VälispäevikKiri koju Raul Potisepp jagabemotsioone esimesest koolinäda-last Hottingenislk 2

Traagiline luguKooli koristaja Tatjana jäi sõidu-teed ületades auto alla ja sai sur-malk 12

Tasuta piim tulekulMeie kooli opilased saavad varstitasuta piimalk 7

Staadioni müsteeriumSajandi küsimus tuleb staadionvõi mitte? Vastused peituvadlk 5

Legendmees

Toitspaljastab

omatõelise

minalk ???

Spordipäeva pealkiriKustumatuid elamusi spordipäeval kommunistide ja kange-lastega kohtumisestlk 8

Sporti-päev:heatulemusealus onkorraliksoojen-dus.

Oktoober 2004 Tallinna 21. Kooli leht Hind 5 krooni

2 koolileht Lennuk oktoober 2004

Hei!Üle pika aja startis taasLennuk. Kamp õpilasisai kokku ja leidis, etkoolileht vajab elluära-tamist.Esiteks oleks lausa häbikui meie kool, kusgümnaasiumis mitmedained kalduvad meediapoole ei omakskoolilehte. Teiseks juhtub meiekoolis kogu aeg midagi,mis vajab kajastamist.Suures koolis ei pruugitäpne info kõigini jõuda.Näiteks kindlasti paljudei teagi, et meie koolikoristaja leidis kurvalõpu või et meie kooliõpilased hakkavadsaama tasuta piima.Kõigest sellest japaljustki muustki saabteada Lennukist nüüd jaloodetavasti edaspidigi.Kõik, kes soovivadmeiega kaasa lüüa jaoma panuse andakoolilehele hüpake agaligi tegijatele või kirjuta-ge koolilehe aadressiletoimetus@lennuk.21k.eeLisaks Lennukile hakkabkohe-kohe tegutsemakooliraadio.Seadistus on jubapaigas ja homme lähebeetrisse esimene saade.Nii saavadki õpilasedigatepidi oma meedia-teadmisi kasutada.Lennuki meeskondsoovib kõigile meeldivatreisi lehe seltsis!

Toimetus

Sorry, et pole vahepealkirjutanud, aga siin onolnud selliseid kiireidaegu ja pole lihtsaltjõudnud.Praegu istun ma omauues koolis, Hottin-genis arvutiklassis jaootan, kuni teistelprantsuse keel lõppeb.Mul ei ole prantsusekeelt, kuna need tüü-bid siin on seda õppi-nud juba 5. klassistalates ja ma miskipä-rast arvan, et mul lä-heb seal raskeks.Mitte et keemia tunnisvöi füüsikas ma mida-gi aru saaks, aga liht-salt kolme keelt korra-ga ei ole just eriti ker-ge õppida.Nüüdseks on mul siisesimene koolinädalseljataga ja kõikideklassikaaslaste nimedpeas.Esimese nädala kohtavõib ühte öelda: oli vä-sitav, huvitav, nalja-kas, põnev, arusaama-tu... Eriti reaalained,kus sõnavara on eestikeeleski raske.Neljapäeval ajaloo tun-nis ma juba natukene

aimasin millest nadräägivad, see oli minujaoks selle nädalakõrghetk. Aga noh,mida te loodate, see oliesimene nädal koolis.Muide, mul on siin jää-nud olla veel ainult 9kuud ja kaks nädalat,nii  et selle aja jooksulpeaks midagi ära õppi-ma.Klass, kus ma käin, onesmapilgul väga lahe,meid on kokku ainult20 õpilast: 12 poissi jaAINULT 8 tüdrukut, kui10c klassiga võrrelda...Oi, te olete nüüd jujuba 11c klass.Meie klass on ka ülirah-vusvaheline, meil onsiin õpilasi Eestist, soo-me juurtega, venejuurtega, hispaaniajuurtega, türgi juurte-ga, ukraina juurtega,lõunakorea juurtega...Ja siis veel käputäissveitslasi, kes on kamingite juurtega.Koolimaja ei ole justeriti vinge, kui võrrel-da 21. Kooliga. Mingipaarkümmend aastatvana majakarp on siin,ei ole kaskaade, ei olepalme. Aga siin on suit-setamisnurk, kus õpe-tajad ja õpilased tee-

vad koos mõnuga suit-su, mitte nii nagu Ees-tis, kus õpilased pea-vad kuskile sauna tahapugema, et oma päe-vane nikotiiniannuskätte saada ja närvidmaha rahustada...Ainult jointide hais eimeeldi õpetajatele,seda peab siiski nurgataga tegema.Alkoholi ei tohi tunnisjuua, seda peab kasuitsetamisnurgas te-gema. Aga muidu onsiin vabameelsem kuiEestis, eriti õpilase-õpetaja suhe on siinpalju vabam.Siin tehakse koos nal-ja ja tunnis lastakserohkem õpilastel rääki-da ja oma arvamustavaldada.Nii et kõik oleks muidutore, kui ei peaks niivara üles tõusma. Tänatöusin 6.30 ja sainmagada ainult 6 ja pooltundi, sest esimenekoolitund hakkab siin7.40.Tahaks veel kribadateile, aga tund löppebkohe ja siis ma saansööma minna.Ok, tshüss!Kõige paremat teile jaelage elu täiel rinnal!

Jou püfflid ja püfflinnad!Raul Potisepp, otseHottingenist

Endine10CklassiõpilaneRaulPotisseppjagabmeiegaoma elu�veitsis.

