konkurentsiamet - eesti energia · 2015-10-21 · hinnakujundus vastab turule. + toimiv konkurents...
TRANSCRIPT
Konkurentsiamet
Märt Ots
21.10.2015
Vaba konkurents
Vaba konkurents on majanduse edasiviivaks jõuks
ning tagab tarbijate heaolu.
Vaba konkurentsi piiravad tegurid
● turgu valitsev seisund ehk monopol
● liigne turukontsentratsioon
● administratiivsed konkurentsipiirangud ehk turutõkked
● keelatud kokkulepped (hind, turu jagamine, jne)
Kus saab üldse olla konkurentsi?
Loomulik monopol: lennuliikluse juhtimiskeskus, elektrisüsteemi juhtimiskeskus.
Loomulik monopol – paralleelne võrk teoreetiliselt võimalik, praktikas mitte: elektrivõrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon, jne.
Monopol objektiivsetel asjaoludel: turg väike, konkurente pole, puudub alternatiivne varustusallikas: gaasi müük kuni 2015. a.
Administratiivne monopol: kaugküte, prügivedu, elektri tootmine ja müük kuni 2013. a.
Parim regulaator on vaba turg, riik või KOV peab eelkõige reguleerima ohutust, keskkonnakaitset ja mitte turgu. Turu regulatsioon (economic regulation) vaid monopoli eksisteerimisel.
Kus saab üldse olla konkurentsi?
Riik peab tagama lennuohutuse, kuid ei pea
tegelema lennundusega.
Riik ja KOV peavad tagama jäätmete ohutu
käitlemise, keskkonnaohutuse (jäätmeid ei
viida metsa alla), kuid ei pea reguleerima
turgu.
Riik peab tagama ravimi ohutuse tervisele,
jne.
Ajalugu
Konkurentsiamet 1993
Energiaturu Inspektsioon 1998● Elekter
● Gaas
● Kaugküte
Ühendatud Konkurentsiamet 2008● Post
● Raudtee
● Kaugküte (väikesed ettevõtted) 2011
● Vesi (suured ettevõtted) 2011
● Lennujaamad 2012
● Valitseva mõju hinnang ravisektoris
Elekter
Elektri siseturu direktiiv
Elektrituruseadus
Otsekohalduvad määrused
Elektri hinna komponendid
elektri tootmine43,1%
elektri müük2,3%
võrguteenus 41,3%
aktsiis4,5%
subsiidiumid 8,7%
(keskmine tarbija Elektrilevi klient, ilma käibemaksuta)
Elektrivõrk on loomulik monopol. Põhivõrk (Elering)
jaotusvõrku (suurim Elektrilevi). 1+34
● Kohustuslik ex-ante hinnaregulatsioon
● Ex-ante hinnad kooskõlastatakse enne nende jõustumist.
● Ex-post hindu kontrollitakse pärast nende jõustumist.
● Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine.
● Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine.
● Elektrivarustuse kvaliteet
Elektrivõrk
Elektri tootmine ja müük on vabaturu teenused ja hinda ei reguleerita alates 01.01.2013.
Turu manipulatsiooni ennetamine
Bilansivastutus
Elektri müük üldteenusena
Turuosaliste vaidluste lahendamine
Varustuskindlus
EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus
Ühishuviprojektide ettevalmistamine (Eesti-Läti täiendav ühendus).
Elekter
+ Eesti üks paremini integreeritud piirkondi EL-s
+ Läbipaistev ja hästi toimiv elektribörs, tarbija hinnakujundus vastab turule.
+ Toimiv konkurents tootjate-müüjate vahel.
- Subsiidiumid tootjatele
+- Elektrivõrkude tulevik
Ameti peamised väljakutsed
Võrgutasude hinnaregulatsioon (eelkõige suuremad ettevõtted 1+3)
Elekter kokkuvõttes
20
25
30
35
40
45
50
55
60
okt.12 jaan.13märts.13juuni.13sept.13nov.13veebr.14mai.14juuli.14 okt.14 dets.14märts.15juuni.15aug.15 nov.15
€/M
Wh
EE
FI
Elektri hinnad alates turu avamisest
EL gaasi siseturu direktiiv
Maagaasiseadus
Otsekohalduvad EL määrused
Maagaas
Gaasi hinna komponendid
gaas78,4%
võrguteenus
12,6% aktsiis9,0%
(AS Gaasivõrgud tarbija)
Gaasivõrk on loomulik monopol. Erinevus elektriga:
kütusena konkureerib teiste energia liikidega.
