sergo vardosanize - tbilisis sasuliero seminaria da...
TRANSCRIPT
1
sergo vardosaniZe
Tbilisis sasuliero seminaria da
akademia
2
wigni eZRvneba Tbilisis sasuliero seminariisa da akademiis istorias.
1963 wels mcxeTaSi gaixsna jer samoZRvro kursebi, romelic Semdeg
seminariad gadakeTda. igi daarsda uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis efrem II-is locva-kurTxeviT. seminariis
pirveli reqtori iyo Semoqmedeli episkoposi ilia (SiolaSvili). 1988 wels
mcxeTis seminaria gadmovida TbilisSi, uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II locva-kurTxeviT TbilisSi
gaixsna sasuliero akademia. wigni mogviTxrobs sasuliero seminariisa da
sasuliero akademiis Sesaxeb. igi eZRvneba seminariis 46 da akademiis 21
wlisTavs.
redaqtori: filologiis doqtori, Tbilisis
sasuliero akademiis proreqtori
dekanozi miqael galdava
recenzentebi: istoriis doqtori giorgi maisuraZe
filologiis doqtori mamuka cuxiSvili
Tbilisi 2009 weli
3
s a r C e v i
1. Sesavali ....
2. mcxeTis sasuliero seminaria ....
3. Tbilisis sasuliero akademia da seminaria ....
4. mcxeTis sasuliero seminariis damaarsebelni, reqtorebi, Tbilisis
sasuliero akademiis, seminariisa da saRvTismetyvelo institutis
reqtorebi...
5. Tbilisis sasuliero akademiis, seminariis, saRvTismetyvelo
institutis fakultetebi, dekanebi ....
6. Tbilisis sasuliero akademiis, seminariis, saRvTismetyvelo
institutis kaTedrebi, kaTedraTa gamgeebi.
Sesavali
`me TviTon uZvirfaseso axalgazrdav, ritorikuli ganaTleba gaviare
arawynarsa da elinur adgilas, aramed pontos napirzed, fazisis
maxloblad, sadac Tesaliodan wasuli gemi argo miadga... rasac me
vlaparakob naTeli gaxdeba SenTvis Tu metyvi, rom me iq (kolxeTSi) wavedi
ara sakuTari miswrafebiT, aramed mamis rCeviT, romelic yvelaze ufro
keTilmosurne iyo CemTvis. da saRad moazrovne, rogorc filosofosi, iqneb
Sen isic usayveduro mas, rom man Tavisi cnobili filosofiuri
ganaTlebac iqve miiRo~1 am sityvebis avtori cnobili berZeni filosofosi
Temistosia, romelsac IV saukunis I naxevarSi kolxeTSi miuRia ganaTleba.
qristianuli sarwmunoebis saxelmwifo religiad gamocxadebis Semdeg
(326w), rogorc dasavleT, aseve aRmosavleT saqarTveloSi eklesia-
monastrebTan funqcionireba daiwyo saeklesio-samonastro skolebma, sadac
aswavlidnen damwerlobas, Zvel da axal aRTqmas.
sasuliero ganaTlebis kerebi kidev ufro gamravlda VII-IX
saukuneebSi, iwereboda saswavlo saxelmZRvaneloebi. camet asurel mamaTgan
cnobil Sio mRvimelis cxovrebis mixedviT irkveva, wminda Sios
`originaluri saxelmRvanelo~ dauweria, Tavisi moswavleebisaTvis, roca
Seevedrnen `raTa miscen maT swavlani mis mierni~ maSin `aRuwera maT Siom
160 Tavi swavlani yovlad Svenieri da tkbili, romliTac ganiswavlena da
yoveli igi krebulni~2. giorgi merCules grigol xaZTelis cxovrebidan
kargad Cans, rom misTvis monasterSi Seuswavlebia `mwignobrobaic:
mravalTa enaTao~.
4
IX-X saukuneebSi qarTul sasuliero-saganmanaTleblo centrebSi
saswavlo sagnebisa da saxelmZRvaneloebis Sesaxeb mkafio warmodgenas
gviqmnis `Satberdis krebuli~. rogorc irkveva am dros iswavleboda:
Teologia, filosofia, galoba, ucxo ena, mokle qronologiuri cnobebi
msoflio istoriidan, saqarTvelos istoria, moZRvreba adamianis bunebis
Sesaxeb. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesia did
mniSvnelobas aniWebda saswavleblebSi `maswavlebel-moZRvarTa~
ganswavlulobas, maT codnis srulyofis mizniT agzavnida aRmosavleTis
qristianul saganmanaTleblo centrebSi (antioqia, ierusalimi, bizantia),
amave dros zrunavda qarTveli axalgazrdebis safuZvlian ganaTlebaze. XI
saukunis 70-ian wlebSi didma giorgi mTawmindelma ganaTlebis misaRebad 80
ymawvili waiyvana aTonze.
qarTvelma mefeebma SesaniSnavad icodnen qarTuli saxelmwifos
aRmavloba, winsvla, ganaTlebis gareSe SeuZlebeli iyo da yvelafers
akeTebdnen sasuliero da saero ganaTlebis centrebis gamravlebisaTvis.
XII-XIII saukuneebSi `nikofsiidan darubandamde~ ganvrcobil saqarTveloSi
sami akademia funqcionirebda (gelaTi, iyalTo, gremi). wmida mefe daviT
aRmaSeneblis RvawliT XII saukunis dasawyisSi gelaTSi gaixsna sasuliero
akademia, romelic `aw winamdebare ars yovlisa aRmosavleTisa meored
ierusalemad, saswavlod yovlisa keTilisa, moZRvrad saswavleblebisadmi,
sxva aTinad, friad uaRressa misca, saRmrToTa Sina wesad, kanonad yovlisa
saeklesiosa Suenierebisad.~ daviT aRmaSenebelma aq samoRvaweod da
ymawvilTa gasawvrTnelad `Semokriba kacni patiosanni~. cxovrebiTa da
Semkulni yovelTa, ara TavisTa oden samefoTa Sina povnilni, aramed
qveynis kideTa sadaca esma vieTme siwmide, sikeTe, sisrule, sulieriTa da
xorcieliTa saTnoebiTa aRsavseoba, iZia da keTilad gamoiZia, moiyvanna da
daamkvidrnna mas Sina.~ gelaTis akademiaSi araerTi gamoCenili pirovneba
moRvaweobda aq iswavleboda: filosofia, ritorika, dogmatika, gramatika,
arTmetika-geometria, galoba, astronomia, istoria. akademias
xelmZRvanelobda `moZRvarTmoZRvari~ (reqtori), romelic akad. roin
metrevelis sityvebiT `Zalzed maRal pativSi iyo ayvanili. es pativi TviT
akademiis didi mniSvnelobiT iyo ganpirobebuli~5 daviT aRmaSeneblisaTvis
maRali saero da sasuliero Tanamdebobaze adamianis dawinaurebisaTvis
ganmsazRvreli ara misi warmomavloba, aramed Rirseba-ganswavluloba iyo.
sasuliero saswavleblebi iyo SiomRvimeSi, opizaSi, oSkSi SatberdSi,
berTaSi, xanZTaSi, sadac aswavlidnen: Teologias, mwignobrobas, istorias.
XIV-XV saukuneebSi monRolTa da Temur-lengis laSqrobebma,
saqarTvelos erTiani saxelmwifos daSlam, Seamcira saswavlo-
saganmanaTleblo kerebi, magram periferiebSi mainc xerxdeboda maTi
SenarCuneba. am saswavleblebSi moRvawe maswavleblebi axalgazrdobas
zrdidnen marTlmadidebluri sarwmunoebisa da erTiani qarTuli
saxelmwifoebrivi idealebis erTgulebis suliskveTebiT...
XVIII saukuneSi qarTlis mefis vaxtang VI RvawliT daarsebul
saswavlebelSi aswavlidnen yvelas ganurCevlad wodebisa da xarisxisa.
XVII-XVIII saukuneebSi gareSe mterTa ganuwyveteli Semosevebis miuxedavad
5
muSaoba ar Seuwyvetia daviT-garejis samonastro centrTan arsebul
skolas da araerTi didi saeklesio moRvawe gauzrdia. saqarTvelos
kaTolikos-patriarqma domenti III (1704-1724 wlebSi) `Tavi mouyara mweral-
mwignobarTa Sekriba, mravali wigni, gaxsna yrmaTa saswavlo skola~6.
XVIII saukuneSi sasuliero saswavlo-saganmanaTleblo centrebi iyo
gelaTSi, SemoqmedSi, TbilisSi, TelavSi.
1748 wlis 13 noembers saqarTvelos saeklesio krebam uwmidesisa da
unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis anton I-is
winadadebiT daadgina, rom mRvdlad ar SeiZleboda ekurTxebinaT is piri,
romelsac sasuliero saswavlebeli ar eqneboda damTavrebuli.
1755 wels uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis anton I-is locva-kurTxeviT anCisxatis taZris ezoSi gaixsna
Tbilisis sasuliero seminaria. misi pirveli reqtori iyo filipe
yaiTmazaSvili. 1782 wels seminaria gaixsna TelavSi. reqtorad dainiSna
gaioz arqimandriti. seminariebis saswavlo programebi, swavlebis done im
droindeli umaRlesi saswavleblebis dones utoldeboda. aq iswavleboda:
Teologia, dogmatika, gramatika, ritorika, logika, metafizika, fsiqologia,
istoria. qarTl-kaxeTis mefe erekle II did yuradRebas aqcevda seminariebis
gamarTul muSaobas. aseve dasavleT saqarTveloSi Semoqmedis, xonis,
jruWis monastrebTan arsebuli sasuliero-samonastro skolebi did rols
asrulebdnen qarTuli kulturis ganviTarebis saqmeSi.
XIX saukunis dasawyisSi gauqmda jer qarTl-kaxeTis, xolo Semdeg
imereTis samefoebi. 1811 wels ruseTis imperator aleqsandre I-is
brZanebulebiT gauqmda saqarTvelos marTmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefalia. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da
unetaresi anton II ruseTSi gaiwvies, mis adgilze ruseTis sinods
daqvemdebarebuli saqarTvelos egzarqosi daniSnes, 1812-1820 wlebSi
egzarqos Teofilaqte rusanovis mmarTvelobis dros gauqmda lixT-
imereTisa da afxazTa sakaTolikoso, kaTolikos-patriarqis mosayrdneni:
dosiTeos quTaTeli da eqvTime genaTeli daapatimres... qarTuli sasuliero
saswavleblebi upatronod darCa da sul male gauqmda. 1817 wels ruseTis
saimperatoro xelisuflebis gadawyvetilebiT TbilisSi gaixsna rusuli
sasuliero seminaria, romelsac unda moemzadebina sasuliero pirebi
ruseTis eklesiisa da saxelmwifos interesebis Sesabamisad. 1818 wels
sasuliero saswavleblebi gaixsna gorsa da TelavSi. saswavlo gegmiT
gaTvaliswinebuli iyo Teologiis, istoriis, literaturis, klasikuri
enebisa da saeklesio-slavuri galobis swavleba. sasuliero
saswavleblebSi ugulvebelyofili iyo qarTuli ena, saqarTvelos istoria,
qarTuli galoba. saswavlo sagnebis Sinaarsi ise iyo agebuli `didi
ruseTis, rogorc msoflio marTmadideblobis burjis~ miTi unda
yofiliyo moswavleTa cnobierebis mTavari safuZveli XIX saukunis II
naxevarSi orwliani sasuliero saswavleblebi gaixsna TbilisSi, quTaisSi,
TelavSi, ozurgeTSi, gorSi, martvilSi. 1894 wels episkopos gabrielis
(qiqoZe) TaosnobiT sasuliero seminaria gaixsna quTaisSi.
6
XIX saukunis II naxevarSi ruseTis koloniur politikas mZafrad
daupirispirda erovnul-ganmanTavisuflebeli moZraoba ilia WavWavaZis
xelmZRvanelobiT. erovnul-ganmanTavisuflebeli moZraobis mizani iyo
qarTveli xalxi daebrunebina daviwyebul istoriul fesvebTan, aemaRlebina
maTSi erovnuli Rirsebis grZnoba da eklesiuri da saxelmwifoebrivi
TavisuflebisaTvis brZola. rusul imperiul saganmanaTleblo politikas
daupirispirda qarTuli, brZola iyo uSeRavaTo.... presis furclebidan
dapirispirebam gadainacvla saero da sasuliero saswavleblebSi.
`qarTvelTa Soris wera-kiTxvis gamavrcelebeli sazogadoebis~ da
`kavkasiaSi qristianobis aRmdgeneli sazogadoebis skolebi~ saswavlo
programebiTa da saxelmZRvaneloebiT erTmaneTisagan gansxvavdeboda,
dapirispirebis epicentrad XIX saukunis 80-ian wlebSi Tbilisis sasuliero
seminaria iqca.
erT mxareze idgnen seminariis reqtori, ruseTis imperiuli
interesebis gamomxatveli pedagogebi, meoreze qarTveli studentebi da
maswavleblebi.... dapirispirebis kulminacia iyo seminariis reqtor dekanoz
Cudeckis mkvleloba 1886 wels. amis gamo erovnuli suliskveTebis
studentebi meamboxeebad da ruseTis saSiS Zalad gamoacxades da
seminariidan garicxes. maTi umravleoba XIX saukunis 90-iani wlebidan
axali politikuri mimdinareobis, `social-demokratebis~ saxiT mogvevlinen
da daupirispirdnen eklesias.
XX saukunis dasawyisSi saqarTveloSi arsebuli sasuliero
seminarebi da saswavleblebi asrulebdnen dekanoz i. vostorgovis
Segonebas `maT upirveles yovlisa, unda axsovdeT, rom isini valdebulni
arian mTeli Tavisi Zal-Rone da energia moaxmaron qarTvelTa garusebis
saqmes.~ sasuliero saswavleblebidan saerTod gandevnes qarTuli ena da
literatura, devnidnen qarTvel maswavleblebs. qarTvelTa
denacioalizaciis mizniT cdilobdnen samegrelosa da svaneTSi
adgilobrivi mosaxleobis im azris Canergvas, rom isini qarTvelebi ar
arian.....
ruseTis imperiul saganmanaTleblo politikas upirispirdebodnen:
episkoposebi: gabreli (qiqoZe), aleqsandre (oqropiriZe), leonide
(oqropiriZe), kirioni (saZagliSvili) arqimandriti ambrosi (xelaia),
dekanozebi: qristefore cicqiSvili, kalistrate cincaZe, daviT RambaSiZe
da sxvebi.
1917 wlis 12 (25) marts mcxeTaSi, sveticxovlis sapatriarqo taZarSi
Sekrebilma qarTvelma samRvdeloebam saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesias avtokefaliis aRdgena gamoacxada. 1917 wlis 8-17
seqtembers TbilisSi sionis sapatriarqo taZarSi mimdinareobda
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis saeklesio kreba,
romelmac imsjela saeklesio marTva- gamgeobis debulebis, eparqiebis
gaxsnis, samRvdelmTavro kandidatebis, sasuliero saswavleblebis
gaerTianebis sakiTxebze. sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqad
arCeulma didma mecnierma da saeklesio moRvawem uwmidesma da unetaresma
kirion II-em Tbilisis rusuli sasuliero seminariis reqtors korneli
7
kekeliZes da kievis sasuliero akademiis kursdamTavrebuls dekanoz nikita
TalakvaZes daavala qarTuli sasuliero seminariis saswavlo gegmis da
programis Sedgena. uwmidesi da unetaresi kirion II grZnobda avtokefalia
aRdgenili saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis
raoden didi mniSvneloba hqonda pirvel etapze sasuliero seminariis,
xolo Semdeg akademiis daarsebas, romelnic aRadgendnen gelaTis, iyalTos,
gremis sasuliero akademiebis, Tbilisisa da Telavis sasuliero
seminariebis did tradiciebs, moamzadebdnen kadrebs marTlmadidebluri da
erovnuli interesebis gaTvaliswinebiT. uwmidesi da unetaresi kirion II
1918 wlis 26 ianvars miesalma ra Tbilisis universitetis gaxsnas aRniSna:
`suliTa da guliT visurveb, rom am Cven qarTul norC universitetSi male
gaxsniliyos yvela ganzraxuli fakulteti da mimatebodes mas
saRvTismetyvelo fakultetic, rogorc es dasavleT evropaSi aris
mowyobilio~8.
1918 wlis 26 maiss saxelmwifoebrivi damoukideblobis aRdgenis
Semdeg xelisuflebis saTaveSi mosul social-demokratebs (menSevikur
frTas) axal demokratiul saxelmwifoSi saqarTvelos samociqulo
eklesiis roli sxva religiur-konfensiaTa msgavsad damcirebulad
warmoedginaT, maT mier miRebulma sakanonmdeblo aqtebma (1918w. 13
seqtembris kanoniT goris, xonis, soxumis seminariebi gauqmebul iqna da
gamocxadda saxelmwifo skolebad) araTu xeli Seuwyo sasuliero
saswavleblebis gaerovnulebas, aramed piriqiT, saqarTvelos samociqulo
eklesias CamoarTves sasuliero saswavleblebis Senobebi, inventari,
skolebSi gauqmebuli iqna `saRvTo sjulis swavleba~... 1918 wlis 27 ivniss
martyofis monasterSi mokles sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi kirion II. saqarTvelos marTlmadidebel eklesiaSi
sasuliero saswavleblis dafuZnebis aucilebloba meore rigis amocanad
gadaiqca, Tumca axalma patriarqma uwmidesma da unetaresma leonidem 1920
wels kvlav aqtiur problemad miiCnia sasuliero seminariis daarsebis
sakiTxi. sakaTalikoso sabWos sagangebo sxdomaze 1920 wlis 25 ianvars
moismines dekanoz nikita TalakvaZis moxseneba sasuliero seminariisa da
samoZRvro institutis Sesaxeb. gamoiTqva rigi SeniSvnebi warmodgenil
proeqtTa mimarTebaSi da gadawyda 1921 wlis oqtomberSi sasuliero
saswavleblis gaxsna.
1921 wlis 25 Tebervlis bolSevikuri saokupacio jarebi TbilisSi
Semovidnen. saokupacio xelisuflebis, oficialuri organos `revkomis~ 1921
wlis 15 aprilis sagangebo dekretiT saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesia kanongareSe organizaciad gamocxadda... qarTuli
sasuliero saswavleblebis daarsebis sakiTxi gaurkveveli droiT gadaido.
1921 wlis 1-5 seqtembers gelaTSi gamarTul III saeklesio krebaze imsjeles:
`1. saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis iuridiuli
piris statusis aRdgenis, 2. TbilisSi samoZRvro seminariis gaxsnis, 3.
skolebSi saRmrTo sjulis swavlebis problemebze.~9 samwuxarod,
bolSevikurma xelisuflebam ara Tu daakmayofila saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis mesveurTa kanonieri moTxovnebi,
8
aramed kidev ufro gaaZliera agresuli aTeizmis propaganda da eklesia
xalxis mtrad gamoacxada. saokupacio xelisuflebasa da saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias Soris urTierToba kidev ufro
gamwvavda uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ambrosis mier genuis saerTaSoriso konferenciaze gagzavnili
memorandumis gamo. aseT viTarebaSi sasuliero saswavleblis gaxsnaze
mxolod ocneba SeiZleboda.
1927 wlis 21-27 ivniss TbilisSi gamarTulma IV saeklesio krebam,
romelmac sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqad airCia cxum-
afxazeTis mitropoliti qristefore (cicqiSvili), romelmac bolSevikur
xelisuflebasTan eklesiis `loialobisa da TanamSromlobis kursi~
gamoacxada. xelisuflebas mosTxova sasuliero saswavleblis gaxsnis
ufleba, magram uari miiRo. unetaresi qristefore III 1930 wlis 15
oqtombers saqarTvelos centraluri aRmasrulebeli komitetis
Tavmjdomaris filipe maxaraZisadmi gagzavnil werilSi miuTiTebda:
`mixeil kalininma 1924 wels aRniSna, Tu sxva respublikebSi aqvT
sasuliero saswavleblebi saqarTveloSic mivceT misi gaxsnis uflebao~10
magram xelisufleba kvlav uarze iyo. arcerT sabWoTa respublikaSi ise ar
ilaxeboda mosaxleobis religiuri uflebebi, rogorc saqarTveloSi. XX
saukunis 30-40-ian wlebSi kidev ufro mZime viTareba iyo. ai, ras werda
Tavis dRiurSi uwmidesi da unetaresi kalistrate: `Zvelad samRvdeloeba
iyo inteligencia maRali Segnebuli, mowinave wre, igi xelmZRvanelobda
xalxis ganaTlebis da sxva sazogadoebriv saqmesac, Cven axla xalxs
vesaWiroebiT mxolod saeklesio wesebis asrulebisaTvis, mTavaria rogorme
sicocxle SevinarCunoT, rogorme eklesiebi dangrevas gadavarCinoT,
rogorme sarwmunoeba SevinaxoT~11 aseT pirobebSi sasuliero seminariis
gaxsnaze fiqric ki ar SeiZleboda.
1952-1960 wlebSi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi
da unetaresi melqisedek III am dros Zveli Taobis sasuliero pirebi
TandaTan tovebdnen asparezs, axlebis mosamzadeblad aucilebeli iyo
sasuliero saswavlebeli. uwmidesma melqisedek III-em 1956 wlis 2 ivliss
sagangebo weriliT mimarTa saqarTvelos ssr ministrTa sabWosTan arsebul
religiis saqmeTa rwmunebuls mose meqvabiSvils. `pativiscemiT mogaxsenebT,
rom saqarTvelos eklesias mRvdlebis, kandidatebis momzadebisaTvis skola
ar aqvs. amitom gTxovT gviSuamdgomloT mTavrobis winaSe rom mogvces neba
sionis taZarTan gavxsnaT uvado kursebi mRvdlebis kandidatebis
mosamzadeblad. amasTan saWiroa mogveces nebarTva, rom eklesiebSi kedelze
gavakraT gancxadeba kursebis gaxsnis Sesaxeb da movuwodoT msurvelebs
ganucxadon TavianTi survili kursebis gamges. saswavlo sagnebi iqneba: 1.
saekelesio kiTxva-galoba, 2.saRmrTo werilis kiTxva, 3.RvTismsaxureba,
4.saeklesio istoria, 5.qadageba, 6.saeklesio saqmis warmoeba~12 saqarTvelos
samociqulo eklesiisaTvis sasuliero seminariis da ara kursebis gaxsnis
aucileblobazea saubari 1957 wlis 12 Tebervals zagorskidan sasuliero
akademiis studentis ilia SiolaSvilis werilSi uwmidesisa da unetaresis
melqisedek III-sadmi. `Tqveno uwmidesobav! sabWoTa kavSiris mTavrobis
9
saTanado dadgenilebis safuZvelze ruseTis, ukrainis, somxeTisa da sxva
mokavSire respublikebSi arsebobs seminaria-akademiebi, xdeba
RvTismsaxurebisaTvis saTanado literaturis gamocema, xatebis gamravleba,
eklesia-monastrebis aRdgena-ganaxleba. saqarTvelos eklesias Tu
upiratesoba ara aqvs, gamonakliss mainc ar warmoadgens, mxolod saWiroa
am iuridiuli uflebis adgilobrivi mTavrobis meSveobiT gamoyeneba~13
oficialuri xelisufleba yvelafers akeTebda saqmis viTareba ise
warmoeCina TiTqos saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis mesveurni ar
iyvnen mzad sasuliero saswavleblis gaxsnisaTvis da mTavrobis
winadadebaze uariT pasuxobdnen. am azrs xelisufleba inteligenciaSic
avrcelebda, rasac adasturebs uwmidesi da unetaresi melqisedek III-is
werili sabWoTa kavSiris umaRlesi sabWos deputatis, cnobili msaxiobis
akaki xoravasadmi. `Tqven reJisor SoTa managaZisadmi giTqvamT-werda misi
uwmindesoba-amboben rom patriarqi melqisedeki sasuliero skolis gaxsnisa
da sasuliero Jurnalis gamocemis winaaRmdegiao, ara batono akaki, amas
tyuilad avrcelebs Cemi mtrebi: unda mogaxsenoT, rom am saqmeze orjer
Sevitane gancxadeba mTavrobaSi, pirvelad ministrTa sabWos Tavmjdomaris
saxelze. 1956 wlis agvistoSi, meored 1957 wlis 15 marts. gancxadebiT
mivmarTe saqarTvelos kompartiis centraluri komitetis pirvel mdivans v.
mJavanaZes, saqarTvelos ssr religiis saqmeTa rwmunebuls m. meqvabiSvils,
moskovSi religiis saqmeTa komitetis Tavmjdomares karpovs. pasuxs ar
iZlevian Tu dagvexmarebiT madlobelni viqnebiT~14 samwuxarod verc
uwmidesma da unetaresma melqisedek III moaxerxa mTavrobis dayolieba
sasuliero seminariis gaxsnisaTvis nebarTvis micemaze.