Lennuki panid kokku:Grete Sõõrumaa,

Merili Johanson, MadisLigema, Teele Tamme-

org, Mari Krusten,Marten Kuningas,

Rasmus Toompere.Lehe kujundas ilusaks

Liisa Kivimäe

oktoober 2004 koolileht Lennuk 3

Nüüd Koit Toome kae-bab selle kooli kohtus-se! Ta ei saa ju, ta onhaiglas! Seal dþunglismingi putukas hammus-tas teda!Nii seletavad ansambliFunktion liikmed armu-likult. Erilist sõnumit neilenda sõnul pole, seegavõivad nad endale aeg-ajalt lubada kõrvalepõi-keid koittoomelikeleteemadele.Funktion, koosseisusMartin Usk (vokaal),Martin Laksberg (bass),Mihkel Mäesalu (rütmi-kitarr), Jürgen Kütner(soolokitarr) ningMariliis Eensalu (trum-mid), viljeleb jazz-funk-rocki igasuguste suge-metega metalist kunikantrini.Tegemist on bändiga,mis on tekkinud erine-vate maitsete ja mõju-tuste kompotina: kop-sumees Martin ja Mihkelkuulavad metalit, Jür-gen jumaldab LedZeppelini (Parim bänd,mis maailmas üldseon!) ning bassimeesMartin toob sisse jazzi-likuma kõla. Niikaua, kuinad asju liiga tõsiselt eivõta, on neil potentsiaaliolla muhedad.Mis me peame masina-le rääkima või? küsibüks Martinitest diktofo-nilt ning sätib ennasträäkima tähtsat juttuFunktioni ajaloost. Sel-gub, et bändi teevadnad niisama pulli pä-rast, nagu nad ise väl-jenduvad ning õnneks eipaista nad asja liiga tõ-siselt võtvat.Näljased lapsed Aafri-kas, universumi saladu-sed ning poliitiline si-tuatsioon Lähis-Idasneile eriti korda ei pais-

ta minevat suhtumineon lõbus.Kõige lõbusam on Mih-kel, kes pidevalt itsitabmillegi üle ning seletab,et neil käivad asjad nii,et tema naerab kõigerohkem ja siis teisednaeravad tema üle vähemalt tiimitöö onpaigas. Mulle siiski tun-dub, et kui nad prooviteha müdistasid, püüdismu kõrv paar korda kin-ni sõna surm. Loode-tavasti kuulsin ma vales-ti, keda need eksistent-siaalsed dilemmad täna-päeval ikka huvitavad.Muusikalist haridust onsellest seltskonnast saa-nud ainult trummarMariliis (õpib Rocca alMare koolis kaheksan-das klassis), kes lisakstrummidele on õppinud

ka viiulit. Ülejäänutenäol on tegemist iseõp-pijatega, mis nendeenda kinnitusel pidavatolema kõige paremmeetod. See Martin, keslaulab, nendib, et temaei oskagi ühtegi pillimängida ning selle ase-mel kasutab hoopiskikopse. Kuigi samas tatunnistab, et ega taväga hästi laulda oska-gi ning bändi sattus taalles pärast pikka veen-mist.Ma ei tea, kas sellestvõib meie noortele luge-jatele rääkida, aga kuima täis olin, siis käis pi-devalt mingi veenmine,jutustab Martin diktofo-nile.Ära räägi selle karbi-ga! segab teine Martinvahele ning see teema

Funktion valmis ilmavallutuseksKoit Toome on surnud!, See pange pealkirjaks!Mari Krusten

lõpetatakse. Jürgenmainib möödaminnesoma flöödimängimisos-kusi.Trummar Mariliis liitusbändiga alles hiljuti. Poi-sid mainivad, et eelmi-ne oli osutunud eba-kompetentseks ningbassimees Martin vudibabivalmilt trummidetaha mängitaksemaha stseen EelmiseTrummari Puudused.Mariliisi eelkäijal olevatnimelt olnud kangekael-ne soov pidevalt ainultühte biiti mängida ningpoiste sõnul oli talblokk ees.Funktionit peaks olemavõimalik näha esinemasnovembris toimuval Kol-me Kooli Kohtumisel.Ja Ursula neile õnneksei meeldi.

Ansambel Funktion.

4 koolileht Lennuk oktoober 2004

Rasmus ToompereMadis Ligema

On vahetund... mornideja ilmetute nägudegaastuvme mööda valgetkoridori poiste tööõpe-tuse klassi poole.Koputame, keegi ei vas-ta. Paari minuti möödu-des tuiskab meister Toi-vo Kalman uksest välja:Üks hetk, ma parginauto ära. Kannatust,noored reporterid.Peatselt istume hubasestööõpetuse klassis, ma-sinad on kaetud tolmu-ga. peale mõningastvaikust nuuskab meisternina.Noh?! pärib ta nõudli-kul hääletoonil.Tegemist on ainulaadseisikuga, Toivo Kalmanalustas oma haridusteedN.V Gogoli nimelisesTallinna 21. keskkoolis.Pärast kooli lõpetamistasus usinalt praktikale,siis valis Kopli Kunsti-kooli, kus hankis kõikoma tarbekunstialasedteadmised. Hiljem, kuiKoplis jäi tööd käsitöö-õpetajale väheseks, ar-vas mees olevat mõnustöötada kodukandi koo-lis ja nii pakutigi talle1972. aasta augustistöökohta meie koolis.Intarsia, see on muhobi, elavneb õpetajaKalman. Selgituseks intarsia on kunst, millepuhul põhimaterjalisselõigatud süvendid täide-takse eri värvi vääris-puidutükikeste spoo-niga.Kakskümmend aastatolen teinud, esimestelaastatel ka, aga teginnagu ringis rohkem,mõtiskleb Kalman, kesei ütleks, et töö on iga-vaks läinud. Nüüd nagu

ringi ei ole, siis olemehaaranud ringist huvita-vaid töid ka koolitundi-desse.

