Reklaaminõukoda 2016

Reklaaminõukoja protokoll 05.05.2016 nr 6-7/16-00079-002

Teemad:

I. Pürotehniliste toodete reklaamid

II. Tarbijakrediidi reklaamid

III. SB Keskkütteseadmed OÜ reklaamid: „Kas sa kütad ikka veel

õliga?“ ja „Kas sa kütad ikka veel söega?“

IV. Olerexi, ja Statoili vaidlus Eesti mootorikütuste jaeturu liidri

positsiooni üle

Osalejad:

Olav Osolin – Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit

Anne-Liis Ostov – Kaupmeeste Liit

Meelis Järvela – Eesti Meediaagentuuride Liit

Heiki Abel – Eesti Ringhäälingute Liit

Urmas Oru – Eesti Ringhäälingute Liit

Andres Jõesaar – Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu

Tiina Hiob – Tallinna Ülikool (istungil ei osalenud, kuid kiitis heaks protokollis

esitatud seisukohad)

Tarbijakaitseametist osalesid: Juta Jõgis, Katrin Ojasaar, Thea Palm, Kersti Kurval, Helen

Rohtla

I. Pürotehniliste toodete reklaamid

Palume hinnata eelmise hooaja pürotehniliste toodete reklaame. Hinnang oleks suunanäitajaks tulevasel hooajal. Vaatluse all on müügikohtades ja ajalehtede vahel levitatud reklaambrošüürid.

RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reks § 2 lg 2 p 5 kohaselt ei loeta reklaamiks märgistust kauba müügipakendil. Müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks. Müügipakendit käsitatakse pakendiseaduse tähenduses.

Reklaaminõukoda 2016

Reks § 3 lg 1 p 1 kohaselt reklaam ei tohi olla vastuolus heade kommete ja tavadega. RekS § 20 lg 2 kohaselt ei tohi lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam sisaldada: 1) üleskutset lõhkematerjali ja pürotehnilise toote ostmiseks ega kasutamiseks; 2) vägivalla elemente ega lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamise ülistamist; 3) raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid. RekS § 20 lg 1 kohaselt on lõhkematerjali ning IV, T2 ja P2 kategooria pürotehniliste toodete reklaam keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises.

Reklaaminõukoda 2016

Küsimus Reklaaminõukojale: Palume üldise hinnangu andmisel pöörata tähelepanu

pürotehniliste toodete nimetustele koosmõjus RekS piirangutega, soodushinnaga

müügist teavitamisele, kui võimalikule üleskutsele ostmiseks ning (reklaam)brošüüri

nimetamisele erialaseks trükiseks.

Reklaaminõukoja seisukoht:

a. Juhul kui reklaamis näidatakse müügipakendit, tuleb arvestada, et müügipakendil olev

teave, sh nimetus mõjuvad reklaamivaataja jaoks samuti reklaamina. Tarbija jaoks ei

ole vahet, kas üleskutse toote ostmiseks või tarbimiseks on reklaamlehel näha

kujutatuna pakendil või ilma selleta – mõju on samaväärne.

Kuna Reks § 2 lg 2 p 5 kohaselt ei loeta reklaamiks märgistust kauba müügipakendil ja

müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks, tuleb hinnata,

milline osa pakendile kantud tekstidest on märgistus. Ülejäänu osas on vajalik järgida

reklaamiseaduse nõudeid. Näiteks kui pakendile on kantud tekst „Anna ainult tuld“

Reklaaminõukoda 2016

või „Üle küla“ ja tegemist on toodete nimetustega, võib selliseid pakendeid välja panna

üksnes müügikohas. Pakendeid pildistades ning reklaamis avalikustades, muutuvad

seesugused tootenimed reklaamiks – antud juhul üleskutseks pürotehnilise toote

ostmiseks ja pürotehnilise toote kasutamise ülistamiseks. Kui pakendile on kantud

lause „Tee ise ühe süütamisega võimas profiilutuestik!“, siis on tegemist reklaamiga

ning antud juhul RekS § 20 lg 2 p 1 rikkumisega.