Tavi I. mcxeTis sasuliero seminaria
10
1960 wlis 20 Tebervals saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis me-10
saeklesio krebam sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqad airCia
baTum-Semoqmedeli da Wyondideli mitropoliti efremi (sidamoniZe), efrem
II-is saxelwodebiT. uwmidesi da unetaresi efrem II Tbilisis rusuli
sasuliero seminaris kursdamTavrebuli, 1918-1922 wlebSi swavlobda
Tbilisis universitetis sibrZnismetyvelebis fakultetze, man rogorc
inteleqtualma pirvel ierarqma kargad icoda ganaTlebis fasi da
mniSvneloba. igi patriarqad aRsaydrebis pirvelive dReebidan Seudga
sasuliero seminariis gaxsnisaTvis mTavrobis nebarTvis miRebisaTvis
brZolas. XX saukunis 60-iani wlebi erT-erTi urTulesi xana iyo
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis, sabWoTa
kavSiris politikuri xelmZRvaneloba nikita xruSCovis xelmZRvanelobiT
miznad isaxavda `komunizmis gaSlili mSeneblobis pirobebSi~ sabWoTa
kavSiris masobrivi aTeizmis qveynad gadaqcevas. axali ZaliT gaCaRda
Seteva eklesia-monastrebze, gaizarda sasuliero pirTa gadasaxdeli Tanxa
(e.w. `nalogebi~), ganaxlda sasuliero pirebis Tval-Tvali. uwmidesi efrem
II mweral ipolite varTgavasadmi gagzavnil werilSi aRniSnavda: `dRes
ufro mZime mdgomareobaSi vimyofebiT, vidre kaTolikos-patriarqebis
kalistrates an melqisedekis dros iyo. aq yvelafers ver davwer gasagebi
mizezebis gamo, Zalian garTulebul garemocvaSia Cveni eklesia.~15
uwmidesi da unetaresi efrem II grZnobda Tu saswrafo zomebs ar
miiRebda saqarTvelos samociqulo eklesias elementaruli sasuliero
ganaTlebis RvTismsaxurni aRar eyoleboda `ai, yvela moxucebulebi
mivdivarT da Semcvleli aRaravin rCeba... raze gaurbis qarTveli eri Tavis
mSobliur eklesias da sayveduriT ekideba? gana imitom, rom Rvawli
miuZRvis samSoblosa da erisadmi?~ aRniSnavda igi. uwmidesma da unetaresma
efrem II araerTxel mimarTa saero xelisuflebas da moiTxova sasuliero
saswavleblis gaxsnis nebarTva. amis Sesaxeb igi mogviTxrobs religiis
saqmeTa rwmunebulis a. SalutaSvilisadmi gagzavnil werilSi:
`daaxloebiT TerTmeti Tvis Semdeg Cemi kaTolikos-patriarqad arCevisa
1960 wlis 8 dekembers ganvizraxe gancxadebiT Sevsuliyavi umaRles
mTavrobaSi, am nabijis gadadgmas mavaldebulebda sindisi, sarwmunoeba,
Cemi eris siyvaruli da maT winaSe Cemi pasuxismgeblobis SegrZneba. ufro
axlo gavecani ra saqarTvelos eklesiis imdroindel sinamdviles, vcani,
rom Tu ase gagrZeldeboda misi samwuxaro mdgomareoba katastrofas ver
gadaurCeboda... gansakuTrebiT cud mdgomareobaSi iyo RvTismsaxurTa
raodenoba, es sakiTxi dRes, lodiviT dgas qarTul eklesiis gulze da
dResac safrTxes umzadebs mas. 1962 wlis 3 ivliss momeca SesaZlebloba
mqonoda audencia saqarTvelos ministrTa sabWos TavmjdomaresTan baton
givi javaxiSvilTan. Cemi piradi moxsenebis Semdeg man brZana _ raxan
arsebobs eklesia mas unda hqondes saswavlebelic da gamomcemlobaco. amas
ismenda Cems gverdiT mjdomi maSindeli religiis saqmeTa rwmunebuli
batoni mose meqvabiSvili, magram praqtikulad araferi ar gakeTebula~17
1962 wlis 30 ivliss saqarTvelos ssr ministrTa sabWo iZulebuli
gaxda mcxeTaSi samoZRvro kursebis gaxsnis Sesaxeb gaeca nebarTva. 1963
11
wlis ivlisSi Catarda samoZRvro kursebze misaRebi gamocdebi. Cairicxa 4
msmeneli. uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis efrem II locva-kurTxeviT samoZRvro krebis gamged dainiSna
Semoqmedeli episkoposi ilia (SiolaSvili), romelsac umaRlesi sasuliero
ganaTleba miRebuli hqonda moskovSi, zagorskis sasuliero akademiaSi.
miuxedavad imisa, rom akademiis reqtorati warCinebul kursdamTavrebuls
mRvdel-monazon ilias sTavazobda akademiis aspiranturaSi darCenas,
samSoblos siyvarulma, saqarTvelos samociqulo eklesiis wiaRSi
moRvaweobis survilma mas uari aTqmevina yvela am winadadebebze da
daabruna saqarTveloSi. meufe ilias mondomebiT sul mokle droSi _ 1965
wels samoZRvro kursebi gadakeTda episkopos gabrielis saxelobis mcxeTis
sasuliero seminariad. meufe iliam ruseTsa da sxva marTlmadidebeli
qveynebis sasuliero saswavleblebis saswavlo gegmebisa da programebis
analizis safuZvelze Seadgina XX saukunis 60-ian wlebSi pirveli qarTuli
sasuliero saswavleblis saswavlo gegma, programebi. sasuliero
seminariaSi iswavleboda: Zveli da axali aRTqma, liturgika, saqarTvelos
eklesiis istoria, xucuri, slavuri, katexizmo, saeklesio galoba,
homiletika, ZiriTadi RvTismetyveleba, Zveli qarTuli literaturis
istoria, saRmrTo werili, berZnuli ena. saswavleblis pirveli pedagogebi
iyvnen: episkoposi ilia (SiolaSvili), dekanozi, melqisedeki (xeliZe), ilia
WeiSvili, Taisi toronjaZe. rTuli iyo pirveli wlebi. ar arsebobda
saxelmZRvaneloebi, damxmare literatura, biblioTeka, problemebi iyo
dafinansebis mxriv, oficialuri xelisuflebis eklesiisadmi
makontrolebeli organo, religiis saqmeTa rwmunebulis aparati cdilobda
niWieri, perspeqtiuli axalgazrdebis daSinebas, raTa maT xeli aeRoT
sasuliero saswavleblebSi swavlaze. miuxedavad am siZneleebisa mcxeTis
sasuliero seminariam misi reqtoris, meufe ilias RvawliTa da TavdadebiT
moaxerxa arsebul problemaTa gadalaxva da seminarias damsaxurebuli
avtoriteti moupova. meufe ilia sasuliero seminariis pedsabWos sxdomebze
dasaswrebad uwmidessa da unetares efrem II-sac iwvevda xolme. 1964 wlis 28
dekembers meufe iliam uwmindess efrem II aseTi werili gaugzavna: `Tqveno
uwmindesobav, gvakurTxeT, zeg saSobaod viTxovT studentebs. xval 12
saaTze vfiqrobT pedsabWos mowvevas. CvenTvis metad sasiamovno iqneba Tu
CamobrZandebiT da daeswrebiT~18. uwmidesi da unetaresi efrem II xSirad
stumrobda sasuliero seminarias, icnobda yvela students, amxnevebda da
mxars uWerda warCinebul studentebs. momdevno wlebSi seminariaSi
Caricxul studentTa raodenoba gaizarda 4-dan 10-mde. TiToeul kursze
iyo 10 studenti. aseT viTarebaSi aucilebeli gaxda saswavleblis axal
ufro didi farTis SenobaSi gadasvla. meufe ilias RvawliT seminariam
samTavros monastris ezoSi gadainacvla. meufe ilias mondomebiT saero
xelisuflebisagan mkacri kontrolis miuxedavad moxerxda seminariaSi
saero umaRlesi saswavleblebidan gamoCenil mecnierTa mowveva. amiT
mcxeTis sasuliero seminaria gadaurCa Tavis TavSi Caketvas. oficialuri
xelisuflebis warmomadgenlebs gansakuTrebiT afrTxobdaT seminariaSi
12
Cabarebis survils Tu gamoTqvamda saero umaRlesi saswavleblis
kursdamTavrebuli.
XX saukunis 60- ian wlebSi xelisuflebis oficialuri gazeTebi:
`komunisti~, `axalgazrda komunisti~ mkacrad akritikebdnen goris n.
baraTaSvilis saxelobis pedagogiuri institutis xelmZRvanelobas, goris
ganaTlebis ganyofilebas imis gamo, rom am institutis qarTuli
filologiis specialobis kursdamTavrebulma, erTxans saSualo skolis
qarTuli enisa da literaturis maswavlebelma mirian ioramaSvilma
(mTavarepiskoposi Tadeozi) ratom gadawyvita sasuliero seminariaSi
swavlis gagrZeleba. religiis saqmeTa rwmunebulebi eswrebodnen
sasuliero seminariaSi misaReb gamocdebs, isini dawvrilebiT swavlobdnen
TiToeuli abiturientis pirad saqmes. ai ra Canaweri gaukeTebia religiis
saqmeTa rwmunebuls 1980 wels gamocdebis dasasruls: `samwuxarod wina
wlebTan SedarebiT seminariaSi mosuli kontigenti amJamad gacilebiT
momzadebuli aRmoCnda, maT Soris arian umaRles saswavlebel
damTavrebulebic~19
oficialuri xelisuflebisaTvis ufro sasurveli iyo, Tu sasuliero
seminariaSi saeWvo warsulis mqone adamianebi Cairicxebodnen maTi
daSantaJeba da marTva ufro advili iqneboda. sasuliero seminariis
reqtori meufe ilia fxizlad advnebda Tvalyurs saswavlo process,
gamorCeul studentebs ki sagangebo rekomendaciiT swavlis
gasagrZeleblad agzavnida moskovsa da leningradis sasuliero akademiebSi.
pedsabWos sxdomebze ixilavda saswavlo procesis srulyofis sakiTxebs,
seminariis pedagogebs aZlevda locva-kurTxevas SeedginaT
studentebisaTvis saswavlo kursebis mokle konspeqtebi, eswavlebinaT
maTTvis referatebis, sadiplomo naSromebis momzadeba, wignze muSaobis
Cvevebi. sasuliero seminariaSi pedagogTa xelfasi ar iyo didi, magram
bevri maTgani enTuziazmiT mainc muSaobda. mcxeTis sasuliero seminariaSi
sxvadasxva dros moRvaweobdnen: arqimandriti rafaeli (karelini), dekanozi
viqtor SalamberiZe, guri SalamberiZe (mitropoliti giorgi). dekanozi
arsen beruaSvili, mRvdeli anton SioSvili (mitropoliti zosime),
arqimandriti sokrat WuluxaZe, mRvdeli nikoloz maxaraZe (mitropoliti
nikolozi), dekanozi melqisedek xeliZe, natalia narimaniZe, sergo Toreli,
juna baluaSvili, giorgi cincaZe, Tengiz zaldastaniSvili, elza
CeCelaSvili, gaioz keratiSvili, Taisi toronjaZe, Tamar mesxi, giorgi
eZgveraZe da sxvebi.
1970 wlis 6 aprils mcxeTis sasuliero seminariaSi xanZari gaCnda.
rogorc sasuliero seminariis maSindeli zedamxedveli arqimandriti
sokrate (WuluxaZe) aRniSnavda: ama wlis 6 aprils mcxeTis samTavroSi,
sadac aris mcxeTis dedaTa monasteri da mcxeTis sasuliero seminaria,
RamiT keliaSi uCveulo xmam gamomaRviZa: xmauri TandaTan Zlierdeboda.
saswarafod wamovdeqi Suqis asanTebad, magram ar iyo. CustebSi fexeb-
wayofilma, anafora wamovisxi da gareT gamovedi, Suqi SevniSne.
13
gavaRe derefnis karebi, sadac kvamli iyo dagubebuli da bolo nawilSi
saerTo sacxovreblis da mesame kursis gamosasavlelTan Wers da
SuSabands cecxli ekida.
SeSinebulma yvirili avtexe studentebis misamarTiT. wyaloba WuluxaZe
gamovarda fexSiSveli da Caucmeli; ra naxa es saSineli suraTi ukan
SeiWra studentebis gasaRviZeblad da isev swrafad, aseve Caucmelma,
gadmoaswro cecxls. mas ukan mohyva givi maisuraZe, cecxlTan SeCerda da
isev ukan gabrunda, radgan gamosvla ukve saxifaTo iyo. Zlivs gamaxsenda
iqve mdebare telefonis yurmili dasaxmareblad uazrod viZaxdi momxdar
ambavs.
es moxda 12 saaTsa da 20-25 wuTze. meorejer aviRe yurmili da
mipasuxes, rom saxanZro razmisaTvis ukve Setyobinebuli hqondaT. cecxli
swrafad mohyveboda derefnis gaswvriv. me gaviqeci saerTo sacxovreblis
CrdiloeT mxares, sadac ukve WuluxaZe wyalobas meore sarTulis
fanjarasTan kibe miedga; saidanac dabla safexurze aladaSvili Teimurazi
da jioevi giorgi, xolo Zirs Sengelia amirani gadmomxtariyvnen. aqedan
qveda sarTulSi monazvnebTan dasaxmareblad gaqceul WuluxaZe wyalobas
fexi dazianeboda, ris gamoc moqmedeba aRar SeeZlo; man macnoba, rom
studentebi yvela gadarCenilebi iyvnen. WuluxaZe wyaloba calfexze
mdgomi eklesiasTan Caviyvane, studentebs ki dedebi gamohyavdaT keliebidan
miuxedavad imisa, rom cecxli am dros ukve mTels Senobas modebuli
hqonda, studentTa umravlesoba ar dabneula da vidre saxanZro razmi
movidoda Senobis qveda sarTulidan bevri ram gamozides. saxanZro razmis
daxmarebiT SesaZlebeli gaxda saswavlo oTaxebidan gadarCenil wignebisa
da xatebis gamotana, romelSiac aqtiuri monawileoba miiRes: g. svanaZem, g.
jioevma da a. Sengeliam; Semdeg ki biblioTekis fanjridan moxvda wignebis
gamozidva, sadac ukve zemodan kuTxiT cecxli iyo Casuli.
cecxli ise iyo gaZlierebuli saxanZro razmis mosvlamde, rom Tumca
maTi aqtiuri moqmedebisa dilis eqvs saaTamde ver moxerxda misi sruli
Caqroba, am moulodnelma xanZarma iseTi Tavzari dagvca, rom yvela pirvel
rigSi Tavisa da urTierTgadarCenas vfiqrobdiT da mizans rom mivaRwieT
Semdeg kulturul da materialur dovlaTis gadarCenis zrunvas SevudeqiT,
zarali didi iyo, magram mTeli Ramis dauRalavi brZoliT bevri ram
dovlaTi gadarCa~.
mcxeTis sasuliero seminariis Senobis xanZrisagan ganadgurebam didi
problemebi Seuqmna isedac mwiri materialur-teqnikuri bazis mqone
saswavlebels, uwmidesi da unetaresi efrem II seminariis reqtoris
mitropolit iliasadmi gagzavnil werilSi gulistkiviliT werda, rom am
gansacdelisaTvis Rirseulad unda gaeZloT, saswavlo procesi ar unda
Sewyvetiliyo da ganegrZoT sveticxovlis ezoSi arsebul SenobaSi,
amasobaSi unda daewyoT aRdgeniTi samuSaoebi. meufe ilias Tavdadebulma
Sromam da Rvawlma seminariis muSaobis ritmi ar daarRvia, paralelurad
daiwyo naxanZrali Senobis restavracia. sasuliero seminariam TvalsaCino
adgili daikava saqarTvelos marTlmadidebel samociqulo eklesiaSi. misi
warmateba-winsvla bevrs aRizianebda kidec, ramac aiZula mitropoliti
14
ilia 1972 wlis 26 maiss piradi gancxadebis safuZvelze gadamdgariyo
sasuliero seminariis reqtoris Tanamdebobidan. gulistkivili imdenad
didi iyo, rom es Canda mis mier Sedgenil gadadgomis gancxadebaSic
`rogorc mogaxsenebT-mimarTavda mitropoliti ilia wminda sinods _ 1963
wlidan misi uwmidesobisa da unetaresobis, sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis efrem II-is didi SromiTa da mecadineobiT, mcxeTaSi
gaixsna sasuliero seminaria, romlis xelmZRvanelad viyavi daniSnuli. es
iyo axali didi saqme, romelsac sWirdeboda didi energia da gamocdileba,
arc me da arc maswavleblebi ar viSurebdiT Zalas seminariis gaZlierebisa
da winsvlisaTvis. am wlebis ganmavlobaSi SevxvdiT bevr winaaRmdegobasa
da siZneles. miuxedavad amisa, Cven SevZeliT saswavlebeli myar niadagze
dagveyenebina. ar vuaryof imas, rom seminariis kursdamTavrebulTagan
yvelam ver gaamarTla Cveni imedebi da ver gamoiCina moZRvris maRali
Tvisebebi. miuxedavad zogierTi arasasurveli faqtisa, Cven vxedavT, rom
kursdamTavrebulTa umetesi nawili Tavdadebulad emsaxureba saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis taZrebs. gulistkiviliT unda
mogaxsenoT, rom am cxra wlis ganmavlobaSi, daxmarebis nacvlad mesmoda
mxolod kritika~20.
1972 wlis 26 maisidan ivnisamde mcxeTis sasuliero seminariis
reqtors movaleobas asrulebda sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi uwmidesi da unetaresi daviT V. 1972 wlis ivnisidan 1977 wlis
dekembris bolomde mcxeTis sasuliero seminariis reqtori iyo wilkneli
mitropoliti gaioz (keratiSvili). am dros seminariisaTvis mTavar
problemad rCeboda saTanado Senobis ar arseboba, mwiri dafinanseba,
oficaluri xelisuflebisagan reglamentirebuli kontraqti (10 kacze
metis miReba ar SeiZleboda). 1978wels seminariis reqtori iyo mRvdeli
giorgi SalamberiZe, 1979-1980 wlebSi mTavarepiskoposi Tadeozi
(ioramaSvili), 1980-1984 wlebSi mitropoliti daviTi (Wkadua), 1984-1988
wlebSi episkoposi zosime (SioSvili). saqarTvelos marTlmadidebeli
samociqulo eklesiis eparqebis aRorZinebam saSualeba misca seminariis
xelmZRvanelobas studentTa praqtikebi waremarTa eparqiebSi. aseTi
gasvlebi moxda quTais-genaTis, alaverdis, Wyondidis eparqiebSi. 1988 wlis
19 marts pirvelad sabWoTa kavSiris dros oficialurma saxelisuflebo
gazeTma `komunistma~ dabeWda interviu sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarq uwmides da unetares ilia II-sTan. uwmidesi da unetaresi gazeTis
korespondentis `ra mdgomareobaa sasuliero kadrebis aRzrda momzadebis
mxriv~ pasuxobs: `mRvdelTmsaxurTa momzadebis saqmes dRes emsaxureba
wminda andria pirvelwodebulis saxelobis mcxeTis sasuliero seminaria.
seminaria pansionatis tipisaa, swavleba samwliania. aq miiRebian saSualo
da umaRlesi ganaTlebis morwmuneni. mRvdlisaTvis praqtikulad
aucilebeli sagnebia: Zveli da axali aRTqmis, literalikis, homelitikis,
Zveli qarTuli enisa da liturgikis garda iswavleba egzegetika,
dogmaturi da ZiriTadi RvTismetyveleba, zogadi da saqarTvelos
istoriebi, religiisa da filosofiis istoria, berZnuli, slavuri,
inglisuri enebi da sxva sagnebi. seminariis saukeTeso studentebi codnis
15
gasaRrmaveblad igzavnebian sxva avtokefalur eklesiaTa umaRles
sasuliero saswavleblebSi. amJamad Cveni studentebi swavloben moskovSi,
leningradSi, aTenSi. 1987 wels mcxeTis sasuliero seminaria
marTlmadidebeli axalgazrdebis saerTaSoriso gaerTianebis - sindesmosis
wevri gaxda. seminariis studentebi ukve iReben monawileobas sindesmosis
konferenciebSi da sxva RonisZiebebSi, momavalSi dagegmili gvaqvs
delegaciebis gacvla~21
uwmidesi da unetaresi ilia II-is patriarqad aRsaydrebisTanave
aqtiurad Seudga mcxeTis sasuliero seminariis winaSe arsebuli
problemebis mogvarebas. mis uwmidesobas, rogorc cnobil Teologsa da
mecniers kargad esmoda, rom sasuliero seminaria ufro aqtiuri
samecniero-SemoqmedebiT saqmianobiT warmoCeniliyo sazogadoebis winaSe,
raTa daemsxvriaT komunisturi ideologiuri propagandiT sazogadoebis
garkveuli nawilis skepticizmi sasuliero ganaTlebis mimarT: uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos-kaTolikos patriarq ilia II-is patriarqad
aRsaydrebisTanave Seudga sasuliero akademiis daarsebisaTvis pirobebis
momzadebas. 1977-1988 wlebSi man xelisuflebisadmi gagzavnil werilebSi
daJinebiT moiTxova saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo
eklesiisaTvis sasuliero akademiis gaxsnis nebarTva.
