Neerud ja happe-leelise seisund.Ljubov Lorella Fedortšuk

stomII

Neerude funktsioonid organismis

• Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist• Vee ja elektrolüütide

homöostaasi säilitamine• Happe- leel ise tasakaalu

säi l i tamine• Hormoonide süntees

Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial

Happe-leelis tasakaal

•Happe-leelise tasakaalu all mõsitetakse H+-aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reservigao Hape – H+ doonoro Alus – H+ vastuvõtja

(1)

Neerude osavõtt pH regulatsioonist

• Nende ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises.• Mittelenduvad happed annavad normaalselt

ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb elimineerida neerude kaudu.

(2)

• Toidust saame: VALGUD

Aminohapped Väävlit sisaldavad AH-d

HAPE

H-ioonid

NEER

Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2

• Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+ renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaaluhäire.• Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes, kusjuures

torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad. • Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks neerutorukeste

uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks. • Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul. • Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja vahetuste

käigus HCO3- jälle verre tagsi.(2)

H+ ekskretsioon neerudest

Neerud – ainus viis H+ erituseks:• Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon – 1 eritunud ammooniumimolekuli asemel saadkase 1 molekul bikarbonaati

• Uriini puhversüsteemido Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud H-molekulu kohta

moodustub 1 molekul bikarbonaati

o Sulfaadid – eritub neutraalsoolana

• Mida siis neerud teevad happe eritamiseks?�

H+ ekskretsioon neerudest 2Proksimaalne neerutuubul• Bikarbonaadi tagasiimendumine H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ H+ antiportedi teel‐

o H+ + HCO3‐ = H2CO3

H2O + CO2

H2CO3

H+ + HCO3‐

Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa• Na + K‐ + ATPaas• Rakud, millel on prooton ATPaas‐• H + K‐ + ATPaas

Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html

Tasakaaluhäired

• Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre :o Happed ATSIDOOS (vere pH langeb,

bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud)o Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb,

bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)

Kasutatud kirjandus• http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober

2011)• Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. Tartu 1997,

lk 795-798

Piltide allikad:• 1. http://barttersite.org/kidney-tutorial• 2. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-

physiology.html

Aitäh!