14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA

TEEMALEHT

TARBIJA ABC — KUHU PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS?

8 NIPPI, KUIDAS INTERNETIPOODIDEST ODAVALT OSTA

KUIDAS PIKENDADA AUTO ELUIGA JA VÄHENDADA KÜTUSEKULU?

VIIELIIKMELISE PERE NÄDALAMENÜÜ 300 KROONI EEST

IGA VEIN VÕIB NAUDINGUT PAKKUDA

“ Mõistlik tarbimine ei ole kõige soodsa ja odava kokkuost — enne

ostu sooritamist tasub teha paus ja mõelda.”

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA2

KONTAKTIDProjektijuht: Marge Martjan, marge.martjan@postimees.ee, tel 666 2317Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.eetel 666 2194Kujundus ja küljendus: Anna BudanovaKaanefoto: CORBIS/Scanpix,fotomontaaž: Tiit Sermann, Postimees Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258Väljaandja:AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202

KRISTA LENSIN, «Võlast vabaks» saatejuht

JUHTKIRI. Dr Phil on öelnud, et rahaprobleemidel pole tavaliselt midagi tegemist rahaga. Ja ma nõustun sellega. Kõik algab inime-sest endast, tema hoiakutest ja suhtumisest.

Viimased aastad meie elus tõstsid liialt esiplaanile materiaalseid väärtusi. Nüüd on õige aeg hakata väärtustama taas «käega mitte katsutavat» nagu aeg, nutikus, töökus või alalhoidlik mõtlemine.

Kriisiaeg sunnib meid paratamatult askeetlikumale eluviisile ning miks mitte näha selles võimalusi. Näiteks aega, mida vähenenud töökoormuse juures jääb rohkem pere ja kodu jaoks.

Uskuge, teie oma lapsed ja koduloomad on selle üle väga õnne-likud. Kodus üheskoos söögi valmistamine hoiab kokku raha ja on tervislikum. Või minge loodusesse. Puhkamiseks ei pea alati valima kallist reisi lõunamaale.

Saatejuhi kogemusest võin öelda, et enamikule hätta sattu-nud peredele on iseloomulik poolik haridustee. Eriala puudumi-ne maksab kriisiajal valusalt kätte, sest annab oluliselt halvemad väljavaated tööturul. Kasutage töö puudumise aega enda kasuks ning lõpetage pooleli jäänud koolid, omandage elukutse või asuge ümberõppele.

Rääkides rahast tahan aga rõhutada, et kõige olulisem on rea-geerida muutustele kohe. Mitte jääda lootma, et küll läheb elu en-diseks, vaid asuda oma peremajandust ümber korraldama niipea, kui halvenemise märgid silmapiiril.

Väga tähtis on teada oma tulusid ja kulusid. See on kõige alus. Siit alates saab vajadusel hakata koostama pere säästueelarvet.

Eesti inimeste tarbimisharjumused on kujunenud tarbimishul-luseks. Tarbides ei anta endale enam aru ega mõelda selgeks eri-nevust «vajan» ja «tahan» vahel. Emotsiooniostud on küll inimlik käitumine, aga nende tagajärjed võivad olla valusad. Eriti kui neid oste tehes tarbitakse tuleviku arvelt ehk siis soetatakse need kiir- või tarbijalaenuga.

Panustades sissetulekule, mida inimesel hetkel veel käes ei ole, vaid mida ta teenib alles aastate jooksul, on paljud inimesed teinud ränga otsuse enda kahjuks. Kulutada saab ikka vaid seda, mis ole-mas. Õnneks on nüüd ka riiklikul tasandil võetud vastu otsuseid, mis peaksid võlgade käes vaevlevate inimeste olukorda parandama.

Tark on vajadusel küsida nõu ning pöörduda abi saamiseks õi-gete inimeste poole. Saadet tehes olen kokku puutunud paljude heade spetsialistidega, kuid kindlasti soovitan otsida abi võlanõus-tajatelt. Nemad oskavad käsitleda inimeste probleeme kui tervikut ning on erapooletud. Võlanõustamine on sotsiaalteenus ja sõltu-matu kõigist võlausaldajatest.

Oma elu ja hea käekäigu eest on vastutav ikka iga inimene ise. Vajalikud muutused tuleb teha igaühel endal ning iseendas. Kind-lasti pakub seekordne teemaleht lugejaile selleks hulgaliselt häid mõtteid ning nõuandeid.

Võtke aeg maha ja vaadake iseendasse! ■

SISUKORD

Aeg võtta aega 2

Tarbija ABC 3

Kõikidele asjadele leidub ostja, tuleb ta vaid üles leida 4

8 nippi, kuidas internetipoodidest odavalt osta 4

Vabane kasututest asjadest ja tee keegi õnnelikuks 5

Tark ostab odavalt ja müüb osavalt 5

Ületa majanduskriis sportides 6

Kuidas pikendada auto eluiga ja vähendada kütusekulu? 7

Nõu(an)deid autokasutajale 7

Kuidas pikendada prillide eluiga? 7

Korista targalt ja ökonoomselt 8

Soojuspumbad võtavad soojuse loodusest 8

Kliendikaardid: kui ostad, siis kasuta 9

Läbi mõeldud nädalamenüü tagab kokkuhoiu 10

Viieliikmelise pere nädalamenüü300 krooni eest 10

Väsinud perenaise päästjad 11

Iga vein võib naudingut pakkuda 12

Tarbija õigused kehtivad kaubal puuduste ilmnemisel ka postimüügist, internetist ja allahinnatud kaupade puhul.Hanna Turetski annab põhjaliku ülevaate õigustest, millega iga tarbija peaks kursis olema.

Loe lk 3

Enne suuremas koguses esemete müüma hakkamist proovi müüa mõned väiksemad esemed, et koguda ostjate positiivset tagasisidet.Heikki Haldre selgitab, kuidas saab internetis osta odavalt ja müüa osavalt.

Loe lk 5

Kui sama toitu teisel päeval ei taheta, muuda seda veidi või tee sellest midagi uut.Sille Varblane annab näpunäiteid, kuidas saab säästlikult toituda.

Loe lk 10

TASUB MEELDE JÄTTA!

Veini tarvitamine pooleks veega või koos jääkuubikutega on lõunamaadest alguse saanud suvetrend.Evelin Hansson tuletab meelde, et nii saab pikendada naudingut mõnusast joogist.

Loe lk 12

Aeg võtta aega

Foto

: Sill

e A

nnuk

, Pos

tim

ees

Nädalase toiduvaru ostmine korraga hoiab eemale kiusatus-test ja sunnib menüüle ette mõtlema.

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA3

Need on tarbija seaduslikud õigu-sed, mis kehtivad iga kauplusest, tänavalt, turult, kataloogi- või pos-timüügist ostetud kauba või tee-nuse puhul.

Enne allkirjastamist loe lepingutEnne kui kavatsed sõlmida

mingi lepingu, kas siis allkirjasta-des või plaanid tellida mingi too-te või teenuse, kasutades mobiili või online-teenuseid, loe hoolikalt läbi kõik lepingutingimused.

Sageli võib tarbijale oluline info olla väikeses kirjas, kuid see võib paljuski mõjutada hilisemat elu nii moraalselt kui ka materiaal-selt. Lepingust taganemine aga ei pruugi olla sama lihtne kui selle sõlmimine.

HinnastIga müügiks väljapandud kauba

peal või juures peab olema hind, millega see kavatsetakse müüa.

Kui soovid osta kaupa, mille kogust mõõdetakse kilogrammi-des, liitrites või meetrites, peab lisaks müügiks pakutava koguse ja selle hinna kohta olema kauba juures ka selle ühe ühiku (kilo-grammi, liitri või meetri) hind.

Ühikuhinna avaldamise nõue on uuenenud tarbijakaitseseaduse üks olulisi muudatusi. Nõude ko-haselt tuleb nende kaupade kohta, mida mõõdetakse massi, mahu või muude näitajate kaudu, avaldada ka mõõteühiku hind ehk ühe ki-logrammi, liitri, meetri, ruutmeetri või kuupmeetri lõpphind.

Kui kaupa ei mõõdeta nimeta-tud ühikutes, võib ühikuhinnaks olla ka tükihind. Müügihinnale lisaks tuleb ühikuhind avaldada ka tarbijaile suunatud reklaamis.

Ostu tõendab ainult ostutšeki või lepingu olemasolu

Ära unusta ostu tegemisel jäl-gida, et müüja annaks koos kau-baga kaasa ka maksmist tõendava dokumendi (tšeki), kus peavad olema kirjas järgmised andmed:

• kaupleja nimi või ärinimi ning tegevuskoha aadress;

• müügikuupäev ning• iga kauba ja teenuse hind ja

tasutud summa.Kui tasutav summa on 300

kroonist väiksem, peab kaupleja

andma ostudokumendi üksnes tarbija nõudmisel.

Samuti jälgi, et garantiiga kau-ba puhul oleks asjakohane märge maksekviitungil. Garantiikiri võib kaubaga ka eraldi kaasas olla.

Märgistus on tarbijale oluline infoallikas ja kasutusjuhendid on selleks, et neid lugeda!

Tootele lisatud tingmärgid on tarbijale olulised. Kui sa ei pöö-ra nendele tähelepanu, võib see mõju avaldada nii tervisele kui ka keskkonnale.

Näiteks kui sa ei jälgi rõivastele lisatud hooldustähiseid, võib see põhjustada rõivaeseme rikkumi-se. Sellisel juhul ei ole tegemist tootmisveaga ja tarbijale kahju ei kompenseerita.

Kirjalikule teabele lisaks peab müüja oskama ostja soovil anda täiendavat suulist teavet kauba omaduste ja rahvusvaheliselt ka-sutatavate tingmärkide kohta.

KasutusjuhendTehniliselt keerukale, ohtlikke

aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale peab eestikeelne kasutusjuhend olema lisatud juba tootja poolt.

Kui oled ostnud kasutusju-hendiga toote, tuleb dokument alati hoolikalt läbi lugeda. Kasu-tusjuhendid peavad olema kaasas kõikide tehniliselt keerukate too-detega just selleks, et saaksid kau-pa sihipäraselt kasutada ega rikuks kaupa oma oskamatusega.

Eestikeelne kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalik-ku teavet kauba õigeks, sihipära-seks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupane-miseks, paigaldamiseks, ühen-damiseks, hooldamiseks või säi-litamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks.

Kui kaup koosneb mitmest osast, lisatakse kasutusjuhendisse loetelu kauba juurde kuuluvatest osadest (komplekti koostisosad).

MärgistusedKui kaupmees müüb puu-

dustega või siis kasutatud kaupa, peab kauba juures olema kindlasti asjakohane teave. See annab või-maluse teha teadlik valik.

Toidukaupade ja mõnede tar-

bekaupade (näiteks kosmeetika, tarbekeemia) tarvitamine on aja-liselt piiratud. Sel juhul kannab tootja kaubale vastava märgistuse, mille abil saad teada, kui kaua säi-livad kauba parimad omadused õigetel hoiutingimustel.

Kui kaubal on märgistus «kõlb-lik kuni», on tegu kiiresti rikneva toidukaubaga, mida tohib nii müüa kui ka kasutada (tarvita-da) üksnes märgitud kuupäevani (kaasa arvatud).

Märgistusega «parim enne» kindlustab tootja parimate oma-duste säilimise nimetatud ajani. Näiteks «parim enne 25.04.2009» märgistusega kauba eest vastutab kuni 25. aprillini 2009 tootja, pärast seda kuupäeva aga peab müüja selle kauba teistest eralda-ma ja lisama teate tähtaja möödu-mise kohta.