16
Tavi III Tbilisis sasuliero akademia da seminaria
XX saukunis 20-70- ian wlebSi ruseTis eklesias hqonda ori
sasuliero akademia, somxur samociqulo eklesias erTi. saero
xelisufleba Tavs ikavebda saqarTvelos samociqulo eklesiisaTvis
sasuliero akademiis gaxsnis nebarTvis micemaze. ufro metic, saero
xelisuflebis warmomadgenlebi kuluarul saubrebSi aRniSnavdnen:
uwmidesi da unetaresi ilia II, rogorc sCans realobas mowyvetilia, ra
dros sasuliero akademiis gaxsnazea saubari, rodesac Cveni oficialuri
idealogiis mizani aris, rac SeiZleba swrafad gaxdes saqarTvelo
masobrivi aTeizmis qveyana. uwmidesisa da unetaresis ilia II-is daJinebiT
moTxovnaze saqarTvelos xelisuflebis warmomadgenlebi moskovis uars
imizezebdnen, moskovis centraluri xelisufleba yvelafers saqarTvelos
mTavrobas abralebda. aseT viTarebaSi patriotizmisa da moqalaqeobrivi
vaJkacobis magaliTi aCvena saqarTvelos ministrTa sabWosTan arsebuli
religiis saqmeTa rwmunebulma batonma anzor wiklaurma, romelmac
moskovSi centralur xelisuflebas Seatyobina, rom saqarTvelos mTavroba
Tanaxma iyo. gaxsniliyo Tbilisis sasuliero akademia, xolo saqarTvelos
ssr ministrTa sabWos Tavmjdomares n. WiTanavas moaxsena moskovis
centraluri xelisuflebis Tanxmobis Sesaxeb. 1987 wlis 25 dekembers
saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis wminda sinodis
sxdomaze uwmidesma da unetaresma ilia II-em pirveli oficialuri
gancxadeba gaakeTa momavali, 1988 wlidan sasuliero akademiis gaxsnis
Sesaxeb. misma uwmidesobam aRniSna erTi weli seriozuli mosamzadebeli
samuSao unda Catarebuliyo, raTa Tbilisis sasuliero akademia imTaviTve
qarTuli umaRlesi sasuliero ganaTlebis mniSvnelovan kerad
gadaqceuliyo. misma uwmidesobam ilia II-em wminda sinodis wevrebs moaxsena,
rom sasuliero akademia unda dafuZvnebuliyo TbilisSi, aqve unda
gaegrZelebina funqcionireba mcxeTidan gadmotanil sasuliero
seminariasac. rogorc mitropoliti zosime (SioSvili) ixsenebs: `sasuliero
akademiis gaxsnisaTvis didxans vemzadebodiT, bevri ram iyo
mosawesrigebeli da mosagvarebeli... 1988 wels 1 oqtombers grili da
Rrubliani dRe dadga TbilisSi. sionis RvTismSoblis sapatriarqo taZarSi
misi uwmidesobisa da unetaresobis mier swavlis dawyebis paraklisi iqna
gadaxdili. locvas daeswrnen saqarTvelos eklesiis mRvdelTmTavrebi da
sapatio stumrebi... locvis dasrulebis Semdeg gadavinacvleT saaqto
darbazSi, romelic maSin akademiis Senobis pirvel sarTulze iyo
sagangebod mowyobili~22 sazeimo sxdoma Sesavali sityviT gaxsna uwmidesma
da unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqma ilia II-em.
`yovlad samRvdelono mRvdelTmTavarno, mamano, qalbatonebo da batonebo!
dRes CvenTvis, mTeli qarTveli erisaTvis bednieri dRea. RvTis wyalobiTa
da locva-kurTxeviT ixsneba Tbilisis sasuliero akademia. aqve iwyebs
Tavis axal cxovrebas sasuliero seminaria. amitomac Cven kidev erTxel
gvinda gaviazroT, Tu ra aris Cveni mizani, ra gziT unda ganviTardes
akademiaSi saRvTismetyvelo mecnierebis swavleba.
17
upirveles yovlisa, unda vecadoT, rom ar movwydeT Cvens fesvebs da
amave dros, gaviTvaliswinoT is moTxovnileba, rasac gviyenebs
Tanamedroveoba. roca warsulze vlaparakobT, vgulisxmobT im tradiciebs,
Cvens Zvel umaRles saswavleblebSi rom arsebobda, Tbilisis sasuliero
akademia unda iyos gelaTis, gremis, iyalTos akademiaTa tradiciebis
Rirseuli gamgrZelebeli. SemTxveviTi ar iyo, rom daviT aRmaSenebelma
umaRlesi saswavlebeli monasterTan daaarsa. asketizmi da mecniereba,
orive, rCeulTa xvedria da maTi Serwyma idialur pirovnebaSi xdeba. aseTi
rCeulni mravlad hyavda saqarTvelos: petre iberi, efrem mcire, aToneli
mamebi, ioane petriwi, arsen iyalToeli, miqael modrekili, ioane minCxi...
TviT daviT aRmaSenebeli da sxvani. SemTxveviT ar aris isic, rom gelaTis
akademias uwodebdnen meore ierusalims da meore aTens. ierusalimiT
aRiniSneboda misi maRali suliereba, xolo aTeniT _ maRali mecnieruli
done. gelaTis akademia iyo is centri, sadac ixveweboda da muSavdeboda
literaturul-filosofiuri azrovneba da terminologia. aq iTargmneboda
aramarto cnobili RvTismetyvelTa da filosofosTa naSromebi, aramed
antikuri filosofiis rCeuli naSromebic, iwereboda originaluri Sromebi.
rwmenis asamaRleblad gansakuTrebuli yuradReba eqceoda logikasa da
fsiqologiis swavlebas, ar cxreboda saRmrTo werilze egzegetikuri
muSaoba. aseTi unda iyos Cveni gazeTic da amave dros, unda
gaviTvaliswinoT is pirobebi, romelic dRes dgas Cveni erisa da
kacobriobis winaSe. Tbilisis sasuliero akademia unda iqces
damakavSirebel xidad Tanamedrove mecnierebasa da RvTismetyvelebas Soris.
rogorc mogexsenebaT, am saukuneSi bevri cdilobda rwmena da mecniereba
gaeTiSa da daepirispirebina erTmaneTisaTvis. gana SeiZleba mecniereba da
rwmena daupirispirdes erTmaneTs? isini xom adamianis SemoqmedebiT
azrovnebis sruliad gansxvavebul sferoebs moicaven: erTi fizikurs, meore
suliers... isini ki ar ewinaaRmdegebian, aramed avseben erTmaneTs.
mecniereba RvTisagan nakurTxia. igi adamianis rogorc RvTis xatebis
miRwevaa. oRondac yovelnairad unda vecadoT, rom mecnierul-teqnikuri
revoluciis am metad rTul dros swori mimarTuleba da gamoyeneba mivceT
adamianis gonebis nayofs, unda vecadoT, rom mecnierulma winsvlam xeli
ar SeuSalos pirovnebis sulier ganviTarebas. akademiaSi unda
mimdinareobdes ara marto momavali ganaTlebuli sasuliero pirebis
momzadeba, aramed es saswavlebeli unda iqces kvlevis centrad,
romelTanac dakavSirebulni iqnebian, rogorc Cveni sasuliero pirebi, ise
mecnierebi; kavSiri gveqneba, rogorc Cvens umaRles saswavleblebTan, ise
marTlmadideblur da saerTod, qristianul umaRles centrebTan. minda Cemi
sityva davamTavro solomon brZenis gamoTqmiT: `dasawyisi sibrZnisai ars
SiSi RmrTisa... gulsa Sina saxierisa kacisasa ganisvenebs sibrZne~. yvelas
gilocavT am bednier dRes. RmerTma rwmena, siyvaruli, sibrZne da
sixaruli ar mouSalos Cvens ers. RmerTma dalocos Tbilisis sasuliero
akademiisa da seminariis profesor-maswavleblebi da moswavleni. CvenTan
ars RmerTi~23 uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is saprogramo sityvis Semdeg gamovida Tbilisis
18
sasuliero akademiisa da seminariis reqtori episkoposi zosime (SioSvili),
romelmac mokled mimoixila saqarTveloSi sasuliero ganaTlebis istoria.
aRniSna, rom 1988 wlis 1 oqtombers did erovnul saqmes eyreba safuZveli
`Cven kargad gvesmis is siZneleebi, romelic eklesiam gadaitana warsulSi
da ramac uaryofiTad imoqmeda swavla-ganaTlebaze. amas Tu imasac
davumatebT, rom ganvicdiT sasuliero literaturis naklebobas,
uromlisodac Znelia studentis sulieri ganviTareba da agreTve isic, rom
saRvTismetyvelo literatura qarTul enaze bevri ar aris, gasagebi
gaxdeba yovelive zemoTqmuli. RvTismetyvelebis ganviTareba Tavis mxriv
iTxovs saRvTismetyvelo literaturis Seswavlas, Targmansa da
gamravlebas. saRvTismetyvelo Txzulebebze muSaoba, bunebrivia, saWiroebs
saTanado saRvTismetyvelo terminologiis Seqmnas, rac samwuxarod dRemde
ar gagvaCnia. nebismieri sakiTxis damuSavebisas aucilebelia saRvTo
werilis gamoyeneba. saWiro gaxda misi gadaxedva, teqstis dazusteba,
Sesworeba da gamocema. dagrovda mTeli rigi sakiTxebi, romelnic CvenSi
mxolod umaRles saRvTismetyvelo skolas unda gadaewyvita. aseT skolad
davisaxeT umaRlesi sasuliero saswavlebeli _ akademia, romelmac CvenSi,
ager ukve ramdenime saukunea, Sewyvita arseboba _ es iyo erT-erTi udidesi
amocana, romelic ki odesme qarTul eklesias dausaxavs gadasawyvetad.
dasawyisSi Cven es amocana gvaSinebda da gvakrTobda. ver warmogvedgina,
Cvens patara sasuliero seminariaze didi akademia rogor unda agveSenebina.
Tavis droze bevrs ar sjeroda amis ganxorcieleba, zogs es SeuZleblad
miaCnda da ai, swored am SiSisa da gaurkvevlobis Jams gacxadda
RvTaebrivi WeSmariteba, rom `kacTaTvis SeuZlebeli RvTisTvis SesaZlebel
ars~. WeSmaritad surda ufals qarTuli akademiis daarseba. amas grZnobda
saqarTvelos eklesiis meTauri, kaTolikos-patriarqi, ilia, romelmac es
didi rwmena Cvenc Cagvinerga da dasaxuli miznis misaRwevad agvamoqmeda.
da ai dadga dRe, roca Cveni xalxis didi ocneba realurad iqca...
dRes ar SeiZleba ar gavixsenoT isini, romelnic warsulSi swavla-
ganaTlebis saqmisaTvis iRvwodnen da daSvrnen. isini ver Seeswrnen
dRevandeli Cveni sixarulis dRes. magram gvjera, rom qarTuli akademiis
CamoyalibebiT gamowveul Cvens did sixaruls TavianT zeciur sixaruls
SeuerTeben da am saswavlebels ar moakleben uxilav meoxebasa da
siyvaruls... Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis reqtoratis
saxeliT, minda saswavlo wlis dawyeba mivuloco pedagog-maswavleblebs
da studentebs. yvelas gisurvebT did sulier sixarulsa da warmatebebs.
gansakuTrebiT minda mivmarTo sasuliero akademiis studentebs:
fexbednieri yofiliyaviT, gisurvebT warmatebebs~24
mravalmxriv saintereso iyo misalmeba, romelic warmosTqva
saqarTvelos ssr ministrTa sabWosTan arsebuli religiis saqmeTa
rwmunebulis moadgilem ilia ruruam, man aRniSna `sityva `akademia~
qarTvel kacs ZvelTaganve gacnoebierebuli hqonda mTeli Tavisi SinaarsiT,
radgan Cveni xalxi xangrZlivi da saxelovani istoriis manZilze ar
gveguleba arc erTi didmniSvnelovani xana, rom ar gvqonda msagvsi kerebi,
viTarca dasturi eris mravalkulturobidan gamomdinare aucileblobisa,
19
samwuxarod, Cveni cxovreba xSirad ise miemarTeboda, rom bevri maTganis
Suqi Cagviqro mtrebis auracxelma moZalebam. es ubedureba pirvel rigSi
Tavze atydeboda sasuliero ganaTlebis kerebs rogorc, sakuTriv
saqarTveloSi, aseve mis farglebs gareT mdebare savaneebSi... da ai, dRes
TqvenTan erTad ganvicdiT did sixaruls imis gamo, rom qarTul eklesias
SesaZlebloba mieca kvlav gaiRvivos aseTi kera, amieridan hqondes
sakuTari akademia... arc Tu ise didixnis winaT misi gaxsnis sakiTxis
ubralod dayenebac ki SeuZleblad iTvleboda. arada, Cemi samsaxureobrivi
mdgomareobiT kargad vici, rom saqarTvelos marTmadidebeli eklesiis
dRevandeli saWeTmyrobeli kaTolikos-patriarqis maRal taxtze abrZanebis
pirveli dReidanve sxva mraval keTil ganzaraxulobebTan erTad
eswarfvoda amas... Cveni respublikis gansakuTrebuli mdgomareoba, misi
erovnuli Semadgenlobis siWrele sasuliero pirebisagan moiTxovs
aramarto sakuTari eris istoriis, sasuliero sakiTxis zedmiwevniT Rrma
codnas, aramed pirovnebis donemde amaRlebasac, raTa sakuTari saqmis
dafiqrebuli, taqtiani warmarTviT adgilze ar gamoiwvion raime
gaugebrobani da garTulebani sxva erovnebebisa da religiuri rwmenis
adamianTan urTierTobisasa.
meore, aranakleb mniSvnelovan problemad gvesaxeba Cveni eklesiis
saxisa da donis warmoCena sasuliero moRvaweobis asparezze, rogorc
qveynis SigniT, aseve mis farglebs gareT. yvelani vxedavT, Tu raoden
gaizarda religiuri centrebis kavSir-urTierTobani mTeli msoflios
masStabiT. SeuZlebelia kmayofilebas ar gvgvrides is, rom ase moxSirebul
sxvadasxva masStabis Sekrebebze saqarTvelos eklesiis sityvac ismis. amaSi,
da es aucileblad unda iTqvas gansakuTrebuli roli miuZRvis baton
ilias pirovnebas, imasac mogaxsenebT, rom saqarTvelos eklesiis
avtoritetis warmoCenis tvirTi jerjerobiT mTlianad kaTolikos-
patriarqisa da oriode mRvdelmTavris mxrebze gadadis, sxvebi ki xSirad
gasagebi mizezebis gamo, CrdilSi yofnas arCeven. maSasadame, aucilebelia
mravalmxriv ganaTlebuli, erudirebuli sasuliero piris aRzrdaze
zrunva, romelic axlo momavalSi saqarTvelos eklesias met
pativismcemlebsa da megobrebs SesZens. sasuliero akademiis msmenelTa
pirveli nakadi romelic umaRlesdamTavrebuli xarisxis wiaRidan
gamosulia umetesad, inteligenturi ojaxebis Svilebisgan Sedgeba, gvavsebs
imis imediT, rom isini Rirseulad gaarTmeven Tavs TavianT mowodebas.
aqedanve gacnobierebul pasuxismgeblobas uTuod, ufro gazrdis imis
Segneba, rom maT amieridan mwvrTnel-moZRvrebad gverdiT gveyoleba
akademiis profesor-maswavleblad mowveuli Cveni saukeTeso mecnierebi.
yvelaferi es qmnis garantias, rom qarTuli sasuliero akademia
Rirseulad da pirnaTlad Seasrulebs Tavis misias~25. Tbilisis sasuliero
akademiasTan mWidro TanamSromlobis survili gamoTqva Tsu reqtorma
akademikosma nodar amaRlobelma, romelmac aRniSna: ,,dRes, samecniero-
teqnikuri revoluciis epoqaSi, rodesac bevri ram mimarTulia iqiTken, rom
adamiani daiTrgunos, dakargos individualoba da lamis dayvanili iqnas
WianWvelis donze. Tbilisis universitetsa da sasuliero akademias bevri
20
saerTo problema aqvs gadasawyveti. Cven mzad varT am
TanamSromlobisaTvis. Cveni profesor-maswavleblebi mzad arian TavianTi
wvlili gaiRon am TanamSromlobis srulyofisaTvis~26. sasuliero
akademiis proreqtorma profesorma giorgi cincaZem aRniSna: `dRes
sasuliero akademiis leqtorebad mowveulni arian Cveni universitetis
saukeTeso warmomadgenlebi. da isini movidnen akdemiaSi, ise rogorc
brundebian mSobliur kerasTan ucxoobaSi xangrZlivi xetialis Semdeg,
rogorac SeSfoTebulni, TiTqos da SeSinebulnic ki. da swored es
SiSnarevi sixarulia imis Tavdebi, rom saqarTveloSi kvlav ganxldeba
saukuneTa winaT gawyvetili tradicia, aRsdgeba eris istoriuli
mTlianoba. saqarTvelos eklesiaSi ar gaciebula keria. igi mudam enTo. es
saswaulia, magram faqtia: viRac inaxavda cecxls, inaxavda warsuls, eloda
dilis dadgomas da eloda uZReb Svilebs. es dilac dadga keTili iyos
misi naTeli~27 profesorma zurab kiknaZem gaixsena: `am samocdaaTi wlis
winaT uwmidesma da unetaresma kirionma akurTxa qarTuli universiteti,
qarTvel swavlul eriskacTa ZalisxmeviT Seqmnili es kurTxeva dRemde
adgas mis gumbaTs, romelic warmoadgenda taZris gumbaTs, aramxolod
mecnierebis taZrisa. es kurTxeva Cvenamde modis im bneli wlebis wiaRi da
bneli. igi ver ewia mis naTels. universitetis aRzrdilni sxva rom ar iyos
ra, movaleni arian monawileoba miiRon sasuliero akademiis SeqmnaSi,
razec kirion kaTolikosis xanaSi da miTumetes, mis Semdeg, ocnebac ki
Zneli iyo. dRes es ocnebac aRar aris, dRes igi sinamdvilis faqtia sxva
sasixarulo faqtebTan erTad. Tu odesme Cveni eklesiis mRvdelmaTavarni
ocnebobdenen akademiis aRdgenaze saqarTveloSi, Cven dRes ganvicdiT,
vgrZnobT maT sasoebas isinic uerTdebian dRevandel sixaruls~28
kinoreJisorma rezo CxeiZem aRniSna: `me Rrmad mrwams, rom am keridan
wamosuli sulieri nakadi iqneba Cveni xatobis is gawmenda da amaRleba,
romelic didi xania gvenatreba da romelis gareSec arseboba aRar
SeiZleba~29 akademiis pirvel kurselma T. dedabriSvilma ganacxada `Cven,
qarTuli sasuliero akademiis momaval studentebs, mTeli arsebiT
Segnebuli gvaqvs, rom akademiaSi gamocdis Cabareba jer saqme ar aris,
aramed misi dasawyisia da igi mxolod maSin dagvirgvindeba warmatebiT,
Tuki mTel ZalRones da dros mis `samsxverploze~ uangarod SeswiravT-
sadideblad RvTisa da sasargeblod moyvasisa~30. sasuliero akademiam bina
daido sionis sapatriarqo taZris win mdebare samsarTulian istoriul
SenobaSi. sasuliero akademiis pirvel nakadSi Cairicxa 15 studenti.
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
locva-kurTxeviT sasuliero akademiisa da seminariis pedagogebad mowveul
iqnen: arqimandriti rafaeli (karelini)-(Zveli slavuri, asketika)
profesorebi: mariam lorTqifaniZe-(saqarTvelos istoria) zaza aleqsiZe
(saqarTvelos eklesiis istoria), zurab kiknaZe (Zveli aRTqma), zurab
sarjvelaZe (Zveli qarTuli ena), revaz baramiZe (qarTuli literaturis
istoria), docentebi: mRvdeli daviT SiolaSvili (mitropoliti dimitri
SiolaSvili) (homeletika, liturgika), Tengiz zaldastaniSvili (inglisuri
ena), Tamar mesxi (berZnuli ena), arCil baqraZe (eTika), revaz siraZe
21
(qristianuli esTetikis istoria), zaza sxirtlaZe (xelovnebis istoria),
sergo vardosniZe (saqarTvelos istoria), konstantine gerasimovi (rusuli
ena da literatura), laura grigolaSvili (Zveli qarTuli litraturis
istoria), ediSer WeliZe (patrologia), leri mWedliSvili (logika), marine
CitaSvili (fsiqologia), gvanca koplataZe (bizantologia), giorgi eZgveraZe
(saeklesio samarTali), vladimer sabiaSvili (dekanozi giorgi sabiaSvili)
(zogadi saeklesio istoria). mRvdlebi: daviT daTuaSvili (zneobrivi
RvTismetyveleba), maswavleblebi: robert CaCava (aramarTmadidebeli
eklesiis istoria), andria boroda (araqristianuli religiis istoria),
nodar kiknaZe (galoba). iyvnen skeptikosebic, romelTac ar sjerodaT
sasuliero akademiis samecniero SesaZleblobebisa, magram yvela
winaaRmdegoba misi uwmidesobis ZalisxmeviT gadalaxul iqna.
XX saukunis 80-iani wlebidan sabWoTa kavSirSi rTuli socialur-
politikuri viTareba Seiqmna. sabWoTa imperiis SenarCunebis da
gakeTilSobilebis survilma sabWoTa kavSiris politikuri xelmZRvaneloba
mixeil gorbaCovis meTaurobiT im gadawyvetilebamde miiyvana, rom
aucilebeli iyo arsebul problemebze daufaravad msjeloba-kamaTi,
romelic `perestorikis, gardaqmna-ganaxlebis~ saxeliT Sevida istoriaSi.
sabWoTa kavSirSi arsebulma problemebma salonuri saubrebidan presasa da
televiziaSi xmamaRal diskusiaSi, Semdeg quCis aqciebSi gadainacvla.
daiwyo warsulis gadafasebis mtkivneuli procesebi, romlebmac xSir
SemTxvevaSi umarTavi saxe miiRo. saqarTveloSi daiwyo erovnul-
ganmanTavisuflebeli moZaraobis axali aRmavloba. 1988 wlis noembris
masobrivi saproteso aqciis muxti gadaedo yvelas. es procesebi
metnaklebad aisaxa axladdaarsebul sasuliero akademiazec...
1989 wlis 8 Tebervals Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis
reqtorad uwmidesisa da unetaresis ilia II-is locva-kurTxeviT dainiSna
sionis sapatriarqo taZris winamZRvari, protopresviteri giorgi
(gamrekeli), romelsac urTules viTarebaSi mouwia saswavleblis
xelmZRvaneloba. politikuri procesebi kidev ufro gamZafrda 1989 wlis 9
aprilis cnobili movlenebis Semdeg, Tbilisi da mTeli saqarTvelo
gadaiqca masobrivi gaficvebisa da mitingebis asparezad. adamianebma
daijeres, rom qarTveli eris erovnuli da saxelmwifoebrivi problemebis
mogvareba mxolod am gziT iyo SesaZlebeli. umaRles saswavlebebsa da
saSualo skolebSi TiTqmis CaSlili iyo saswavlo procesi, miuxedavad
imisa, rom sasuliero akademiis profesor-maswavleblebs erTxans TiTqmis
ar hqondaT xelfasebi. maTi umravlesoba grZnobda pasuxismgeblobas
sasuliero akademiis, Cveni eris winaSe da enTuziazmiT agrZelebda
muSaobas. sasuliero akademiasa da seminariaSi ar Sewyvetila saswavlo
procesi. 1990 wlis seqtembridan uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT sasuliero
akademiasTan gaixsna ori axali fakulteti: qristianuli xelovnebisa da
qristianuli anTropologiisa, sadac vaJebTan erTad gogonebsac miecaT
ganaTlebis miRebis saSualeba. qristianuli xelovnebis fakultetze
sasawavlo programa moicavs msoflio xelovnebis, qarTuli xelovnebis
22
istoriis problematikas. programebis Sedgenasa da saswavlo procesSi
Tavidanve CaerTnen maRali kvalifikaciis specialistebi saqarTvelos
mecnierebaTa akademiis qarTuli xelovnebis istoriis institutidan,
Tbilisis saxelmwifo universitetis xelovnebis kaTedridan, Salva
amiranaSvilis saxelobis xelovnebis muzeumidan. fakultetze
gansakuTrebuli yuradReba eTmoba xelovnebis nawarmoebis mxatvrul
analizs, qarTuli xelovnebis istorias. Teoriul swavlebasTan erTad
studentebisaTvis muSaobs xatweris, Targmnis, Teqa-gobelinis Semswaveli
jgufebi. garda saleqcio kursebisa xelovnebaTmcodneobis fakultetis
studentebi praqtikas gadian muzeumebSi, uSualod monawileoben
istoriuli eklesia-monastrebis aRdgena-restavraciaSi.
qristianuli anTropologiis fakultetis Seqmna ganapiroba iman, rom
1989-1990 saswavlo wlidan saqarTvelos zogadsaganmanaTleblo saSualo
skolisa da umaRles sawavlebelebSi savaldebulo saganTa nusxaSi
Setanil iqna religiur saganmanaTleblo sagani qristianuli religiis
istoria. am profilis specialistebis naklebobis dros sasuliero
akademiis qristianuli anTropologiis specialobis kursdamaTavrebulT es
xarvezi unda SeevsoT.
sasuliero akademiaSi Seiqmna samecniero sabWo, daiwyo sasuliero
akademiis samecniero-saRvTismetyvelo Sromebis gamocema (1999 wlidan).
