tallinna 32. keskkooli valikkursused 11. ja 12. klassidele · pöördkehade kujutamine kolmvaates...

1

TALLINNA 32. KESKKOOLI VALIKKURSUSED

11. ja 12. KLASSIDELE

2016-2017. õppeaastal

Valikkursus: NOORTEKOOR ...................................................................................................... 2

Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ......................... 3

Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ning 5 ........................ 5

Valikkursus: RIIGIKAITSEÕPETUS ........................................................................................... 7

Valikkursus: MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI ETTEVALMISTUSKURSUS ........................ 9

Valikkursus: KUJUTAV GEOMEETRIA – JOONESTAMINE ................................................ 10

Valikkursus: RAHVUSVAHELISED INGLISE KEELE TESTID ............................................ 11

Valikkursus: USUNDIÕPETUS 1 ja 2 ....................................................................................... 12

Valikkursus: KARJÄÄRIÕPETUS ............................................................................................. 14

Valikkursus: ETTEVÕTLUSÕPETUS ....................................................................................... 16

Valikkursus: VINYASA JA POWER JOOGA ........................................................................... 17

Valikkursus: KESKKONNAÕPETUS ........................................................................................ 19

Valikkursus: AJAKIRJANDUSÕPETUS ................................................................................... 21

Valikkursus: ÕIGUSE ALUSED ................................................................................................ 22

2

TALLINNA 32. KESKKOOLI GÜMNAASIUMIASTME

VALIKKURSUSE AINEKAART

Valikkursus: NOORTEKOOR

Õpetaja: Aime Kaarlep või Leelo Jaanimägi

Kontakt: [email protected], [email protected]

Maht ja aeg: 2 kursust, tunnid läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas neljapäeviti kell 15.00-16.30; kokku 70 tundi)

Sihtgrupp: rõõmsameelsed, lauluhuvilised gümnaasiumiõpilased

Õppe-eesmärk ehk miks me seda ainet õpetame?

Koorilaulu puhul on tegemist juba väga pikaajalise Eesti rahvustraditsiooniga. Antud valikkursus

aitab kaasa selle säilimisele ning edasisele levikule. Aine eesmärk on edendada ja propageerida

koorilaulu koolinoorte seas ning arendada läbi isikliku kogemuse õpilaste muusikaalaseid teadmisi

ja vokaaltehnilisi võimeid. Noortekooriga osaletakse ka 2017. aasta noorte laulupeol.

Õppetegevus ehk mida me tundide jooksul teeme?

Tundide jooksul omandavad õpilased aina vilunumalt mitmekülgse koorirepertuaari ning prakti-

seerivad kaaslastega ühiselt musitseerimist. Õppetöö toimub regulaarselt kord nädalas neljapäeviti

kell 15.00-16.30 toimuvates kooriproovides, millele lisanduvad vajaduse korral ja ühisel kokku-

leppel nädalavahetustel toimuvad laululaagrid.

Õpitulemus ehk milliseid oskusi õpilased saavad?

Aine läbijad õpivad oma häält tajuma mitmehäälses koorifaktuuris, saavad juhiseid hääle kasuta-

miseks, arendavad noodist lugemise oskust, omandavad teadmisi heliloojate ja heliteoste kohta,

õpivad väärtustama end ühe olulise osana kollektiivist ning saavad ühtse eesmärgi nimel panus-

tamise kaudu suurepärase kogemuse.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Hinde saamiseks tuleb osaleda aktiivselt noortekoori tegevustes.

Õppematerjalid: õpetajalt saadud noodid.

Muud olulised märkused: grupi minimaalne suurus on 16 õpilast.

mailto:[email protected]

3



Valikkursus: PRANTSUSE KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4

(10. klassis alanud prantsuse keele kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Gilbert Mandzolo

Kontakt: [email protected]

Maht ja aeg: 2 kursust, tunnid läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 70 tundi)

Sihtgrupp: valikkursuste raames prantsuse keelt ja kultuuri õppinud õpilased


Kursuse eesmärgiks on tekitada huvi prantsuse keele ja kultuuri vastu. Metoodiliseks aluseks on

suhtlemiskeele õpetamise põhimõtted. Sealjuures pöörame tähelepanu ka grammatilistele struk-

tuuridele. Prantsuse keele õpetusega taotleme, et õppija huvitub võõrkeele õppimisest ja selle

kaudu silmaringi laiendamisest.


Kasutame aktiivõppe meetodeid. Suulise eneseväljenduse arendamine toimub monoloogide ja

dialoogide abil. Pöörame suurt tähelepanu hääldusreeglitele, et kõne arusaadavaks teha.

Käsitleme järgmisi teemasid:

tervitamine ja hüvastijätmine nii isiklikult kui telefoni teel;

palumine ja tänamine;

vabandamine, kahetsemine;

ulatamine ja vastuvõtmine;

loa küsimine ja andmine;

soovi väljendamine;

millestki keeldumine;

heakskiidu, nõustumise, üllatuse, meeldimise ja mittemeeldimise väljendamine;

tee juhatamine.


