LK 3

Frey-Cristian Fernelius naudib oma tööd AS Kures-saare Sanatooriumi müügimehena.

NädalalõppNr 10 (63) 14. märts 2008

Meie Maa

LK 4

Ugandas algas vihmaperiood ja vett kogutakse ka öösel, kirjutab Reet Reinart.

LK 5

Suursadama remondibaasis saavad vanad laevad uueks.

LK 7

Noored teatritegijad Kuressaares.

2 x

Er

ak

og

u

“Soojal talvel, nagu tänavu, on hüljeste poegimisalad tunduvalt väiksemad, pole laiu jäävälju ja seega peavad nad järglasi ilmale tuues üksteise kõrval tihedalt koos ole-ma. Nii võivad levida haigused ja on oht, et mõned pisikesed jäävad kitsastes oludes vanaloomadele jalgu ning saavad kannatada. Sellest ka suhteliselt suur suremus,” selgitas riikliku looduskait-sekeskuse kaitse planeerimise spetsialist Roland Müür Nädalalõpule.Kunagisest 100 tuhandest on järel 20 tuhat hüljest

Eelmiste aastate loenduste andmetel elutseb Läänemeres praegu ligikaudu 20 000 hallhüljest. Möödunud sajandi alguses oli liigi arvukus aga tunduvalt suurem, ulatudes kuni 100 000 isendi-ni. Kuna meri on muutunud puhtamaks, on ka hallhülge tervis paranenud ning asurkond on taastumas veel mõnekümne aasta tagusest keskkonnamürkide põh-justatud langusest.

Siiski ei saa veel väita, et Läänemere hallhüljeste pärast muretsema ei peaks – liiki on ju viiendik sellest, mis kunagi. Selge on see, et tavapärasest väiksemale asurkonnale võivad saatuslikuks saada igasugu üllatused. Olgu selleks siis suu-remat sorti naftareostused või jätkuvalt jäävabad talved. Liigi säilimine on seda kindlam, mida suurem on arvukus – seda suurem on tõenäosus, et osa loomi elab inimese või looduse poolt pakutavad üllatused üle. “Eelmise nädala lõpul leidsimegi ühelt Lõuna-Saaremaa poe-gimissaarelt naftase hülgepoja,” rääkis kaitse planeerimise spetsialist.Viigerhüljes on paikne, hallhüljes rändaja

Lisaks hallhülgele on meil veel tei-negi hülgeliik – viigerhüljes, kes on väiksem ning teistsuguse elupaiga- ja toidueelistusega. Viimase tõttu on tema läbisaamine kalameestega parem kui hallhülgel.

Tal on meie vetes kindlad poegimis- ja

puhkealad ning kaugemale kolib ta vaid suveks, kui ujutakse Botnia lahte toitu-ma. Hallhüljes aga seevastu on rändav elukas, kes on suuteline mõne päevaga Läänemere ühest otsast teise liikuma.

“Küll aga on hallhülged truud oma poegimisaladele, reeglina toovad samad loomad tited ilmale ikka samas piirkon-nas,” teavitas Müür.Ilusatest valgetest karvapässidest on saanud porised pojad

Kui võrrelda Saaremaa eri paiku, siis lääneranniku saarekestel, kus avamerelt

tulevad lained tugevama tuulega kerge-mini peale jõuavad, on hülgepojad õnne-tumas seisus kui mujal, kus vesi rahuli-kum ja laine nii palju ei murruta. Lõuna pool on loomad puhtamad, kuivemad ja poegade suremus väiksem.

“Ega see aasta hüljeste jaoks kõi-ge parem ole, suremus on liialt suur. 20. märtsi paiku teeme viimased loendu-sed. Üks asi on poegade kokkulugemine. Kuid kogu poegimisperioodi jooksul esineb suremist ja see, kui palju loomi ellu jääb, selgub märtsikuu lõpuks.”

Veljo Kuivjõgi

Liialt soe talv pole hüljeste poegimisele heaVilsandi rahvuspargi väikesaartel loendasid looduskait-sekeskuse spetsialistid eelmisel nädalal 280 sündinud hülgepoega, kellest ligi 30 olid surnud. Kui normaalsel talvel poegivad hülged puhtal merejääl, siis ilma jääta talvel tuleb neil leppida kohati sopase maismaaga.

14. märts 2008� Nädalalõpp

Ar v o Pärnamaaga kohtu-me teisipäeval Käinas. Tege-likult tundub tal kiire olevat. “Nojah, ma pean tagasi töökotta minema,“ ütleb ta. Üks majadest saab endale parasjagu treppi. Töö tahab tegemist. Sestap ongi mõistetav, miks tagasi Männamaale kiirustatakse. Töökoda asub just nimelt Männamaal.

Kõige rohkem saame nalja hoopis fotoga, mis artiklile kõrvale panna. No, Pärnamaa ei taha pildile jääda! Pärast pikka, ent as-

jalikku mõtteva-

hetust lepi-me kokku, et

teeme töötlemi-sele mineva foto mõne tema

firma valmistatud palkmaja juures. Sõidame seda otsima – ja hea on, et sõida-me, sest Pärna Puit OÜ valmistatud maju võib möödaminnes tee pealt silmitseda. Maju kogu Hiiumaal

Pärnamaa näitab üht elamut Käinas, mis tellitud nende firmalt. Üles seatud vaatega otse lahele. Tee äärde jääb veel teisigi sar-

naseid. Nii ei oskagi ta öelda, mitu nende firma maja Hiiumaale pea 15 tegevusaasta jooksul püsti on saanud. “Ma arvan, et kui täna ringi hakkaks sõitma, siis homme õh-tuks jõuame ehk kõik üle vaadatud,“ usub puutöömees.

Kuid põhiliselt tulevad tellimused mand-rilt. Siiski on Pärnamaa maju valmistanud ka naabritele, Saare- ja Muhumaale. “Iga-le poole tellitakse neid tegelikult. Näiteks oleme teinud Itaaliasse,“ ütleb Pärnamaa, sest riigipiirid pole transportimisel kunagi takistuseks saanud. Erinevad majad

OÜ Pärna Puit ei valmista maju tüüppro-jektide järgi. Hoone planeering on täpselt selline, nagu tellija tahab. “Üks soovib ühesugust, teine jälle teist. Mõni tahab elumaja, teine väiksemat suvilat. Võib-olla paar-kolm maja on päris sarnased saa-

nud,“ räägib Pärnamaa. Maja pannakse siin valmistatud detailidest kokku alles ehitusplatsil.

Lõppviimistlust Pärnamaa parema meelega ei teeks. “Kui müüriladuja laob müüri, siis puutöömehel on ka oma töö,“ toob ta põhjuse. Sisevii-mistlust võiksid tema sõnul teha oma ala spetsialistid. Mõnikord on OÜ Pärna Puit ikkagi ise vii-mistlenud, aga põhiliseks on siis-ki majakarkassi valmistamine.

Ühe hoone valmistamise aeg sõltub selle suurusest. “Kui free-si peal teha 60 m² maja, siis ehk nädalaga saaks valmis,“ räägib ettevõtja. Lamepalki töödeldak-segi freesiga, ümarpalgi puhul on rohkem käsitööd. “Eksida ei tohi mitte üks raas,“ selgitab Pärnamaa. Kõik detailid peavad ju omavahel klappima – üks palk teisega, põrand seinaga jne. Kui ei

klapi, võib otsast peale hakata. Tellimused kevadel

Kõige tihedam tööaeg algab keva-del. “Siis millegipärast tellijad ärka-

vad,“ ütleb palkmajade valmistaja. Aasta jooksul valmib kokku ehk kümmekond erinevat maja. Enamalt jaolt on need ikka suuremad kui see näiteks toodud väike, 60 m²-ne. Seetõttu ei saa ettevõte tööpuuduse üle kurta.

Käinas elav Pärnamaa on puutööd pea eluaeg teinud. Käsipidi on ta praegugi töö küljes. “Eks ikka pead peale passima, et kõik saaks nii, nagu peab,“ ütleb ta. Ette-võte on ka parajalt pisike – kokku viis töö-tajat, kes kõik asja kallal ametis.

Kuna seni on tellimusi olnud sedavõrd tihedalt, et kõiki täita ei jõua, pole nn müügitööle suurt jõudu kulunud. Ostjaga suheldakse projekti koostades.

“Aga nüüd jälle, seoses selle majandus-langusega ei teagi – äkki peab rohkem rek-laamile mõtlema,“ arutleb Pärnamaa.

Toompealt!

Kalev Kotkas, riigikogu maaelukomisjoni esimees

Kui endal ei ole häid ideid, on

vahel tark uurida, kuidas naabrid

on olukorra lahendanud.

Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 10 500. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: viikend@meiemaa.ee

Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk

Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, helen@meiemaa.ee

Kümme soojapügalat, vali linnulaul Toom-pea ümbruse parkides ja udune tuuleta ilm – see kõik kokku on kevadega äravahe-tamiseni sarnane! Optimist rõõmustab, et nädala pärast al-gab kalendrikevad, pessimisti jaoks kestab kevad jõuludest saadik. Õigus on mõlemal...

Paraku ei jagu kevadist kar-gust Toompea lossi seinte va-hele. Siin on õhk täis elektrit ja südasuvist kuumust. Põhju-

seks on riigikogu mainet kahjustavad saadikute ajast-arust palgasüsteem ning ühe „kala- ja majoneesimehe” kangelasteod.

