sissejuhatus - toiduliit · sissejuhatus uuringu eesmärk uuringu põhieesmärk oli anda ülevaade...
TRANSCRIPT
Kiievi to
idu
ainete tu
ru kirjeld
us
August –
oktoober 2007esitlus
2
Sissejuhatus
�U
urin
gu
eesmärk
�U
uringu põhieesmärk oli anda ülevaade K
iievitoidukaupade turustning Eesti toidukaupade
müügivõim
alustest sealsel turul.
�U
uring viidi läbi Eesti T
oiduainetööstuse Liidu tellimusel.
�U
urin
gu
meto
od
ika ja valim
�U
uring koosnes kahest osast:
�kirjutuslauauuringust, kirjeldam
aks situatsiooni Kiievi jaekaubandusturul ning erinevates
tootegruppides. Informatsiooni kogum
iseks kasutati erinevaid allikaid –avalikku statistikat,
ettevõtete pressiteateid, GF
K U
kraina andmebaase (G
FK
Consum
er Scan data jt) jne
�tarbijauuringust, kaardistam
aks tarbijate hoiakuid, harjumusi ning eelistusi nii üldiselt kui ka
erinevates tootegruppides.
�tarbijauuring viidi läbi K
iievis personaalintervjuudena vastajate kodudes, küsitlus toim
us
10.09-10.10.2007;
�valim
isuurus oli 624 vastajat vanuses 15-74 aastat. Valim
esindas Kiievi alalist
elanikkonda vanuses 15-74;
�tarbijauuring viidi läbi G
FK
Ukraina poolt.
�A
ruandes on uuringu tulemused esitatud nii graafiliselt kui ka kom
menteeritult.
�A
ruan
de lisas (erald
i failides) o
n 4 p
oe h
inn
avaatluse tu
lemu
sedja su
urem
ate
too
tjate/imp
ortö
örid
e kon
taktand
med
Uuringu tulem
used -I
Ukraina
turu üldine kirjeldus
4
Põhilised sotsiaal-dem
ograafilised näitajad-
I
-m
iljonilinnad
Suurem
ad linnad:
�K
iiev -2.7
miljonit elanikku
�K
harkiv -1.5 m
iljonit elanikku
�U
krainas on 4 linna elanikkonnaga miljon või enam
Infoallika
s: Ukra
ina Riiklik
Statistika
amet, 2
007
http
://www.ukrsta
t.gov.u
a/
�P
indala 603 700 km2
�46.65
miljonitelanikku (01.01.07)
�Linnaelanikke
–31.8
miljonit
maapiirkonna elanikke
–14.9
miljonit
5
Põhilised sotsiaal-dem
ograafilised näitajad-
II
Elanikkonna vanuseline jaotus
(%-des
kogu elanikkonnast):
Infollikas: Ukraina R
iiklikS
tatistikaamet, 2007
Sündim
us on kasvamas, kuid loom
ulik iive on ikka veel negatiivne-
elanikkond väheneb ~1 %
võrra aastas
16 % 25 %
29 %
16 %
14 %0 –14 aastased
15 –24 aastased
25 –44 aastased
45 –64 aastased
65 + aastased
48.68
48.2047.81
47.4447.08
46.7946.65
45 46 47 48 49 50
20012002
20032004
20052006
2007(01.01)
m iljonit
aasta keskmine rahvaarv
6
Ukraina tarbijaturu m
ahu ja keskmise brutopalga
dünaamika
424673
332967
248888
196711199908
1271
1729
1112
806
590
462376
2136
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
20022003
20042005
20062007 (jaan-
aug)
miljonites grivnades
0 500
1000
1500
2000
2500
grivnades
tarbijaturu maht (m
iljonites grivnades)U
kraina keskmine brutopalk ühes kuus (grivnades)
Kiievi keskm
ine brutopalk ühes kuus (grivnades)
Infollikas: Ukraina R
iiklikS
tatistikaamet, 2007
Palkad
e kasvon olnud viim
astel aastatel ü
le 30%, sam
as tarbijahinnaindeks on olnud 10%
lähedal.
TH
I ind
eksid (võ
rreldes eelm
ise aastag
a):
2003 –8.2%
2004 –12.3%
2005 –10.3%
2006 -11.6%
1 grivna (UA
H) =
2.18-2.4 EE
K (2007)
2002. aastal oli 1grivna ~3 E
EK
Kiievis
7
Ukraina im
pordist ja jaekaubanduse põhinäitajatest
�U
kraina Statistikaam
eti andmetel oli U
kraina jaekaubanduse kogumahuks:
�2005. a ->
~15,1 m
iljardit eurot
�2006. a -> ~
18,3 miljardit eurot (~
130 miljardit grivnat) ⇒
aastane kasv 21 % (sam
as muutus
TH
I 2006 a jooksul 11.6 %)
�T
oidukaupade (koos alkohoolsete jookide ja tubakaga)osakaal jaemüügis on 38,2%
(Eestis enam
-
vähem sam
a -37%
)
�T
oidukaupade import
Ukraina im
portis toidukaupu:
�2005. a ligikaudu 2,1 m
iljardi euroeest, sh E
estist ligikaudu 12 miljoni euro eest
�2006. a ligikaudu 2,5 m
iljardi euro eest, sh Eestist ligikaudu 24 m
iljonit euro eest (peamiselt kala
ja kalatooted)
�Im
porttoidukaupade osakaal jaemüügis on ligikaudu 20%
Infoallika
s: Ukra
ina Riiklik
Statistika
amet, 2
007
http
://www.ukrsta
t.gov.u
a/ja www.sta
t.ee
8
28.2
14.9
10.3
6.365.7
43.5
3.5
2.9
2.51.3
1.2
0.8
0.6
0.2
0.22.442
liha
too
ted
pu
u- ja
juu
rviljad
piim
ato
ote
d
kala
too
ted
toid
ura
sva
d
leiva
too
ted
alko
ho
l
külm
ad
joo
gid
(ma
hl jn
e)
ma
ius
tus
ed
, kon
diitrito
ote
d
mu
na
d
krõp
su
d ja
mu
ud
sn
äks
id
koh
v
ma
jon
ee
s
tee
pa
sta
too
ted
kets
hu
p
pa
ki- ja kiirs
up
id jm
s
kod
uke
em
ia
hü
gie
en
ivah
en
did
mu
u
2005(%)
2006(%)
Erinevate kaupade osakaal pere toidukulutustes
Ukrainas 2005-2006
27.5
13.2
10.2
76.5
6.3
3.7
3.6
3.5
3.5
2.31.4
1.3
0.8
0.7
0.2
0.22.44.3
1.8
liha
too
ted
pu
u- ja
juu
rviljad
piim
ato
ote
d
toid
ura
sva
d
kala
too
ted
leiva
too
ted
alko
ho
l
mu
na
d
külm
ad
joo
gid
(ma
hl jn
e)
ma
ius
tus
ed
, kon
diitrito
ote
d
krõp
su
d ja
mu
ud
sn
äks
id
koh
v
ma
jon
ee
s
tee
pa
sta
too
ted
kets
hu
p
pa
ki- ja kiirs
up
id jm
s
kod
uke
em
ia
hü
gie
en
ivah
en
did
mu
u
440.0UAH
509.4 UAH +16%
Pere toidukorvi keskm
ine suurus ühes kuus:
Allikas: G
fKC
onsumer S
can data1 grivna
(UA
H) =
2.18-2.4 EE
K-i (2007)
Uuringu tulem
used -II
Kiievitarbijaturu
üldine kirjeldus
10
Sotsiaal-dem
ograafilised näitajad
�K
iieviselab am
etliku statistika järgi ~2
720 000inim
est, kes moodustavad 1 046
570 leibkonda
keskmise suurusega 2.6 liiget
(andmed seisuga 2007 I pool)
�V
anuseline jaotus:
�alla 15-aastaseid on
15,8%e
~430 000
inimest
�pensionäre on
16,9%e
~460 000 inim
est
�K
iievilinn jaguneb 25rajooniks, üldiselt jaotatakse viide ossa
(vt järgmist slaidi)
�K
eskmine nom
inaalpalk oli:
�2006.a 1729
grivnate 3920 krooni
�2007. a I pooles 2007 grivnate 4560 krooni (e 14%
tõusnud poole aastaga)
Infoallikas: Ukraina R
iiklikS
tatistikaamet
11
Kiievi elanike hinnang om
a ostuvõimele –
tarbijauuringu tulemused –
september-oktoober 2007
(%-des
kõigist vastajatest, n=624)
1%
8%
48%
28%
4%
0%
meil ei jätku
raha iseg
i toid
ule
jätkub
toid
ule, ku
id riiete o
stmin
e on
jub
atõ
sine p
rob
leem
jätkub
toid
ule ja riietele, ku
id o
sta näiteks
televiisorit, kü
lmkap
pivõ
i pesu
masin
at oleks
raske
raha jätku
ks ka suu
rema ko
du
tehn
ika ostu
ks,ku
id m
itte auto
jaoks
raha jätku
ks auto
ostu
ks, kuid
mitte kin
nisvara
(korter, su
vila) jaoks
vajadu
sel saaksime o
sta ka kinn
isvara(ko
rter, suvila)
Sissetulekutest piisab vaid
esmatarbekaupade ostm
iseks –
9%
Sissetulekutest piisab ka riiete
ostmiseks –
48%
Sissetulekutest piisab, et osta
suurem osa soovitust –
32%
10% -
ei oska öelda
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Uuringu tulem
used -III
Kiievijaekaubanduse
kirjeldus
13
Ukraina jaekaubanduse põhitegijad
Infoallikas: ww
w.eurom
oneyconferences.comja
jaekettide kodulehed
2005.-2006. a (top
5 mo
od
ustavad
10.3% tu
rust)
kaup
lusi (2007) käive 2005
käive 2006
(miljo
n eu
rot)
1. FO
ZZ
Y G
roup 215
603920
2. AT
B –
market
200386
700-900
(http://ww
w.atbm
arket.com/aboutus_ist_r.php)
3. Furshet
87(K
iievis 20)420
700-800
4. Velyka-K
yshenya38 (K
iievis 16) 311
500-600
5. Metro (c
ash&
carry
)15 (K
iievis 3)460
Kogu U
kraina jaekaubandusest moodustab K
iiev 15%.
14
Fozzy grupist
�F
ozzy Group on juhtiv hulgi-
ja jaekaubandusega tegelev ettevõte Ukrainas, om
ades riigi
suurimat jaekaubandusketti S
ilpo. Ettevõtte president on C
ostel’man
Vladim
ir M
ichailovich
Fo
zzyG
rou
p’iku
ulu
vad:
�S
upermarketite
kettSilpo
(116)
�D
isco
un
terite
kettFora
(65) �
ApteegikettB
ud’Zdorov
(20)
�H
üpermarketid
Fozzy
(3)
�G
astronoomiakettD
nepryanka(11)
�Internetipood
Gonza, w
ww
.gonza.com.ua
Allikas: http://w
ww
.fozzy.ua/en/
Fozzy G
roupm
üüb “Prem
iya” jaebrändi all mitm
ete tooterühmi:
15
Peam
ised jaekaubanduskontseptsioonidK
iievis
�S
upermarket (4-15 kassaga toidupood)on peam
ine toidukaupade ostukoht 2/3-leK
iievi elanikest
�T
asapisi on suurenemas hüperm
arketiteosatähtsus ning sam
al ajal on turu kui ostukoha
osatähtsus vähenenud.
�T
urult ostetakse peamiselt värskeid köögivilju, puuvilju, värsket liha ja ka sigarette.
�M
adalama sissetulekuga ja üle 60-aastased inim
esed eelistavad tihedamini teha oste turul.
�S
uur osa Kiievi elanikest teeb üle poole om
a sisseostudest ühes ostukohas. 2006. aastal on nende
inimeste hulk, kes teevad toidu ostm
ise kulutustest ¾ peam
ises ostukohas, tõusnud 28 %-lt33 %
-
le.
�M
ittetoidukaupade puhul külastatakse ostmiseks kõige enam
spetsialiseerunud kauplusi ja turgu.