1993 wlis 19 ivlisidan 2003 wlis 1-ianvridan Tebervlamde sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesisa da unetaresis ilia II-is
locva-kurTxevis Tbilisis sasuliero akademiis da seminariis reqtori iyo
mitropoliti abraami (garmelia). am dros sasuliero akademiam da
seminariam axal warmatebebs miaRwia rogorc saswavlo procesis
srulyofis, aseve sasuliero saswavleblisa da saero umaRlesi
saswavleblebis urTierTobis, samecniero muSaobis, akademiis
administraciuli struqturis, saswavlo-samecniero kaTedrebis
Camoyalibebis TvalsazrisiT. momTxovneloba da yuradRebianoba rogorc
profesor-maswavleblebis, aseve studentebis mimarT sasuliero akademiasa
da seminariaSi SemoqmedebiT atmosferos qmnida. uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT,
meufe abraamis brZanebiT 1994 wlidan qristianuli xelovnebaTmcodneobisa
da qristianuli anTropologiis fakultetebis bazarze Seiqmna Tbilisis
sasuliero akademiasTan arsebuli saRvTismetyvelo instituti. 1994 wlis 2
agvistos sasuliero akademiaSi gaixsna saqarTvelos istoriis kaTedra
romlis gamged dainiSna profesori sergo vardosaniZe. 1998 wels gaixsna
saRvTismetyvelo kaTedra romlis gamged profesori ediSer WeliZe
dainiSna, xelovnebaTmcodneobis kaTedris gamged ki profesori zaza
sxirtlaZe. qarTuli enisa da literaturis kaTedris gamged profesori
griver farulava. 2000 wels enebis kaTedris gamge iyo maia axvlediani.
amJamad ucxo enebis kaTedras ganagebs profesori iuri mosiZe, 2006
wels gaixsna religiaTmcodneobis kaTedra. gamge profesori lela xaCiZe.
sasuliero akademiasa da seminariaSi, saRvTismetyvelo institutSi
gansakuTrebuli yuradReba mieqca sakurso da sadiplomo namuSevrebis
23
momzadeba-dacvas. uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqi saswavlo wlis bolos yovelTvis eswreba diplomebis dacvas da
axdens namuSevarTa Sefasebas. 1998 wlidan sasuliero akademiam daiwyo
gamocema gazeTisa romelsac erqva `Tbilisis sasuliero akademia da
seminaria,~ romelmac iarseba 2000 wlamde, xolo 2004 wels Tbilisis
sasuliero akademiisa da seminariasTan arsebulma saRvTismetyvelo
institutma ganaaxla sasuliero akademiis gazeT `klite daviTisi~ gamocema.
sasuliero akademiis, seminariisa da saRvTismetyvelo institutis
miRwevebze ufro dawvrilebiT mogviTxrobs is angariSebi, romelnic
sasuliero akademiis dafuZvnebis aTi wlisTavze gakeTda 1998 wlis
oqtomberSi. miuxedavad imisa, rom aTi weli arc is bevria istoriisaTvis.
uwmidesisa da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia
II-is locva-kurTxeviT gadawyda sazeimoT aReniSnaT es TariRi, magram es ar
unda yofiliyo mxolod sazeimo aRniSvna, aramed im miRwevaTa da
naklovanebaTa Cvenebac, romelic aTi wlis ganmavlobaSi gaiara Tbilisis
sasuliero akademiam.
1998 wlis 5 noembers sapatriarqoSi Catarda Tbilisis sasuliero
akademiis aTi wlisTavisadmi miZRvnili saiubileo samecniero konferencia,
romelic Sesavali sityviT gaxsna uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqma ilia II-em. man aRniSna, rom akademiis
daarsebis saiubileo TariRi mniSvnelovania Cveni eris cxovrebaSi `Cemi
patriarqobis dros me araerTxel davayene sakavSiro mTavrobis winaSe es
sakiTxi, magram... da ai, aTi wlis win kidev erTxel dadaga es sakiTxi. mis
dadebiTad gadawyvetaSi didi roli Seasrula saqarTvelos respublikis
religiis saqmeTa rwmunebulma anzor wiklaurma. iyo raRac gaurkveveli
mdgomareoba moskovi ambobda Tanaxma iyo Tbilisis Tanxmobis SemTxvevaSi,
saqarTvelos mTavrobac igives acxadebda, am dros anzor wiklaurma
gamoiCina didi vaJkacoba, igi istorikosi iyo da kargad esmoda, ramdenad
mniSvnelovani iyo sasuliero akademia saqarTvelos eklesiisaTvis. man
acnoba moskovSi, rom saqarTvelos xelisufleba Tanaxmaa da saqarTvelos
xelisuflebas, rom sakavaSiro mTavroba Tanaxmaa. am saocar da gaugebar
viTarebaSi moxda sasuliero akademiis gaxsna... es ambavi moedo sruliad
saqarTvelos, magram mravali skeptikurad Sexvda. sasuliero akademias
sWirdeboda profesor-maswavleblebi isini ki ar Canda... magram wminda
sinodi, samRvdeloeba da morwmune mrevli imediT Sexvda da es imedi,
madloba ufals, gamarTlda... mTelma msofliom gaigo, rom saqarTveloSi
funqcionirebs Tbilisisa da gelaTis sasuliero akademiebi. ai, dRes Cven
avRniSnavT am akademiis aTi wlisTavs. aTi wlisTavi TiTqos ar aris didi
TariRi, magram am aTi wlis ganmavlobaSi gakeTda Zalian bevri... RmerTma
dalocos Tbilisi sasuliero akademia da RmerTma gaaZlieros igi
sulierad da akademiurad~31. sasuliero akademiis reqtorma meufe abraamma
vrclad isaubra umaRlesi sasuliero ganaTlebis tradiciebze, rogorc
sazRvargareTis qristianul centrebSi, aseve saqarTveloSi da am
tradiciis gagrZelebad miiCnia Tbilisis sasuliero akademia, romelic
`mowodebulia saqarTvelos marTmadidebeli eklesiisaTvis moamzados
24
samecniero da pedagogiuri kadrebi.~ dReisaTvis mas mWidro urTierToba
aqvs sazaRvargareTis marTmadidebel saswavleblebTan da organizaciebTan,
kerZod, marTlmadidebeli saswavleblebis saerTaSoriso organizacias
sindesmosTan, aTenis, Tesalonikis, buqarestis universitetebTan. parizis
wminda sergis saxelobis saRvTismetyvelo institutTan, moskovisa da
sankt-peterburgis sasuliero akademiebTan... Tbilisis sasuliero akademia
aqtiurad TanamSromlobs saero umaRles saswavleblebTan... Rrmad gvwams,
rom qarTvel sazogadoebasTan, inteligenciasTan TanamSromlobiT akademia
momavalSi kidev ufro metad aRorZindeba, mecnierebiT da sulierebiT
saRvTo madlSi dawinaurebuli da warmatebuli, macxovris ukvdav
codnasTan ziarebiT, Tavis sikeTes, mis didebas gareTac ganfens, raTa
yvelas uwinamZRvros im macxovnebeli madlis Secnobisaken, romlis gareSe
umecreba da wyvdiadi sufevs.~32 sasuliero akademiis daarsebis aTi
wlisTavi uwmidessa da unetaress sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patrarqi ilia II-is miuloces saqarTvelos parlamentis Tavmjdomarem
zurab Jvaniam, Tbilisis universitetis reqtorma akademikosma roin
metrevelma, sulxan-saba orbelianis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
pedagogiuri universitetis reqtorma profesorma vaxtang sarTaniam,
saqarTvelos mecnierebaTa akademiis prezidentma albert TavxeliZem,
saqarTvelos janmrTelobis dacvis ministrma avTandil jorbenaZem.
sasuliero akademiis reqtorisa da didi sabWos gadawyvetilebiT 1999 wlis
16-18 noembers saqarTelos sapatriarqoSi gaimarTa sasuliero akademiis
didi sabWos sazeimo sxdoma, profesor-maswavlebelTa da studentTa
samecniero konferencia. am konferenciam sruliad warmoaCina is miRwevebi
da momavalSi gadasaWreli problemebi, romelic Tbilisis sasuliero
akademiis winaSe idga. uwmidesma da unetaresma sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqma daloca sasuliero akademiis studentebi, profesor-
maswavleblebi da aRniSna: `aTi weli gavida im dRidan, rac rva saukunis
Semdeg saqarTveloSi amoqmedda sasuliero akademia. dRes saqarTveloSi
mravali umaRlesi saswavlebeli funqcionirebs, magram am akademias
gamorCeuli adgili uWiravs maT Soris. misi mizani iyo da aris
mecnierebisa da rwmenis daaxloeba, rasac udidesi mniSvneloba eniWeba,
Cvens droSi.~33
Tbilisis sasuliero akademiis, seminariisa da saRvTismetyvelo
institutis mier aTi wlis manilze gaweuli muSaobis Sesaxeb vrceli
moxseneba gaakeTa sasuliero akademiis reqtorma, mTavarepiskoposma
abraamma, romelmac aRniSna: `Cvens saswavlebels daarsebis dRidan
funqcionireba uwevs uaRresad rTul da gardamaval periodSi, rodesac
dasrulda eklesiis totaluri devna, magram saxelmwifosa da sazogadoebas
jer kidev bolomde ar aqvs gaazrebuli eklesiis roli da adgili.
Tanamedrove saqarTveloSi mimdinareobs eklesiisa da monastrebis
intensiuri mSenebloba, eklesiis mrevli dRiTidRe izrdeba, dRes saWiroa
gansakuTrebiT Tavadebuli Sroma eklesiisaTvis aucilebeli sasuliero,
pedagogiuri da samecniero kadrebis mosamzadeblad... religiisa da
sarwmunoebis swavla abstraqtulad, saxelmZRvaneloebiT SeuZlebelia,
25
amdenad eklesiurobis, liturgikul cxovrebaSi Sesvlis gareSe ar
arsebobs religiuri ganaTleba. eklesiis saidumloebebSi monawileobis
gareSe ar arsebobs RvTaebrivi madliereba. eklesiis devnis dros, roca ar
arsebobda marTlmadidebluri ganaTlebis sistema, ar gamoicemoda saWiro
saRvTismetyvelo literatura, ikrZaleboda sajaro qadageba, swored
liturgia inaxavda marTlmadidebel sarwmunoebas, swored saeklesio
saidumloebis meSveobiT uCvenebda eklesia misadmi mtrul
damokidebulebaSi myof da misgan gaucxoebul samyaros Tavis uZlevelobas
da maradiulobas... saswavleblis saxelwodeba-sasuliero akademia
gansazRvravs Cveni muSaobis umTavres prioritets studentTa eklesiurobis,
codnis da sulierebis donis amaRlebas... maRali sulierebis miRweva
erTobrivi Zalisxmevis gareSe SeuZlebelia.. sulierebis umTavresi
maCvenebelia studentTa da kursdamTavrebulTa mzadyofna, Rirseulad
imsaxuron iq, sadac yvelaze metad sWirdeba eklesias...~ meufe abraami Seexo
miRwevebsa da naklovanebebsac, man aRniSna, rom mosagvarebelia
saswavleblis materialur-teqnikuri bazis sakiTxi, studentTa kontigentis
gazrdis gamo igrZnoba farTis simcire, mosagvarebelia biblioTekis,
studentTa satrapezos, profesor-maswavlebelTa xelfasebis sakiTxebi.
arsebuli sirTulis miuxedavad studentTa momzadebis done TandaTan
maRldeba~34... meufe abraami Seexo sasuliero akademiaSi samecniero-
kvleviTi muSaobis sakiTxebs, daayena sasuliero akademiaSi sadisertacio
sabWos Seqmnis sakiTxi saRvTismetyvelo mecnierebis Semdeg dargebSi:
1.RvTismetyveleba, 2.eklesiis istoria, 3.qristianuli xelovneba. sasuliero
akademiis kaTedrebis mier Sesrulebuli da momavalSi gadasaWreli
problemebis Sesaxeb isaubres: saqarTvelos istoriis kaTedris gamgem _
profesorma sergo vardosaniZem, RvTismetyvelebis kaTedris gamgem _
profesorma ediSer WeliZem, xelovnebaTmcodneobis kaTedris gamgem _
profesorma zaza sxirtlaZem. sasuliero akademiasa da seminariaSi
Catarebuli pirveli leqciebi gaixsenes: akademikosma mariam lorTqifaniZem,
profesorebma: dimitri TumaniSvilma, revaz baramiZem. sasuliero akademiis
kursdamTavrebulma, proreqtorma dekanozma giorgi zviadaZem aRniSna: `me
rogorc sasuliero akademiis kursdamTavrebuls akademiasTan bevri ram
makavSirebs, saTqmelic Zalian bevri maqvs, Tumca vici, rom SeuZlebelia im
gancdis srulad gamoTqma, rac codnis am didebul taZars ukavSirdeba.
mxolod axla vicnobiereb srulad, Tu ra mZime iqneboda CemTvis akademiis
kedlebSi gatarebuli wlebis gareSe cxovreba, sadac swavla da miTumetes,
pedagogoba udidesi pativi da pasuxismgeblobaa yvela qarTveli
marTlmadidebeli qristianisaTvis. usazRvrod madlieri var RvTis, rom es
pativi mec mxvda wilad. gulwrfelad mjera, rom dRes ukve SesamCnevad
warmatebuli Tbilisis sasuliero akademia momavalSi kidev ufro
waremateba da aRorZindeba, rac erisa da beris erToblivi ZalisxmeviTa da
mxolod TanamSromlobiT gaxdeba SesaZlebeli~35
Tbilisis sasuliero akademiasa da seminariaSi didi yuradReba eqceva
studentTa da profesor-maswavlebelTa samecniero-kvleviT muSaobas.
akademiis profesor-maswavlebelTa ZalebiT Catarda qristianobis
26
ocsaukunovan iubilisaTvis miZRvnili sami saerTaSoriso konferencia,
wminda ilia marTlis dabadebidan 160 wlisTavisadmi miZRvnili samecniero
konferencia. akademiis profesor-maswavlebelTa samecniero konferenciebi
mieZRvna: qarTl-kaxeTis mefis erekle II gardacvalebidan 200 wlisTavs,
uwmindesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
kirion II gardacvalebidan 80 wlisTavs, saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis uwmindesi da unetaresebi ilia II aRsaydrebis 20- da 30 wlis
saiubileo TariRebs, saqarTvelos marTlmadidebeli samociqulo eklesiis
avtokefaliis aRdgenis 90 wlisTavs. 2004 wlis 4 ivnisidan 2005 wlis
dasawyisamde uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is locva kurTxeviT sasuliero akademiis reqtori iyo
axalcixisa da tao-klarjeTis mTavarepiskoposi Teodore (WuaZe). urTules
pirobebSi mouxda meufe Teodores reqtoris movaleobis Sesruleba. am
dros mTeli rigi arasamTavrobo organizaciebi `liberalizmisa da
demokratiuli Rirebulebis lozungebiT~ daupirispirdnen saqarTvelos
marTlmadidebel samociqulo eklesias, Tbilisis sasuliero akademias,
isini cdilobdnen studentebSi dasayrdenis mopovebas da dapirispirebis
inspirirebas sasuliero akademiaSi~. uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqma sworad Seafasa ra Seqmnili viTareba
`axal reformatorebs~ am sityvebiT mimarTa `Tu pirovnebas, xalxs,
saxelmwifos ar aqvs swori religiuri da erovnuli ideologia,
liberalizmi aucileblad mtrebis sasargeblod imuSavebs da Sinaganad
daangrevs qveyanas. is ubiZgebs sazogadoebas fsevdodemokratiisa da cru
Tavisuflebisaken, gaaufasurebs erovnul Rirebulebebs, daarRvevs formasa
da Sinaarss sazogadoebrivi cxovrebisas~36 sasuliero akademiis profesor-
maswavleblebma akademiisaTvis Seqmnil rTul viTarebaSi miiRes
gadawyvetileba eTxovaT uwmindesisa da unetaresisaTvis Tavis srul
mfarvelobaSi aeyvana akademia da exsna gansacdelisagan. uwmidesi da
unetaresi daTanxmda profesor-maswavleblebs da Tavis xelSi aiRo
akademiis marTva-gamgeoba. 2005 wlis ianvridan yoveldRe patriarqis
samuSao dRe iwyeba diliT sasuliero akademiis studentebTan, profesor-
maswavleblebTan SexvedriT. patriarqis locva- kurTxeviT sasuliero
akademiaSi ewyoba studentTa da profesor-maswavlebelTa samecniero
konferenciebi, SemoqmedebiTi saRamoebi. mniSvnelovania Sexvedrebi qarTuli
mecnierebis, kulturis, SemoqmedebiTi inteligenciis warmomadgenlebTan.
akademiam umaspinZla poetebs: ana kalandaZes, muxran maWavarians, rezo
amaSukels, lia sturuas, mweral guram doCanaSvils, reJisor rezo CxeiZes,
akademikos SoTa nadiraSvils, profesor baCana bregvaZes, profesor bondo
arvelaZes, gaimarTa saintereso diskusiebi qarTuli mwerlobis, kulturis
aqtualur problemebze. globalizaciis rTul winaaRmdegobriv epoqaSi,
rodesac realuri safrTxe emuqreba qarTveli xalxis mravalsaukunovan
erovnul Rirebulebebs sasuliero akademiis, seminariisa da
saRvTismetyvelo institutis saswavlo programebi, saswavlo procesebi
erovnul RirebulebaTa dacvas da ganmtkicebas emsaxureba.
27
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis locva-kurTxeviT 2005-2006 wlebSi sasuliero akademiasTan
arsebuli RvTismetyvelebis instituts daemata ramdenime specialoba: 1.
galobis umaRlesi skola, romelsac xelmZRvanelobs saqarTvelos saxalxo
artisti anzor erqomaiSvili. galobis skolis mizania qarTuli xalxuri
simRerebis, saeklesio sagaloblebis maRal doneze Seswavla da
popularizacia 2. dekoratiuli xelovnebis instituti, romelsac
xelmZRvanelobs cnobili dekoratori zurab SevardnaZe. fakulteti
amzadebs mebaRe-dekoratorebs 3. mowyalebis debis instituti, romelsac
xelmZRvanelobs profesori, arqimandriti adami (vaxtang axalaZe).
mowyalebis debis instituti 1917 wlis Semdeg aRar arsebobda. am
institutis aRdgeniT didi saqme keTdeba. mowyalebis debi saavadmyofoebSi
imuSaveben, isini uSualod mkurnalobis procesSi ar Caerevian, magram
daexmarebian, avadmyofebs, sulierad gaamxneveben maT. 4. xatweris,
restavraciisa da gamoyenebiTi xelovnebis fakulteti, romelsac
xelmZRvanelobs dekanozi ioseb vaniZe. 2006 wlidan fakultetze gaixsna
minanqrisa da Wedurobis, 2007 wlidan mozaikis specialobebi. Tbilisis
sasuliero akademiis gaxsna iyo pirveli macne saqarTveloSi sasuliero
umaRlesi ganaTlebis istoriuli tradiciebis aRorZineba-ganviTarebisa.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi, Teologiis doqtori,
saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis akademikosi, saqarTvelosa
da sazRvargareTis mravali umaRlesi saswavleblis sapatio profesori
Tvlis, rom Tanamedrove sasuliero piri unda iyos mravalmxrivi
ganaTlebis adamiani, raTa man moaxerxos saocrad gamiwierebuli
adamianebis dabruneba sulier samyaroSi. ganaTleba aucileblad unda
efuZnebodes erovnul tradiciebs, erovnul Rirebulebebs `rogorc
adamianisaTvis miwieri survilebiT gataceba aris didi codva da uazroba,
aseve uazrobaa saxelmwifo institutebis Semofargvla marto yofiTi
problemebiTa da miwieri sakiTxebiT. Tu xelovnebas surs, ar Caeflos
amaoebis WaobSi da ar unda sazogadoebis wevrebi gawiros umizno
yofisaTvis, mas yovelTvis da yovel saqmeSi caTa sasufeveli unda hqondes
yvelgan da yvelaferSi, qristianuli cxovrebis wesis damkvidrebas unda
cdilobdes aseTi saxelmwifoa sicocxlisunariani, suliT Zlieri da
gautexeli. aucilebelia, rom saqarTvelos, rogorc Zvelma qristianulma
saxelmwifom ixelmZRvanelos qristianuli eTikiT da aaSenos erovnuli
saxelmwifo Cveni tradiciebisa da marTlmadideblur sarwmunoebaze
dayrdnobiT~37
uwmindesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is RvawliT 1995 aRsdga gelaTis sasuliero akademia,
daarsda wminda gabriel episkoposis saxelobis sasuliero seminaria
(reqtori quTaTel-gaenaTeli mitropoliti kalistrate margalitaSvili).
misi uwmindesoba Tvlis, rom wminda mefe daviT aRmaSeneblisaTvis gelaTis
akademia `sxva aTinai da meore ierusalimi~ marto sasuliero profils ar
gulisxmobda. iq saero mecnierebebis dargebic warmatebiT viTardeboda,
amitom saWiro iyo iseTi samecniero dawesebulebebis Seqmna, romelic
28
saero da sasuliero mecnierebis gamaerTianebeli iqneboda. 1995 wlis 25
maiss saqarTvelos prezidentis, eduard SevardnaZisa da sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesi da unetaresi ilia II-is
erToblivi brZanebiT `qarTuli enisa da sruliad saqarTvelos
mosaxleobis sulieri da zneobrivi amaRlebisa da misi inteleqtualuri
ganviTarebiosaTvis~ q. quTaisSi daarsda gelaTis mecnierebaTa akademia.
misi prezidenti 2007 wlamde iyo akademikosi magali Todua, 2007 wlidan
akademikosi mixeil qurdiani...
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis locva-kurTxeviT sasuliero saswavleblebi funqcionirebs
axalcixeSi, gorSi, baTumSi, foTSi. eparqiebSi aris sasuliero gimnaziebi...
uwmidesis locva-kurTxeviT da wmida sinodis 2008 wlis ivnisis ganCinebiT
yvela moqmed eklesiasTan unda daarsdes samrevlo skolebi, romelnic
axalgazrdobas Seaswavlis qristianul sarwmunoebas, saqarTvelos
istorias, qarTul literaturas. uwmidesi da unetaresi Tvlis, rom
sasuliero saswavleblebis programebi, saxelmZRvaneloebi, saswavlo
procesi imgvarad unda warimarTos, romelic axalgazrdebs miscems wignze
damoukidebeli muSaobis unar-Cvevebs, Rrma azrovnebas, faqtebisa da
movlenebis analizs.
