Inimese kooriongonadotropiini (hCG) geenide varieeruvuse ja ekspressiooni seos korduva raseduse katkemisega Kristiina RullTÜ Naistekliinik, TÜ Molekulaar-ja Rakubioloogia Instituut

Juhendajad: prof.Maris Laan, TÜ Molekulaar-ja Rakubioloogia Instituutprof. Helle Karro TÜ naistekliinik

15-20% kliiniliselt diagnoositud 15-20% kliiniliselt diagnoositud rasedustest katkebrasedustest katkeb

~~70-8070-80% juhtudel % juhtudel on põhjuseks on põhjuseks loote kromosoomianomaalia või loote kromosoomianomaalia või eluks sobimatu väärarendeluks sobimatu väärarend

Korduv raseduse katkemine (KRKKorduv raseduse katkemine (KRK)) ≥3 ≥3 järjestikust raseduse katkemistjärjestikust raseduse katkemist enne enne 22. rasedusnäd. või kui loode kaalub 22. rasedusnäd. või kui loode kaalub < 500 g< 500 g

Risk, et tegemist juhusliku Risk, et tegemist juhusliku katkemisega 3x järjest katkemisega 3x järjest 0.35% 0.35% (0.15(0.1533)), kuid tegelikult esineb KRK 1-, kuid tegelikult esineb KRK 1-2% last soovivatest paaridest2% last soovivatest paaridest

~~50% 50% KRK juhtudel põhjus teadmataKRK juhtudel põhjus teadmata

KRK patsientide I ringi sugulastel on 2-7 korda sagedamini raseduse katkemisi→pärilik eelsoodumus

Kanditaatgeenid: Leideni faktori, protrombiini geeni mutatsioon, koesobivusmolekulide geenide variandid (HLA-G, HLA-DR),........

HHuman uman CChorionic horionic GGonadotropinonadotropin

•toodetakse süntsüütsiotrofoblasti rakkudes (loote hormoon)•peegeldab trofoblasti funktsionaalset seisundit

HCG on patoloogia korral HCG on patoloogia korral

Raseduse Raseduse katkemine (missed katkemine (missed abortion, tühi abortion, tühi lootemuna)lootemuna)

Emakaväline Emakaväline rasedusrasedus

Trisoomia 18, 13 Trisoomia 18, 13

Trofoblasti tuumorid, Trofoblasti tuumorid, sh. moolrasedussh. moolrasedus

Trisoomia 21 (Downi Trisoomia 21 (Downi sündroom) sündroom)

Ähvardav raseduse Ähvardav raseduse katkeminekatkemine

MADALMADAL KÕRGE

Mitte-trofoblasti tuumorid: munand, hüpofüüs, neerupealis, rind, eesnääre, kusepõis, kops, jämesool, emakas, munasari, jt.

HCGHCG

CGBCGB

CGB5CGB5

CGB7CGB7

CGB8CGB8

CGB1CGB1

CGB2CGB2 ?

CGA

ühine FSHLHTSH-alaühikuga

97-9

9%

DN

A s

arna

sus

99%

85%

Uuringu küsimusedUuringu küsimused

I Kas hCG tase ema veres I Kas hCG tase ema veres rasedustüsistuste korral rasedustüsistuste korral on seotud on seotud CGBCGB geenide geenide transkriptsiooni transkriptsiooni aktiivsusega?aktiivsusega?

II Kas transkriptsiooni II Kas transkriptsiooni

aktiivsus on seotud aktiivsus on seotud CGBCGB geenide geneetilise geenide geneetilise varieeruvusega?varieeruvusega?

?

?

I Uuringu materjal ja meetodid

Normaalne rasedus:Normaalne rasedus: I trim (n=10)I trim (n=10)

II trim (n=8)II trim (n=8)

III trim (n=12)III trim (n=12)

Blastotsüstid (n=6)Blastotsüstid (n=6)

CGB geenide ekspressioon trofoblasti/platsenta koes määrati reaalaja RT-PCR meetodilRT-PCR meetodil

Tüsistunud Tüsistunud rasedus:rasedus:Emakaväline rasedus, Emakaväline rasedus,

EP (n=8)EP (n=8)

Korduv raseduse Korduv raseduse katkemine, RM katkemine, RM (n=11)(n=11)

Moolrasedus (n=2)Moolrasedus (n=2)

Tulemused ITulemused I1. Geeni ekspressioon on

indiviiditi varieeruv

2. Normaalse raseduse korral on CGB geenide ekspressiooni kõrgeim I trimestril

3. CGB transkriptsioon on tuvastatav juba blastotsüsti staadiumis

4. Korduva raseduse katkemise korral on CGB geenide transkriptsioon ↓

5. Emakavälise ja moolraseduse korral on CGB geenide ekspressioon kõrge

Rull & Laan (2005) Hum Reprod;

