KUTSEDOKUMENDID Lugupeetud Pakkuja Pakume Teil osaleda hankemenetluses „5-krooni vaate“ vaateplatsi rajamine ehitusprojekti koostamiseks. Objekt asub aadressil Grafovi 27 Narvas. Ehitusprojekt koostada vastavalt Narva Linnavolikogu 11.09.2008 otsusega nr 276 määratud projekteerimistingimustele, lisatud „5-krooni vaateplatsi tasuvus- ja teostatavusanalüüs“ (töö 2007, MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing). Konkursile palume esitada järgmised dokumendid: 1. Dokument, mis tõendab, et pakkuja on registreeritud majandustegevuse registris ja omab

õigust projektitööde teostamiseks. 2. Maksu- ja Tolliameti õiendi riiklike ja kohalike maksude võlgnevuste puudumise kohta. 3. Dokument, mis tõendab, et pakkuja on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvestreeritud ja

tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4. Alltöövõtjate andmed, teave hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta, milles pakkuja

kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida. Pakkujate kvalifitseerimine: Pakkuja kvalifitseeritakse esitatud dokumentide alusel. Pakkumiste tagasilükkamine 1. Pakkuja kõrvaldab pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud

valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsinud dokumente.

2. Pakkuja lükkab pakkumise tagasi, kui: selgub, et pakkujal puudub nõutav kvalifikatsioon; pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

3. Pakkuja on õigus lükata tagasi kõik pakkumised, kui: ükski pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentide kõigile tingimustele; kõikide esitatud pakkumiste hinnad ületavad tellija ootusi (umbes 500.0 tuh.krooni).

Hinnapakkumise tegemine: Hinnapakkumine esitada kirjalikult Eesti kroonides (koos käibemaksuga).

Pakkumise hindamine: edukaks tunnistatakse see firma, kelle pakkumine on kõige kasulikum ehk madalaima hinnaga.

Tööde teostamise tähtaeg: kuni 09.03.2009.a. Pakkumise vormistamine, esitamise tähtpäev, koht ja aeg: Hinnapakkumine peab olema esitatud kirjalikult. Pakkumine tuleb vormistada eesti keeles. Esitamise koht: Peetri plats 3, 4. korrus, 20308 Narva,

Narva LV Linnavara- ja Majandusameti sekretärile Esitamise tähtpäev, kellaaeg: 10.10.2008. kuni 10.00

Kontaktisik: Inna Sadrina , tel 359 9166, e-post: inna.shadrina@narva.ee Lisa:

1. Projekteerimistingimuste määramine (Narva Linnavolikogu 11.09.2008 otsus nr 276) 5 lehel

2. „5-krooni vaateplatsi tasuvus- ja teostatavusanalüüs“ (töö 2007, MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing) – 42 lehel

1

PIIRKONDADE KONKURENTSIVÕIME SUURENDAMISE VÄIKEPROJEKTIDE PROGRAMM

5-KROONI VAATEPLATSI TASUVUS- JA TEOSTATAVUSANALÜÜS

2007

2

1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3

2. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 6

2.1. Asukoht ja elanikkond................................................................................................ 6 2.2. Majandus ja olukord tööturul ..................................................................................... 7 2.3. Narva turismi arengueelised ja nõrkused, tehtavad investeeringud. .......................... 8

3. PROJEKTI TEGEVUSTE MUDEL ................................................................................ 12

3.1. Projekti objekti kirjeldus .......................................................................................... 12 3.2. vaateplatsi printsiip .................................................................................................. 16 3.3. Vaateplatsid Narvas.................................................................................................. 16 3.4. Panoraamvaade kui vaateplatsi element................................................................... 17 3.5. Paul Kerese mälestusmärk ....................................................................................... 17 3.6. 5-krooni vaade ja 5-krooni kupüür........................................................................... 18 3.7. projekti objekti valiku alused ................................................................................... 19

3.7.1. Narva arengukava 2008-2010.......................................................................... 19 3.7.2. Narva turismi arengukava 2004-2007 ............................................................. 20 3.7.3. Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013....................................................... 21

3.8. Miks valiti antud projekt .......................................................................................... 22 3.9. Sihtgrupid ................................................................................................................. 23

3.9.1. Kohalikud elanikud .......................................................................................... 23 3.9.2. Eesti siseturist .................................................................................................. 24 3.9.3. Välisturistid ...................................................................................................... 25

3.10. Milliseid alternatiive vaadeldi .............................................................................. 28 3.11. Juhtgrupp ja ajaplaan............................................................................................ 29 3.12. Rahavoo allikad.................................................................................................... 31 3.13. Investeeringud vaateplatsi .................................................................................... 31 3.14. Projekti ettevalmistatuse taseme hinnang ............................................................ 33

4. PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU ......................................................... 34

4.1. Projekti mõjude saavutamise vaheetapid ................................................................. 34 4.2. Sotsiaal-majanduslikud mõjud ................................................................................. 36

5. PROJEKTI RISKIANALÜÜS......................................................................................... 40

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolev teostatavuse ja tasuvuse analüüs (ТТА) on „Joaoru „5-krooni vaade” vaateplatsi

(Grafovi tn. 27) kui atraktiivse turismitoote, mis meelitab linna rohkem turiste ja pikendab

nende kohal viibimise aega, renoveerimine ja arendamine” projekti taotluse koostisosa.

Projekt esitatakse finantseerimise saamiseks Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

väikeprojektide programmi raames. ТТА on koostatud PricewaterhouseCoopers Advisors

ettevalmistatud juhendi alusel koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. Käesolev ТТА

analüüsib detailselt projekti efektiivsust ja majanduslikku teostatavust.

Turismisektori arendamine Narvas on linna majanduskasvu tähtsaks eelduseks ja

lahutamatuks koostisosaks. Vastavalt Narva turismi arengukavale 2004-20071, on vaja luua

Narva linnas kõikvõimalikke tingimusi kaasaegse ja konkurentsivõimelise turismisektori

arendamiseks. Kaasaaegse (sealhulgas ka turismi) infrastruktuuri loomine on Narva linna

arengukava 2008-20102 tähtsaks koostisosaks, kuna tagab narvalastele soodsa, turvalise ja

mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse arenguks ja selle

konkurentsivõime tõstmiseks. Turismisektor, peale laialdaste võimaluste tagamise Eesti

elanike ja välismaalastest kodanike turismiteenuste vajaduste rahuldamiseks, teeb

märkimisväärse panuse linna majanduse arengusse, sealhulgas eelarvesse maksude laekumise

ja töökohtade arvu suurendamise kaudu, loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise potentsiaali

säilitamise ja ratsionaalse kasutamise kaudu.

Vaatamata viimaste aastate muutustele ja sihipärasele tegevusele kogu Ida-Virumaa regiooni

negatiivse maine parendamisele turismivaldkonnas, on kujunenud maine siiski veel

takistuseks arenemisel, sest tõrjub piirkonda investeerimise huvi ja turiste. Narva linna

negatiivne maine Eesti paljude elanike silmis põhineb sageli eelarvamustel ja negatiivsetel

stereotüüpidel (tihti pole nad ise kunagi Narvat külastanud). Seepärast on turismisektori

esmaseks ülesandeks Narva linna piisaval määral kasutamata turismipotentsiaali arendamine

ja puuduste kõrvaldamine investeeringute meelitamiseks ning negatiivsete stereotüüpide

taandamiseks.

1 Narva Linna turismi arengukava aastateks 2004 – 2007 http://www.narva.ee/index.php?vasakul/turism/turismi+arengukava+est/&blank=1 2 Narva arengukava 2008-2010 http://www.narva.ee/file.php?460

4

Projekti üldeesmärgiks on soodustada Narva linna arengut. Aastaks 2015 on kasvanud

piirkonna atraktiivsus kohalikele elanikele ja investoritele ning suurenenud tuntus

turismipiirkonnana, turismitoodete arv ja kvaliteet meelitab välisturiste. On loodud soodsad

tingimused turismi arenguks ja parendatud linna maine (Narva arengukava 20203

strateegilised eesmärgid). Projekti üldeesmärkide hulka kuuluvad ka Narva linna

külastatavuse võimaluste laiendamine meeldiva turismiinfrastruktuuri loomise kaudu ja

turistide viibimisaja linnas suurendamine.

Projekti otsesteks eesmärkideks on:

1. Unikaalse vaatega Narva ja Jaanilinna kindlustele Joaoru „5-krooni vaade” vaateplatsi

renoveerimine ja heakorrastus;

2. Ajaloolis-arhitektuurilise kompleksi kui unikaalse mitmetasandilise turismitoote

arendamine;

3. Paul Keresele pühendatud mälestusmärgi paigaldamine ja vaateplatsi osa

stiliseerimine malelauaks;

4. Kindluste sõjaeelse kujutise (gravüür nagu 5-kroonil kupüüril) ja reaalse kaasaaegse

vaate samaaegseks visuaalseks võrdluseks võimaluse loomine;

5. Linna ajaloole ja Eesti krooni ajaloole pühendatud infotahvlite paigaldamine, eesti

kroonile pühendatud „mälestusmärgi” loomine;

Projekti mõjude saavutamise vahetappideks on:

Turismisektori atraktiivsuse kasv;

Külastajate arvu kasv ja nende külastusaja suurenemine;

Turismi infrastruktuuri arendamine;

Linna maine ja ilme parendamine;

Turismi hooajalisuse vähendamine ja turismi mitmekesisuse suurendamine;

Elukeskkonna infrastruktuuri parendamine.

Projekti positiivseteks sotsiaal-majanduslikeks mõjudeks on kohaliku omavalitsuse tulu kasv

toitlustus- ja majutusettevõtete tekkimise ja arengu arvelt, uute töökohtade teenindussektoris

tekkimise arvelt; elanike elukvaliteedi tõstmine tänu linna uute turismiobjektide kompleksi

3 Narva arengukava 2008-2010 http://www.narva.ee/file.php?460

5

väljaarendamisele. Projekti negatiivseteks mõjudeks on koormuse kasv liiklusele, prügi

koguse suurenemine ja negatiivne mõju taimekasvule.