«Parim enne mai 2009» mär-

gistusega kauba eest vastutab tootja kuni 31. maini 2009.

Pea meeles! Kui kaupmees on kindel, et kaup, mille «parim enne» tähtaeg on möödunud, on tarbijale ohutu, võib ta seda ka hiljem müüa.

Arve, palun!Kui soovid, võid enne kauplu-

sest lahkumist kontrollida ostetud kauba kaalu ja mõõdu õigsust. Võimaluse seda teha peab kind-lustama müüja.

Restoranis, baaris ja kohvikus tuleb esitatav arve teenindajal koostada menüüs näidatud hin-dade järgi. Teenustasu ei ole luba-tud arvele eraldi lisada.

Meeldiva teeninduse eest kelnerile või ettekandjale lisatasu (jootraha) andmine on aga kliendi enda otsustada.

Toitlustuskohtade peasissekäi-

gu läheduses peab olema pakuta-vate roogade ja jookide hinnakiri, et sul oleks võimalik enne sisseas-tumist valida endale meelepärane ja rahakotile sobiv.

Pretensioonide esitaminePretensiooni esitamise õigus

kehtib kõikidele toodetele, seal-hulgas ka allahinnatud toodetele ja kaupadele, olenemata toote ostmise või tellimise kohast.

Probleemi ilmnemisel tuleb pöörduda kohe müüja poole. Kui suulise kaebuse peale müüja ei reageeri, esita kaebus kirjalikult ja lisa juurde koopia müügidoku-mendist.

Kaebuses märgi: 1) oma nimi ja kontaktandmed;2) kaebuse esitamise kuupäev;3) kaubal või teenusel esinev

puudus;4) soovitav lahend.

Müüja on kohustatud kaebuse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama. Sul on õigus nõuda müüjalt ka kirjalik-ku märget kaebuse vastuvõtmise kohta.

Kui müüja keeldub kaebust lahendamast või kui tarbija pole müüja pakutud lahendiga nõus (leiad, et sinu õigusi on rikutud), võid abi saamiseks pöörduda tarbijakaitseametni-ke ja tarbijakaebuste komisjoni poole.

Kui tegutsed eespool esitatud soovituste kohaselt, väldid ena-mikul juhtudel võimalikku kahju ja suudad oma seaduslikke õigusi suhetes müüjaga kaitsta.

Tähelepanu! Pretensiooni ei ole mõtet esitada, kui kaup on:

• olnud igapäevaselt pidevalt kasutuses (nt jalats) ja sellest tule-nevalt lihtsalt ära kulunud;

• kasutatud ebaõigetes tingi-mustes või ei ole järgitud kasuta-misjuhendis toodud nõudeid;

• valesti hooldatud, mille tu-lemusena on kaup mehaaniliselt kahjustatud (põletused, sisselõi-ked, rebendid, kemikaalidega kahjustumine). ■

Tarbija ABCHANNA TURETSKI,tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

TARBIJAÕIGUSED. Tarbijakaitseseaduse kohaselt vastutab müüdavate kaupade ja teenuste eest müüja, kes peab tagama, et kaup oleks ohutu ja tavaliselt eeldatavate tarbimisomadus-tega. Selleks peab müüja andma tarbijale kauba kohta tõest infot.

Foto

: CO

RBI

S/Sc

anpi

x

Tarbija õigused on sarnased kogu EuroopasSooritades oste Euroopa Liidus (sh ka Norras ja Islandil), oled tarbijana kindlustatud enam-vähem ühesuguste õigustega kõikides liikmesriikides.

Kuidas aitavad tarbijat Euroopa tarbijakaitsekeskused?Selleks, et tarbijad tunneksid ennast ka teistes liikmesriikides oste sooritades kindlalt ning

teaksid, mida probleemide ja ebaõnnestunud ostude korral ette võtta ning kuhu pöörduda, on igas-se Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norrasse ja Islandile loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitse-keskused ehk ECC-keskused (European Consumer Centres).

• Samadel põhimõtetel töötavad Euroopa tarbijakaitsekeskused moodustavad koostöövõr-gustiku European Consumer Centre Network (ECC-Net). Võrgustiku tööd koordineerib Euroopa Komisjon.

• Keskuste üks eesmärke on viia tarbijateni sõnum, et hoolimata sellest, millisest Euroopa liik-mesriigist oste sooritad, on tarbijate peamised õigused samaväärselt tagatud.

• Keskused pakuvad lisaks tarbijate teavitamisele ning nõustamisele abi ka konkreetsete kaebuste lahendamisel. Kaebuse lahendamine toimub koostöös tarbija elukohamaa keskuse ning müüja asukohamaa ECC-keskusega.

• Keskused aitavad ka probleemide korral, mis on seotud interneti või postimüügi teel kaupade ostmisega Euroopa Liidus asuvalt müüjalt.

Tarbijate paremaks informeerimiseks on ELi tarbija nõustamiskeskusele loodud ka spetsiaalne kodulehekülg www.consumer.ee, mis pakub teavet ülepiiriliste ostudega seotud küsimustes.

Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Kui sul on probleemi lahen-

damisel tekkinud arusaa-

matusi või küsimusi, võid

pöörduda tarbijakaitseameti

(www.tka.riik.ee) poole ning

vajaduse korral edasi tarbi-

jakaebuste komisjoni poole,

kellel on õigus arutada tarbi-

ja nõude põhjendatust.

Viimane samm oma

õiguste kaitseks on pöör-

duda kohtusse, sest on ka

selliseid probleeme, mille

lahendamiseks ei ole õigust

isegi tarbijakaitseametnikel

ja tarbijakaebuste komisjo-

nil (näiteks nõue moraalse

kahju hüvitamiseks).

Eespool loetletud õigused

kehtivad kaubal puuduste

ilmnemisel ka postimüügist,

internetist ja allahinnatud

kaupade puhul. Viimaste

puhul aga ainult siis, kui

hind ei ole alandatud kauba

puuduse tõttu (sellisel juhul

peab olema kauba juu-

res märge kauba puuduse

kohta).

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA

Ärge avaldage kõiki oma isik-likke andmeid ja aegu, millal te kodus pole. Pildid, mida lisate, olgu ainult müüdavast kaubast ja nii, et taustal ei paistaks mida-gi väärtuslikku teie kodust.

Halvaks näiteks on, et müü-gikeskkonda sisestatakse lille-vaasi pilt, mille taustal paistab 50-tolline telekas ning müügiin-fo juures on kiri, et kätte saab järgmisel nädalal ja kodusel aad-ressil, kuna müüja on käesoleval nädalal puhkusel ja perega ära sõitnud.

Pahatahtlikule inimesele, kes magusat saaki otsib, paremat in-fot ju öelda ei saakski.

Kuhu ja kuidas siis oma müügipakkumine sisestada?

Eestis on olemas mitmeid kuulutusteportaale, kuhu saab kuulutuse vähese vaevaga üles

riputada. Hea, kui kuulutuse juurde ei pea kirjutama oma isiklikke andmeid. Otsi selliseid võimalusi, kus ostja saaks müüja-ga ühendust vaid müügiportaali vahendusel. Kui vastav kuulutu-se- või oksjoniportaal on leitud, saad müügiga algust teha.

Kuidas sisestada ja milline hind esemele määrata?

Sellised küsimused on kiired tekkima. Eelistan veendunult oksjoneid kuulutustele, mistõttu julgen soovitada just oksjonit.

Meie oksjonikeskkonnas on kõik osalised ID-kaardi või inter-netipanga kaudu tuvastatud ning oksjoni juures ei pea keegi sises-tama oma isiklikke andmeid.

Et näha, kas tegemist on ausa ostja või müüjaga, on iga kasutaja juures näha ka eelmis-te tehingute kommentaare. Kui

kommentaarid on negatiivsed, tasub antud müüja või ostjaga olla ettevaatlik ning võimalusel kasutada deposiitmakset.

Niiviisi on raha oksjonisüs-teemis kinni seni, kuni kaup jõuab ostjani. Kui ostja aga kau-pa ei saa, saab ta raha 100% ga-rantiiga tagasi.

Oksjoni sisestamisel tuleb kirjutada ülevaatlik kirjeldus

Oksjoni juurest leiad küsi-muste ja vastuste koha, kuid targem on võimalikke küsimu-si oma tootekirjelduse juures ennetada. Näiteks riiete müügi korral kirjuta kõik mõõdud, aga ka võimalikud defektid.

Tee selge pilt. Pole mõtet pil-

distada eset kirjul või esemega sama tooni taustal. Ka hägust pilti pole soovitav üles laadida.

Hinna määramisel rakenda fantaasiat. Lisaks turvalisusele on oksjoni eeliseks kuulutuse ees just hinna kujunemine. Paljud müüjad alustavad oksjonit ühest kroonist ning oksjoni jooksul kerkib hind «turuhinnani» ehk just nii kõrgele, kui ostjad on nõus antud eseme eest tasuma.

Oksjoni juures on võimalus märkida eseme ostjani toimeta-mise viis. Enamasti tasub ostja transpordikulud. Kui tegemist on suure esemega (näiteks pe-sumasin), tasub ära märkiga ka see, et transpordi korraldab ost-ja ise. ■

4

Kevadel tahtis üks Osta.ee kasutaja teha garaaži ruumi, kuid

seal olid ees vanad kõnniteekivid ning pesumasin. Alguses

tekkis plaan tellida auto, et asjad prügimäele viia. Sellega

kaasneb aga palju lisakulutusi.

Selle asemel pandi esemed ühekroonise alghinnaga oks-

jonile ning lisati juurde märkus, et ostja korraldab transpordi.

Oksjoni lõpphind läks tuhandetesse kroonidesse, sest ostja

oli just selliseid tänavakive pikalt otsinud. Ära viidi need ese-

med samuti tasuta.

Müüja ei hoidnud kokku mitte ainult transpordilt ja prügi-

mäemaksudelt, vaid teenis ka lisaraha.

8 nippi, kuidas internetipoodidest odavalt osta

• Soodusmüükide linke vaata aadressidelt Dealnews.com või Tarkostja.ee — võid leida pakkumisi kuni -80%.• Enne ostu võrdle hinda tuhandes maailma poes — selleks kasuta keskkonda Pricegrabber.com. Eestis võrdle hindu Hinnavaatlus.ee abil.• USAs on hinnad Eestiga võrreldes odavamad. Enne ostu vaata kauba hinda välismaises netipoes. Kui USA netipood kaupa Eestisse ei saada, leiad selleks sobiva koostööpartneri ka Eestist, näiteks vaata Netikuller.ee.• Osta sealt, kus valik on suur. Näiteks Zappos.com, seal on müügil üle 50 000 jalatsipaari, alla hinnatud aga 6700 jalatsipaari. Jalatsite ja riiete ostul kasuta poode, kes mit-tesobivusel maksavad tagastamise kulu kinni.• Enne ostu otsi, kas netipoes kehtib allahindluskood, millega saab odavamalt. Tihti saab hinnast kuni 30 prot-senti alla — ka nendest kaupadest, mis on juba eelne-valt alla hinnatud. Vaata Retailmenot.com • Osta turvaliselt: tellides internetist pole odavast hin-nast kasu, kui kaup kohale ei jõua või vajab garantiid. Vaata Resellerratings.com või Netikuller.ee lehel tur-valiselt ostmise õpetust.• Osta tehasepoest. Näiteks Delli ja Guessi interneti-tehasepoes on kaubad alati põhipoega võrreldes palju odavamad. Otsi poe nimetust koos sõnaga outlet või factory.• Refurbished on kaubad, mille pakend on poes avatud või tagastatud tootjale. Tootja kontrollib, et kaup on uhiuus, kuid müüb selle tavaliselt letihinnast 20–30 protsenti odavamalt. Eestis avatud karbiga tootele poes allahindlust tavaliselt ei anta, kuid küsida tasub ikkagi.

