei pruugi mõista, kuid omavalitsus-tegelased peavad mõistma, et tihtipeale asuvad kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid – nii finantsilised kui institutsionaalsed – väljaspool kohaliku omavalitsuse üksust, selle organite ja asutuste kontrolli ning haardeulatust

6

Kostöö õiguslikud alusedEuroopa kohaliku omavalitsuse hartaArtikkel 10. Kohalike võimuorganite õigus moodus-

tada ühendusi1. Kohalikel võimuorganitel on õigus oma volituste täit-

miseks teha koostööd ning moodustada seadusega lubatud piires ühendusi teiste kohalike võimuorganitega ühiseid eesmärke kandvate ülesannete täitmiseks.

3. Kohalikel võimuorganitel on vastavalt seadusega lubatud tingimustele õigus teha koostööd teiste riikide vastavate võimuorganitega.

Põhiseadus§ 159. Kohalikel omavalitsustel on õigus moodustada teiste

kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.

7

Koostöö õiguslikud alused (2)Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus§ 12. Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite ja ühisasutusi

Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

§ 13. Omavalitsusüksuse õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides(2) Omavalitsusüksusel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide

liikmeks või arendada nendega koostööd. § 62. Koostöövormid

(1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:

1) tegutseda ühiselt;2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.

8

Koostöö õiguslikud alused (3)

Riigieelarve seadus§ 9. Riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste

eelarvetega (3) Eelarvete tasandusfondi suurus riigieelarve eelnõus ja

eelarvete tasandusfondi jaotus määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse üksuste ja kohalike omavalitsuste liitude volitatud esindajate ja Vabariigi Valitsuse esindajate vahelise kokkuleppe alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab eelarvete tasandusfondi suuruse riigieelarve eelnõus ja selle jaotuse Vabariigi Valitsus ning esitab lahkarvamused eelarve eelnõu seletuskirjas Riigikogule. Tasandusfondi suurus ja selle jaotamise põhimõtted sätestatakse riigieelarves.

9

Koostöö õiguslikud alused (4)

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus§ 2. Maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liit

(1) Maakonna kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi maakondlik liit).

§ 3. Üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit

(1) Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu (edaspidi üleriigiline liit).

10

Ühistegevuse vormid

Mitteformaalsed ühendused Projektid Eraõiguslikud institutsioonid

Tulu taotlevad äriühingudAS, OÜ - Tallinna Prügila AS

Tulu mittetaotlevad ühingudOmavalitsusliidud kui eriliigilised MTÜ-dMTÜ (Harju Ühistranspordikeskus)SA (Põhja/Lõuna Eesti Turism)SA (N-maakonna Arenduskeskus)

11

Maakondlikud omavalitsusliidud - Genees

Taust (1991 – 1993) Üleminekuaeg omavalitsuslikule staatusele Kahetasandiline omavalitsussüsteem Vastuolud esmatasandi ja maakondliku tasandi

omavalitsuste vahel Kohaliku omavalitsuse aluste seadus Vallavanema (linnapea) ja volikogu esimehe

kohad ühitatud

12

Maakondlikud omavalitsusliidud – Genees (2)

Eesmärgid Maakonna omavalitsusüksuste ühistegevus Maakonna omavalitsuste esindamine suhetes

maakonnavalitsusega Maakonna omavalitsuste esindamine suhetes

keskvõimuga

13

Maakondlikud omavalitsusliidud – Genees (3)

Jrk nr Maakondlik liit Asutamine Registreeritud Liikmed 10.02.2010

1 Raplamaa 06.09.1991 11.10.1991 10/10

2 Tartumaa 12.09.1991 20.12.1991 22/22

3 Viljandimaa 17.01.1992 18.03.1992 15/15

4 Pärnumaa (POL ja POÜ) 22.01.1992 20.03.1992 20/21 Häädem

5 Lääne-Virumaa 01.02.1992 07.02.1992 15/15

6 Läänemaa 07.02.1992 04.06.1992 12/12

7 Järvamaa (vv selts) 20.03.1992 20.03.1992 12/12

8 Harjumaa 01.04.1992 10.12.1992 25/25

9 Ida-Virumaa 28.04.1992 17.06.1992 21/22 Narva

10 Valgamaa 02.10.1992 12/13 Otepää

11 Jõgevamaa 13.11.1992 07.12.1992 13/13

12 Hiiumaa 16.11.1992 5/5

13 Saaremaa 10.03.1993 06.04.1993 16/16

14 Võrumaa (Võru valdu asutav liit) 16.03.1993 31.03.1993 13/13

15 Põlvamaa 10.02.1994 25.02.1994 14/14

Märjamaa VL (Loodna, Märja-maa v ja alev, Vigala)

24.05.1995 29.10.2002 (lõpp)

14

Maakondlikud omavalitsusliidud - Tänapäev

Kuni 01.01.2003 – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS; Local Government Organisation Act) §§ 62 ja 63

Alates 01.01.2003, täies mahus alates 01.01.2004 – kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (Local Government Associations Act)

Eriliigiline mittetulundusühing, teenistus omavalitsusliidu büroos on avalik teenistus