Tbilisis sasuliero akademiis reqtorati da samecniero sabWo 2002
wlis 14 oqtombris saxelmwifosa da eklesias Soris dadebuli
konstituciuri SeTanxmebidan gamomdinare amuSavebs sasuliero akademiaSi
sadisertacio sabWos debulebas, romelic gaiTvaliswinebs saxelmwifos
mier nakisr valdebulebas, raTa akademiis mier miniWebuli xarisxi iyos
gaTanabrebuli saero samecniero sabWos xarisxTan, aseve moxdes sasuliero
akademiis, seminariisa da saRvTismetyvelo institutis mier gacemuli
diplomebis saxelmwifosagan aRiareba. uwmidesisa da unetaresis
ZalisxmeviT ganmtkicda sasuliero akademiis materialur-teqnikuri baza,
gaizarda misi dafinanseba, profesor-maswavlebelTa xelfasebi, Sors ar
aris is dro, rodesac Tbilisis sasuliero akademia, seminaria da
saRvTismetyvelo institutis specialobebi vakeSi istoriuli sasuliero
seminariis aRdgenil SenobaSi gadava.
1963 wlis oqtomberSi, rodesac mcxeTaSi sasuliero seminariis
winamorbedi-saRvTismetyvelo kursebis gaxsna da 4 msmenelis Caricxva
saqarTvelos marTmadidebeli samociqulo eklesiisaTvis istoriul
movlenad Sefasda... 1988 wels sasuliero akademiaSi 15 studenti Cairicxa...
2007-2008 saswavlo wels sasuliero akademiaSi, seminariasa da
saRvTismetyvelo institutSi 1500-ze meti studenti swavlobda, xolo
mosamzadebel ganyofilebaze 400-ze meti. es mSrali statistika mravlis
mTqmelia. saqarTvelos mosaxleobam, qarTvelma axalgazrdobam irwmuna
sasuliero akademiisa da seminariis, saRvTismetyvelo institutis
avtoriteti da mniSvneloba. qarTuli sasuliero ganaTlebis aRorZineba da
ganviTareba dakavSirebulia uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is saxelTan. Tbilisis
sasuliero akademia oci wlis gaxda. oci weli istoriisaTvis arc ise
29
bevria, magram is, rac uwmidesisa da unetaresis ilia II-is ZalisxmeviT am
oci wlis ganmavlobaSi gakeTda sasuliero ganaTlebis aRorZinebisa da
ganviTarebisaTvis STambeWdavia...
2009 wlis 23 oqtombers uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT sasuliero
akademiisa da seminariis reqtorad dainiSna protopresviteri giorgi
zviadaZe.
IV mcxeTis sasuliero seminariis damaarsebelni, reqtorebi, Tbilisis
sasuliero akademiis, seminariis da saRvTismetyvelo institutis reqtorebi
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da unetaresi efrem II
(1960-1972w.w)
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
efrem II, eriskacobaSi grigol Sios Ze sidamoniZe daibada 1896 wlis 19
oqtombers goris mazris sofel doesSi soflis medaviTnis ojaxSi. 1904-1912
wlebSi swavlobda goris sasuliero saswavlebelSi, romlis warCinebiT
damTavrebis Semdeg saswavleblis direqciis rekomendaciiT Cairicxa
Tbilisis sasuliero seminariaSi. 1918 wels igi Cairicxa Tbilisis
saxelmwifo universitetis sibrZnismetyvelebis fakultetze, sadac ismenda
ivane javaxiSvilis, akaki SaniZis, korneli kekeliZis, grigol wereTlis,
Salva nucubiZis, dimitri uznaZis, giorgi CubinaSvilis leqciebs. 1922 wlis
17 ianvars grigol sidamoniZe berad aRikveca efremis saxeliT da
specialuri gancxadebiT mimarTa universitetis reqtors ivane javaxiSvils,
rom tovebda universitetis studentobas. 1923 wlis 14 ianvars sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis droebiT movaleobis Semsruleblis
episkoposs qristefores (cicqiSvili) locva-kurTxeviT xeldasmul iqna
ierodiakvnad, Semdeg mRvdelmonazonad, imave wlis 4 ivliss dajildovda
oqros jvris tarebis uflebiT. qveyanaSi Seqmnili urTulesi viTarebis
miuxedavad (agresiuli aTeizmi, eklesia-monastrebis ngreva, sasuliero
pirebis devna), mRvdelmonazoni efremi moRvaweobda SiomRvimis monasterSi.
1925 wlis 22 oqtombers uwmidesisa da unetaresi ambrosis locva-kurTxeviT
aRyvanil iqna arqimandritis xarisxSi da dainiSna borCalos mazris
mTavarxucesad da didi gomarleTis mrevlis mRvdlad. 1927 wlis martSi
arqimandriti efremi gadmoyvanil iqna mcxeTa-Tbilisis eparqiis
qorepiskoposad. imave wlis 26 marts saqarTvelos marTlmadidebeli
eklesiis droebiTi mmarTvelobis Tavmjdomaris mitropolit qristefores
mier aRyvanil iqna episkoposis xarisxSi da Cabarda alaverdis eparqia. 1929
wlis 5 ianvars alaverdis eparqiaSi Seqmnili umZimesi viTarebis gamo
(gaauqmes TiTqmis yvela moqmedi eklesia, iWerdnen sasuliero pirebs,
mRvdelmTavars akrZaluli hqonda Tavisufali gadaadgilebis ufleba)
30
dabrunda TbilisSi. 1930 wlis 24 oqtombers dainiSna urbnisis eparqiis
droebiT mmarTvelad, 1931 wlis ianvridan Tbilisis navTluRis eklesiis
droebiT winamRvrad.
1932 wlis 13 oqtombers uwmidesi da unetaresi kalistrates locva-
kurTxeviT dainiSna urbnisis eparqiis mmarTvelad da goris sakaTedro
taZris winamZRvrad... 1937 wlis 10 dekembers episkoposi efremi antisabWoTa
samianobis braldebiT daapatimres da miusajes 7 weli gadasaxleba. 1944
wlis 21 ivniss igi gaaTavisufles, dabrunda saqarTveloSi 1945 wlis 12
ivniss uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
kalistrates locva-kurTxeviT mieboZa mitropolitoba da dainiSna
quTaisi-gaenaTis eparqiis mmarTvelad.
1953-1960 wlebSi iyo baTum-Semoqmedisa da Wyondidis eparqiis
mmarTveli. 1960 wlis 19-20 Tebervlis saqarTvelos marTmadidebeli
eklesiis meaTe saeklesio krebis gadawyvetilebiT arCeul iqna sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqad. uwmidesi da unetaresi efrem II
dauRalavi RvawliTa da mowadinebiT 1963 wlis ivlisSi saqarTvelos saero
xelisuflebis nebarTviT mcxeTaSi gaixsna samoZRvro kursebi, romelic
sul male pansionatis tipis seminariad gadakeTda. mis reqtorad dainiSna
Semoqmedi episkoposi ilia (SiolaSvili) uwmidesi da unetaresi efrem II
gardaicvala 1972 wlis 7 aprils. daikrZala 13 aprils, xuTSabaTs sionis
sapatriarqo taZarSi.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da unetaresi ilia II
uwmidesi da unetaresi ilia eriskacobaSi irakli giorgis Ze
RuduSauri SiolaSvili daibada 1933 wlis 4 ianvars q. orjonikiZeSi
(vladikavkazi) keTilmorwmune qristianul ojaxSi. mama _ giorgi simonis Ze
SiolaSvili iyo sofel snodan (yazbegis raioni), deda _ natalia iosebis
asuli kobaiZe sofel sionidan (yazbegis raioni). RuduSaurebi erTerTi
gamorCeuli da warCinebuli gvaria xevSi, jer kidev IV saukuneSi wminda
mefe vaxtang gorgasalis CrdiloeTSi laSqrobis Jams Tavi gamouCenia
moxeve snos romelsac mefem pativiscemis niSnad vaJiSvili RuduSa
mounaTla, aqedan wamosula gvari RuduSauri. XVII saukuneSi RuduSaurTa
gvarSi gamorCeul Siolas STamomavlebi SiolaSvilebad iwodnen. Siolas
STamomavlebi iyvnen: Sarambali-suRuta-glaxa-Saqaro-gaga. (giorgi uwmidesi
da unetaresi ilia II-is mama). patara irakli monaTlul iqna orjonikiZis
wmida ninos saxelobis qarTul eklesiaSi, romelic sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis iurisdiqciaSi Sedioda. naTlobis saidumlo
aRasrula arqimandritma tarasim (kandelaki), romelic iyo uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-pariarqis kirion II-is mdivani,
SemdgomSi wilkneli episkoposi. patara iraklis naTlia iyo monazoni
zoile dvaliSvili, romelsac naTluli xSirad Camohyavda mcxeTaSi,
erTxel, sveticxovlobaze, igi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqs
uwmidessa da unetaress kalistrates daalocvina. miuxedavad imisa, rom
ojaxi orjonikiZeSi cxovrobda zafxulobiT isini xevSi sofel snoSi
31
imyofebodnen. ded-mama Svilebs samSoblos siyvaruliTa da saqarTvelos
eklesiis erTgulebiT zrdidnen, ojaxis wevrebi yoveldRe loculobdnen
`saqarTvelos didebis~ xatTan! 1938 wels, rodesac gauqmda orjonikiZis
wmida ninos saxelobis qarTuli eklesia giorgi SaolaSvilis ojaxi gaxda
damakavSirebeli xidi uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarq kalistratesa da orjonikiZis qarTvelobas Soris.
1941-1952 wlebSi irakli SiolaSvili swavlobda orjonikiZis 21-e saSualo
skolaSi, romlis damTavrebis Semdeg Cairicxa moskovis sasuliero
seminariaSi. seminariis warCinebiT damTavrebis Semdeg 1956-1960 wlebSi
swavlobda zagorskis sasuliero akademiaSi. sasuliero akademiaSi srulad
warmoCinda irakli SiolaSvilis niWiereba da saqarTvelos eklesiis
gansakuTrebuli siyvaruli, rac aisaxa mis sadiplomo-sadisertacio
naSromSi `aTonis iverTa monastris istoria.~ naSroms maRali Sefaseba
misces oficialurma oponentebma: profesorebma n. murviovma da a.
georgievskim. akademiis reqtorma winadadeba misca igi darCeniliyo
akademiaSi aspiranturaSi, magram man samSobloSi dabruneba gadawyvita.
1957 wlis 16 aprils Tbilisis aleqsandre nevelis saxelobis
eklesiaSi uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis melqisedek III-is locva-kurTxeviT episkoposma zinobma (maJugam)
irakli SiolaSvili aRkveca berad da wmida ilia Tezbitelis pativsacemad
uwoda saxeli ilia. 18 aprils sionis sapatriarqo taZarSi uwmidesma da
unetaresma melqisedek III-m xeli daasxa ierodiakvnad 1959 wlis 10 maiss
uwmidesi da unetaresi melqisedek III-is werilobiTi nebarTvis safuZvelze
moskovisa da sruliad ruseTis patriarqma aleqsi I-ma zagorskis wmida
sergis savanis satrapezo eklesiaSi xeli daasxa mRvdelmonazvnad.
1960 wlis samSobloSi dabrunebuli mRvdel-monazoni ilia uwmidesma
da unetaresma sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqma efrem II-em
ganawesa baTumis sakaTedro taZarSi winamZRvris moadgiled. 1960 wlis 19
dekembers igi ayvanil iqna iRumenis, xolo 1961 wlis 16 seqtembers
arqimandritis xarisxSi. 1963 wlis 23 agvistos igi gamorCeul iqna
Semoqmedis episkoposad. 25 agvistos Sesrulda arqimandrit ilias
episkoposad xeldasxma, romelsac eswrebodnen: urbneli mitropoliti
daviT (devdariani), quTaTel-gaenaTeli mitropoliti naomi (SavianiZe), cxum-
afxazeTis episkoposi leonide (Jvania), stefanaveli episkoposi zinobi
(maJuga). 26 agvistos igi dainiSna sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis qorepiskoposad. uwmidesma da unetaresma efrem II-em episkopos
ilias Caabara axalgaxsnili mcxeTis samoZRvro kursebis xelmZRvaneloba,
romelic meufe ilias Tavdadebuli SromiT sul male sasuliero
seminariad gadakeTda, sadac mowesrigda saswavleblis materialur-
teqnikuri baza, Seiqmna saswavlo programebi da saleqcio konspeqtebi,
ganmtkicda disciplina.
1963-1977 wlebSi meufe ilia xelmZRvanelobda saqarTvelos
marTmadidebeli eklesiis sagareo ganyofilebas da qarTvel mecnier-
istorikosebTan TanamSromlobiT agrovebda sxvadasxva arqivebSi,
xelnawerebSi, gamouqveynebel dokumentebSi arsebul masalebs, romelnic
32
uciloblad adasturebda saqarTvelos marTmadidebeli samociqulo
eklesiis istoriul avtokefalias. am masalebis safuZvelze saqarTvelos
samociqulo eklesia meufe ilias xelmZRvanelobiT 1963-1977 wlebSi
msoflios marTmadidebel eklesiaTa winaSe principulad svamda sakiTxs,
raTa maT eRiarebinaT saqarTvelos eklesiis istoriuli avtokefalia. 1967-
1977 wlebSi meufe ilia xelmZRvanelobda saqarTvelos marTmadidebel
samociqulo eklesiis erTerT yvelaze rTul cxum-afxazeTis eparqias,
sadac moaxerxa qarTvel sasuliero pirTa ricxvis gazrda, saqarTvelos
samociqulo eklesiis iurisdiqciis srulad ganvrcoba avtonomiuri
respublikis mTel teritoriaze.
1969 wlis 15 maiss episkoposi ilia saqarTvelos marTmadidebeli
samociqulo eklesiis winaSe gansakuTrebuli damsaxurebisaTvis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesisa da unetaresis efrem II-is
mier aRyvanil iqna mitropolitis xarisxSi. cxra weli xelmZRvanelobda
meufe ilia mcxeTis sasuliero seminarias. am xnis manZilze mas mravali
dabrkolebis, winaaRmdegobis gadalaxva mouxda, magram Tavisi didi
sulierebiTa da inteleqtis wyalobiT moaxerxa sasuliero saswavleblis
mtkice safuZvelze damyareba. misi ocneba iyo sasuliero seminariis garda
saqarTelos eklesias hqonoda sasuliero akademiac, magram am ocnebis
realobad qceva moxerxda ufro gvian. marTalia igi 1977 wlis 25
dekembridan, rodesac arCeul iqna sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqad Seudga sasuliero akademiis gaxsnisaTvis pirobebis momzadebas,
magram sirTuleebidan gamomdinare sasuliero akademiis dafuZneba 1988
wlamde ver moxerxda.
1963 wels mcxeTis sasuliero seminariis safuZvelCamyreli uwmidessa
da unetaress efrem II-sTan erTad iyo Semoqmedeli episkoposi ilia. 1988
wels Tbilisis sasuliero akademiis damaarsebeli brZandeba uwmidesi da
unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi ilia II, romelic
2005-2009 wlebSi kvlav xelmZRvanelobda sasuliero akademias.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da unetaresi
daviT V
uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
daviT V eriskacobaSi xariton jibraelisZe devdariani daibada 1903 wlis
24 marts Sorapnis mazris sofel mironwmindaSi. 1917 wels daamTavra
sofel sargaveSis arasruli saswavlebeli, Semdeg swavla ganagrZo
WiaTuris mRvimevis monasterSi. 1918 wlis ivlisSi quTaTel-gaenaTeli
mitropolitis antonis (giorgaZe) locva-kurTxeviT dainiSna mironwmindis
wminda nikolozis saxelobis sakaTedro taZris medaviTned. 1927 wels
margvelma episkoposma varlamma (maxaraZem) xeli daasxa diakvnad, imave
wlis 27 Tebervals akurTxes mRvdlad da ganaweses sargveSis wmida
giorgis saxelobis eklesiis winamZRvrad. 1928-1930 wlebSi iyo xaragaulis
raionis mTavarxucesi.
33
1930-1932 wlebSi iyo sionis sapatriarqo taZris dekanozi.
1932-1945 wlebSi msaxurobda qaSueTis wmida giorgis saxelobis
eklesiaSi,
1945-1947 wlebSi kukiis wmida ninos saxelobis eklesiaSi,
1947-1956 wlebSi qaSueTis wmida giorgis saxelobis eklesiis
winamZRvaria.
1956 wlis 25 agvistos sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
uwmidesi da unetaresi melqisedek III locva-kurTxeviT aRikveca berad, 28
agvistos arqimandriti daviTi aRyvanil iqna urbnel episkoposad, masve
Caabares manglisis eparqiac da daniSnes sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis qorepiskoposad. 1959 wels uwmidesisa da unetaresis melqisedek
III-is brZanebiT dajildovda skufize briliantis jvris tarebis uflebiT.
1962 wlis 18 Tebervals uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis efrem II-is brZanebiT mieboZa mitropolitoba. 1972
wlis 1 ivnisidan 1977 wlis 9 noembramde (gardacvalebamde) igi iyo
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi uwmidesi da unetaresi daviT
V-is saxelwodebiT.
1972 wlis maisidan 1972 wlis seqtembramde uwmidesi da unetaresi
daviT V asrulebda mcxeTis sasuliero seminariis reqtoris movaleobas.
1972-1977 wlebSi mcxeTis sasuliero seminariis reqtori iyo wilkneli
mitropoliti gaiozi (keratiSvili).
mitropoliti gaiozi eriskacobaSi biZina titikos Ze keratiSvili
daibada 1945 wlis 24 Tebervals sagarejos raionis sofel wyarosTavSi.
1963 wels daamTavra sagarejos saSualo skola. 1965-1968 wlebSi swavlobda
TSU istoriis fakultetze. 1969 wlidan 1971 wlamde swavlobda mcxeTis
sasuliero seminariaSi. 1971 wels uwmidesma da unetaresma efrem II-m
aRkveca berad da uwoda saxelad gaiozi. 1972 wlis 26 marts akurTxes
wilknel episkoposad. 1977 wlis 4 ivniss uwmidesma da unetaresma daviT V-m
mitropolitoba miuboZa.
mitropoliti giorgi (SalamberiZe)
mitropoliti giorgi, eriskacobaSi guri SalamberiZe daibada 1940
wlis 25 Tebervals baRdadis raion sofel fersaTSi. saSualo skolis
damTavrebis Semdeg uwmidesi da unetaresi sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis efrem II-is locva-kurTxeviT swavla ganagrZo
leningradis (sank-peterburgi) sasuliero seminariaSi, Semdeg akademiaSi,
romelic daamTavra 1971 wels. 1971 wlis 23 noembers uwmidesma da
unetaresma efrem II akurTxa mRvdlad da daavala sasuliero seminariaSi
waekiTxa dogmaturi RvTismetyvelebis kursi. 1971-1974 wlebSi iyo ioane
RvTismetyvelis saxelobis eklesiis mRvdeli.
1974-1978 wlebSi msaxurobda quTaisis petre-pavles eklesiaSi.
1978 wlis 16 marts uwmidesma da unetaresma ilia II-em aiyvana
dekanozis xarisxSi.
34
1978 wlis 16 marts dainiSna mcxeTis sasuliero seminariis reqtorad
da sveticxovlis sapatriarqo taZris winamZRvris moadgiled. seminariis
reqtoris movaleobas igi asrulebda 1979 wlis 20 seqtembramde.
1980-1988 wlebSi igi iyo sionis sapatriarqo taZris protopresviteri.
1988 wlis 14 oqtombers sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
locva-kurTxeviT gamorCeul iqna Wyondidel episkoposad.
1994 wlidan aris Wyondideli mTavarepiskoposi, xolo 2000-2007
wlebSi Wyondidis mitropoliti.
2007 wlis 23 dekembridan mitropoliti giorgi ganagebs Terjolisa
da tyibulis (istoriuli ganaeTis) eparqias. mitropoliti giorgi aris
RvTismetyvelebis doqtori.
mitropoliti daviTi (Wkadua)
mitropoliti daviTi, eriskacobaSi grigol ivanes Ze Wkadua daibada
1926 wlis 22 marts TbilisSi sasuliero piris, qaSueTis wmida giorgis
eklesiis dekanozis ioane Wkaduas ojaxSi. profesiiT eqimi-stomatologi.
1978 wels gaxda eklesiis msaxuri, jer martyofis monastris ber-diakoni,
Semdeg mRvdelmonazoni, 1978 wels uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II locva-kurTxeviT aRyvanil iqna
baTum-Semoqmedi episkoposis xarisxSi.
1980 wlidan baTum-Semoqmedi mTavarepiskoposia, 1983 wlidan cxum-
afxazeTis mTavarepiskoposi, 1984 wlidan cxum-afxazeTis mitropoliti da
saqarTvelos eklesiis sagareo ganyofilebis Tavmjdomare. misi
xelmZRvanelobiT baTumSi aSenda axali eklesia, gaixsna sami eklesia, cxum-
afxazeTis eparqiaSi gaixsna 6 eklesia.
mitropoliti daviTi 1980-1983 wlebSi iyo mcxeTis sasuliero
seminariis reqtori.
mitropoliti daviTi gardaicvala 1992 wels. dakrZalulia TbilisSi,
sionis sapatriarqo taZris ezoSi.
mTavarepiskoposi Tadeozi (ioramaSvili)
mTavarepiskoposi Tadeozi, eriskacobaSi mirian gaiozis Ze
ioramaSvili daibada 1946 wlis 12 oqtombers goris raion sofel flavSi.
1966 wels daamTavra goris raionis sofel qvebis saSualo skola.
1968-1973 wlebSi swavlobda goris n. baraTaSvilis saxelobis
pedagogiur institutSi istoria-filologiis fakultetze, romlis
warCinebiT damTavrebis Semdeg 1973-1974 wlebSi qarTul enasa da
literaturas aswavlida qvebis saSualo skolaSi.
1973-1977 wlebSi swavlobda mcxeTis sasuliero seminariaSi.
1977 wlis 2 aprils alaverdelma episkoposma grigolma Telavis
RvTaebis monasterSi aRkveca berad da uwoda saxeli Tadeozi.
35
1977 wlis 7 aprilidan diakonia; 1. maisidan mRvdelmonazoni. 1
ivnisidan sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesi da
unetaresi daviT V-is mier dainiSna alaverdis monastris mRvdlad.
1978 wlis 7 agvistos uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTeviT aRyvanil iqna episkiposis
xarisxSi da Cabarda bodbis eparqia. 1978 wlis 24 dekembridan bodbis
eparqiidan gadmoyvanil iqna wilknel mRvdelmTavrad.
1979 wlis 20 seqtembridan 1980 wlis 1 oqtombramde mTavarepiskoposi
Tadeozi iyo mcxeTis sasuliero seminariis reqtori. 1979-1981 wlebSi
marTavda manglisis eparqias.
1984-1993 wlebSi agarak-walkis eparqias, 1993-1995 wlebSi cagerisa da
leCxum- svaneTis eparqias, 1993-1995 wlebSi bolnisisa da dmanisis eparqias,
2005 wlis aprilidan dRemde TianeTis da fSav-xevsureTis eparqiis
mmarTvelia.
mitropoliti zosime (SioSvili)
mTavarepiskoposi zosime, eriskacobaSi SoTa giorgis Ze SioSvili
daibada 1951 wlis 3 agvistos TbilisSi.