Allikas: Heikki Haldre, Netikuller.ee

Kõikidele asjadele leidub ostja, tuleb ta vaid üles leida

TOOMAS R. RAISTConsolidated Auctions OÜ (osta.ee) juhatuse liige

NETIKAUBANDUSE OHUD JA VÕLUD. Internetis müümisel on omad võlud, kuid ei tohi unustada ka ohtusid. Internetis luu-rab ringi inimesi, kes ei ole alati heatahtlikud. Selliseid inimesi on võib-olla vaid üks protsent, kuid siiski peab arvestama kõiki võimalikke ohtusid.

Kõikidel inimestel on kodus asju, mida tarvitati kunagi ammu või mis pole kasutusel olnudki.

Ruumi võtavad need palju, kuid niisama ära visata kah ei raatsi. Loodust säästva mõtteviisi-ga läheb hästi kokku korduvkasutus, mida üha

enam omaks võetakse. Kavalaks pääseteeks võib meie kiires elutempos kujuneda internet.

Kas ja millal tekib kodus kasutult seisma jäänud asjade müügist saadud tulule maksukohustus?AULE KINDSIGO, Eesti Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna

juhataja

Tulumaksuseaduse § 15 «Kasu vara võõrandamisest» lg 4 järgi ei maksustata isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest saadud tulu. Seega üldjuhul, kui füüsiline isik müüb oma asju, mida tal enam vaja ei lähe, mak-sukohustust ei teki.Isiklikus kasutuses oleva val-lasvara maksuvaba müügi puhul peaks olema täidetud järgmised tingimused:

•• müüakse vara, mille väärtus on isikliku tarbimise tulemusel vähenenud (nt kasutatud riided, jalanõud, kodumasinad); •• vara soetamismaksumust ei ole ettevõtlustulust maha arva-tud;•• tegemist ei ole kokkuoste-tud esemetega, et kasuga edasi müüa (viitab ettevõtlusele);•• tegemist ei ole esemega, mis on ostetud investeerimise ees-märgil, et kasuga edasi müüa. ■

Foto

: CO

RBI

S/Sc

anpi

x

Foto

: CO

RBI

S/Sc

anpi

x

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA5

Olen ka ise kuulutusteportaali kaudu müünud ja ära andnud lasteriideid ning ostnud raama-tuid. Ikka on leidunud inimesi, kellel minu soovitud raamatut mingil põhjusel riiulis mitu või kellel seda ühte ja ainust enam tarvis pole.

Kui ka otsene müüja pole vastanud, olen lugeja kommen-taari kaudu saanud vihje, kust teost otsida. Vägagi tänuväärne ja vajalik info.

Lasteriiete äraandmisest on jäänud aga soe tunne — klei-te-seelikuid, millest minu pesa-muna juba välja kasvanud, kan-navad edasi teised lapsed. Kõik nad on käinud emadega kaasas riideid vaatamas ja selga passi-tamas, ise õnnelikud ja õhinas.

Eks ole need kokkuhoiu-ju-tud praeguseks juba veidi tüü-

tamagi hakanud. Igast võima-likust ning võimatustki kohast võib lugeda nippe säästmiseks ja toimetulemiseks — küll uue aja nõuandeid, küll vanaemade tarkusi. Mõistlik perenaine-pe-remees panebki väärt näpunäi-ted kõrva taha. Lõppkokkuvõt-tes aga vaatab igaüks ise, mille pealt kokku hoida annab või raatsib ning millele kulutamine on jätkuvalt paratamatu.

Esemete-rõivaste taaska-sutust (või hoopis omapärast stiili) väärtustades külastab nii mõnigi second-hand-poode, passitab-parandab ning õmbleb ümber; maakodusse uue elekt-ripliidi ostmise asemel muret-seb pigem pruugitud odavama, ja ennäe imet — see peabki veel tubli kümme aastat vastu ning küpsetab suviti maitsvaid

marjapirukaid.Seega pole tarvis viimast

mudelit ja firmasilti. Tarvis on — ja eriti praegu — töökindlat, energiasäästlikku, usaldusväär-set, omanäolist ja… soodsat. Kust seda kõike siis saada?

Kui olete kingituseks saanud mitu ühesugust asja või kui uus pesumasin sai ostetud, aga va-nal pole tegelikult veel midagi viga, julgen kuulutusteportaale hea abilisena soovitada küll.

Just kevadise suurpuhastuse ajal on õige aeg vaadata kogu pööningule või garderoobi nur-ka surutud kraam veidi kriitili-sema pilguga üle.

Kui suguvõsas pisemaid lapsi pole, oleks õige tegu anda las-tele väikseks jäänud rõivad-ja-lanõud teistele. Majapidamises on tihti lausa jalus terve rida perele ebavajalikuks muutunud, kuid ometi korralikke koduma-sinaid ja tarbeesemeid, millest vabanemiseks ei oska esimese hooga kuhugi pöördudagi.

Kasutute asjade soodsa hin-naga müümise või loovutami-sega on võimalik keegi väga rõõmsaks teha. ■

KAIRI KALJUMÄE Soov.ee teenindusjuht

GARAAÞIMÜÜK INTERNETIS. Igas kodus on aeg-ajalt midagi üle või puudu. Lapsed kasvavad riietest välja, sugulaste-tut-tavate sünnipäevakingid pole just päris kümnesse tabanud. Kevadki on lõpuks käes ja kodudes tuulutatakse kappe. Öko-eluviis ja keskkonnasäästlikkus on, jumal tänatud, moes!

Vabane kasututest asjadest ja tee keegi

õnnelikuks

Kuulutusteportaalid sisaldavad rohkelt pakkumisi nii kasutatud kui uute esemete kohta. Kaup on üldjuhul kvaliteetne, mitte enam nõukaaja füüsiliselt ja moraalselt vananenud kraam, ja mis peamine, hea hinnaga.Kuulutuse sisestamine müügiportaalidesse on tehtud lihtsaks ning sellega saab hakka-ma igaüks. Pakun abiks mõned vihjed tulemusliku kuulutuse vormistamiseks.

Kirjeldus. Loomulikult on tähtis eelkõige müüdav objekt või ese ise, kuid õnnestu-nud müügi seisukohalt on täpselt sama tähtis objekti või eseme kirjeldus. Liigagi levinud on arvamus, et mis siin ikka pikalt kirjutada, kui helistatakse ja huvi tun-takse, küll siis räägime. Üksikut lakoonilist hõiget aga sadade teiste kuulutus-te vahelt paraku keegi ei märkagi. Seega keegi ei helista ega tunne huvi.

Kuulutusse pole mõtet kirjutada ainult «müüa diivan», vaid kindlasti lisada diivani kir-jeldus: vanus, info korrasoleku kohta, tootja firma, mõõdud, värvus, asukoht. Usaldust äratab müügi põhjuse väljatoomine ja muud detailid. Ja kindlasti — pildid!

Pildid. Tee müügiobjektist ilusad, ent loomutruud pildid ning lisa kuulutu-sele. Tähelepanu äratamise mõttes pole kasu, kui paned teksti sisse viite-na veebiaadressi, kust pilte leida võiks. Lugeja neid pilte kohe ei näe ning tõe-näoliselt valib lähemaks tutvumiseks kutsuva fotoga järgmise kuulutuse.

Piltidega on võimalik näidata kauneid detaile, kasuta seda võimalust! Pilt võib mõni-kord rääkida rohkem kui kogu kuulutuse tekst. Ka ostukuulutuse puhul leia tabav ja vaimukas pilt oma ostusoovi illustreerima.

Hind. Võimaluse korral määra müüdavale objektile alati hind. Kui see pole kindel suurus, võid lisada, et on ka tingimisruumi. Kui ostjal on valida mitmekümne sobivat hinda pakkuva kuulutuse vahel, siis ilma hinnata pakkumine jääb taas tähelepanuta.

Ettevaatust! Ära siiski osta põrsast kotis. Võimaluse korral proo-vi ise või lase müüjal näidata seadme korrasolekut. Hea, kui kaasa antak-se ka juhendid ning ostudokumendid. Jäta alles müüja kontaktand-med, et vajaduse korral oleks võimalik hiljem ühendust võtta.

Tiigrihüppe teinud Eestis on vaid umbes 1 protsent jaekau-banduse käibest internetis, USAs on netikaubandus ligi 7 protsenti ja Inglismaal ligi 16 protsenti kogu jaekaubandu-sest. Kuidas siis osta odavalt ja turvaliselt netist, kus kaubad on odavamad ja valik suurem?

Enne ostmise juurde asumist on mõistlik pisut raha teenida ning enda väärtuslikumad esemed osavalt maha müüa. Ilmselt on sel-leks parim koht maailma suurim oksjonikeskkond eBay.com.

Seal võib müüa nii pööningule seisma jäänud vana õmblusmasi-

na kui tühjad õllepurgid. Imelik, kuid esimene eBay’s müüdud asi oli eBay asutaja katki läinud laser-pointer. Üllatunud müüjale vastas ostja, et ta kogub neid ning on nõus maksma katkise ja kasutu asja eest rohkem, kui see algselt poes maksis.

Mitmed eestlased teenivad eBay’s selliste n-ö kasutute asjade müügiga enam kui 50 000 krooni kuus. Kõrgeima müügihinna saa-vutamine ja odavalt ostmine on üksteisega tihedalt seotud. Näi-teks minu odavaim eBay’st teh-tud ost on ühedollarilise hinnaga ostetud iPhone’i laadne telefon.

Sain selle osta alghinnaga, kuna müüja oli teinud kirjavea kauba nimes ning mitte ükski teine ini-mene ei leidnud seda miljonite kaupade hulgast üles. Seega saad parima müügihinna, kui mõtled põhjalikult läbi, milliseid otsingu-sõnu huvilised võivad kasutada — ning seejärel kasutada neid kõiki toote pealkirjas.

Turvaliselt müümine on tur-valiselt ostmise kõrval samavõrd oluline. Ka eBay keskkonnas os-tes tasub jälgida, kas teised ostjad on ikka müüjale piisavalt positiiv-seid iseloomustusi jätnud.

Enne suuremas koguses ese-mete müüma hakkamist proovi müüa mõned väiksemad ese-med, et koguda ka endale ostjate positiivset tagasisidet — siis on oksjonil pakkujaid rohkem ning hind tõuseb kõrgemale.

Kui ostad, ära kruvi hinda üles. Tee pakkumine viimasel hetkel enne oksjoni lõppu ning keegi ei jõua sind üle pakkuda. ■

HEIKKI HALDRE, Netikuller.ee juhataja

OSTLEMINE INTERNETIS. Kaupluse vaateaknal ootab ostjat käekell, mõne arvates ilus, mõne arvates igav, kuid enamuse arvates liiga kallis. Võimalik, et eestimaalastest leiab ühe, kel-lele meeldib see käekell sedavõrd, et hindki sobib. Kuna kaup-mees peab seda üksikut ostjat ootama, tasuma kalli müügipin-na ja kauba laos hoidmise eest, ei jää tal üle muud, kui hinda kõrgel hoida. Kas saaks ka teisiti?

Tark ostab odavalt ja müüb osavalt

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA6

Kehalise kasvatuse õpetajate õi-gustatud mure sunnib küsima: kuidas peaksid firmajuhid käitu-ma käesolevas majanduskriisis inimestega, kes oma ebasportlike eluviisidega on muutunud töö-andjale kõndivateks viitsütikuga pommideks?