Allikas: G
fKU
kraina varasemad tarbijaküsitlused K
iievis aastatel 2003-2006
16
Erinevate jaekontseptsioonide osakaalud toidu
ostmisel K
iievis(%
pere peamistest toidukaupade ostjatest, 2003-2005 küsitleti igal aastal 1000 respondentija 2006. aastal 602 respondenti)
5.4
72.5
0.74
.2
0.2
15.0
2.0
8.2
71.3
1.5
1.83.5
9.5
4.2 7
.9
66.5
10.1
4.4
11.2
6.9 1
0.5
68.6
1.2
1.0
6.2
6.0
6.5
010
20
30
40
50
60
70
80
Hüperm
arket (rohkem kui 15 kassat, suurem
hulktööstuskaupa)
Superm
arket, suur toidupood (4–15 kassat)
Väikesed selvekauplused (vähem
kui 4 kassat)
Letimüügiga toidupood
Discounter (piiratud pakkum
ised, madalad hinnad)
Turg, tänavakaubandus, kiosk, paviljon
Hulgifirm
ad
2003
2004
2005
2006
Allikas: G
fKU
kraina varasemad tarbijaküsitlused K
iievis aastatel 2003-2006
17
Erinevate tootegruppide ostukohatüübid -
2006
91011
99109
575
11
2
8
543
6
2
68
64
73
64
6162
63
5655
53
49
43
46
59
32
26
35
27
2
3
5
7
3
8
3
67
64
8
1
6
1
10
2
5
3
2
4
4
2
4
4
4110
1
12
1
6
1
1
2
2
3
1
2
2
5
2
2
8
199
18
13
1
2
2
47
27
9
13
16
2
12
15
12
15
20
9
16
14
21
41
20
60
10
27
55
23424231313
0220120
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%90%
100%
Vorst
Toiduained (sool, suhkur, jahu, pasta, oad, riis)
Vein ja alkohoolsed joogid
Mittealkohoolsed joogid
Tee, kohv
Mineraalvesi
Sügavkülm
utatud toidud ja jäätis
Piim
atooted
Hügieenitooted
Maiustused
Pesem
is/puhastustooted
Leiva- ja pagaritooted
Värske liha
Õlu
Puu - ja köögivili
Kosm
eetika
Loomakaubad ja -toit
Sigaretid
Hüperm
arket S
upermarket (4–15 kassat)
Väike selvekauplus
Letimüügiga toidupood
Spetsialiseerunud kauplus
Turg, kiosk, paviljon H
ulgifirma
(%antud kategooria ostjatest)
Allikas: G
fKU
kraina varasem tarbijaküsitlus K
iievis -2006
18
Kiievi jaekaubanduse põhitegijad
——
Eko
Eko
Ltd.
Bum
iMarket
——
BM
-Trade Ltd. 1
——
Billa
Billa-U
kraine
—A
TB
Market
—A
TB
-Market Ltd.
——
Karavan
Karavan
Ltd.
——
Megam
arketM
egamarket
——
Metro
1M
etro Cash&
Carry
——
Furshet
FurshetC
JSC
——
Velyka
Kyshenia
Velyka
Kyshenia
(KvizaT
rade
Ltd.)
—F
oraF
ozzy, Sil’po
Fozzy
Group
Kodulähipoed
Dis
counte
ridH
üper-ja
supermarketid
Brändi nim
iostukoha tüübi lõikesF
irma nim
i
NB
! BM
–Trade peab läbirääkim
isi oma keti m
üügi suhtes ja kõige tõenäolisem ostja on F
ozzy Group, kes plaanib laiendada om
a Fora ketti
Toidukaupade ostm
issagedus ja ostukohadT
arbijauuringu tulemused -
2007
20
Toidukaupade ostm
issagedus sept.-okt. 2007
To
idu
kaup
ade o
stmissag
edu
s Tallin
nas
(n=455)
46%
16%
33%
5%
peaaegu iga päev4-5 korda nädalas2-3 korda nädalaskord nädalaskord kahe nädala jooksulharvem
iniei oska öelda
To
idu
kaup
ade o
stmissag
edu
s Kiievis
(n=624)18%
29%
5%5%
3%
23%
17%
peaaegu iga päev5-6 korda nädalas3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas2-3 korda kuuskord kuus või harvemei oska öelda, siis kui vajadus tekib
Võrdluseks andm
ed Tallinna kohta (natuke erineva
skaalaga)
Keskm
iselt: 3.5 kord nädalasK
eskmiselt: 4.4 kord nädalas
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
21
Ostukohtade osatähtsused –
2007(%
kõigist vastajatest, n=624)
Kust olete Te viim
ase 30 päeva jooksul toitu ostnud?
55
53
52
40
26
24
21
20
19
18
14
986542 1 1 3
0%10%
20%30%
40%50%
60%
Eco
Fora
Metro
Furshet
Open m
arket\kiosk
Velyka K
yshenya
Silpo
Magelan
(Kraina)
AT
B-M
arket
Koshik
Fozzy
muu
Rus
Kiev
Paterson
Kraj
Billa
Megam
arket
Bum
i-Market
Caravan
Ku
st Te p
eamiselt/kõ
ige tih
edam
ini to
itu o
state?
6%
5%
4%
13%14%
15%
19%
4% 3% 3% 3% 2% 2%1%
1%1%
Velyka K
yshenyaS
ilpoF
urshetO
pen market\kiosk
Bum
i-Market
Eco
Caravan
Fora
Billa
Kraj
Metro
Megam
arketM
agelan (Kraina)
Koshik
Fozzy
Kiev
muu
ei oska öelda
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Näited suurem
ate jaekettide kohta
23
Silpo
�S
ilpoon suurim
supermarketite
kett Ukrainas ligi 100 poega K
iievis ja teistes
regioonides.
�S
ilpo supermarketid
on selvekauplused, kus sortiment ulatub vastavalt poe
asukohale 6000-12 000 müügiartiklini. P
oe hinnatase sõltub poe asukohast.
Superm
arketitem
üügipind on keskmiselt 1200 m
².
�K
eskmine käive kuus on rohkem
kui 180 miljonit grivnat.
�P
raegusel hetkel töötab Silpo poodides ligi 7000 inim
est.
�U
kraina päritolu grupp FO
ZZ
Yavas esim
ese poe 2001. aasta märtsis K
iievis.
Aasta lõpuks oli juba avatud 5 kauplust, 2002.aastal 20 kauplust–
Kiievis, O
dessas,
Dnepropetrovsk’is, Z
aporozh’es. 2003. aastal oli 40 kauplust (18 Kiievis, 7
Dnepropetrovsk’is, 8 O
dessas, 2 Zaporozh’es ja üks pood K
hmelnitskiy’s, R
ovno’s,
Nikolaev’is, C
hernovtsy’sja
Cherkassy’s).
Procterikam
paania näide Silpo poes
24
Velyka K
yshenia
Allikas: http://kievukraine.info/best_of_kiev/19.htm
; http://ww
w.develop.com
.ua/;
http://ww
w.kishenya.com
.ua/en
�V
elyka Kyshenia
on üks suurimatest
jaekaubandusettevõtetest Ukrainas.
�P
raeguse seisuga tegutsetakse 17 linnas ja plaanitakse
veelgi laieneda.
�K
okku on Velyka K
yshenial38 kauplust –30
supermarketitja 8 hüperm
arketit. Superm
arketite
müügipinnaks on 1200 kuni 3500 ruutm
eetrit ja müügil on
15 000 -22 000 tooteartiklit. H
üpermarketite
müügipinnaks
on 3500 ruutmeetrit ja tooteartiklite arv on kuni 50 000.
�K
iievis on Velyka K
yshenial16 poodi.
�2008. aasta lõpuks plaanitakse avada um
bes 35
supermarketitja hüperm
arketitüle kogu Ukraina. U
uteks
kaubanduspiirkondadeks on esmalt plaanitud C
hernovtsy,
Kram
atorsk, Zaporozhie, S
imferopol, K
rasnodon jaR
ovno.
�V
elyka Kyshenia
kett kuulub Kviza T
rade’le, mille
direktoriks on Igor Dushko.
�V
elyka Kyshenia
sai 2005. aastal parima K
iievi
supermarketiketi auhinna.
Velyka K
yshenyahangib 80%
ulatuses tooteid tsentraalselt e vähemalt selle protsendi ulatuses on jaeketi kõikide
poodide sortiment sam
ane. 20% ulatuses on üksikul poel vabadust kujundada ise om
a sortiment. K
ui mingi toode
osutub hankimiseks huvipakkuvaks, siis esim
esena analüüsib seda tooteliini juht. Lõpliku valiku alus on, et uue toote hinnanguline/potentsiaalne käive oleks suurem
müügil olevatest kõige kehvem
a käibega toote omast antud
tootegrupis.
25
Furshet
�1990-ndatelolid F
urshet’ilKiievi üm
bruses vaid väikesed toidupoed. Esim
ene
supermarketavati 1998. aastal P
odolis. Selle m
üügipind oli vaid 850 m²
ja selles
oli vaid 2 ostusaali.
�F
urshet’i supermarketite
müügipind jääb 1200 ja 5000 m
²vahele. S
ortiment
ulatub 25 000 müügiartiklini.
�K
iievi ja teiste Ukraina linnade elanikud saavad osta ka jaebrändi F
urshetall
toodetud konserveeritud puu-ja köögivilju, vareenikuid ja m
aiustusi. Fursheti
juurde kuulub ka pagar, seega pakutakse klientidele igapäev sooje kukleid ja
leibu.
�K
una Furshetikülaliste hulgas on palju välism
aalasi, siis on ettevõtte uus
poliitika, et tööle võetakse ettevõttesse ainult inimesi, kes räägivad võõrkeeli.
�F
ursetilon ka internetipood, kust saab tellida kaupu mugavalt koju –
kusjuures
virtuaalse supermarketitoodete hinnad langevad kokku harilike hindadega.
�V
iimane hitt antud ketis on G
ourmet-F
urshet–see on superm
arketja restoran
üheskoos. Superm
arket on keskendunud Ukrainas või m
ujal toodetud
eksklusiivsete delikatesside müügile. K
liendid saavad valida letist ükskõik millise
tüki kala või liha ja paluda see restorani kokal valmistada.
26
Metro
�M
ET
RO
Cash&
Carry
alustas oma tegevust U
krainas 2003. aastal, kui avati esimene pood K
iievis.Sellest ajast peale on
ettevõte investeerinud rohkem kui 250 m
iljonit eurot, luues üle 5500 töökoha peakontoris ja 15 kaupluses.
�E
ttevõtte hulgimüügipoed on disainitud eksklusiivselt äriklientidele. S
ee tähendab, et poed pakuvad üle 25 000 tooteartikli
toidu-ja tööstuskaupa, m
is on mõeldud ainult (era)ettevõtjatele.M
ET
RO
Cash&
Carry teeb U
krainas koostööd rohkem kui
1240 tarnijaga.
�Ü
le 90% M
ET
RO
Cash&
Carry
hulgimüügi kaubanduskeskustes m
üüdavatest kaupadest on pärit Ukraina tootjatelt,
levitajatelt ja importijatelt.
�P
oodide puhas müügipind kõigub 7000 –
10 000 m²
vahel ja üldpind on kuni 16 000 m². Igal keskusel on ruum
ikas
autoparkla kuni 900 kohaga.
�M
ET
RO
Cash&
Carry’st ostm
ise jaoks on vajalik ME
TR
O kliendikaart.
Allikas: w
ww
.metro.ua
27
Võim
alikud muutused lähiaastatel K
iievi jaekaubanduses
�Jaeturg koondub, selle m
õjutajaks on olnud toidupoodide, kettidesse mitte kuuluvate superm
arketite ja
väikeste iseseisvate poodide väljatõrjumine jaeturult
�E
ndiselt on ruumi veel ka turule sisenem
iseks. Seda väidet toetab P
rantsuse Auchaniteadaanne, et
kavatsetakse avada 4 poodi 2008. aastal. Venem
aa O’K
ey plaanib avada hüpermarketi 2007. aastal ja
vähemalt ühe superm
arketi 2008. aastal. Kohalikud U
kraina jaekauplejad Rainford (D
nepropetrovsk)
ja Am
stor (Donetzk) kavatsevad ehitada kuni 8 superm
arketit. Sam
uti tahavad mõne poe avada ka
Kiievi enda jaekauplejad nagu E
ko, Velyka K
yshenia, Fora.