Ülemnõukogu aegadest pä-rit seadus, mille järgi rahva-saadiku palk on Eesti keskmi-se palga ja mingi koefitsiendi korrutis, on oma aja tõesti ära elanud. Palk on tasu tehtud töö eest, mitte korrutis. Praegune süsteem on tekitanud arusaa-ma, et riigikogu liige teeb keskmisest eestlasest neli kor-da tähtsamat tööd või rohkem tööd või on neli korda targem. Kui riigikogu algaastatel oli keskmine palk 2000 krooni ja riigikogu saadik sai 8000 krooni, oli palgavahe 6000 krooni. Praegu

on vahe kärisenud 36 000 kroonini, sest keskmine palk oli eelmisel aastal ca 12 000 krooni ja riigikogu liikme palk hakkab sel aastal olema vastavalt 48 000 krooni. Loo-detavasti ei häiri avalikkust mitte niivõrd riigikogu liik-mete palga suurus, kuivõrd selle arvutamise süsteem ehk mingi majandusstatistilise näitaja automaatne korruta-

mine neljaga. Kirumine on lihtne ja tea-

tud mõttes isegi populistlik. Aga mis siis aitab? Kui en-dal ei ole häid ideid, on vahel tark uurida, kuidas naabrid on olukorra lahendanud. Soome parlamendi ehk Eduskunna liikmete palga määrab kolme-liikmeline komisjon. Komis-joni kuuluvad kaks presiden-dilt pikaajalise töö eest riigi ja ettevõtluse arendamisel aunimetuse pälvinud inimest

ning üks õ i g u s -t e a d u s -te dok-tor. Ko-misjoni koossei-su mää-

rab parlamendi juhatus ning selle otsus edasikaebamisele ei kuulu.

Innustatuna põhjanaabrite eeskujust tegi meie erakond juba 2002. aasta oktoobris muudatusettepaneku riigiko-gu liikmete ametipalga, pen-sioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse muutmise seadusesse, mille kohaselt oleks palga määranud riigi-kogu juhatuse poolt nimetatud komisjon. Komisjon oleks pi-danud koosnema üleriigiliselt tegutsevate kodanikuühendus-te esindajatest. Näitena palga-komisjoni liikmete kohta tõi-me Kaubandus-Tööstuskoja, Tööandjate Keskliidu, Ame-tiühingute Keskliidu, TALO

ja teiste koda-nikeühendus-te esindajad. Aeg oleks see nn tarkade klubi variant uuesti kilbi-

le tõsta, seda enam, et sellele ideele on hakanud vaikselt pooldajaid kogunema ka teis-test erakondadest.

Vaatamata valitsevale frust-ratsioonile tegi riigikogu eda-si oma põhitööd ja menetles lõppeval nädalal üheksat sea-duseelnõu, millest seadustena võeti vastu viis.

Kena saabuvat kevadet soovides!

Palgad, kala ja majonees

Palk on tasu tehtud töö eest, mitte korrutis.

Arvo Pärnamaa müüb palkmaja sinna, kuhu vajaArvo Pärnamaa ettevõte OÜ Pärna Puit ehitab Hiiumaal palkmaju ja saadab need täpselt sinna, kuhu vaja. Autoga – sellise suurega, kuhu palgid peale mahuvad. “Hiljuti tuli üks tellimus Iirimaalt,“ räägib Pärnamaa. Sa-mas ei ole ta väga kindel, et see soov täitmisele läheb. Tu-rundusstrateegiale pole Pärnamaal seni olnud aega mõel-da. Pigem on tellimusi rohkem, kui neid täita jõuab. Kuidas saab palgist maja ja kuhu palkmaja müüa, käis uurimas Hannes Sarv.

Politseikaater osaleb messilBaltic Workboatsi laevatehases Nasval valmistatud politseikaa-ter on tänasest pühapäevani Tal-linnas Pitita meremessil väljas ja siis antakse see tellijale, Põh-ja politseprefektuurile üle.

Laev on 10,1 meetrit pikk, 3,45 meetrit lai ja vaid poole-meetrise süvisega. Alusel on kaks Volvo Penta mootorit, millel on kokku võimsust üle 700 hobujõu ja mis arendavad kiirust ligi 40 sõlme. Kaater maksab 4,3 miljonit krooni.

“Seda laeva ei vii edasi mitte sõukruvi, vaid veepaiskur ehk jett,” teavitas Baltic Workboatsi tootmisjuht Peeter Laum.

Laev on väga hea manööver-dusvõimega.

Veljo Kuivjõgi

14. märts 2008 �Nädalalõpp

Elust sedapidi

Võib-olla polegi nii paha mõte anda oma lastele

ellu kaasa õde või vend.

KANNA LOODUSE EEST HOOLT

Vanametalli ja akude ost Saaremaal, Roomassaare tee 4, tel 473 5959Kampaania reeglid: www.kuusakoski.ee Kampaania kestab kuni 31.03.2008

too vana akuKuusakoskisse!

Võida 1000 kr

väärtuses kütust

Olerexist

Arvatud on nii ja naa. Mõni ütleb, et üksik laps kasvab egoistiks, teine jälle leiab, et suures lastekarjas kasvamine ei lase lapse individuaalsusel välja areneda.

Millegipärast ei ole ma aga kohanud ühtegi pensionieas inimest, kes oleks õndsalt ohates öelnud – jumal tänatud, et ma pere ainus laps olin. Pi-gem tuleb vanuse lisandudes üksiku lapse juttu kahetsust, et tal pole olnud ühtegi õde või venda.

Elus võib minna kahtepi-di – kas saad oma õdede ja vendadega läbi või mitte. Kui lasen pilgu eest läbi oma tuttavaid, tundub peale jäävat esimene va-riant – rohkem on üks-teisest hoolivaid õdesid-vendi.

Minul endal on üks vend. Minust täpselt kolm ja pool aastat noorem.

Lapsena oli meie suhe nagu ikka õel ja vennal kipub olema – vahel mõnus mäng, vahel suurema

ja tugevama diktaat. Kui vend ühel päeval ise

suuremaks ja tugevamaks sai, kadusid millegipärast ka jõu-proovimised.

Minu emal oli kolm noore-mat venda. Mida aeg edasi ja mida vanemaks nad said, seda rohkem tundus, et ema oma vendadega kokku hoidis ning vanu pilte vaadates on neid näha alati koos istumas – õde kolme venna vahel. Ema ikka muretses, et ei tea, kas poistel on kõik korras. Pärast vanemate surma näis ta eriti vendadesse kiinduvat.

Kui oled noor, siis on vend või õde lihtsalt kaaslane, kelle olemasolust vist eriti ei mõt-legi.

Mida vanemaks saad, seda rohkem tunned, kuidas see suhe muutub hoopis sügava-maks, kuidas minevikust tuleb nii palju ühiseid mälestusi, mida kellegi teisega niimoodi jagada ei saa.

Minu enda kolm lastki, kel-lel kõigil juba oma elu, tõmbu-vad tihti omaette tuppa ja rää-givad pikalt omavahel. Küllap on need just sellised jutud, mida ainult õed ja vennad omavahel rääkida saavad ja tahavad.

Elus on nii, et enamasti sure-vad vanemad enne lapsi, meie enda lapsed lähevad oma elu peale ja vahel üsna kaugele. Abikaasadegagi kipub täna-päeval nii olema, et täna üks ja homme teine.

Kas pole tore tunne, kui kõi-ge selle keskel on sul palju õde-sid-vendi, kellele toetuda.

Muidugi võib olla nii, et õed-vennad tülli pööravad ja näiteks varanduse pärast üksteist müü-ma lähevad, kuid alati ei pea kõik nii halvasti minema.

Kummalisel kombel, mida

v a n e m a k s saad, seda rohkem avastan en-das ja vennas sarnaseid jooni. Mõni lause tundub kui oma suust öeldu. Küllap kehtib siin tõdemus, et veri on paksem kui vesi ning mitte kellegagi siin il-mas pole mul selliseid ühiseid mälestusi kui oma vennaga.

Minu ema tundis elu lõpuni justkui kohustust oma venda-de eest hoolitseda ja, kui minu vennal halvasti läheb, puudutab see mind väga.

Tihti mõtlevad lapsevane-mad, kuidas küll oma last elus edasi aidata. Kas osta korter või auto, kas anda rohkem raha või head kasvatust?

Võib-olla polegi nii paha mõte anda oma lastele ellu kaasa õde või vend, sest see on varandus, mida niisama lihtsalt keegi neilt võtta ei saa.

Kui tahate oma lastele mi-dagi jäävat kinkida ja, et neil elus oleks kellelegi toetuda ka siis, kui teid ennast enam pole, kinkige oma lapsele õde või vend.

Heli Salong

Õed ja vennad

“Eestisse tulin esimest korda juba Helsingi koolipoisina. Me tee-nisime koolilehe toimetamise eest reklaamiraha ja selle eest sõitsime laevaga Tallinna. Siis oli veel Nõukogude aeg ja meie sõit oli põnev. Eestisse tööle tulin 2005. aastal, Vihterpalu mõisa hotelli di-rektoriks,” rääkis Frey soravas eesti keeles.

Saksamaal lõpetas ta ülikooli ja elas selles riigis 12 aastat. Freyl on ka saksa keele õpetaja kutse spetsialiseerumise-ga täiskasvanute koolitusele. Tudengina käis ta rahvaülikoolis pedagoogitööl ja pärast kõrgkooli lõpetamist töötas majandusteaduste instituudis kvaliteet-analüüside tegijana. Turismi valdkonda sattus Frankfurdis tööle 2004. aastal ja nüüd tahab Saaremaa puhkusevõimalusi tutvustada üle maailma.

Frey-Cristian on ühe suve õppinud vene keelt ja kolmel aastal prantsuse keelt, kuid ei hinda ennast sellel tasemel veel rääki-jaks. “Vene keel on raske keel, kuid see pakub mulle huvi.”Eesti suurim spaahotellide kett

Kuressaare Sanatooriumi spaahotellid Saaremaa Valss, Meri ja Rüütli on 615 ko-haga Eesti suurim spaahotellide kett, kui mitte arvestada, et Pärnu Tervis ja Tervise Paradiis on erinevad firmad, kuid teevad koostööd.

