Sissejuhatus kasvatusteadustesse Evelyn Neudorfneudorf@tlu.ee

Aktiivne osalemine loengutes ja diskussioonides (10%)Rühmatööna valminud ettekanne (20%)Iseseisvad kirjalikud tööd (40%)Suuline eksam (30%)

Mida mäletate eelmise õppeaasta ainest „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“?

Kasvatus?Haridus?Kasvukeskkond? Kasvatusväärtused?

Õppimise kaasaegseid käsitlusi, seos alusharidusega. Õppimine ja selle tähendus isiksuse arengus

6.sept.2012Sissejuhatus kasvatusteadustesseEvelyn Neudorf neudorf@tlu.ee

Õppimisakt kui sündmuste rida

1. motivatsioon2. tähelepanu st. vaimne häälestatus3. omaduste selektiivne taju4. mälus säilitamine5. otsing ja reprodutseerimine6. tegevuse sooritamine kui õppimise resultaat7. tagasiside

Õppimine (Kuurme)

… see, milleks õppimine mõistetakse, mida peame peamiseks ja oluliseks. Kas:

inimest kui õppijat - mis temas juhtuma hakkab, - kuidas ta oma teadmisi loob, - mis on teadmisele tulemise seaduspärasused ja eksiteed - millal ollakse õppinud.

inimvaimu ja inimtegevuse tooteid teadmisi, oskusi, vilumusi, tehnoloogiaid, väärtusi, lugusid jne. – et need oleksid järgmise põlvkonna poolt omandatud.

Inimtunnetuse seisukohalt õppiva inimese vaimu 2 põhihoiakust:

KOGEMINE KOGUMINE

Kogemata õppimine ehk variõpe

• … ei teadvustata, et õpitakse. Alateadlik.

• Võetakse üle hoiakud, suhtumised, väärtused.

• Peamine eluks ettevalmistus toimub koolis variõppe kaudu.

“Varjatud õppekava”

• Idee ja sisulised tähelepanekud pärinevad sotsioloog Brian Jacksonilt (raamat “Life In Classrooms”)• Õppeprotsessi tervikuurimise kaudu• Ei kasutatud mõistet varjatud õppekava• Seisukoht: koolid aitavad oluliselt kaasa teadmiste ja hoiakute

ülekandmisele ühelt generatsioonilt teisele. • Õpilased ei pea koolis kohanduma mitte üksnes formaalsete

koolireeglitega, vaid ka sotsialiseerimisprotsessi poolt aegade jooksul põlistatud mitteametlike reeglite, veendumuste ja hoiakutega.

Jäämäe metafooril põhinev õppekava ülesehitus

Avalik ehk formaalne õppekava

Varjatud õppekava

Varjatud õppekava mõjud

• Kahesugused mõjud õppeprotsessile:a) teadlik (füüsiline keskkond, klassiruumi korraldus)b) alateadlik (käitumise tõlgendamine, õpetaja ootused).

• Variõpe koolis on tingitud: • hierarhilised suhted, • sõltuvus, • kontrollimine, • hindamine, • ruumi-aja suhted.

Kooli ja ühiskonna nõudmiste vastuolud

• Variõppe tulem = oskus jätta muljet, petta, kõrvale hoiduda, teha end märkamatuks jms …

• Võiks toimuda väärtuskasvatus, kõlbeline kasvatus.

Kui formaalne õppekava annab teadmisi, siis variõppekava kaudu kujundatakse normiteadlikke kodanikke (Leino 2001).

Demokraatlik ühiskond Kool

tolerantsus ja sõnavabadus kontrollitud käitumine ehk distsipliin

Koolis on õppimine enamasti … Väljaspool kooli on õppimine enamasti …

individuaalne tunnetus teistega jagatud tunnetus

puhtalt abstraktne mõtlemine, arutlus, põhjendamine, tõestamine

praktiline, manipuleeriv tegevus, käsitsemine, sageli konstrueeriv, mänguline või kunstiline tegevus

(tegelikkuse) sümbolitega manipuleerimine

reaalsetes kontekstides tegutsemine, reaalsete objektide käsitsemine

üldistav ja üldist käsitsev, praktikas mitte-kasutatava, sümboolse tulemusega

situatiivne, konkreetne, praktilise tulemusega

üheselt mõistetav-mõõdetav-hinnatav tulemuse alusel, valdavalt võrdluses

abstraktse/formaalse “nõutavaga” või teiste õppijate saavutatavaga

mitmeselt, kompleksselt ja kontekstuaalselt mõistetav-hinnatav, tulemus õppija enese arengus, võrdlus varasema saavutuse või

eesmärgiks seatud tulemusega.

E.-S. Sarv 2000

Õppimist soosiv keskkondSoodsa õpikeskkonna loomiseks on tähtis:• teada, mida õppija eelnevalt teab• erinevustega arvestamine, õpitava diferentseerimine• õpilase eneseaustus• sõltumatus, millega kaasneb vastutus• õpitava planeerimine• hindamine• õpetaja entusiasm ja “loov hullus”• klassi optimistlik ja salliv õhkkond

Hea õppimine on õpetaja ja õpilase ÜHISE TEGEVUSE VILI.