Uued klassid,materjalid - uuedlootusedKas mäletate, kui käisi-me uues koolimajasekskursioonil? Tööõpe-tuse klass tundus ääre-tult kitsas ja ruumivae-ne. Enne remonti olidlootused suuremad,aga kuidagi elatakse

Toivo Kalman

Lemmiktoit: lihatoidud.Lemmikjook: värske maakali ja kokteilidLemmikud TV-sarjad: dokumentaalsarjad.Huvid: ehitamine ja aiatööd, reisimineLemmikfilm: Hüljatud, vanem variantLemmikraamat: sari Seiklusjutte maalt ja mereltSuurim soov: täiskoormusega erialal vastu pidada.

Kaanepoisi lugu legendmees Toivo Kalman

Legendmees Kalman tööhoos, poiste käsitöölisi oskusi parandamas

ära.Kui poisid ise kabinettihoiavad ja suhtuvadnagu oma varasse, siissaame siin hakkama,ütleb õpetaja nohisedes.

Võrreldes vana maja-ga on klass ligi kolman-diku võrra väiksem japuuduvad ka abiruumid.Lisaks jagatakse töö-õpetusekabinetti veel

oktoober 2004 koolileht Lennuk 5

2007- koolistaadion valmis?Grete Sõõrumaa

Direktor Naida Toomingas loodab 2007. aastakssaada õpilased sportima päris oma koolivälja-kule. Spordiplatsi projekti läbisurumine Tallin-na linnavalitsuses saab direktorile üheks suu-remaks katsumuseks.Staadionile on projekt olemas, mis on küll lii-ga luksuslik, sellist meile Tallinna linn tänaselpäeval ei ehita, sõnas direktor.Kindlasti saab tulevane spordiväljak olema kor-ralik, samas aga pole sinna plaanis ehitada mi-dagi ülearust. Selleks, et kopp maasse lüüak-se, on vaja eelnevalt pikki ja põhjalikke läbi-rääkimisi Tallinna linnavalitsusega, seda justseoses rahastamisega.Hetkel loodab direktor, et õpilased saavad spor-tida omal kooliväljakul kolme aasta pärast, kuidmidagi kindlalt ei ole veel. Eelkõige sõltub seedirektori sõnul sellest, kas linn võtab vastu meiekooli arengukava.Muus plaanis kooliellu väga suuri muudatusi eitule. Põhikooli õppeprogrammi muudetakseavaramaks ja laiendatakse, lisaks üritame ma-jandusõppe koolis jalgadele saada ning valik-ainete süsteemi täiustame jätkuvalt, kuigi pä-ris lõpmatuseni ka ei saa. lausus Toomingas.Suurim mure on direktoril kooli eelarve ja sel-lega välja tulemine. Kool teeb järjest kõiksuguväljaminekuid, et muretseda hädavajalik. Vii-mane suurem kulutus oli tehnika muretseminekooliraadio jaoks, mille tööleasumist on peagioodata.

Direktor Naida Toomingas võitleb staa-dioni eest, lootes sellele, et linn kinnitabkooli arengukava.

teise, 7. klasside õpeta-jaga, kelleks on MartSoobik.Tööpuudust ei tule,usub kindlameelnemeister Kalman, kuigitänapäeval jääb mõniasi justkui raha taha.Näiteks 30 aastat taga-si oli materjalide hanki-mine palju lihtsam.Seffid olid ETKVL-i ju-hatuses ja allettevõte-tes, ainult endal pididrattad olema millegamaterjal ära tuua, mee-nutab Kalman.Ka Noored 32 aastajooksul muutunud. Japigem mitmekülgse-maks. Kunagi nõukogu-de ajal puutus õpetajaKalman poistega kokkuka peale kooli. Terveltneliteist suve sisustatiõpilasmalevas, kus käi-sid väga paljud. Seetõt-tu oli õpilasaktiivsuskuni 90-ndate aastate-ni isegi mõnevõrra ela-vam.Õpilasmalev võiks ikkatäiesti tagasi tulla, niinagu ta nendel aegadeloli, arvab meistrimees,kelle arvates polegi niitähtis tööõpetuses os-kuste omandamine.Tuleb välja, et kui 12-13aastane poiss ei oman-da käelist vilumust, jääbvaimsus välja arenema-ta ja see võib juba jättaoma jälje poisi käitumi-ses.Käeline tegevus aitabareneda, tuleb võttavastu otsuseid ja niiedasi, teab Toivo.Võibolla tahaksid suure-mad poisid elektrooni-kas kätt proovida agasiiani on see seisnudmeie haridusministee-riumi rahaliste ressurs-side taga. Põhjanaabridon oma koolides juba 25aastat tehnilist suundaarendanud.Tööõpetuse tundides onaga isegi keevitamisegategeldud. Poistel huvijagub, hoolimata sellest,

et on reaalne võimalusend kõrvetada ja jääda-valt vigastada.Sellega seoses on juh-tunud mõningad õnne-tused. Kümme aastattagasi ajas üks masinajuures juttu, toppis nä-pud kaitse alt läbi ja ajasoma näpud maha, õn-neks kasvasid terveks.Ega tööõpetus polemeelakkumine, kom-menteerib meister. Nä-dal tagasi juhtus sellinejuhus, et tulin alla jahakkasin köhima ja va-bandasin poiste ees, etmul on selline hirmusköha, räägib Kalman.Pärast selgus, et poisidolid koridoris pipragaa-si pihustanud.