See on riskirühm, kelle hooli-matus oma tervise pärast võib fir-male kalliks maksma minna. Tea-tavasti ei hüvitata alates 1. aprillist esimesi haiguspäevi enam ravi-kindlustuse arvelt. Veelgi enam, neljandast üheksanda haigus-päevani jäävad kulud tööandjate kanda ja see paneb juhte endisest tähelepanelikumalt vaatama, mis füüsilises vormis on ta alluvad.

Eestlaste nigelast liikumishar-jumusest kõneleb spordiklubide külastatavuse statistika, mis kinni-tab, et selles osas oleme Euroo-pa Liidu teistest riikidest tublisti maas. Küllap pole rahval siiani olnud lihtsalt piisavalt aega enda tervise eest hoolitseda.

Kogu aur on läinud tööraba-misele, ratsa rikkaks saamisele ning Euroopa viie jõukaima riigi hulka pürgimisele. Sportimine on ju olnud ainult kitsa ringi eralõbu ja selle küünla kahest otsast põ-letamise tagajärjed on üsna dra-maatilise alatooniga: Eesti mehed on oma 67,1-aastase keskmise elueaga Vana Maailma autsaide-rite hulgas, infarktist on saanud

moesõna ning südame- ja vere-soonkonna haigused laastavad meid nagu vikatiga.

Unusta lift, kasuta treppi

Majanduskriisi jäise hinguse ajal võib ennustada töökoha või-malikku kaotust tajuvate inimeste aktiviseerumist, nende dessanti jooksuradadele ja spordiklubides-se, kus oma ala professionaalid jagavad näpunäiteid liikumise, lihaste trimmimise ning tervisliku söömise teemal.

Sellest teenusest võib kujune-da tõeline kriisiaja hitt — mõelda vaid, aidata spordi kaudu säilitada löögivõimet ro-sinana kokku tõmbuval tööturul. See on proovi-mist väärt!

Tegelikult võib julgelt öelda, et majandussuruti-se elame kõige paremini üle just nimelt sportides, algatuseks kas või mõningaid lihtsaid argipäevaks mõeldud nõuandeid järgides. Kui vähegi võimalik, sõida tööle jalg-rattaga või muuda igapäevane kõndimisprogramm heaks harju-museks. Ja tee seda teadlikult.

Õhtusel jalutuskäigul kiirenda tempot või mugavalt liftiga sõit-mise asemel kasuta treppi. Ja kui vorm seda võimaldab — võta tre-pil mitu astet korraga.

Isegi telefoniga rääkimise juu-res tasub pidevalt ringi liikuda, selle asemel, et uppuda kaelast saadik mugavasse diivanisse või nahksesse tugitooli.

Lõunapausidel on mõistlik jätta üleliigsed võileivad söömata ning teha kaasa näiteks 45-minutine rühmatreening kusagil spordiklu-bis või siis lihtsalt niisama jalutus-käik kolleegiga vabas õhus.

Oma tervise eest saab hoolit-seda ka autoroolis istudes. Tipp-tunnil Tallinna liikluses oma sõi-dukiga teosammul ringi roomates tasuks liikluskorralduse kirumise asemel tegeleda hoopis mõnusa roolivõimlemisega. Tõmba kõht sisse ja hoia pinges — see teeb

head ka seljale. Ja nii mitmeid see-riaid korraga, aega ju on.

Bussiga koju sõites mine aga mõne peatuse võrra varem maha, ning jätka ülejäänud teekonda ja-lutades. Naudi saabuvat kevadet.

Muuda argielu spordiksPoodi minnes oleks mõistlik

jätta auto peauksest võimalikult kaugele, selle asemel, et närviliselt lähimat parkimiskohta passida või mersu uhkelt invakohale parkida.

Nädala söögiostud, kõik need kilekottidesse pakitud piimad, ar-buusid ning vorstilatid tasub tas-

sida autosse käe otsas, vahepeal kilekottidega kas või biitsepseid tree-nivaid liigutusi tehes.

Oma liikumislem-bust saate suurenda-da ka kodutöid tehes.

Vana jutt, aga kalorid põlevad nagu kevadine kuluhein. Vaata põrandapesule, tolmuimemisele või siis kappide koristamisele kui järjekordsele meeleolukale kodu-spartakiaadile.

Pane mängima lemmikmuu-sika ning tolmuimejaga mööda

põrandat ringi vurades võid vabalt uskuda, et oled sattunud keset Queeni muusikavideot «I want to break free».

Ehk mäletad koduperenaiseks moondunud vuntside ja nahksee-likuga Freddie Mercury’t hoogsalt Brian May kitarrisoolo saatel puu-si hööritamas ning harjutusi tege-mas? Proovi järele ja töö lendab nagu lõunast koju naasev lind.

Õhtuti telerit vaadates tasuks aga reklaamipauside ajal külmkapi asemel keskenduda hoopis lihtsa-te kehaliste harjutuste tegemise-le. Miks mitte arendada huvitavat saadet vaadates ka näiteks kõhu- või siis seljalihaseid?

See nõuab väikest eneseületa-mist ning näpuotsaga tahtejõudu, ent tulemus on seda magusam. Koostada personaalne treeningu-programm õhtuste filmide jaoks. Esimesel reklaamipausil kõhuliha-sed, teisel kätekõverdused ning kolmandal kükid...

Pole ju paha algus tervisesport-lase karjäärile, mille eesmärk on hea füüsilise ja psüühilise vormi tagamine raskete aegade üleela-miseks. Kuidas kõlab? ■

Ületa majanduskriis sportidesRANDO SOOME, spordiklubi Sparta turundusjuht

Kui Vabadussõjas oleks toonastel mehe-poegadel olnud praeguste abiturientide füüsiline vorm, oleks Nõukogude võim juba 1918. aasta esimesel jõulupühal Toompeal punalipu heisanud. Kehalise kasvatuse õpetajate sõnul ei oska abitu-

riendid korralikult joostagi ja kaitseväeski ollakse kutsealuste nigela vormi pärast mures.

Muuda igapäevane jalutusprogramm harjumuseks. Väldi lifti ja käi rohkem trepist ning pööra tähelepanu oma rühile, kui istud,

seisad, töötad või mängid.

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA7

Järjepidevaks säästmiseks ja kütusekulu optimeerimiseks jagavad praktilisi nõuandeid Amserv Grupi järelteeninduse juht Margo Kivilo ja müügi-järgse teeninduse direktor Ahti Aasala.

Targal autoomanikul on või-malik maksimeerida kasu igalt kütuseliitrilt. Olenemata sellest, kus elad või kuhu sõidad, tasub meeles pidada, et iga kulutama-ta kütuseliiter säästab raha.

Kuidas hoida auto kütusekulu optimaalsena?

• Puhasta ja kontrolli pidu-risüsteemi. Õigeaegselt vahe-tamata või puhastamata jäänud pidurid suurendavad eelkõige

turvalisuse riski sinu elule ja pi-durite võimalikku remondiarvet kordades, samuti sõites autoga, millel pidurid «peal». Kui mõni mustusest kinni kiilunud pidu-riklots takistab ratast vabalt vee-remast, suureneb kütusekulu.

• Vaheta regulaarselt õhu-filtrit. Must õhufilter vähendab auto võimsust ja suurendab kü-tusekulu (põlemisel on esma-tähtis roll hapnikul).

• Ära unusta väikesi asju, nagu rehvide rõhk. Madal reh-virõhk suurendab veeretakis-tust ja kiirendab rehvide kulu-mist, mis omakorda suurendab kütusekulu.

• Hoia oma auto üleliigsetest esemetest vaba. Iga autosse

unustatud asi annab kaalu juur-de ja suurendab kokkuvõttes kütusekulu.

• Säilita liiklemises sujuvat ja stabiilset sõidustiili. Vähem ag-ressiivse sõidustiiliga võib näha kütusekulu kuni 20-protsendi-list vähenemist. Näe peatumisi ette, et vältida järske pidurdusi. Vaata oma sõiduteele ette nii-palju kui võimalik.

• Ära kuluta kütust kiirtoidu-restorani drive-in’i järjekorras seistes. Ära tiiruta parklas, ot-sides kaupluse uksele lähimat kohta. Pargi auto esimesele va-bale kohale ja kasuta võimalust veidi jalutada.

• Ära lase oma autol töö-tada, oodates koolist tulevaid lapsi või töölt tulevat abikaasat. Seisvalt töötav mootor kulutab rohkem kütust. Lülita mootor välja ja reisijate saabudes tagasi sisse.

• Kui oled aeglases linna-

liikluses, lülita konditsioneer võimalusel välja. Konditsioneer kulutab kütust (kuna osa moo-tori jõudlusest kasutatakse kon-ditsioneeripumba ringi ajami-seks). Linnaummikutes liigeldes võib väljalülitatud konditsio-neeriga täheldada kütusekulu osalist vähenemist.

• Planeeri oma käigud ette ja pigem ühe sõidukorra sis-se. Organiseeri oma käimised võimalusel nii, et need on tei-neteisele lähestikku — nõnda saad auto ära parkida ja teha väikeste vahemaade korral oma toimetused jalgsi.

• Samuti aitab kütust säästa see, kui planeerid oma sõidud ummikutevaesemasse aega. Väiksema liiklusega on sõit alati sujuvam ja kütusesäästlikum.

• Mõtle ette — kindlasti ta-sub mõelda, kuidas meie kütu-se kulutamine mõjutab loodust ja tulevasi põlvkondi. ■

NÕUANDEID AUTOOMANIKULE. Autot tarbeesemena kasu-tades võib igapäevarutus ununeda, et iga väikseimgi sõit või vale liigutus roolis võib tegelikult tuua kaasa olulised lisaku-lutused kas kütuse või remondi tõttu. Kuidas olla säästlik ja mõistlik autoomanik?

Kuidas pikendada auto eluiga ja vähendada kütusekulu?

Nõu(an)deid autokasutajale• Hommikuti pärast auto käivitamist alusta kohe ka sõitu (kui klaasid on muidugi puhastatud), mootori mõõdukate pöörete ja nn rahuliku jalaga — see säästab mootorit ja kütust.• Ära tõmble liikluses, gaasi ja piduri pedaalil on rohkem asendeid kui on/off. Hoia mootori pöördeid bensiinimootori puhul 2000–3000 p/min, diiselmootori puhul 1500–2500 p/min vahemikus. Samas tuleks aeg-ajalt sõita ka kõrgemate pööre-tega, mis puhastaks mootori põlemiskambrid ja väljalasketo-ru liigsest tahmast.• Kui talverehve ühe-kahe hooajaga läbi ei sõida, tasub nende jaoks eraldi veljed muretseda. Nii pääsete kuni järg-mise rehviostuni rehvimontaaži tööde maksumusest. Kui lasete pärast rataste vahetamist ära võetud rattad kohe ka balansseerida, võite esimese lume mahatulekul, kui rehvi-töökojad on umbes, kas või ise rattad ära vahetada.• Ära lase end meelitada suurte velgede ilust — mida suu-rem velg, seda madalam ja kallim rehv, meie teedel ebamu-gavam sõit ja kiiremini kuluvam alusvanker. Võimalusel vali nii väike velg, kui pidurisadulad seda lubavad.• Kasutage käiguga pidurdamist võimalikult palju — see säästab kütust.• Kasutage võimalikult vähe lisavarustuse vidinaid — katu-seraamid, ilurauad, suusaboksid jne. Seegi säästab kütust, kuna tuuletakistus ja auto mass on väiksemad.• Kasuta võimalikult vähe lisafunktsioone: soojendus, konditsioneer, tagaklaasi soojendus jne — säästab kütust. Neid kasutades lülitage lisafunktsioonid (ka klaasipühkijad) pärast sõidu lõppu kindlasti välja, et külma autot käivitades need automaatselt ei käivituks.• Lülita ka talvel sõites konditsioneer aeg-ajalt sisse (vähe-malt korra kuus), see suurendab küll veidi kütusekulu, kuid pikendab kliimasüsteemi eluiga.• Tangi kütust täispaakide kaupa. Nii väheneb kütuse järgi nn tühisõitude arv tanklatesse, mis jällegi säästab kütust ja aega.• Kurve võta nii, et rattad võimalikult vähe lohiseks — see säästab rehve ja vedrustuse liigendeid (puksid ja šarniirid).• Väldi mobiiliga rääkimist või muid tegevusi, mis segavad veatule sõidule keskendumist. Käiku vahetades kiputakse sidurit varem lahti laskma, mistõttu kostab käigukastist hammasrataste raginat. Tähelepanelik sõidustiil aitab säästa käigukasti.• Oluline on hooldada autot tootja poolt esitatud normidele vastavalt, aga kindlasti tuleks margikohasest teenindusest küsida julgelt nõu, millele võiks või tuleks lisaks tehase nõuetele tähelepanu pöörata.• Kui armatuuris süttib punane tuli, siis katkesta sõit!• Lukusulatusõli hoiukoht ei ole autos!