Rull et al. (2008) Mol Hum Reprod

Järeldused INormaalse raseduse ajal korreleeruvad hormooni ja CGB geenide ekspressioonitase

Emakavälise raseduse korral esinev madal HCG, kuid kõrge CGB ekspressioon viitab häirunud tagasiside mehhanismile/valgu tootmisele

KRK korral on HCG madal tase ema seerumis tingitud CGB vähesest transkriptsioonist

HüpoteesHüpotees

hCG -alaühikut kodeerivate geenide varieeruvus põhjustab suuri indiviidide vahelisi erinevusi geenide ekspressiooni osas ning on seotud inimese reproduktiivse edukusega

II Assotsiatsiooni uuring

1. Uuritavad indiviidid: 184 KRK-ga patsiendid (≥ 3 raseduse

katkemist)eestlased n=99 (♀ 64/♂ 35)

soomlased n=85 (♀ 45/♂ 40)

195 fertiilsed naised, pole eelnevalt raseduse katkemisi

eestlased n=95 (≥3 last) soomlased n=100 (≥1 laps)

2. Meetod:Resekveneerimine CGB8 ja CGB5 – annavad 70% of hCG mRNA

transkriptidest.

• 1 harv SNP CGB8 promootoralas ja 3 aminohappe muutust põhjustavat SNP-d leidus ainult patsientidel

CGB8

Paikneb transkriptsiooni reguleerivas motiivis (Ghosh et al, 2003)

Tulemused II•Suur varieeruvus:

CGB5: 49 SNP, promootorpiirkonnas 18CGB8: 22 SNP, promootorpiirkonnas 3

71 SNP, 48 (68%) pole varem kirjeldatud

p.Val49Ile

CGB5 ATG

-500 +1350

p.Val76Leu

p.Pro93Argp.Arg28Trpc8EF-4

6 SNP minoorseid alleele esines sagedamini 6 SNP minoorseid alleele esines sagedamini viljakatel naistelviljakatel naistel*

Fertiilsed naised n=195 KRK-ga patsiendid n=184

p=0.018-0.024

0

2

4

6

8

10

12

14

16

c5EF-155 c5EF-147 c5EF-144 c5EF-142 c5EF1038 c8EF1045

%

min

oors

e a

lleeli

saegd

us

p=0.007, OR 0.53 (95%CI 0.32-0.85)

p=0.042, OR 0.15 (95% CI 0.02-1.03)

OR 0.53-0.58 (95%CI 0.32-0.95)

Tulemused II

*Cochrane-Armitage trend test

CGB5

CGB8

ATG

-500 +1350

c8EF1045

c5EF1038

c5EF-155

c5EF-147

c5EF-144

c5EF-142

KRK suhtes kaitsvad SNP-d paiknevad KRK suhtes kaitsvad SNP-d paiknevad CGB5 CGB5 promootorpiirkonnas ning promootorpiirkonnas ning CGB5 ja CGB8CGB5 ja CGB8 intron II intron II samas positsioonissamas positsioonis

Tulemused II

Eraldi analüüs Eesti ja Soome valimis oli samasuunalise tulemusega, kuigi p-väärtus jäi >0.05 (väiksem valimi suurus)

Rull, Nagirnaja et al., JCEM, 2008

Järeldused IIJäreldused II

• SNP-d CGB5 promootorosas ja mõlema geeni intronis vähendavad korduva raseduse katkemise riski kuni 1,8 korda.

• Harvad polümorfismid CGB8 transkriptooset aktiivsust mõjutavas piirkonnas (1) ning CGB5 ja CGB8 eksonites, millega kaasneb aminohappe muutus (3) esines vaid KRK patsientidel.

KoostööpartneridMaterjali kogumine:

SATÜK Naistekiinik: dr. K. Rull;

Helsingi Ülikooli Keskhaigla: dr. V-M. Ulander, prof. K. Aittomäki;

AS Nova Vita: dr. P. Karits, dr. A. Salumets;

SATÜK koepank;

SATÜK Kopsukliinik : Dr. T. Vooder;

SATÜK Androloogiakeskus: Dr. M. Punab

Eksperimendid ja andme analüüs:

Prof. M. Laan uurimisgrupp, TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut: L. Nagirnaja, P. Kelgo, T. Margus, L. Uusküla, P. Hallast, K. Rull

Helsingi Ülikooli Keskhaigla: V-M. Ulander, M. Kaare, prof. K. Aittomäki

Dept.of Molecular Biology, EMD Serono Research Institute, USA: Prof. R.K. Campbell, J. Jackson

Wellcome Trust International Senior Research Fellowship, Howard Hughes Medical Institute, Eesti teadusfond, Eesti teadus- j haridusministerium, Sigrid Juselius Foundation ja Finnish

State Fund