valmistume majandusaasta aastaaruande koostamiseks

Valmistume majandusaasta aastaaruande koostamiseks

1

Toomas Villems, vandeaudiitor,

06.02.2015

Teemad • Lähiaja plaanitavad arengud

raamatupidamisarvestuses;

• Üldised põhimõtted mida aastaaruande koostamisel silmas pidada;

• Ülevaade aastaaruande lisades avalikustamisele kuuluva info miinimumnõuetest;

• Tähelepanekud enamlevinud vigadest, mida on tehtud aastaaruannete koostamisel.

2

Olulisemad muudatused RTJ-des (1)

3

RTJ 6 KinnisvarainvesteeringudJuhendis RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ tehti sisuline muudatus - anti võimalus kajastada kinnisvarainvesteeringuid jätkuvalt soetusmaksumuse meetodil. Varasem arvestuspõhimõte jäi samuti kehtima -kajastamine õiglases väärtuses, kui seda on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, ning soetusmaksumuse meetodil, kui õiglast väärtust sel viisil hinnata ei saa.


4

RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud

Juhendisse RTJ 6 on lisatud täiendus (§ 16), milles selgitatakse kuidas kaaluda, kas õiglase väärtuse hindamine on leitav mõistliku kulu ja pingutusega.


5

RTJ 12 Valitsusepoolne abi TÄPSUSTUSED!

• Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui selle laekumine hinnatakse juhtkonna poolt praktiliselt kindlaks (varasemalt „kui see muutub sissenõutavaks“) ning kui sellega seotud sisulised tingimused on täidetud.


6


• Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid ei täideta, on praktiliselt olematu.


7


• Näiteks kohustus säilitada 5 aasta jooksul sihtfinantseerimisega seotud kuludokumente ei ole sisuline tingimus (kuna sellega ei kaasne märkimisväärseid kulusid ja risk, et ettevõte ei suuda seda teha, on väga väike), mistõttu muude tingimuste täitmisel ei pea ettevõte ootama 5 aastat, et kajastada sihtfinantseerimise tulu.

Majandusaasta aruande

heakskiitmine

Majandusaasta aruande heakskiitmisega kinnitab tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne annab kooskõlas Rp seaduse § 17 lõikes 1 sätestatuga õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

8

Majandusaasta aruande allkirjastamine

• Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond või füüsilisest isikust ettevõtja kiitis majandusaasta aruande heaks.

• Vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige või füüsilisest isikust ettevõtja allkirjastab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande viivitamata pärast selle heakskiitmist, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva.

9

Ettevalmistused majandusaasta aastaaruande

koostamiseks

• Enne majandusaasta aastaaruande koostamist on tingimata vajalik inventeerida varad ja kohustused, teha reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning jaotada varad ning kohustused pika- ja lühiajalisteks.

10

• Läbi tuleks mõelda, kas eelmistel majandusaastatel kasutatud hinnangud on jätkuvalt põhjendatud (põhivara arvelevõtmise kriteeriumid ja amortisatsioonimäärad, eraldised, provisjonid, varade väärtus) või tuleks neid korrigeerida;

• Raamatupidamishinnangud peaks olema ettevõtte juhtorgani (juhatuse) poolt kinnitatud.

11

Sisu ülimuslikkuse printsiipMajandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes on ülimuslik tehingute majanduslik sisu olenemata nende juriidilisest vormist. (Kui pikaajalises rendilepingus on kirjas mõiste “esimene sissemakse”, mis on oluliselt suurem kui järgnevad igakuulised rendimaksed , siis on majandusliku sisu poolest tegemist kasutusrendi ettemaksega ja bilansis tuleks sellist “esimest sissemakset” tulenevalt majanduslikust sisust kajastada tulevaste perioodide kuluna ehk ettemaksena teenuste eest, „müük“ repotehingute, müügi-tagasirenditehingute korral jne.

12

Nõuded vs. kohustused (1)

Märksõnad:

• kas nõuded ja kohustused on korrektselt klassifitseeritud (rakendatud õigeid arvestuspõhimõtteid, õigetel aruandekirjetel, lühiajalised vs pikaajalised)?

• kreeditarvete vormistamine;

• kellelt on laene saadud/kellele laene väljastatud?

• kuidas on laenud tagatud?