Õppur omandab prantsuse keele õige häälduse ja intonatsiooni.

Õppur õpib kuulama ja mõistma igapäevast lihtsat prantsusekeelset kõnet ja vestlust.


4

Õppur omandab minimaalse sõnavara, mis võimaldab tal end väljendada igapäevases

suhtlemises ning vestluses.

Õppur julgeb omandatud teadmisi ja oskusi praktikas kasutada.

Õppur tunneb prantsuse kultuurile ja rahvale iseloomulikke käitumis- ja suhtlusvorme.

Hindamine:

Kursused on hindelised. Hinnatakse õpilase arengut. Sõnavara ja uute väljendite õppimisel toimub

pidev kontroll.

Õppematerjalid:

Methode: TAXI 1.

Barfety, Michele, Patricia Beaujouin 2004. Expression orale. CLE International.

Muud olulised märkused: grupi maksimaalne suurus on 16 õpilast.

5



Valikkursus: SAKSA KEELE JA KULTUURI VESTLUSKURSUS 3-4 ning 5

(10. klassis alanud saksa keele ja kultuuri kursuste jätkukursused)

Õpetaja: Liina Kitt


Maht ja aeg: 11. klassile kursused 3-4: 2 kursust, tunnid läbi õppeaasta

(I-V p 2 tundi nädalas; kokku 70 tundi)

12. klassile kursus 5: 1 kursus jaotatuna I ja II perioodile

(I p 3 ja II p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: valikkursuste raames saksa keelt ja kultuuri õppinud õpilased


Kuigi tänapäeval on domineerivaks esimeseks võõrkeeleks inglise keel, siis rõhutatakse üha enam,

et haritud inimene võiks osata vähemalt kahte-kolme võõrkeelt. Samuti peaks meeles pidama,

kuigi inglise keel on lingua franca staatuses, ei räägi seda kogu maailma elanikkond. Pealegi on

nii prantslastel kui ka sakslastel rohkemal või vähemal määral varjatud vastumeel inglise keele

vastu. Viimane tuleneb sellest, et mõlema riigi keel on erinevatel ajaetappidel nautinud kõige

tähtsama võõrkeele staatust. Oma olukorra parandamiseks tehakse mõlema riigi poolt ponnistusi

enda emakeele edendamiseks kogu maailmas.

Saksa keelt räägib oma emakeelena kuskil 90 miljonit inimest. Teist samapalju räägib saksa keelt

võõrkeelena. Saksa keelt räägitakse pea kümnes riigis. Kas teadsite, et saksa keel on Namiibias

rahvuskeeleks? Eelneva alusel võiks tõdeda, et saksa keele osatähtsus pole kuskile kadunud.

Eestlasena on saksa keele ja kultuuri tundma õppimine seotud ka eestlaseks olemise tundma

õppimisega. Väga suures osas on meie kultuur seotud saksa kultuuriga ja eesti keel saksa keelega.

Miks see nii on? 700 aastat Saksa valitusaega meie regiooni üle on jätnud paratamatult oma jälje.

Antud valikkursuste eesmärk on tutvustada saksa keelt ja kultuuri ning leida nii sarnasusi kui ka

erinevusi eesti keele ja kultuuriga. Eelkõige aga panna alus edasistele saksa keele õpingutele ning

tekitada huvi saksa kultuuri vastu.


6


Kursus algab sõnavara ja keele õpingutega. Tavapärane keeleõpe kestab kuni jaanuari kesk-

paigani. Pärast seda hakkab keeleõpinguid toetama kultuuriline pool. Õpime tundma tähtpäevi ja

nendega seonduvaid traditsioone. Loeme ja tõlgime vastavaid tekste, kuulame muusikat ning

vaatame vahel ka mõne filmi. Eelkõige paneme rõhku suulisele eneseväljendamisele, mille aren-

damine toimub läbi lihtsamate monoloogide ja dialoogide.


Kuulamisel: Õpilane oskab täita kuulatud teksti põhjal koostatud lünktekste ja harjutusi. Oskab

vastata suuliselt ja kirjalikult teksti kohta esitatud küsimustele. Oskab adekvaatselt reageerida

erinevates situatsioonides erinevatele ütlustele, käskudele ja pöördumistele.

Kõnelemisel: Õpilane oskab esitada küsimusi ja vastata neile õpitud temaatika piires. Oskab adek-

vaatselt reageerida erinevates suhtlussituatsioonides, oskab teha ettepanekut, keelduda, väljendada

oma soovi, heakskiitu, kahetsust, üllatust.

Lugemisel: Õpilane oskab täita loetud teksti kohta käivaid ülesandeid, mis nõuavad erinevate

lugemisstrateegiate kasutamist.

Kirjutamisel: Õpilane oskab kirjutada ennasttutvustavat kirja, õnnitluskaarti, küllakutset. Oskab

täita ankeeti, lünkteksti, lõpetada lauseid ja fraase, koostada ja täiendada dialooge.