b. Nõustume Tarbijakaitseameti juhendi punktis 5.2.3. tooduga „Samuti mõjub ostma

kutsuvalt soodushinnast teavitamine, mistõttu soovitame soodsale hinnale viidata

võimalikult informatiivselt ning pigem vältida soodsast hinnast teavitamisel

täiendavaid hinna ja ostmisega seonduvaid reklaamlauseid.“ Lisaks leiame, et erinevad

nutikad lahendused soodushinnast teavitamisel ei muuda lõpptulemust – tarbijale

edastatav teave soodushinna kohta reklaamis saab olla kas neutraalne või tuleb piirduda

üksnes hinnateabega müügikohas.

c. Erialane trükis ei ole kindlasti võrdsustatav reklaambrošüüriga ning vastava märke

lisamine mistahes reklaamile ei muuda asja sisu. Kuigi RekS ei defineeri erialase

trükise mõistet, tuleb lähtuda eeskätt sellest, et „erialane“ tähendab erialaga seotust ehk

tegemist on pigem käitlejate vahelise ja professionaalsetele ilutulestiku kasutajatele

suunatud teabega. Sellist käsitlust kinnitab ka asjaolu, et erialases trükises on lubatud

reklaamida niisuguseid pürotehnilisi tooteid, milliste reklaam on muidu keelatud ning

milliste müügile on seatud piirangud.

II. Tarbijakrediidi reklaamid

1. Tarbijakrediidi reklaamid majandus- või kutsetegevuse kohas (kodulehel):

1.1. Toyota 0% sissemaksuga

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas pildil on tegemist neutraalselt edasi antava teabega

teenuse või selle müügitingimuste kohta või on tegemist tarbijakrediidi reklaamiga?

Reklaaminõukoja seisukoht: Tegemist on teenusepakkuja ehk Krediidipanga enda

kodulehega, kus igasugune teenustega seonduv vajalik teave on tarbijale kättesaadav.

Reklaaminõukoda 2016

Sellises kontekstis avaldatud teave sissemaksu protsendi, lepingutasu ja laenuotsuse

kiiruse kohta on teenuse või selle müügitingimuste kohta antav neutraalne tarbijateave.

1.2. Sihtlaen 300 – 7500 eurot

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas pildil on tegemist neutraalselt edasi antava teabega

teenuse või selle müügitingimuste kohta või on tegemist tarbijakrediidi reklaamiga?

Reklaaminõukoja seisukoht: Sarnane olukord eelmises punktis toodule – tegemist on

panga enda kodulehega ehk majandus- ja kutsetegevuse kohaga, kus antakse neutraalset

teavet selle kohta, et võimalik on laenu saada.

1.3.Kevadlaenu kampaania

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas pildil on tegemist neutraalselt edasi antava teabega

teenuse või selle müügitingimuste kohta või on tegemist tarbijakrediidi reklaamiga?

Reklaaminõukoda 2016

Reklaaminõukoja seisukoht: Kuigi tegemist on laenuandja kodulehega, väljub teave

neutraalsuse piiridest, kuna viidatakse kampaaniale ja kasutatakse hüüumärki. Seega on

tegemist tarbijakrediidi reklaamiga.

2. Erinevatel veebilehtedel avalikustatud tarbijakrediidi reklaamid

2.1.Credit24 „100% rahulolu“

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas tegemist on reklaamiga, millega teavitatakse

valmisolekust anda tarbijakrediiti?

Reklaaminõukoja seisukoht: Tegemist on Delfi leheküljel avalikustatud reklaamiga.

Kuna antud juhul on teada, et reklaamlause „100 protsenti rahulolu“ seondub

tarbijakrediidi pakkumise tingimustega, võib öelda, et tegemist on finantsteenuse

reklaamiga, milles teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti. Üldjuhul on

kaubamärk koos laiendiga küll reklaam, kuid oluline on hinnata, kas tegemist on üldise

mainekujundusega või konkreetse kauba või teenusega otseselt seonduva

reklaamlausega. Sellest tulenevalt rakenduvad ka võimalikud reklaamiseaduse keelud

ja piirangud. Näiteks „Always Coca Cola“ on mainekujunduslik reklaam, tarbijakrediidi

pakkuja kaubamärk koos reklaamlausega, mis on seotud laenutingimusega võib aga olla

käsitatav ka teavitusena valmisolekust anda tarbijakrediiti. Siiski tuleb jälgida, et

hindamisel, kas reklaamis „teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti“,

analüüsitaks, kas reklaam sisaldab pöördumist või üleskutset tarbija poole, mis on

valmisolekust teavitamise eelduseks.