6

2. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS

2.1. Asukoht ja elanikkond

Planeeritavad investeeringud teostatakse Narva linnas Ida-Virumaal.

Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis piirneb põhjast Soome lahega, idast Narva

jõega ja lõunast Peipsi järvega. Edelast ja läänest kulgeb maakonna piir valdavalt läbi metsade

ja soode, eraldades maakonda Jõgevamaast ja Lääne-Virumaast. Ida-Virumaa pindala on

3364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Ida-Virumaa on Eesti kõige linnastunum

piirkond. Kirde-Eesti 175 tuhandest elanikust on 89% - linlased. Maakond kujunes

industriaalsena, siin toodetakse 14% Eesti tööstuslikust toodangust. Kõige suuremad harud on

põlevkivi tootmine ja soojusenergeetika, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tööstus,

tekstiilitööstus, metallitööstus ja puitutöötlustööstus.

Narva linn asub Kirde-Eestis piiril Venemaaga 212 km kaugusel Tallinnast ja 150 km

kaugusel Sankt-Peterburist. Narva kuulub Ida-Virumaa koosseisu ja on Kirde-Eesti suurim

linn (Eestis rahvaarvult kolmas). Narva linna elanike arv 01.01.2007 a. seisuga 67 497

inimest, sealhulgas 30 130 meest ja 37 367 naist. Elanikkonna tihedus 1 km2 kohta- 798

inimest.

01.01.2006 01.01.2007

Registreeritud elanike arv, sh: 68 988 67 497

mehed 30 870 30 130

naised 38 118 37 367

Naisi 1000 mehe kohta 1 235 1 240

Pindala (km²) 84,54

Asustustihedus (in/ km²) 816 798

Viimase kahe aastakümne (1990. aastal 82,2 tuhat) jooksul on elanikkonna arv pidevalt

vähenenud (migratsioonimõjude ja negatiivse iibe tagajärg), kuid viimasel kümnendil on

kahanemise tempo suhteliselt stabiilne.

2007 alguseks on Narva elanikkonna vanuseline koosseis:

0-19 aastased – 13320 inimest (20,68 %)

7

20-59 aastased – 39685 inimest (58,56 %)

60 aastased ja vanemad – 14492 inimest (20,76 %)

2.2. Majandus ja olukord tööturul

01.01.2007 a. seisuga oli äriregistris registreeritud 2043 narva ettevõtet/ettevõtjat. Samuti on

Narvas 1439 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes on registreerinud Maksu- ja tolliametis

maksumaksjatena ja 73 ettevõtjat, kes on registreeritud Ettevõtteregistris (ning pole ümber

registreerunud äriregistrisse). Narva äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate koguarv on

3555 (01.jaanuar 2007).

Vastavalt erinevatele uuringutele on Narva ettevõtlusaktiivsus tervikuna siiski veel madalal

tasemel. Iga tuhande elaniku kohta on 30 Äriregistris registreerunud ettevõtet (2007 a. alguse

seisuga), kuid kohaliku elanikkonna madal ettevõtlusaktiivsus on positiivseks faktoriks

välisinvesteeringute kaasamiseks, kuna osutab madalale konkurentsile turul ja täitmata

niššidele ettevõtluse jaoks4.

Kõige levinumateks tegevusvaldkondadeks on kaubandus (üle 30% ettevõtetest), vedu ja

ladustamine (19%), töötlev tööstus (umbes 13%) ja ehitus (11%). Erinevate hinnangute

kohaselt pakub teenuseid elanikkonnale ja äriteenuseid 21% ettevõtetest.

Narva traditsioonilise majandusliku aluse moodustasid tekstiilitööstus, energeetika ja

metallitööstus. Suurimateks tööandjateks (töötajate arv üle 250 inimese) on AS Kreenholm

Valduse, AS BaltiES, AS Eesti Energomontaaž ja AS Energoremont. Tuleb märkida, et

suurettevõtteks ja tööandjaks suure osa elanike jaoks on AS Narva Elektrijaamad, kuid kuna

ettevõte pole registreeritud Narvas, siis seda linna üldstatistikas ei arvestata.

Tööhõive stabiilne kasv (tööhõive kasv 2005 a. kasvas võrreldes 2004 a. keskmiselt 2%, 2006

a. 1.kvartalis võrreldes eelmise aasta 1.kvartaliga 6,8% võrra) kajastus ka regiooni tööturul –

2006 a. märgiti, et kõige enam suurenes tööhõive nimelt Ida-Virumaal. Võrreldes 2005 a,

kasvas tööhõive Ida-Virumaal 2006 a. 9,5% võrra. Eriti tõusis nõudlus tööjõule ehituses,

kaubanduses ja teistes sisenõudlusele orienteeritud valdkonnas. 4 Allikas: www.narva.ee

8

2007 a. juulikuus on Statistikaameti andmetel Ida-Virumaal registreeritud töötute osa 4,4

protsenti töövõimelise vanusega elanikest. 0,1 protsendi võrra on töötute osa suurem ainult

Valgamaal. Eesti keskmine näitaja on 2 protsenti. Ida-Virumaa töötud moodustavad 30%

Eesti töötutest.

Andmed töötute arvu kohta Narva linnas 2007 a. I poolaastal:

31.01.07 28.02.07 31.03.07 30.04.07 31.05.07 30.06.07

1 469 1 491 1 544 1 504 1 374 1 293

Allikas: Tööturuamet

Viimase aasta jooksul oli Eesti keskmise palga kasv 20,1%, saavutades 10322 krooni taseme

01.04.2007 a. Rahandusministeeriumi hinnangul seisavad palkade kiire kasvu taga kasvanud

nõudlusest tulenevad head majandusnäitajad ja suurenevad tulud, samuti ettevõtete

pingutused töö tootlikkuse tõstmise vallas, sealhulgas ka kaasaaegsesse tehnoloogiasse

investeeringute osas.

Samal ajal on Ida-Virumaal brutopalga keskmine tase endiselt madalam kui Tallinnas ja

Tartumaal:

Tallinn 12 174 kr

Tartumaa 9 960 kr

Ida-Virumaa 7 324 kr Allikas: Statistikaamet

01.04.2006 a. seisuga oli Ida-Virumaa keskmise palga näitaja 6 262 krooni, s.t. aastas kasvas

keskmine palk 17% võrra. Samal ajal oli keskmise brutopalga kasv Eesti teistes maakondades

veelgi kiirem, nii, et Ida-Virumaa on siiski selles pingereas viimane.

2.3. Narva turismi arengueelised ja nõrkused, tehtavad investeeringud.

Narva unikaalsus seisneb selles, et ta asub ida ja lääne piiril, Euroopa Liidu ja Venemaa piiril.

Narva linna paljusajandiline ajalugu on säilitanud mitmeid ajaloo- ja kultuurimälestisi, mida

traditsiooniliselt jaotatakse järgmistesse rühmadesse5:

5 Narva regiooni SWOT-analüüs www.narva.ee/swot/swot_est.rtf

9

1. Vanimad on fortifikatsioonirajatised ja arhitektuurimälestised. Peamine on neist Narva

linnus (13. – 17. saj), mille keskmeks on Pika Hermanni torn. Hästi on säilinud

rootsiaegsed bastionid, mis ümbritsevad Narva vanalinna. Raekojaplatsil on taastatud

Raekoja hoone.

2. Põhjasõja mälestised (1700 – 1704).

3. Uusajaloomälestised – 20. sajandi alguse ja 2. maailmasõja sündmuste

mälestusmärgid.

4. Narva linna tööstusettevõtted – Eesti vanim tekstiiliettevõtte Kreenholmi manufaktuur,

ainulaadsed põlevkivikütusel töötavad soojuselektrijaamad (Balti ja Eesti elektrijaam).

Narva linnas on teatud määral arenenud infrastruktuur, mis soodustab turismi arendamist.

Suure hulk fortifikatsioonirajatisi ning teiste ajaloolis-kultuuriliste ja arhitektuuriliste

mälestusmärkide olemasolu, eesti ja vene kindluste teineteise vastas asukoha unikaalsus ja

linnavõimude suhtumine turismi arengusse kui majandusliku kasvu lahutamatu koostisossa on

olulised eeldused Narva dünaamiliseks arenguks ja muutmiseks tuntud turismikeskuseks.

Samas on tähtis märkida, et pika aja jooksul eksisteerivad ja jäävad elimineerimata järgmised

faktorid, mis takistavad linna turismiharu arendamist:

Linna väljapaistva turismimaine puudumine;

Sisse- ja väljasõiduturismi, rahvusvahelise turismi nõrk areng;

Linnas siseturismi arengust huvitatud firmade ebapiisav arv;

Eesti viisa saamise keerukus ja võrdlemisi kallis hind;

Vaatamata piirületamise raskuse faktorile on perspektiivse arengu seisukohalt tähtis aktiivselt

kasutada piirkonna piiriülest potentsiaali ja vältida Narva muutumist ühe ajaloolise

mälestusmärgi ehk Narva kindluse linnaks. Perspektiivsete suundade hulka kuuluvad piirülese

koostöö arendamine turismi vallas, kindluste kompleksi avamise rahvusvahelisele turismile ja

kõik sellega seonduvate küsimuste lahendamine (Jaanilinna ja Narva kindluste ühendamine

välisturistidele tagades kindluste üheaegset külastamise võimalust).