Põhivõrk (Elering) jaotusvõrku (suurim Gaasivõrgud)
1+25
● Kohustuslik ex-ante (hinnad kooskõlastatakse enne nende
jõustumist) hinnaregulatsioon.
● Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine.
● Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine.
Gaasivõrk
Gaasi hulgimüük ja äritarbijad seaduse mõistes vabaturg, faktiliselt vaba turg tekkimas alates 2015.
Turguvalitseva ettevõtja poolt kodutarbijatele müüdava gaasi hinna marginaal kooskõlastatakse ametiga.
Bilansivastutus
Turuosaliste vaidluste lahendamine
Varustuskindlus
EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus
Ühishuviprojektid (Eesti-Soome ühendus)
Gaasi müük
+ Majanduslik julgeolek. Eesti ei sõltu maagaasitarnetest.
- Gaas on võrreldes Lääne-Euroopaga kallis (EL Komisjoni
menetlus), kuni 1,5 kordne hinnavahe.
+- Turu areng viimastel aastatel, konkurentsi tekkimine.
- Tarbija seisukohalt lähtudes tähendab tarbimise langus kõrgemat
võrgutasu – ligi 100% kuludest on püsikulud.
Väljakutsed
Tingimuste loomine konkurentsiks
Võrguettevõtete hinnaregulatsioon
Eesti-Soome gaasiühendus, kulude jagamine Soome ja
Lätiga.
Gaas kokkuvõttes
996 1008 1009
965
655
702
633
682 690
538
0
200
400
600
800
1000
1200
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Gaasi tarbimise dünaamika
Kaugkütteseadus. Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada. Enamuses riikides on kaugküte marginaalse tähtsusega või ei reguleerita üldse (Soomes, Rootsis konkurentsiseaduse alusel).
Energiamajanduses eesmärk energiatarbimise efektiivsus võrreldes kondensatsioon elektrijaamaga.
Administratiivne monopol. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kaugküttepiirkond kus on ainus lubatud kütteliik. Kaugküte ei ole kütte liigina loomulik monopol, sest ei ole ainus tehniline lahendus soojusvarustuseks.
Kaugküte
Maagaas
32%
Puiduküte
30%
Põlevkivigaas
11%
Põlevkivi
10%
Kütteõli
7%
Muu kütus
4%
Jäätmekütus
3%Turvas
3%
Kütused soojuse tootmisel
Ex-ante hinnaregulatsioon.
● Lõpptarbija hind.
● Koostootmise hind.
● Suurim reguleeritavate ettevõtete arv ca. 200.
Kolmanda osapoole juurdepääs kaugküttevõrgule. Kui
võrk soovib saada uut võimsust, tuleb selleks
korraldada konkurss. Järelevalve konkursi tingimuste
üle.
Turuosaliste vahelised vaidlused.
Kaugküte, mida reguleeritakse
+ Tarbija hinnad kujunevad vastavuses kütuse hinnale.
+ Enamus suuremaid piirkondi on läinud üle odavamale kütusele (puit).
+ Suuremad süsteemid on suhteliselt heas tehnilises korras.
- Administratiivne monopol, palju ebaefektiivseid väikeseid ettevõtteid, ebaefektiivne investeerimispoliitika, lisaks administratiivne koormus.
Väljakutsed Hinnaregulatsioon
Sektori liberaliseerimine (uus seadus)
Kaugküte kokkuvõttes
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus.
Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada
kuidas reguleerida. Osades liikmesriikides ka
konkurentsiseaduse alusel.
Ühisveevärk – loomulik monopol.
Eestis üks eraettevõte Tallinna Vesi.
Ülejäänud valdavalt KOV omandis.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Ex-ante hinnaregulatsioon. Suured ettevõtted
(reostuskoormus üle 2000 inimekvivalendi).
Konkurentsiamet (70 ettevõtet), väikesed KOV
(130 ettevõtet).