2.2. Credit24

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas tegemist on reklaamiga, millega teavitatakse

valmisolekust anda tarbijakrediiti?

Reklaaminõukoda 2016

Reklaaminõukoja seisukoht: Äriühingu tähistamiseks kasutatavaid nime sisaldavaid

kaubamärke, millega ei kaasne laiendit (reklaamlauset) nagu näiteks SEB ja Credit24,

tuleks kohelda võrdselt hoolimata sellest, kas tarbijakrediidi andmine on ettevõte

põhitegevusalaks või mitte. Leiame, et sellistel puhkudel ei ole tegemist reklaamiga,

milles teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti. Erandiks tuleb lugeda olukord,

kus niisuguseid kaubamärke kasutatakse internetis edasilinkivate bänneritena. Siis tuleb

hinnata reklaamtegevust tervikuna - bänner ja veebileht, kuhu edasi lingitakse. Kui

edasilinkimine toimub veebilehele, mille peamiseks eesmärgiks on väljastada

tarbijakrediiti, võib öelda, et tegemist on reklaamiga, milles teavitatakse valmisolekust

anda tarbijakrediiti.

3. TF Bank reklaamklipp – AvTS § 35 lg 1 p 17 kohaselt üksnes asutusesiseseks

kasutamiseks

/…/

III. SB Keskkütteseadmed OÜ reklaamid

1. Reklaam „Kas kütad ikka veel õliga“ Eesti Ekspressis ja kodulehel http://esbe.ee/

TKA-le laekunud kaebuses leiti, et reklaam on vastuolus RekS § 4 lg 4 p 7 (Reklaam ei

tohi kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele.)

SB Keskkütteseadmed OÜ selgitus: „Kasutasime õlireostuse ohvriks langenud linnu

motiivi, et anda meie sõnumile suuremat kaalu ja panna inimesi mõtlema, missugused

võivad olla meie isekuse ning mugavuse tagajärjed. Loomulikult ei ole inimesed, kes

kütavad õliga, selle linnu piinades süüdi, kuid õlitööstus on väga suure keskkonnariskiga

ja selle tootmise ning transpordi käigus tekkida võiv kahju loodusele võib olla

korvamatu. Fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine on nii Eestis kui kogu Euroopas

prioriteet(2015 aasta Pariisi kliimakokkulepe – COP21) ja pelletid on üks alternatiiv just

soojusenergia tootmisel.“

2. Reklaam „Kas kütad ikka veel söega“ koos väitega „Pelletitega kütmine on

mugav ja keskkonnasõbralik!“

Reklaaminõukoda 2016

RekS § 3 lg 4 p 15 kohaselt ei tohi reklaam sisaldada muu hulgas sõna

„keskkonnasõbralik“, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal.

SB Keskkütteseadmed OÜ selgituste kohaselt avaldub pelletite

keskkonnasõbralikkus järgnevas: „Pelletid on kohalik kütus – nii toorme transpordi kui

tootmise energiamahukus on väike – fossiilset energiat kulutatakse pelletite tootmiseks

vähem kui 2% saadavast energiast. Pelletid on valmistatud peaasjalikult puidutööstuse

jääkidest – toimub tööstusjäätmete vääristamine. Pelletid koosnevad ainult puidust,

nende tootmisel ei kasutata lisaaineid ja loodusesse sattudes ei tekita pelletid

keskkonnale kahju. Pelletid on taastuvkütus – Pelletite kütteks kasutamine ei suurenda

CO2 heidet. Pelletite põletamisel vabanev süsihappegaas on võrdne kogusega, mis

vabaneks ka puidu lagunemisel looduses. Eesti riik toetab majapidamisi õliküttelt

taastuvatele energiaallikatele, sealhulgas pelletiküttele üleminekul SA KredEx kaudu

kuni 40% ulatuses seadmete maksumusest. Iseenesest pelletid ei ole sõbralikud, nad ei

ole ka tigedad ega rõõmsad – nad on tugevasti kokku pressitud saepurust silindrid

läbimõõduga 6 või 8 mm.“

Küsimus Reklaaminõukojale: Kas reklaamid on kooskõlas reklaamiseaduse

nõuetega?