Allikas: Hannes Reinvald, Veho Eesti AS järelturu juht

Kuidas pikendada prillide eluiga?HOIA PRILLE HOOLEGA. Kuigi prillidele tehakse tihti erinevaid sooduskam-paaniaid, on prillide soetamine pere-eelarvele alati suhteliselt suur ja oota-matu väljaminek. Prillide eluiga saab aga seitset lihtsat reeglit järgides oluli-selt pikendada.

1. Prillid pane ette ja võta ära alati kahe käega. Nii väldid raamide deformeerumist ja piken-dad nende kasutamise iga.

2. Hoia prille prillitoosis.3. Prille käest pannes jälgi, et klaasid jääksid ülespoole.4. Prillide puhastamiseks kasuta spetsiaalseid hooldusvahendeid.5. Klaaside väljakukkumise vältimiseks kontrolli aeg-ajalt prilliraami kruvisid.6. Väldi järske temperatuuride kõikumisi ja temperatuure üle 90 °C (lahtine tuli, leiliruum,

otsene päikesevalgus auto armatuur- või aknalaual jne). See võib kahjustada prilliklaaside pinnatöötlust.

7. Ära kanna päikeseprille juustes. Nii rikud prilliraami vormi ja kriimustad klaase.

Allikas: Lens Optika

����������� ���

�������������������� ��� �� ������������������� ������� ���������� ������! ����������������""#��$��%�������# ��� ������� ������&�&"�&���������' �"����������(�����) �� ��������!�� ���������&"��������*�������+ �, �$����������#�����������(�����"�"� ���+������- ��������""�������������������+��� �����������""������(�����# ����� ����(�����"��&"����+������+������+������"�+����� �$��������"��������

+�� ������$�.�� ��/��

� �0"��������$1

2�����$������������'

02 ����������3�,�� ��$��- ��4� ���� ' �� ����� ��$��5�6�����78���� �������������1

Foto

: Kul

dar

Kul

lase

pp

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA88

Korista targalt ja ökonoomselt

Paljud peavad koristamist oluli-seks vaid esteetilistest vajadustest lähtuvalt ega teagi, et tänapäeva koristusmaailm erineb sootuks minevikupärandina kaasa lohise-vatest põhimõtetest.

Esimesel pilgul kõlab ehk kent-sakalt. Mis tarkust siin ikka vaja on — koristamine on ju üks lihtsa-maid, kuid paraku ka tüütumaid tegevusi. Möödas on aga ajad, mil suvaline kodanik tänavalt võis kar-tulikoti, veeämbri ja pesupulbriga «puhtust luua». Ka siin tuleb kaasa mõelda.

Alustame tervisestTervis ja loomulikult puhtus

algavad õuealalt. Missuguses sei-sukorras on hoone ümbrus? Kas õuealad on kaetud kõvakattega või tänavakividega? See vähendab märgatavalt jalanõudega siseruu-midesse kantavat mustust.

Kas haljasalad on korraliku murukattega, et vähendada üldist tolmu hulka õhus? Tolm on üks olulisemaid mustuse liike nii õues kui ka toas. Kas talveperioodil ka-sutatakse libedusetõrjeks soola, liiva või hoopiski graniitkildu? Vii-mane on küll kallim, aga seda on võimalik kevadel kokku koguda ja taaskasutada.

Sool on ikka toidu, mitte tä-navate soolamiseks. Lisaks mõjub sool hukutavalt puudele-põõsaste-le, rääkimata kingadest ja saabas-test. Liiv on jällegi põrandakatete suurim vaenlane — iga liivatera «töötab» liivapaberina ja kahjustab põrandakatet ning tekitab tolmu. See omakorda halvendab ruumide siseõhku.

Kui põrandakatet on võimalik välja vahetada, mis muide on pä-ris kulukas ettevõtmine, siis tervist hiljem asendada ei saa ka kogu raha eest.

Targalt majandajal on õuealaga tõenäoliselt kõik korras ja kindlasti

on ta mõelnud ka hoone sissepää-sudele.

Sissepääsude kaudu tuuakse valdav osa — ligi 80% — ruumides olevast mustusest sisse jalanõu-dega. Pole ju mõtet seda mööda maja taga ajada, otstarbekam on suurem osa mustusest juba trepi- või tuulekodades kinni püüda.

Selleks on välja töötatud eri-nevad matisüsteemid, pakkumaks paindlikke ja sobivaid lahendusi olenevalt hoone või ruumi kasu-tusotstarbest. N-ö kraapivad ma-tid eemaldavad põhiosa hoonesse kanduvast mustusest ja need pai-galdatakse tuulekotta või õue.

Sisse tuleks paigaldada veel üks matt, mis eemaldab niiskuse ja ülejäänud mustuse. Matisüsteemi-ga kaetud ala peab olema nii suur, et inimene teeks seal vähemalt neli sammu, siis toimib see tõhusalt. Ei maksa unustada ka matisüsteemi-de regulaarset hooldamist, siis pi-keneb nende eluiga.

Korista, aga korralikultOtstarbeka ja majanduslikult

ökonoomse koristamise seisuko-halt on oluline vastata küsimustele: mida, millega, kuidas ja kui sageli? Vältima peaks rutiinsete ja juurdu-nud toimingute sooritamist, mis lähtuvad vananenud mõttemalli-dest ja tehakse «tegemise pärast».

Tulemuse, puhta ja korras ruumi saavutavad mõtestatud ja planeeritud tegevused. Ikka veel pööratakse ülisuurt tähelepanu põrandate pesemisele, kasutades selleks liigselt vett. Unarusse kipu-takse jätma kõrgemad tasapinnad, millele kogunev tolm halvendab ruumi siseõhku.

Uuringute tulemusena vähen-dab ebapiisava koristamise tagajär-jel halvenenud siseõhk seal viibi-vate inimeste keskendumisvõimet ja põhjustab sagedamini haigestu-mist.

Ma ei üritagi väita, et meie klii-mas on võimalik saada läbi põran-daid pesemata. Kui selleks on va-jadus, tuleb seda ka teha, järgides asjaomaseid tehnoloogiaid.

Pestud pinnad tuleb alati kui-vatada ja vajaduse korral loputada ning uuesti kuivatada. Tihti näeme aga seda, kuidas põrandapesul kulub kogu jõud ja aeg põrandate märjaks tegemisele, mitte nende puhastamisele.

Mustus lükatakse pesuveega ühtlaselt laiali ja jäetakse seejärel kuivama. Pesuvees olevad puhas-tusaine ja mustuse osakesed ei kao kuhugi, vaid ladestuvad vee aurus-tudes põrandale.

Kas sellisel pesemisel on ikka mõtet?

Lähtuda tuleb eelkõige pinnal oleva mustuse liigist ja selle kin-nitumise määrast. Alles seejärel saame otsustada, kas pesemine on vajalik või on võimalik pind puh-taks saada niiske, väheniiske või hoopiski kuiva meetodi abil.

Lõunamaiselt kuival ja soojal suvekuul tähendab põrandate pe-semine arutut tööjõu, puhastus-tarvikute ja -vahendite kulutamist. Targalt majandaja vajab võib-olla vaid veidi toetavat nõuannet, et jõuda õigete otsusteni ja muuta oma harjumusi. Eriti oluline on see praegu, sest targalt koristades kulutad vähem.

Koristusvaldkonnas on võima-lik alati midagi muuta või ümber korraldada, vähendades kulutusi tööajale, puhastusainetele ja -tar-vikutele. Kuidas koristada nii harva kui võimalik ja nii sageli kui vajalik, sealjuures kvaliteedis kaotamata?

Planeeri hoolikalt oma töid ja tegemisi ning vaata üle, kas on võimalik ja vajalik märgade ko-ristusmeetodite asemel kasutada niiskeid või väheniiskeid meeto-deid. See vähendab oluliselt ko-ristamisele kuluvat aega ja tagab parema tulemuse, hoides samas kokku vett ja puhastusaineid.

Vajaduse korral vähenda koris-tussagedust, aga pööra seejuures tähelepanu ka kõrgematele tasa-pindadele, koristades harvem, aga põhjalikumalt. ■

TIIT JÜRMANN, Aasta 2008 kinnisvarahooldaja

ÖKONOOMNE KODUHOOLDUS. Tänapäevane koristustehno-loogia eeldab teadmisi ja oskusi, et töötada tervist säästvalt, otstarbekalt ja majanduslikult ökonoomselt.

Soojuspumbad võtavad soojuse

loodusest

Iga inimene otsib oma kodule pa-rimat lahendust. Meid ümbritsev keskkond on energiat täis. Alles nii uskumatult madalal tempera-tuuril nagu –273 °C energiavarud ammenduvad.

Soojuspumba abil on võima-lik osa sellest looduses leiduvast energiast kokku koguda ja kasu-tada kütmiseks või vee soojenda-miseks. Majanduslikult tasub sel-line süsteem ennast igatahes ära. Aastas võib loodus katta üldjuhul rohkem kui poole küttekuludest.

Mis asi on soojuspump?Soojuspump on energeetiline

seade, mis kasutab soojuse toot-miseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. Soo-juspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maa-pinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tar-beveeks.

Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhusoojus-pumbad kasutavad ära õhus sisal-duva energia.

MaasoojuspumpMaasoojuspump on eestlaste-

le võib-olla kõige rohkem tuntud soojuspumba liik, mille tööpõhi-mõte on suhteliselt lihtne. Suve jooksul salvestub maapinna peal-mistesse kihtidesse päikeseener-gia. Maasoojuspump kogub selle pinnases asuva maakollektori abil kokku ja muudab eluruumi küt-teks ning soojaks tarbeveeks.

Soojuspump vajab tööks küll veidi energiat, kuid toodab iga kulutatud kilovati elektrienergia kohta 3–5 kilovatti soojusenergiat. Energiasääst võrreldes fossiilsete kütustega on isegi kuni 80%.

Soojuspump kogub väliskesk-

konda salvestunud energia (maa-soojuspumba puhul pinnasesse paigaldatud maakollektori kaudu, milles tsirkuleeriv vedelik ammu-tab pinnasesse talletatud soojus-energiat, õhusoojuspumba puhul pumbatakse energiat õhust) kok-ku, tõstab selle temperatuuri ning juhib kütte- ja soojaveesüsteemi.