Põhjamaade koostööpartneritele peab müügimees, nagu Frey ennast nimetab, kõiki siinseid uuendusi kohe tutvustama. Soomes on mitu koostööpartnerit, roots-laste osakaal on suurenenud ja norralased on Saaremaale teed leidmas. “Oleme teinud mitu reisi Norrasse ja tutvustanud kõike seda, mida me siin pakume. Saaremaal pa-kume ainsana traditsioonilist raviteenust. Meil on muda ja nüüd ka mineraalvesi ja need on asjad, mida me rõhutame. Inime-sed tahavad tänapäeval kombineeritud puh-kusepakette, kus oleks tervise- ja iluravi, nahahooldus ja palju erinevaid tegevusvõi-malusi ning hea toit, huvitavad vaatamis-väärsused ja korralik transpordiühendus.”

Sel-le vii-masega müügi- ja turundusosa-kond ka tege-leb. “Norra turg on tõusev, huvi meie vastu on seal olemas, ainuke asi, kui liiklusühendusi, eelkõige lennuliiklust, saaks parandada.”

Frey tunneb uhkust selle üle, et kui Hel-singis on üks presidendi hotell, siis Ku-ressaares on neid kolm. Lisaks Merile ja Rüütlile käis ka Mannerheim Saaremaal mudavanne võtmas. Saaremaa Valsis on ka pilt ja selgitav tekst väljas, kust saab lu-geda, et Kuressaare sanatooriumi eelkäijas käis Mannerheim tõepoolest.Mineraalvesi tuleb uuest kaevust

Kuressaare sanatooriumi juurde puuriti poole kilomeetri sügavune puurkaev, kust saadi joogiks kõlblikku mineraalvett, juba eelmise riigikorra ajal. Seda müüdi ka kau-bandusvõrgus Kuressaare 2 vee nime all.

Nüüd puuriti

uus kaev, kust võetak-

se vett mine-raalveevannidesse

ja see kannab nime Ku-ressaare 1.

Frey kohtus hiljuti soomlasega, kes 18. korda oli siinsetes spaahotellides. Selleks, et püsiklientidel oleks ka midagi uut, täna-päevastatakse pidevalt midagi. Hiljuti ava-ti Rüütli hotellis uus saunaosakond. “Me peame jälgima, kuidas inimeste ootused muutuvad ja neile reageerima. Kui minu vanemad saavad varsti pensionärideks, siis nende ootused on hoopis teistsugused kui olid näiteks minu vanaisal.”

Frey nimetab Eesti esimest golfisimulaa-torit, mis Meri hotellis olemas, squash’i, keeglit, crossing’ut. Meri hotell võtab vas-tu ka suuri konverentsigruppe, Saaremaa Valss pakub traditsioonilist sanatooriumi-teenust ja Rüütli hotellis pööratakse enam rõhku heaolule ning see on Wellness-spa.

Frey naudib miljonivaatega töökohtaAS Kuressaare Sanatoorium müügi- ja tu-rundusosakonda juhib eelmise aasta no-vembrist soomerootslane Frey-Cris-tian Fernelius, kes valdab vabalt viit keelt. Saksamaal rahvusvahelise majandusteaduste magistri kraa-di kaitsnud 32-aastane Frey naudib Meri hotellis oma töökabinetist avanevat mil-jonivaadet, kirjutab Veljo Kuivjõgi.

Valmar Voolaid

14. märts 2008� NädalalõppNädal Metsa Johani talus

3. –- 9. märts

Andrus Sepp

Praegu ei ole päikest näha ja mulle tundub, et see on rohkem puu piinamine, kui praegu mahlaauku puurin.

Sündis esimene vasikas – poiss.

Oli naistepäev, aga minu meelest ei tohi üht päeva teistest üle täht-sustada.

See on siuke värk, et kui naisest tehakse välja üks päev aastas ja kõik on väga hea, aga ülejäänud 364 päeva sa ei tee oma naisest väljagi, siis minu meelest on see väga silma-kirjalik.

Mõni päev võib meeldejää-vam olla, aga ma ei tähtsusta selliseid asju üle. Iga kord ei ole vaja tähelepanu jaoks lilli, võib ka midagi muud olla.

Elu on keeruline. Vahel tu-leb seista karmide valikute ees. Tahaks nagu hinges olla tähelepanu osutav ja midagi ekstra teha, aga see ekstra ei ole teinekord üldsegi selline romantiline, on hoopis väga materiaalne.

Hoopis tähtsam on see, et püüad pidevalt naisele tähe-lepanu osutada. Kui hästi see õnnestub, see on iseküsimus. Tahe on kõige tähtsam ja tahe

on mul olemas.Mul on selles suhtes hea, et

ühel tütrel on 7. märtsil sün-nipäev. Nii et meil on natuke pidulikum õhkkond majas juba varem olemas.

Sellel aastal juhtus nii, et 8. märtsil oli mul taluga seo-ses vaja ajada tõsist meeste-juttu. Ma pidin kodust välja minema. Kuid nagu ma aru olen saanud, siis paljud me-hed said naistepäeval kodust välja minna.

Igapäevane elu sujub oma tavalist rada. Ühel

päeval ve-dasin metsast puid. Paar tundi sain seda teha, siis keeras ilma ära, läks sulaks ja ma ei saa-nud enam puid vedada, sest siis jätan jäljed põllu peale.

Sel talvel ei lähegi maapind vist päris kõvaks. Mul oma talvepuud on kõva maa pea-le välja toodud. Saan hakata saagima, lõhkuma. Tahaks natuke müügiks ka teha, aga vist ei õnnestu.

Sündis esimene vasikas – poiss.

Kõik läks märkamatult, ma ise ei pidanud juures olema.

See on märk, et kevad hak-kab tulema. Väike vahe tuleb nüüd sisse ja loodan kuiva aega, sest loomadel on väga kitsas, aga välja lasta neid ei saa.

Minu käest on loomi küsi-tud, aga vasikaid me ei müü.

See ring, kes on põllume-hed, on enam-vähem paigas, pigem on tendents vähene-mise suunas. Inimeste hulk põllumajanduses kindlasti väheneb, aga võib-olla mõni suurendab oma karja, kuid ma ei usu, et uusi tegijaid juurde tuleb.

Oleme igal aastal pannud kase jooksma. Tavaliselt siis, kui päikest ka näha on. Praegu ei ole päikest ja mulle tundub, et see on rohkem puu piinami-ne, kui praegu auku puurin.

Sisse me mahla ei tee, joo-me ja saa- me oma vitamii-

niannuse kätte. Kasemahla tasub juua, aga inime-sed peaksid ikka natuke mõtlema – kui oma maa peal puud ei ole, siis ärgu naab-ri kaske torkima

mingu.Õue peal veel riisuda ei saa,

märg on, ilma päikeseta ei taha midagi kuivada. Lumi-kellukesed õitsevad aias juba ammu – meil on lumikellu-keste muru.

Sain Elionilt kirja, et kuna nad on rohelise mõtteviisiga, siis alates aprillikuust saan ma kõik arved meili teel.

Mis mõtteviisiga siis mina pean olema? Ma olen ka ro-helise mõtteviisiga, aga mul ei ole toimivat internetti.

Kas see on roheli-se mõtte-viisi näi-taja, kui

saadan kirjad interneti kau-du?

Ma pean selle arve ikkagi välja printima.

Ma helistan neile ja keeldun seda vastu võtmast. Las anna-vad mulle tasuta interneti. Kui Eesti vabariik annaks kõigile toimiva tasuta interneti, siis ma saaks sellest veel aru, aga praegu mul ei ole selliseid võimalusi.

Kõik päevad on tähtsad

Algus eelmises Nädalalõpus

Suursadamas tehti eel-mise sajandi keskpai-gas kalatööstuse mi-nisteeriumi tellimusel kalatraalereid, ka üks suurem seiner-tüüpi transpordilaev, kakuam- ja lappepaate kaluri-kolhoosidele, remonditi väi-kelaevu.

Üks tellimus tuli isegi puh-kekodude valitsuselt. Need olid väikesed sõudepaadid, mis läk-sid Pühajärve puhkekodule.

Ehitati kuus lestatraali, mis püüdsid aastaid Hiiumadaliku lähedal kala.

1949.–1950. aastal käisid Suursadama laevaehitajad abiks laevaehitustöödel Riguldi vallas. 1949. aastal moodustati Hiiumaal kuus kalurikolhoosi.Puulaevade asemel tehti raudlaevu

Laevaehitusartell Hiiu lõpe-tas tegevuse 1. veebruaril 1952 seoses riigi plaaniga, mis nägi ette väikesed artellid riigista-da. Teiseks põhjuseks oli lae-vaehitustellimuste lõppemine ja kolmandaks see, et riiklik plaanikomitee ei andnud enam metsamaterjali fondi.

Nii lõppes puulaevade ehita-mise periood Suursadamas ja algas raudlaevade ajastu.

Nagu vanasõnagi ütleb, et iga asi, mis liigub, kulub. Ka laevad kuluvad ja vajavad re-monti nii kaua, kui nad merel sõidavad. Suursadamas on aas-taid olnud üks Eesti suuremaid ujuvvahendite remondi keskusi või õigemini paik, kus laevad jälle merekorda saavad.

1. aprillil 1952 alustas Suur-sadamas tegevust Hiiumaa ka-lakombinaat.