Alates 2006 a. sai Narva linn turismi valdkonnas finantseerimise piiriülese koostööga seotud

kolme projekti realiseerimiseks. Finantseerimise summa on peaaegu 16 mln krooni. Projekt

Est Rus Fort Tour vaatleb Narva ja Jaanilinna kindlusi kui ühtset turismiobjekti. Projekti

raames töötatakse välja selle objekti ühtne turismimarsruut. Projekt Narva River Water

10

Routes arendab turismimarsruute Narva jõel ja integreerib neid Läänemere väikesadamate

võrku. Narva and Ivangorod Historical Riverside – projekt Narva ja Jaanilinna ajaloolise

kaldatsooni integreeritud arengu kohta. Kõiki kolme projekti kureerib Narva linnavalitsus.

Need projektid on suunatud ka turismi arengu võimaluste uurimisele ning optimaalse

koostöövariandi valikule nii Narvas kui ka Jaanilinnas6.

On vajalik rõhutada, et vaateplatsi arendamine

täiendab suurel määral Euroopa Liidufondide toetatud

ülalkirjeldatud projektide konteksti, kuna vaateplatsi

territoorium on geograafiliselt kaldaala lahutamatu osa

(vaateplats on tähistatud joonistel lühendiga VP).

Vaateplatsi arendamine viib INTERREG programmi

raames finantseeritavate projektide lisamaksumuse

suurendamiseni.

Kuna Joaoru linnaosa kujutab endast linna

infrastruktuuri tähtsat osa, mis on suurepäraseks

puhkekohaks nii Narva linna elanikele, kui ka selle

külalistele, siis Narva linnavalitsuse tellimusel viidi läbi Joaoru supelranna kui linna puhkeala

ja turismiobjekti arengu perspektiivi analüüs. Arengu kõige meelitavamate variantide

realiseerimise tulemusel Joaoru supelranne territooriumil (mis on vaateplatsi vahetus

läheduses) tekib uus kvaliteetne turismitoode, mis

muutub suure arvu turistide ja kohalike elanike

populaarseks külastuskohaks, suurepäraseks kohaks

spordi- ja kultuuriürituste läbiviimiseks. Joaoru

territooriumi vaadelakse samuti potentsiaalse kohana

miniatuuride pargi „Vana Narva miniatuuris”

asukohana või teiste sõnadega Vana Narva makett

vabas õhus.

Eesmärkide realiseerimiseks on Narva arengukavas

2008-2010 ära märgitud järgmised tegevused:

6 Tooman, A. (2007) Narva vsemi silami pyteaetsja privlech turistov. Delovye Vedomosti

11

Joaoru ja lähiala detailplaneering, projekteerimine ja ehitustööd (võimaliku

lauluväljakuga);

Rugodivi kultuurimaja esise platsi ja pargi idaosa rekonstrueerimistööd;

“Rootsi Lovi” lahiterritooriumi ja haljastusala heakorrastuse projekteerimine.

Läbiviidavad ja planeeritavad muudatused ja investeeringud linna turismi infrastruktuuri,

samuti vahetult Joaoru linnaossa, soodustavad Narva linna turismiatraktiivsuse suurendamist.

Loodava turismikompleksi üheks tähtsamaks elemendiks on vahetult vaateplats, mis samas

suurendab erinevate projektide lisaväärtust.

On vaja märkida, et linnas on olevas turistide teenindamiseks vajalik infrastruktuur7. 2006 a.

lõpuks pakkus hotellimajutuse teenust 8 Narva ettevõtet (tubade arv on 233 ja voodikohtade

arv – 452). Narva hotellides ööbimiseks jäänud turistide arv on viimaste aastate jooksul

suurenenud.

Majutatud turistide arv reisieesmärgi järgi 2004 2005 2006

Reisi eesmärk arv % arv % arv % Eesti elanikud 7 263 100 10 011 100 13 199 100

-puhkus 2 060 28,4 2 995 30,0 8 566 64,90 -töösõit 4 082 56,2 4 711 47,0 3 702 28,05 - muu 1 121 15,4 2 305 23,0 931 7,05

välismaalased 8 928 100 14 668 100 11 823 100 -puhkus 3 161 35,4 4 363 30,0 7 488 63,33 -töösõit 5 674 63,5 7 365 50,0 3 899 32,98

Allikas: Narva Arengu ja Ökonoomika amet

7 Narva arengukava 2008-2010 http://www.narva.ee/file.php?460

12

3. PROJEKTI TEGEVUSTE MUDEL

Vaateplatsi loomise projekt on üks erinevate projektide kompleksist, mis on suunatud selliste

kitsaskohtade kõrvaldamisele nagu Narva piirkonna ja linna negatiivne maine, turismitoodete

ebapiisav arv ja madal kvaliteet, turistide lühike viibimisaeg Narvas. Potentsiaali

maksimaalset ärakasutamist takistavad praegu järgmised kitsaskohad:

Vaateplatsi unikaalse asukoha potentsiaal jääb ära kasutamata;

5-kroonil rahakupüüril esitatud panoraamvaate unikaalsus kui turismitoode jääb ära

kasutamata;

Narvas puudub linnas sündinud ja 5-kroonil kupüüril kujutatud kuulsale maletajale

Paul Keresele pühendatud mälestusmärk.

3.1. Projekti objekti kirjeldus

Vaateplatsi põhielementideks on 5-kroonil kupüüril kujutatud elemendid, esmajärjekorras on

see vaade kahele kindlusele ja Paul Kerese portree. „5-krooni vaate” kontseptsiooni

realiseerimise raames tehakse ettepanek paigaldada loodavale vaateplatsile Paul Kerese

mälestusmärk, stiliseerida vaateplatsi pinna osa malelauaks (must-valgete

plaatidepaigaldamine pinnale mõõtmetega 8 х 8 m), paigaldada infotahvlid, mis sisaldavad

infot kindluste ajaloost, Paul Kerese eluloost, Eesti raha/krooni ajaloost ning vahetult infot 5-

kroonist kupüürist (ettepanek paigutada infokivile/tahvlile kupüüri tagakülje kahe kindluse

gravüüriga suurendatud kujutis). Vaateplatsi kogupindalaks on 700 m2. Kirjeldatud projekti

mudeli eeliseks on:

mitmetasandilisus – turist saab infot erinevate objektide ja elementide kohta

(kindluste kompleks, Paul Keres, Eesti kroon);

luuakse võimalus kindluste samaaegseks visuaalseks võrdluseks sellega kuidas

need nägid välja enne 1940 a.;

paigaldatakse linnas puuduv kuulsale maletajale pühendatud mälestusmärk;

luuakse unikaalse vaatega kahele kindlusele vaateplats, vaate mugavamaks

muutmiseks paigaldatakse platsile pingid, vaate turvaliseks muutmisel

paigaldatakse platsi servadele stiliseeritud piirded;

13

turistidel tekib võimalus teha pilte mitte ainult kindluste taustal, vaid ka Paul

Kerese mälestusmärgi taustal;

meelitatakse tähelepanu Eesti raha vastu (Eesti krooni vastu), mis on küllaltki

ainilaadne projekt tulevasele eurole ülemineku valguses (võimalik on kaasata

osaliseks finantseerimiseks Eesti Pank);

luuakse võimalus turismibussi parkimiseks vaateplatsi vahetus läheduses;

teostatakse idee «5-krooni vaade» täielik realiseerimine.

14

Vaateplatsi eskiis

15

Vaateplats

01.10.2007.a. seisund ning avanev panoraamvaade:

Vaateplats kujutab endast turismi infrastruktuuri tähtsat osa, mis on atraktiivne nii Narva linna

külaliste kui ka selle elanike jaoks. Vaateplats asub Joaoru linnaosa kõrgendikul. Selle

territooriumilt avaneb suurepärane panoraamvaade Narva ja Jaanilinna kindluste kompleksile

ja Narva jõe maalilisele kaldale.

Vaateplatsi ortofoto (vasakul all nurgas on Aleksandri kirik):

Käesoleval hetkel pole vaateplats ette nähtud turistide külastamiseks, puuduvad kõik

võimalused mugavaks vaatamiseks ja ohutuks külastamiseks, auto/bussi parkla ei ole

varustatud seadmetega turismibusside jaoks. Arendatava objekti keskel on vana,

amortiseerunud ja osaliselt lagunenud asfaltkate.

16

3.2. vaateplatsi printsiip

Vaateplats kui turismitoode kuulub standardsete ja traditsiooniliste turismiobjektide hulka,

mille eripäraks pole objekt ise või selle elemendid, vaid vahetult antud kohta ümbritsev

panoraamvaade.

Vaateplatsi funktsiooniks on kõrgendikul asuvalt platsilt avaneva unikaalse vaate vaatamiseks

võimaluste tagamine. Hästi tuntud on, näiteks, Praha Petršini kõrgendiku torni vaateplats,

Moskva Vorobjovi mäed. Vaateplatsi asukoha muud variandid – kõrges ehitises, teletornis,

pilvelõhkujas. Näiteks, Top of the Rock vaateplats, asub 70-korruselises pilvelõhkujas

Manhattani Rockfelleri keskuses. Turismi suurim interneti-portaal Tripadvisor.com lisas

New-Yorgi Top of the Rock vaateplatsi USA vaatamisväärsuste esikümne parema hulka.

Turistide poolt on Eestis külastamiseks kohustuslik vaateplats Tallinnas, Kohtu 12

(Vanalinnas), kus on näha kindluse ja tornide siluetid, vanalinna kivikatused ja Oleviste kiriku

piirjooned (kus on samuti avatud vaateplats 60 meetri kõrgusel).

Vaateplats kuulub turismituru baas elementide hulka, kuna peale esialgseid investeeringuid

arengusse, ei vaja märkimisväärseid püsi- ja jooksvaid kulusid. Vaateplats on samuti ka teiste

turismiobjektide marketingi osa. Antud juhul saab loodav vaateplats selliste turismitoodete

koostisosaks nagu: Narva ja Jaanilinna kindlused, Aleksandri kirik, Joaoru korrastatud

supelrand ja puhkeala, loodav promenaad piki Narva jõekallast, võimalik «Vana Narva

miniatuuris».