Liitumistasude metoodika
Tarbijate kaebuste lahendamine
Veevärk, mida reguleeritakse
KA teostatava hinnaregulatsiooni tulemus: vaidlus Tallinna Veega, KOV omandis olevate ettevõtete puhul pigem suund hinnatõusule.
Väheseid sektoreid kus hinna subsideerimine: kodutarbija hind võib olla madalam äritarbija omast.
Tugevalt subsideeritud ettevõtlus. Valdav enamus KOV investeeringutest tagastamatu abi raames.
Alternatiiv kasumit mittetaotlev teenus. Väljatöötamisel uus seadus.
Veevärk kokkuvõttes
Raudteeseadus. EL regulatsioon, raudteedirektiiv.
Raudtee infrastruktuur on loomulik monopol.
Hinnaregulaator on Tehnilise Järelevalve Amet.
Raudtee kaubavedudel vaba konkurents.
KA on majandusregulaator
● Hinnavaidluste lahendaja infraettevõtja ja TJA vahel
● Läbilaskevõime jagamise järelevalve
● Tegevusload
● Infraettevõtja sõltumatuse hindaja
Raudtee
Reisijatevedu on tugevalt subsideeritud.
Kaubaveod maksavad sisuliselt kinni kogu
infrastruktuuri püsikulud.
Veomahud on kahanenud, sealhulgas
konkureerivate ettevõtete arv.
Raudtee kokkuvõttes
Postiseadus, aluseks EL direktiiv.
Pakkide saatmine on vabaturg.
Kirjade saatmisel subsideeritakse lihtkirja (universaalne
postiteenus) ärikirja arvelt. Näitena: igalt ärikirjalt makstakse 8
senti fondi, millest subsideeritakse lihtkirja.
Ameti ülesanded
● Lihtkirja hinna suuruse ettepaneku tegemine majandusministrile. Hind ei ole
kulupõhine vaid poliitiline.
● Fondist väljamaksete tegemine vastavalt Eesti Posti ettepanekule.
● Universaalse postiteenuse kvaliteedi kontroll.
Post
Väheseid majandusharusid, kus hind ei ole
kulupõhine.
Postiseaduse muutmine.
● Lõpetatakse ristsubsideerimine.
● Hind muutub kulupõhiseks ning hinna
kooskõlastamine läheb KA pädevusse.
● Postivõrgu moderniseerimine.
Post kokkuvõttes
Kriminaalmenetlused. 2008 - 2014 alustatud
26 menetlust.
Poliitiline diskussioon 2014 seoses KarS
muutmisega, kas muuta keelatud kokkulepped
väärteoks.
Väärteomenetlus ei ole täna sobilik lahendus.
Konkurentsijärelevalve. Keelatud kokkulepped
Otsus tuleb teha 30 päevaga, õigus pikendada menetlust 4 kuu võrra.
Viimaste aastate statistika: 2013 - 29 ja 2014 - 22 koondumise otsust.
Keelduvaid otsuseid suhteliselt harva keskmiselt üks aastas või isegi vähem. Viimastel aastatel on olnud rohkem täiendava menetlusega ehk keerulisemaid otsuseid.
Koondumise kontroll on oluline liigse turukontsentratsiooni ära hoidmiseks.
Koondumiste kontroll
BIG4%
DANSKE6% EKRE
3%LHV3%
NORDEA6%
SEB22%
SWED
54%
ÄRIP1%
Eraisikute hoiused
Allikas: Finantsinspektsioon
ETK; 20,2
Rimi; 16,6
Maxima; 17,6
Selver; 15,8
Prisma; 9,0
Muud; 20,8
Jaekaubanduse turuosad
Turgu valitsev seisund ei ole keelatud, kuid kohustus on järgida konkurentsiseaduses sätestatut ning hoiduda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest.
Konkurentsiseaduse § 13 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Turgu valitsevad ettevõtjad
Ajakirjade- ja ajalehtede hulgimüük
Postivõrk
Sularaha vedu
Merepuksiirid
Gaasi hulgi- ja jaemüük (monopoolne seisund hakkab kaduma).
Samas näiteid, kus turuosa on küll üle 40%, kuid piisavalt konkurente ning ei ole turguvalitsevat seisundit. Jaepangandus.