1954. a ehitas mootor-kala-püügijaam (MKJ) olemasole-va töökoja peahoone ja selles hoones hakati remontima MKJ mootorpaatide mootoreid, mis olid põhiliselt Pärnu masina-ehitustehase Proletar toodang. Kui Hiiu Kalur ostis ära MKJ-i varad, sai ta ka töökoja hoone enda omandisse.Hiiu Kalur loodi 48 aastat tagasi

1961. aasta aprillis liitusid väikesed kalurikolhoosid Hiiu Kaluri kolhoosiks.

Kui Hiiu Kalur soetas endale esimesed Balti mere STB-tüüpi traallaevad, hakati Suursada-mas ka traallaevu remontima.

1965. aastal ehitati ümber

esimene traallaeva peamasina vundament ja vahetati 80 hj masin 150 hj vastu. See oli selle aja kohta suur sündmus väikese ettevõtte jaoks.

1969. aastal ehitati slipitee ühe slipikäruga püügilaevade veealuste osade remontimiseks. Esimene laev, mis üles tõsteti, oli traallaev Haldi. See oli sel hetkel moodsaim ja parimate püügitulemustega laev Eestis.

1970. aastal jäid aga remon-diruumid väikeseks ning tehti juurdeehitus koos katlamaja ja olmeruumidega. Uued ruumid said nii laevaremontijad kui automajand.

1972. aastal paigaldati sli-piteele täiendav slipikäru, sest laevastiku arv oli suurenenud ja ühe käruga ei suudetud enam vajalikke töid teha.

1973. aastal traallaev Haldi moderniseeriti ja talle paigal-dati esimesena Eestis 300 hj peamasin. See oli tõsine kat-sumus. Eesti esimene MRTK oli Kõrgessaare

Tänase päevani on enamik Eesti kalatraaleritest MRTK-tüüpi, vene keelest tõlgituna tähendab see väiksemat ahtri-traaliga kalapüügilaeva. 1974. aastal ostis Hiiu Kalur MRTK-tüüpi püügilaeva Kõrgessaa-re, mis oli esimene seda tüüpi laev Eestis, hiljem kingiti see Aafrika riigi Angola kaluritele. Sama nime all sõitis pärast teine MRTK Kõrgessaare, mis mõni aasta tagasi ära müüdi.

Seoses suuremate laevade tulekuga tekkis Suursadamas vajadus võimsama, 200- ton-nise kandevõimega slipitee ehitamiseks.

1977.–1978. aastal ehitati uus laohoone laevastiku tagavara-osade ja treimaterjali tarbeks koos katlamaja ja kütusemahutite ruumidega.

1978. aastal kolis automajandi ladu endisesse piirituse villimise töökotta, mis oli varem kalakom-binaadi töökoda (Hiiu Kalur ostis kalakombinaadi 1976. a).

1979. aastal kolis Suursadama endisesse laohoonesse ehk nn Valgesse Majja raadiote remon-ditöökoda.

1979–1980 ehitati remondi-hoonetele uus olmeplokk, kus olid riietus-, pesemis- ja konto-riruumid.

1984. aastal hakati lisaks Kärd-lale ka Suursadama paaditöö-kojas ehitama paate. Ehitus-

meesteks said Ahto Pilpak ja Tiit Laun.

1989–1990 ehitati kaarhall seoses automajandi laienemi-sega, sest oli tekkinud vajadus täiendavate tööruumide järele. See kaarhall ehitati hiljem ümber väikelaevade ehitustöökojaks.

1990–1991 ehitati keevitaja-tele vajalikud tööruumid metall-viilhalli näol, mis oli sisustatud vajalike tööpinkide, sildkraana ja ventileeritavate keevituskoh-tadega.

Järjest aga kasvas MRTK-tüü-pi laevade arv ning 1993. aastal ehitati teine slipitee koos slipikä-ruga ja 2002. aastal lisandus veel teinegi slipikäru komplekt, mille ehitasid kohalikud töömehed.Laevu käidi remontimas Lehtmas

Kui 1985. aastal valmis sü-gav Lehtma sadam, hakkasid Hiiumaal remondis käima ka SRTMK-tüüpi ookeanilaevad (Hiiu Kaluril oli neli laeva). Suursadama töömehed käisid neid Lehtmas remontimas. Sa-muti remonditi vanu ookeani-püügilaevu, mis olid ümber ehi-tatud kala vastuvõtu laevadeks Balti merel.

Need tööd on vajanud oskajaid laevaremondilukkseppi, keevi-tajaid, elektrikuid, treialeid ja freesijaid ning kõik inimesed on teinud väga head tööd, et laevad merel ja ookeanil sõidaksid.Hiiu Kalur reformiti 13 tütarfirmaks

1992. a 29. aprillil tekkis Hiiu Kaluris reformi käigus 13 tütarfirmat, nende hulgas ka Da-gomar. See firma ostis paadiehi-tuseks vajalikud puutöömasinad ja tsehhi sisustuse ning 1997. aastal jätkati väikelaevade ehita-mist. Saadi ka šabloonid erineva suurusega paatide ehitamiseks ja 1998. aasta märtsis hakatigi tege-ma esimest 6,4 m pikkust ja 2 m laiust võrgupaati. Väikelaevaehi-tuse töökoja juhatajaks sai Argo Kuusmägi ja paadimeistriks Mati Teinbas Tallinnast. Põhisuunaks oli seatud kakuamide ja väike-traalerite ehitamine. Peale selle remonditi paatide, traalerite ja lõbusõidulaevade puitosi.

Hiljem renditi paadiehi-tustöökoda AS-ile Barrel MKT Tallinnast, kes jätkas sama tegevust detsembrist 2001 ja lisaks hakati telli-muste alusel valmistama ka plastpaate.

Vanasõna ütleb: rege rau-

ta suvel, vankrit talvel. Suvine rautamine käib ka kalapüü-gilaevade kohta, sest parim püügihooaeg on sügisest ke-vadeni ja siis tuleb laevadel merel olla.Võib öelda nii Suursadama kui Suuresadama

AS-i Hiiu Kalur tütarfirma Dagomar Suursadama laeva-remondikeskuses on kõige ki-bedam tööaeg maist septembri lõpuni. Kui traalerid on veel püügil, käivad remondis eriots-tarbelised laevad, nagu näiteks 2002. a remonditi Eesti mere-muuseumi uurimislaeva Mare. Soomlase Kaj Appelbergi puu-laevast Fenix sai tänu Suursa-dama paadiehitustöökoja mees-tele nägus veesõiduk. Praegu on remondis kolm Soome va-nemat laeva.

Remondibaasi asukohana on kasutatud nii Suursadama kui Suuresadama nime, mõlemad tähendavad üht ja sama kohta. Suviti on meie slipiteedel kor-raga üleval neli laeva. Praegu tehakse remonti ja tagatakse tehniline teenindus püügipe-rioodil kõigil Dagomari püü-gilaevadel. Remonditakse ka Saaremaa Laevakompanii väik-semaid reisilaevu, praegu on re-mondis Vardo ja Aegna. Oleme remontinud ka parvlaeva Hiiu-maa, kuid seda Heltermaa sa-damas. Veel remondime Lääne piirkonna piirivalvelaevu ja tel-limuste alusel soovijate laevu. Vajadusel saavad abi Lehtma sadamat külastavad kauba- ja puksiirlaevad, samuti kaatrid.

Kuna Suursadamas on mit-mekülgne tööpinkide park, valmistatakse ja remonditakse keerukaid detaile Hiiumaa et-tevõtjatele.

Lisaks sellele sooritavad Suursadamas praktikat Suure-mõisa tehnikumi noored mere-mehed, kes õpivad kalur-väike-laevajuhiks või väikesadamate spetsialistiks.

Selle loo ajalehte jõudmise eest tänan Elle Kriiska.

Kirjanduses ilmunud mater-jalide ja oma töö-

kogemuse põhjal kokku kirjuta-nud

Sulev Vahter,

Suursadama remondibaa-

si juhataja

Laevaehitaja amet oli ja on au sees

14. märts 2008 �Nädalalõpp

Võttis aega, aga asja sai, nüüd kallab nii öösel kui päeval ning poolest tunnist piisab, et maa saaks üle ujuta-tud. Öösiti ärkame vihmakoli-na peale. Kes kiirem, jookseb ämbreid ja kausse räästa alla viima, et uueks päevaks vett koguda. Kuival ajal toome oma vee kanistrite ja ämbritega 500 m kauguselt käsipumbaga kae-vust. Kaevul on õhtuti väga ki-rev ja lärmakas seltskond, kuna lapsed oma ägedates koduhil-pudes ja räbalates on saadetud peredele vett varuma. Nüüd-seks olen juba harjunud selle-ga, et 11–13aastased tüdrukud tassivad 20liitrisi kanistreid käe otsas ja 10liitrisi pea peal. Vee pärast käib pidev võitlus, järjekorda reeglina ei tunnis-tata. Meile lapsed enamasti „halastavad” ning pressivad meie ämbrid joa alla ja sageli tahavad need kojugi tassida. Meie kohus on mitte neilt seda

rõõmu võtta. Oleme oma kodukülas Luba-

nis nüüdseks (9.03.) pesitsenud viis nädalat, grupi, kogukonna, koolide ja toiduga kohanemas. Ugandas on toitu-mine meie mõistes pea peale pööratud

Hommikul süüakse vähe – enamasti juuakse musta teed ja sinna kõrvale midagi süm-boolset tahket (kassava, saiake, chapati, keedumuna, banaan), lõunasöök on toekam ja õhtu-söök kõige suurem ning seda enne magamaminekut, üheksa-kümne ajal. Putru siin toiduks ei peeta, seda juuakse tassist nagu teed. Iga lõunasöögi ja õhtusöögi vahel peab tingimata olema teepaus. Teed aga ilma „eskordita” lausa keeldutakse joomast, lisand olgu mis iga-nes tahkem suutäis, sageli meie mõistes õhtusöögi mõõtu söö-maaeg ja seda õigel kellaajal, 6–7 paiku. Toitumine näib küll

olevat pea peale pööratud, kuid suuremaks kurtmiseks pole siiski põhjust. Kui hommiku-söögi valik välja arvata, on toit, mida sööme, väga hea. Mida täpselt sööme, sellest järgmi-ne kord.