Tarbijauuringu tulem
usedT
arbijate hoiakud
29K
iievis oluliselt vähem väljendunud kui E
estis
39
30
27
25
24
23
21
15
877
43
46
52
5255
52
55
49
37
30
25
1816
171
7
2019
26
40
42
2545354
9
15
21
25
11111111111
15
42
Täiesti nõusPigem
nõusPigem
ei ole nõusÜ
ldse ei ole nõusEi oska öelda
Kiievi tarbijate hoiakud (%
kõigist vastajatest, n=624)
Võrdluseks andm
ed Eesti
kohta (täiesti + pigem
nõus %
) –okt. 2007 (va 66%
, mis
on 2006. a uuringust)
50 %
46%
39 %
66%
88%
74%
65%
62%
80%
Ostan enam
iku tooteid allahindluste või sooduspakkum
iste ajal
Erinevatest ostukohtadest valin odavaim
a hinnatasem
ega ostukoha
Alati uurin toiduainete tootjam
aad/päritolumaad
Tavaliselt valin soovitud kauba odavam
ate toodete hulgast
Kodum
aisel kapitalil põhinevates ettevõtetes toodetud toidukaubad on usaldusväärsem
ad kui välism
aisel kapitalil põhinevates ettevõtetes toodetud
Eelistan toiduaineid, m
ida on mugav ja lihtne
kasutada, ja mis säästavad m
inu aega
Eelistan sisseoste tehes kodum
aiseid toiduaineid
Enne m
illegi ostmist võrdlen alati hindu
Mulle m
eeldib proovida turuletulevaid uusi kaubam
ärke
Igapäevaste ostude tegemisel ostan kindlaid
kaubamärke
Eelistan teha sisseoste suurem
as kaupluses, kus on palju erinevaid tooterühm
i
Kiievis oluliselt rohkem
väljendunud kui Eestis
30
Tarbijate suhtum
ine Eesti toidukaupadesse I
(% kõigist vastajatest, n=
624)
Hinnati 5 -
palli skaalal, kus 1 -väga halb suhtum
ine ja 5 -väga hea suhtum
ine
19
17
1516
121212121212
1111
10
5
11
6
43
555433434
1
0%10%
20%30%
40%
hästi
väga hästi
Eesti sojatoodetesse
Eesti m
aitseainetesse
Eesti m
uusse kangesse alkoholi
Eesti piim
atoodetesse
Eesti viinasse
Eesti valm
istoitudesse
Eesti karastusjookidesse
Eesti õllesse
Eesti likööri
Eesti lihatoodetesse
Eesti m
ahladesse
Eesti jäätisesse
Eesti m
aiustustesse
Eesti konservidesse
Väg
a halvasti võ
i halvasti
9% 5% 6% 7% 6% 8% 7% 7% 6% 8% 8% 5% 5% 7%
En
amu
se suh
tum
ine
Eesti to
od
etesse on
neu
traalne
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Uuringu tulem
usedK
iievitoidukaupade turukirjeldus
Piim
atootedP
eamised tootjad, hulgim
üüjad ja im
portijad, turumahud
33
Kom
mentaarid piim
atoodete turule -I
�P
iimatoodete tarbim
ineK
iievis majapidam
ise kohtakasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga
14% kogustest ja
32% rahalises ühikus (inflatsiooni tõttu).
�H
apendatud piimatoodete, eriti jogurtite ja kohupiim
adessertide nõudlus on kõige enam kasvanud
ja on seega kõige perspektiivsemad tootesegm
endid turul.
�P
iimatoodete turg K
iievis on peamiselt kaetud K
iievi kohalike tootjatega: Galakton
(ligikaudne
turuosa –44%), K
yiv I Molokozavod (ligikaudne turuosa –12%
), mis m
õlemad kuuluvad U
nimilk’ile,
ja Kyiv III M
olokozavod(ligikaudne turuosa –27%
), mis kuulub W
imm
-Bill-D
ann’ile.
�V
äikesed piimatoodete töötlejad, m
is asetsevad Kiievi läheduses,on linna piim
atoodete turult välja
surutud ja müüvad om
a tooteid põhiliselt Kiievi oblasti turul.
�2006. aastal oli peam
ine piimatoodete im
portija Danone U
kraina, mis toodab jogurtit ja niinim
etatud
funktsionaalseid (vitamiinide, kasulike bakterite ja m
ineraalidega rikastatud) tooteid.
�Im
porttoodete ligikaudne osakaal Kiievi jaem
üügis on ligikaudu 20% (põhiliselt V
enemaa tooted).
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
34
Piim
atoodete tarbimism
ahud ja hinnataseme näited
32%172921
13096414%
156758137342
Kasvu
määr
20062005
Kasvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (to
nn
i) Tarb
imin
e(K
iiev)
Kõik hinnavaatluse tulem
used on esitatud eraldi Excel-
failisInfoallikas: U
kraina Riiklik
Statistikaam
et ja GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
Ukraina
30.73S
hostka(R
ossyiski)U
kraina35.19
Slavia (B
ashtanka)suure m
üügipinnagaju
ust
jog
urti
väikepakk
keefir
2,5% p
iim
To
od
e
suure m
üügipinnaga (ka kõige odavam
)
kõige odavam
suure m
üügipinnaga
suure m
üügipinnaga (ka kõige odavam
)
Ukraina
4.34S
lavianochka(W
imm
-Bill-D
ann)U
kraina5.24
Slavianochka
(Wim
m-B
ill-Dann)
Ukraina
13.25C
hudo(125 g) (W
imm
-Bill-D
ann)U
kraina13.20
Chudo
(100g)
Ukraina
4.34S
lavianochka(W
imm
-Bill-D
ann)U
kraina3.56
Yagotynskyy
(Yagotyn butter
factory)
Ukraina
4.04G
alaktonU
kraina2.99
Kagm
a (Kiievi oblasti tootja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1l
või kg
Mark (to
otja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1l
või kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
35
Piim
atoodete turu põhitegijad
1793Jahn
General P
roducts U
kraine Ltd
2192T
erminal-P
rod Ltd
2789A
rizona-Co
3586A
fina-Co
17930D
anoneLtd
Imp
ord
i mah
t, (tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievip
iimato
od
eteim
po
rtijate TO
P 5
(2006)
42350K
yiv IIIMolokozavod
3500F
avor Ltd
7500S
vyatoshynoJS
C
19500K
yiv IMolokozavod
CJS
C
68500G
alaktonJS
C
To
otm
ismah
t (ton
ni)
Nim
i
Kiievi p
iimato
od
ete too
tjateT
OP
(2006)
42350K
yiv IIIMolokozavod
46950LyustdorfLtd.
52000D
onetskC
ity piimatööstus
No2
53500G
alychynaC
JSC
68500G
alaktonJS
C
To
otm
ismah
t (ton
ni)
Nim
i
Ukrain
a piim
atoo
dete to
otjate T
OP
5 (2006)
Pe
am
ised
imp
ortija
d, 2006
osa rahalisest väärtusest
Venem
aa85%
Taani4%
Saksam
aa3% Prantsusm
aa2%
muu
6%
Infoallikas: Ukraina R
iiklikS
tatistikaamet
Piim
atootedT
arbijauuringu tulemused
37
Piim
atoodete ostmissagedus
(kõik vastajad, n=624)
63222111
5
4421211
20
9
1012
11
75
2726
1827
42
20
22
20
2026
23
28
21
2227
26
15
10
19
15
13
2120
29
13109
232117
0110111
14
17
24
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
määrdejuust
paksem jogurt
kohupiimakreem
juust
joogijogurt
kohuke
keefir
piim
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
38
Piim
atoodete iganädalaste ostjate hulk –soo, vanuse
ja sissetuleku lõikes (nende %
, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas)0%
5%10%
15%20%
25%30%
35%40%
45%50%
55%60%
65%70%
piimjoogijogurt
pakasem jogurt
juustm
äärdejuustkohupiim
akreemkohuke
keefir
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
39
Piim
atoodete tootjate spontaanne tuntus(%
nendest, kes ostavad piimatooteid, n=
602)
18
16
13
86
333332222222110
38
41
46
33
2433
29
23
20
13
28
23
15
15
13
10
10
11
2
Ga
lakto
n (B
io B
ala
ns
, Aktu
al jn
)e
Wim
m-B
ill-Da
nn\D
airy P
lan
t No. 3
jne)
Pre
sid
en
t
Da
no
ne (A
ctivia, Actim
el, R
astish
ka)
Bilo
svit (B
ilosvit, La
kton
ia)
Fan
ni
Sh
ostka
Zlag
od
a
Piria
tyn
Zve
nyg
ora
Tu
lchin
ka
Ra
info
rd
Ga
lychyn
a (M
aslian
ka)
Ba
lta D
airy C
ann
ing P
lant o
f Ba
by Fo
od
Ch
ees
e clu
b
Viola
Do
brya
na
Ba
shta
nka
\ Sla
via
Ka
gm
a
Arla
esimesena
mainitud
spontaannetuntus kokku
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
40
Piim
atoodete tootjate eelistus vanusegruppide lõikes (%
nendest, kes ostavad piimatooteid)T
OT
AL
(n=
60245-
74 (n=
23525 –
44 (n=
228)
muu
Kagm
a
Balta
Dairy C
anning Plant of B
aby Food (Lasunia, M
oo)
Yagotyn
creamery
Liustdorf(Ną
zdorovie, Selianske, B
urionka, Totosha)
ei oska öelda
15 –24 (n
=139)
President
Wim
m-B
ill-Dann
\Kiev C
ity Dairy P
lant No. 3
Galakton
(Bio B
alans, Aktual, P
rostokvashino, Dyvyna)
Rainford
(Shchodnia)
Fanni
Bilosvit(B
ilosvit, Laktonia)
Danone
(Activiya, A
ctimel, R
astishka, Danissim
o)
Ehrm
ann(E
rmigurt)
Kom
o(G
urmanika, V
ykrutas)
Galychyna
(Maslianka)
15171717
4
9
44231
7
24
20
18
12
7
42321131124
24
22
10
586333121368
22
20
14
10
76333111136
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
LihatootedP
eamised tootjad, hulgim
üüjad ja im
portijad
42
Liha ja lihatooted -I
�Liha-
ja lihatoodete tarbimine on K
iievi leibkondades 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusnud rahalises vääringus 33%
.
�T
arbimise tõusu on tinginud sealiha hindade langus ja linnulihatoodete hindade aeglane kasv.
�H
innad langesid järgneval põhjusel: sea-ja loom
aliha tootsid paljud üksiktegijad, kuid 2006. aastal suurenes loom
asööda hind ja see viis massilise kariloom
ade tapmiseni, m
is omakorda põhjustas liha
ülejäägi ja seetõttu langesid ka sea-ja loom
aliha hinnad. Arvatavasti m
õne aasta pärast hinnad taas tõusevad.
�Linnuliha varud ei ole kindlasti nii kõikuvad kui ülejäänud lihavarud, sest linnuliha tootm
ine on kontsentreerunud suurte tegijate kätesse.
�Lihakonservide turg on sam
uti tundlik äkilistele muutustele kariloom
ade pidamises. Lihahindade
languse tõttu lihakonservide nõudlus vähenes. 2005. aastal oli näha aga hoopis teistsugust tendentsi –kõrged lihahinnad põhjustasid lihakonservide nõudluse kasvu.
�K
iievi lihatoodete turg on kaetud suurte Ukraina töötlejatega, K
iievi enda töötlejate osa ei ole m
ärkimisväärne.
�Lihakonserve toodavad peam
iselt Ukraina enda tegijad, kuigi turul on saadaval ka V
enemaa ja
Valgevene tooteid.
�Lihatarbim
ise tippaeg on kaks korda aastas: detsembris (aastavahetus ja jõulud) ja aprillis-m
ais (lihavõtted)
�U
kraina lihatootjad suhtlevad jaekaubandusega otse.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
43
Liha ja lihatooted -II
�V
alitsuse lihaturu regulatsioone peetakse suhteliselt karmideks.
Tollikontroll
Võitlus salakaubanduse
vastu
Sanitaarkontroll
Ajutised im
pordikeelud teatud summ
ast alates
Sanitaarkontroll
Importtariifid ja kvoodid
Miinim
um hanke hinnad
Toetused tootjatele
Eesõigus krediitidele
Kodum
aise toodangu kaitse
Meetm
edE
esmärg
id
�V
ahepeal kannatas Ukraina V
enemaa piirangute all
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
44
Liha ja lihatoodete tarbimine ning hinnatasem
e näited
33%394740
297752tu
hat eu
rot
Kasvu
määr
20062005
Tarb
imin
e(K
iiev)
Ukraina
26.33G
rigorivski kovbasky(D
ovbushska)U
kraina28.67
Saliam
i Varshavska
(Rusanko)
kõige odavam
Ukraina
46.36S
ervelat (K
yiv meat processing plant)
Ukraina
35.69S
ervelat Finskiy
(Cherkasy sausage plant)
suure m
üügipinnagasu
itsu-
ja p
oo
lsuitsu
vorst
viinerid
keedu
vorst T
oo
dekõige odavam
suure m
üügipinnaga
kõige odavam
suure m
üügipinnaga
Ukraina
8.92A
lpiyskie(Ideks)
Ukraina
28.48M
olochnye(R
usanko)
Ukraina
8.92A
lpiyskie(Ideks)
Ukraina
9.14A
lpiyskie(Ideks)
Ukraina
26.16D
oktorskaya(Y
atran)U
kraina31.76
Shynka sm
achna(K
olos)
Ukraina
26.16D
oktorskaya(Y
atran)U
kraina21.84
Dytiachya
(Rusanka)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) per
1kgM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
Kõik hinnavaatluse tulem
used on esitatud eraldi Excel-
failisInfoallikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaametja G
FK
U
kraina kirjutuslaua-uuring
45
Liha ja lihatoodete põhitegijad
677E
skaF
ood Solutions
598P
rodProgress, subsidiary
598V
ichunaj-Ukraine Ltd.