3.3. Vaateplatsid Narvas

Narva linna tuntumad vaateplatsid on:

• vaateplats kaubanduskeskuse „Astri” tornis, kus 32 m kõrguselt avaneb vaade linna

kaasaaegsele osale. Külastuse hind on 10 krooni;

• Vaateplats Narva Kindluse Pika Hermani perimeetril, kus 50 m kõrguselt avaneb

suurepärane vaade Narvale ja Jaanilinnale. Pileti maksumus (talveperioodil):

Täiskasvanud 30 EEK

Õpilased, üliõpilased, pensionärid 15 EEK

Perepilet 60 EEK

17

• Avatud vaateplats Rootsi Lõvi mälestusmärgi juures;

Potentsiaalseks vaateplatsiks võib nimetada ka Narva Raekoja arengu projektis planeeritud

vaateplatsi tornis.

3.4. Panoraamvaade kui vaateplatsi element

Narva linn on omanäoline ida ja lääne kultuuride ristumiskoht. Narva linna ja ka terve

piirkonna sümboliks on Narva linnus, mis koos Jaanilinna linnusega moodustab

üldeuroopaliku tähtsusega ajaloolis-arhitektuurilise ansambli. Antud kindlustesüsteem on

esitletud ka Eesti viiekroonise rahatähe tagaküljel.

Narva kindlus on Eesti üheks vanimaks ja suurimaks sellist liiki rajatiseks. Ta oli ehitatud

Põhja-Eesti vallutanud taanlaste poolt ХIII-ХVII sajanditel. Jaanilinna kindlus oli ehitatud

1492 a. Moskva suurvürsti Ivan III isiklikul käsul ja nimetatud asutaja nimega. Mõlemad

kindlused olid projekteeritud ja püstitatud kui tugipunktid kaubateedel ja eelpostina piiril.

Teineteise vastas kõrguvad liivi kindluse ja iidse vene kindluse, oma arhitektuuriliste vormide

ja kompositsioonilise ülesehituse poolest täiesti erinevad varemed kujutavad endast Põhja-

Euroopa jaoks ainulaadset ansamblit, mis on üheks Eesti arhitektuuriliseks mälestusmärgiks.

Kindluse kujunemises osalesid Taani, Liivi ordu ja Rootsi.

Nimelt sellepärast, tänu kahe kindluse ja kahe kultuuri unikaalse vastuseisu kooslusele,

kujutab vaateplats endast turismi infrastruktuuri tähtsat osa, mis on atraktiivne nii Narva linna

külaliste kui ka selle elanike jaoks. Selle territooriumilt avanev suurepärane panoraamvaade

Narva ja Jaanilinna kindluste ajaloolisele kompleksile on piirkonna tähtsaks väärtuseks.

3.5. Paul Kerese mälestusmärk

Just nimelt Narvas 07.jaanuaril 1916 a. sündis Kerese perekonda teine poeg, kelle nimeks sai

Paul. Paul Keres on mitmekordne Eesti meister, NSVL meister (1947, 1950, 1951 aastad),

rohkete rahvusvaheliste turniiride osaleja ja võitja. 1941 a. sai ta NSVL suurmeistriks, 1948 a.

– teeneliseks meistersportlaseks, 1949 a. – rahvusvaheliseks suurmeistriks, 1957 a.

rahvusvaheliseks arbiitriks malekompositsioonis. 1995 a. Narva Linnavolikogu korraldusega

oli Paul Kerese nimega nimetatud üks linna tänavatest. Samuti on Narvas olemas Maleaed,

tegutseb edukalt 3 maleklubi. 9.oktoobril 2007 a. oli avatud Paul Keresele pühendatud

18

memoriaaltahvel Puškini tn 19 maja nurgal. Arvatakse, et just sellel kohal asus hoone, kus

sündis maailmakuulus maletaja (siis seal kulges Posti tänav).

Paul Keresele mälestusmärgi asukoha leidmise konkursi raames esitatud mälestusmärgi

projekt, autorid on Lembit ja Hille Palm (vt allpool).

Narva linna „5-krooni vaateplatsile” rajatava Paul Kerese mälestusmärgi materjaliks on

pronks ja alumiinium, alus graniidist. Istuva figuuri kõrgus oleks kaks meetrit, malelaua

mõõdud 80x80x50cm. Laual asetsevad malendid on pronksist ja alumiiniumist. Kokku on 21

malendit

Malelauaks stiliseeritud vaateplatsi osal on võimalik kahe malendi paigaldamine, analoogselt

5-kroonil kupüüril kujutatud figuuridega. Figuuride kõrgus on 80 cm, kasutatav materjal –

pronks ja alumiinium.

3.6. 5-krooni vaade ja 5-krooni kupüür

5-kroonil kupüüril kujutatud vaade kindlusele kujutab ennesõjaaegset vaadet kahele

kindlusele. See annab võimaluse mineviku ja oleviku võrdluseks.

19

Gravüür vaatega 2 kindlusele 5-kroonil kupüüril

Kaasaaegne vaade kindlustele planeeritud

vaateplatsilt

Vladimir Taigeri poolt välja töötatud 5-krooni kupüüri disainil, tagaküljel on vana gravüür

vaatega kahele kindlusele. Eesti krooni disaini väljatöötamisel, Taigeri sõnade kohaselt, oli

põhjapanevaks esiküljel Eesti tuntud tegelase portree kujutis. Samal ajal kui tagakülg oli

autori enda fantaasia vili. Paul Kerese portree ja kindluse vaate ühendamine rõhutab veelkord

Kerese ja Narva erilist sidet, samuti Narva ja Jaanilinna kindluste sümboolset tähendust

(vastuseis ja lahutamatus).

5-krooni kupüüri kujutise kasutamine vaateplatsi elemendina on võimalik Eesti Panga

nõusolekul. Vastavalt Eraelu ja omandi kaitse seadusele (RT I 1997, 52, 835 § 7 Eraelu ja

omandi kaitse) võib Eesti Panga poolt käibesse lastud paberraha ja müntide kujutist kasutada

ainult Eesti panga eelneval nõusolekul. Eesti Panga ametliku nõusoleku saamiseks on vaja

saata Narva linnavalitsusel põhjendatud taotlus. Otstarbekas on pöörduda Eesti Panga

juhtkonna poolt taotlusega Eesti krooni kohta infot sisaldavate infotahvlite valmistamise ja

paigaldamise osalise finantseerimise taotlusega.

3.7. projekti objekti valiku alused

Vaateplatsi kui turismitoote arenguprojekti realiseerimise vajadus tuleneb vahetult Narva

linna arengu programmdokumentidest – Narva arengukavast 2008-2010, Narva turismi

arengukavast 2004-2007, samuti Ida-Virumaa arengustrateegiast 2005-2013.

3.7.1. Narva arengukava 2008-2010

Narva arengukava 2008-2010 toob muude seas välja järgmised eesmärgid:

20

1.2.Elukeskkonna infrastruktuuri parandamine ja 1.4.Turismi arendamiseks soodsate

tingimuste loomine.

Strateegiline eesmärk 1.2 on suunatud elukeskkonna infrastruktuuri parendamisele.

Tegevussuuna 1.2.1 raames – linna muutmine heakorrastatud ja viibimiseks meeldivaks

territooriumiks – määratakse kindlaks järgmised ülesanded:

1.2.2.3. lavade ja väljakute ehitamine kultuurilis-meelelahutuslike ürituste korraldamiseks;

1.2.1.5. viitade ja infotahvlite paigaldamine;

1.2.1.6. arhitektuursete vaikevormide arendamine ja mälestussammaste püstitamine;

Tegevussuunaga 1.4.1 on ette nähtud linna külaliste jaoks soodsa turismi infrastruktuuri

loomine.

Ülesanded:

1.4.1.1. ajalooliste objektide arendamine turismitoodeteks;

1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja turismiobjektidele juurdepääsu tagamine;

1.4.1.4. turismiobjektide funktsioneerimise tagamine;

Narva arengukavaga 2008-2010 määratletud suundade realiseerimise raames on ette nähtud

järgmised konkreetsed tegevused:

1.2.1.2. Joaoru ja lähiala TTA koostamine, detailplaneeringu koostamine,

projekteerimine ja ehitustööd;

1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise ja turismiobjektidele juurdepääsu tagamine –

„5-krooni” vaateplatsi projekteerimine (ajavahemik 2008-2009) ja ehitustööd

(ajavahemik 2009-2010) ;

1.4.1. linna külastajatele meeldiva turismi infrastruktuuri loomine.

3.7.2. Narva turismi arengukava 2004-2007

Narva turismi arengukava määrab kindlaks, et peamisteks turismitoodeteks on Narvas

järgmised omalaadsed iseärasused ja vaatamisväärsused, mis võivad suure tõenäosusega

pakkuda huvi ja meelitada välisturiste:

• Arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega mälestused,

21

• Vaatlusplatsid, kust näeb Narva ja Ivangorodi kindlust, Narva jõge ja

Venemaad,

• Narva muuseum ja Kunstigalerii,

• Kuurordilinn Soome lahe rannikul,

• Rikkalik ajalugu,

Strateegiline eesmärk 1. infovarustamine:

Saavutamise eesmärgid on: 1.1 linna saabunud turistide infovarustamine; 1.2 potentsiaalsete

turismigruppide infovarustamine; 1.3 turismitoodete reklaam; 1.5. linna positiivse imago

loomine.

Strateegiline eesmärk 2. Arhitektuurilise ja kultuurilise tähendusega ajalooliste mälestiste

säilitamine ja nende potentsiaali kasutamine:

Üks saavutuse viisidest 2.2. tingimuste loomine kasutamaks turismitoodete komponentidena.

Strateegiline eesmärk 3. Turismi infrastruktuuri arendamine:

Üks saavutuste viisist 3.1. infrastruktuuri olemasolevate elementide arendamine ja uute

loomine, 3.2. uute turismitoodete või nende komponentide loomime.