Kultuur: Õpilane tunneb saksa kultuuri ning selle eripärasid.

Hindamine:

Valikkursuste käigus hinnatakse eelkõige õpilase arengut. Sõnavara ja väljendite omandamisele

toimub pidev kontroll. Hindamine toimub viie palli süsteemis ning kursused on hindelised.

Õppematerjalid:

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2008. Team Deutsch. Deutsch für

Jugendliche. A1. Verlag: Klett.

Raamat + 2 CD ja töövihik : Elster, U., Körner, E. (u.a.). 2012. Team Deutsch. Deutsch für

Jugendliche. A2. Verlag: Klett.

Saksa–eesti sõnaraamat

Eesti–saksa sõnaraamat

Õpetaja koostatud lisamaterjalid


7



Valikkursus: RIIGIKAITSEÕPETUS

Õpetaja: major Ragnar Koemets


Maht ja aeg: 2 kursust: 35 tundi teooria, sh õppekäigud + 35 tundi välilaager

(I-IV p 1 tundi nädalas neljapäeviti kell 8.00; kevadel IV p ühel nädala-

vahetusel välilaager; kokku 70 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased


Riigikaitseõpetusega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigi-

kaitsealastest kohustustest, õigustest ja ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Õppetegevuse

kaudu omandatakse riigikaitse valdkonna teoreetilised teadmised, mis kinnistatakse praktiliste

tegevuste kaudu. Riigikaitseõpetuse eesmärk on panna alus Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmi-

sele, kujundada kodanikuteadlikkust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsta.


Kursustel käsitletavad teemad:

1. Sõjaväelised auastmed

2. Kaitseväe üldine struktuur ja ülesanded

3. Põhiseaduse sätted, mis puudutavad

kaitseväeteenistust

4. Riigikaitse üldine korraldus ja juhtimine

5. Üksuste suurused, struktuur ja ülesanded

6. Staapide ülesehitus ja ülesanded

7. Lahingutoetusüksused brigaadis ja pataljonis

8. Tagalaüksused brigaadis ja pataljonis

9. Jalaväepataljoni võimed

10. Kaplaniteenistus

11. Kaitseväeteenistuseadus

12. Kaitseväeline väljaõpe

13. Kaitseväelase elukutse

14. Traditsioonid kaitsejõududes

15. NATO eesmärgid ja struktuur

16. Galil relvaperekond

17. Otsuse vastuvõtmise protsess

18. Rahvusvaheline sõjaõigus

19. Massihävitusrelvad

20. Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit

21. Võimaliku vastase tehnika

22. Võimearendused Eesti kaitseväes

23. Peamised lahinguliigid

24. Kaitseväe määrustikud

25. Välioskused ja topograafia

26. Kauguste määramine ja tulekaart

27. Nõuded relvade käsitsemisel


8


Riigikaitse kursused läbinu:

1) on Eesti Vabariigile lojaalne kodanik, järgib demokraatlikke väärtusi ning on vajaduse

korral valmis Eestit kaitsma;

2) tunneb sõjaajaloo, sh Eesti sõjaajaloo olulisemaid sündmusi ja nende mõju ning tagajärgi

ühiskonna arengule ja oma lähedastele;

3) teab ning analüüsib peamisi aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme ja nende mõju Eesti

ühiskonnale ning NATO kollektiivse kaitse põhimõtet;

4) leiab ja kasutab vajaduse korral riigikaitsesse puutuvat olulist infot, sh Eesti riigikaitse

üldist korraldust reguleerivaid õigusakte;

5) teab kaitseväeteenistuse põhialuseid, sh on omandanud esmase ettekujutuse ajateenistusest

ning Kaitseliidust ja selle eriorganisatsioonidest ning teab ja väärtustab kaitseväelase elu-

kutset;

6) tunneb rivilise liikumise, relvaõppe, sh ohutuse põhialuseid, oskab käituda kriisiolu-

kordades ja anda esmaabi;

7) orienteerub iseseisvalt maastikul kaardi ja kompassiga, arvestades keskkonnakaitse põhi-

mõtteid ja norme;

8) tegutseb meeskonna koosseisus kaaslasi abistavalt ja toetavalt.

Hindamine:

Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest. Riigikaitse õpi-

tulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase

individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks.

Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi

suuliste vastuste, kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase

teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele.

Kursus on hindeline. Õpilane sooritab 2 kontrolltööd. Samuti hinnatakse õpilase osalemist keva-

dises välilaagris.

Õppematerjalid:

Riigikaitseõpetuse riikliku gümnaasiumi õppekava aineraamat;

http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_RIIGIKAITSE


http://www.oppekava.ee/index.php/G%C3%BCmnaasiumi_valdkonnaraamat_SOTSIAALAINED_RIIGIKAITSE

9



Valikkursus: MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI ETTEVALMISTUSKURSUS

Õpetaja: Liivi Kõss, Malle Vakepea, Anne Almet

Kontakt: [email protected], [email protected],

[email protected]

Maht ja aeg: 1 kursus jaotatuna neljale järjestikusele perioodile

(I-III p 1 ja IV p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: laia matemaatika õppekava järgi õppivad 12. klasside õpilased


Kursuse eesmärk on valmistuda kohustuslikuks laia matemaatika riigieksamiks.