1958-1968 wlebSi swavlobda Tbilisis 77-e saSualo skolaSi.
1969-1972 wlebSi saqarTvelos politeqnikuri institutis
satransporto fakultetze.
1972-1974 wlebSi msaxurobda armiaSi.
1974-1977 wlebSi swavlobda mcxeTis sasuliero seminariaSi.
1976 wlis ivnisSi uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis daviT V-is locva-kurTxeviT akurTxes diakvnad.
1977 wlis 12 ivliss akurTxes mRvdlad da ganaweses sveticxovlis
sapatriarqo taZarSi.
1977 wlidan pedagogad muSaobda mcxeTis sasuliero seminariaSi, 1980
wlis 1 oqtombridan dainiSna seminariis inspeqtorad.
1978 wlis 1 seqtembridan 1980 wlis 1 oqtombramde msaxurobda
Tbilisis mama daviTis eklesiaSi.
1980 wlis 14 oqtombers aRikveca berad da ewoda saxelad zosime.
1983 wlis 14 oqtombers uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT aRyvanil
iqna episkoposis xarisxSi da dadgenil iqna Wyondidel episkoposad.
1984 wlis ianvridan 1988 wlis seqtembramde iyo mcxeTis sasuliero
seminariis reqtori.
1988 wlis seqtembridan 1994 wlis Tebervlamde Tbilisis sasuliero
akademiisa da seminariis reqtoria.
1984 wlis 20 ivlisidan wilknis eparqiis mmarTvelia.
1985-1988 wlebSi agreTve ganagebda urbnisis eparqias.
1996 wlis 25 dekembers aRyvanil iqna mTavarepiskoposis xarisxSi.
36
1984-1992 ww. iyo saqarTvelos sapatriarqos sagamomcemlo
ganyofilebis Tavmjdomare.
mitropoliti zosime avtoria wignebis: `adidebs suli ufalsa~, 1996
w., `vaqebdeT ufalsa Cemsa~ 1997w. `dideba RmerTs yvelafrisaTvis~ 1997w.
`cxovreba Cemi Semodgomaa grZeli~ 2002w. `mogonebebi~ 2008w. `maTes
saxarebis ganmarteba~ tI,tII `saxelmZRvanelo Zveli aRTqmis saRmrTo
wignTa Sesaswavlad~ wigni I 2003w. wigni II 2005w.
episkoposi ioane (gamrekeli)
mama giorgi episkoposi ioane gamrekeli daibada 1946 wlis 28
oqtombers TbilisSi cnobil istorikosis profesor vaxtang gamrekelis
ojaxSi.
1963 wels daamTavra Tbilisis 41-e saSualo skola da swavla
ganagrZo Tbilisis politeqnikur institutSi geologiis fakultetze,
saidanac gadavida ruseTSi novoCerkaskSi da daamTavra geologiis
fakulteti.
1970-1975 wlebSi muSaobda vales geologiur jgufSi.
1975-1985 wlebSi muSaobda Tbilisis geologiur sammarTveloSi.
1983 wlidan sionis sapatriarqo taZris stiqarosania.
1985-1988 wlebSi swavlobda mcxeTis sasuliero seminariaSi.
1987 wels akurTxes diakvnad.
1988 wels menelsacxebelTa kviras uwmidesma da unetaresma sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqma akurTxa mRvdlad.
1988 wlidan msaxurobda axalgaxsnil anCisxatis eklesiaSi.
1989 wlis ianvridan sionis sapatriarqo taZarSi.
1989 wlis 8 Tebervals dainiSna sionis sapatriarqo taZris
protopresviterad da Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis
reqtorad, am Tanamdebobaze iyo 1993 wlis 19 ivlisamde.
1993 wlis 19 ivlisidan protopresviteri giorgi uwmidesisa da
unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II locva-
kurTxeviT dainiSna saqarTvelos sapatriarqos saswavlo komitetis
Tavmjdomared.
1995 wels arCeul iqna gelaTis mecnierebaTa akademiis akademikosad.
igi xelmZRvanelobs wmida werilis qarTul enaze mTargmnelTa jgufs.
Jurnal `rwmena da codnas~, kiTxulobs leqciebs sasuliero seminariasa da
akademiaSi.
2005 wlidan aris sasuliero akademiisa da seminariis proreqtori.
2007 wlis 25 dekembers uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II brZanebiT saqarTvelos
marTlmadidebeli samociqulo eklesiis winaSe gaweuli RvawlisaTvis
dajildovda wmida giorgis pirveli xarisxis ordeniT. 2008 wlis ivnisSi
saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis wminda sinodis ganCinebiT
37
gamorCeul iqna sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
qorepiskoposad da curtavis episkoposad.
dasavleT evropis mitropoliti abraami
dasavleT evropis mitropoliti abraami (eriskacobaSi-amiran mamias Ze
garmelia) daibada 1948 wlis 15 noembers qalaq soxumSi. 1953 wlidan misi
ojaxi cxovrobs TbilisSi.
saSualo skolis damTavrebis Semdeg swavla ganagrZo Tbilisis a.s.
puSkinis saxelobis saxelmwifo pedagogiuri institutis istoriis
fakultetze, romelic daasrula 1971 wels. sxvadasxva dros eweoda
pedagogiur da samecniero saqmianobas.
1986 wels Cairicxa mcxeTis sasuliero seminariaSi, romelic
warCinebiT daamTavra 1988 wels.
1988 wlis 3 ianvars wilknelma episkoposma zosimem (SioSvili) aRkveca
berad da uwoda saxeli abraami. amave wels 3 aprils mis mierve
xeldasxmul iqna ierodiakvnad.
1988 wlis 29 maiss sulTmofenobis dResaswaulze Tbilisis anCisxatis
kurTxevis dRes sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqma uwmidesma da
unetaresma ilia meorem akurTxa mRvdel-monazvnad. dainiSna dmanisis
sionis, xolo Semdeg gelaTis monastris winamZRvrad.
1989 wlis maisidan 1990 wlis ivlisamde imyofeboda q. regensburgis
(germania) aRmosavleT eklesiaTa institutSi.
1990 wlis 1 seqtembridan 1991 wlis 30 oqtombramde msaxurobda
Tbilisis sionis sakaTedro taZarSi.
1990 wlis seqtembridan Tbilisis sasuliero akademiasa da
seminariaSi kiTxulobda leqciebs Zvel aRTqmaSi.
1991 wlis 21 oqtombers, eklesiaSi erTguli samsaxurisaTvis,
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis uwmidesisa da unetaresis
ilia meoris mier aRyvanil iqna arqimandritis xarisxSi, xolo 30
oqtombridan dainiSna sveticxovlis sapatriarqo taZris winamZRvris
moadgiled.
1992 wlis 21 dekembers saqarTvelos eklesiis wminda sinodis
ganCinebiT dadgenil, xolo 25 dekembers xeldasxmul iqna nikorwmindel
episkoposad.
1993 wlis 19 ivlisidan 2003 wlis 1 Tebervlamde iyo Tbilisis
sasuliero akademiisa da seminariis reqtori.
1995 wlis 20 ivnisidan 2002 wlis 17 oqtombramde iyo saqarTvelos
sapatriarqos sagareo saqmeTa ganyofilebis Tavmjdomare.
1996-1998 wlebSi iyo sagarejosa da gurjaanis, xolo 1998-2002 wlebSi
WiaTurisa da saCxeris eparqiis mmarTveli.
1996 wlis 25 dekembers aRyvanilia mTavarepiskoposis, xolo 2000 wlis
28 noembers _ mitropolitis xarisxSi.
38
2002 wlis 17 oqtombers wminda winodis ganCinebiT dainiSna
axladSeqmnili dasavleT evropis eparqiis mmarTvelad. 2008 wlis 16
dekembers uwmidesisa da unetaresis ilia II-is brZanebiT mieniWa skufiaze
briliantis jvris tarebis ufleba.
miRebuli aqvs konstantinopolis, saqarTvelos, ruseTisa da
rumineTis eklesiaTa jildoebi.
mitropoliti Teodore (WuaZe)
meufe Teodore eriskacobaSi dimitri aleqsandres Ze WuaZe daibada
1967 wels siRnaRSi. 1974 wels ojaxi sacxovreblad gadavida TelavSi. 1984
wels Telavis me-4 saSualo skolis damTavrebis Semdeg swavla ganagrZo
saqarTvelos politeqnikur institutSi, saidanac gaiwvies samxedro
savaldebulo samsaxurSi.
1991 wels daamTavra politeqnikuri instituti.
1989 wlidan swavlobda safaris sasuliero seminariaSi.
1991 wels aRikveca berad. safaris monasterSi, imave wels uwmidesisa
da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia meoris
loca -kurTxeviT gaxda jer berdiakoni, Semdeg mRvdel-monazoni.
1992 wels dainiSna safaris monastris winamZRvrad.
1994 wels gaxda iRumeni.
1996 wels xeldasxmul iqna episkoposad da dainiSna bodbis eparqiis
mmarTvelad. 1999 wlidan tao-klarjeTisa da lazeTis eparqiis mmarTvelia.
2003 wels aRyvanil iqna maTavarepiskoposis, 2007 wels mitropolitis
xarisxSi.
2004 wlis seqtembridan 2005 wlis dasawyisamde meufe Teodore iyo
Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis reqtori.
2005 wlis 1 Tebervlidan aris sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis qorepiskoposi.
Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis reqtori
protopresviteri giorgi zviadaZe
daibada 1963wlis 22 ivniss, wyaltubos raionis sof. gumbraSi. moinaTla
oTxi wlis asakSi.
1980 wels daamTavra q. xaSuris #4 saSualo skola.
1982 wels daqorwinda da jvari daiwera lali gagniZeze.
1992 wels warCinebiT daasrula jer Tbilisis sasuliero seminaria,
xolo 1996 wels _ Tbilisis sasuliero akademia.
Tbilisis sasuliero akademiaSi swavlis dros iyo SoTa rusTavelisa
da merab kostavas saxelobis stipendianti.
39
1992 wlidan eweva samecniero-pedagogiur moRvaweobas sulxan-saba
orbelianis saxelobis Tbilisis saxelmwifo pedagogiur institutSi,
pedagogTa kvalifikaciis amaRlebisa da gadamzadebis respublikur
institutSi, erovnul universitetSi.
1996 wlis 6 maiss qvaSveTis wm. giorgis saxelobis taZarSi sruliad
saqarTvelos kaTalikos-patriarqis, uwmidesisa da unetaresis ilia II-is
mier xeldasxmul iqna diakvanad.
1996 wlis 1 ivniss diakoni giorgi zviadaZe dainiSna Tbilisis
sasuliero seminariis dekanad.
1996 wlis 18 agvistos sionis sakaTedro taZarSi sruliad saqarTvelos
kaTalikos-patriarqis, uwmidesisa da unetaresis ilia II-is mier
xeldasxmul iqna mRvdlad da dainiSna gldanis lomisis wm. giorgis
saxelobis taZris moZRvrad.
1997 wels dainiSna Tbilisis sasuliero akademiis saRvTismetyelo
fakultetis dekanad.
1997 wlis 1 ivniss sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis,
uwmidesisa da unetaresis ilia II-is brZanebiT dainiSna Tbilisis
sasuliero akademiisa da seminariis proreqtorad.
1997 wlis 14 oqtombers sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis,
uwmidesisa da unetaresis ilia II-is mier aRyvanil iqna dekanozis xarisxSi
da dajildovda oqros jvriT.
1997 wlis 14 Tebervals sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis,
uwmidesisa da unetaresis ilia II-is locva-kurTxeviT dainiSna
saqarTvelos mecnierebaTa akademiasTan dafuZnebuli mecnierebis istoriis
Semswavleli sazogadoebis saRvTismetyvelo ganyofilebis Tavmjdomared.
1997 wlidan aris sapatriarqoSi Seqmnili saRvTismetyvelo komisiis
wevri.
1998 wels daasrula saqarTvelos mecnierebaTa akademiis SoTa
rusTavelis saxelobis literaturis institutis aspirantura Zveli
qarTuli literaturis specialobiT.
1998 wels sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis, uwmidesisa da
unetaresis ilia II-is vizitis dros amerikis SeerTebul StatebSi,
antioqiis marTlmadidebeli eklesiis warmomadgenlobam, sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis locva-kurTxeviT, dekanozi giorgi
zviadaZe daajildova gamSvenebuli jvris tarebis uflebiT.
1998 wlis 5 noembers sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis,
uwmidesisa da unetaresis ilia II-is brZanebiT dekanozi giorgi zviadaZe
sasuliero akademiaSi nayofieri moRvaweobisTvis dajildovda patriarqis
sapatio sigeliT.
1998-2000 wlebSi sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis, uwmidesisa
da unetaresis ilia II locva-kurTxeviT, iyo saqarTvelos sapatriarqos
warmomadgenli ganaTlebis saministrosTan arsebuli religiis istoriis
saswavlo-meTodur sabWoSi.
40
1999 wlidan dekanozi giorgi zviadaZe aris marTlmadidebel eklesiasa
da romis kaTolikur eklesias Soris saRvTismetyvelo dialogis
erToblivi saerTaSoriso komisiis wevri.
2000 wels sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis brZanebiT
dekanozi giorgi zviadaZe dainiSna sionis RvTismSoblis miZinebis
sapatriarqo taZris RvTismsaxurad.
2001-2009 wlebSi dekanozi giorgi zviadaZe marTlmadidebel eklesiasa da
anglikanur eklesias Soris saRvTismetyvelo dialogis erToblivi
saerTaSoriso komisiis wevri iyo saqarTvelos marTlmadidebeli
eklesiidan.
2002 wlis 1 ivniss, wm. ninos xsenebis dRes, sruliad saqarTvelos
kaTalikos-patriarqis mier dekanozi giorgi zviadaZe eklesiaSi erTguli
msaxurebisaTvis dajildovda mitris tarebis uflebiT.
2003 wels sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis brZanebiT
dekanozi giorgi zviadaZe dainiSna saqarTvelos sapatriarqos
saqvelmoqmedo fond `lazares~ direqtorad.
2003 wels, 8 Tebervals, sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis
brZanebiT, dekanozi giorgi zviadaZe dainiSna patriarqis saerTaSoriso
saqvelmoqmedo fondis `sulierebis, mecnierebis, kulturis aRorZineba da
ganviTareba~ aRmasrulebel mdivnad.
2004 wels saqarTvelos SoTa rusTavelis saxelobis qarTuli
literaturis institutSi filologiis mecnierebaTa kandidatis xarisxis
mosapoveblad daicva disertacia Temaze `wm. grigol noselis
`qalwulebisa da saRmrToisa moqalaqobisa~ (filologiur-Teologiuri
analizi).
2006 wels dekanozi giorgi zviadaZe dainiSna saqarTvelos mecnierebaTa
erovnuli akademiis qristianuli Teologiisa da religiis istoriis
komisiis swavlul mdivnad.
2004 wels daasrula Tbilisis ilia WavWavaZis saxelobis enisa
kulturis universiteti inglisuri enis specialobiT, xolo 2006 wels _
amave universitetis inglisuri enis sinqronuli Targmanis umaRlesi
kursebi mTargmnel-Tarjimnis kvalifikaciiT.
2005 wlidan aris Tbilisis sasuliero akademiasTan arsebuli
saRvTismetyvelo institutis proreqtori.
2006 wlis 6 maiss, wm. giorgis xsenebis dRes, sruliad saqarTvelos
kaTalikos-patriarqis brZanebiT dekanozi giorgi zviadaZe dajildovda
meore jvris tarebis uflebiT da dainiSna qvaSveTis wm. giorgis saxelobis
taZris winamZRvrad.
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis locva-kurTxeviT, dekanozi
giorgi zvidaZe 2007 wlidan saqarTvelos marTlmadidebeli eklesiis
warmomadgenelia saerTaSoriso dialogSi marTlmadidebel eklesiasa da
iudaizms Soris.
2008 wlis 1 oqtombers sruliad saqarTvelos kaTalikos-patriarqis,
ilia II-is brZanebiT dekanozi giorgi zviadaZe dadgenil iqna
41
protopresviterad da dainiSna sionis RvTismSoblis miZinebis sapatriarqo
taZris winamZRvrad.
2009 wels daasrula saqarTvelos universitetis politikisa da
saerTaSoriso urTierTobebis skola magistris xarisxiT.
2009 wlis 23 oqtombers protopresviteri giorgi zviadaZe dainiSna
sasuliero seminariisa da akademiis reqtorad.
protopresviteri giorgi zviadaZe dajildovebulia antioqiis
ierusalimis, saberZneTis, CexeTisa da slovakiis eklesiaTa ordenebiT.
protopresviteri giorgi zviadaZe aris araerTi saRvTismetyvelo da
samecniero gamocemis redaqtori, konsultanti da recenzenti. monawileoba
aqvs miRebuli sxvadasxva saerTaSoriso Tu adgilobriv samecniero
konferenciaSi.
gamoqveynebuli Sromebi
1. yovdawminda RvTismSoblis xarebisadmi miZRvnili sakiTxavebi qarTul
saeklesio tradiciaSi; literaturuli Ziebani, XXI, Tb., 2000.
2. aleqsandre aleqsandrieli, sityva sulis, sxeulisa da uflis vnebis
Sesaxeb, berZnulidan Targmna dekanozma giorgi zviadaZem; samecniero-
saRvTismetyvelo Sromebi, 1, Tb., 1999.
3. wminda polikarpe smirneli epistole filipelTa mimarT, Zveli
berZnulidan Targmna, Sesavali da komentarebi daurTo dekanozma giorgi
zviadaZem, Tb., 1998.
4. wmida klimenti romaeli, korinTelTa mimarT pirveli epistole, Zveli
berZnulidan Targmna, Sesavali da komentarebi daurTo dekanozma
giorgi zviadaZem, Tb., 1998.
5. wminda grigol noselis asketuri Sromis efvTimeseuli Targmanis
mimarTeba originalTan; saRvTismetyvelo krebuli, Tb., 2004 #2.
6. bibliuri citacia wm. grigol noselis asketuri Sromis efTvime
aToneliseul TargmanSi, Tbilisis sasuliero akademiis samecniero
Sromebi, I, Tb., 2009.
Tbilisis sasuliero akademiis da seminariis saRvTismetyvelo institutis
fakultetebi, dekanebi.
Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis proreqtori samecniero
dargSi filologiis doqtori dekanozi, miqaeli (galdava)
daibada 1970 wlis 26 Tebervals martvilSi. saSualo skolis damTavrebis
Semdeg 1987-1993 wlebSi swavlobda iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis
saxelmwifo universitetis filologiis fakultetze. 1988-1989 wlebSi
42
msaxurobda armiaSi, 1993-1996 wlebSi muSaobda martvilis raionis sofel
inCxuris saSualo skolaSi qarTuli enisa da literaturis maswavleblad.
1996-2001 wlebSi swavlobda Tbilisis sasuliero akademiis
saRvTismetyvelo fakultetze. 1998-2001 wlebSi redaqtorobda sagarejos
eparqiis gazeT `moambes~, WiaTurisa da saCxeris eparqiis gazeT `mwyemssa~
da Jurnal `savanes~.
1999-2002 wlebSi gaiara aspiranturis kursi saqarTvelos mecnierebaTa
akademiis SoTa rusTavelis saxelobis literaturis institutSi. 1998
wlidan kiTxulobs leqciebs sasuliero akademiasTan arsebul
saRvTismetyvelo institutSi, 2001 wlis ivlisSi uwmidesma da unetaresma
ilia II-em sionis sakaTedro taZarSi xeli daasxa diakvnad, imave wlis
noemberSi mRvdlad. 2004 wels dajildovebul iqna oqros jvriT da
aRyvanili iqna dekanozis xarisxSi.
2003-2004 wlebSi muSaobda saRvTismetyvelo institutis qristianuli
anTropologiis fakultetis dekanad, xolo 2007 wlidan arisiyo
sasauliero akademiis saRvTismetyvelo fakultetis dekani. igi Tbilisis
sasuliero akademiasa da seminariaSi kiTxulobs saleqcio kurss axal
aRTqmasa da homiletika-ritorikaSi. 2009 wlis 27 oqtombers daicva
sadoqtoro disertacia Temaze
2009 wlis 26 oqtombridan dainiSna sasuliero akademiisa da
seminariis proreqtorad samecniero dargSi.
Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis proreqtori saswavlo
dargSi dekanozi gelasi (natroSvili)
daibada 1961 wlis 27 ianvars dedofliswyaros raion sofel zemo
maCxaanSi. saSualo skolis damTavrebis Semdeg 1977 wlidan muSaobda saq.kp.
ck-s gamomcemlobaSi.
1980-1985 wlebSi swavlobda a.s. puSkinis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
pedagogiur institutSi filologiis fakultetze.
1985-1987 wlebSi muSaobda mcxeTis raionis sofel qsovrisis saSualo
skolaSi qarTuli enisa da literaturis maswavleblad. 1987 wlidan 1989
wlamde muSaobda gazeT `saxalxo ganaTlebis~ redaqciaSi saskolo
ganyofilebis korespodentad. 1989-1991 wlamde muSaobda gazeT
`saqarTvelos respublikis ~, (`komunisti~) ganyofilebaSi.
1991-1997 wlebSi muSaobda gazeT `qomagis~ redaqtoris moadgiled.
1998-2002 wlebSi swavlobda Tbilisis sasuliero akademiaSi.
2000 wlis 27 ianvars uwmidesma da unetaresma ilia II-em akurTxa diakvnad,
16 ivliss mRvdlad. 2004 wlis 14 seqtembers aRyvanil iqna dekanozis
xarisxSi.
2003 wlidan muSaobda Tbilisis sasuliero seminariis dekanad.
43
2009 wlis 26 oqtombers dainiSna Tbilisis sasuliero akademiisa da
seminariis proreqtorad saswavlo dargSi.
saRvTismetyvelo institutis xelovnebaTmcodneobisa da
religiaTmcodneobis fakultetis dekani Tea beJuaSvili
daibada 1967 wlis 11 seqtembers q. TbilisSi 1984 wels daamTavra #3
fizika-maTematikuri eqsperimentuli saSualo skola. imave wels Cairicxa
saqarTvelos teqnikuri universitetis qimiis fakultetze, romelic
warCinebiT daamTavra 1989 wels. universitetis damTavrebisTanave Cairicxa
aspiranturaSi, romelic warCinebiT daamTavra 1991 wels. amave wlebSi
swavlobda Tbilisis saxelmwifo universitetis meorad fakultetze
saerTaSoriso urTierTobebis specialobiT.
1991-1994 ww. swavlobda da warCinebiT daamTavra humanitaruli
institutis spec. fakulteti inglisuri enis mTargmnel-referentis
specialobiT.
1991-1995ww.swavlobda Tbilisis sasuliero akademiis qristianuli
xelovnebis fakultetze.
Tbilisis sasuliero akademiis damTavrebis Semdeg, 1995-1996ww. muSaobda
saqarTvelos sapatriarqos sagareo saqmeTa ganyofilebaSi.
1996-1999ww. muSaobda Tbilisis sasuliero akademiaSi qristianuli
anTropologiis fakultetis dekanad.
1999-2001ww. muSaobda Tbilisis sasuliero akademiaSi qristianuli
anTropologiisa da qristianuli xelovnebis fakultetebis dekanad.