3.7.3. Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013

Nägemus:

Maakonna turismipiirkondade areng on olnud kiire. Inimeste arv, kes leiavad põhjust Ida-

Virumaa külastamiseks kas puhkamise või äritegemise eesmärkidel on kodades kasvanud

võrreldes tänasega. Ida-Virumaa on kujunenud nii sise- kui välisturistide jaoks huvitavaks

kultuuride mitmekesisuse kandjaks ning Läänemerepiirkonnas tuntud ja siseturul hinnatud

aktiivse rekreatsiooni sihtkohaks.

3. Maakonna turismiettevõtluse konkurentsivõime tõstmine võrreldes teiste

turismipiirkondadega Eestis ning piirkonna külastatavuse suurendamine

22

3.8. Miks valiti antud projekt

Kahtlemata on vaade kahele kindlusele, mis asuvad Narva jõe mõlemal kaldal – keskaja

Ordulinnus läänekaldal Narvas ja hilisem Jaanilinna kindlus idakaldal on üheks peamiseks

Narva ajalooline vaatamisväärsuseks. Oma kordumatu kontrastse ühtsusega moodustavad nad

Lääne-Euroopa jaoks unikaalse arhitektuurilise ansambli. Narva kindlus on ainus

turismiobjekt linnas, mis asub rahuldavas seisundis ning mis huvitab linnast läbi sõitvaid

turiste.

Samal ajal ei kasutata vaateplatsi territooriumi, kui ka lähedal asuva Joaoru territooriumi

laialdast potentsiaali piisaval määral. Antud olukord ei soodusta külaliste jaoks atraktiivse

infrastruktuuri loomist. Nõrk külastatavus on tingitud vastava infrastruktuuri puudumisega,

kuid kohalik omavalitsus soovib, et Narva linna külastajate arv suureneks, nende viibimiseaeg

pikeneks ja nende poolt kohalike teenuste (majutus ja toitlustus) tarbimine suureneks.

Vaateplatsi territooriumi mõõtmete piiratuse ja olemasolevate võimaluste tõttu puudub

erasektoril motivatsioon kompleksse turismiinfrastruktuuri loomiseks ja arendamiseks antud

territooriumil. Vaatamata unikaalsele asukohale ja avanevale panoraamvaatele, erasektor pole

huvitatud vaateplatsi arendamises tasuvuse puudumise põhjusel (vaateplats ei too otsest tulu).

Lähtudes turismivaldkonna aktiviseerimise arengu ja vajaduse eeldustest, investeerib avalik

sektor (Narva linn) turismiobjektide eksponeerimise ja juurdepääsu tagamisse, samuti uute

turismitoodete loomisse, mis võivad olla vähem atraktiivsed tasuvuse seisukohast. Seega, pole

käesoleva projekti realiseerimine suunatud otsese tulu saamisele, vaid ka laialdaselt positiivse

sotsiaal-majandusliku mõju saamisele.

Peale käesoleva projekti realiseerimist, vaateplatsi külastajate arvu ja Narva külastusaja

suurenemisega, tekib erasektoril huvi ettevõtluse arendamiseks vaateplatsi lähedalasuvatel

territooriumitel: näiteks, Aleksandr kirik ja Joaorg – ühiskondliku toitlustuse teenuste

pakkumine või lastele ja täiskasvanutele puhkuse ja meelelahutuse organiseerimise teenuste

pakkumine.

Miks valiti antud projekt:

• Vaateplatsilt avaneva vaate unikaalsus ei olnud välja töötatud atraktiivse

23

turismitootena, see takistab narva linna maine parendamist ning turismiettevõtluse

konkurentsivõime tõstmist.

• Kuulsale maletajale Paul Keresele pühendatud mälestusmärgi puudumine linnas ei

luba piisavalt esitada potentsiaalsetele turistidele Narva omapärast spordi-

kultuuripärandit.

3.9. Sihtgrupid

Projekti sihtgrupid on esitatud kolmes kategoorias:

Kohalikud elanikud (Narva linn);

Siseturistid (kogu Eesti, v.a. Narva);

Välisturistid (väljaspool Eestit).

3.9.1. Kohalikud elanikud

01.01.2007 a. seisuga oli Narva elanikkond 67 497 inimest. Vanusegrupi kuni 15 aastased

moodustavad 12,67 %, alates 15 kuni 65 aastat – 69,7 %, üle 65 aasta – 17,63 %

Elanikkonna jaotus vanuse põhjal 01.01.2007 a. seisuga

Vanusegrupp Inimeste arv

0-14 8554

15-64 47045

65- 11898

Kokku 67497

Antud projekt suudab meelitada järgmiste gruppide tähelepanu:

ajaloohuvilised (külastamise aeg – aastaringselt; külastuse kestvus – 15 minutist kuni 1

tunnini);

spordi ja male huvilised (külastamise aeg – aastaringselt; külastuse kestvus – 15 minutist

kuni 1 tunnini);

ajaloolise arhitektuuri huvilised (külastamise aeg – aastaringselt; külastuse kestvus – 15

minutist kuni 1 tunnini);

kes soovivad puhata ja määrata kohtumise kas üksi või kogu perega (külastamise aeg –

24

aastaringselt; külastuse kestvus – 30 minutist kuni 2 tunnini);

kes soovivad ilma piiri ületamata heita pilgu Venemaale (külastamise aeg – aastaringselt;

külastuse kestvus – 15 minutist kuni 1 tunnini);

noorpaarid, vaateplats võib saada pulmakorteeži marsruudi uueks punktis (külastamise

aeg – aastaringselt; külastuse kestvus – 30 minutist kuni 2 tunnini).

Projekti objekti esitamiseks kohalikele elanikele on vaja läbi viia reklaamikampaaniad;

avaldada reklaamplakatid reklaamtulpadele ja linna infotahvlitele, avaldada infot objekti

avamisest Narva linna koduleheküljel http://tourism.narva.ee/.

3.9.2. Eesti siseturist

Turu üldiseloomustus:

Ida-Virumaa ja Narva külastajate seas domineerivad käesoleval ajal siseturistid. Võrreldes

2004 a. kasvas Eesti elanike poolt Narva linna majutusettevõtetes veedetud ööde arv 2006.

aastal (ööde arv 13199) enam kui 1,5 korda (ööde arv 2005. aastal – 10011). Endiselt on

aktiivsemad suure sissetulekuga inimesed, 2005 a. kasvas reisijate seas kõrgharidusega

inimeste arv. Vaatamata sellele, et siseturism kasvab ennekõike kultuuri-massi ja

meelelahutusürituste külastamise arvelt, Eesti elanikud on võrreldes eelmise aastaga hakanud

rohkem külastama vaatamisväärsusi ja muuseume. Enamik siseturiste, kes saabuvad Narva

linna ja jäävad hotellidesse ööbima, osutavad reisi eesmärgina töö.

Narva ööbima jäävate siseturistide arv eesmärkide põhjal, 2006 a

Reisi eesmärk Eesti elanikud

Puhkus 2 523

Reis tööeesmärgiga 5 527

Muu eesmärk 718

Kokku 8 768

Samal ajal on vaja märkida, et siseturism Narva linnas on veel vähe arenenud linna negatiivse

maine tõttu, mille loovad üleriiklikud massiteabevahendid.

25

Eestisisesed sihtgrupid:

Antud projekt suudab meelitada perekondade, individuaalturistide, ärimeeste (nende, kes

asuvad linnas tööreisil), vanuses 30-74 aastat tähelepanu. Nende gruppide jaoks pakub huvi

võimalus veeta aega vaateplatsil ja tutvuda ajalooga, puhkus maalilises kohas, panoraamvaade

ajaloolisele Narva ja Jaanilinna kindluste kompleksile, võimalus vaadata Venemaad. Projekti

objekti külastatavus – aastaringselt; külastuse kestvus – 20 minutist kuni 1 tunnini.

Kõige huvitatumateks sihtgruppideks võib nimetada ekskursioonigrupid (kõige sagedamini

koosnevad õpilastest (7-15 aastased), eakamad inimesed (50-74 aastased)) ja spordimängude

(male) ja rollimängude (ajaloolised) korraldajad. Sellised grupid on huvitatud pikemast

aastaringsest külastusest, külastuse kestvus – 30 minutist kuni 2 tunnini.

Projekti objekti reklaami läbiviimiseks on vaja teha koostööd Narva muuseumi, Narva ja

teiste linnade turismiettevõtete, Narva turismi infokeskusega, projekti objekti kohta info

avaldamine reklaambukletti Narva vaatamisväärsustest (ennekõike Narva ja Jaanilinna

kindlustekompleksi buklettidesse); uue turismitoote kohta info lisamine Eesti linnade ja

vaatamisväärsuste teejuhti; Narva siseselt vastavate viitade paigaldamine.

3.9.3. Välisturistid

Turu üldkirjeldus:

Lähtudes statistilistest andmetest, geograafilisest asendist ja Riiklikust turismi arengukavast

on turismitoodete realiseerimise potentsiaalseteks turgudeks Venemaa, Rootsi, Soome,

Saksamaa, Taani, Leedu ja Läti. Vastavalt väliskeskkonna analüüsile on Narva jaoks

esmasteks välissihtturgudeks Venemaa, Rootsi, Saksamaa ja Soome. Reisi eesmärgina

puhkust ja tööd osutab ligikaudu võrdne arv turiste, kes saabuvad Narva linna ja jäävad

hotellidesse ööbima.

Narvas peatunud välisturistide arv eesmärkide põhjal, 2006 a

Reisi eesmärk Välismaalased

Puhkus 4 490

Reis töö eesmärgil 4 586

Muu eesmärk 96

Kokku 9 172

26

Venemaa turu sihtgrupid – ennekõike Sankt-Peterburi ja Moskva elanikud; sagedamini

noored vanusegrupid (vanuses alates 15 kuni 44 aastat) keskmise/üle keskmise sissetulekuga.