Lahendame spetsiifilisi eksamiülesandeid. Kordame ja kinnistame laia matemaatika 10.-12. klassi

teemasid.


Lahendada ette antud ülesandeid võimalikult paljude meetoditega, et leida ratsionaalseim ja/või

endale sobivaim meetod. Lahendada ülesandeid temaatikaväliselt nii, et õpilane peab ise otsus-

tama, mis temaatika ülesanne see on. Õpilane omandab oskuse määrata ülesande temaatikat ja liiki,

valida ratsionaalne lahendusmeetod ning lahendada kombineeritud ülesandeid.

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Kursus on sooritatud, kui õpilane sooritab arvestustööd positiivselt.

Õppematerjalid:

Veelmaa, A. 2009. Matemaatika gümnaasiumikursuse kordamine. (saadaval kooli raamatukogus)

Muud olulised märkused:

Kursuse läbimiseks tuleb endale soetada Allar Veelmaa koostatud tööraamatud Matemaatika

tööraamat gümnaasiumilõpetajale (I ja II osa, kirjastus Maurus).

Grupi maksimaalne suurus 36 õpilast. Kui huvilisi on rohkem kui ühe grupi jagu, siis võimalusel

avatakse mitu gruppi.



10



Valikkursus: KUJUTAV GEOMEETRIA – JOONESTAMINE

Õpetaja: Annika Linnas


Maht ja aeg: 1 kursus I perioodil

(5 tundi nädalas, neist 3 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi individuaalset tööd;

kokku 35 tundi)



Kujutava geomeetria kursus toetab gümnaasiumis matemaatika õppimist, arendab ruumilise kuju-

tamise võimet, annab ettekujutuse insener–tehnilisest kirjaoskusest, pakub eelteadmisi tehnika,

arhitektuuri- või disainierialadel edasiõppijatele.


Kursuse sisu: sissejuhatus ainesse, joonise vormistamine, joonte liigid, sirge ja ringjoone jagamine,

normkiri, joonise saamise meetodid, sujuvühendid, ovaali joonestamine, projekteerimine, tahk- ja

pöördkehade kujutamine kolmvaates ning aksonomeetrias, pinnalaotuste joonestamine, lõiked

kujunditel ning lõikejoone kujutamine vaadetel, pinnalaotusel ja aksonomeetrias. Õppetöövormina

on kasutusel arutelud, rühmatööd, praktilised harjutused.


Õpilane oskab analüüsida ruumigeomeetrilisi objekte ning lahendada probleemülesandeid graafi-

liselt; omandab süsteemse ülevaate jooniste vormistamisest, projekteerimisest ja jooniste saamise

meetoditest; omandab arenenud ruumikujutluse, tähelepanu ja iseseisva mõtlemise võime.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Hindamisele kuuluvad sisuliselt, vormistuslikult ja graafiliselt lõpuni viidud

tööd. Õpilane esitab 5 joonestustööd, kusjuures kursusehinde saamiseks peavad kõik tööd olema

esitatud.


Kursusel osalemiseks peavad õpilasel olemas olema isiklikud joonestamise töövahendid: pikk

joonlaud (30 cm), kaks erinevate nurgasuurustega kolmnurkset joonlauda, kaks erineva tugevusega

harilikku pliiatsit (üks tugevusega HB või B ja teine tugevusega H või 2H), sirkel ja kustutus-

kumm.


11



Valikkursus: RAHVUSVAHELISED INGLISE KEELE TESTID

Õpetaja: Reet Tomusk


Maht ja aeg: 1 kursus jaotatuna I ja II perioodile

(I p 3 ja II p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)



Tutvustatakse ja lahendatakse enamlevinud rahvusvahelisi inglise keele teste – TOEFL, IELTS.


Tutvustavad loengud: testi ülesehitus, ülesannete tüübid, hindamine, punktide vastavus Euroopa

Nõukogu keeleõppe raamdokumendi tasemetele, testi sooritamise kohad Eestis, maksumus, tunnis-

tuse kehtivuse aeg.

Testi praktiline läbitegemine, individuaalne tagasiside.


Õpilane saab ülevaate testi ülesehitusest ja praktilise kogemuse testi sooritamisest.

Hindamine:

Kursus on hindeline.

Õppematerjalid: õpetaja jagatud paljundatud testid.



12



Valikkursus: USUNDIÕPETUS 1 ja 2

Õpetaja: Ulla Herkel


Maht ja aeg: 2 kursust I ja II perioodil

(mõlemal perioodil 5 tundi nädalas; kokku 70 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased, v.a ajaloo-õiguse ja humanitaaria õppesuuna

õpilased, kellel on suunakursuste raames kavas maailma religioonide kursus


Usundiõpetus koosneb gümnaasiumi riikliku õppekava järgi kahest 35-tunnisest kursusest –

„Inimene ja religioon” ning „Eesti usuline maastik“.