Õppimise kaasaegseid käsitusi

Aeg rühmatööks

Biheivoristlik käsitusBiheivorism – psühholoogiline koolkond, mida iseloomustab

rõhuasetus objektiivsusele ja täpsusele, mistõttu piirdutakse vaid otseselt jälgitavatest toimingutest või vastustest saadavate andmetega.

Biheivorism ja alusharidus- kasvatusele seatakse selged eesmärgid, tegevusele nähakse ette

selge kulg, algus ja lõpp- täiskasvanud otsustavad tegevuste üle- teadmisi hinnatakse kas õigeteks või valedeks- õpetaja on teadmiste pakkuja, laps vastuvõtja- õpetaja kontrollib laste tegevust, õppimist ja kiidab teo õige

sooritamise puhul- aktiivne keele kasutamine, on sünonüümiks mõtlemisele- mäng ja õppimine teineteisest eristatud.

Humanistlik käsitlus

Esindajaks Rousseau, ajalugu ulatub aastatesse 1700-1800. Rousseau rõhutas, et täiskasvanu ei tohi vahele segada lapse

loomulikule arengule. Üks kesksem teoreetik A. Maslow. Rõhutas oma motivatsiooniteoorias, et esmased tarbed peavad olema rahuldatud (turvatunne, füsioloogilised tarbed, heakskiit jms). Seejärel kõrgemal tasemel olevad tarbed.

Humanistlik käsitlus (2)Oluline osa oma sisemisel potentsiaalil. Ümbrus toimib toetajana.

Kasvatuse eesmärgiks on toetada ja innustada, mitte juhtidalapse arengut.

Humanistliku õppimise põhimõtte järgi tuleb kasvatajal paremini tunda lapse arengut, olemust ja sobitada kasvatusülesanded igast üksikust lapsest lähtuvalt.

Kriitika: kasvataja loodab liialt lapse loomulikule arengupotentsiaalile. Kasvataja võib kasutada ainult intuitsiooni või on ainult lapse passiivne saatja.

Alusharidus ja humanistlik õppimiskäsitlus:

• lapsed võivad spontaanselt valida oma arengule vastavaid tegevusi

• lastele peavad olema kättesaadavad nende arengut toetavad ja neid huvitavad materjalid

• õppetegevus korraldatakse nii, et vahelduksid:aktiivsus – vähem aktiivne tegevusindividuaalne töö – rühmatööjuhtud – mittejuhitud

• rühm, kus lapsed on võrdsel vanuse- ja arengutasemel (arenguks kõige sobivam)

• juhtimine, lapse aktiivsuse suunamine on õpetajale sobimatu käitumine

• mäng on lapsele looduslikult kõige sobivam viis õppimiseks. Kogemused õppimisprotsessis tähtsamad kui lõpptulemus.

Kognitiivne psühholoogia ja õppimine

• Psühholoogide käsitluses on kognitiivne õppimine see, mis rõhutab, et õppida võib vaadeldes, mudelit või katset jälgides, loengut kuulates, raamatut lugedes ja sõnu lauseteks vormides.

• Õppida saab ilma vahetu praktikata või väliselt jälgitava käitumise kinnitamiseta

• Õppimine võib toimuda oma tajutud praktilise kogemuse aktiivse muutumisena, sündmuste ja nähtuste, uute tähenduste ja interpretatsioonide konstrueerimisena.

Sotsiaalne õppimine

• … elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. • Termini “sotsiaalne õppimine” võttis 1977 aastal kasutusele A.

Bandura, teooria looja ja uurija. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. • Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase

ja mudeli vahel.• Bandura defineerib – sotsiaalne õppimine on kognitiivsete,

käitumuslike ja keskkonna elementide pideva vastastikuse toime resultaat. • … aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste kujunemisele. • … võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle.

Sotsiaalse õppimise protsessid

Vajalikud 4 protsessitüüpi:• Tähelepanuprotsessid (olulise märkamine)• Säilitamisprotsessid (mälus säilitamine)• Reproduktiivsed protsessid (praktiseerimine)• Motivatsioonilised protsessid (tagajärgede väärtus)

Aluseks lapse sotsiaalse arengu suunamiseks (aluseks sotsialiseerimisele)

Sotsiaalne õppimine

Sotsiaalne õppimine

Kirjalik iseseisev ülesanne – tähtaeg 20.sept.2012 (neudorf@tlu.ee teema SKT kodutöö)

1. Koosta kirjanduse põhjal (vähemalt 2 allikat!) lühiülevaade konstruktivistlikust õppimiskäsitlusest (umbes pool A4 lehekülge)

2. VIITA kasutatud allikatele!3. Leia seosed KELA riikliku õppekavaga

(umbes teine pool A4 lehekülge)

LÕPETUSEKS

•Minu jaoks oli oluline …

• Tahaksin rohkem teada …

•Ma ei saanud aru …