Kultuurisündmustest ja muuseumidest on huvituvad kõige rohkem eakad vanusegrupid. Vene

turist kasutab äärmiselt harva turismifirmade teenuseid Eestisse reisiks. Antud sihtgrupi jaoks

võib märkida tendentsi teatud langusele poliitilistel põhjustel.

Soome turu sihtgrupid – soome turistid kasutavad sõiduks Eestisse enamikul juhul

turismioperaatorite teenuseid, reisi põhieesmärk – odavad ostud, ravi-terviseteenused,

maaliliste/kaunite kohtade külastamine.

Saksa turu sihtgrupid – reiside arvu osas on Saksamaa elanikud Euroopas esimesel kohal;

Eesti külastamisest on huvitatud põhiliselt vanemas eas inimesed (vanuses alates 55 ja

vanem), kes reisivad mitte puhkuse eesmärgil, vaid ajalooliste ja kultuuri mälestusmärkide

külastamise eesmärgil.

Rootsi turu sihtgrupid – Eestit külastavate rootsi turistide (põhivanus alates 50 kuni 74

aastat) seas moodustavad suure osa töö ja konverentsidel osalemise eesmärgiga reisid.

Läti turu sihtgrupid – tendents Läti turistide, vanuses alates 25 kuni 44, arvu kasvu suhtes,

kes on huvitatud mitte ainult Tallinna, vaid ka teiste Eesti paikade külastamisest.

Välituristide huvitatuse võib esile kutsuda panoraamvaade Narva ja Jaanilinna kindluste

ajaloolisele kompleksile, võimalus vaadata Venemaale, tutvuda ajalooliste faktidega. Projekti

objekti külastatud – ööpäevaringselt; külastuse kestvus - alates 20 minutist kuni 1 tunnini.

Eraldi sihtgruppidena võib välja tuua:

Narva kindlust külastavad individuaalturistid ja turismigrupid, kuna antud sihtauditoorium on

vahetult huvitatud linna vaatamisväärsustega mitmekülgsest tutvumisest. Vaateplatsi kui

turismimarsruudi külastamine giidiga suurendab külastamise kestvust miinimum 30 minuti

võrra.

27

Narva kindluse ja kunstigalerii külastamise statistika, 2006 a

Antud juhul on vaateplatsi külastus Narva linna ajaloolisi vaatamisväärsusi tutvustava

ekskursiooni loogiliseks sammuks.

Transiitturistid (põhiliselt need, kes kasutavad turismimarsruuti «Tallinn-Sankt-

Peterburg»). Firma Continuum Grupp OÜ läbiviidud uurimises räägitakse, et 2006 a. ületas

eesti-vene piiri Narva-Jaanilinn 830 tuhat inimest ilma Narva ja Jaanilinna elanike

arvestuseta. Kui paljud neist olid transiitturistid, tuvastada ei õnnestunud8. Käesoleva projekti

turismitoote põhjalik ja pidev marketing võib meelitada transiitturiste vaateplatsi, Aleksandri

kiriku, Joaoru territooriumi külastamiseks, kuna taoline külastus ei ole seotud suure

ajakuluga. Projekti objekti külastus on aastaringne, külastuse kestvus – alates 30 minutist kuni

2 tunnini;

Grupid, mis saabuvad Narva kui tuntud lahingute koha ja ajaloo tundma õppimiseks (eriti

laste- ja noortegrupid – nende puhul on ekskursioon üheks haridusprogrammi osaks);

Projekti objekti reklaami tegemiseks nimetatud sihtgruppide jaoks on vajalik tiheda koostöö

loomine Narva muuseumi, Narva ja teiste linnade turismiettevõtetega, Narva turismi

infopunktiga, projekti kohta info avaldamine Narva linna vaatamisväärsuste

reklaambuklettidele; erinevates keeltes info paigutamine Internetti

8 Tooman, A. (2007) Narva vsemi silami pyteaetsja privlech turistov. Delovye Vedomosti

2006

Külastajate arv, sealhulgas 68944

Narva kindlus 53535

Narva muuseumi kunstigalerii 15409

Turismigruppide arv, sealhulgas 599

Narva kindlus 410

Narva muuseumi kunstigalerii 189

28

3.10. Milliseid alternatiive vaadeldi

Vaateplatsi arenguplaanide arutamise käigus Arengu ja Ökonoomika Ameti organiseeritud

turismifirmade ja mittetulundusühingute esindajatest koosneva komisjoni poolt, vaadeldi

käesoleva projekti peamiste alternatiividena:

• Traditsioonilise vaateplatsi loomine (ainult territooriumi heakorrastus ja korrastamine

– plaatide ja piirde paigaldamine, haljastustööd, infotahvlite paigaldamine);

• Uue turismitoote loomine pöördraami-akna kujul, tuginedes Narva linna ajaloolistele

ja geograafilistele eeldustele, kontseptsiooni „Aken Euroopasse” arendamine, kus

turistidel oleks võimalus end pildistada kahe kindluse taustal „aknaks” stiliseeritud

raamis.

Objekt Miks ei valitud

Traditsiooniline

vaateplats.

Projekti objekti

piiritlemine

Vaateplatsi traditsiooniline korrastamine ei loo uut huvitavat ja

unikaalset turismitoodet, mis meelitaks turiste ja suurendaks

turistide poolt linna külastamisaega. Tulemuseks on vaateplatsi

konkurentsivõime puudumine teiste vaateplatside ees (eriti Rootsi

Lõvi mälestusmärgi esisel platsi ees).

Aken Euroopasse.

Alternatiivelemendid

Ajalooline mittevastavus, kuna traditsiooniliselt on „Aken

Euroopasse” seotud Sankt-Peterburi ajaloo ja asukohaga.

Aknaraami asukoht linna vaateplatsi territooriumil ei vasta samuti

„akna” enda ideele, läbi mille Venemaa vaatab Euroopasse, kuna

raami ja selle ümber turistide füüsilise asukoht on pigem idee „aken

Venemaale” realiseerimine. Otstarbekam oleks „akna Euroopasse”

asukoht Jaanilinna territooriumil vaatega Narva kindlusele ja

bastionidele.

1. Projekti kui turismitoote ebamugavus ja ebapraktilisus

logistika seisukohast. Kui on oodata vaateplatsi külastust

turismigruppide poolt (buss), siis tekivad raskused

„aknaraami” kasutamise mugavuse suhtes. Turistide rohkel

kogunemisel muutub pildistamise protsess „akna” foonil

keeruliseks, kuna lähedal asuvad inimesed satuvad kaadrisse

29

ja sulgevad endaga vaate. Kui raam paigaldada lähemalt

vaateplatsi servale, siis tekib järjekord aknaraamis

jäädvustada soovijatest.

2. Raami pöördaspekt – ebamugavus ja traumaohtlikkus

külastajate rohke arvu korral, võib riivata raami pöördel

kõrval asuvaid inimesi.

3. Sulgub (halveneb) vaade ise kindlusele. Kuna vaateplatsi

enda mitte suures mõõtmed piiravad „aknaraami” asukohta,

siis tekib oht varjata vaade kindlusele enesele – platsil tekib

täiendav suur element.

Lähtudes projekti eesmärgist ja mõjudest, mida avalik sektor saavutada soovib, on projekti

kasutatavaks valdkonnaks määratud mitmetasandilise turismiobjekti „5-krooni vaade”

loomine (vaateplats, Paul Kerese ja Eesti krooni mälestusmärk), kuna maksimaalselt on

tagatud projektiga kindlaks määratud eesmärkide täitmine:

Aidata kaasa turismi ja turismivaldkonna ettevõtete arengule, uute ettevõtete

loomisele;

Aidata kaasa info levitamisele linna erinevatest turismiobjektidest ja ajaloost;

Soodustada uute töökohtade loomist;

Peale investeeringute teostamist, suureneb turistide poolt linna külastusaeg keskmiselt

30 minuti võrra, platsi külastanute arv on vähemalt 25000 turisti (vähemalt 50% Narva

kindlust külastanutest). Pikaajalises perspektiivis viib linnas uute turismitoodete

arendamine ja võrgu loomine (Joaoru heakorrastatud territoorium, Aleksandr kirik,

Ajalooline park KM Rugodiv juures, „Vana-Narva miniatuuris”, „Viktoria bastioni

avamine turistide jaoks”) vähemalt 6 uue töökoha loomiseni toitlustamise valdkonnas

ja 4 uue töökoha loomiseni hotelliteenuste valdkonnas.

3.11. Juhtgrupp ja ajaplaan

Projekti juhib ja teeb tähtsaid otsuseid Narva Arengu ja Ökonoomika amet, kes realiseerib

antud projekti koostöös turismi infopunktiga ja turismifirmadega, Narva muuseumiga,

hotellide ja külalistemajadega.

30

Vajaduse korral kaasatakse koostöösse teiste riigi- ja eraorganisatsioonide esindajad.

Tegevuskava projekti käivitamiseks

Vastavate juhtotsuste tegemisele peab eelnema planeerimise või projekteerimisefaas, s.t.

staadium, mis lõpeb investeerimisprojekti väljatöötamisega.

I etapp Eelnev tegevus

o Olukorra analüüs;

o „5-krooni” vaateplatsi projekteerimise ja ehituse määratlemine kui meede

tagamaks turismiobjektide eksponeerimist ja juurdepääsu turismiobjektidele

o „5-krooni vaate” arengukontseptsiooni väljatöötamine

II Käesolev tegevus

o „5-krooni” vaateplatsi arengu teostatavuse-tasuvuse analüüsi koostamine

o Vaateplatsi elementide ja esialgsete tingimuste kindlaksmääramine

o Läbirääkimised krundiosa omanikuga eesmärgiga saavutada kokkulepe maa

kasutamisest vaateplatsina

III Jätkutegevused

Esimene etapp

o Maavalitsuselt loa saamine riigimaa kasutamiseks

o Territooriumi osa eraomanikuga hoonestusõiguse lepingu sõlmimine vähemalt 5

aastaks peale projekti lõppemist;

o Tehnilise infrastruktuuri arengu võimaluste ja tingimuste täpsustamine vastavate

võrkude omanikega;

o Ehitusprojekti tellimine;

o Platsi projekteerimine.