598Lan-U
kraine Ltd.
1036U
niksE
nt.
1674U
krReserv, riigi om
anduses
Imp
ord
i mah
t (tuh
at euro
t)N
imi
Kiievi lih
atoo
dete im
po
rtijateT
OP
5 (2006)
1500V
eldiLtd.
950S
tarLightInternational Ltd.
2500A
mbar
Ltd.
4500R
usanivskyjlihapakendam
istehas
5500(turuosa alla 2%
)M
eat Alliance Ltd.
To
otm
ismah
t (ton
ni)
Nim
i
Kiievi lih
atoo
dete to
otjate
TO
P (2006)
11575Ideks
Ltd.
12225“Y
atran” lihatööstus
12242Lugansky
lihatööstusC
JSC
15629F
avorytlihatööstusLtd.
29509Juvilejnujlihatööstus
Ltd.
To
otm
ismah
t (ton
ni)
Nim
i
Ukrain
alih
atoo
dete to
otjateT
OP
(2006)
Su
urim
ad
imp
ortija
d, 2
00
6
osa rahalisest väärtusest
Belgia2%
Itaalia2%
Saksam
aa1%
Muud
2%E
esti9%
Hispaania15%V
algevene23%
Venem
aa46%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
LihatootedT
arbijauuringu tulemused
47
Lihatoodete ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja
sissetuleku lõikes I (nende %
, kes on ostnud toodet vähemalt 2-3 korda kuus 3 kuu jooksul, N
=624)
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%
keeduvorstviinerid
sardellidgrillvorstid
sinkpasteet
maksavorst
salaami
suitsuvorst
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
48
Lihatoodete ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja
sissetuleku lõikes II (nende %
, kes on ostnud toodet vähemalt 2-3 korda kuus 3 kuu jooksul, N
=624)
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%90%
kotletidpelm
eenidm
arineeritud liha
värske hakklihavärske sealiha
värske loomaliha
värske lambaliha
värske linnuliham
uud lihatooted
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
49
Lihatoodete tootjate spontaanne tuntus(%
nendest, kes ostavad lihatooteid)
13
87753221111100
11
36
26
19
16
11
11
68
4753222211
14
esimesena
spontaannetuntus kokku
Baschynskyy
Allan
Ternopilskyy
Libra
ei oska öelda
muu
Moskovskaya
Globino
Gerkules
Diana
3 vedmedya
Yuvilejnyj
Krem
enchug-myaso\F
arro
Gavrylivski kurchata
Yatran
Nasha ryaba
Kolos C
hernivetski kovbasy
Rusanovski kovbasy
Ideks
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Kalatooted
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
51
Kala ja kalatooted -
I
�K
iievi leibkondade kulutused kalale ja kalatoodetele suurenesid 2006. aastal võrreldes 2005.
aastaga 47%.
�K
ala, kalatoodete ja mereandide turg suureneb, kuna:
�isiklik sissetulek kasvab;
�erinevatele kalasnäkkidele on suurem
nõudlus, kuna need snäkid koguvad populaarsust
õlletarbijate seas ja nende nõudlus kasvab koos õlle nõudluse kasvuga;
�kalatooteid tajutakse järjest enam
tervisliku toitumise koostisosana.
�U
krainas langes kala ja kalatoodete tootmine aastatel 1995-2005.
�2006. aastal on U
kraina tootjate osakaal (eriti Kiievi turul) tähtsusetu.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
52
Kala ja kalatooted -
II
�K
ala ja kalatooted, mida U
krainas 2006. aastal tervikuna ja ka Kiievis eraldivõetuna tarbitakse,
on peamiselt im
porditud ja omavad turul hästi kindlaks m
ääratud segmenti:
�m
ereande esindavad Norra ja T
aani;
�kalakonserve pakuvad U
kraina ja Balti riikide tootjad (V
ici);
�õllesnäkke
ja pakendatud soola-või suitsukalalõike toodavad U
kraina, Venem
aa ja Hiina;
�värske kala K
iievi turul on 70% ulatuses N
orra päritolu.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
53
Kala ja kalatoodete tarbim
ine ja hinnataseme näited
46%95392
65420tu
hat eu
rot
Kasvu
määr
20062005
Tarb
imin
e(K
iiev)
Infoallikas: Ukraina R
iiklik Statistikaam
et
Ukraina
12.18S
helf(Shelf)
Russia
14.45V
ici (Vici)
kõige odavam
Venem
aa32.99
Moriachok
(Santa B
remor)
Ukraina
35.06fish fram
es in oil(Pleyada)
suure m
üügipinnagaso
olah
eering
as
krabip
ulg
ad To
od
ekõige odavam
suure m
üügipinnagaE
esti22.00
Vici (V
iciunai-Nordic)
Eesti
18.16V
ici(Viciunai-N
ordic)
Venem
aa15.79
Moriachok
(Santa B
remor)
Ukraina
16.21P
remia (F
ozzy Group)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A54
Kalatoodete turu põhitegijad
9961B
BA
Ltd.
13946S
eaFoods
Ltd.
17930V
ichunaj-Ukraine Ltd.
21915A
lyaskaT
rade Ltd.
57775International seafood group Ltd.
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievi kalato
od
ete imp
ortijate
TO
P 5 (2006)
150S
vityaz’-2001 Ltd.
150P
rod-ImE
xpLtd.
150K
yiv ptakhokombinat
350A
qua Ent.
650G
avan’Ltd
To
otm
ismah
t(to
nn
i)N
imi
Kiievikalato
od
ete too
tjateTO
P (2006)
6000F
ish manufacturing plant P
leyady6500
AquaF
rostLtd.7500
Fish cannery plant N
ovyj
10000Jyzhna
manufactura
Prolyv
Ltd.18500
Antarktyka
Ltd.
To
otm
ismah
t(to
nn
i)N
imi
Ukrain
a kalatoo
dete to
otjate
TO
P 5 (2006)
Su
urim
ad
imp
ortija
d, 2
00
6
osa rahalisest väärtusest
Muu
12%
Argentiina
4% Vietnam3%
Tšiili3%
Island6%
Valgevene
5%
Kanada4%
Eesti4%
Hiina
6%U
SA
8%
Venem
aa12%
Norra
33%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
Kala-
ja kalatooted T
arbijauuringu tulemused56
5%
7%
29%
31% 15%
8%2%
3%
praktiliselt iga päev4-5 korda nädalas2-3 korda nädalaskord nädalas2-3 korda kuuskord kuusharvem
kui kord kuusei söö üldse kala või kalatooteid
Kala ja
kalatoodete tarbimine
(% kõigist vastajatest, n=
500)
Ku
i sageli T
e isiklikult sö
öte
kala või kalato
oteid
?
Esitatud andm
ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust.
Andm
eid on kasutatud Kalaliidu loal.
�K
ala-ja kalatoodete tarbijauuring viidi läbi K
alaliidu tellimusel
2006. aasta 13. kuni 20. detsembrini.
�K
üsitlus viidi läbi Kiievis, T
NS
uuringufirmade ketti kuuluva
kohaliku ettevõtte TN
S U
krainepoolt C
AP
I ( co
mp
ute
ra
ssis
ted
pe
rsona
l inte
rvie
w) m
eetodil vastajate kodudes.
�V
alimisuuruseks oli 500 inim
est vanuses 15-74 eluaastat.
�K
alaliidu tellimusel tehtud uuringu tulem
used on esitatud antud
aruandes Kalaliidu nõusolekul
57
Kalatoodete tarbim
ine põhiliste tootekategooriate lõikes(%
kalatoodete tarbijatest, n=486)
Väh
emalt ko
rd n
ädalas
Viim
ase kuu
joo
ksul
delikatesstooted
Viim
ase aasta joo
ksul
salatid,mis sisaldavad kala
paneeritud ja taignas kalatooted
värske või jahutatud kala
surimitooted
külmutatud kala
konservid ja preservid
soola-ja suitsukala98%
97%
83%
81%
78%
71%
56%
38%
91%
82%
74%
58%
61%
33%
25%
17%
46%
31%
31%
16%27%
8%
6%6%
Esitatud andm
ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust.
Andm
eid on kasutatud Kalaliidu loal.
58
Kalatoodete m
arkide spontaanne tuntus(%
kalatoodete tarbijatest, n=486)
Sp
on
taann
e tun
tus
Pleiady
Nasha rybka
Rusalochka
Moriachok
Kam
chadal
Chernigovryba
Proliv
Santa
Brem
or
Rizhskoe zoloto
Vodnyi m
ir
ei oska öelda
S.O
.V. G
avan
Mat
Baltika
Laksi
Lipovaia dolina
Baltim
or
Moresvot
Matias
Vici
Akvam
arin
Eesti kalam
arkide sp
on
taann
e tun
tus
15
710723111112111
46 1919
10
5532222222111111
46
23
0%20%
40%60%
80%100%
esmam
aining
kogu spontaanne tuntus
9
1
90
1
90
9
0%20%
40%60%
80%100%
esmam
aining
kogu spontaanne tuntus
ei oska öelda
Vici
Rizhskoe zoloto
Küsim
us:Milliseid E
esti kalatoodete marke
Te teate nim
etada?
Esitatud andm
ed on pärit Kalaliidu poolt tellitud uuringust. A
ndmeid on
kasutatud Kalaliidu loal.
Saia-leivatooted
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
60
Leib ja leivatooted -I
�Leivatoodete tarbim
ine on laias laastus stabiilne (leivatoodete tarbimine kasvas rahalises m
õttes
küll 18%, kuid sam
as tarbijahinnaindeks selles grupis ulatus 16,7%).
�2006. aastal tootis K
iiev 12% kõigist U
kraina leivatoodetest.
�K
iievis suureneb järjest kallima hinnasegm
endi leivatoodete tarbimine.
�70%
turust katavad suured ettevõtted ja väikeste erapagarite osakaal väheneb.
�K
iievi turgu katab üks suurim U
kraina tootja KyivH
lib, mis on riigi om
anduses ja ühendab kõiki Kiievi
leivakombinaate.
�K
õige paljutõotavam segm
ent tundub olevat sügavkülmutatud leib, m
ille tarbimisele ennustatakse
kahekordset kasvu aastas.
�P
oolvalmis sügavkülm
utatud leivatooteid toodavad Ukrainas kaks ettevõtet, ülejäänud im
porditakse.
�Im
portijate hulk on piiratud ja küündib hetkel nelja suure importijani.
�K
onkurents selles segmendis võib kasvada, sest üks suurim
atest Ukraina leivatootjatest JS
C
“KyivH
lib” võttis 2006. aastal kasutusele vahendid poolvalmis külm
utatud leivatoodete tootmiseks.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
61
Leib ja leivatooted -II
�U
kraina leivaturg on alati Ukraina A
ntimonopoli K
omitee range kontrolli all, kes koos
majandusm
inisteeriumiga iga nädal jälgib ja suunab leivatoodete hindasid.
�Leivaturg sõltub suuresti nisu-
ja jahuturu mahust ning hinnatasem
est. 2006. aastal toimus
märkim
isväärne jahu hinna tõus, mille põhjustas jätkuv saagim
ahtude vähenemine ja
seadusandluse pehmus, järeleandlikkus. H
innatõus jätkub nähtavasti ka järgnevatel
aastatel.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
62
Leivatoodete tarbimine ja hinnatasem
e näited
Source
: GfK Consumer S
can
18%42381
35984tu
hat eu
rot
Kasvu
määr
20062005
Tarb
imin
e(K
iiev)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
2.95P
shenichnyy(K
yiv-Khlib)
Ukraina
2.77P
shenichnyy(K
yiv-Khlib)
kõige odavam
Ukraina
3.90B
aton(K
yiv-Khlib)
Ukraina
2.80B
aton (Kyiv-K
hlib)suure m
üügipinnagasai
leib
To
od
e
suure m
üügipinnaga (ka kõige odavam
)U
kraina2.20
Ukrainskiy
(Kyiv-K
hlib)U
kraina1.82
Ukrainskiy
(Kyiv-K
hlib)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
63
Põhitegijad leivatoodete turul
Leib ja leivatootedS
avService-C
enter Ltd.
