tähistaevas päeval ja öösel
TRANSCRIPT
Kaari Adamsoo
12.Klass
Füüsika
Tähistaevas päeval ja öösel
on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist
Täht
Päeval kaovad planeedid ja tähed pimestavasse päikesevalgusesse, seega pole päeval näha muid tähti, kui ainult Päikest.
Tähistaevas päeval
Päike on meie
Päikesesüsteemi
täht. Päike on
muutlik täht
perioodiga u. 11
aastat, kuid
amplituud on vaid
u. 0,001
tähesuurust. Ta on
Maast keskmiselt
149,6 miljoni
kilomeetri ehk 1
astronoomilise
ühiku kaugusel.
Päike
Selgel õhtul võib taevas näha korraga paari tuhandet tähte, kuid tänavavalgustusest hallis linnataevas paistab neist vaid mõnisada heledamat
Tähistaevas öösel
Kui vaadata täiesti pimedat taevast , võib seal näha muudki kui üksnes tähti ja planeete. Üle kogu taeva ulatub nõrgalt helendav riba, mida kutsutakse linnuteeks. Linnutee valgus koosneb lugematu arvu nõrkade tähtede ühtesulandunud kiirgusest.
Tähistaevas öösel
Tähistaeva asend
muutub pidevalt.
Põhjuseks on
Maa liikumine:
pöörlemine
ümber oma telje
ja tiirlemine
ümber päikese.
Tähistaeva pöörlemine
Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat.
Tähistaeva pöörlemine
Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelset ringjoont. Seal on taevas kogu aeg ühed ja samad tähed. Tähed ei tõuse ega looju kunagi.
Tähistaeva pöörlemine
Meil ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, mistõttu esineb meie taevas tõusvaid ja loojuvaid tähti.
Eestist vaadatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis teevad taevas täisringi, ilma et nad laskuksid allapoole horisonti. Selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähedasteks ehk tsirkumpolaarseteks tähtedeks.
Eestist nähtav tähistaevas
Ülejäänud tähed tõusevad idast ( või kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes ( või käändest sõltuvalt vastavalt edelas või loodes).
Eestist võib näha ka taevaekvaatorist lõuna pool olevaid tähti, st. tähti, mille kääne on väiksem kui null kraadi. Need tähed ei tõuse kuigi kõrgele ja nende teekond lõunataevas on lühike.
Eestist nähtav tähistaevas
Üks osa tähtedest ei tõuse meie taevasse kunagi. Kui tahame näha tähti taeva lõunapooluseni välja, peame minema vähemalt Maa ekvaatorile.
Eestist nähtav tähistaevas
TähtkujudTähtedest
moodustunud silmapaistvamatele kujunditele ja heledamatele tähtedele on inimene andnud nime. Läbi aegade on maakera erinevais paigus pandud neile väga erinevaid nimesid.
Tähtkujud