2001 wlidan dRemde muSaobs Tbilisis sasuliero akdemiasTan
arsebuli saRvTismetyvelo institutis xelovnebaTmcodneobisa da
religiaTmcodneobis fakultetis dekanad.
monawileobas iRebda evropaSi religiuri ganaTlebis qselis (The Religious Education Network in Europe_Switzerland) mier organizebul konferenciebsa da
seminariebSi. hyavs meuRle da 2 Svili.
saRvTismetyvelo institutis fsiqologiisa da religiaTmcodneobis
fakultetis dekani grigol xaWapuriZe
daibada 1972 wlis 13 agvistos xaSurSi.
1979-1989 wlebSi swavlobda xaSuris #4 saSualo skolaSi.
1989-1993 wlebSi SoTa rusTavelis saxelobis Teatralur institutSi.
1995-1996 wlebSi muSaobda xaSuris moswavle axalgazrdobis saxlSi.
1996-2001 wlebSi swavlobda Tbilisis sasuliero akademiis
saRvTismetyvelo fakultetze. romlis damTavrebis Semdeg leqciebs
kiTxulobda sulxan-saba orbelianis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
pedagogiur universitetSi, maswavlebelTa daxelovnebisa da gadamzadebis
institutSi.
44
2003 wlidan Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis pedagogia
2004 wels uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT fsiqologiisa da
religiaTmcodneobis fakultetis dekania.
saRvTismetyvelo institutis xatweris restavraciisa da gamoyenebiTi
xelovnebis fakultetis dekani mRvdeli ioseb vaniZe.
daibada 1958 wlis 18 aprils ozurgeTis raionis sofel boxvaurSi.
saSualo skolis damTavrebis Semdeg swavla ganagrZo m. ToiZis saxelobis
samxatvro saswavlebelSi, romelic daamTavra 1979 wels 1980-1984 wlebSi
muSaobda m. ToiZis saxelobis samxatvro saswavlebelSi sawarmoos
swavlebis ostatad. 1984-1990 wlebSi muSaobda saqarTvelos mecnierebaTa
akademiis arqeologiuri kvlevis centrSi.
1990-1996 wlebSi swavlobda Tbilisis samxatvro akademiaSi ferwera-
restavraciis fakultetze, romlis damTavrebis Semdeg iyo stiqarosani.
1998 uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
locva-kurTxeviT akurTxes diakvnad.
2000 wlis 26 noembers mRvdlad sionis sapatriarqo taZarSi.
2005 wlis oqtomberSi mama iosebi uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis locva-kurTxeviT dainiSna Tbilisis
sasuliero akademia seminariasTan arsebuli saRvTismetyvelo institutis
xatweris, restavraciisa da gamoyenebiTi xelovnebis fakultetis dekanad.
q. Tbilisis sasuliero akademiasTan arsebuli saeklesio galobisa da xalxuri simReris umaRlesi saswavlebeli
2006 wlis 10 Tebervals sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis
ilia II locva-kurTxeviTa da biznesmen vano CxartiSvilis iniciativiT
patriarqis saerTaSoriso saqvelmoqmedo fondTan misi struqturuli
erTeulis saxiT dafuZnda "qarTuli sagaloblisa da simReris
saerTaSoriso centri”, romelmac miznad daisaxa qarTuli kanonikuri
saeklesio galobis, qarTuli xalxuri simRerebisa da musikaluri
sakravebis Seswavlisa da swavlebisa xelSewyobisaTvis regentebisa da
lotbarebis momzadebis umaRlesi sasuliero saswavlebelis dafuZneba.
centris gamgeobis Tavmjdomared Tbilisis wminda daviT garejelis
saxelobis eklesiis winamZRvari, dekanozi basili (selevan kikvaZe -
amJamad arqimandriti ioane) dainiSna, TanaTavmjdomared-saqarTvelos
saxalxo artisti, ansambl "rusTavis" samxatvro xelmZRvaneli, cnobili
45
lotbari anzor erqomaiSvili. centris generalur mdivanad - istorikosi
badri beraia, centris mzrunvelTa sabWos Tavmjdomared - biznesmeni ivane
CxartiSvili.
centrTan Seiqmna muSa jgufi, romelmac am mimarTulebiT momuSave
gamocdili da profesionali kadrebi gaaerTiana. jgufis saqmianobis
sedegad SesaZlebeli gaxda saswavlebeli imave welve dafuZnebuliyo. 2006
wlis 19 seqtembers saswavleblis prezentaciaze qarTveli sazogadoebis
winaSe wardgenil iqna saswavleblis Senoba, saswavlo klasebi, leqtor-
maswavleblebi da saswavleblis koncefcia. male sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqis ilia II 2006 wlis 3 oqtombris #100 brZanebiT q.
Tbilisis sasuliero akademiasTan dafuZndda saeklesio galobisa da
xalxuri simReris umaRlesi saswavlebeli. saswavleblis dekani gaxda
centris gamgeobis Tavmjdomare Tbilisis wminda daviT garejelis
saxelobis eklesiis winamZRvari, dekanozi basili (selevan kikvaZe -
amJamad arqimandriti ioane).
noemberSi saswavlebelma studentTa miReba gamoacxada. dekemberSi Catarda
misaRebi gamocdebi da dekemberSive daiwyo saswavlo procesi.
saswavlebelSi funqcionirebs 2 ZiriTadi saxelosno, romelTac cnobili
lotbarebi anzor erqomaiSvili da malxaz erqvanize xelmZRvaneloben.
saswavlebeli jer-jerobiT mxolod vaJebs iRebs. garda tradiciuli
qarTuli simRerisa da galobisa, studentebi swavloben xalxur sakravebs,
saqarTvelosa da saqarTvelos samociqulo eklesiis istorias, Zvel da
axal qarTul enasa da literaturas, qristianuli xelovnebis istorias,
saeklesio musikis istoriasa da Teorias, xalxuri musikaluri
Semoqmedebis istorias, saRvTo sjuls, liturgikas, liturgikul kiTxvas,
inglisurs, solfejios, musikis Teorias. saswavlebelSi aseve
funqcionirebs mosamzadebeli ganyofileba da gundi. wels saswavlebelma
mesame miReba Caatara.
centris xelSewyobiT saswavlebelTan funqcionirebs ozurgeTis
(2006wlidan), snos (2007wlidan) da stefanwmindis (2008 wlidan)
regionuli skolebi. analogiuri skolebis gaxsna dagegmilia sxva
raionebSic, raTa Seiqmnas tradiciebis qarTuli musikalis swavlebis
erTiani qseli.
wmida Tamar mefis saxelobis mowyalebis debisa da socialuri medicinis instituti
wmida Tamar mefis saxelobis mowyalebis debisa da socialuri
medicinis instituti Tbilisis sasuliero akademiis struqturaSi 2006
wels Seiqmna ukve arsebuli mowyalebis debis saswavleblis bazaze.
saswavlebeli 2004 wels daarsda saqarTvelos sapatriarqos, janmrTelobis
dacvis saministrosa da arasamTavrobo organizacia “bioeTikuri kvlevisa
da kulturis centris” erToblivi iniciativisa da SeTanxmebis safuZvelze.
46
institutis Seqmnis mizani gaxldaT samedicino sazogadoebis Sevseba
imgvari kategoriis personaliT (mowyalebis debiT, tradiciuli medicinis
eqspertebiT, fsiqoTerapevtebiT), romelic sxvadasxva mizezis gamo an
sruliad ar arsebobs amJamad, an saWiroebs saxecvlilebasa da srulyofas
profesiuli, organizaciuli da sulier-zneobrivi TvalsazrisiT.
am miznis miRwevis gzaze warmatebiT unda gadawydes agreTve eklesiuri
da socialur-mecnieruli msoflmxedvelobis Serwymis. sarwmunoebrivi da
mecnieruli codnis integraciis, samedicino ganaTlebis sistemis
sakralizaciis, avadmyofis movlis organizaciuli da sulier-zneobrivi,
biomedicinisa da janmrTelobis dacvis sistemis bioeTikuri problemebi da
dilemebi.
instituts saTaveSi udgas institutis dekani, medicinis mecnierebaTa
doqtori, profesori, iRumeni adami (axalaZe). institutSi 3 fakultetze
mimdinareobs swavleba. esenia: 1. mowyalebis dis saqme; 2. tradiciuli
medicina; 3. fsiqikuri janmrTeloba da fsiqoTerapia.
mowyalebis debisa da socialuri medicinis institutis
kursdamTavrebulebi da studentebi praqtikul saqmianobas ukve ewevian
sxvadasxva samkurnalo dawesebulebaSi (sapatriarqos wm. ioakimesa da anas
sax. samSobiaro saxli, samkurnalo-profilaqtikuri centri “sonokurmedi”,
RuduSauris sax. erovnuli centri da sxv.). gansakuTrebiT didia moTxovna
mowyalebis debze. fsiqoTerapevtebis pirveli gamoSveba ki mxolod momaval
wels Sedgeba.
pedagogebad mowveuli arian profesorebi: guram kacitaZe, eTer
qemerteliZe, giorgi naneiSvili, darejan gabunia, nodar xodeli, makrine
uSikiSvili, akaki baqraZe, sergo vardosaniZe, zurab beria, elene nikobaZe,
nino okribelaSvili, RvTismsaxurebi: iRumeni adam axalaZe, mama iakob
uSikiSvili, mama Teimuraz TaTaraSvili da sxvebi.
institutSi erTdroulad 70-ze meti studenti swavlobs.
2010 wlis ianvridan mowyalebis debisa da socialuri medicinis
instituti iqmneba rogorc damoukidebeli saqarTvelos sapatriarqos wm.
Tamar mefis saxelobis medicinis instituti, romelic gaivlis
akreditacias da daakmayofilebs sajaro saswavleblis iuridiuli piris
statuss. arsebul specialobebs daemata prevenciuli, socialuri
medicinisa da menejmentis fakulteti, reabilitaciisa da fizikuri
medicinis fakulteti. institutis reqtoria arqimandriti adami (axalaZe).
saRvTismetyvelo institutis mowyalebis debis institutis reqtori
arqimandriti adami (eriskacobaSi vaxtang axalaZe).
47
iRumeni adami (eriskacobaSi - vaxtang mixeilis Ze axalaZe) Tbilisis
yovladwmida samebis lavris mRvdelmsaxuria, medicinis mecnierebaTa
doqtori, profesori, saqarTvelos sapatriarqos jandacvis departamentis
Tavmjdomare.
mama adamma 1984 wels warCinebis diplomiT daamTavra Tbilisis
saxelmwifo samedicino institutis samkurnalo fakulteti da swavla
ganagrZo klinikur ordinaturaSi moskovSi, a. n. bakulevis saxelobis gul-
sisxlZarRvTa qirurgiis institutSi.
1990 wels iqve daicva disertacia medicinis mecnierebaTa kandidatis
samecniero xarisxis mosapoveblad.
1991 wels dabrunda saqarTveloSi da muSaoba ganagrZo erisTavis
saxelobis eqsperimentuli da klinikuri qirurgiis institutis gulis
qirurgiis klinikaSi.
1994-1999 wlebSi muSaobda saqarTvelos sapatriarqoSi eqimad. iyo
saqvelmoqmedo sabWos wevri.
1999 wlidan aris jandacvis saministros bioeTikis erovnuli sabWos
wevri, iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis
qirurgiis kaTedris profesori. 2003 wlidan – Tbilisis saxelmwifo
samedicino universitetis sadisertacio sabWos wevri, qarTuli samedicino
enciklopediis samecniero-sakontrolo redaqciis gamge.
1994-2002 wlebSi xelmZRvanelobda sapatriarqosTan arsebul
satelevizio SemoqmedebiT jgufs. Seqmna 30-mde saavtoro telegadacema.
2001 wels Camoayaliba arasamTavrobo organizacia _ bioeTikuri
kvlevisa da kulturis centri. am centrma safuZveli Cauyara mowyalebis
debis saswavlebels, romlis bazazedac 2006 wels Tbilisis sasuliero
akademiasTan daarsda wminda Tamar mefis saxelobis mowyalebis debisa da
socialuri medicinis instituti.
2006 wlis seqtembridan dainiSna wmida ioakimesa da anas saxelobis
samSobiaro saxlis generalur direqtorad. aris qveynis sakoordinacio
sabWosa (CCM) da reproduqciuli janmrTelobis erovnuli sabWos wevri.
2004 wlis 4 aprils aRikveca bermonozvnad Tbilisis Taboris mTis
feriscvalebis mamaTa monasterSi. imave wlis 19 dekembers yovladwmida
samebis saxelobis lavris sakaTedro taZarSi uwmidesisasa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia meoris mier
xeldasxmul iqna mRvdelmonozvnad.
2005 wlis 27 seqtembers jvarTamaRlebis dResaswaulze uwmidesma da
unetaresma ilia meorem aRiyvana iRumenis xarixSi.
eweva pedagogiur moRvaweobas. aris 60-ze meti samecniero Sromis
avtori. gamoqveynebuli aqvs 70-ze meti mxatvruli da publicisturi statia.
2006 wlis 28 seqtembers arCeul iqna saqarTvelos profilaqtikuri
medicinis mecnierebaTa akademiis wevrad – akademikosad.
48
mama adamis mecnieruli kvlevis sferoebia: medicinis Teoria,
filosofia da istoria, bioeTika, socialuri da prevenciuli medicina,
jandacvis menejmenti, samedicino fsiqologia, rwmenisa da codnis
urTierTmimarTeba, samedicino ganaTlebis pedagogika.
Tbilisis sasuliero akademiis, seminariisa da saRvTismetyvelo institutis
kaTedrebi, kaTedraTa gamgeebi.
saqarTvelos istoriis kaTedra
uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos kaTolikos-
patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviT, sasuliero akademiis reqtoris
meufe abraamiis 1994 wlis 2 agvistos brZanebiT sasuliero akademiaSi
gaixsna saqarTvelos istoriis kaTedra
saqarTvelos istoriis kaTedra uzrunvelyofs sasuliero akademiasa
da seminariaSi, saRvTismetyvelo institutis specialobebze saqarTvelosa
da msoflio istoriis, saqarTvelos eklesiis istoriis, zogadi eklesiebis
istoriis kursebis wakiTxvas. kaTedra xelmZRvanelobs studentTa
samecniero sadiplomo da sakurso samuSaoebs. kaTedris wevrebi ikvleven
zogadi eklesiis, saqarTvelos eklesiis, saqarTvelos istoriis aqtualur
problemebs. saqarTvelos istoriis kaTedris iniciativiT Catarda
samecniero konferenciebi uwmidesisa da unetaresis sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarq kiroin II-sadmi saqarTvelos marTmadidebeli eklesiis
avtokefaliis 90-wlisTavisadmi, uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is aRsaydrebis 30
wlisTavisadmi miZRvnili.
saqarTvelos istoriis kaTedras 1994 wlidan xelmZRvanelobs
istoriis mecnierebaTa doqtori, profesori sergo vardosaniZe. kaTedraze
moRvaweobnen: akademikosi mariam lorTqifaniZe, profesori-mitropoliti
anania (jafariZe), profesorebi: eldar bubulaSvili, vaxtang guruli, merab
vaCnaZe, naTela gafrindaSvili, gvanca koplataZe, beJan javaxia, marika
mSvilaZe, Tamar fxalaZe, dekanozi giorgi (sabiaSvili); kaTedris
laborantia istoriis doqtori giorgi maisuraZe
saqarTvelos istoriis kaTedrebis gamge istoriis mecnierebaTa doqtori,
profesori sergo vardosaniZe
sergo vardosaniZe daibada 1956 wlis 2 ianvars zestafonis raion
sofel zovreTSi. moinaTla 5 wlis asakSi. naTlobis wesi aRasrula ubisis
eklesiis winamZRvarma mama iakinTe saxvaZem.
1974-1979 wlebSi swavlobda sulxan-saba orbelianis Tbilisis
saxelmwifo pedagogiur universitetSi istoriis fakultetze, romelic
49
daamTavra warCinebiT da muSaoba daiwyo Tbilisis #1 respublikur
eqsperimentul saSualo skolaSi istoriis maswavleblad, 1983-1985 wlebSi
iyo amave skolaSi direqtoris moadgile saswavlo dargSi.
1985-1988 wlebSi gaiara aspirantoris kursi saqarTvelos mcnierebaTa
akademiis ivane javaxiSvilis saxelobis istoriisa da eTnografiis
institutSi profesor mixeil gafrindaSvilis xelmZRvanelobiT.
1989 wels daicva sakandidato disertacia Temaze: `giorgi wereTeli
da XIX saukunis qarTuli istoriografiis problemebi~
1988 wels arCeul iqna wlis saukeTeso maswavleblad. mieniWa
saqarTvelos ganaTlebis warCinebis wodeba da medali 1989-1990 wlebSi iyo
saqarTvelos axalgazrda pedagogTa asociaciis prezidenti.
1989 wlidan 1993 wlamde muSaobda sulxan-saba orbelianis saxelobis
saxelmwifo pedagogiuri universitetis saqarTvelos istoriis kaTedris
docentad. 1993 wlidan 2005 wlamde iyo istoriis fakultetis dekani,
saqarTvelos istoriis kaTedris profesori. 1994 wlis 2 agvistodan
Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis saqarTvelos istoriis
kaTedris gamgea.
2002 wels daicva sadoqtoro disertacia Temaze: `saqarTvelos
marTmadidebeli samociqulo eklesia 1917-1952 wlebSi~ da mieniWa istoriis
mecnierebaa doqtoris samecniero xarisxi.
2004 wels mieniWa profesori samecniero-pedagogiuri wodeba
2004-2005 wlebSi muSaobda sulxan-saba orbelianis saxelobis
Tbilisis saxelmwifo pedagogiur universitetSi proreqtorad samecniero
muSaobis dargSi.
2006 wlidan aris kavkasiis samarTlis skolis sruli profesori.
gamoqveynebuli aqvs cal-calke wignebi: `uwmidesisa da unetaresis sruliad
saqarTvelos kaTolikos-patriarqebi: kirioni, leonide, ambrosi,
kalistrate, efremi, ilia II saqarTvelos marTmadidebeli samociqulo
eklesia 1917-1952 wlebSi.~ qarTuli erovnuli cnobebis problemebi XIX-
XXss-Si. Tanaavtoria `istoriis swavlebis meTodika,~ `saqarTvelos
istoria~ (saxelmZRvanelo VII klasisaTvis), saqarTvelos eklesia XIX-XX
saukuneebSi (inglisur enaze Jeneva, 2006w.), `sruliad saqarTvelos
kaTolikos-patriarqi unetaresi qristefore III, Tb., 2009~.
Tbilisis sasuliero akademiis RvTismetyvelebis kaTedra
RvTismetyvelebis kaTedra Seiqmna 1998 wels uwmidesisa da unetaresis
sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqis ilia II-is locva-kurTxeviTa
da sasuliero akademiis reqtoris mTavarepiskoposis abraamis brZanebiT.
RvTismetyvelebis kaTedris gamged dainiSna filologiis mecnierebaTa
doqtori, profesori ediSer WeliZe, rogorc kaTedris gamge miiCnevs
`kaTedram sistemuri mowesrigebuli saxe unda misces im saRvTismetyvelo-
samecniero moRvaweobas, ra aqamde gafantulad da nawilobriv stiqiurad
mimdinareobda akademiis SigniT da mis gareT. kaTedram seriozuli muSaoba
gaswia, raTa aRdgeniliyo cocxali kavSiri saRvTismetyvelo azrovnebis
50
wiaRTan mecnieruli Targmanebisa da wyaroTmcodneobiT gamokvlevebis
Seqmnis gziT. RvTismetyvelebis kaTedram Tavisi arsebobis aTi welis
manZilze gamosca umniSvnelovanesi Sromebi.~
RvTismetyvelebis kaTedris gamge filologiis mecnierebaTa doqtori,
profesori ediSer WeliZe
daibada 1959 wlis 4 agvistos q. ozurgeTSi.
1975 wels daamTavra saSualo skola da swavla ganagrZo Tbilisis
saxelmwifo universitetis filologiis fakultetze, romlis damTavrebis
Semdeg Cairicxa (1980w) saqarTvelos mecnierebaTa akademiis k. kekeliZis
saxelobis xelnawerTa institutis aspiranturaSi Zveli qarTuli
filologiis ganyofilebaSi.
1984 wlidan xelnawerTa institutis mecnierTTanamSromelia.
1986 wels daicva sakandidato disertacia Temaze: `grigol noselis
kosmogoniuri Txzulebis `petres mimarT Zmisa Tvisisa pasuxi equsTa maT
dReTaTvis~ qarTuli Targmani~ da moipova filologiis mecnierebaTa
kandidatis xarisxi.
1988 wlidan Tbilisis sasuliero akademiasa da saRvTismetyvelo
institutSi kiTxulobs patrologiis kurss.
1990 wlidan muSaobs xelnawerTa institutSi ufros mecnierTanamSromlad.