Pühapäev on lühike, pime-

daks läheb kiiremini kui soo-viks, kahe tunni pärast pean tur-valiselt kodus olema. Enne veel 30 km matatuga (minibuss, takso) teise linna ja sealt seitse kilomeetrit jalgrattal väntamist. Tervitused Lubanist!

Reet Reinart

Vihmaperiood on alanud

2 x

Er

ak

og

u

Laupäeval, 15. märtsil tuleb Eestis, Lätis ja Leedus üheaegselt käi-bele ühine postmargiväljaan-ne „Balti riikide kőrgeimad riiklikud autasud“. Selline ühisväljaanne on järjekorras viies. Eelmised ilmusid aas-tatel 1995 – „Via Baltica“, 1997 – „Ajaloolised laevad”, 1999 – „10 aastat Balti ketti” ja 2001 – „Läänemere ranni-ku loodus”. Sarnaselt eelmis-te väljaannetega ilmub igas riigis üksikmark oma riigi kőrgeima riikliku autasu mo-tiiviga ning postmargiplokk, milles kőigi kolme riigi au-tasudega postmargid. Järgne-valt margi motiiviks olevatest autasudest.

Eesti Riigivapi Teenete-märk asutati 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 24. veebruari 1918. a tähistamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti Vabariigi kodanikele kőrgeima astme teenetemär-gina riigile osutatud teenete tunnustamiseks. Postmargi motiiviks on teenetemärgi kuldrinnatäht.

Läti Kolme Tähe orden asu-tati 25. märtsil 1924. a Läti Vabariigi loomise tähistami-seks 18. novembril 1918. a.

Selle ordeniga autasustatak-se Läti Vabariigile osutatud teenete eest ühiskondlikus, kultuurilises, majanduslikus ning samuti omavalitsuste te-gevuses. Postmargil on ordeni rinnatähe kujutis.

Leedu Vytautas Suure or-den on asutatud 1930. aastal tähistamaks Leedu suurvürsti Vytautas Suure 500. surma-aastapäeva ja sellega auta-sustatakse Leedu Vabariigi ja teiste riikide juhte ning nende kodanikke Leedule osutatud teenete eest. Postmargil on kujutatud Leedu Vytautas Suure ordeni ketiklassi.

Väljaande kujundas Lembit Lőhmus. Üksikuna ilmuva postmargi hind on 5 krooni ja 50 senti. Postmargiplokis olevad postmargid maksavad igaüks 10 krooni ehk kokku 30 krooni. Esimese päeva eriümbriku motiiviks on Rii-givapi teenetemärgi kett. Eesti Post pakub huvilistele eraldi esimese päeva eriümbrik-ku üksikmargiga ning eraldi postmargiplokiga. Esimese päeva eritemplit kasutatakse Tallinnas. 260 000 üksikmar-ki ning 75 000 postmargiplok-ki on trükitud Austrias.

Elmo Viigipuu

Balti riikide ühine postmargiväljaanne

Seinad kõnelevad. Seintelt võib leida nii ni-mesid, joonistusi kui ka sõnumeid. Üldjuhul nimetatakse seda grafitiks ja enamasti ilmub see seintele ilma omaniku loata. Kindlasti on autorid sellega väga rahul. No muidugi, kvaliteet ei pruugi just alati kõige parem olla ja seda eelkõige just kiirustamise tõttu. Kuid leidub ka professionaalseid grafititegijaid, kelle kunstiteoseid võiks imetleda lausa tun-dide kaupa.

Internetientsüklopeediast Vikipeedia leiab, et Eesti grafiti on hiline, jäljenduslik, väikse-mõõtmeline ja pikaealine. Niinimetatud kuns-titeosed püsivad seintel pikka aega. Ameeri-kas aga värvitakse grafiti üldjuhul üle juba järgmisel päeval.

Grafitijoonistusi ja –kritseldusi võib leida igalt poolt. Nii koolipinkidelt kui ka erine-vatelt seintelt. Olgu selleks siis WC-d või mahajäetud hoonete seinad. Kuid Eestis pole vist ühtegi maakonda, kus ei oleks puhtaid bussiootepaviljone. Tihtipeale on need üsna-gi soditud. Põhilisteks sodijateks on kindlas-ti nooremad inimesed, kellel ei ole midagi teha ning kogunetakse bussipeatustesse aega veetma.

Mihkel Singi

Grafiti ja kõnelevad seinad

14. märts 2008� Nädalalõpp

• 1960ndate aastate algul seisis instituudi fuajees lauakesel töö-letulemise raamat, kus kõik pidid hommikuti registreeruma. Üks meie sektori noor daam oli liiga mugav selleks, et vara soojast voodist väl-ja tulla. Ta palus keskealist eruoh-vitserist meeskolleegi oma nimi igal hommikul raamatusse kanda, mida see ka tegi. Kord aga läks neiul millegipärast uni varakult ära ja ta jõudis kella kaheksaks tööle. Uhkusega kirjutas ta oma nime raa-matusse. Veerand tundi pärast töö algust kutsus aga direktor ta välja ning ütles: “Täna te hilinesite tööle, sest te allkiri on raamatus vőltsitud.” Ellen laskis nina norgu ja tunnistas: “Jah, magasin täna tõepoolest sisse.” Direktor, kes oli naiste vastu alati suur džentelmen, leebus: “Hea küll, ainult lubage, et te teinekord enam niimoodi ei tee.” Daam lubas seda ja pidas oma sõna kuni kontrollraa-matust loobumiseni.• Vene ajal nõuti, et iga väitekirja eessõnas pidid autorid tooma mõne teemakohase marksismi-leninismi klassiku tsitaadi. Toanaaber Paul, kes kirjutas dissertatsiooni sanitaar- tehnika alalt, oli selle nõude täitmi-sega hädas. Ühel hommikul hüü-dis ta tööle tulles juba ukselt: “Ma leidsin ikkagi tsitaadi. Lenin ütles, et kommunismi ajal ehitame kullast peldikuid.”• Juba paar nädalat pärast mu töö-

leasumist sai meie sektor korralduse saata üks töötaja appi Liiva köögi- ja puuviljalattu. Oli loomulik, et pidin minema mina kui kõige noorem. Meil vedas lausa uskumatult: pidime sorteerima apelsine. Kõigil lubati nii palju plekkidega apelsine koju kaasa võtta, kui neisse mahtus. Ladusime siis kottidesse nii palju seda defitsii-ti kui saime ja tuhkagi me riknenud puuvilju võtsime. Kui järgmisel päe-val sektoris rääkisin, olid naiskollee-gid kadedusest lausa sinised. Varsti kutsuti meid jälle Liivale appi ja see-kord noored daamid lausa tormasid sinna. Kahjuks polnud aga apelsine, vaid sibulahunnikust tuli mädane-ma läinud mugulad välja noppida. Kõigil olid pärast silmad punased ja oma altminekus süüdistasid nad millegipärast mind.• Sektorikaaslane rääkis humo-ristliku loo oma pere käimisest ok-toobrirongkäigus. Seal kanti paljude juhtide portreesid. Poeg küsis kogu aeg: “Kes see on? Kes see on?” Al-gul isa vastas, siis aga väsis ja ütles: “Need on kõik Lenini sõbrad.” Poiss jäi rahule. Aasta lõpul korraldati pe-res jõululaupäeval istumine. Laps küsis jälle: “Kellel täna sünnipäev on?” Vanaema vastas väriseva hää-lega, et Jeesuse sünnipäev, pojake. Küsija jäi mõtlema ja ütles siis: “Võib küll olla, ega ma kõiki neid Lenini sõpru mäleta.”• Meil töötanud uue aja akadee-

mik Sepre solvus iga kord, kui teda vanaks revolutsionääriks tituleeriti. Kuulsin, kuidas ta kord noorele nais-teadurile ütles, et ta pole üldse vana ja revolutsionäär pole ta ammust ajast. Ja tõesti, instituudi pidudel tantsis vanahärra hommikuni välja.• Istusin ainukese teadurina töö-ruumis, kui šefile tuli külla Bernhard Veimer. Pärast asjalikku juttu rääkis ta mu ülemusele konventsionaalselt järgmise naljaloo. Vene ajal said tähtsamad “ninad” kaupluste taga-ruumidest osta defitsiitset import-kaupa. Kord teatati väljavalitutele, et Tallinna kaubamajja tulid ilusad ja väga odavad ülikonnad. Tema vend, Teaduste Akadeemia president Arnold Veimer, kiirustas kohe ostma ning sai uhke, otse läikiva ülikonna omanikuks. Kui ta aga ühel vih-masel päeval läks selles kesklinna promeneerima, lagunes ülikond tal tänaval seljas ära. Tegemist oli tu-gevast läikpaberist ülikonnaga, mis mõeldud surnutele kirstu selga pane-miseks. Nalja tipuks protesteerisid NSVL kaubandusorganisatsioonid, et neile saadetud praakkaupa. Häm-mastunud ameeriklased vastasid, et mis nad nii vähese raha eest lootsid saada. Seda lugu ei kuulnud ma anonüümsest rahvasuust, vaid rää-kijaks oli Veimeri vend ise. Too-kord küsis šeff veel: “Kas mulle siis kaubamajast ei helistatud?” Ja külaline vastas, et teda ei saadud kodust kätte.