Usundiõpetus lähtub ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis sõnastatud usu- ja mõttevabaduse

tunnistamise põhimõttest, mille omandamisel:

käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi;

õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese elus ja ühiskonnas;

arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle..


Õppesisu: Religiooni mõiste. Religiooni uurimise võimalusi. Maailma usuline kaart. Religiooni-

filosoofia.

Arvamuste paljus ja tõde. Religioosne keel. Maailmapilt ja maailmavaade. Maailmapildi muutu-

mine ajas. Religioosne ja mittereligioosne maailmapilt. Eetika ja religiooni kokkupuutepunkte (nt

inimene ja loodus; tehnoloogia piirid; eutanaasia; abort; homoseksuaalsus). Teaduse ja religiooni

suhted (nt loomine ja evolutsioon). Võrdlev usundilugu.

Püha mõiste. Erinevad jumalakäsitlused. Sakraalne aeg ja ruum. Loomulik ja üleloomulik.

Ettemääratus ja juhus. Erinevad inimesekäsitlused. Inimese elu eesmärk. Kurjuse ja kannatuse

probleem. Religioonipsühholoogia

Miks inimesed usuvad? Kuidas määratletakse usklikkust? Usuline kogemus ja selle mitmekesisus.

Erinevad spiritualiteedid. Inimese religioosne areng. Religioonisotsioloogia

Usu- ja südametunnistusevabadus. Religioon ja poliitika. Suhted eri religioonide vahel: koostöö-

võimalused, usulised konfliktid. Religioon ja kultuur. Religioon tänapäeval. Sekulariseerumine.

Fundamentalism. Religiooni privatiseerumine.

Eesti usuline kaart. Religioonide ja konfessioonide liigitamise probleeme. Usuliste olude kuju-

nemine Eestis. Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: roomakatoliku kirik, sh

ukraina kreekakatoliku kogudus, õigeusu kirik, vanausulised; kloostrid; luterlus, vennaste-

kogudused; baptism, metodism, adventism, nelipühilus.

Muud usulised ühendused ja liikumised Eestis: taara- ja maausulised, judaism, islam, budism,


13

hinduism (krišnaiidid), Baha’i kogudused, Jehoova tunnistajad, Viimse Aja Pühade Jeesuse

Kristuse Kirik, Uusapostlik Kirik, Armeenia kirik, Elu Sõna kogudused, karismaatilised kirikud,

New Age, muud. Mittereligioossed maailmavaated Eestis: ateism, agnostitsism, mitteusklikkus.


Kursuste lõpus õpilane:

tunneb lihtsamaid religioonisotsioloogia uurimismeetodeid ning oskab mõnda neist

rakendada;

oskab näha religiooni ja kultuuri seoseid ning religiooni rolli ühiskonnaelus;

analüüsib näiteid, tuues erinevate maailmavaadete mõju ühiskonnaelule nii positiivsetes kui

ka probleemsetes ilmingutes; oskab nimetada religiooni sotsiaalse mõõtme tähtsamaid

aspekte;

analüüsib meedia mõju inimeste arusaamade kujundamisele religioonist;

analüüsib religioossete konfliktide põhjusi; tunneb ära eelarvamusliku ja sildistava suhtu-

mise; pakub võimalusi erinevate religioossete vaadetega inimeste dialoogiks ja koostööks;

arutleb religioossete ja maailmavaateliste probleemide üle;

nimetab Eestis levinud suuremaid religioosseid liikumisi ning eristab suuremaid konfes-

sioone ja usulisi rühmitusi;

tunneb Eestis levinud religioonide ja kirikute sümboolikat;

nimetab nende õpetuslikke põhiseisukohti ning võrdleb õpitud religioonide ja kristlike

konfessioonide üldisi erinevusi ning sarnasusi;

võrdleb erinevate religioonide avaldumisvorme igapäevaelus;

oskab näha religiooni rolli ühiskonnaelus ja inimsuhetes;

mõistab religiooni mõju ühiskonnale;

oskab oma tegevuses arvestada inimeste usulisi tõekspidamisi;

suhtub erinevatesse usulistesse tõekspidamistesse lugupidavalt ja sallivalt, kuid vajaduse

korral ka kriitiliselt; mõtiskleb oma hoiakute ja suhtumiste üle enda omast erinevasse

(usulisse või sekulaarsesse) maailmavaatesse;

sõnastab oma maailmavaate põhijooni ning võrdleb oma maailmavaatelisi tõekspidamisi

käsitletud usundite ja konfessioonide omadega.

Hindamine:

Kursused on hindelised. Hindamine toimub viie palli süsteemis.