Legend?Mida poisid ise arvavadõpetaja Kalmanist? Võt-sime koolimajas sissepositsioonid küsitlemi-seks. Siit mõned tsitaa-did otse noorsantidesuist.Toivo on 21. koolivaim, ütleb kindlameel-selt suvaline poiss.Ta teeb nalja, ilma etise aru saaks, tunnid eiole kunagi igavad, sestalati juhtub midagi, jakui ei juhu, siis tehaksenii, et juhtuks, naljat-leb Martin.Malevajutud on kihv-tid, seletab anonüüm-seks jääda sooviv noor-mees, Ja see on kameeles, kuidas õpetajameeleldi aitas, kuid hil-jem hindas enda näpu-tööd mitterahuldavaga.Heasüdamlik, nalja-kas, pomiseb Rene.

Nendele, kes veel ei olemõistnud, miks onmeister Toivo Kalmanlegendaarne; jõudsimekompromissile: Nitro-lakihais, puidutolm,lollid naljad, pisut kä-sitööd ja sügiseti õueslehtede korjamist - seeongi Kalmani tund.

6 koolileht Lennuk oktoober 2004

Teele Tammeorg

Sel aastal presidendiksning asepresidendiksvalitud Kristide kandi-datuur sai alguse koo-livallutamise naljast.4. oktoobri hommiku-poolikul andsid ameti-vande värskeltvalitudpresident Kristi Saare-mets (12b) ja kaksasepresidenti, KristiJuhandi (12b) ja Mar-tin Raude (10a).Pärast pidulikku viiemi-nutilist aktust pooltüh-jale saalile õnnestubmul võiduka kolmiku-ga kohtumine kokkuleppida ning tunni ajapärast istumegi silmastsilma ÕOV-ruumis. Nä-gudel särab endiseltvõidurõõm.Küsimuse peale, miksnad kandideerisid,

vaatavad Kristid kelmi-kalt teineteisele otsaning naeravad mahaterve heliredeli. Sel-gub, et esialgu oli te-gemist naljaga üks-kord lihtsalt istusid nadkahekesi koos ningmõtlesid, et koolisvõiks kehtestada Kris-tide võimu. Kuid nalinaljaks, sellest kuju-neski tõsine asi.Mina kandideerisinpresidendiks ainult sel-lel juhul, kui Kristi(Juhandi) on minu ase-president. Meil sujubkoostöö väga hästi,jagab Saaremets.Siis oli meil validakahe asepresidendi-kandidaadi vahel ja mevalisime Martini, kesesindaks sellist nö me-helikku jõudu. Muiduoleks lihtsalt üks nais-

tekari. Power´it on na-tuke vaja, seletab pre-sident Kristi edasi.Ka Martini meelest onsee väide täiesti ise-enesestmõistetav, etvõimukolmikus mõle-mad sugupooled esin-datud on. Äkki oligi justsee teiste kandidatuu-ride viga, et seal kõiknaised olid, mõtisklebta. Aga kandideerisMartin selle pärast, etmidagi koolielus ärateha.Mida värsked VIPid siiskoolielus muuta taha-vad?Ühiselt leitakse, et õpi-lased pole piisavaltteadlikud õpilasesindu-se ja presidentide te-gevusest ning üleüldsekoolis toimuvast. Omaesimesteks ülesanne-teks peavadki Kristid ja

Martin info jagamistning õpilaste arvamu-se uurimist. Ka ÕOVtegevus peaks nendemeelest efektiivse-maks muutuma etoleks rohkem tulemu-si ja ei jäetaks asjupooleli nagu eelmistelaastatel.Kui palun igal kolmikuliikmel ennast kolmesõnaga iseloomustada,muutub seltskondkohe pügalavõrra ela-vamaks.Nii, mis meil seal va-limisplakatil kirjas oli?naerab Kristi Juhandi.Oo, nüüd me võime jukohe kuus sõna võtta!itsitab Kristi Saare-mets. Leitaksegi kahe-peale kokku, et Kristidon töökad, aktiivsed jarõõmsameelsed, plussloomulikult veel kõik

Asepresident Martin Raude, president Kristi Saaremets ja asepresident Kristi Juhandi löövad korra majja

Hoia alt 21 Kristi-powerit toetab Martin!

oktoober 2004 koolileht Lennuk 7

positiivsed omadused.Martin aga leiab, etdeem, see on raskeküsimus!. Pika pinni-mise järel on ta siiskinõus tunnistama, eton enesekriitiline jaoma tegevuses ker-gelt maksimalist.Ühesõnaga, sellineasjalik.Lõpetuseks edastavadkõik kolm oma sõnu-mid õpilastele.Olge aktiivsed!hüüab Kristi Juhandi.Ja positiivsed, lisabKristi Saaremets.Ärge oodake, et teieeest midagi ära tehak-se, tehke ise, sõnabMartin muiates. Kuivalimistulemused tea-da saadi, siis ikka kü-siti, et mis sa nüüdmeie jaoks ära teed.Selline suhtumine tahetakse, et asi lii-guks, aga ise ei viitsimitte midagi ärateha, lisab Martin.Vahel ajab see ikkapäris närvi. Rohkemkaasalöömist ja ak-tiivsust, siis hakkavadasjad liikuma, lõpe-tab Martin vestluse.

Misasi on õpilas-omavalitsus ja kui-das see töötab?ÕOV õpilasomava-litsus. Õpilaste esin-dus, kus on liikmeid 9. 12. klassini.Senaator õpilas-esinduse liige. Senaa-toreid on igast 9. 12.klassist kaks kunikolm.Juhid õpilasesindu-se tööd juhivad presi-dent ja kaks ase-presidnenti.Mis on presidendiülesanded?Kristi Saaremets: Pre-sident koordineeribÕOV tegevust ja esin-dab õpilasi aktustelning direktori ees. Ehksiis on vahelüli juht-konna ja ÕOV vahel.