• Instituudis töötas hävituspa-taljoni (1941) mees, kes kuulutas, et temaga tuleb rääkida vaid vene keeles. Tema ei räägi põhimõtteliselt eesti keelt. Selline ülbus ei jäänud aga karistuseta. Lasteaiakohtade nappuse tõttu pidi tütar eesti lasteae-da minema ja sealt edasi jätkas Ella õpinguid eesti koolis. Tagatipuks abiellus ta “pärismaalasest” noor-mehega ning koduseks keeleks sai eesti keel. Kuna lapselapsed oskasid vaid seda keelt, pidi vanaisa nende-ga suhtlemiseks lõpuks ikkagi tema poolt põlatud keele mingil määral ära õppima.• 1960ndail aastail hakati NSV Liidu majandusteaduses matemaa-tilisi meetodeid juurutama. Kord käisid meie majandusmatemaati-kud Novosibirskis üleliidulisel ma-jandusmatemaatika konverentsil ja tulid naerdes tagasi. Sealses insti-tuudis taheti arvutit kasutades välja töötada optimaalset Lääne-Siberi transpordiskeemi, kuid unustati ette anda vajalikke piiranguid. Seepärast leidis arvuti, et nii kauba- kui ka

reisijateveol on ma-janduslikult kõige

tasuvam üle min-na torujuhtme-transpordile.

Lembit Aader

Humoristlikke meenutusi 42-aastasest tööajast majandusinstituudis (1.)

1975. aasta kevadtalvel ilmus aja-lehes Nõukogude Hiiumaa mit-meid järgnevale lõigule sarna-seid artiklikesi: Kärdla keskne väljak on suurlinnalikumaks saanud. Et au-toliiklus järjest tiheneb, sellega peab rahutumgi jalakäija leppima. Praegu aga on siin tähelepanu keskpunktis see uus hoone. „Millal avatakse?” on iga teise-kolmanda suus kärsitu küsimus. Kõige värskem vastus kaupmeestelt: „Tahtsime ülemise korruse avada täna, aga selgus veel puudusi… Noh, tuleval nädalal, naistepäeval on söök-la-restoran lahti. Kindlasti! Kaupluse-

ga läheb veel tsipa aega. (Nõukogude Hiiumaa 1.03.1975) Põhjuseks ootus-ärevus uue kaupluse ja söökla-restora-ni avamise eel.

1975. aastal hakkas Kärdla kesk-väljakul külastajaid teenindama tol-last arhitektuurisuunda ilmekalt esin-dav kauplus Hiiu ja söökla-restoran Kärdla. Sarnaseid kauplusehooneid võib kohata mitmes teiseski Eesti väikelinnas. Uues poes oli müügipin-da 283 m², kahes teise korruse saalis 132 istekohta.

Majandusliku olukorra muutumine 1990. aastate alguses sundis muutus-

tele ka kaubanduses. Esialgu suleti söökla-restoran Kärdla, mille asemele 1994. aastal avati kaupluse Hiiu tei-sel korrusel tööstuskaupade osakond. Kaubanduskeskuse esimene korrus ühines üle-eestilise kaubandusketiga Edu. 1999. aasta kevadel sai Edu-keti kauplusest Konsumi-keti kauplus, millena tegutseb tänagi. Muutuse on viimase viieteistkümne aasta jooksul läbi teinud ka hoone välimus, mis enam kuidagi ei meenuta nõukogu-de tüüpprojekti klassikalist väljanä-gemist.

Teele Saar

ENNE JA NÜÜD

VabandusEelmises Nädalalõ-pu rubriigis “Enne ja nüüd” oli Lümanda Tarvitajate Ühisuse kaupluse praegune pilt pärit hoopis Ki-helkonnalt. Õigel pil-dil on praegune Lü-manda rahvamaja, kus asub ka vallamaja.

Saaremaa Tarbijate Ühistu juhatuse esimees Peeter Kilumets uuris arhiivist, et see 1920. aastatel pildistatud Lümanda Tarvitajate Ühisuse kaupluse maja lammutati 1952. aastal maha ja uus Lümanda kauplus ehitati veidi Kihelkonna poole, kus see praegugi asub. Maja renoveeriti põhjalikult 1988. aastal, vaid vundament jäi samaks.

Endise kauplusemaja kohale ehitati 30 aastat tagasi kultuurimaja.Veljo Kuivjõgi

ur

maS

liit

irin

a m

äg

i

Kauplus Hiiu

Kel tarkus peas, sel ohjad peosPerun, Veles ja Svarog olid venelaste, aga ka teiste slaavi rahvaste jumalad.

Venelaste kõige tähtsam jumal oligi Perun, oli ühtlasi ka piksejumal. Veles oli karja- ja põllujumal, Svarog päikesejumal. Tuulte- ja vihmajumala nimi oli Stribog. Venelas-te metsa- ja veehaldjad on tuntud russalka nime all, koduhaldjate üldnimeks oli aga domovoi.

Preemia, kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuu-tellimuse või ajakirja Muusa kuunumbri saab Helgi Reinfeldt Kuressaarest. Tema lisas, et Perun oli ühtlasi Kiievi peajumal ja alates 10. sajandist ka sõdalaste kaitsejumal.

Uus küsimus puudutab tänast emakeele-päeva.

Nii nagu prügi meie igapäevases elus, on prügisõnad tunginud ka eesti keelde ja slän-gisõnaraamat on juba peaaegu veerand õige-keelsussõnaraamatu paksusest. Kõige enam kasutatav, universaalsem sõna on probleem, eriti siis, kui poliitikamaastikul mängitakse liivakastimänge.

Need on siiski kõigile arusaadavad väljen-did, aga on ka teistsuguseid. Eesti Meedia keelenõunik, üks meie nimekamaid filolooge Helju Vals on eesti keele kallal toimepanda-va vägivalla parodeerimiseks mõned sellised näited kirja pannud:

vertikaalidioot, poliitapetiit, legaalleedi, mänedžerjäär, vulgaarverb, lingvahuligaan.

Mida need sõnad võiksid eesti keeles tä-hendada?

Kuna suurel reedel Nädalalõpp ei ilmu, on vastamiseks aega rohkem. 25. märtsiks ootame vastuseid kas Hiiu Lehe või Meie Maa toimetusse, kontaktandmed on toodud lehe 8. küljel ristsõna ja sudoku lahenduste juures.

küsimuse koostas Hans Uba

14. märts 2008 �Nädalalõpp

Sel nädalavahetusel toi-mub Saaremaa ühis-gümnaasiumis juba 17. aastat järjest ülemaali-ne kooliteatrite festival “Saa-remaa miniteatripäevad 2008”. Läbi aastate on koolinoored toonud Kuressaarde oma pa-rimad ideed ja parimad lavas-tused. Festivali korraldajate lipulaevaks on kogu see aeg olnud SÜGi eesti keele ja kir-janduse õpetaja Rita Ilves. Nii ka sel aastal.Kas kooliteatrite huvi selle festivali vastu on aja jooksul ka muutunud?

Kooliteatrite huvi ürituse vastu on viimased 15 aastat ol-nud stabiilselt suur, vaid esime-sel kahel aastal oli truppide arv tagasihoidlik. Kahjuks jääb igal aastal ajakava piirangute tõttu mõni trupp ukse taha.Kas kooliteatrite pretensioo-nid on aastatega muutunud?

Pretensioonid on suurenenud just tehniliste nõudmiste osas ja see on ka loomulik, sest 17 aastat tagasi ei oleks ju keegi selle peale tulnud, et nõuda sü-learvutit või mõnd muud täna-päeval nii tavalist vidinat. Küll aga on meilt nõutud ka päris naljakaid asju, näiteks kassetti linnulauluga, elus kadakaid, me-remiini... Oleme suutnud siiani kõik soovid täita, isegi meremiin jõudis lavale. Millised on viimaste aastate trendid kooliteatris?

Viimastel aastatel on üha enam juurde tulnud vormilist eksperi-menteerimist ja tore on ka see, et paljud õpilased katsetavad ka ise juhendamist-lavastamist.Kes on tuntumad tegijad, keda sel aastal näha saab?

Tuntumad tegijad (nii staa-ži kui ka tulemuste poolest) on kolm Rakvere truppi, Jõgeva Liblikapüüdja ja muidugi SÜGi Krevera, kes osaleb esimesest festivalist alates, ning Kreisis kolmandast festivalist.Kas seekordsel festivalil on mingi keskne teema?

Ei ole teemat selles mõttes, et truppidele oleks tükkide osas mingeid ettekirjutusi, küll aga on teema, mis läbib avamist, lõ-petamist, festivali ajalehte. Kui eelmisel aastal oli ürituse moto „Jää jumalaga, puberteet!”, siis tänavu on selleks mõte Leelo Tungla luuletusest: „Lapsepõlv on lahe aeg, ära maga seda maha. Kui ei ole lapseeas mängitud ja rapsitud, võime olla vanast peast hoopistükkis lapsikud.”Mis on selleaastasel festivalil teistmoodi?

Oleme püüdnud hoida oma festivali võimalikult traditsioo-nilisena. On ju hea, kui kiiresti muutuvas maailmas on ka mi-dagi kindlat.Mis on olnud selleaastase fes-tivalikorralduse juures kõige lõbusam vahepala?

Lõbusad vahepalad on eelkõi-ge seotud nüansside ja hetkeolu-kordadega, mis kõrvalseisjale midagi ei paku. Näiteks oli väga lõbus Väikeste Isadega (poisid, kes truppe kantseldavad) „Hii-relõksu” mängida – see on üks osa juhendajate tänamise tse-remooniast.

Kes on žüriis ja mida žüriilt oodatakse peale peaauhinna saajate nimetamise?