Teine etapp

o Konkurss ehitustööde teostamiseks (kevad 2008)

o Ehitustööd (suvi-sügis 2008)

o Platsi elementide paigaldamine – infotahvlid, pingid, piirded, valgustus (sügis

2008)

o Paul Keresele mälestusmärgi paigaldamine.

31

Objekti oodatav avamine: 7.jaanuar 2009 a. – Paul Kerese sünnipäev (92 a.).

3.12. Rahavoo allikad

Abikõlblikud projekti kulud finantseerimise positiivse otsuse korral kaetakse Piirkondade

konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide programmi meetme ja Narva linna

omafinantseerimise arvelt.

Mitte abikõlblikud projekti kulud kaetakse Narva linna eelarvelistest vahenditest. Täpsem info

on esitatud järgmises peatükis.

3.13. Investeeringud vaateplatsi

Ühekordsed investeeringud vaateplatsi moodustavad 2 372 955 ЕЕК, valgustustööde

maksumus – 483 840 ЕЕК, platsi elementide ja ehitustööde maksumus – 923 615 EEK.

Investeeringute hinnanguline arvestus toimub hinnakalkulatsiooni alusel, lähtudes tööde

keskmisest maksumusest ühe ruutmeetri või jooksva meetri ees. Materjalide maksumuse

määratlemine – vastavalt erinevate firmade hinnakirjadele9.

Ühekordsed investeeringud projekti objekti

Hind lähtudes

m2 või jm maksumusest

Kogus EEK

Ehitustööd

Asfaldi, krundi, betooni demontaaž ja utiliseerimine 200 eek\м2 220 44 000

Asfalditööd aluse ettevalmistusega – parkla turismibussi jaoks 500 eek\м2 220 110 000

Plaatimistööd

Kõnniteeplaat unikivi

Jalakäijate tee 3х27 м, plats ümber malelaua 132 м2 240 eek\м2 220 52 800

Plaadi paigaldamine 220 eek\м2 220 44 000

32 eek\tükk 160 5 120 Jalakäijate tee äärekivid

Paigaldamine 200 eek\jm 160 32 000 Must-valge plaat Malelaud, must-valge joonis, 360 eek\м2 64 23 040

9 http://www.geos.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=10&Itemid=89&lang=ee http://www.ruduseesti.ee/Thinnakiri.htm

32

ühe välja suurus 1мх1м

Plaadi paigaldamine 200 eek\м2 64 12 800

61 eek\tükk 75 4 575 Sõidutee äärekivid

Paigaldamine 420 jm 60 25 200 Täiendavad tööd, paigaldamine 15 000 2 30 000

Linna heakorrastuse elemendid

Sepistatud pingid 2000х840х880 8940 2 17 880

Prügikastid 1000 4 4 000 Piirded 1 м kõrgusega 2000 80 160 000

Täiendavad tööd, piirde kohale

toimetamine ja paigaldamine

Piirde paigaldamine - 27% maksumusest 60 000

Haljastus 80 300 24000

Kooskõlastused 4000 1 4000

Graniidist infokivid

Infoplaat mõõdus 800x800x150 mm; Alus mõõdus 350x350x600 (500) mm; Betoonialus infokivi kinnitamiseks mõõdus 1350x1350x500 mm;

Infokivide valmistamine 6200 3 18 600

Kirjete valmistamine 6200 3 18 600 paigaldamine 6000 3 18 000

Disain, kirje ja ehitusprojekti

kooskõlastamine 5000 3 15 000

Muud kulud, tööd ja mehhanismide kasutamine 200 000 Ehitustööd

Kokku 923 615

Valgustus Demontaaž ja utiliseerimine 334 eek\ tonn 10 3 340

Geodeetilised mõõtmised, kooskõlastused 8 000

Joonised ja kasutuselevõtukontroll 7 500

Materjalid Tulbad, valgustid, kaablid 300 000 Platsi valgustusvõrgu ehitus

Tulpade, valgustite paigaldamine, kaabli paigaldamine

85 000

Muud kulud, tööd ja mehhanismide kasutamine valgustustöödel 80 000 Kokku valgustus 483 840

Mälestusmärk P. Keresele 640 500

Mälestusmärgi metallvalu 440500 Autoritöö, viimistlus ja kontroll 200 000 Kaks malendit (kõrgus 80 cm) 320 000 Kokku 2 372 955

33

3.14. Projekti ettevalmistatuse taseme hinnang

Projekti ettevalmistatuse taset võib hinnata järgmiste aspektide põhjal:

1. maa kasutamine. Planeeritav vaateplats asub kahel maakrundil. Üks (katastritunnus

51101:007:0045) kuulub Janina Kuksova`le, isikukood 4801215328. Omanikuga on

saavutatud suuline kokkulepe sellest, et ta allkirjastab vajaliku lepingu, mis lubab

Narva Linnavalitsusel kasutada antud krunti vaateplatsi ehitamiseks vähemalt 5

aastaks. Teine maakrunt on reformimata maa. Vaateplatsi ehitusloa saamiseks on vaja

pöörduda Ida-Viru Maavalitsuse poole. Vastavalt esialgsele infole võib sellise loa

saada ainult Narva Linnavalitsuse argumenteeritud taotluse olemasolu korral.

2. Projektidokumentatsiooni olemasolu. Arvestades asjaolu, et planeeritava vaateplatsi

kohal on juba olnud vaateplats ja vastavalt üldplaneeringule on antud territoorium

määratud vaateplatsi alla, puudub vajadus teha detailplaneeringut. Platsi ehitamiseks

on vaja ehitusprojekti.

3. Projekti mudeli elementide kehastuse realistlikkus. Kõiki projekti mudeli elemente

võib realiseerida.

4. Vajaliku info olemasolu. Platsi „5-krooni vaade” projekteerimiseks vajalik summa on

ära toodud 2008 a. eelarves. Platsi ehitamiseks vajalik summa planeeritakse lisada

2008 a. lisaeelarvesse.

34

4. PROJEKTI SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU

4.1. Projekti mõjude saavutamise vaheetapid

Projekt omab positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju esmajärjekorras turismimajanduse

elavdamise vahendamisel. Kõik projektiga loodavad varad on ette nähtud avalikuks

kasutamiseks. Projekti tulemuseks on atraktiivse vaateplatsi loomine, mis annab võimaluse

nautida unikaalset panoraamvaadet ja mis sisaldab märkimisväärseid infoelemente. Projekti

elluviimine soodustab tasakaalustatud regionaalarengut, kuna suureneb külastajate arv

võrreldes arenemata objektidega.

Projekti mõjude saavutamise vaheetapid

Vahetapp Kirjeldus

1

Teenuse atraktiivsuse kasv Projekti objekti kasutamise kvaliteedi

tõstmise ja taseme suurendamise teel kasvab

külastajate arv. Toimub regulaarne marketing

– uute infobuklettide loomine; info

avaldamine uuest turismitootest regionaalse-

ja vabariikliku tähendusega turismi

vaatamisväärsuste teejuhtides;

reklaamikampaaniate läbiviimine.

2 Külastajate arvu kasv ja nende

külastusaja suurendamine

Esialgsete arvestuste põhjal peale projekti

realiseerimist suureneb Narva külastamise aeg

30 minuti võrra keskmiselt. Võib oodata ka

Narva linna külastajate arvu suurenemist (Ida-

Virumaa linnade ja teiste maakondade

elanikud, välis- ja transiitturistid).

3 Turismi infrastruktuuri arendamine Uus turismitoode soodustab külastajate arvu

kasvu, mis omakorda viib nõudluse

suurenemiseni toitlustuse ja majutuse

teenustele. Kui vaadelda uue „5-krooni

vaade” vaateplatsi kui uute turismitoodete

terve komplekti loomist, mida planeeritakse

35

luua lähema 3 aasta jooksul, siis Narva linna

külastamise aja summaarne suurenemine

turistide poolt viib turistide teenindamise

valdkonnas (toitlustus ja majutus) käibe ja

hõive kasvuni. Uue vaateplatsi loomise

täiendavaks tulemuseks on sihtturistide

rahuolu taseme tõstmine uute loodavate

turismitoodete kompleksi arengust.

4 Linna maine ja ilme parandamine Tingimuste loomine, mis kujundavad

külalislahke, arenenud ja turvalise ühiskonna

mainet. Koos lähedalasuvate arenevate

turismiobjektide ja teenustega (Aleksandri

kirik, Narva kirik, Põhjaõu, park KM Rugodiv

juures, Joaoru territoorium, «Vana Narva

miniatuuris».) luuakse atraktiivne

turismiklaster, mis oluliselt suurendab linna

üldist mainet.

5 Turismi hooajalisuse vähendamine Projekti objekti kasutatakse aastaringselt.

Aastaringse populaarsuse hoidmiseks

organiseeritakse täiendavad, konkreetse

aastaajaga sobivad meelelahutused ja üritused

arengule planeeritud vahendite arvelt.

6 Elukeskkonna infrastruktuuri

parendamine

Projekti objekt muutub populaarseks

külastuse ja puhkealaks Narva linna elanikele

ja külastajatele, mis soodustab vaba aja

veetmise kvaliteedi tõstmist.

36

4.2. Sotsiaal-majanduslikud mõjud

Sotsiaal-majanduslikud mõjud tekivad Narvas 1-5 aasta jooksul peale projekti teostamist.