Poolvalm
is külmutatud leivatooted
(McD
onalds’ivarustaja)
UspotLtd.
Poolvalm
is külmutatud leivatooted
JahnG
eneral products Ukraine Ltd.
Poolvalm
is külmutatud leivatooted
Mantinga
Ukraine Ltd.
Imp
ord
itud
too
de
Nim
iK
iievi leivatoo
dete im
po
rtijateT
OP
(2006)
28500H
libokombinatN
o12, KyivH
libJS
C
subsidiary
35500H
libokombinatN
o11, KyivH
libJS
C
subsidiary
59500H
libokombinatN
o10, KyivH
libJS
C
subsidiary
To
otm
ismah
t (to
nn
i)N
imi
Kiievi leivato
od
ete too
tjateT
OP
(2006)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Saia-leivatooted
Tarbijauuringu tulem
used
65
Saia-leivatoodete ostm
issagedus(kõik vastajad, n=
624)
1822
18
2223
21
19
7
7 3
2 9
6
10
24
Iga päev5-6 korda nädalas3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas2-3 korda kuuskord kuus või harvemei ole ostnudei oska öelda
SA
I
LE
IB
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
66
Millisel kujul eelistatakse saia-leivatooteid osta?
(% nendest, kes ostavad saia-leivatooteid, n=
605)
Ka
s T
e o
sta
te k
õig
e s
ag
ed
am
ini p
ake
nd
atu
d
võ
i pa
ke
nd
am
ata
saia
-leib
a?
16
%43
%
41
%
pa
kend
atud
pa
kend
am
ata
mõ
lem
aid
võrd
selt/ e
i ole
vahe
t
Ka
s T
e o
sta
te k
õig
e s
ag
ed
am
ini v
iiluta
tud
võ
i v
iiluta
ma
ta s
aia
-leib
a?
8%
55
%
37
%
viilutatud
viilutam
ata
mõ
lem
aid
võrd
selt/ e
i ole
vahe
t
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Maiustused
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
68
Maiustused -
I
�M
aiustuste tarbimine K
iievis 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusis 10% m
ahult ja 44% rahaliselt
väärtuselt. Käibelise kasvu põhjuseks võib pidada järgnevaid faktoreid :
�hindade tõus;
�kasvanud nõudlus kallim
a hinnasegmendi m
aiustuste järele.
�2006. aasta lõpuks jõudis m
aiustuste turg peaaegu küllastuspunkti ja selles valdkonnas on praegu tihe
konkurents.
�70 %
tootmisest ja 2/3 ekspordist katavad üheksa suurim
at firmat.
�T
ootjad orienteeruvad ümber m
adala hinnaga toodetelt kõrge kvaliteediga, kuid seega ka kallimatele
toodetele, eriti šokolaadimaiustustele.
�Š
okolaadimaiustuste turg on kaetud piiratud arvu põhitegijatega ja sellele turule on raske siseneda.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
69
Maiustused -
II
�K
ondiitritoodete segment on kasvult teisel kohal ja nõudlus selle rühm
a toodete suhtes tõuseb veelgi,
kuigi aeglasemalt kui šokolaadim
aiustuste turu puhul.
�K
ondiitritoodete turul ei ole selgesti eristuvaid liidreid ja sisenemine sellele turule on võim
alik.
�K
aramellim
aiustuste segment on languses nii tarbim
ises kui ka tootmises.
�M
aiustuste turg sõltub oluliselt nisu ja jahu, suhkru ning piima
tootmism
ahtude ja hindade tasemest.
Sam
uti on oluline mõjutaja m
aailma kakao hind.
�2007. aastal tõusid kõigi toorainete hinnad, m
is viis maiustuste
hinna samuti tõusule.
�S
ellegipoolest kõik tootjad kinnitavad, et selle turu kasumlikkus on m
ärkimisväärne, eriti
šokolaadimaiustuste segm
endis.
�P
eamised tootjad eelistavad om
a tooteid ise suunata jaekaubandusse. Suured rahvusvahelised
ettevõtted loovad Ukrainas esinduskontoreid ja tegutsevad läbi nende.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
70
Maiustuste tarbim
ine ja hinnataseme näited
69453
2006
44%
Kasvu
määr
2005K
asvu
määr
20062005
4833910%
2543923105
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (to
nn
i) Tarb
imin
e(K
iiev)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
küp
sised
To
od
ekõige odavam
suure m
üügipinnagaU
kraina8.76
Roshen
Ukraina
8.83K
orovka(N
/A)
Ukraina
7.78B
iscuitchocolate (K
harkivbiscuit factory)
Ukraina
8.83K
orovka(N
/A)
Pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
Pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
71
Põhitegijad m
aiustuste turul
29884R
oshenS
weets C
orp. subsidairy
598A
skanijaLtd.
996W
rigley-Ukraine Ltd.
3586K
lovLtd.
4383N
estle Ukraine Ltd.
13946F
erreroU
kraine Ltd.
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievi m
aiustu
steimp
ortijate
TO
P 5 (2006)
150V
.I.K. Ltd.
150A
ctive Ltd.
1500A
ble Co Ltd.
2500B
MB
Com
pound Ltd.
50000K
arl Marks S
weets F
actory C
JSC
To
otm
ismah
t(to
nn
i)N
imi
Kiievi m
aiustu
stetoo
tjateT
OP
(2006)
Su
urim
ad
imp
ortija
d 2
00
6 osa rahalisest väärtusest
Holland4%
Prantsusm
aa3%
Belgia2%
Muu
8%
Itaalia4%S
aksamaa
13%
Poola
31%
Venem
aa35%
Allikas. U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
Mahlad
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
73
Mahlad
�M
ahlade tarbimine K
iievi leibkondades kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga mahult 43%
ja
rahalises väärtuses 56%.
�K
iievis müüdavad m
ahlad on tootnud Ukraina tootjad, nagu näiteks
Sandora, kellele kuulub 40%
Ukraina m
ahlaturust (kaubamärgid S
andora, Novyy S
ad, Sadochok); JV
Vitm
ark Ukraina, kellele
kuulub 18% turust (kaubam
ärgid Jaffa, Sokko, N
ash Sik); JS
C E
rlan(kaubam
ärk Biola) ja JS
C
Vinnifruit(kaubam
ärk Vinni).
�K
iievis on mahlatootm
ine nõrk –ainus, kes 2006. aastal K
iievis mahla tootis, oli JS
C beebitoidu tehas
Salus.
�95%
mahlatoodetest U
kraina turul moodustab kohalike tootjate toodang. K
iievi mahlaturu olukord on
sarnane Ukraina tervikliku m
ahlaturu olukorraga.
�V
iimastel aastatel on suurem
ad jaeketid hakanud müüm
a mahlu om
a jaebrändi nime all. 2006. aastal
tõid jaebrändi all mahlad turule F
ozzy Group ja F
urshet. Ka M
etro plaanib hakata jaebrändi all
mahlasid tootm
a 2007. aastal.
�2007. aastal om
andas PepsiC
o670 m
iljoni dollari eest Ukraina m
ahlatootmise liidri S
andora. Võib
väita, et ühe protsendi Ukraina m
ahlaturu hind on 16 miljonit dollarit.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
74
55%19286
1243643%
29582070
Kasvu
m
äär2006
2005K
asvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (tu
hat d
ekaliitrit)
Tarb
imin
e(K
iiev)
Mahlade tarbim
ine ja hinnataseme näited
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
5.75S
andoraU
kraina4.51
Dobryy
(Coca-C
ola)K
õige odavam
Ukraina
5.75S
andoraU
kraina5.49
Prem
ia (Nidan)
suure m
üügipinnaga100%
mah
l
mah
lajoo
gid
, n
ektarid
To
od
ekõige odavam
suure m
üügipinnagaU
kraina5.10
Jaffa (Vitm
ark)U
kraina5.19
Soki U
krainy(V
inni Fruit)
Ukraina
5.10Jaffa (V
itmark)
Ukraina
4.31S
adochok(S
andora)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
75
598C
oncentrate Trading Ltd
598U
zbekPlodO
bochTorg
Ltd
598R
oshenS
weets C
orp subsidiary
1395M
CT
Region Ltd
1793S
andans, Lebedjahnskcannery
factory subsidiary
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievim
ahlaim
po
rtijateTO
P 5 (2006)
5S
alusJS
C, beebitoidu tehas
To
otm
ismah
t(to
nn
i)N
imi
Kiievi m
ahlato
otjate
TO
P (2006)
30000N
idan+ Ltd.
37000V
innifruitJSC
71000E
rlanC
JSC
186000V
itmark-U
kraine Ltd.
336000S
andora
To
otm
ismah
t (ton
ni)
Nim
i
Ukrain
am
ahlato
otjate T
OP
5 (2006)
Põhitegijad m
ahlade turul
Su
urim
ad im
po
rtijad, 2006
osa rahalisest väärtusestM
uu12
%H
ispaa
nia4%
Ho
lland
5%
Iisrae
l5
%Poo
la5
%
US
A5%
Azerbaija
n8%
Itaalia11
%
Hiin
a13
%
Ven
emaa
32%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Mahlad
Tarbijauuringu tulem
used
77
Mahla ostm
issagedus(kõik vastajad, n=
624)
31
4
26
27
22
24
24
15
16
13
281
14
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
mah
lajoo
gid
,
nektarid
100% m
ahl
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
78
Mahla
ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja
sissetuleku lõikes (nende %, kes ostavad toodet vähem
alt kord nädalas)
0%10%
20%30%
40%50%
60%
100% m
ahlm
ahlajoogid, nektarid
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
79
Mahlam
arkidespontaanne tuntus
(% nendest, kes ostavad m
ahla, n=573)
19
18
16
14
9
54432111111
39
47
32
55
34
3030
23
31
20
24
14
88
6
4
2
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%
esimesena
spontaannetuntus kokku
Santal
Ridna M
arka
muu
ei oska öelda
Da!
Dobryi
Soki U
krainy
Mriya
Moya sem
ya
Rich
Dar
Vinni
Jaffa
Sandora
Biola
Sadochok
Odessa B
aby Food C
annery
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
80
Mahlam
arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%
nendest, kes ostavad mahla)
25 –44 (n
=225)
muu
Ridna M
arka
KO
KK
U (n
=573)
Mriya
Dobryi
Santal
Da!
ei oska öelda
45 –74
(n=
211)15 –
24 (n=
136)
Sandora
Sadochok
Odessa B
aby Food C
annery
Soki U
krainy
Rich
Jaffa
Biola
Dar
Vinni
Moya sem
ya
1821
27
1012
22122111
2023
19
13
56322121114
28
19
1313
443411111112
7
22
21
18
12
643321114
1
1
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Karastusjoogid
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
82
Karastusjoogid
�K
arastusjookide tarbimine püsib K
iievis stabiilsel tasemel, ulatudes um
bes 31 miljoni liitrini. K
uigi
tootmine nii K
iievis kui ka Ukrainas kasvab um
bes 5% aastas, siis on see tingitud tegelikult
toodete pakkumise paranem
isest ja tarbimise kasvust piirkondlikel turgudel.
�K
iievi turul on esindatud peaaegu kõik Ukraina tootjad. Liidrirollis on sellised tootjad nagu C
oca-
Cola, JS
C O
bolon, JSC
Rosinka ja JS
C E
rlan.
�K
arastusjookide import on peam
iselt energiajookide ja jääteede osas.
�P
eamiste im
portijate hulgas on Coca-C
ola Joogid Ukraina (kaubam
ärk Burn), Jahn G
eneral
Products U
kraina ja alates 2006. aasta juunist ka Red B
ull Ukraina (kaubam
ärk Red B
ull).
�2007. aastal tehti aktiivset reklaam
ikampaaniat sellistele energiajookidele nagu B
urn ja Red B
ull,
aga kuna nende toodete hinnad on küllaltki kõrged, siis ei olnudneed kam
paaniad kuigi edukad.