Reklaaminõukoja seisukoht: Leiame, et mõlemad reklaamid on reklaamiseadusega

vastuolus. Reklaamides pelletitega kütmist, on kasutatud õlireostuse ohvriks langenud

lindu koos küsimusega „Kas kütad ikka veel õliga?“ ning musta suitsu ajavat

(tehase)korstent koos küsimusega „Kas kütad ikka veel söega?“. Selliselt üles ehitatud

reklaamsõnumid mõjuvad lõpptarbija ja reklaamivaataja jaoks ähvardusena. Lisaks

halvustatakse sobimatu võrdluse pinnalt konkurenti ning eksitatakse konkurentide

toodete keskkonnaohutuse suhtes:

Reklaaminõukoda 2016

a) RekS § 3 lg 4 p 7 kohaselt ei tohi reklaam kasutada ära õnnetusjuhtumi või

eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele.

Kõnealused reklaamid mõjuvad lõpptarbija ja reklaamivaataja jaoks ähvardusena -

õliga kütjatele antakse teada, et nende küttevalik on seotud õlireostusest tingitud

looduskatastroofidega ning sarnaselt mõjub ka musta suitsu välja ajava korstna

näitamine. Lõpptarbijas seesuguse emotsiooni tekitamine on kohatu, põhjendamatu

ja eksitav. Lõpptarbija ei ole süüdi õlireostuse tekkes ning sellest tingitud lindude

suremises.

b) RekS § 4 lg 2 p 1 kohaselt loetakse reklaam eksitavaks eelkõige siis, kui see annab

eksitavat teavet kaupa või teenust iseloomustava omaduse kohta, milleks on muu

hulgas ka keskkonnaohutus.

Kõnealused reklaamid jätavad mulje, et konkureerivate kütuseliikide kasutamise

puhul on tegemist keskkonnale ohtliku tegevusega. Samas on iga kütuseliigi puhul

võimalik kasutada keskkonda säästvat küttesüsteemi. Kindlasti ei tohiks reklaamis

ilma täiendava tõendusmaterjalita esitada väidet, mille kohaselt on konkurendi

pakutav teenus üheselt keskkonnale ohtlik ning enda pakutav teenus seesuguse

riskita.

c) RekS § 3 lg 4 p 9 kohaselt ei tohi reklaam otseselt ega kaudselt alavääristada või

muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust,

tegevusala, kaupa, teenust ega üritust.

Reklaamides näidatakse konkurente halvustavas toonis läbi õlireostuses piinlevate

lindude ja tossavate korstende. Halvustava varjundi annab reklaamidele just pildilise

osa kasutamine, mis võrdsustab õlikütte õlireostusest tingitud looduskatastroofide

ja söekütte tossava musta suitsuga. Niisuguse seose loomine reklaamis on aga

meelevaldne.

Lisaks märgime, et igasugused faktilised väited reklaamis on soovitav esitada koos

viitega tõendusmaterjalile või selle asukohale, näiteks viide veebilehele, kus on

võimalik tutvuda reklaamväite aluseks olevate asjaoludega.

IV. Olerexi ja Statoili vaidlus Eesti mootorikütuste jaeturu liidri

positsiooni üle

AS Olerex esitas Tarbijakaitseametile kaebuse Circle K Eesti AS-i (Statoil/Circle K)

reklaamialase tegevuse kohta: Statoil nimetab ennast meedias põhjendamatult

mootorikütuste jaeturu liidriks. Selline tegevus on Olerexi hinnangul vastuolus

reklaamiseaduse § 3 lg 4 p 11 ja § 4 lg 1 ning tarbijakaitseseaduse § 13 lg 1, § 14 ja §

16 lg 2.