Tänavuse õppeaasta al-guses palju kära tekita-nud koolipiima prog-ramm on lõpuks leidnudlahenduse-õpi lasedhakkavad saama piimakõrrejoogi kujul. Hetkelon veel teadmata, mil-lal piimaprogramm käi-vitub. Septembri lõpus olidkõik Tallinna koolid võt-nud vastu ühise otsuse,et nad ei osale EuroopaLiidu koolipiima prog-rammis. Põhjuseks eel-kõige rahapuudus, sestesilagse programmi jär-

Tasuta piim jõuab ka meie kooliGrete Sõõrumaa

Linda Puusepp ontuntud sööklatädi.

gi tulnuks koolil kõige-pealt osta piim, siis joo-vad lapsed selle ära jalõpuks peab kool tege-ma taotluse piima os-tuks kulunud raha hüvi-tamiseks. Kuid vähestelkoolidel olnuks võimalusleida oma eelarvestvaba raha piima ostmi-seks, nii ka meie koolil.Lisaks sisaldas paljudekoolijuhtide arvates pro-jekt liialt läbimõtlematajäänud detaile. Kuid tä-naseks päevaks on needkaotatud ja õpilasedsaavad peagi tasuta pii-ma.Tallinna Piimakombinaat

hakkab valmistama200ml suurust kõrregatetrapakendis piima. Niivälistatakse võimalus,et piim tuleks lihtsaltkraanist alla kallata.See, kes soovib, jooboma piima ära, see, kesmitte annab kasvõi sõb-rale ütles direktor Nai-da Toomingas. Kas agapeale piima veel näitkesmaitsestamata jogurtitvõi hapupiima tellitaksejääb kooli enda otsusta-da. Euroopa Liidu piima-programm ei sisladaendas kohukesi, jogur-teid, ehk siis tooteid,mida õpilased kõigemeelsamini sööksid.Tetrapakend kaotabprobleemi nõude seisu-kohalt. Nii ei pea koolostma eraldi klaase pii-ma jaoks, mida eelnevaprojekti puhul tulnuksteha. Lisaks seni muret teki-tanud rahaprobleem la-henes samuti taotlu-se hüvitise saamiseksteeb Tallina Piimakombi-naat ja nii ei maksa koolühtegi senti.

Septembrikuu lõpuskorraldas Lennuk küsit-luse, saamaks teada,kuidas suhtuvad õpila-sed koolisööklasse.Küsitluse tulemusenapeaks ÕOV varsti hak-kama tegutsema sellessuunas, et laudadele il-muksid salvrätikud.Õpilaste arvamus kooli-söögist kõikus ühestäärmusest teise. Küllpeeti jooke liiga magu-saks ning arvati, et ma-gustoitu võiks rohkemolla. Samas arvati ka, etselle raha eest antakseväga korraliku toitu.Virisejatele tuletab Len-

Salvrätikud sööklas laudadele!Grete Sõõrumaa nuk meelde, et kooli-

söökla pole mõni resto-ran, kus kokatädid sindiga kuu uue menüügaüllatavad.Need õpilased, kes kurt-sid hiliste söögivahetun-dide üle, peaksid mõist-ma et nii suure koolipe-re puhul ja väikesesöökla puhul on see pa-ratamatu.Sööjad, kellele tekitavadmuret rasvased maka-ronid teadmiseks, et kuineile ei lisataks õli, mil-lega küll pahatihti onliialdatud, saaksime meesmaspäeviti mingisu-gust jahuplönnitaolistollust.Paljud õpilased kurtsid,

et kartuliputru pole lõu-naks. Meie kooli köögison olemas küll masin,mis valmistab kartuli-putru, kuid see on niiväike, et putru ei jät-kuks kõigile.

Praegu joovad õpilased sööklas veel teed, agavarsti saame toredas kõrrega pakikeses piima.

8 koolileht Lennuk oktoober 2004

Nagu nuga selga toi-mus spordipäev 22.septembril - päeval,mil Tõnismäe pronks-sõduri juurde tulevadkokku sajad inimesed,et mälestada II maail-masõjas hukkunudkommuniste.Päeval, mil 1944. aas-tal vaenlane okupeeriskodumaa. Siiski ei las-tud end sellest asja-olust häirida, pigemõhutas see patriotismi.Juba teel sündmus-paigele, bussis number17, oli tore: vaimnevalmistumine raskekskrossiks, põnev arute-lu iseseisvusteemadel.Isegi elav vaenlane olisammu kauguselt võt-ta.Nonii, kommunist,hakkame minema. 60aastat tagasi läksimemeie, nüüd lähedsina! tuli talle nentida,sest vanadaam eimõistnud meie keeltega saanud üldse aru,kus ta viibib. Saatsime

ta ilusti sõidukist väl-ja, ikkagi delikaatseltnagu eestlasele oma-ne.Mustamäele kohalejõudnud, oli tarvis si-duda enesele numberrindu, mis pisut alan-das - nagu ära markee-ritud vangid -, kuidsee-eest jooksma min-di suure entusiasmiga.Hüüti Lembitut, hüüti

Spordipäev kulges rahvuslikus vaimusMarten Kuningas

Ukut ja Taarat, et nadoma iidsel vihmal meiehigisele ihule langedalaseksid. Ja vihm tuli!Tuli nii, et vähe ei tul-nud.Kaks kilomeetrit joos-tud, pidi nüüd isegiTõnismäele monumen-di juurde uudistamaminema. Silme eestkiskus punaseks, nõn-da palju saabus neidigast kaarest. Vaja oliristi keset teed seista,et takistada süüdlasisõduri juurde pääse-mast.Mööda pääsemisekstuli öelda parool pa-rem, mille peale liigu-ti vasakule, et siis tuli-ja õigelt poolt läbi las-ta.Näha polnud mitte ai-nult kommuniste, vaidka päevinäinud kaas-kodanikke. Nemad dis-kuteerisid, kuidas too-kord oli. Enamus olidarvamusel, et toimusnurjatu sissetung, mil-lele järgnes 50 aastatpõhjendamatut terro-rit. Sellega ei nõustu-nud aga need, kes sõ-duri ees punane lille-kimp näpus vesistasid.