Projekti sotsiaal-majanduslikud mõjud

Mõju Kirjeldus

Positiivsed

1 Toitlustus- ja majutusettevõtete

tekkimine ja arendamine

Vaateplats mõjub linna külastavuse

kestvusele. Samal ajal viib turismiobjektide

kompleksareng Joaoru linnaosas ja

kaldatsoonis, kus vaateplats on üheks

tähtsamaks turismimarsruudi elemendiks,

nõudluse suurenemiseni hotellimajutusele,

mis omakorda avaldab mõju ööbimiskohtade

täituvuse taseme kasvule ning

toitlustusteenuste osutamise mahule.

2 Teenindavas sektoris uute

töökohtade tekkimine

Uute turismitoodete kompleksi loomise

tulemusel, kus vaateplats on loodava võrgu

üheks elemendiks, oodatakse 2013 aastaks

vähemalt 6 uue töökoha tekkimist erasektoris

ühiskondliku toitlustuse ja 4 uue töökoha

tekkimist hotellimajutuse teenuste pakkumise

valdkonnas.

3 Kohaliku omavalitsuse tulu kasv Ajavahemikul 2009-2013 prognoositakse

kohalikku eelarvesse 204 417 ЕЕК laekumist,

kui 11,9 % füüsilise isiku residendi tulust.

Maksulaekumiste suurenemise prognoos

kohalikku eelarvesse on esitatud tabelites № 1

ja № 2.

4 Elanike elukvaliteedi parandamine Projekti realiseerimine pakub võimaluse

aastaringselt veeta vaba aega õhus kõikide

vanusegruppide jaoks mugavas ja turvalises

37

õhkkonnas.

negatiivsed

1 Prügikoguse suurenemine Narva linna külastajate arvu kasvu arvelt

suureneb turistide poolt jäetava prügi ja

jäätmete kogus. Vaatamata organiseeritud

prügi kogumisele ja väljaveole, on

koristamata prügi tekkimine tõenäoline nii

projekti objekti territooriumil, kui ka linna

territooriumil.

2 Negatiivne mõju taimestikule Vaateplatsi ehitamise ajal eemaldatakse platsi

alla planeeritud territooriumilt väike osa

taimestikku (põõsad, osa murukattest).

Külastajate arv mõjub negatiivselt nii linna

taimestikule tervikuna kui ka objekti

taimestikule.

3 Liikluskoormuse kasv Projekti sihtgruppide jaoks on Narva linna

külastamisel iseloomulik bussi- või

autotranspordi kasutamine. Projekti objekti

suunas transpordivahendite voo suurenemine

suurendab liikluskoormist Tallinn-Sankt-

Peterburi maanteel, Puškini ja Grafovi

tänavatel; võimalik on vaba parkimiskohtade

puudumine platsi piirkonnas.

Seoses Narva linnas uute töökohtade loomisega suureneb maksude laekumine nii riigi kui ka

kohalikku eelarvesse. Maksulaekumiste suurenemise prognoos ajavahemikul 2008-2013 on

esitatud tabelis № 1. Prognoosi aluseks on võetud järgmised andmed:

Sotsiaalmaks on 33%;

Tööandjate poolt tasumisele kuuluv töötukindlustusmakse on - 0,3%;

Kindlustatud isikute poolt tasumisele kuuluv töötukindlustusmakse - 0,6%;

Kogumispensioni määr, mis kuulub kinnipidamisele töötaja brutopalgast – 2%;

Tulumaksuga maksustamata füüsilisest isiku tulu– 2000 ЕЕК kuus(24000 EEK

aastas);

Tulumaksu põhimäär alates 2009. aastast on 20%;

38

Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub 11,9 % füüsilise isiku residendi tulust;

Tervikuna luuakse 10 töökohta täiskoormusega;

Keskmise palga leidmisel kasutatakse riigi keskmise palga, mis oli esitatud

Rahandusministeeriumi poolt 2007 a. kevadel majandusprognoosis 2007-2011 a.,

reaalse suurenemise indeksit ja keskmise palga, mis oli esitatud Eesti

Konjunktuuriinstituudi poolt majandusprognoosis 2008-2012 a., reaalse suurenemise

indeksit, samuti tehakse parandus keskmise palga määramisel regiooniks konkreetselt

hotelliteeninduse valdkonnas (keskmine palk sektoris moodustab 70% keskmisest

palgast regioonis) ja ühiskondliku toitlustuse valdkonnas (keskmine palk sektoris on

60% keskmisest palgast regioonis).

Uute turismiobjektide võrgu realiseerimise ja arengu korral on oodata 2013 a. 4 uue

töökoha tekkimist juba tegutsevates Narva ettevõtetes hotelliteeninduse ja majutuse

valdkonnas, need on:

Hotelli nimi e-post

Aadress Tel./faks (+372 35...)

Tube/ kohti

Lisainfo

HOTELL INGER www.inger.ee lauri@inger.ee inger@inger.ee

Puškini 28, 20308, Narva Tel. (+372) 6881100, Faks (+372) 6881101

83/160 10 ühekohalist tuba,60 kahekohalist tuba,4 peretuba,6

De Lux saunaga,3 sviiti, restoran SALVADORE,

konverentsisaal HOTELL KING

www.hotelking.ee vestaking@hot.ee

Lavretsovi 9, 20307, Narva Tel. +372 35 72404, +372 35 92075

Faks +372 35 72404

23/45 Restoran, 40 kohaga suverestoran, konverentsisaal

HOTELL NARVA www.narvahotell.ee

hotell@narvahotell.ee

Puskini 6, 20308, Narva Tel. +372 35 99600 Faks +372 35 99603

51/87 Restoran, konverentsisaal

HOTELL ETAPP www.hot.ee/etapp

etapp@hot.ee

Lavretsovi 5, Narva, 20307 Tel: +372 35 91333, +372 35 92333

Faks +372 35 91333

19/30

Tabel № 1

aasta 2009 2010 2011 2012 2013 Hotellinduse valdkonnas loodud

alalise hõivatusega töökohtade arv 1 2 3 3 4 Keskmine palk 5848 6263 6720 7197 7708

Palgasumma aastas 70173 150311 241925 259102 369997 Sotsiaalmaks+töötumaks 23368 50053 80561 86281 123209 Tulumaks riigieelarvesse 3592 7971 13254 14610 21415

Tulumaks kohalikku eelarvesse 5277 11710 19473 21463 31461 Kokku riigieelarvesse laekunud

maksude summa 26960 58024 93815 100890 144624 Kokku kohalikku eelarvesse laekunud maksude summa 5277 11710 19473 21463 31461 KOKKU maksude summa 32237 69734 113288 122354 176084

39

Kohalikku eelarvesse maksulaekumiste oodatav summa uute töökohtade loomise arvelt

hotellimajutuse valdkonnas on 115 033 krooni.

Järgmistes tegutsevates Narva ühiskondliku toitlustamise ettevõtetes on 2013 aastaks oodata 6

uue töökoha tekkimist:

Restoran SALVADORE Puškini 28 Puškini 28 www.inger.ee

Tel. +372 6881107 Faks +372 6881101

Kohti: 115

Restoran KING 9 Lavretsovi 9 www.hotelking.ee

Tel.: +372 35 92075; +372 35 72404 Faks +372 35 72404

Kohti: 70

Restoran NARVA Puškini 6 Puškini 6 www.narvahotell.ee

Tel. +372 35 99600 Faks +372 35 99603

Kohti: 50

GERMAN Pubi Puškini 10 www.germanpub.ee

Tel./Faks: +372 35 91548 Kohti: 45

Kohvik ALEKSANDR Puškini 13 elfes@hot.ee

Tel. +372 35 73150 Kohti: 30

Pub-Club OK MODERN Pubi Puškini 12

Tel. +372 35 60207 Kohti: 30

Tabel 2

aasta 2009 2010 2011 2012 2013 Ühiskondliku toitlustuse valdkonnas

loodud alalise hõivatusega töökohtade arv 2 3 4 6 6 Keskmine palk 5012 5368 5760 6169 6607

Palgasumma aastas 120297 193256 276486 444174 475710 Sotsiaalmaks+töötumaks 40059 64354 92070 147910 158412 Tulumaks riigieelarvesse 5603 9415 14037 23379 25867

Tulumaks kohalikku eelarvesse 8231 13832 20622 34346 38002 Kokku riigieelarvesse laekunud

maksude summa 45661 73769 106107 171289 184278 Kokku kohalikku eelarvesse laekunud maksude summa 8231 13832 20622 34346 38002 KOKKU maksude summa 53893 87601 126729 205635 222280

Kohalikku eelarvesse maksulaekumiste oodatav summa uute töökohtade loomise arvelt

ühiskondliku toitlustuse valdkonnas on 89 384 krooni.

Kohalikku eelarvesse laekumiste kogusumma – 204 417 krooni.

40

5. PROJEKTI RISKIANALÜÜS

Riski sisu Riski tekkimise ja

ilmnemise tõenäosuse hinnang

Tagajärjed Riskide kõrvaldamise meetodid

Projekti elluviimise riskid

Kulude alaplaneerimine

keskmine

Projekt pole tähtajaks lõpetatud

Eelarvesse reservi planeerimine

Täiendavate vahendite kaasamine kohalikust

eelarvest

Organisatsiooniliste ja inimressursside

puudujääk madal

Projekt pole tähtajaks lõpetatud

Realiseerimisplaanide

esialgne ettevalmistus ja nende realiseerimise

regulaarne monitooring

Kõrvalorganisatsioonide ja spetsialistide kaasamine ning

varajased läbirääkimised projekti võimalike

hankijatega

Huvigruppide vastutegevus madal

Projekt pole tähtajaks lõpetatud

Kommunikatsiooni taseme

tõstmine regulaarsete kontaktide ja efektiivse

andmevahetuse korraldamise teel

Ürituste ühine planeerimine

ja realiseerimine

Projekti mõjude saavutamise riskid

Objekti madal külastatavus keskmine

Projekti elluviimine ei

saavuta soovitavat mõju

Täiendava marketingi läbiviimine

Täiendavate võimaluste

otsimine info edastamiseks sihtgruppidele

Koostöölepingute

sõlmimine turismifirmadega