Kaebuse kohaselt on alates augustist 2015 Eesti suurima tanklatevõrgustikuga

kütusemüüja AS Olerex. /…/

Arvestades, et ettevõtetel on kohustus näidata oma majandusaasta aruannetes ära

müügitulu jaotus tegevusalade lõikes, on kütuseettevõtete mootorikütuste jaemüügid

lihtsasti kontrollitavad ja võrreldavad. Oluline on siinjuures märkida, et müügitulu

deklareerimisel tuleb lähtuda EMTAK klassifikaatorist. Viidatud klassifikaatori järgi on

mootorikütuste jaemüügi EMTAK koodiks 47301 ning see on näidatud ka

Reklaaminõukoda 2016

aastaaruannetes toodud müügitulu jaotuses. Ettevõtete 2014. a. majandusaasta

aruannete järgi oli Avaldaja (s.o Olerex AS-i ja Lukoil AS-i ühine) mootorikütuste

jaemüük 2014. a. kokku 204,57 mln. EUR ja Statoilil 170,83 mln. EUR. Seega on

Olerexi mootorikütuste jaemüük selgelt suurem kui Statoilil. Kütuste jaemüügi turuosad

on võimalik välja arvutada lähtudes Statistikaameti andmetest mootorikütuste jaemüügi

kohta (http://pub.stat.ee/px-

web.2001/Dialog/varval.asp?ma=KM0101&ti=KAUPADE+JAEM%DC%DCK+TEG

EVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI+%28KVARTALID%29&path=../Da

tabase/Majandus/17Sisekaubandus/04Sisekaubanduse_majandusnaitajad/&lang=2 ):

1) 2013: 709,3 mln. EUR

2) 2014: 719,0 mln. EUR

Võrdluseks olgu märgitud, et 2013. ja 2014. a. majandusaasta aruannete järgi on 18

suurema kütuse jaemüügi ettevõtte summaarne müügitulu vastavalt 708,3 mln. EUR ja

712,1 mln. EUR vastavuses Statistikaameti eeltoodud andmetega, mistõttu eeltoodud

andmete alusel arvutatavad mootorikütuste jaeturuosad on õiglased ning baseeruvad

ühtsetel alustel. (Kütuseettevõtete turuosade arvutused on esitatud

Tarbijakaitseametile)“

Circle K Eesti AS-i selgitus (TNS Emori brand tracker uuringu tulemusi detailselt mitte

avalikustada, kuna tegemist on ärisaladusega): „Circle K ei ole avalikustanud reklaame,

milles ta esitaks väidet „Statoil on Eesti mootorikütuste jaeturu liider“. Circle K on

esitanud vastavat teavet enda pressiteadetes (sh oma kodulehel ja Facebooki lehel). Ka

kaebuses nimetatud juhul on AS Olerex tsiteerinud Circle K pressiteadet. Circle K ei

nõustu AS-i Olerex kaebusega ning leiab, et Circle K poolt end jaeturu liidrina

käsitamine ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga.

Sõna „liider“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt juhti või juhtivat

tegelast (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=liider&F=M ). Termin

„mootorikütuste jaeturu liider“ ei eelda suurimat jaamadevõrku või suurimat

liitrimüüki, vaid viitab isiku juhtivale rollile mootorikütuste äris. Liidri määravad

eelkõige mõjutatud grupp (jaeäris näiteks kliendid), kes peavad teatud tegelast vastava

valdkonna juhiks1.

Circle K hinnangut enda mootorikütuste jaeäri turuliidriks olemise kohta kinnitavad

mitmed tõendid, sealhulgas rahvusvahelise uuringufirma Wood MacKenzie uuring

Eesti mootorikütuste jaeturu kohta ning TNS EMORi küsitluste tulemused klientide

poolt eelistatud mootorikütuste jaemüüja kohta. Wood Mackenzie 2014.aasta raporti

kohaselt oli 2014.aastal Circle K (raportis eelmise ärinimega Statoil Fuel & Retail)

turuosa koguturust 26,8%. AS-i Olerex turuosa oli 14,8% ning AS-i Lukoil turuosa

8,4%, mis kombineerituna annavad kokku 23,2%. Seega on Circle K turuosa AS-i

Olerex omast suurem. Erinevalt sõltumatust Wood Mackenzie raportist ei ole

1 Circle K peadirektor ajalehes Postimees 10.10.2014: «Äris, nagu ikka, saab praktiliselt kõike osta, kuid usaldus tuleb üldjuhul välja teenida.