Maasoojuspump sobib igasu-guse suurusega eramule, paaris-majale kui ka tööstushoonele, kus on piisavalt maapinda, et kokku koguda kütteks vajalik energia-hulk. Kui puudub piisav maapind, võib mõelda puurkaevude peale.

Õhk-vesi soojuspumpSellise soojuspumba kasutami-

ne leiab üha enam kasutamist nii Skandinaavias kui ka Eestis. Õhk-vesi tüüpi soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumides on vesi.

Peamiseks eeliseks maasoojus-pumba ees on maakollektori puu-dumine. Õhk-vesi soojuspump on autonoomne ning mõeldud kasutamiseks põhiküttena. In-vesteeringu mõistes on õhk-vesi soojuspump teiste soojuspum-padega võrreldes (v.a õhk-õhk tüüpi soojuspumbad) soodsaim lahendus.

Õhku kui soojusallikat leidub kõikjal ja seda saab ilma igasugu-se loa ja suurte ehitusalaste ku-lutusteta kasutada. Kasuteguri ja seadmete võimsuse poolest ei jää õhk-vesi soojuspump enam oluli-selt alla ka maasoojuspumbale.

Õhk-vesi soojuspumpasid saab üldjuhul paigaldada nii sise- kui ka välistingimustesse. Paigal-damiseks vajavad seadmed võta-vad vähe ruumi — hinnanguliselt

vajab õhk-vesi siselahendusega soojuspump põrandapinda 1 m2 jagu, seda ilma tarbeveeboileri ja akupaagita.

Sellist küttesüsteemi on kerge ja lihtne hooldada, mis tähendab omakorda minimaalseid hooldus-kulutusi. Soojuspumbad on auto-matiseeritud ja kergesti juhitavad — juhtimiseks võib kasutada ka arvutit.

Ka soojuspumpade puhul ei tasu lasta end peibutada odava hinnaga. Hind tuleneb alati mil-lestki ja enamasti kvaliteedi, mu-gavuse või säästu arvel.

Soojuspumpade puhul on hin-naerinevused suured tekkima, sest küttesüsteemi lahenduste juures tuleb arvestada väga mit-mete oluliste detailidega.

Selgeks tasub teha seegi, kus riigis on soojuspumbad valmista-tud. Samuti see, mida pakkumine täpselt sisaldab ja ei sisalda, kui usaldusväärne on müüdava toote kaubamärk (vaata internetist te-hase kodulehekülge ja loe teiste kommentaare), kui pikk on sead-me garantii, kui kaua on seadme müüja selliste seadmete müügiga tegelenud, millised on müüja ko-gemused selles valdkonnas jne.

Oluline on valida õige võim-susega soojuspump. Soojuskoor-muse täpse arvutamise ja kütte-lahenduse koostamisega peaksid tegelema oma ala spetsialistid.

Kõige tähtsam on kliendi ja seadme müüja koostöö. Spet-sialisti arvestuste ja arvutusteta võivad otsused osutuda valeks. Sellest tulenevalt on väga oluline osta seade usaldusväärsest, tun-tud ja ametlikust esindusest.

Pakkumiste võrdlemisel jälgi, et tegemist oleks omavahel võr-reldavate toodetega ehk sama-väärsed oma võimsuse, kasutegu-ri ning kvaliteedi poolest.

Kuna seadet ei soetata üheks ega kaheks aastaks ja tehtav in-vesteering on pikaajaline, peaks otsus olema kaalutletud. Eesti tingimustes on soojuspumba ka-sutamine majanduslikult igatahes otstarbekas. ■

IVO KÕPPER, Bestair OÜ juhatuse liige

SOOJUSPUMBA VALIMINE. Energiakandjate ja nende kasuta-misega kaasnevate teenuste hinnatõus on pannud inimesi ot-sima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja majanduslikku säästu.

19. mail ilmub ajalehe Postimees vahel turismile keskenduv teemaleht «Suvepuhkus». Leht aitab planeerida suvist puhkust nii kodu- kui välismaal.Reklaamide broneerimise tähtaeg on 8. mai 2009.Täpsem reklaamiinfo: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, telefon 739 0391.

SUVEPUHKUS

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA

Hinnanguliselt on igal eestlasel taskus või kodus sahtlis vähemalt 3-4 erinevat soodus- või kliendi-kaarti, usuvad suuremate soodus-kaardiprogrammide esindajad. Tallinnas võib kaartide arv ulatuda isegi paarikümneni inimese kohta.

Selle loo eesmärk on tuleta-da inimestele meelde, et raha- ja kaarditaskuid tasub kriitilise pil-guga revideerida, sest just nüüd võivad tõusuaastatel hurraaga soetatud kliendikaardid anda pere eelarves vajaliku kulukärpe.

Mis tahes kliendi- ja soodus-kaardist on kasu vaid siis, kui seda kaasas kanda ning õigel ajal ette näidata. Tark on teha vaid planee-ritud ja vajalikke oste ning soo-dustuse enda pärast jätta ost siiski tegemata.

«Uuringutest ilmneb tõsiasi, et paljusid kaarte kasutatakse ha-ruharva,» selgitab hetkeolukor-da Maxima Eesti OÜ brändi- ja kommunikatsiooniosakonna juht Tambet Asi. Vaid veidi üle kolme

kuu vanust Maxima sooduskaarti Aitäh on juba jõutud välja anda enam kui 140 000 inimesele.

Kliendi- ja sooduskaarte leidub kahesuguseid. Palju on selliseid soodusprogramme, mis annavad mõningase hinnavõidu vaid konk-reetses poes või ettevõttes. Teine kliendikaartide kategooria ergutab ettevõtete koostööd, tekitades sü-nergiat ja pakkudes tarbijale suurt võrgustikku soodustusi pakkuva-test ettevõtetest.

«Kliendikaartide edu sõltub paljuski sellest, kas on olemas sünergia erinevate teenusepak-kujate vahel,» selgitab Asi. «Kaart iseenesest ei tekita lojaalsust. Olu-line, et klient tajuks eeliseid ja li-saväärtust.» Tema sõnul on teada, et kliendid eelistavad kaarte, kus kasu saab kohe ostu sooritamisel.

«Inimesed on väga agarad ka-sutama kõikvõimalikke soodustu-si,» kinnitab Estraveli kommuni-katsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu. Estraveli Kuldkaarti kasutab roh-

kem kui 35 000 inimest ja multi-funktsionaalne sooduskaart pakub nii soodustusi kui ka boonuspunk-tide kogumise võimalust üle Eesti rohkem kui 200 kaubandus- ja teenindusettevõttes.

Püsikliendi- ja muud soodus-programmid on mitmekülgselt ka-sulikud. Tehes oma vajalikke oste (rõhk sõnal vajalikke, sest soodus-programmist ei ole kasu siis, kui see paneb arutult träni kokku ost-ma või normaalsest rohkem söö-ma) lemmikettevõttest, kes pakub lojaalsuse eest ka motiveerivat soodusprogrammi, võib mõistlik tarbija hoida kuus kokku sadu ja

lausa tuhandeid kroone.Samas kinnitavad kaupluste

esindajad, et püsikliendid on just see kliendisegment, kes suurema osa käibest tekitavad. «Valdavalt kehtib igal pool reegel, et 20% klientidest toovad 80% käibest,» selgitab Tallinna Kaubamaja müü-gi- ja turundusdirektor Enn Parel.

Kaubamaja Partnerkaardil ja sel-le krediitkaardi-sõsaral on rohkem kui 366 000 kasutajat, kellest pea-aegu 90% taipab kaarti oma iga-päevaseid oste tehes ka kasutada.

Püsikliendid ostsid kaubama-jast eelmisel aastal enam kui 1,35 miljardi krooni eest, mis teeb

Pareli sõnul 74% käibest. Stock-mannis on see näitaja 69%.

Kui enamik püsikliendi- ja sooduskaarte annab soodustuse kohe, on Säästukaart oma soo-dusprogrammiga eristunud teis-test selle poolest, et kannab kaks korda aastas — jaanipäevaks ja jõuluks, kui igal perel on vaja li-saraha — boonuskroonid kaardi-omaniku pangaarvele tagasi.

Kuigi boonuskroonide süsteem jäi püsima, lisandus selle aasta al-gusest kliendiprogramm, mis an-nab lisavõimaluse teha kohe ka-jastuva soodustusega oste.

Säästukaart saab uhkustada ligi

400 000 kaardiomanikuga, kellest iga päev kasutab soetatud soodus-kaarti kolmveerand omanikest.

Lihtne arvutus näitab, et kasu-tult seisab klientide rahakotis või sahtlinurgas ligi 100 000 Säästu-kaarti, ligi 40 000 Partnerkaarti, üle 40 000 Stockmanni püsi-kliendikaardi ja umbes sama palju Maxima Aitäh-kaarte.

Kliendikaarti panevad kasuta-ma eelkõige mõistetavad ja kasu-likud soodustused. «Tänapäeva kliendid on väga teadlikud ning valivad hoolikalt kliendikaarte ja lojaalsusprogramme,» usub Reval Hotel Managemendi turundus-juht Marina Jõgi. Hotelliketi First Client kaart annab allahindlusi nii hotellis kui viimase partnerite juures, võimaldades tihedamate ööbimiste korral teenida välja ka tasuta majutuse.

Erinevad kliendi- ja soodus-kaardid pakuvad soodustusi va-hemikus 1–30%, sõltuvalt ostu suurusest, hooajast, tihedusest ja muudest teguritest. Kliendikaar-did mõjuvad rahakotile aga lausa laastavalt, kui neid üksteise järel soetada, teadmata, millise kaardi-ga, palju, millal ja kust soodustusi saab. ■

99

Kliendikaardid: kui ostad, siis kasutaRAIN UUSEN, Postimees

SOODUS- JA KLIENDIKAARDID. Kümnetest soodus- ja klien-dikaartidest ning lojaalsusprogrammidest tekib kasu vaid siis, kui neid teadlikult kasutada ja oste planeerides eeltööd teha.

Foto

: Mar

gus

Ans

u

Kvaliteetse saksa Stiebel Eltroni soojuspumbaga vähendate küttekulutusi kuni 50%. Helistage meile tasuta lühinumbril 1226

ja me arvutame, kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa. Küsimine ei maksa ju midagi!

SOOJUSPUMBAD

HINNATOUSUDEST PRIIKS!

Ametlik maaletooja Bestair OÜ. Tel 1226, 606 4350; e-post: info@bestair.ee; www.bestair.ee

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA

See võib tunduda ebaõige ja julm, aga toidu pealt on võimalik kokku hoida ka nii, et sööjad ei jääks kannatajateks. Jagan mõned nipid, mis aitavad söönuks saada väiksema raha eest.Kõige otstarbekam on koostada nädalamenüü, kuhu panna kirja kõik kodused söögikorrad, lähtu-des nädalasest söögirahast.Menüüst tulenevalt koosta nime-kiri vajalikest toiduainetest ja selle järgi tee ka ostud. Enne menüü koostamist vaata kindlasti üle ko-dused varud ja kasuta neid või-malikult palju toitude koostises.Kuna poes käimine tekitab ahvat-lusi (raske on ju tulla poest tagasi ilma «midagi head» ostmata), on otstarbekas käia poes võimalikult harva. Kaupade pikemad reali-seerimisajad võimaldavad ka pii-matooteid osta korraga peaaegu terveks nädalaks.Kui harjutad perekonda kolm korda päevas sooja toitu sööma, on see võileibade tegemisest tun-duvalt odavam ja nii pole vajadust ka iga päev leiva-saia järel käia.Juhul kui menüü koostamine ja menüü järgi söögitegemine tun-dub vastuvõetamatu, koosta eri-nevaid kombinatsioone teatud kindla rahasumma eest. Mõtle sellele, kuidas saaks mingi sum-ma eest osta selliseid (erinevaid) toidukaupu, et neist saaks võima-likult palju söögikordi.