�2007. aastal om
andas Orangina G
roupK
iievi tootja JSC
Rosinka, sam
uti omandas P
epsiCo ühe
Ukraina peam
ise mahlatootja S
andora. Liitumised võivad põhjustada konkurentsiolukorra
karmistum
ise karastusjookide turul.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
83
Karastusjookide tarbim
ine ja hinnataseme näited
12%11133
99121%
31123077
Kasvu
määr
20062005
Kasvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (tu
hat d
ekaliitrit)
Tarb
imin
e(K
iiev)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
1.69P
an Ivan Zhytniy
(Logos)U
kraina2.24
Drevnekievskiy
(Rosinka)
kõige odavam
Ukraina
2.57D
revlianskyy Klasychnyy
(Ridna M
arka)U
kraina3.12
Lvivskiy (P
ersha pryvatna brovarnya)suure m
üügipinnagakali
Ukraina
1.54F
ruktime
(Coca-C
ola)U
kraina2.08
Biola-Lim
onad(R
osinka)kõige odavam
Ukraina
2.99S
chweppes
(Coca-C
ola)U
kraina2.82
Baikal, B
on Boisson
(Bon B
oisson)suure m
üügipinnagatrad
itsioo
nilin
e lim
on
aad
pu
delivesi T
oo
dekõige odavam
suure m
üügipinnagaU
kraina2.81
BonA
qua(C
oca-Cola)
Ukraina
1.59B
onAqua (C
oca-Cola)
Ukraina
1.85M
orshynska(M
orshynm
ineral w
ater plant "Oskar“)
Ukraina
1.47O
bolon
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1 l
Mark (to
otja)
Pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1 l
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
84
Põhitegijad karastusjookide turul
3387Jahn
General P
roducts U
kraine Ltd.
32T
AK
Entr.
139F
irma “D
isna”Ltd.
996R
ed Bull U
kraine Ltd
9165C
oca-Cola B
everages U
kraine
Imp
ord
imah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievi karastu
sjoo
giim
po
rtijateT
OP
(2006)
4500O
rlanC
JSC
2500D
P F
astivbrew
ery (Obolon’
subsidairy)
7500R
osunkasoft-drinks plant
11500O
bolon’brewery C
JSC
23500C
oca-Cola B
everages Ukraine
To
otm
ismah
t(tu
hat d
ekaliitrit)N
imi
Kiievi karastu
sjoo
gito
otjate
TO
P (2006)
9500P
anda PF
11500O
bolon’brewery C
JSC
16500S
esaC
JSC
16500E
rlanC
JSC
23500C
oca-Cola B
everages Ukraine
To
otm
ismah
t
(tuh
at dekaliitrit)
Nim
i
Ukrain
a karastusjo
og
itoo
tjateT
OP
5 (2006)
Su
urim
ad karastu
sjoo
kide im
po
rtijad, 2006
osa rahalisest väärtusest
Muu
2%Itaalia3%
Saksam
aa20%V
enemaa
37%
Prantsusm
aa38%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
Karastusjoogid
Tarbijauuringu tulem
used86
Karastusjookide ostm
issagedus (kõik vastajad, n=
624)
6
31
7
2
11
9
4
11
34
26
7
56
18
26
12
1213
8
17
32
2022
8
18
42
5957
11
18
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
gaseerim
ata pu
uviljam
aitselised jo
og
id
jäätee
kali
gaseeritu
d ja m
aitsestatud
karastusjo
og
id
pu
delivesi
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
87
Karastusjookide ostjaskonna suurus –
soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (nende %
, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas)
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%
gaseeritud ja maitsestatud karastusjoogid
gaseerimata puuviljam
aitselised karastusjoogidkalipudelivesijäätee
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK88
Karastusjoogim
arkidespontaanne tuntus
(% nendest, kes ostavad karastusjooke, n=624)
1414141010
764432222221111111111
444343
5640
444447
4427
4641
2523
1913
3425
1814131211
763
141411101098776665544311
esimesena
spontaannetuntus kokku
Borjom
iS
priteS
ophia Kievskaia
Påpsi
ObolonF
antaM
orshinska
Yurske D
zhereloP
errierO
rdanaA
laskaY
aryloN
arzanY
uventaP
rozoraM
irindaB
on Boisson
Calipso
Polyana K
upelN
esteaK
uyalnikS
chweppes
Staryy M
irgorodP
olyana Kvasova
Truskavetskaya
Prem
ieraB
iīląLuzhanska
BonA
quaO
bolonM
irgorodskaC
oca-Cola
Zhivchik
muu
Evian
Vittel
NabeglaviE
koline
7Up
Kuyalnik
Sorochinskaya
Fruktim
eE
ssentukiV
innifrut
Rosinka
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
http://ww
w.rosinka.ua
89
Karastusjoogim
arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%
nendest, kes ostavad karastusjooke –andm
ed on ainult 10 liidermargi kohta)
15 –24 (n
=143)
Luzhanska
Fanta
Sophia K
ievskaia
Obolon
Morshinska
Coca-C
ola
BonA
qua
Zhivchik
Mirgorodska
Rosinka
KO
KK
U (n
=624)
45 –74 (n
=145)
25 –44 (n
=237)
19
1114
27
24
13
98
55
24
24
19
13
1112
11
10
85
25
23
22
11
7
13
12
868
23
21
19
15
1212
11
9
66
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
JäätisP
eamised tootjad, hulgim
üüjad ja im
portijad
91
Jäätis
�Jäätise tarbim
ine Ukrainas on ekspertide arvates 2,5 kg inim
ese kohta. Kiievis tarbitakse kokku 6733
tonni jäätist.
�Jäätiseturg on suuresti sõltuv ilm
aoludest. 2006. aastal oli jäätiseturul seisak, sest suvi oli külm ja
nõudlus seetõttu vähenes. 2007. aastal ennustatakse tarbimise kasvuks U
krainas 5-10% koguselt ja
20% rahalise väärtuse m
õttes.
�H
innad kasvavad seetõttu, et toimub nihe m
adala hinnatasemega jäätistelt kõrgem
a hinnatasemega
jäätistele (keskmise hinnasegm
endi osakaal on tähtsusetu) ning ka seetõttu, et piima hind kasvab.
�K
iievis on importjäätiste hulk suurem
kui Ukrainas üldiselt, põhiim
portija on Nestle F
ood. Kogu
importtoodang kuulub kõrgem
asse hinnasegmenti.
�T
eine trend Ukraina jäätiseturul on ulatuslik tootjate liitum
ine, et ellu jääda ja laiendada oma
müügiareaali.
�K
aks suurt Ukraina firm
at liitusid juba 2007. aasta alguses ja koondumist ennustatakse ka edaspidi.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
92
Jäätise hinnatasemed
--
-U
kraina11.63
Chunga-C
hanga
(Yuriya-F
ortuna)
suure m
üügipinnaga (ka kõige odavam
)p
ulg
ajäätis
Ukraina
17.50P
lombir (R
ud)U
kraina17.22
Liuks
(Zhytom
yrdairy factory)
kõige odavam
Ukraina
17.50P
lombir (R
ud)U
kraina17.56
Plom
bir 100% (R
ud)suure m
üügipinnaga
jäätis briketin
a
Ukraina
14.57Lasunka (Lasunka)
Ukraina
18.00P
lombir G
erkules (Gerkules)
kõige odavam
Ukraina
15.71R
ud (Rud)
Ukraina
18.43P
lombir 100%
(Rud)
suure m
üügipinnagajäätis ko
on
uses
perejäätised
To
od
e
kõige odavam
suure m
üügipinnagaU
kraina13.42
Gerkules (G
erkules)U
kraina15.08
Slastiona P
lombir
(Gerkules)
Ukraina
9.07Laska (Laska)
Ukraina
12.09P
lombir 100%
(Rud)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1
kg
Mark (to
otja)
Pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1
kg
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
93
Põhitegijad jäätiseturul
24F
lesh Ent.
24H
libnyjDar Ltd.
120K
yivTelecom
Ltd. (Baskin R
obbins)
279Im
periyaH
oloduLtd.
996T
rade House Lasunya
Ltd (Nestle)
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievi jäätiseim
po
rtijateT
OP
5 (2006)
30A
lfa Ltd.
15003 V
edmedya
Ltd.
1500R
os’, Holodokom
binatNo4
subsidiary
To
otm
ismah
t(to
nn
i)N
imi
Kiievi jäätiseto
otjate
TO
P (2006)
Kiievi to
otjate o
sakaal 20% p
iires Kiievis
Su
urim
ad
jää
tise
imp
ortija
d, 2
00
6
osa rahalisest väärtusest
Belgia1%
Prantsusm
aa18%
Saksam
aa21%
Venem
aa60%
Su
urim
ad
Uk
rain
a jä
ätis
eto
otja
d, 2
00
6
osa tootmises (new
spaper Business #35, 27.08.07)M
uu
31
%
Ru
d' C
omp
an
y (Z
hitom
ir)1
6%
La
sun
ka Ltd
. (D
nip
rop
etro
vsk)
16
%
Firm
a "L
aska
" (K
irovo
gra
d)
9%
Tro
yand
a Ltd
. 5
%
Lug
an
skho
lod
C
om
pan
y7
%L
'viv H
lad
oko
mb
ina
t8
%Ge
rkule
s C
JSC
(D
one
tsk)8
%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
http://ww
w.troianda.ua
JäätisT
arbijauuringu tulemused
95
Jäätise ostmissagedus
(kõik vastajad, n=624)
44
11
25
7
21
15
10
38
19
371
16
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
jäätise tarbim
ine talveku
ud
el
jäätise tarbim
ine viim
ase 3
kuu
joo
ksul
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
96
Jäätise ostjaskonna suurus –soo, vanuse ja
sissetuleku lõikes (nende %, kes ostavad toodet vähem
alt kord nädalas)
0%10%
20%30%
40%50%
60%
jäätise tarbimine viim
ase 3 kuu jooksul
jäätise tarbimine talvekuudel
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
97
Millisel kujul eelistate jäätist osta?
(% nendest, kes ostavad jäätist, n=
505)
65
54
43
37
24
21
20
18
16
13
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%
kaalujäätis
plastik -või papptuutu
glasuuriga silinder/toruke
väike glasuuriga brikett
jäätisetort/rull
brikett (vahvlitega) fooliumis
vahvlikoonus/toruke
plastkarp/ämbrike
pulgajäätis
vahvlitops
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
98
Jäätise markide/tootjate spontaanne tuntus
(% nendest, kes ostavad jäätist, n=
505)
28
23
12
10
64322
10
34
45
26
2121
1717
14
3
20
esimesena
spontaannetuntus kokku
ei oska öelda
muu
Laska
Millenium
Troyanda
Nestle
Rud
Lasunka
3 Vedm
edi(Kiievi tootja R
os)
Gerkules
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
http://ww
w.rud.ua/ua/
http://ww
w.lasunka.com
/
99
Jäätisemarkide eelistus vanusegruppide lõikes
(% nendest, kes ostavad jäätist)
25 –44 (n
=203)
KO
KK
U (n
=505)
45 –74 (n
=179)
15 –24 (n
=123)
Lasunka
Tri M
edvedia
Gerkules
Troianda
Laska
Rud
Nestle
ei oska öelda
muu
Millenium
24
21
1011
9
43
7
12
27
27
11
656
222
16
2024
758
3233
29
2424
977
3233
19
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Maitseained
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
101
Maitseained
�K
iievi leibkondades tõusis maitseainete tarbim
ine 2006. aastal võrreldes
2005. aastaga 13% koguselt ja 24%
rahalises väärtuses. Kasv on olnud kaks
korda kiirem kui U
krainas üldiselt.
�2006. aastal oli U
kraina tootjate toodangu osakaal maitseainete turul 81,9%
,
ülejäänud 18,1% m
oodustab importkaup.
�S
uurimad U
kraina maitseainete tootjad on K
amis P
ripravy Ltd (kaubamärk
KA
MIS
), Ekotehnika-M
Ltd (kaubamärk E
ko), Roshen C
orporation
(kaubamärk M
riya), Nestle U
kraina (kaubamärk T
orchin).
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
102
Maitseainete tarbim
ine
24%1225
99213%
352312
Kasvu
määr
20062005
Kasvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (to
nn
i)
Tarb
imin
e(K
iiev)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
29.47T
orchyn (Torchyn P
roduct)U
kraina16.90
Mivina (M
ivina)kõige odavam
Ukraina
29.47T
orchyn (Torchyn P
roduct)U
kraina49.50
Prem
ia(F
ozzy Group)
suure m
üügipinnagam
aitseaine T
oo
de
pärito
lu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)p
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
Maitseained
Tarbijauuringu tulem
used104
Millisel kujul eelistatakse m
aitseaineid osta? (%
nendest, kes on viimase 6 kuu jooksul ostnud m
aitseaineid, n=444 e 71% kogu valim
ist)
Millis
eid
ma
itsea
ine
id T
e o
sta
te k
õig
e
sa
ge
da
min
i?
70
%
26
%
4%
ma
itseaine
seg
udm
aitse
aine
id e
rald
i/ seg
am
ata
ei o
ska ö
eld
a
Millis
t tüü
pi m
aits
ea
ine
id T
e o
sta
te k
õig
e
sa
ged
am
ini?