Kui nägin, et midagi eiaita, jooksin sportlikultkolm tiiru ümber mo-numendi ja hüüdsinPeko nime. Peko saa-bus põlev tõrvik käesning süütas sõduri.See süttis nagu juudijõulupuu. Tuletõrjesaabus kähku ja sõdurpääses suurematesthaavadest.Läksime võtsime P-ekoga paar kalja. Tatuju oli all, sest kõikpolnud välja kukkunudnii, nagu plaanitud.Patsutasin talle õlale jaütlesin: Peko, äramuretse. Meie rahvason ja jääb kõige vah-vamaks, ükski võõrasmonument ei tähendamidagi!Peko sai naeratusenäole ning kindluse ta-gasi. Oli aeg oma teedminna. Peko ütles, etläheb Tõnni poole eda-si, pidid mõned toob-rid tegema. Ta soovismulle head viljasaaki,mina omalt poolt usku,lootust ja kannatlik-kust eesti rahva suh-tes.Sörkisin koju hantleidtõstma.

Tublid Eesti poisid ei karda sporti, vaid sööstavad vapralt võistlustulle

Mustamäele kohale jõudnud, oli tarvis sidudaenesele number rindu

oktoober 2004 koolileht Lennuk 9

Tuleviku toodete esitlu-sel jõudsid meie kooliõpilased esikolmikussekahe tootega esiko-ha võitis VeronikaKazaku väljamõeldudAntikiller ning teisekstõusid Brita Kaasik jaAndrea Tamm omaleiutatud Air-o-aquatipa-tapa vee peal kõn-dimise vahendiga.Ettevõtluspäeva raa-mes toimus 23. sep-tembril Tallinna Linna-valitsuses tuleviku too-dete esitlus.Noored kooliõpilasedlasid fantaasial lenna-ta ning ideed ja tule-mused olid vägagi hu-viäratavad.Võistlustules olid kateised Tallinna koolid,kuid kaheksast osale-jast olid neli meie koo-li tooted. Teise koha sai37. Keskkooli toodeTahvlipuhastaja.Pelgalt tundidest pää-semisest sai väga ko-gemuste- ja auhind-

aderohke üritus. Osa-lejad said POP- kõne-kaardi, pastakaid, au-kirju ning esikohaomanikule kingiti koo-likott.Mõte konkursil osaledatekkis ühel tavaliselkoolipäeval, kui huvi-alajuht Andres Kaskinformeeris peatselttoimuvast tuleviku too-dete võistlusest. Vägasuurt õhinat see ei te-kitanud, kuid kui sel-gus, et tänu sellelesaab osadest tundidestvabaks, oli põhjus üri-tusest osavõtmiseksolemas.Noorte ideed kõikusidseinast seina: RaimondMakaral tekkis näiteksmõte teha Looma kee-le tõlkija. Marii- LiisiMakara leiutatudKommitaja tõi ka EdgarSavisaare näole muige,endine linnapea on ni-melt ise suur kommi-sõber.Brita Kaasik ja AndreaTamm mõtlesid kahepeale välja imelise too-

Vingemad tulevikutootedolid pärit meie koolistMerili Johanson

te Air-o-aqua tipa-tapa komplekt ehkveepeal kõndimise va-hend. Komplekti kuu-lusid ka kõndimiseke-pid.Tüdrukute idee sai al-guse paberile joonista-tud kingast. Mõne ajapärast lisandusid kingaalla õhupallid, misoleksid veepeal kõndi-misel suureks abiks- niitoode sündiski.Veronika Kazaku mõt-teni viis viimasel ajalkõneall olev terroris-miteema. Tema tulevi-ku toode oli Antikiller.Turvavärav peaks töö-tama inimeste mõtetepeal: kõik, kelle peako-hale ilmub must kest,on terroristid ning tur-vamehe üleandeks onkurjade kavatsustega

tegelane kinni nabada.Kui tooted olid kooli vii-dud ja þürii ideed ärahinnanud, oli järgmi-seks vastutusrikkaksülesandeks kooli esin-damine Tallinna Linna-valitsuses.Oma vajaliku abikäeulatas Juta Hirv, kesaitas õpilastel oma too-te kohta tutvustavatteksti koostada ningkõik detailid läbi aruta-da.Vaprad tüdrukud jaRaimond pidid täiestiomal käel koha pealhakkama saama. Al-guses oli küll tunne, etmis nüüd saab, ütlebBrita, kelle sõnul oliAndreaga koos tooteväljamõtlemine ja sel-le esitlemine väga lõ-bus ning huvitav.

Autasustamisele oli tunud ka magusasõber jaendine linnapea Edgar Savisaar

Meie kooli õpilased olid tuleviku-toodete võistlusel võidukad

1 0 koolileht Lennuk oktoober 2004

Meie koolis ruulivad valikainedÄli KargojaValikainete süsteem on üle Eesti paari viimaseaastaga väga populaarseks muutunud. Eelkõi-ge just sellepärast, et see annab võimaluse õpi-lasele vähegi rohkem iseseisvust koostada en-dale meelepärasem tunniplaan ja valida ained,mis ennast huvitavad.Meie koolis on õnneks süsteemi omaks võtnudnii õpilased kui õpetajad, Samas kui enamikesväikestes koolides ei ole valikainete õpetamisevõimalusi.Ka sel õppeaastal toimub valikainetesüsteemijätkuv täiendamine. Nii näiteks võib reklaamija marketingi kohta õpetussõnu kuulda EMTavalike suhete juhi Kaja Pino käest ja suhtekor-raldusest räägib Eesti Krediidipanga turundus-juht Priit Põiklik.