Maakondliku liidu võivad ühiselt asutada üle poole maakonna kohaliku omavalitsuse üksustest

Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada üle poole Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust

Kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu ja ühte üleriigilisse liitu

15

Maakondlikud omavalitsusliidud - Ülesanded

Maakondliku liidu eesmärgiks on maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule

kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja

edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete

ühiste huvide kaitsmine, maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö

edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks

täitmiseks võimaluste loomine

16

Maakondlikud omavalitsusliidud - Raha

Liikmemaksud Erinevad skeemid

• Ühekomponendiline (nt rahvaarvu alusel)• Kahe- ja rohkema komponendiline

– Püsiosa + rahvaarvu komponent (+ tulubaasi komponent)

Muud laekumised Lisavahendid maakondlike ühisürituste (kultuuri-, laste-, õpilas-,

noorsoo- ja spordiürituste) korraldamiseks• Alates 2001.a

Eraldised riigieelarvest Kuni 2001.a maavalitsuste kaudu Ühekordne eraldis 2003.a

17

Maakondlikud omavalitsusliidud - tegevusvaldkonnad

Ühishuvide esindamine ja kaitsmine (regionaalsed struktuurid, keskvõim – läbi üleriigiliste liitude);

Teabe kogumine, levitamine; Maakonna areng, s.h

– Arengukava, planeeringud;– Investeeringueelistused (EL SF-d);

Maakondlikud kultuuri-, hariduse-, noorsoo-, õpilas- ja spordialased ühisüritused;

Ühistransport; Jäätmemajandus; Omavalitsusametnike koolituste korraldamine

18

Üleriigilised omavalitsusliidud - Genees Eesti Linnade Liit (ELL) www.ell.ee

Asutatud 19.09.1920 Taastamisotsus: 19.09.1989 Tegevuse taastamine: 30.05.1991 Liikmeid 48 (32 linna, 15 valda, 1 alev; 10.02.2010)

Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) www.emovl.ee Asutatud 20.11.1921 Taastamisotsus: 29.09.1990 Tegevuse taastamine: 30.05.1991 Liikmeid 136 (10.02.2010)

Eesti Valdu Asutav Liit (EVAL) Asutatud 11(?).07.1990

Eesti Omavalitsusliitude Ühendus (EOÜ) Asutatud 23.03.1993 Liikmeid 6

19

Üleriigilised omavalitsusliidud - eesmärgid

Eesmärgid: kohaliku omavalitsuse üldisele arengule kaasaaitamine oma liikmete esindamine ja nende ühiste huvide

kaitsmine liikmete koostöö edendamine liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks

täitmiseks võimaluste loomine

20

Üleriigilised omavalitsusliidud - tegevusvaldkonnad Omavalitsuste ja nende liitude ühishuvide esindamine ja

kaitsmine (läbirääkimised) Funktsioonide ja ülesannete kaardistamine, funktsioonide

jaotus keskvõimu ja omavalitsuste vahel Omavalitsuste tulubaas Õigusloome – kõik omavalitsusi puudutavad õigusaktid EL rahastute kasutamine RAK-i prioriteedid ja meetmed ning vahendite jaotus RES Välissuhtlus (CLRAE, CoR, CEMR)

21

Maailm UCLG=IULA+UTO 1925, 1995

Euroopa CLRAE 1994 CEMR 1995 CoR 2003

Eesti Koostöökogu 1994

EOÜ 1993 ELL 1920 EMOL 1921

Maakond ROL 1991 VOL 1992

Piirkond Vald 1 Vald 2 … Linn 1 Linn 2 …

Rahvas

…

BC

NC+BC

22

Koostöö tasandid - piirkond Piirkondlik koostöö

• Harjumaa – Ida-Harju, Lääne-Harju

• Viljandimaa – koostööpiirkonnad (Põhja-, Lõuna- ja Viljandi piirkond)

Maakondliku liidu siseselt ja/või ad hoc Temaatiline või “üldpoliitiline” Valdkonnad

• Piirkondlik arendustegevus ja teenused (vesi, kanal, jäätmed)

• Piirkondlik ühistegevus (Targalt Tartusse, piirkonna ajaleht jne)

• Poliitiline foorum (kokkulepped liidu organite valimisteks jmt)

23

Koostöö tasandid - maakondKolm põhilist valdkonda: (1) Maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu

toetamine, s.h “Areng”

• Maakonna arengukavad ja planeeringud• Maakonna kooli- ja lasteasutuste võrgu arengukavad• Maakonna arengunõukogud• RAK (SPD) meetmete investeeringute pingeread• Leader programm koordineerimine

“Teenused”• Jäätmehooldus (Järva), nii piirkondlik, maakondlik kui

rahvusvaheline (RECO)• Maakondlik ühistransport, maakondlikud ühistranspordikeskused

(Järva, Harju)• Turism, maakonna tutvustamine (Võrumaa valdade esindamine

turismimessidel 1 kov poolt)• Maakondlikud arendus- ja ettevõtluskeskused

24

Koostöö tasandid – maakond (2)