95
%
3%
2%
kuivaine
kujul ma
itsea
ined
ved
ela
l kujul ma
itsea
ined
ei o
ska ö
eld
aInfoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
105
Maitseainem
arkidespontaanne tuntus
(% nendest, kes ostavad m
aitseaineid, n=444)
28
17
14
98653221113
43
33
42
32
28
25
19
15
11
9
4
12232
11
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%
esimesena
spontaannetuntus kokku
muu
Cykoria
Galeo
Kotanyi
Arom
iks
Divall
Arrod
ei oska öelda
Santa M
aria
Kam
is
Mriya
Vegeta
Eco
Knorr
Torchin P
rodukt
Arom
atika
Mivina
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
106
Maitseainem
arkide eelistus vanusegruppide lõikes (%
nendest, kes ostavad maitseaineid)
KO
KK
U (n
=444)
muu
15-24 (n=
87)
Kotanyi
Arom
iks
Divall
Arrod
ei oska öelda
45-74 (n=
181)25-44
(n=
175)
Arom
atika
Torchin P
rodukt
Mivina
Mriya
Vegeta
Knorr
Eco
Kam
is
Cykoria
Galeo
44
27
16
141616
6
211111
9
3434
21
17
1316
778532111
6
36
29
1615
13
810
547
1112
10
37
31
18
15
14
12
8555
11
8
1
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Alkohol
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
108
Alkohol -
I
�A
lkoholi tarbimine on pidevalt tõusnud kuigi tõusu suuruse m
äär langeb. 2006. aastal oli tõus 21%
koguse ja 48% rahalises väärtuses.
�P
iirituse baasil joogid on populaarsemad kui näiteks vein ja šam
panja, kuid nende kahe grupi vahel
esinevad kõikumised vastavalt hooajale. H
iliskevadel ja suvel väheneb piirituse baasil toodetud jookide
tarbimine ja õlle ning veini tarbim
ine suurenevad.
�K
iievlasedkalduvad ostm
a kallimat alkoholi. K
õrgkvaliteedilise alkoholi –viski, kallid im
portveinid –
müük kasvab küll kiirem
ini kui üldine turg, kuid need joogid moodustavad endiselt alkoholi
müügikogusest vaid tühise osa.
�V
iinaturg on Ukrainas kaetud kohalike suurtootjatega ja m
ingi osa moodustavad ka V
enemaa tooted.
Venem
aa viina hulgimüük käib üldiselt läbi U
kraina tootjate.
�E
kspertide arvamuse kohaselt jõudis bränditurg 2007. aasta alguses küllastuse tasem
ele. Brändi
pakkujad on peamiselt U
kraina tootjad. Kuna 2006. aastal oli V
enemaale eksportim
ine piiratud, siis
imporditi G
ruusia brändit suures koguses hoopis Ukrainasse, see aga suurendas konkurentsi alkoholi
keskmises hinnaklassis.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
109
Alkohol -
II�
Veini ja šam
panja tarbimine tundub olevat nõrk varustam
ise muutuste tõttu. N
äiteks kasvas
2006.aastal märkim
isväärselt viinamarjaveini tarbim
ine, 2004-2005 oli kasvumäär olnud
nullilähedane. Kasv oli seotud M
oldova ja Gruusia veinide im
portpiirangutega Venem
aale, mis
viis nende importim
iseni Ukrainasse.
�M
adala hinnaklassiga veini ja šampanja segm
ent on täielikult kaetud kohalike tootjatega.
Keskm
ise hinnaklassi (2-5 EU
R pudeli kohta) segm
endis üritavad Moldaavia veinitootjad
võistelda Ukraina tootjatega. K
õrgema hinnaklassiga veinide puhul (8-24 E
UR
pudeli kohta) ei
ole turul mingeid olulisi geograafilisi piiranguid.
�V
alitsus reguleerib karmilt alkoholiturgu. R
egulatsioonimeetm
ed on:
�üsna kõrged im
portmaksud piiritusele ja alkoholile
�alkoholi aktsiisim
aks
�load alkoholi tootm
iseks ja levitamiseks
�reklaam
ipiirangud.
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
110
Alkoholi tarbim
ine
48%28161
1908721%
717592
Kasvu
määr
20062005
Kasvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (tu
hat d
ekaliitrit)
Tarb
imin
e(K
iiev)
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
28.76M
edoff (Soyuz V
ictan)U
kraina17.64
Vdala
kõige odavam
Ukraina
29.34U
krainkaU
kraina34.36
Hortitsa
suure m
üügipinnagaviin
Ukraina
8.73R
om-K
ola (Obolon)
Ukraina
8.82B
randy-Cola (R
osinka)kõige odavam
Ukraina
12.09Longer (S
oyuz Victan)
Ukraina
11.18S
hake (Novi N
apoi)suure m
üügipinnagakerg
ed
gaseeritu
d
alkoh
oliko
kteilid
liköö
r, mag
usad
n
apsid
To
od
esuure m
üügipinnagaIirim
aa147.29
Bailey’s (R
& B
Bailey)
Ukraina
12.48V
yshnya Vdala
(Vdala)
pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1 l
Mark (to
otja)
Pärito
luH
ind
(U
AH
) p
er1 l
Mark (to
otja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
111
Põhitegijad alkoholiturul
598D
olmart-U
kraine
1195O
rlando Ltd.
1195W
hiteNaw
er-Ukraine Ltd.
7571B
ayadera-Import Ltd.
7571P
ernodR
icardU
kraine Ltd.
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiievi alko
ho
liimp
ortijate
TO
P 5 (2006)
1500S
tolychnyjšampanjatehas
150S
tolychnyjstandart
750R
osinkakarastusjoogitehas
850K
nyazhyjgrad Ltd.
2500O
bolon’õlletehas
To
otm
ismah
t(tu
hat d
ekaliitrit)N
imi
Kiievi alko
ho
litoo
tjateT
OP
(2006)
3750Z
latogorLtd.
5400LIK
Ltd.
11450N
emiroffC
ompany
14500S
ojuzV
iktanLtd.
15000Im
age Holding A
PS
(TM
H
ortiza)
To
otm
ismah
t (tu
hat d
ekaliitrit)N
imi
Ukrain
aalko
ho
litoo
tjate TO
P 5 (2006)
Su
urim
ad a
lko
ho
liimp
ortija
d, 20
06
osa rahalisest väärtusest
Gruusia8%
Venem
aa6% Š
veits6%
Muu
10%
Prantsusm
aa12%
Iirimaa
14%
Arm
eenia20%
Inglismaa
24%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
Alkohol
Tarbijauuringu tulem
used
113
Alkohoolsete jookide ostm
issagedus (kõik vastajad, n=
624)
21
5
11 1421111
25
1
9
8
7432
20
8
26
12
1526
10
8
12
32
40
2020
47
49
27
58
21
5756
21
37
621
1619
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
liköö
r,mag
usad
nap
sid
mu
ud
kang
ed alko
ho
olsed
joo
gid
vein
lahjad
gaseeritu
d ko
kteilid-jo
og
id
välismaise p
äritolu
ga õ
lu
kod
um
aise pärito
lug
a viin
imp
ortviin
kod
um
aise pärito
lug
a õlu
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
114
Alkohoolsete jookide ostjaskonna suurus –
soo, vanuse ja sissetuleku lõikes(nende %
, kes ostavad toodet vähemalt kord nädalas, n =624)
5
0%5%
10%15%
20%25%
30%35%
40%45%
50%55%
60%65%
70%
lahjad gaseeritud kokteilid-joogid kodum
aise päritoluga õluvälism
aise päritoluga õluveinliköör, m
agusad napsidkodum
aise päritoluga viinim
portviinm
uud kanged alkohoolsed joogid
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
115
Alkohoolsete jookide tootjate/m
arkide spontaanne tuntus (%
kõigist vastajatest, n= 624)2324
432333232111111111
36
34
141414
11
101011
910
776655555
Kh
ortytsya
Ne
miro
ff
Me
doff
Kob
levo
SV
Bile
nka
Zolo
ta Am
fora
Shu
stov
Khlib
nyy da
r
Me
rna
ya
Mya
gkov
Vinode
l
Ko
ktebe
l
Ts
elsij
Olim
p
Sto
letov
5 ka
pel
Bla
gov
So
yuz-V
iktan
Zaka
rpa
tskyy
esimesena
spontaannetuntus kokku
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Õlu
Peam
ised tootjad, hulgimüüjad ja
importijad
117
Õlu
�Õ
lletarbimine 2006. aastal oli võrreldes 2005. aastaga enam
-vähem sam
a suur 1
�E
kspertide arvamuse alusel kasvas 2006. aastal U
kraina õlleturg 2,4%. 2007. aastal pole oodatud
langust esinenud ja Kiievi õllem
üük kasvab umbkaudu 15%
.
�K
iievi õlleturgu valitsevad neli Ukraina tootjat –
SU
N Interbrew
Ukraina, O
bolon’, BB
H ja S
armat.
Need firm
ad konkureerivad jõuliselt läbi erineva turundustegevuse.
�P
eaaegu kõik väikesed firmad on K
iievi turult välja tõrjutud, kuna ei suudeta võistelda madalam
ate
turunduseelarvete tõttu suurte firmade reklaam
ikampaaniatega.
�K
iievi jaekaubanduskettides on õllemüügi osa kaks korda kõrgem
kui Ukrainas. K
ui Ukrainas üldiselt
on õllemüügi osakaal kogu jaem
üügis 10% lähedal, siis K
iievis onsee ligikaudu 20%
.
�K
iievi turg erineb suuresti riiklikust turust hinna segmentide tõttu –
Kiievis on superpreem
iumsegm
endi
müük kaks korda kõrgem
, kvaliteetsete puhul ületab Kiievi tase kogu riigi taset 50%
, keskmise
hinnaklassi müük jääb riiklikule tasem
ele ja madala hinnaklassi tooted on K
iievis kaks korda vähem
nõutud.
1 Andmed hõlmavad ainult to
odete
tarbimist k
odus le
ibkondade poolt
Infoallikas: GF
K U
kraina kirjutuslaua-uuring
118
Õlle tarbim
ine ja hinnataseme näited
13%11747
103720%
16761678
Kasvu
määr
20062005
Kasvu
määr
20062005
Su
mm
a (tuh
at euro
t)K
og
us (tu
hat d
ekaliitrit)
Tarb
imin
e(K
iiev)
*See ta
bel n
äitab ainult k
odus ta
rbimist
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet, R
iiklik Tolliam
et
Ukraina
3.54A
rsenal (Slavutich)
Ukraina
3.76A
rsenal (Slavutich)
kõige odavam
Ukraina
4.60C
hernigivske(S
UN
Interbrew)
Ukraina
5.12C
hernigivske(S
UN
Interbrew)
suure m
üügipinnagaõ
lu
To
od
ep
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1lM
ark (too
tja) P
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1lM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
119
Põhitegijad õlleturul239
Bar Im
port Ltd.
598D
raft Ltd.
598Interpyvo
Ltd.
1395S
un InterbrewU
kraine JSC
3387T
AK
Entr.