14



Valikkursus: KARJÄÄRIÕPETUS

Õpetaja: Kerstin Vessik


Maht ja aeg: 1 kursus jaotatuna II ja III perioodile

(II p 3 ja III p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)



Kursusega taotletakse, et õpilane:

väärtustab õppimist elukestva protsessina;

arendab oma õpioskusi, suhtlemis-, koostöö-, otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi;

arendab soovi ja oskust endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegut-

seda;

võtab teadlikult vastutuse oma karjäärivalikute ja -otsuste eest;

teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu

kujunemist ning konkreetsete karjääriotsuste langetamist;

on teadlik erinevatest töövaldkondadest ja ametitest/elukutsetest, töösuhteid reguleerivatest

õigusaktidest, haridus- ja koolitusvõimalustest, tööturu üldistest suundumustest;

kasutab asjakohast informatsiooni karjääri planeerimisel;

analüüsib oma õpitulemusi ja senist töökogemust ning kavandab oma karjääri.


Karjääriõpetuse aine jaguneb kolmeks teemaks – enesetundmine, õppimisvõimaluste ja töö-

maailma tundmine ning planeerimine ja otsustamine. Nende teemade käsitlemiseks kasutatakse

eelkõige aktiivõppe meetodeid ja arutelusid, aga ka loenguvormi ja kirjalikke eneseanalüüse.

Võimalusel kaasatakse tundidesse külalisi ning käiakse õppekäikude raames ise külas. Samuti

võetakse osa sügisesest Töövarjupäevast. Õppeaine on suuresti praktiline. Kursuse täpsema sisu ja

õppetegevuste valikul lähtutakse konkreetse õpperühma õpilaste soovidest ja vajadustest.


Kursuse lõpul õpilane:

analüüsib enda isiksust ja ennast kui tulevast töötajat ning kasutab eneseanalüüsi tulemusi

elutee planeerimisel ja karjäärivalikute tegemisel;

on motiveeritud õppima, tunneb ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

oskab näha oma erinevate elurollide seost karjäärivalikutega;

mõistab hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ning vajadust pidevaks enesearendamiseks;

tunneb tööturu suundumusi, erinevaid töövaldkondi ning on teadlik võimalustest ja nõuetest

tööturul;


15

oskab leida infot tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta ning kasutab seda oma

haridustee planeerimisel;

mõistab karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi;

suudab iseseisvalt otsustada ja analüüsida otsuseid mõjutavaid tegureid;

on valmis teadlike karjääriotsuste tegemiseks ja isikliku karjääriplaani koostamiseks elu-

kestva õppe kontekstis.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Hindamisel arvestatakse nii õpilase aktiivsust tundides ja õppetegevuses

osalemises kui ka kursuse jooksul koostatud õpimapi sisukust, korrektsust ja õigeaegset esitamist.

Õppematerjalid: tunnikonspektid, töölehed.


16



Valikkursus: ETTEVÕTLUSÕPETUS

Õpetaja: Rain Arro


Maht ja aeg: 1 kursus jaotatuna II ja III perioodile

(II p 3 ja III p 2 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased, v.a keskkond-majanduse õppesuuna õpilased,

kellel on suunakursuste raames kavas ettevõtlusõpetuse kursused


Õppetöö eesmärk on anda praktiline võimalus õppida õpilasfirma majandamise kaudu ettevõtte

loomist ja juhtimist. Kursuse peamine eesmärk ei ole kõigist osalejatest ettevõtjaid teha, vaid anda

osalejatele parem arusaam selle valdkonna võimalustest.


Läbime järgmised teemad: ettevõtluse plussid ja miinused, idee loomine, äriplaani kirjutamine,

õpilasfirma asutamine ja majandamine. Võimalusel osaleme õpilasfirmade laatadel, koolitustel ja

võistlustel.


Kursusel osaleja õpib mõistma ettevõtluse ja majanduse põhimõtteid. Õpilane teab, kuidas ideest

jõuda reaalse ettevõtteni. Õpilane saab kogemuse meeskonna- ja müügitöö valdkonnas. Selgeks

saab ka oma tegevuste eesmärgistamine.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Kursuse läbimiseks tuleb meeskonnaga registreerida ja toimima saada oma

õpilasfirma ning osaleda vähemalt ühel õpilasfirmade laadal.

Õppematerjalid:

Junior Achievement Eesti majandusõpetuse ja õpilasfirmat puudutavad õppematerjalid.



17



Valikkursus: VINYASA JA POWER JOOGA

Õpetaja: Leelo Jaanimägi


Maht ja aeg: 1 kursus jaotatuna III ja IV perioodile

(III p 2,5 ja IV p 2,5 tundi nädalas; kokku 35 tundi)



Jooga on füüsiline, vaimne ja hingeline treening. Joogaharjutused parandavad tasakaalu, suuren-

davad jõudu ning vastupidavust. Tund ei koosne ainult lihaste venitustest ja pingutustest, vaid

samal ajal õpitakse ka keskendumist antud tegevusele.


Hingamis- ja lõdvestusharjutused, venitused, meditatsioon ehk keskendumine, dünaamilised

harjutuste seeriad.