Žüriis on Kersti Kreismann, Garmen Tabor, Piret Rauk, Monika Läänesaar, Andres Raag, Indrek Saar, Jaak Allik, Ain Mäeots, Urmas Lennuk, Aarne Mägi, Maarius Pärn, Viljar Aro. Nii trupid, kes koh-tuvad hindajatega kohe pärast oma etendust, kui juhendajad, kes saavad tagasisidet õhtus-tel aruteludel, ootavad žüriilt objektiivset, ausat, kuid samas ka heatahtlikku ja mis peamine – konkreetset hinnangut. Festi-vali lõpetamisel antakse välja ka truppide poolt valitud lem-mikžüriiliikme tiitel.Millega üllatab sel aastal Saaremaa ühisgümnaasiumi kabareetrupp?

Kabaree kannab tänavu peal-kirja “TI AMO CABARET” ja üllatab kindlasti imeilusate kostüümide ja vahvalt naljaka-te videoklippidega. Kindlasti on omanäoline ka etenduses üles astuv bänd nimega Koe-rad Jooksevad Väljal Täitsa Vabalt.”Mida sa ise sooviksid veel

lisada?Igal aastal mõtlen ma festi-

valieelsetel nädalatel, miks ma küll olen vabatahtlikult sellise koorma vedada võtnud, lõpe-taks nüüd ära. Ja iga kord fes-tivali lõpetamisel ei saa ma aru, kuidas sain üldse sellist mõtet mõelda. Jõudu annab kindlasti meie õpilastest koosnev super-tegus orgkomitee (tundub, et korraldajate sekka kuuluda on popp) ja palju lahkeid kolleege. Loodan, et Teatrimehikesega kaasas käivad kuu ja päike sära-vad ikka veel palju aastaid.

Eelmise Teatriilma küsimuse vastuseks oli, et skandaalne la-vastaja Teemu Mäki on soom-lane. Auhind läks Eili Ollile Saaremaalt. Seekordne küsimus on: Mis aastal toimusid esi-mesed Saaremaa miniteatri-päevad? Vastata saab aadressil

kutt@meiemaa.ee ja õigesti vasta-jate vahel läheb loosi märtsi-kuu Muusa.

Küsimused seadnud

Kutt Kommel

No jo sõda nüid ikka nääb, kas see tali pä-riselt taeva jääb. Kohe kukub poastukuu kespaik, sealt napilt nädali pärast kevade al-gus ja siis peaks juba äbi olema oma ilisema tulemise pärast. See oleks kut vana poisi koss-jas keimine. Kui ep osand õi-gel aal asju aada, mes sa pärast änam jukerdad. Kõik tähtsa-mad sündmused sai kenasti ää pühitsetud: oasta pääva jutlus peetud, sirges rivis rambitud, isamoalised laulud laultud, oma elamist kiidetud ja… noh, kõik ikka nõnda nagut olema peab. Nagu meite raditsjoonid ede näävad.

Aga Tillukse Timmul juhtund oasta pääva pidul pisike äpar-

dus ja nii kole kohe, et oleks en-nast linna rahva ees täis teind. Ja mette kautselt, vaid üsna otse ja oma püksi… Taal kukkund just nõnda samma välja kut sõl-lel mehel, keda Võsa Pets ühtes parkis puude all pildistas (ja pärast viisuris näitas), kui see oma kered kergendas ja taguot-sale “Äripääva” lugeda pakkus. Timmu soand üsna õigeks aaks pussiga linna sõlle auasamba juure, kui tunnund, et tahab tulla, noh see samune tuna eilne ühe paja toit. Oatand kellud, et jõvad kenasti ja… traavind turu oonesse – meite pealinna kõige ontlikumase ja kallimase veega tseese. Eit olla veel üdlend, et “täna jo püha, kos sa joosed?” Timmu näidand näpuga eidele oimu kohta ja kümne sekun-ndiga olnkid päästva asutuse ukse taga. Ja kohe soand aru, et riigi oasta pää on linna mestel nii suur ja püha pää, et isegid sõukse toimingu peale mõtle-minegid on riigivastaline tegu, eriti veel kodakontsete poolt. Ümber rinki kõik ammeti ruu-

mid kinni ja uksed lukkis, ini-mesed mälestusmärgi juures, ainult üks opakas moamees oma ilmaliku ädaga kesset kuu rort linna. Korra tahnd juba püksid päästa ja sõnna sama-se veega tsee nuka taha laska, aga see mõte ehmatand kõik ädad eemale. Timmu ja ta pidu püksid pääsnd küll äbistami-sest, aga lolliks olla ta ikkagid jäänd. Eriti veel pärast sõda, kui oli Ludviku kääst tääda soand, et vanas Roomas olnd seitse sada avalikku peldikud. (Ägas me vanas Roomas ep ela, oopis uies Euruupas!) Mes see peldik päästab, kui ta lukkis on! Ai-nuke asi – nuka taha! Aga kui ümarguse kundamendiga teh-ja, põle nuka tagust koa mette. Mine või lolliks ähk lase püksi! Äga seegid tark tegu põle…

Telekas oli jälle üks inimese otsimise kuulutus: Eesti ot-sib super staari! Äi tea, kus ta kadus? Ähk rööviti ää? Oleks võind ju votu koa juures olla – soaks kergemini käde! Ähk pani näpu küidiga Rantsus-

moale või Ispaanjase, sõda vahet naad ju reinetevad. Aga kodukantis oled taga otsitav! Ja varsi pidi jälle üks rehvi ren-dum tulema. Tahtvad aututel naast rehvid ähk nael kummid ää keelda! Õige koa! Mes see’s olga? Lint rakturigap tohi risti üle teegid minna, aga nõnde naeldega pane oort nõnda, et ragin taga. Veel pidi akatama äraldi märgistama kihutajate ja kantpeade kõikse suuremid vaindlasi – korralikkusi autu juhtisi. Pidi oort suur leeps otse autu akna loasi peale leebitama – siis kant peadel kohe teada ja kaugele nähja, keda kimbutama akata! Vene aja lõppus tahe-ti koa jooma kõrisi sõlle oina märgiga äbistama akata, aga seep läind läbi! Sõda akkasid kõik kaagid ihkama – ikkagid kibe kutt, kui märk külges ja rõngas kõrvas!

Olge te ikka munuksed, ärge emakeele pääva (TÄNA!) ää unutage või kevade algust maha magage!

28.

Järgneb Teisipäevases lisalehes

Teatriilm

Lituvere esindaja imelikud juhtumised…

Noored teatritegijad Kuressaares

mik

k S

aa

rE

talu

Rita Ilves koos eelmise aasta Teatrimehikese Jörgen Liigiga.

Ega midagi, kaasa tuli veel neli meest ning me hakkasime hea õnne peale haavatuid ära viima. Meil oligi õnne, pärast paarikilomeetrist tassimist kohtasime mingit jalaväevoori, kes haavatud kaasa võttis.

Oma polgust aga olime lootusetult maha jäänud. Olime haa-vatuid viies küll läinud suurtükirataste jälgi silmas pidades, kuid suuremal teel, kus kohtasime voori, kaotasime jäljed. Liiga palju oli siin olnud liikumist.

“Kõige hullem on see, et tõkkesalk võib meid kinni võtta ja jalaväelastena eesliinile augutäiteks saata,” muretses Särel.

Seda me kartsime kõik, sest niiviisi oli mõnikord tõepoolest toimunud.

Olime kaotanud palju aega, seda tasa teha oli peaaegu võima-tu. Küsida ei olnud kelleltki: tee oli jäänud päris tühjaks.

Istusime ja tegime suitsu.“Selge on see, et ida poole tuleb minna,” arvas Markus, “kül-

lap ükskord ikkagi omad üles leiame.”Hakkasime astuma üsna kiires tempos.Äsjasest sajust libe tee edenes visalt.Ühe põlenud küla vahel istusid kaks sidemeest, välimuse

järgi eestlased.“Suurtükimehi olete mööda minemas näinud?”“Ei.”“Aga kes te ise olete?”“Diviisi side.”Tähendab, diviisi staap on kuskil ligimail. Küllap logistab

siin kuskil ringi ka polk. Kui õige küsida staabist?“Poisid, kuulake!”See tuli Iisopilt.Kuulasime.Vasakult keeras suuremale teele külavahetee, mis kadus met-

sa. Sealt kostis rütmilist kolksumist-tiltsumist, mis õhtueelses vaikuses selgesti siiani kostis.

See oli rännakuks allalastud suurtükikilpide lõgin! Polk tu-leb!

Läksime hääle suunas omadele vastu. Meie pärast oli juba jõutud muret tunda.

Särel otsis üles komissari ja seletas talle pikalt-laialt mida-gi. Lähemalolijad teadsid kinnitada, et jutt olnud Markusest ja nähtavasti veel niisugune jutt, mis komissarile näis meel-dinud olevat.

Imelik, mõtlesin ma, kui rännakukolonnis omad olin üles leidnud, niisugune tunne on, nagu oleksin koju tulnud. Küll oleks kole, kui niisugust omapolgutunnet ei oleks! Aga nüüd on nii, nagu oleks sul oma polgu näol ka lahmakas Eestimaad kaasas.

30.Markuse kohta peab ütlema seda, et kui keegi tahaks maalida

sõjajumal Marsi meie kaasaegses kehastuses, siis tuleks mo-delliks võtta tingimata Markus. Suur ja tugev Saaremaa mees, tihedate mustade lokkide, karmide kulmude ning kimara täis-habemega, kämblad nagu leivalabidad. Kui ta astub, siis vaatad tahtmatult, kui sügavad jäljed ta saapad on vajutanud. Jalas on tal sõdurikalevist püksid, aga seljas ilma lipsuta ja äranööbitud kraega frentšialune päevasärk nagu vanemleitnant Randalulgi, punnis velskripaun puusal, püstol vööl ja – teraskiiver peas. Just nimelt kiiver, eelmise sõja aegne Saksa kiiver, nagu need meie polgus kõigil olid. Ja just nimelt olid, sest oleme jõudnud need juba minema visata. Markus aga hoiab oma kiivrit nagu talis-mani. Kui me kord ühel vihmasel ööl kaarikut läbi ojakoolme ubisime, kukkus Markuse kiiver vette. Mees lobistas tükk aega ojas, ise kaelani märg, aga oma peapoti tõi põhjast välja.