Imp
ord
i mah
t(tu
hat eu
rot)
Nim
i
Kiieviõ
lleimp
ortijateT
OP
5 (2006)
750B
rewery on P
odilCJS
C
15500S
lavutychbrew
ery-soft drinks JS
C
91500O
bolon’brewery C
JSC
To
otm
ismah
t(tu
hat d
ekaliitrit)N
imi
Kiievi õ
lletoo
tjateT
OP
(2006)
11500Lviv
brewery JS
C
16500S
armatC
JSC
31000S
lavutychJS
C
83500S
un InterbrewU
kraine
93000O
bolon’brewery C
JSC
To
otm
ismah
t
(tuh
at dekaliitrit)
Nim
i
Ukrain
a õlleto
otjate
TO
P 5 (2006)
Su
urim
ad
õlle
imp
ortija
d, 2
00
6
osa rahalisest väärtusest
Venem
aa74%
Tšehhi6%
Belgia5%
Saksam
aa5%
Muu
7%
Mehhiko3%
Allikas: U
kraina Riiklik S
tatistikaamet
Õlu
Tarbijauuringu tulem
used
121
Importõlle brändide
spontaanne tuntus (%
kõigist vastajatest, n= 624)
99
4
2
4
221
5
112111000011100
53
6
4
6
84
556
0
431222333311121
1513
1010
8777
5543333333322221
0%10%
20%30%
40%50%
60%
esimesena
veel mainiti
spontaannetuntus kokku
ei oska öelda
Erdinger
New
Castle B
rown A
le
Leffe
Paulaner
PIT
Pilsner
Urquell
Holsten
Gam
brinus
Zipfer
Hoegaarden
Krushovice
Budw
eiser
Warsteiner
Guinnes
Tinkoff
Corona
Gosser
Miller
Zolotaja B
ochka
Kozel
Nevskoe
Bochkarev
Bavaria
Heineken
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
122
ei ole vah
et/ei o
ska öeld
aü
le 7%5-7%
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek inim
ese ko
hta (g
rivnad
es)
Van
us
Su
gu
üle 3000 UA
H
35kuni44
751-1500 UA
H
naine
mees
55 kuni74
kun
i 5%
1501-3000 UA
H
kuni 750 UA
H
45kuni54
25kuni34
15kuni24
KÕ
IK38
34
4344
3636
3339
47
3737
18
Õlle kangus
Kanguse-eelistus
(% neist, kes on ostnud õlut, n=
508)
3943
3536
4345
3536
33
49
38
50
1013
7
11
101212
54
7
20
26
15
1316
1213
12
20
19
17
11
10
6
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Valm
istoitT
arbijauuringu tulemused124
Valm
istoitude hinnataseme näited
Ukraina
9.30C
humak
--
-suure m
üügipinnaga (ka kõige odavam
)p
urg
isalatid, letšo
Eesti
29.76V
ici (Viciunai-N
ordic)U
kraina26.82
Grand
kõige odavam
Venem
aa42.33
Tsezar
(Morozko)
Venem
aa50.07
Tsezar
(Morozko)
suure müügipinnaga
külm
utatu
d p
izza To
od
ep
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)p
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
http://ww
w.chum
ak.comw
ww
.morozko.ru
125
Valm
istoitude ostmissagedus
(kõik vastajad, n=624)
11111
2632233
10
19
79862
13
17
1013
14
8
6
787575
82
88
1
2
55
73
Iga päev5-6 korda nädalas
3-4 korda nädalas1-2 korda nädalas
2-3 korda kuuskord kuus või harvem
ei ole ostnudei oska öelda
pakendatud valmistoidud
purgisupid, karbisupid
võileivad (pakendatud)
külmutatud pizzad
salatid (plastkarbis)
hamburgerid, hot-dogid
köögiviljakonservid
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Külm
utatud pizzade osas on
liidrite osas Viciunai-N
ordic
tooted, konkureerides
Venem
aa Morozko pizzadega
126
Valm
istoitude ostjaskond –soo, vanuse ja
sissetuleku lõikes (nende %
, kes ostavad toodet vähemalt 2-3 korda kuus)
0%5%
10%15%
20%25%
30%35%
40%
pakendatud valmistoidud
külmutatud pizzad
purgisupid, karbisupidsalatidham
burgerid, hot-dogidvõileivadköögiviljakonservid
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades
)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Kohv
Tarbijauuringu tulem
used128
Valm
isjahvatatud kohvi hinnatasemed
Venem
aa44.84
Zhokey
(Orim
i Trade)
Poola
32.40E
lite Fort(E
lite Café)
kõige odavam
Venem
aa44.84
Zhokey
(Orim
i Trade)
Tšehhi
63.47Jacobs m
onarch(K
raft
Foods)
suure m
üügipinnagavalm
isjahvatatu
d
koh
v
To
od
ep
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)p
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A
129
Kohvitarbim
issagedus (kõik vastajad, n=
624)
lahu
stuv ko
hv
valmisjah
vatatud
koh
v/koh
viub
adest
jahvatatu
dko
hv
13
8614
7
11
9
19 16
10
8
4
3832
11
0%
20
%40
%6
0%8
0%
10
0%
4-5 päevas või sagedamini
2-3 korda päevaskord päevas4-6 korda nädalas1-3 korda nädalaspaar korda kuusharvem
iniei tarbi
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
130
Kohvi igapäevase tarbijaskonna suurus –
soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (nende %
, kes tarbivad antud kohvisorti vähemalt kord päevas)
0%5%
10%15%
20%25%
30%35%
40%45%
50%
valmisjahvatatud kohv/ kohviubadest jahvatatud
kohv
lahustuv kohv
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
131
Kohvivalm
istamism
eetodite eelistus vanusegruppide lõikes (%
valmisjahvatud kohvi tarbijatest, kes tarbivad valm
isjahvatatud kohvi vähemalt kord
nädalas)
KO
KK
U (n
=234)
15 –24 (n
=45)
45 -74
(n=
79)25 -
44(n
=109)
filtriga kohvimasinas
otse tassis
Türgi m
eetodil
ei oska öelda
presskannus
kohvikannus/suuremas potis
espressomasinas
42
1820
11
7
2
43
182
1
10
7
21
35
25
17
6810
1
39
21
19
87
41
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
132
Kohvim
arkidespontaanne tuntus
(% valm
isjahvatatud kohvi tarbijatest, n= 234, kes tarbivad valm
isjahvatatud kohvi vähemalt kord nädalas)
21
710
5
9
14
4
10
423133111
32
42
2121
16
10
18
1113
12
8
10
5
33
1
Jacobs
Tchibo
Jockey
Elite
Maxw
ell House
Carte N
oire
Galka
Am
bassador
Davidoff
Paradise
Ionia
Lavazza
Paulig
ILLY
Grandos
muu
eoö
esimesena
spontaannetuntus kokku
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
133
Kohvim
arkide eelistus vanuserühmade lõikes
(% valm
isjahvatud kohvi tarbijatest, kes tarbivad valmisjahvatatud kohvi vähem
alt kord nädalas)
15 –24 (n
=45)
muud
Grandos
KO
KK
U (n
=234)
Galka
ILLY
Paulig
Paradise
EO
Ö
45 –74 (n
=79)
25 –44
(n=
109)
Tchibo
Carte N
oire
Jacobs
Jockey
Elite
Maxw
ell House
Am
bassador
Davidoff
Lavazza
Ionia
40
7
4
9
20
7
244224424
40
19
15
11
81012
8
331222
6
35
22
17
10
3
911
2468
33112
7
39
17
14
10
999
544411
6
31 2
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Sojatooted
Tarbijauuringu tulem
used
135
Sojatoodete hinnatasem
ed
Ukraina
35.40D
ry milk
(Ekona)
--
-suure m
üügipinnagaso
japiim
To
od
ep
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark p
äritolu
Hin
d
(UA
H)
per
1kgM
ark (too
tja)
Su
perm
arketF
UR
SH
ET
Disco
un
terF
OR
A136
Sojatoodete
ostmissagedus ja suhtum
ine sojatoodetesse (kõik vastajad, n=624)
Millin
e o
n T
eie
su
htu
min
e s
oja
too
de
tes
se
?
263
33
3
0%
20
%4
0%
60
%8
0%
10
0%
po
sitiivn
e (8
-10
)n
eu
traa
lne
(4-7
)n
eg
atiivn
e (1
-3)
ei o
ska
öe
lda
suhtumine sojatoodetesse
Ku
i tihti T
e o
lete
ku
na
gi o
stn
ud
so
jato
ote
id?
3%
7%
90
%
6 kuu jo
oksul
rohke
m kui 6
kuudta
ga
si
mitte
kunagi
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
137
Suhtum
ine sojatoodetessevanusegruppide lõikes
(kõik vastajad, n= 624)
15-24 (n=
143)K
OK
KU
(n
=624)
45 –74 (n
=245)
25 –44 (n
=237)
negatiivne
neutraalne
positiivne
ei oska öelda
2
35
2
61
5
33
3
61
1
32
3
65
2
33
3
63
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
138
Erinevate sojatoodete ostjaskonna suurus
(% nendest, kes üldse on kunagi ostnud sojatooteid, n=
63)
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
17
%
16
%
15
%
10
%
7%
5%
sojajuust
sojamajonees
sojamäärded
sojapiim
sojakohupiim
sojajogurt
139
Sojatoodete ostukavatsus lähitulevikus –
soo, vanuse ja sissetuleku lõikes (%
vastajatest, kes ei ole sojatooteid kunagi ostnud, n=561)
0%10%
20%30%
40%50%
60%70%
80%90%
sojapiimsojajogurt
sojakohupiimsojam
äärded
sojajuust/tofusoja m
ajonees
mitte ühtegi nendest
Pere viim
ase kuu
sissetu
lek üh
e in
imese ko
hta
(grivn
ades)
Van
useg
rup
id
Su
gu
rohkem kui 3000 U
AH
1501-3000 UA
H
750-1500 UA
H
kuni 750 UA
H
55-74
45-54
35-44
25-34
15-24
naine
mees
KÕ
IK
Infoallikas: GF
K U
kraina tarbijaküsitlus
Kokkuvõte
141
Kokkuvõte -I
�U
kraina jaeturg
koo
nd
ub
:
�K
iievis on kolm
e jaegru
pi(F
ozzy, Velyka K
ysheniaja F
urshet) käes ligikaudu 60%
toidukaupade jaemüügist.
�Jaekontseptsioonidest on suurim
a osakaaluga supermarket, m
is pakub mu
gavu
st,piisavat
valikut ja seda vastuvõetava hinnataseme juures.
�O
ma hoiakutelt on K
iievi tarbija sarnasem
Peterb
uri tarb
ijaga ku
i Eesti tarb
ijaga
�K
iievi tarbijatest enamik ei taha, et tem
a ostetav toode ja ostukoht oleks väidetavalt
odavaim.
�T
a tahab proovida uusi tooteid
�ja tähtsustab rohkem
mugavust.
�E
namike tootegruppide tarb
imin
e kasvab jõ
ud
salt–
10-30% aastas.
�K
iievi elanikud eelistavadtoidukaupu ostes järjest enam
kõrg
ema h
inn
asegm
end
i too
teid.
�U
kraina to
otjatelon ju
htiv ro
llKiievi toiduturul.
142
Kokkuvõte -II
�P
iimato
od
etetarbim
ine Kiievis m
ajapidamise kohta kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 14%
kogustest ja 32%
rahalises ühikus (inflatsiooni tõttu).
�H
apendatud piimatoodete, eriti jogurtite ja kohupiim
adessertide nõudlus on kõige enam kasvanud ja on
seega kõige perspektiivsemad tootesegm
endid turul.
�L
iha-
ja lihato
od
etetarbim
ine on Kiievi leibkondades 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusnud rahalises
vääringus 33%. K
iievi lihatoodete turg on kaetud suurte Ukraina töötlejatega.
�K
iievi leibkondade kulutused kalale ja kalatoo
detele
suurenesid 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 47%.
Ukraina tootjate osakaal on kalaturul (eriti K
iievi turul) tähtsusetu.
�L
eivatoo
dete tarb
imin
eon laias laastus stabiilne. K
iievis suureneb järjest kallima hinnasegm
endi leivatoodete tarbim
ine.�
Maiu
stuste
tarbimine K
iievis 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga tõusis 10% m
ahult ja 44% rahaliselt
väärtuselt. Kasvab nõudlus kallim
a hinnasegmendi m
aiustuste järele, kuid selles valdkonnas on tihe konkurents. �
Kondiitritoodete turul ei ole selgesti eristuvaid liidreid ja sisenem
ine sellele turule on võimalik.
�M
ahlad
etarbim
ine Kiievi leibkondades kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga m
ahult 43% ja rahalises
väärtuses 56%. V
aldava osa mahlatoodetest U
kraina turul moodustab kohalike tootjate toodang.
�2006. aastal oli jäätisetu
rul(külm
a suve tõttu) seisak. Suund on m
adala hinnatasemega jäätistelt kõrgem
a hinnatasem
ega jäätistele.
143
Kokkuvõte -III
�K
arastusjo
okid
e tarbim
ine
püsib Kiievis stabiilsel tasem
el. Karastusjookidest im
porditakse peamiselt
energiajooke ja jääteesid.
�K
iievi leibkondades tõusis maitseain
etetarbim
ine 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 13% koguselt ja
24% rahalises väärtuses. K
asv on olnud poole kiirem kui U
krainasüldiselt. 2006. aastal oli U
kraina tootjate toodangu osakaal m
aitseainete turul 81,9%.
�A
lkoh
olitarbim
ine on pidevalt tõusnud. 2006. aastal oli tõus 21% koguses ja 48%
rahalises väärtuses. P
iirituse baasil joogid on populaarsemad kui näiteks vein ja šam
panja. Kiievlased
kalduvad ostma kallim
at alkoholi.
�V
alitsus reguleerib karmilt alkoholiturgu
�Õ
lletarbim
ine
on enam-vähem
stabiilne. Kiievi õlleturgu valitsevad neli U
kraina tootjat. Kiievi
jaekaubanduskettides on õllemüügi osa kaks korda kõrgem
kui Ukrainas.
�U
kraina turu-uurijate hinnangul on Eesti to
otjatele p
erspektiivikaim
ad to
oteg
rup
idturule
sisenemiseks järgm
ised:
�kala ja kalatoodete turg
�kondiitritoodete turg
�hapendatud piim
atooted
�poolvalm
is külmutatud leivatooted