Ostujuhised• Mine poodi ostunimekirjaga.• Püüa piirduda 1-2 poeskäigu-ga nädalas. Osta sellised kaubad, mille kuupäevad kannatavad alati

esimesel põhiostukorral.• Kui tahad osta ostunimekirja-välist kaupa, asenda see mõne nimekirjas olevaga. Samaväärse hinnaga nimekirjas olevast kau-bast tuleb seetõttu loobuda.• Pea kinni söögile mõeldud raha-summast, ära ületa seda.• Jälgi realiseerimiskuupäevi.• Jaga raha nädalate kaupa ümb-rikutesse, mille peale kirjuta konkreetse nädala kuupäevad. Ümbrikusse pane ostunimekiri ja raha. Poodi minnes jäta aga pangakaart koju, et vältida emot-sioonioste. Kui mõni kaup oste-tud, tõmba nimekirjast maha.• Eelista odavamaid poode.• Jälgi kampaania pakkumisi.• Osta säästumärgiga tooteid.• Jälgi kaalu ja hinna suhet.• Sama toiduaine võib saada kal-lima ja odavama hinna eest. Osta antud kaubagruppi kuuluv sood-saim toode. Jälgi alati hindu.• Puuviljadest osta hooaja odava-maid.• Mõnes poes hinnatakse viima-sel lubatud müügikuupäeval kaup alla, kuid veendu, et allahinnatud kaup oleks soodsam kui mõni täishinnaga värskem kaup.

Soodsalt saadud tooteid saab külmutada (lihatooteid, ka vorste, samuti saab külmutada kohupiima, kohupiimapastat, juustu). Kõige parem on neid üles sulatada aeglaselt, eelmisel õhtul külmkappi sulama võttes.• Kui elad väikeses maakohas, kus on kallite hindadega poed, võta kord kuus ette sõit lähedal asuvasse suuremasse asulasse või linna, kust saad kauba palju sood-

samalt. Aga arvesta eelnevalt, et sõiduraha tasuks end ära.Mõned soovitused söögitegemiseks• Pane hakkliha sisaldavatesse toi-tudesse vähem hakkliha ja selle võrra rohkem köögivilju.• Kasuta odavamaid lihatooteid (maks, magu, supikondid, koot, kamar, magu, neer, kops).• Pane põhirõhk nendele toidu-ainetele, mille tooraine on väga soodsalt või tasuta käes. • Osta teravamaitseline ketšup, mida kulub terava maitse tõt-tu vähe. Kui pole millestki süüa teha, keeda pakk makarone ja söö ketšupiga.• Pane rõhku toidu serveerimise-le. Lihtsad lisandid — toorsalatid, roheline sibul, tillivarreke — an-navad toidule ilmet juurde.• Tee süüa korraga kaheks päe-vaks.• Tee piima-magustoite. Need on maitsvad ja kasulikud kasvavale lapsele ning väga head magusa-nälja rahuldamiseks ka suurtele, samuti saab neid teha odavalt ja suures koguses.• Kui sama toitu teisel päeval ei taheta, muuda seda veidi või tee sellest midagi uut. Näiteks: hakk-lihakaste — ühel päeval makaro-nidega, teisel päeval kartuli või riisiga;kartulipuder — teisel päeval tee ahjus kartulipudrust pesad, küp-sised või vahvlid;lihakondid köögiviljadega — tei-sel päeval tee sellest kotletid;keedetud kartul — teisel päeval saab sellest praetud kartulid või ahjukartulid, kartulikotletid, piru-kapõhja või kartulivormi;• Keetes putru või piima-magus-toite, asenda pool piimast veega — nii väheneb ka põhja kõrbemi-se oht.• Kasuta odavatest toiduainetest koosnevaid retsepte.• Eelista toiduaineid, mis on antud aastaajal kõige soodsamad. ■

Kui mõni pereliige on päeval ko-dus, saab eelmise õhtu söögist jätta järele ka päevaseks soo-jendamiseks. Samuti võib mõne hommikupudru asendada eel-misest õhtust järele jäänud toidu soojendamisega. Õhtusööki võib teha ka teadlikult sellise arvestu-sega, et sama sööki saaks süüa järjest kahel õhtul — nii saab toi-duarvet veelgi vähendada.

Menüü puhul on arvestatud, et kartulid on kodus varuna ole-mas — kui ei ole, tuleks kartulite hind juurde arvestada.ESMASPÄEVHommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30 (500 g pakk 11 kr), 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vettKokku hommikusöök 6.30Õhtu — kartulipuder, hakkliha-kaste, riivitud porgandkartul olemas, 300 g hakkliha 15.60 (52 kr/kg), sibul 0.50 kr, piim pudrusse ja kastmesse 0,5 l — 3 kr, porgandid 4 krKokku õhtusöök 23.10ESMASPÄEV KOKKU: 29.40TEISIPÄEVHommik — riisipuderriisihelbeid 3,5 dl e 200 g = 5.40 (pakk 19 kr), 0,5 l piima = 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 8.40Õhtu — kalasupp lõhesupiko-gust, mannavaht piimagalõhesupikogu 1 kg (Maximas 11 kr/kg), mõned kartulid — ole-mas, porgand 1 kr, 0,5 pk niit-nuudleid 3 kr. Supp kokku 15 kr

Mannavaht piimaga: mahl ole-mas, manna 1.50, suhkur, 0,5 l piima magustoidu peale 3 krMannavaht kokku 4.50Kokku õhtusöök 19.50TEISIPÄEV KOKKU: 27.90KOLMAPÄEVHommik — odrajahupuder1,5 kg pakk odrajahu maksab 18 kr, 1 l vedeliku kohta panna 2 dl ehk 150 g odrajahu2 dl odrajahu 1.80, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 4.80Õhtu — maksakaste makaroni-dega, peedisalat, kissell saiakuu-bikutegamaks 400 g — 13.60 (34 kr/kg), sibul 0,50 kr, makaronid 5 kr (400 g), peet 8 kr, hapukoor 9 kr (sellest ka kastmesse)Kissell saiakuubikutega: sai 4 kr, mahl olemas, suhkur, vesi, tärklisKokku õhtusöök: 40.10KOKKU KOLMAPÄEV: 44.90NELJAPÄEVHommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 6.30Õhtu — riisivorm, riivitud por-gandriis 0,5 kg 8 kr (16 kr/kg), hakkli-ha 300 g 15.60 (52 kr/kg), sibul 0,50, piim 2,5 dl 1.50, muna 2 tk — 2.80, porgandid 5 krKokku õhtusöök: 33.40KOKKU NELJAPÄEV: 39.70REEDE:Hommik — odrajahupuder 4.80: 2 dl odrajahu 1.80, 0,5 l

piima 3 kr, 0,5 l vett Kokku hommikusöök 4.80Õhtu — munakaste, kartul8 muna 11.20, 0,5 l piima 3 kr, 150 g läbikasvanud sinki turult (60 kr/kg) 9 kr, kartul olemasPiimakissell: 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vett, 2 spl tärklist, suhkrut Kokku õhtusöök: 26.20KOKKU REEDE: 31 krLAUPÄEVHommik — kaerahelbepuder: 5 dl kiirkaerahelbeid 3.30, 0,5 l piima 3 kr, 0,5 l vettKokku hommikusöök: 6.30Lõuna — pärmitainast kapsapi-rukad Pärmitainas: 900 g jahu 6.50, 0,5 l vett, pärm 2.50, 1 muna 1.40, õli 4.50. Pärmitainas kok-ku 14.90Kapsatäidis: kapsas 3 kr, muna 1.40. Täidis 4.40Kokku pirukad 19.30Õhtu — kartul, heeringas hapu-kooregakartul olemasheeringas 2 pk = 28 krhapukoor 9 krÕhtusöök 37 krLAUPÄEV KOKKU: 62.60PÜHAPÄEVHommik — pannkoogid: piim 0,5 l — 3 kr: jahu 2 kr: muna 2 x 1.40 = 2.80Kokku hommikusöök: 7.80Lõuna — riisi-makrasalat: riis 0,5 kg 8 kr (16 kr/kg), krabipulgad 6 kr, porgand 2 kr, hapukoor 9 krLõuna kokku: 25 krÕhtu — piima-nuudlisupp, lei-vad munavõiga piim 6 kr, nuudlid (0,5 pakki) 3 kr, Säästu leib 7.50, 4 muna — 5.60, margariin munavõisse 2 krÕhtusöök kokku: 24.10KOKKU PÜHAPÄEV: 56.90

10

Läbi mõeldud nädalamenüü tagab kokkuhoiuSILLE VARBLANE«Kokkuhoiu kokaraamatu» autor

SÄÄSTLIK TOITUMINE. Üha enam inimesi peab rahaliselt toime tulemiseks midagi muutma. Maksud ja laenud on esmatäh-tis kohustus ja nendest kõrvalehoidmine pole lahendus, seega parimaks võimalu-seks on kokkuhoid söögiraha arvelt.

NÄIDISMENÜÜ. Ka parematel aegadel võib juhtuda, et mõ-nel nädalal on rahavarud kokku kuivanud ja tuleb vähemaga hakkama saada. Toidu arvelt tasub aga kokku hoida nii, et tervis ja hea kõhutäis siiski tähelepanuta ei jääks. Pakutav näidismenüü tõestab võimatut.

OSTUNIMEKIRI:kiirkaerahelbeid (500 g) 11 kr; riisihelbeid 19 kr (jääb üle ka järgmiseks nädalaks); niitnuudlid (400 g) 6 kr; manna 9 kr (jääb üle ka järgmisteks nädalateks); suhkur 13 kr (jääb ka järgmiseks nädalaks); od-rajahu 18 kr (1,5 kg — sellest pakist saab 10 korda putru keeta); makaronid 5 kr ; tärklis 8 kr (jääb üle ka järgmisteks nädalateks); riis 16 kr; jahu 2 kg 14 kr (jääb ka üle); peet 8 kr; kapsas 3 kr; sibulad 1,50 kr; porgandid 12 kr; sai 4 kr; Säästuleib 7,50 kr (pühapäev); margariin 10 kr; hakkliha 2 x 300 g 31,20 kr (2 x 15,60); lõhesupikogu Maximas 11 kr/kg; maks (400 g) 13,60 kr (34 kr/kg); läbikasvanud sinki turult (150 g ) 9 kr (reede, 60 kr/kg); heeringas 2 pk x 14 kr, kokku 28 kr; krabipulgad 6 kr; pärm 2,50 kr; munad 2 karpi 2 x 14 kr, kokku 28 kr; õli 30 kr (jätkub terveks kuuks); piim 7 liitrit 42 kr; hapukoor (500 g) 3 pakki x 9 kr, kokku 27 krKOKKU ostukorvi hind 393,30 krooni (ostetud toiduainetest jagub ka järgnevaks nädalaks)

Viieliikmelise pere nädalamenüü 300 krooni eest

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA11

Vahel selleks, et aega kokku hoi-da, vahel aga puhtast väsimusest või kitsaks jäänud eelarvest tingi-tuna pöörame poes pilgu soodsa-tele valmis-, purgi ja pulber- või jahusegutoitudele. Lisaks soodsa-le hinnale on plussiks ka see, et nende valmistamisele ei kulu eriti energiat ega aega. Mõne minu-tiga saab perele või lõunapausiks endale valmis supi, kartulipudru või suutäie magusat.