Teadlik hingamine on joogatreeningu alus ja joogatreeningu ajal kasutatav teadlik hingamine on

Ujjayi hingamine, mida kutsutakse ka ookeani hingamiseks, kuna see kõlab nagu lainete liikumine

randa ja tagasi. Joogatunnis sooritatakse harjutusi koos Ujjayi hingamisega, mis aitab keskenduda

asendi sooritamisele ja paremini tunnetada venitust. Hingamine annab meile märku ülepingu-

tustest, pingest või loidusest kehas. Harjutuste järjestikune sooritamine toimub koos Ujjayi

hingamisega ning on ühtlane ja sujuv.

Vinyasa. Joogastiiliks on Vinyasa Flow, kus ühest joogaasendist teise liigutakse sünkroonis sisse-

ja väljahingamisega. Tulemuseks on sujuv liikumine. Joogatunnid koosnevad päikesetervitustest,

seismisharjutuste seeriast ning lõdvestusharjutustest. Tund toimub muusika saatel ning ühest

joogapoosist teise minnakse üle ilma lõdvestamata. Muusika aitab saavutada paremat tunnetust,

ühtlust hingamises ja harjutustes. Vinyasa treeningute tulemusel paraneb lihaste jõudlus, keha

muutub painduvamaks, suureneb vastupidavus ning tasakaal. Tänu intensiivsusele puhastab Vin-

yasa jooga organismi, ainevahetus kiireneb ning püsib kiirena ka pikka aega pärast tundi.

Power jooga. Joogastiiliks on Power jooga, kus harjutused on intensiivsemad ning jõulisemad.

Paljusid harjutusi tehakse ka kiiremas tempos. Power jooga harjutused annavad jõudu ja paindu-

vust ning aitavad oma keha paremini tundma õppida ning saavutada enesekindlust ja rahulolu.

Lisaks aitavad nad leevendada seljaprobleeme, tugevdavad ning vormivad lihaseid, paraneb kes-

kendumisvõime ning meeleolu.


Jooga eesmärgiks on keha, hinge ja vaimu arendamine. Harjutused annavad jõudu ja painduvust

ning aitavad oma keha paremini tundma õppida ning saavutada enesekindlust ja rahulolu. Lisaks

aitavad nad leevendada seljaprobleeme, tugevdavad ning vormivad lihaseid, paranevad

keskendumisvõimet ning meeleolu.


18

Hindamine:

Kursus on arvestuslik. Kuna joogatundide aluseks on sisemine distsipliin, siis hindamise aluseks

on õpilase osavõtt kõigist 35st tunnist. Puudumised peavad olema kooskõlastatud kursuse õpe-

tajaga, kes lepib õpilasega kokku puudutud tundide järeletegemise võimalused.

Õppevahendid: spordiriided, joogamatt, veepudel, väike rätik, pikkade varrukatega dressipluus

või jakk.


19



Valikkursus: KESKKONNAÕPETUS

Õpetaja: Piret Vacht



(III p 2 ja IV p 3 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased, v.a keskkonna-majanduse õppesuuna õpilased,

kellel on suunakursuste raames kavas keskkonnaõpetuse kursused


Ümbritsev keskkond mõjutab kõiki eluvaldkondi ning indiviidi, organisatsiooni ja ka globaalsel

tasandil tehtud igapäevaste otsuste kaudu mõjutab inimene oluliselt nii enda kui ka paljude teiste

organismide elukvaliteeti. Valikkursuse eesmärk on tõsta gümnaasiumiõpilaste keskkonnateadlik-

kust ning toetada seoste nägemist suurte globaalsete probleemide ja igapäevategevuste, -otsuste

vahel.


Valikkursusel käsitletakse kolme peamist teemade gruppi:

Globaalsed keskkonnaprobleemid (10 tundi). Selles osas lähtutakse Stockholm Resilience

Center-i (Rockström, 2009; Steffen et al., 2015) poolt koostatud „Planeedi kriitiliste

piiride“ kontseptsioonist ning käsitletakse detailsemalt üheksa olulisima globaalse kesk-

konnaprobleemi põhjuseid ja ulatust. Töö on peamiselt auditoorne, kuid sisaldab rohkesti

praktilisi tegevusi ja arutelusid.

Keskkonnapsühholoogia ja inimese roll globaalsete keskkonnaprobleemide leevendamisel

(10 tundi). Selles osas liigutakse probleemidelt edasi nende lahendamise suunas, ana-

lüüsides seda, miks inimesed teevad täna just selliseid keskkonda mõjutavaid otsuseid,

nagu elektriauto soetamine, mahetoodangu tarbimine või vastupidiselt prügi metsa alla

toomine. Samuti keskendutakse sellele, kuidas on võimalik inimeste igapäevaotsuseid eri

tasanditelt mõjutada.