Näited: turgu valitsevad ettevõtjad
Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine; liiga kõrged hinnad, kasumlikus liiga kõrge. 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; ei tohi müüa sarnastele tarbijatele erineva hinnaga
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (KonkS § 16)
4) teisele poolele kokkuleppe objektiga
mitteseotud lisakohustuse seadmine;
5) ettevõtja sundimine endaga või teise
ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi
kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks,
kooskõlastatud tegevuseks või otsuse
vastuvõtmiseks;
6) põhjendamatu keeldumine kauba
müümisest või ostmisest
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
Näited: Forum Cinemas, Eesti Interneti
Sihtasutus, Ragn-Sells, Eesti
Keskkonnateenused, G4S, Tallinna Küte, Eesti
Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Levira, jne
Haldusmenetlused
Administratiivsed piirangud
Eesti on suhteliselt liberaalse majanduskorraldusega ning ei ole palju piiranguid.
Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
Administratiivne turupiirang võib olla vajalik, kuid tihti teenib kahjuks konkreetse ettevõtte või ettevõtete huve.
Tüüpiline näide Uber. Vajalik riikides kus taksoteenuse turul ei ole vaba konkurentsi. Eestis palju juurde ei anna – taksoturul on vaba konkurents.
2007. a tegutses jäätmete veoturul 18
veoettevõtjat
2015. a tegutseb 3-4 aktiivset veoettevõtjat
Turuosaliste arvu on mõjutanud kindlasti hangete
korraldamine ja ühe ettevõtja väljavalimine.
Samas on üldiselt hinnad tarbijatele langenud.
Tulemusi saab hinnata pikas perspektiivis
hindade langus on positiivne, samas oht et turul
tekib monopol.
Jäätmeveoturu kontsentreerumine
Konkurentsiameti analüüsid
Tegevusalade liberaliseerimine
Ilmselt jätkab Eesti liberaalse majanduse
suunas ja ei vali turutõkkeid. Turutõkked ei ole
ka regionaalpoliitiline lahendus.
Apteekide teema – odavam on maksta
regionaaltoetust kui turg sulgeda.
Bussiliiklus – odavamad lahendused kui turu
sulgemine.
Konkurentsivaldkonna väljakutsed
Turu kontsentratsiooni ärahoidmine
Ausa konkurentsi tagamine
Turgu valitsevate ettevõtjate ohjeldamine
Vaba konkurentsi edendamine
Ettevõtjate teadlikkuse suurendamine
süütegude ennetamiseks
Kuidas hinnata konkurentsipoliitika edukust?
Hinnata saab pikaajalist perioodi 10 aastat.
● Kaudne mõju: majandusvabaduse indeks. Väga kaudne mõju
korruptsiooni indeks
● Kontsentratsioon olulistel turgudel.
● Turutõkendid.
Hinnaregulatsiooni tulemusi on lihtsam hinnata,
konkreetne väljund, analoogselt 10-aastane periood.
● Kapitali tootlikkus
● Hind (sh. energiakasutuse efektiivsus ehk keskkonna mõju)
● Kvaliteet
Ettevõtete keskmine kapitali tootlikkus 2005-2014
17,0%
5,3%
6,6% 6,5%
4,9%
9,4%
7,3% 7,2% 6,9% 7,2% 7,2%
8,3%
0,0%
2,0%
4,0%
6,0%
8,0%
10,0%
12,0%
14,0%
16,0%
18,0%
Tallinna Vesi Elektrilevi Elering Imatra
elektrivõrk
VKG
elektrivõrk
Eraküte
kapitali tootlikkus
WACC
Soojuse hinna dünaamika reaalsetes väärtustes
42,08
70,37
50,86
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
€/
MW
h
Keskmine Keskmine korrigeeritud nafta hinnaga
Võrgutasud reaalsetes väärtustes
118,6
110,9
89,1
100,0
80,9
0
20
40
60
80
100
120
140
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
VKG elektrivõrk Elering
Elektrilevi Imatra elektrivõrk
110,9100
83,0
155,3
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
Elering
rahvusvahelised ühendused
ilma rahvusvaheliste ühendusteta
põhivara
Elektrikaod
18,5
5,97,5
2,0
11,0
6,8
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
ele
ktr
ikad
u %
Elektrilevi OÜ Imatra Elekter VKG Energia
Katkestuste arv SAIDI Elektrilevi
Tänan tähelepanu
eest!