Kui ta niisugusena mõne võõra ette ilmub – suur, tugev ja kar-vane, kiiver tihedalt kulmudel –, siis hirmutab ära küll. Hallop kunagi ütleski, et Markus vaja saksa tankidele vastu saata, et kui ta veel koledat häält teeb ja püstolit paugutab, tõstavad tan-kistid kindla peale luugiaugust valged lipud välja.

Aga seesama Marsi välimusega mees on hea ja pehme lap-sesüdamega seltsimees, kes hädas on viimastki valmis jaga-ma. Pole me tema suust veel ainsatki vandesõna või ropendust kuulnud. Tema vaikne kõhisev naer on omamoodi turgutusva-hend. Võib-olla on sellegi varud velskripaunas, ega too muidu nii punnis poleks.

30.Teame vist kõik, et kui sisalikule kepp saba peale panna, siis

jätab ta viimases hädas saba maha ning lippab minema. Natu-kese aja pärast kasvatab ta endale uue saba ning elab edasi.

Võrdlus on muidugi kohatu, kuid arvatavasti kehtib elusa organismi tohutu enesekaitse- ja kohanemisvõime ka sõjaväe kohta. Ainult et seda võimet suunab siin komandöride otsus, mis konkreetsust arvestades on ka kõige raskemas olukorras ikka suunatud sellele, kuidas otstarbekamalt sõdida.

14. märts 2008Täitsa lõpp

Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

Kuigi raha peale mõtlemine ei ole sinu lemmiktegevus, tuleb sel nädalal oma ressur-

sid üle vaadata. Nii materiaalsed kui emotsionaalsed. Üks unistus on tõeks saamas ja sind õnnelikuks tegemas.

Kalad (19. veebruar – 20. märts)

Meeleolumuutja Kuu on sinu märgis, mistõttu sinu loomu-pärane tundelisus on veelgi erksam. Sinus

peitub terve tundmuste kaleidoskoop. Naudi neid täiel rinnal. Oota külla ins-pireerivat muusat.

Jäär (21. märts – 20. aprill)

Harva, kui Jäär end käima ei saa, kuid sel nädalal võib see juhtu-da. On aeg unistami-

seks, kaua magamiseks ja töö juures oma fantaasia rakendamiseks. Ja tea – üksiolek ei tähenda veel üksindust.

Sõnn (21. aprill – 20. mai)

Hakkad ühtäkki mõistma oma kentsa-kate mõtetega sõpru. Sinu tavapärane tõrk-

sus uuenduste suhtes on sel nädalal leebem. Tasub kaaluda oma harrastu-se muutmist rahategemise allikaks.

Kaksikud (21. mai – 20. juuni)

Sul tuleb rakendada oma suurepärast ko-hanemisvõimet. Ühelt poolt teeb sinu märki

sisenev Veenus sinust tõmbenumbri nii naistele kui meestele, teiselt poolt tunned end kui nimetu tööloom.

Vähk (21. juuni – 21. juuli)

On aeg skeptiku-tele näidata, et sul on õigus. Kuigi ne-mad nõuavad fakte,

on sinul instinkt, mis viib tõele väga lähedale. Usalda oma intuitsiooni, vastused ilmuvad kui võluväel. Juhiks saad sõrmegi liigutamata.

Lõvi (22. juuli – 21. august)

Usaldusväärne nais-terahvas võib tuua hul-ga meelehärmi. Sinu loomupärane suure-

meelsus pannakse tõsiselt proovile. Aga parem on tunnistada karmi tõtt, kui jät-kata mõttetuid fantaasiamänge.

Neitsi (22. august – 21. september)

Praegu pole sa ehk just kõige lahedam tüüp ja sinu muidu te-rav mõistus ei suuda

veenda emotsionaalset partnerit või töökaaslast. Püüa asju näha ka teise inimese positsioonilt.

Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)

Sõnum kaugel asu-valt sõbralt tekitab sinus soovi liikvele minna. Neil päevil on paigalpüsimine

sinu jaoks tõsine katsumus. Ise võid soovida vähe, aga teistele oled valmis andma palju.

Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)

On aeg särada, aga mitte kaabaka või vambina. Näita üles pehmust. Ka roman-

tilistel hetkedel. Sest suhtes on alati rohkem kui üks tahk. Vabane reaalsu-sest, kujuta end sellena, kes oled alati soovinud olla.

Ambur (22. november – 20. detsember)

Mis tahes nalja või kelmikat lugu võtavad kõik ümbritsevad isik-liku solvanguna. Sest

nalja talumiseks on nahk sel nädalal liiga õhuke. Nii et katsu oma tõeütle-mistes olla kaalutlev ja delikaatne.

Kaljukits (21. detsem-ber – 19. jaanuar)

Hämmastav, kui pal-ju suudad sina teha, sel ajal kui teised peata ringi sebivad. Koged

sel nädalal hulgaliselt takistusi, väga paljud inimesed ripuvad oma pisikes-te soovide ja vajadustega su küljes nagu kaanid.

Su

do

ku

nr

88

Sud

oku

nr 8

7 la

hend

us

Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega 1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus.

Head lahendamist!

Nädala horoskoop 16.–- 22. veebruar

Ristsõna

Eve

stu

se

ko

om

iks

Pitsa pildimängKes on pildil?Vastus saada rist-sõna lahenduses toodud aadresside-le, lisades oma aad-ressi.

Õigesti äraarva-nute vahel loosime välja kaks pitsat, millest ühe paneb välja pubi Priiankru kärdlas Sadama 4 ja teise Jr Pizza ja burgeribaar kures-saares turu 4.

kõik 66 vastajat tundsid pildil ära õige inimese. Pitsa saavad Toivo Käär Esikü-last ja Maivi Maripuu orissaarest. Priiank-rust saab võidu kätte laupäeval kell 12.

mehu

Eelmise ristsõna lahendus: …kellel on erine-vad vaated.

Vastuseid saime 78, preemia võitsid Regina Soobard Lihulast ja Urve Raag Kuressaarest.

Sudoku nr 87 lahendusi saadeti meile 64, seekord-sed võitjad on Hanna Haavapuu Tartust ja Nurza-han Sepp Kuressaarest. Kõik võitjad saavad valida kas Hiiu Lehe või Meie Maa kuutellimuse või aja-kirja Muusa kuunumbri vahel. Oma valikust teatada Hiiu Lehe või Meie Maa kuulutuste osakonda.

Tänaseid lahendusi ootame 25. märtsiks, kuna suurel reedel Nädalalõpp ei ilmu. Ikka Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas Vabrikuväljak 1 või Meie Maa toimetusse Kuressaares Komandandi 1, pk 247, samuti meiliaadressil veljo@meiemaa.ee. Vastu-sed saate panna ka mõlema lehe toimetuse juures olevasse postkasti.

Mõnusat nuputamist!

Eelmisel pildil oli Ene Ergma.

4

8

76

1

35

9

4511

694

728

17 62

5

6423

583 29

413

8

4

8

2

7

6

68

3 14

8 3192 5

9

869

9

9 7 2 4 3 5 15 6 1

2 7 6 94 7

7 6 5 42 5 8 3 1 71 7 5 4 9 2 8 6

3 2 6 5 1 9 7 46 4 8 7 3 5 1 2

PEREMEES

KIRJUTUS-VAHEND

NEOONOHVER

. . . MEES(SÕDUR)

EHE. . . PÄEVROOMANUMBER

HINGE-VALU

KIRJANIKNIMI + IN.

SEIER

MASTIRÕHTPUU

ÜLEVMÕTE

KREEKATÄHT

LUKU-FIRMA

KÕLBLUSSIIRAS

RÜNDE-AINE

ASESÕNATIHITI

PIKKUS-MÕÕT

. . .PÜKSID

LÕIGUALGUSRIDA

KALALIHAROOG

ARSEENSIDESÕNAAEGUMA,IGANEMA

PALK50.

VANAAJAKEELED

KÄNGURU-LANE

UNITEDNATIONS

LIND

NÄITLEJAIN. + NIMI

. . . KOOR

MANTEL

. . . IPSO

LEEDURAHVALAUL

KREEKATÄHT

VAESTE-MAJARIIK

OKEAANIAS

LINN. . . VEGASNUTIKAS,

TARK

AINEVÄHIMOSAKEVAAP

AKTSIA-SELTS

PUHANG

J. SMUULITEOSJÕGI

AASIAS

VÄETI,JÕUETU

MEHENIMIKOOLNU

2 X TÄHT

JÄRVTÜRGIS

KÕUKU-MISED

MÕISTAGINARMAD

KIRURGINUGADEKA-TÄNAV

SÜLELEMA

RIISITOIT

NURJATUS

JÄRJ. TÄH.SPORDI-TARVETE

FIRMA

SISALIK

LAULJAIN. + NIMI

NALI

OSMANIVÄEPEALIK

RIIK

AASTAAEG

MEHENIMISAAL

MUHAMED-LASTE

PALVUS

ONINGL. K.

TERRORI-ORGAN.

LAKKIMA

KOLM-

ASTAAT

KUU

PROGRESS

SELEEN

KREEKATÄHT

ÜHESUG.TÄHED

METALL

D AULÞ

LENNU-FIRMATRUU

KEEM. EL.

KULDPUTUKA-

MÜRKSIDESÕNA

AJEND,TÕUGEHOOPIS

TEINE LUGU