Supermarketi riiulite vahel lii-kudes leiab suures valikus purgi- ja pakisuppe ning kastmeid. Laias valikus leiab ka tooteid magusroa kiireks valmistamiseks.

Kasulikuks osutuvad erinevad purgi- ja pulbertoidud ka siis, kui tekib vajadus suvekoju sõites toitu pikaks perioodiks ette varuda.

Enamik purgitoite säilib avama-ta ka külmkapita suvekodus, pulb-

ritest ja jahusegudest rääkimata. Mõned kogenumad kontorirotid joovad aga minutisuppe kohvi asemel – annab samaväärselt soo-ja ning energiat.

«Vilma jahusegud on asenda-matud, kui saabuvad ootamatud külalised,» annab hea vihje Vilma tootejuht Arabella Arro. «Vilma jahusegudega on küpsetamine nii lihtne, et pead teadma vaid ahju asukohta köögis.» Loomulikult tuleb ka jahusegudest valmistatud küpsetiste puhul järgida mõistliku tarbimise põhimõtet, lisab Arro.

«Keerulisel ajal, mil pereemad ja -isad peavad rohkem tööd te-gema, muutuvad valmistoidud järjest olulisemaks osaks meie iga-päevaelus,» usub Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. «Tihti aitab just purgitoit töölt koju rutanud emal oma perele täisväär-

tuslikku lõuna- või õhtusööki pak-kuda. Lisaks purgitoidule on Felix toonud äsja turule uued karbitoi-dud, mille valikust leiab näiteks ühepajatoidu ja mulgipudru.

Viiloli sõnul on purgitoidu näol tegemist korraliku toiduga, mille valmistamisel kasutatakse värskeid köögivilju, liha, teraviljatooteid, taimseid õlisid ning maitseaineid. «Samuti saab purgitoidust mit-mesuguseid vajalikke toitaineid ja mineraalaineid,» kummutab Viilol müüti, nagu oleks purgitoidud nii-öelda surnud.

Ainsana on kõrgkuumutami-se käigus vähenenud C-vitamiini hulk. Säilitusaineid pole eraldi purgitoitudesse lisatud.

«Tervisliku toitumise seisuko-halt oleks soovitav lisada kookide-le ja muffinitele marju, pähkleid, puuvilju ja kohupiima, pitsadele aga erinevaid köögivilju, kala ja liha,» täiendab Arro Vilmast.

«Purgitoidud, supid ja pulber-toidud müüvad aina paremini,» ütleb Prisma Peremarketi kauban-dusdirektor Sari Hujanen. «Eri-ti võib välja tuua purgisuppe ja pannkoogipulbreid.» ■

RAIN UUSEN, Postimees

TOIT KIIRELT JA MAITSVALT. Poodides laias valikus pakutavad valmis- ja purgitoidud ning erinevad jahusegud eeldavad maits-va eine saamiseks üldjuhul vaid kuuma või külma vee lisamist. Seetõttu on need tõeliselt kavalad päästjad väsinud perenaiste-le ja köögist muidu kaugemale hoiduvatele peremeestele.

Väsinud perenaise päästjadValmistoidud annavad hea võimaluse teha süüa kiirelt, soodsalt ning maitsvalt. Harrastuskokk Hanni Niidas koostas näitliku nädalame-nüü, mis on kokku pandud eelkõige purgi- ja pulbertoite ning jahusegusid kasutades.

EsmaspäevHommikul – Veski Mati jõhvi-ka/mustika/virsiku puder Lõunal – Felixi metsaseene supp + hapukoorMikaado jõhvikakissell + rosi-na-kohupiimapastaÕhtul – Felixi pannikaste ma-gushapu ananassi ja paprikaga + sealiha + riisTeisipäevHommikul – jogurt või piim (vajadusel võid piimale lisada mõnda hapukamat moosi) + maisihelbedLõunal – Felixi mulgipuder + Rakvere pihvidVilma šokolaadimuffinidÕhtul – valmis hapukoore- või

toorsalat + Talleggi kanavokkKolmapäevHommikul – Leiburi must leib + Kapten Granti heeringafilee koorekastmes + tomativiiludLõunal – Santa Maria Corma cooking sauce (indiapärane kaste) + broilerifilee + riisMikaado sidrunitarretis + ko-dujuust hapukoorega, kuhu on väheke suhkrut segatudÕhtul – Felixi pasta bologneseNeljapäevHommikul – Esva kalapulgad + praemuna + majonees + täistera saiaviilLõunal – Felixi värskekapsa-borš veiselihaga + hapukoorVilma vahvlid kohupiima või jäätisegaÕhtul – pelmeenid + hapu-koorReedeHommikul – Cristella baquette + juustLõunal – Felixi kanasuppÕhtul – Felixi pastakaste ürti-dega + frikadellid + pasta

LaupäevHommikul – Vilma ülepanni pannkoogid moosi/hapukoo-re-suhkru seguga või meegaLõunal – Santa Maria vokikas-te magushapu ingveriga + Wok classic taipärane köögiviljasegu + broilerifileed + riisVilma tordibiskviit kohupiima ja murelikompotigaÕhtul – Vilma õhukene pitsa + Felixi tomatikaste purusta-tud tomatitest + frikadellid + mozzarella pitsajuustVilma piimašokolaadipisarate-ga küpsisedPühapäevHommikul – Vilma lusika-pannkoogid kohupiima, vanil-jekastmes puuviljade või vaht-rasiirupigaLõunal – Felixi pannikaste mõ-nusalt vürtsikas, aedviljade ja sinepiseemnetega + veiseliha + riisÕhtul – pestokaste + spagetid + Talleggi kanavokkKokku: ligikaudu 1050 krooni

Kuidas panna tühi kõht kiirelt ja soodsalt nurru lööma?

14. APRILL 2009

MÕISTLIK TARBIJA12

Ilmselt oled sinagi nõutult veiniriiuli ees seistes en-damisi aru pidanud, kas siis, kui raha hetkel taskus vähe, aga soov sõpra-kolleegi pudeli seltskonnajoo-giga tänada või meeles pidada, tuleb valida kindlasti vähemalt paarisajakroonine pudel?

Ja sama nõutult mõtisklenud, miks üks veinidest maksab 29 ja teine 290 krooni?

Ilmselt leidub neidki, kes on veini nautimisest loobunud puhtalt seetõttu, et valik tundub mõttetult keeruline ja arusaamatu.

Keerulise valiku võib aga taandada siiski lihtsale tõele — iga pudelisse või pakki villitud vein on mõel-dud siiski nautimiseks, sõltumata hinnast, pudeli ku-just, materjalist või päritolumaast.

Kui vein joogina maitseb, võib testimist hinna alumisest skaalast alustada, siis on valiku fataalsus väiksem. Tasapisi targemaks saades saab siis juba kal-limaid tähelepanuga kroonida.

Eestlaste lemmik Tšiili«Eksimatu valik on alati Uue Maailma veinid,

mis pakuvad hea hinna ja kvaliteedi suhet,» kin-nitab Altia Eesti veinijuht Kaidi Kerdt. Kiil & KO turundusjuht Tiit Tõnismäe usub, et Uue Maailma veinid sobivad pigem suurema seltskonna puhul. «Need on vähem täidlased ja kergemad juua,» usub ta ning selgitab juurde, et hinnavahemikku 30–50 krooni jäävad veinid on enamalt jaolt just Uue Maailma riikides toodetud, seejärel vaatides Euroopasse toodud ja siin pudelisse villitud.

«Näiteks Tšiili ja Argentina veinid on konkurent-sivõimelised, kuid seejuures hinnaklassilt oluliselt madalamad nn vanade veini-maailma veini-dest,» nimetab Pernod Ricard Estonia veinide tootejuht Evelin Hansson neid maid kindlaks valikuks, sest Tšiili ja Argentina veinide puhul ei pea enam altminemist kartma.

Kerdti sõnul on asjatundjad juurelnud pikalt selle üle, miks Tšiili veinid on Eestile nõnda meeltmööda. «Vastus peitub veinide kergsuses ja marjasuses,» usub ta, selgitades, et Eesti tarbija on ju puuvilja-marjaveinidega koos kasvanud. «Järgnevad Argenti-na, Lõuna-Aafrika ja Hispaania.» Ka Rumeenia veini valiku tõstab Kerdt esile.

Miks on aga veinide hinnavahe ikkagi nii suur?«Tõustes hinnaredelil, muutuvad veinid keeruka-

mateks, maitserikkamateks ja suureneb nende isiku-pära,» selgitab Erbi Kildjer Livikost. «Palju sõltub ka maaletoojast,» lisab Hansson. «Suure maaletooja pu-hul on mahud suuremad ja hind kliendile madalam.»

«Vahe on ikka kvaliteedis,» kinnitab Kerdt Altiast. «Kallimad veinid on tavaliselt laagerdunud tamme-vaadis ning tuntud tipptootjate toodang, odavamad on aga tavaliselt noored tammelaagerduseta vei-nid,» viitab ta lauaveinikategooriale.

Soodne ja odav on iseasjad

Tarbijale, kes otsib lihtsamaid, pool-magusaid, ent siiski kvaliteetseid veine, soovitab Kerdt otsida Riesling Kabinett märkega veine.

Kvaliteedisüsteemilt jagune-vad veinid lauaveinideks ja kva-liteetveinideks, selgitab Tõnismäe. Madalama kvaliteediklassi viinamarjaveinide tähis-tusena on üldlevinud märge Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia), Vino de Mesa (Hispaania) ja Table Wine (USA).

Eraldi segmendina tasub vaadata Bag-in-box (3-liitrised) ja Tetra üheliitriseid veine, annab vihje veinide tootejuht Katriina Leinberg Dunkrist. Tema sõnul kehtib siiski reegel, et mida kallim vein, seda kvaliteetsem sisu. «Loomulikult on igas hinnaklassis üllatajaid — nii heas kui halvas mõttes.»

Võrreldes klaastaaraga on pakivein odavam ja mugavam kasutada, usub Hansson. «Pealegi säilib pakivein kauem, kuna vastupidi klaastaarale ei pääse õhk pakendisse sisse.»

Hinnad on kallimad kindlas-ti Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania kindlate piirkondade veinide puhul. Leinbergi sõnul ei tasu majanduslan-guse tuhinas ajada siiski segi odavaid ja soodsaid veine.

«Odavamate veinide, ka puuvil-ja- ja marjaveinide puhul on juba tooraine odavam,» selgitab Leinberg, «samuti män-givad rolli pudeli ja etiketi hinnad.» Soodsaks võib aga tema sõnul pidada ka kallimat, kuid väga hea hinna ning kvaliteedi suhtega vei-ni. «Arvestades hetke majandus-situatsiooni, võib leida väga häid, kuid soodsa hinnaga veine erine-vate kaubanduskeskuste soodus-pakkumiste raames.»

Veini tarvitamine pooleks veega või koos jääkuubikute-ga on igati tervitatav, tutvustab Hansson lõunamaadest alguse saanud suvejooki. «Inimene ei joo korraga palju alkoholi ja see pikendab joogi nauti-mist.» ■

RAIN UUSEN, Postimees

VEIN. Parima hinna ning hea kvaliteediga veini leiab Uue Maail-ma veinide hulgast. Soovi korral võib veininaudingut pikendada, lahjendades rüübet gaseeritud vee või koolajoogiga. Oma mait-se-eelistustes ei tohiks järeleandmisi siiski teha, ütlevad veinide maaletoojad.

Iga vein võib naudingut pakkuda

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Maaletooja: Altia Eesti

Soodsaks võib pidada ka kalli-mat, kuid väga hea hinna ning

kvaliteedi suhtega veini.