Turuliidri positsioon baseerub aga suures osas just pikaajaliste klientide usaldusel ehk sellel ei ole otsest seost suurima jaamade arvuga, vaid sellega, kui tihti ja kui palju kliendid neist jaamadest ostavad“. http://majandus24.postimees.ee/2949415/kutusteturul-tootab-minna-

rebimiseks

Reklaaminõukoda 2016

Statistikaameti andmed mootorikütuste jaeturu käivete kohta täielikult usaldusväärsed,

kuna turu suuruse määratlemiseks kasutatavad algandmed (jaemüügi punkti käive

teatud valimiku turuosalistelt) ei võimalda saada õiget ülevaadet tegelikust turust.

Ka AS Olerex on tuginenud varasemalt enda hinnangutes Wood Mackenzie raporti

andmetele2, mistõttu on kummaline, et nad kaebuses Tarbijakaitseametile ei ole

lähtunud Wood Mackenzie raportist, mille kohaselt AS Olerex ei ole suurima turuosaga

mootorikütuse jaemüüja.

Circle K arvates on turuosa suurusest tähtsam liidri rolli määratlemisel tarbijate hinnang

turuosalisele. Circle K-d on tarbijad pidanud tuntuimaks (mainekaimaks) kütuse

jaemüüjaks. 2015.aastal oli Circle K (Statoil Fuel & Retail Eesti AS) TNS Emori

läbiviidud suurettevõtete tuntuse ja maine uuringu tulemuste kohaselt mainelt teine

suurettevõte Eestis. /…/ Circle K on seisukohal, et olles klientide poolt eelistatuim ja

tuntuim kütuse jaemüüja (samas ka Wood Mackenzie uuringu andmetel suurima

turuosaga), on õigustatud termini „liider“ kasutamine kütuse jaeturust rääkides ning

tegemist ei ole eksitava või muul viisil ebaõige reklaamiga.“

Küsimus Reklaaminõukojale: Palume hinnata, kas tegemist võib olla eksitava

reklaami ja/või võrdleva reklaami nõuete rikkumisega.

Reklaaminõukoja seisukoht: Ei saa nõustuda Statoili väitega, et termini „liider“

kasutamine „mootorikütuste jaeturu positsiooni määratlemisel ei eelda suurimat

jaamadevõrku või suurimat liitrimüüki, vaid see võib tähendada ka isiku juhtivat rolli

mootorikütuste äris, tuginedes näiteks maineliidriks olemist kinnitavale

kliendiuuringule.

Kui reklaamis öeldakse, et ollakse kütuseturu liidri positsioonil, siis tähendab see seda,

et oled kõige suurem tegija sellel turul. Turuliidri positsioon seondub eeskätt mahu või

muu mõõdetava tunnusega, milleks on turuosa suurus, käive või tanklate arv. Juhul kui

liidripositsioon seisneb maineliidriks olemises, tuleb sellele reklaamis ka viidata.

Lubamatu on tituleerida ennast liidriks ning hiljem täpsustada asjaolusid, et milles

liidriks olemine seisneb. Niisugune tegevus võib mõjuda tarbija jaoks eksitavalt ning

kahjustada seeläbi konkurenti.

Kui soovitakse ennast reklaamis esitleda turuliidrina, tuleb esmalt määratleda

asjakohane, oluline ja tõendatav tunnus (RekS § 5 lg 1), millele reklaamväide tugineb.

Selguse huvides on hea reklaamis ära märkida, milles liidriks olemine seisneb ning tuua

ära võrdluse teostamise kuupäev.

Lisaks märgime, et seisukoht on antud üldiselt, lähtudes olukorrast, kus

liidripositsioonile soovitakse viidata reklaamis, andmata siinjuures hinnangut, kas

tegevjuhi sõnad pressiteates on käsitatavad reklaamina reklaamiseaduse tähenduses.

2 http://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/24/bioloogidest-koolivennad-edukas-aris