1994 wels daafuZna Jurnali `gza sameufo.~
1997 wels daicva sadoqtoro disertacia Temaze: `Zveli qarTuli
saRvTismetyvelo terminologia.~
1998 wlidan Tbilisis sasuliero akademiis saRvTismetyvelo kaTedris
gamgea
gamoqveynebuli aqvs: `wminda grigol noseli: pasuxi equsTa maT dReTa
Tvis, eklesia-saxli uflisa~, `ioane petriwis cxovreba da moRvaweoba~
`Zveli qarTuli saRvTismetyvelo terminologia,~ `dogmatur-istoriuli
sakiTxebi~ `adamiani-xati pirmSoxatisa.~ `antieretikoni,~ `didni kurTxevani~
(2002w.), `Zveli qarTuli saeklesio literatura~ (2003w.), `locvani da
daujdomeli RvTismSoblisad~ (2003w.) `spekali marTlmadideblobisa (2007)~,
`saTnoebaTmoyvareoba~ (2003w.)
qristianuli xelovnebis kaTedra
qristianuli xelovnebis istoria im disciplinaTa Sorisaa, romlebic
1988 wlis oqtombridan, daarsebis dRidanve ikiTxeboda Tbilisis
sasuliero akademiasa da seminariaSi. mas Semdeg ganvlili aTi wlis
manZilze saqarTveloSi bevri ram Seicvala. es cvlilebebi Tanabrad
aRibeWdeboda Tbilisis sasuliero akademiisa da seminariis cxovrebaSic.
ganvlil gzaze, cxadia, iyo problemebi, zogjer_ sirTuleebic, Tumca ki
mudam ucvleli rCeboda umTavresi: ganuqarvebeli rwmena axlad
51
safuZvelCayrili saswavleblis mniSvnelobisa da Sesabamisad, is didi
pasuxismgeblobis grZnoba, romelic mudam mZafrdeba sasuliero sferosTan
miaxlebisas. da kidev erTi, aranakleb niSneuli garemoebis Sesaxeb _
umaRlesi sasuliero ganaTlebis mravalaswlovani tradiciis aRorZinebis
kvalad, ganvlili wlebi Tanagvarad mniSvnelovani aRmoCnda aramarto
akadmiisa da seminariis kursdamTavrebulTaTvis, aramed Tavad profesor-
maswavlebelTaTvisac _ Tu ras niSnavs axalgazrdobasTan muSaoba
nebismieri saswavleblis pedagogisaTvis, es amTaviTve cxadi unda iyos;
magram sasuliero saswavlebeli am mxrivac savsebiT gamorCeulia _ aq
swavleba amqveyniuri codnis saRvTo WeSmaritebis fonze Wvretisa da
gaazrebis safuZvelze xorcieldeba, anu im gziT, romelTan dakavSirebuli
tradiciac CvenSi didi xnis miviwyebul-Sewyvetili iyo. mis xelaxla
damkvidrebas sakmao xani dasWirda. ase, rom es wlebi studentebTan erTad,
qristianuli xelovnebis kaTedris pedagogebisaTvis _ ZiriTad saero
umaRlesi dawesebulebebidan mowveuli specialistebisTvisac, ganurCevlad
maTi pedagogiuri Tu samecniero-kvleviTi gamocdilebisa, swavlisa da
naklebad moazrebulis wvdomis, sulqmnisa da zrdis wlebi iyo. es procesi
aq dResac mimdinareobs da albaT kidev gagrZeldeba. yovelive amas
sabolood akademiis kursdamTavrebulTa pedagogiur asparezze gamosvla
mohyveba _ procesi, romelic ukve dawyebulia, da imedia axlo momavalSi
kide ufro farTo xasiaTs SeiZens.
qristianuli xelovnebis istoriis CarTva sasuliero akademiis
saswavlo programaSi sruliad bunebrivi iyo-mxatvruli azrovneba xom
ganuyofelia saeklesio wiaRisagan. Tavidan es sagani mxolod
saRvTismetyvelo fakultetze ikiTxeboda, magram maleve, 1990 wels,
sasuliero akademiis axlad gaxsnili saRvTismetyvelo institutis wiaRSi
dafuZvnda qristianuli xelovnebis fakulteti, riTac saTave daedo
specialistTa momzadebas saeklesio xelovnebis sxvadasxva dargSi.
im cvlilebaTa Soris, romlebic bolo wlebis manZilze
ganxorcielda sasuliero akademiasa da seminariaSi, unda gamoiyos 1999
wels qristianuli xelovnebis kaTedris gaxsnis faqti. am cvlilebaTa
pirveli Sedegi iyo saxelovnebaTmcodneo specialobis kursebze wasakiTx
sagnebTa rigis, maTi moculobisa da xangrZlivobis saboloo dadgena,
saswavlo programebis Semdgomi daxvewa, romelic qristianuli xelovnebisa
da religiaTmcodneobis fakultetis dekanatTan erTad ganxorcielda.
ganisazRvra kaTedris samecniero moRvaweobis ZiriTadi mimarTulebebic _
maT Soris erTerTi yvelaze saSuri, qarTul enaze qristianuli xelovnebis
safuZvlebisa da misi istoriis amsaxveli saxelmZRvanelos Seqmna.
saswavlo programisa daxvewis procesi wlebis manZilze Tanmimdevrulad
mimdinareobs _ es nebismieri saswavlo dawesebulebisaTvis bunebrivi
procesia, amasTan gansakuTrebiT mniSvnelovani saeklesio wiaRSi momqmedi
saswavleblisaTvis. saswavlo programa isea agebuli, rom saRvTismetyvelo
sagnebTan erTad studenti iRebs farTo codnas Zveli da Tanamedrove
rogorc xelovnebis umTavres sferoebSi; amasTanave Tanmimdevrulad _
zogadi Secnobis safuZvelze xdeba viwro specializaciis mqone sagnebis
52
swavleba. rac mTavaria msoflio xelovnebis erTiani, qronologiur-
regionaluri principiT warmoCenili suraTis konteqstSi sagangebo
yuradReba eTmoba qarTuli xelovnebis Seswavlas-rogorc misi
ganviTarebis gezis, ise Teoriul dargis Taviseburebebis SeZlebisdagvari
sisruliTa da siRrmiT gacnobas. studentTa profesiuli daostatebisaTvis
didi mniSvneloba aqvs seminarebsa da praqtikul samuSaoebs, romlebic
pirveli kursidanve saleqcio kursTa aucilebeli da ganuyofeli
Semadgenelia. 2000 wlidan moqmedebs seminari _ `Zveli da Tanamedrove
saeklesio xelovnebis problemebi,~ romlis Catarebis dRe samSabaTia,
agreTve adgili _ xatweris saxelosnos darbazi, ukve kargaxania iqca
sxvadasxva Taobis Sexvedrebsa da msjelobasTan dakavSirebul garkveul
tradiciad. garda amisa, studentTa nawili CarTulia im proeqtebsa da
samuSaoebSi, romlebsac kaTedris profesor-maswavleblebi axorcieleben
rogorc saqarTvelos sapatriarqos egidiT, ise sxvadasxva samecniero da
saswavlo dawesebulebebTan TanamSromlobis gziT. es axalgazrdebis
profesiuli daostatebis erTerTi warmatebuli gzaa.
TeoriulTan erTad praqtikulic _ swavlebis amgvari gza Tavidanve
iqna damkvidrebuli Tbilisis sasuliero akademiasa da seminariaSi
qristianuli xelovnebis SemswavlelTaTvis. swored amas emsaxureba is
saxelosnoebi, romlebic didi xania, rac funqcionirebs fakultetze.
qristianuli xelovnebis specialobis studentaTvis aucilebelia xatwerisa
da naqargobis erTwliani kursis gavla. amasTanave, pirveli kursidanve
studentebs SesaZlebloba aqvT xatwera da naqargoba momaval specialobad
airCion. mimdinare wlidan ukve arsebul sam specialobas
(xelovnebaTmcodneoba, xatwera, naqargoba) daemata kidev ramdenime _
muzeummcodneoba, kulturuli memkvidreobis marTva, religiuri turizmi.
qristianuli xelovnebis kaTedraze leqciebs Sesabamisi dargis
wamyvani specialistebi kiTxuloben. maT gverdiT TandaTanobiT imkvidreben
adgils axalgazrdebi _ es bunebrivi da aucilebeli procesi SemdgomSic
gagrZeldeba.
gava kidev mcire dro, movlen Taobebi da umaRlesi sasuliero
saswavlebelTa mniSvneloba kidev ufro cxadliv warmoCindeba Cveni qveynis
istoriul gzaze. am saswavlebelTa Soris Tbilisis sasuliero akademiasa
da seminarias sworupovari adgili uWiravs.
religiaTmcodneobis kaTedra
2006 wlis seqtemberSi gaixsna religiaTmcodneobis kaTedra, romelic
TanamSromlobs fsiqologiisa da religiaTmcodneobis, agreTve
xelovnebaTmcodneobisa da religiaTmcodneobis fakultetebTan. kaTedris
gaxsna ganapiroba im garemoebam, rom religiaTmcodneoba dasaxelebuli
fakultetebis erTerTi wamyvani specialoba da umTavresi disciplinaa.
religiaTmcodneobis kaTedras xelmZRvanelobs profesori lela
xaCiZe, romelic 1996 wlidan sasuliero akademiis pedagogia. 1979 wels man
warmatebiT daamTavra iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo
53
universitetis filologiis fakulteti, 1982 wels _ saqarTvelos
mecnierebaTa akademiis k. kekeliZis saxelobis xelnawerTa institutis
aspirantura `liturgikis~ specializaciiT. 1984 wels daicva sakandidato
disertacia _ `ioane minCxi _ X saukunis qarTveli poeti~ (akad. el.
metrevelis xelmZRvanelobiT), 1995 wels sadoqtoro disertacia _ `efrem
mcires himnografiuli memkvidreoba.~ 1987 wels gamoica misi monografia.
`ione minCxis poezia,~ romelSic gamoqveynda avtoris mier gamovlenili 80-
mde ucnobi sagalobeli. am naSromisaTvis avtors mieniWa akad. il.
abulaZis saxelobis premia. 2000 wels, evrogaerTianebis proeqtiT `Tempus - Tacis~ gamoqveynda misi monografia _ `qarTuli qristianuli kulturis
istoriidan;~ 2005 wels _ monografia: `Zveli qarTuli mTargmnelobiTi
xelovnebis Sesaxeb.~
l. xaCiZe monawilea qarTuli _ germanuli, qarTuli _ holandiuri
samecniero proeqtebisa da mravali saerTaSoriso konferenciisa da
religiaTmcodneobis, kulturoloogiisa da pedagogikis problemebze. igi
avtoria 70-mde publikaciisa qarTul da ucxour enebze.
19 -2005 wlebSi prof. lela xaCiZe xelmZRvanelobda religiis
istoriis kaTedras sulxan-saba orbelianis saxelobis pedagogiur
universitetSi, iyo sagamocdo komisiis Tavmjdomare.
2006 wlis seqtembridan l. xaCiZe iv. javaxiSvilis saxelobis
Tbilisis saxelmwifo universitetis profesoria.
qarTuli enisa da literaturis kaTedra
Tbilisis sasuliero akademiasa da seminariaSi qarTuli enisa da
literaturis kaTedra gaixsna 2000 wlis 1 dekembers. kaTedris gamged
dainiSna filologiis mecnierebaTa doqtori, profesori griver garulava,
laborantad ki filologiis mecnierebaTa kandidati, docenti qeTevan
mamasaxlisi.
kaTedrasTan aqtiurad TanamSromloben sxvadasxva samecniero
dawesebulebisa Tu saswavleblis profesor-maswavleblebi isini uZRvebian
saleqcio Tu praqtikul kurss qarTuli enisa da literaturis sxvadasxva
sferoSi: Z.v. qarTuli literaturis istoria, axali qarTuli literaturis
istoria, Zveli da Tanamedrove qarTuli ena, himnografia, qristianuli
kultura da qarTuli mwerloba, qristianuli saxismetyveleba,
xelnawerTmcodneoba da sxv. kaTedra aqtiurad TanamSromlobs Jurnal
`mnaTobTan,~ studentTa adgilobriv gazeTTan-`maxvili mesiisa.~
kaTedris wevrTa iniciativiT yovelwliurad tardeba studentTa
samecniero konfernciebi. aq warmodgenili naSromebi erTgvari sinTezia
qristianuli kulturisa da qarTuli mwerlobisa.
kaTedris wevrTa xelmZRvanelobiT Seiqmna araerTi sadiplomo Tu
sakurso naSromi.
Cveni profesor-maswavleblebi aqtiurad TanamSromloben wminda
samebis sakaTedro taZarTan arsebul axalgazrdul centrTan. isini
akademiis sxva TanamSromlebTan erTad yovelwliurad maspinZloben galis
54
raionidan codnis asamaRleblad Camosul maswavleblebs, ukiTxaven
leqciebs, uZRvebian Zveli qarTuli kulturul-saganmanaTleblo kursebis
moxilvisas.
kaTedris sxdomebze saswavlo procesTan dakavSirebuli sakiTxebis
ganxilvasTan erTad profesor-maswavleblebi erTmaneTs uziareben TavianTi
samecniero muSaobis Sedegebs Tu gamocdilebas.
qarTuli enisa da literaturis kaTedris TanamSromelTa avtorobiTa
Tu redaqtorobiT gamovida araerTi wigni magaliTad, filologiis mec.
doqtori prof. zurab WumburiZe avtoria wignisa `qarTuli xelnawerebis
kvaldakval~. filologiis mecnierebaTa doqtorma, profesorma revaz
siraZem gamosca `wminda ninos cxovreba~ da dasawyisi qarTuli
hagiografiisa (1998), qarTuli kulturis safuZvlebi (2000w), kultura da
saxis metyveleba (2008w), filologiis mecnierebaTa doqtorma profesorma
avTandil arabuli avtoria monografiisa `III seriis nakveTeulTa warmoeba
da mniSvneloba Zv. qarTulSi~ (1984w); zmnuri da saxeluri fuZeTqmnadobis
problema qarTvelur enebSi (2001), qarTuli metyvelebis kultura (2004); igi
mTavari redaqtoria qarTuli enis ganmartebiTi leqsikonis rvatomeulisa,
romlis I tomi gamovida 2007w.
filologiis mecnierebaTa doqtorma, profesorma leila geguCaZem
gamosca monografia `mwkrivTa SesaZlo Sefardebebisa da droTa
Tanmimdevrobis sakiTxebi rTul konstruqciebSi~ (2005w).
saxelmZRvanelo `qarTuli ena inglisurenovanTaTvis~ (mokle
gramatika, teqtebiTa da leqsikoniTurT, 2004w); qarTuli ena sparsul
enovanTaTvis (gamovida iranSi 2004w.)
filologiis mecnierebaTa doqtorma, profesorma guram bedoSvilma
qarTul toponimTa ganmartebiT-etimologiuri leqsikoni (2002w),
filologiis mec. doqtorma profesorma nino meliqiSvilma. basili didis,
grigol noselis, grigol RvTismetyvelisa da ioane oqropiris
homiletikuri Txzulebebi (2001w). misi TanaavtorobiT belgiaSi ibeWdeba
grigol nazianzelis TxzulebaTa qarTuli Targmanebi.
Cveni kaTedris wevri, filologiis mec. doqtori profesori medea
Rlonti redaqtoria ucxoeTSi mcxovreb qarTvelTaTvis gankuTvnili
Jurnali `fuZisa, aris gamomcemloba~ dedaenis xelmZRvaneli avtori
monografiisa `baskuri kalendris~ tipologiisaTvis (kviris saxeldeba,
terminologiuri sistemebi da maTi formireba 1988w), avtori-Semadgeneli
Svidwigneulisa `igavni uflisa Cvenisa ieso qrsitesni~ (gamocemulia 1, 2, 3,
4 wignebi), avtor-Semdgeneli wignisa `uflis igavebi ymawvilTaTvis~ (2007w),
aris 80-mde samecniero naSromis, werilisa da redaqtirebuli gamocemis
avtori.
araerTi sasuliero xasiaTis literatura gamovida filologiis mec.
kandidat, docent qeTevan mamasaxlisis redaqtorobiT. magaliTad, man
erTmaneTs Seudara mecnierulad gamocemuli ramdenime redaqcia wmida
werilisa (saxareba oTxTavi, ioane maxareblis apokalifsi), mecnierulad
Seiswavla paladi helenepolcis `lavsaikinis~ efrem irikuli Targmani,
romelic dRemde Seuswavleli Zeglad iTvleboda.
55
kaTedris gamge griver farulava
daibada 1936 wlis 5 ivliss, TbilisSi. 1943 wels Sevida samtrediis
raionis sajavaxos saSualo skolaSi da 1954w. oqros medliT daamTavra igi.
amave wels swavla ganagrZo Tbilisis saxelmwifo universitetis
filologiis fakultetze, romelic daamTavra 1959w. imave, wels swavla
ganagrZo universitetis aspiranturaSi, Zveli qarTuli literaturis
istoriis kaTedraze akademikos korneli kekeliZis xelmZRvanelobiT. Zveli
qarTuli enis kurss aswavlida akad. ak. SaniZe.
1962 wels aspiranturis damTavrebisTanave muSaobas Seudga kaTedris
aspirantad. 1970 wels daicva sakandidato disertacia. 1974 wlidan imave
kaTedris docenitia. 1990 wels daicva sadoqtoro disertacia. 1992 wlidan
profesoria 1991-1993 wlebSi iyo iv. javaxiSvilis saxelobis Tbilisis
saxelmwifo universitetis proreqtori saswavlo muSaobis dargSi.
2006 wels uari Tqva monawileoba mieRo e.w. konkursSi, profesoris
Tanamdebobis dasakaveblad, vinaidan miiCnevda, rom imgvarad warmarTul
reformas rogoradac amas ambobda da warmarTavda mecnierebisa da
ganTlebis saministro, araferi hqonda saerTo WeSmarit reformasTan.
1991-2003 wlebSi g. farulava iyo ganaTlebis saministrosTan
arsebuli saswavlo meToduri sabWos Tavmjdomare saSualo skolaSi
qarTuli swavlebis sferoSi. monawileobda samecniero simpoziumebSi
peterburgSi, budapeStSi, erevanSi. monawileobda simpoziumebSi, romelic
ukanaskneli aTi wlis manZilze imarTeboda TbilisSi sapatriarqos egidiT.
g. farulava avtoria ramdenime aTeuli samecniero naSromisa,
romelTagan zogierTi Targmnilia rusul, italiur da somxur enebze da
gamoqveynebulia Sesabamis qveyanaSi.
enebis kaTedra
Tbilisis sasuliero akademiasa da seminariaSi daarsebis dRidan
iswavleba ucxo enebi. enebis swavleba arCeviTobis principiT mimdinareobs.
Tavidan iswavleboda inglisuri, germanuli, franguli, Zveli berZnuli,
ebrauli enebi. 1995 wlidan iswavleba axali berZnuli ena, xolo 1997
wlidan _ rusuli ena. swavlebis procesSi mniSvnelovani roli iTamaSa
2004 wels ucxo enebis kaTedris daarsebam, romlis gamge iyo inglisuri
enis maswavlebeli maia axvlediani. 2006 wlidan kaTedras xelmZRvanelobs
filologiis mecnierebaTa doqtori, profesori iuri mosiZe.
amJamad Tbilisis sasuliero akademia-seminariaSi iswavleba
inglisuri, germanuli, rusuli, axali da Zveli berZnuli enebi.
kaTedraze mimdinareobs samecniero, kerZod leqsikografiuli
muSaoba.dasrulebulia rusul-qarTul-inglisuri saeklesio
56
marTlmadideblur terminTa leqsikoni, romlis SeqmnaSi monawileobdnen m.
ustiaSvili da n. alibegaSvili, mzaddeba igive xuTenovani leqsikoni Zveli
da axali berZnulis damatebiT j. SoSiaSvilis da l. baqraZis
monawileobiT.
akademiis Zveli berZnuli enis pedagogi, filologiur mecnierebaTa
doqtori julieta SoSiaSvili eweva nayofier samecniero muSaobas.
gamoqveynebuli aqvs Sromebi dionise areopagelis, prokopi kesarieli
Sesaxeb, agreTve is gaxlavT ramdenime sxvadasxva tipis leqsikonTa avtori,
amJamad muSaobs berZnuli da laTinuri enis saxelmZRvaneloebze.
kaTedris TanamSromeli, pedagogiur mecnierebaTa doqtori lali
xuWua monawileobs saeklesio terminologiis leqsikonis SedgenaSi,
romelic xorcieldeba arn. Ciqobavas saxelobis enaTmecnierebis
institutis bazaze. gamoqveynebuli aqvs statiebi calkeul erTeulTa
warmomavlobasa da etimologiaze.
kaTedris muSaoba originalurad CarTulia Tbilisis sasuliero
akademia-seminariis saswavlo procesSi. studentebs gaazrebuli aqvT, rom
ucxo enis codnis gareSe ver SeZleben srulyofil samecniero-kvleviT
muSaobas, romelic Tanamedrove standartebis Sesabamisi iqneba.
kaTedris gamge iuri levanis Ze mosiZe daibada 1940 wlis 24 ianvars
medikosebis ojaxSi. 1985 wels daamTavra Tbilisis rkinigzis #7 saSualo
skola da amave wels Cairicxa Tbilisis ucxo enaTa saxelmwifo
institutSi, romelic daamTavra 1963 wels germanuli da franguli enebis
specialobiT. 1969 wels daicva sakandidato disertacia romaul-germanuli
filologiis mimarTulebiT. 1971-73 wlebSi muSaobda q. ienis universitetSi.
1976-1995 wlebSi xelmZRvanelobda germanuli enis kaTedras Tbilisis
ucxo enaTa institutSi.
1986 wels daicva sadoqtoro disertacia (SepirispirebiTi
enaTmecniereba, Targmnis Teoria, germanistika).
1995-2005 wlebSi iyo Tbilisis i. WavWavaZis saxelobis enisa da
kulturis saxelmwifo universitetis reqtori. monawileobda saerTaSoriso
simpoziumebisa da konferenciebSi. aris saerTaSoriso literaturuli
procesebis Semswavleli institutis _ JNST profesori (q. vena). amJamad
xelmZRvanelobs Tbilisis sasuliero akademiasa da seminariis ucxo enebis
kaTedras.
mcxeTis sasuliero seminariaSi swavlobdnen:
mitropoliti nikolozi (maxaraZe)
mitropoliti aTanase (CaxvaSvili)
mitropoliti anania (jafariZe)
mitropoliti iobi (aqiaSvili)
57
mitropoliti danieli (daTuaSvili)
mitropoliti abraami (garmelia)
mitropoliti dimitri (SiolaSvili)
mTavarepiskoposi ioane (ananiaSvili)
mTavarepiskoposi zosime (SioSvili)
mTavarepiskoposi vaxtangi (axvlediani)
mTavarepiskoposi antoni (buluxia)
episkoposi ioane (gamrekeli)
Tbilisis sasuliero akademiaSi swavlobdnen:
mitropoliti daviTi (maxaraZe)
mitropoliti iosebi (kikvaZe)
mitropoliti nikolozi (faCuaSvili)
mitropoliti grigoli (berbiWaSvili)
mTavarepiskoposi petre (caava)
episkoposi zenoni (iarajuli)
episkoposi melqisedeki (xaCiZe)
damowmebuli literatura
1. S. nucubiZe `qarTuli filosofiis istora~ t.1 ix. Sromebi: t. VIII
Tbilisi 1983w. gv. 121
2. sv. gamsaxurdia `swavla-ganaTleba Zvel saqarTveloSi~ Tbilisi
1975w. gv. 24
3. `qarTlis cxovreba~t.1. Tbilisi 1955w. gv. 331
4. `qarTlis cxovreba~t.1. Tbilisi 1955w. gv. 332
5. r. metreveli `daviT IV aRmaSenebeli~ Tbilisi 1990w. gv. 304
6. m. darCia `gaioz reqtori~ Tbilisi 1987w. gv. 23
7. e. babunaSvili... `naTeli qristesi saqarTvelo wigni I Tb. 2003w. gv.
447.
8. s. jorbenaZe `cxovreba da Rvawli ivane javaxiSvilisa~, Tbilisi
1984w. gv. 225
9. xelnawerTa erovnuli centri, vasil karbelaSvilis f. #31 dok.
65
10. suicxa f. 284 atw.3 saqme #291
11. xelnawerTa erovnuli centri, kalistrate cincaZe f. #102 gv 354
12. saqarTvelos sapatriarqo arqivi dok. 2691
13. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi ilia II~ Tbilisi 2008w. gv. 100
14. saqarTvelos sapatriarqo arqivi dok. # 2717
58
15. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~ Tbilisi 2007w. gv. 42
16. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~ Tbilisi 2007w. gv. 38
17. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~ Tbilisi 2007w. gv. 37
18. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~ Tbilisi 2007w. gv. 38
19. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi ilia II~ Tbilisi 2008w. gv. 160
20. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi efrem II~ Tbilisi 2007w. gv. 112
21. gaz. `komunisti~ 1988w. 19 marti 22. 2 mTavarepiskoposi zosime (SioSvili) `dideba RmerTs
yvelafrisaTvis~ Tbilisi 1997 weli gv. 47-49
23. Ju. `jvari vazisa~ Jurnali 1988 w. #4 gv. 7
24. `jvari vazisa~ gv. 9-10
25. `jvari vazisa~ gv. 10-11
26. `jvari vazisa~ gv. 11.
27. `jvari vazisa~ gv. 12.
28. `jvari vazisa~ gv. 13.
29. `jvari vazisa~ gv. 13.
30. `jvari vazisa~ gv. 14.
31. gaz. `Tbilisis sasuliero akademia da seminaria.~ 1999w. #1.
32. gaz. `Tbilisis sasuliero akademia da seminaria.~ 1999w. #1.
33. gaz. `Tbilisis sasuliero akademia da seminaria.~ 1999w. #11-12.
34. gaz. `Tbilisis sasuliero akademia da seminaria.~ gv. 1-2.
35. gaz. `Tbilisis sasuliero akademia da seminaria.~ gv. 3.
36. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi ilia II~ Tbilisi 2008w. gv. 370
37. s. vardosaniZe `sruliad saqarTvelos kaTolikos-patriarqi
uwmidesi da unetaresi ilia II~ Tbilisi 2008w. gv. 371.