(2) Maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine Maakondlikud haridus-, kultuuri-, õpilas-,

noorsoo- (Harju – 40-50 projekti), spordi- (Harju -15-20 spordiala) jm ühisüritused Haiba Lastekodu Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda Maakondlikud heakorrakonkursid jne

25

Koostöö tasandid – maakond (3)

(3) Poliitiline foorum Ühishuvide kujundamine Suhted maavalitsusega Suhted keskvalitsusega

Teemad Tulubaas jm rahalised vahendid, nende jaotus Õigusloome Teenused, ülesanded Liikmete ja ühishuvide esindamine

26

Koostöö tasandid - regioon Peipsi Koostöökeskus Projekt “Green Way” (Tallinn-Riia roheline koridor:

Tallinn–Rapla-Türi-Viljandi maantee) Projekt “Järvamaa ja Harjumaa päranditurismi ja mõisate

turismiotstarbeline arendus piireületavas koostöös Lõuna-Soome Kuningateega EUREGIO ja BCKR II (Baltic Capitals and Kings Road) vaimus”

SA Lõuna-Eesti Turism SA Põhja-Eesti Turism Lihula turismipiirkonna projekt (Lääne- ja Pärnumaa 6

valda)

27

Koostöö tasandid - üleriigiline

Üleriigiline koostöö 1921 – 1940 OVL-de tegevuse seadustamine 06.09.1926 I omavalitsustegelaste kongress 24.-26.11.1924

Üleriigiline koostöö 1990 - Eesti Omavalitsusliitude Ühendus 23.03.1993 Omavalitsustöötajate nõupäev 11.02.1994 Omavalitsusliitude Koostöökogu: 24.03.1994 Läbirääkimised VV esindusega: 16.05.1994 OVL-de seadus 06.11.2002

28

Koostöö tasandid - piiriülene Euroregioonid

MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio MTÜ Euregio Pskov-Livonia Lõuna-Eesti ja Põhja Läti Euregio (idee)– BEN (Baltic Euroregional Network) - 35 partnerit: Eesti, Leedu, Läti,

Poola, Rootsi, Soome, Taani, Valgevene ja Venemaa. Juhtiv partner Põhjamaade MN (NCM)

Muu Balti Palett (P-Eesti, Läti (Riia pk), Edela- Soome, Rootsi (STO),

Venemaa(St-P)) Koostöö Läänemere regioonis Soome, Rootsi ja Norra maakondadega

(valdavalt maavalitsuste kaudu) Läänemere linnade liit (UBC) Läänemere saarte koostöövõrgustik B7 BSSSC (Baltic Sea States Sub-Regional Cooperation) Läänemere strateegia

29

Koostöö tasandid - rahvusvaheline Omavalitsusüksuste koostöö Regioonide koostöö (maakondade, maakondlike liitude ~)

– Uusimaa Valdade Liit (Uusimaan Kuntaliittto) - HOL– Stockholmi Lääni Omavalitsuste Liit (KSL) – HOL, Tallinn,

Stockholm– Viljandimaa ja Dalarna (Rootsi)– Harjumaa ja Bornholm (Taani)– Pärnumaa ja Buskerud (Norra)– Rapla ja Østfoldi (Norra) jt

Regionaalne– Balti komitee - (19.11.1926); 27.01.1928 – 17.06.1940 (Tallinn);

20.11.1992 – 11.08.1995; 19.09.2002 Tallinn (?)– Põhjamaade ja Balti riikide omavalitsusliidud 22.-23.10.2002– EOÜ ja ELL ning KS (Norra) jt

30

Koostöö tasandid – rahvusvaheline (2) Euroopa

CEMR 06.09.1995 ELL; ELL ja EMOL CLRAE 1993; 3 (2+1) + 3 CoR 2003 vaatleja; 2004; 7 + 7;

ELL 4 + 3, EMOL 3 + 4 ELL ja EMOL ühine esindus Brüsselis

Maailm IULA/CEMR: 1925; 06.09.1995 UCLG = IULA +UTO: Rio 2001

31

Ühistegevus ja Soome haldusreform

Soome haldusreformi peapõhjusedDemograafilised protsessid ja nende

regionaalsed erinevusedValdade finants-majanduslik olukord,

võimekus ja jätkusuutlikkus ning nende erinevused

???

32

Kokkuvõte

KOV ülesandedOmavalitsuse, piirkonna, maakonna, regiooni,

piireületav regiooni (Läänemeri, Peipsi) tasandilKOV-id

Omavalitsusülesed omavalitsuslikud ülesanded, ühishuvidPiirkonna, maakonna, regiooni, piireületava regiooni

tasandilMOVL-d, KOV-id

33

Kokkuvõte (2)

Üldised ühishuvid Riik, piireületav ja rahvusvaheline Üleriigilised liidud

Ühishuvi on kokkulepe ja kompromiss Ühishuvi ei ole konkreetset kandjat (KOV-i) Ühishuvi on konkreetne, mitte abstraktne

226 – 223 = 3 226 – 48 - 136 = 42

34

Lõpetuseks

Kui sa ei tee koostööd, siis sind pole olemas!

Tänan tähelepanu eest!