20.sajandi kunst, religioon, joonestamine- Tiina Meeri20. sajandi kunsti kursus avardab silmaringikunstiga seotud valdkondades. Kasulikud tead-mised mälumängudel osalemiseks!Religioon avardab samuti silmaringi ja toidabteadmistes paljusid valdkondi. Selgitab eri kul-tuuride ja religioonide põhimõtteid .Joonestamine annab võimaluse arendada loo-gilist mõtlemist.Joonesteamine kui valikaine on eelkõige suu-natud nö fännidele.

Suhtlemispsühho-loogia - Kristel Laur See kursus puudutaberinevaid oskusi, mison seotud iseendatundmisega ja inimes-te omavahelise suhtle-misega. Tehakse paljugrupitöid, eneseana-lüüse ja erinevaidmänge. Käsitletaksevajalikke oskusi enese-esitlusel tööturul.

Reklaam ja marke-ting - Kaja PinoReklaami ja marketin-gi kursuse eesmärk onanda esmane ülevaadevaldkonnast, millegakõik iga päev- kui mit-te otse, siis kaudselt-kokku puutuvad.Loomulikult ei saa ühepoolaastaga koolitadakedagi turundusjuhti-deks, kuid kindlastipeaks kursus andmaesmase arusaamise,kuidas sünnivad spon-sorluskokkulepped,milline roll on suhte-korraldusel ja sünd-musturundusel.Püüame ka arutledahetkel päevakorral ole-vatel teemadel.Kursuse lõpuks peaksidosalejad olema seni-sest tublisti teadliku-mad reklaamitarbijadning märkama ka sellevaldkonna telgitagu-seid. Aegajalt sellelemõtlematagi.

Füüsika rakendus -Maie TibarKursuse eesmärk onsüvendada käesolevatfüüsika kursust nii teo-reetiliste teadmisteosas kui praktilisteülesannete lahendami-sel.

Matemaatika raken-dus - Ivar PornKursuse käigus õpitak-se integraal- ja dife-rentsiaalarvutust. Kor-ratakse keskkooli kur-sust. Antud valikaineon hea ettevalmistusmatemaatika riigieksa-miks.

Giidindus - Valve IilaGiidinduse valikaineannab lühiülevaate Tal-linna ajaloost. Kursusekäigus külastataksepalju ajaloolisi kohti jaseminare.Kursus lõppeb prakti-kaga. Kogu tegevustoimub inglise keeles,seega saavad õpilasedhea keeleõppe täien-duse.

Prantsuse keel - Me-rike MarliVajalikud algteadmisedprantsuse keelest. Sa-muti hea ettevalmistusprantsuse keele õpin-gute jätkamiseks kõrg-koolis või erialaõppelmõnes Prantsuse üli-koolis.

Meie armastatud Tiina Meeri

Kaja Pino

Kaja Pino

oktoober 2004 koolileht Lennuk 11

25. septembril toimu-nud Õpioskuste võist-lusel saavutasid Cätly-Marily Mägi, HelenHabakuk, Helen Välja-taga, Liis Pohla ja Lii-sa- Helena Lumbergtubli esimese koha.Tüdrukute teadmised,teatmeteoste kasuta-mise ning külma närvisäilitamise oskus pan-di proovile 32. Kesk-koolis, kus toimus Tal-linna koolide vahelinevoor.Kui praegused 6B klas-si õpilased eelmiselaastal põnevast üritu-sest kuulsid, hakati lä-bisegi klassiruumispotensiaalseid kooliesindajaid hõikama.Peale jäid viis krapsa-kat noort piigat, kes

siis veel viienda klassiõpilastena eelvoorustprobleemideta edasipääsesid.Suvevaheaja möödu-des meenus tõsiasi, etedasi tuleb läbida Tal-linna voor. Nii harjuta-tigi pea iga päev koosjuhendaja Sanne Haa-biga klassiruumides.Koostöö õpetajagaklappis suurepäraselt:pedagoogiline õpilase-õpetaja suhe puudus.Alati sai küsida kõike,mis jäi arusaamatuksvõi vajas kinnitust.Teatmeteoseid lapatesja õpetaja ettevalmis-tatud küsimusi luge-des, tekkis nii mõnigikord tunne, et see onikka päris raske päh-kel.Ometi oli võistluseltunne hoopis erinev.

Kuuenda klassi tüdrukudvõitsid Õpioskuste võistluseMerili Johanson Alguses oli ruumides

tunda pinget ja kooli-devahelist rivaalitse-mist, kuid mõne ajamöödudes suutsid kõiknärvi maha rahustadaning 25 minuti jooksuloma töö edukalt lõpu-ni viia.Võistluse lõppedes olikergendus suur. Näoil-me muutus veelgirõõmsamaks, kuivõistlejateni jõudis in-formatsioon tulemus-test. Meie punapõsedolid saavutanud Tallin-na voorus auhinnaliseesimese koha.Koolivaheajal toimubEesti koolide vahelinevoor. Liigsete ootuste-ga võistlustulle ei min-da- tuleb, mis tulemapeab. Lennuki mees-kond hoiab neile pöialtja soovib edu!