Detailsemalt vaadeldakse, milline on keskkonnaprobleemide juures tarbimise roll ning

kuidas on võimalik oma ökoloogilist jalajälge mõistlikult vähendada (15 tundi). Analüüsi-

takse ka maakasutuse planeerimise (sh linnaplaneerimise) mõju inimeste keskkonna-

käitumisele. Suurt rõhku pannakse kriitilise mõtlemise arendamisele. Auditoorset tööd

täiendab vähemalt üks õppekäik ning üks õuesõppe tund.


Õpilased mõistavad globaalsete keskkonnaprobleemide tõsidust ning omavad baasteadmisi neis

orienteerumiseks ja täiendava informatsiooni leidmiseks. Õpilased suudavad analüüsida nii enda

kui ka teiste inimeste keskkonnakäitumise tagamaid ja nende otsuste mõju keskkonnale. Õpilased

õpivad targemalt tarbima, tundes tootemärgiseid ning tajudes erinevate toodete olelusringide

20

mastaape ning kasutades kriitilist mõtlemist, et ära tunda nn rohepesu meetodite kasutamist

kaubandusvõrgus. Õpilased omandavad baasteadmised maakasutuse planeerimise põhimõtetest

ning sellest, kuidas on võimalik säästva linnaplaneerimise kaudu suunata inimesi jätkusuutlike

keskkonnaotsuste suunas.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Kursuse jooksul hinnatakse õpilasi väikesemahuliste kodutööde (nt kesk-

konnahoidlikemate alternatiivtoodete leidmine kaubandusvõrgust, infootsing) ning tunnitööde

põhjal (nt linnaruumi analüüs).

Õppematerjalid:

Eerme, K. 1996. Keskkonnaõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituut, Tartu Obser-

vatoorium.

FOODWEB - Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni: http://foodweb.ut.ee/

Gehl, J. 2015. Linnad inimestele. Tallinna: Eesti Kunstiakadeemia.

Steffen et al., 2015. Planetary Boundaries: Guiding human development on a changing planet.

Science, 347.

Säästva Eesti Instituudi publikatsioonid: http://www.seit.ee/et/publikatsioonid

Talve, S., Põld, E. 2005. Olelusringi hindamine. Pärnu: CyclePlan.

Vacht, P., 2015. Keskkonnaõpetuse loengumaterjalid. (saadetakse e-mailile)


http://foodweb.ut.ee/

http://www.seit.ee/et/publikatsioonid

21



Valikkursus: AJAKIRJANDUSÕPETUS

Õpetaja: Mariell Raisma



(III p 2 ja IV p 3 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased, v.a humanitaaria õppesuuna õpilased, kellel on

suunakursuste raames kavas ajakirjanduse kursused


Kursuse eesmärk on anda õpilastele aimu ajakirjanikutöö iseloomust – seda siis meediatekstide

kirjutamise ja aktuaalsetel teemadel peetavate arutelude kaudu. Liskas toimuvad õppekäigud ning

tehakse kaastööd koolilehele Objektiiv.


Tundides kirjutatakse meediatekste ja arutletakse ajakirjandusvaldkonnaga haakuvate teemade üle.

Suur roll on grupitöödel.


Artikleid kirjutades saab õpilane julgust ja enesekindlust, et suhelda võõraste inimestega ja esitada

küsimusi. Arutledes kõikvõimalikel ajakirjanduslikel teemadel, õpib noor meediat paremini ana-

lüüsima ja sellesse kriitilisemalt suhtuma.

Hindamine:

Kursus on hindeline. Hinnatakse nii kursuse jooksul valminud kirjutisi kui ka õpilase aktiivsust

aruteludes osalemisel.

Õppematerjalid:

Aava, Katrin, Ülle Salumäe 2013. Meedia ja mõjutamine. Tallinn: Künnimees.

Kask, Külliki 2013. Meedia mõju. Tallinn: Avita.


22



Valikkursus: ÕIGUSE ALUSED

Õpetaja: Ahto Pahk


Maht ja aeg: 1 kursus III perioodi (5 tundi nädalas; kokku 35 tundi)

Sihtgrupp: 11. ja 12. klasside õpilased, v.a ajaloo-õiguse ja keskkond-majanduse õppe-

suuna õpilased, kellel on suunakursuste raames kavas õiguse alused


Anda õpilasele ülevaade Eesti õigussüsteemist, selgitada õigusi ja kohustusi ning suurendada

õpilaste õigusteadvust.


Õppetegevuse raames uuritakse praktiliste ülesannete toel kehtivat õigust, selgitatakse mõistete

olemust ja eesmärki, tuuakse näiteid konkreetsete õiguslike situatsioonide kohta ning arutletakse

võimalike lahenduste leidmise üle. Õppetöö toimub loengu vormis konspekteerimisega.


Õpilased muutuvad teadlikumaks nii enda kui ka teiste õigustest ja kohustustest.

Hindamine:

Kursus on hindeline.

Õppematerjalid: õigusaktide kommenteeritud väljaanded ja elektrooniline Riigi Teataja (e-RT)


tallinna 32. keskkooli valikkursused 11. ja 12. klassidele · pöördkehade kujutamine kolmvaates...

Documents