Suhtekorraldus -Priit PõiklikKui keegi tahab õppi-da, kuidas edukalt su-helda, sõnumeid sel-gelt väljendada, en-dast soovitud muljetjätta või ka teiste mul-jet kujundada, siis ta-sub võtta valikainenaavalikke suhteid.Suhtekorralduse põhi-tõdesid ja raudseidreegleid on võimaliknuusutada ka ilma, etseda eriala ülikooli õp-pima minna. Valikaineraames tegeleme fir-made imago ja maineanalüüsiga, võtameette ambitsioonikaavalike suhete stratee-gia kirjutamise mõne-le olemasolevale võivälja mõeldud organi-satsioonile, külastameEesti tuntumaid firma-sid, kus avalikud suh-ted on hästi korralda-tud jm.Kui aega üle jääb, saa-me oma esinemisi kavideolindile jäädvusta-da ning seejärel vaada-ta, kui head avalikudsuhtlejad me olemening mida oma käitu-mises või väljendus-laadis teisiti teha, etme teistele endast pa-rema või õigema mul-je jätaksime.EV õigussüsteem -Meelis ErikKursusel püütakse la-hendada kaasusi st.elulisi situatsioone. Toi-mub kohtukülastus.Kursuse eesmärk onõppida õiguslikke põhi-mõtteid, et elus pare-mini hakkama saada.

Majandus - EppVodjaKursus annab lisatead-misi majandusest. Pal-ju rühmatöid ja arutlu-si. Majanduse valikaineon ettevõtlus kallaku-ga, kus üritatakse ra-kendada nii palju ak-tiivõpet kui võimalik.

Suhtekorraldus - Priit Põiklik

1 2 koolileht Lennuk oktoober 2004

Filmi sisu on kõrgematsorti pilotaazh - gruppinimesi ärkab üleskummalises ruumidekonstruktsioonis, mismeenutab kuubikutelabürinti.Vennaskonda kuuluvadtõeliselt õel tumedana-haline politseiohvritser,ambitsioonikas nais-õiguslasest psühhiaa-ter, isikliku eluta kon-toriametnik ning vaim-sete puudujääkideganoorsand, kes ei olesuuteline alfabeetigiette lugema.Mida rohkem eepikudkosmilisest kuubikustväljapääsu otsivad,seda enam nad omasalapäraste vangista-jate riukalikust loomu-sest aimu saavad: koo-did, numbrid, midamõistus ei murra; lõk-sud, mis langetavadpäid; luuk siin-seal,

Filmiarvustus.Cube mõttetu kuubik

ülal-all. Tõeline hirm,meeleheide ja frust-reeritus on võtmesõ-nad meie moodsasmuinasjutus.Üldine hinnang sisuleon ikka parajalt halb.Stereotüüpide kasuta-mine lubas filmimeist-ritel vaadata loosüzheest üle ning min-na otsejoones inimesekäitumise ja otsustus-võimetuse juurde krii-siolukorras. Ent kuidialoog koosneb fraa-sidest You beautifulbrain!, Feel my blackpunch!, kui näitlejatemiimika on säärane,nagu oleks suitsiidse-te kalduvustega isiku-te klubi juhtliikmed rel-vaähvardusel lavalekemplema saadetud jarohke visuaalse vägi-valle kasutamine oleksjustkui pseudo-intel-lektuaalne vabandusteose sisulageduseeest, siis astuti parajalt

Henrik Ilja

Esmaspäeval, 4oktoobril, juhtusmeie kooli töötajate-ga kaks õnnetust.Koristaja Tatjana saisebrat ületadessurma ning õpetajaHele Toomsalumurdis bussist mahaastudes jalaluu.1953. aastal sündi-nud Tatjana astusJuhkentali ja Odratänava ristmikulsõiduteele, sai löögimaastikuautolt ningsuri saadud vigas-tustesse sündmus-kohal.Pealtnägijate sõnulmöödus JeepistTaisto reiside Tallinn-Pärnu liinibuss,sõites hoolimatultsõna otseses mõttesTatjanast üle.Mõlemad sõidukidpõgenesid sündmus-kohalt.Õpetaja Hele Toom-salu murdis samalpäeval jalaluu, kuibussist maha astu-des ei tabanud astetning kukus.Õpetaja ToomsalulVedas siiski Tatja-nast rohkem umbes kuu ajapärast on ta omatööpostil tagasi.Kipsi peab ta kand-ma veel neli kuniviis nädalat.Seni on tema tunnidasendatud teisteeesti keele ja kirjan-duse õpetajatepoolt. Klassijuhatanaon asenduseks 11c-le õp. Ülle Suursaar.

21. kooliloli mustesmaspäev

plekkämbrisse.Seega, ei tee ma kel-lelegi liiga, kui ütlen, etkõik, mis torust tuli, onväärtusetu, mage sõn-nik, mis laseb isegi CCPlazas mängitavatelmaitselagedustel hiila-ta.Ent see just ongi see,mis muudab filmi suu-repäraseks, omas ele-mendis.Seega - piirist, millestmööda minnes oman-dab ka suurim andetuspöördvõrdelise väärtu-se - mööduti.

Grete SõõrumaaMadis Ligema

RäägitakseSiin on teie vana tuttav riboos, mis on tegelikult monoos.Riina Otsus, bioloogia

Ei saagi aru oled sa Euroopa riigis või ühes riigis.Ave Kallas, inglise keel

That is the day, we celebrate the day.Valve Iila, giidindus

Kuna tegemist on digikaameraga, siis on pilt niisugune... jõnks-jõnks teeb.Eino Tandre, teleajakirjandus

See alles oli meil paar aastat tagasi.õp Porn, esimest aastat tunniplaanis olev rakendusmatemaatika

Järgmine Lennuk ilmub jubanovembri lõpus!

Lennuki meeskond soovib kõigile ägedat koolivaheaaega!