13

• Kas kõik (sh. tekkepõhised) intressid on arvestatud?

• Kas laenulepingud sisaldavad piiravaid eriklausleid?

• Saldode / tehingute mahu kinnitamine vastaspoolega.

14

Nõuete allahindlused (1)

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esinebobjektiivseid tõendeid selle kohta, et kõiknõuete summad ei laeku vastavalt nõueteesialgsetele lepingutingimustele.

Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõueteväärtuse langusele, on võlgniku pankrot võiolulised finantsraskused, maksetähtaegadestmittekinnipidamine jms. asjaolud.

15

Nõuete allahindlused (2)

Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st.vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohtaeraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvatesummade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes eiole otseselt teada, et nende väärtus olekslangenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina.

16

Kui nõue klassifitseeritakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

17

Põhivara

18

Märksõnad:• kas põhivarana võib olla kajastatud vara, mis ei

osale ettevõtte põhitegevuses ja positiivse rahavoo genereerimisel?

• kas põhivaraobjekte on panditud?• kas põhivara arvelevõtmise alampiiri ning vara

eeldatavat kasutusiga on vaja muuta?• kas on tehtud kapitaliseeritavaid parendusi?• Kas ettemaksena kajastatud summad on ka

tegelikult tasutud?

Varade kaetava väärtuse kontroll (1)

Nii amortiseeritavate kui piiramata kasutuseaga materiaalse põhivaraobjektide (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid, raamatud) kui ka immateriaalse põhivaraobjektide suhtes, millede osas esineb indikatsioone vara kaetava väärtuse võimalikust langusest, viiakse vähemalt kord aastas läbi varade kaetava väärtuse test, mille eesmärgiks on võrrelda eelnimetatud põhivaraobjektide bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

19

Nende varade osas, millede kaetav väärtus on langenud madalamale bilansilisest maksumusest, teostatakse allahindlused kaetavale väärtusele.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata).

20

Varade allahindluste tühistamine

Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

21

Inventuuride läbiviimisest (1)

• Füüsilise inventuuri eesmärgiks ei ole mitte üksnes fikseerida varade kogust, vaid samavõrra tähelepanu tuleks pöörata varade kvaliteedile, turukõlblikkusele, likviidsusastmele (mittelikviidsed varad tuleks alla hinnata, kasutamiskõlbmatud varad maha kanda).

22

Inventuuride läbiviimisest (2)

• Inventeerimisel kasutatavatele lugemislehtedele ei tohiks olla märgitud varade kogust, samuti oleks soovitav, kui lugemist teostaksid ja inventuuri läbiviimisel osaleksid lisaks vastutavatele isikutele ka varade eest materiaalset vastutust mitteomavad isikud ja et inventeerimine toimuks juhtkonna kontrolli all;

23

MaksudMärksõnad:

• millised maksuliigid ettevõtte tegevusega kaasnevad?

• kas ettevõte on majandusaastal väljakuulutanud ja maksnud dividende?

• kas on vaidlusi maksuametiga, mis võiksid märkimisväärselt maksuvõlgasid mõjutada?

• Saldeerimine - maksude ettemaksed versus maksukohustused

24

Tulude arvestusestMärksõnad:

• millised on erinevad tulude teenimise allikad?

• müügitulu liigitamine tegevusliikide ja geograafilises lõikes;

Enamlevinud väärkajastamised:

• vale periodiseerimine;

• alusetu kajastamine st tehingut ei ole toimunud;

• vale klassifitseerimine st müügitulu koosseisus on kajastatud põhitegevusega mitteseotud tulusid, nt põhivara müügid;

25

Kulude kajastamisest

Märksõnad:

• millised on ettevõtte tegevusele iseloomulikud kulud?

• kas kõik tehingud on kajastatud õiges perioodis;

• kas kulud on kajastatud õigetel kasumiaruande kirjetel, sh finantskulud?

26

Eraldised ja kohustisedKohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuvkohustus,

(a) mis on tekkinud minevikus toimunudsündmuste tagajärjel;

(b) millest vabanemine nõuab eeldatavastitulevikus ressurssidest loobumist.

Eraldis on kohustis, mille realiseerumise aeg või

summa ei ole kindlad.

27

Eraldiste kajastamisest

28

Eraldised kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele.Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Eraldiste liigid

29

Sagedamini esinevad eraldiste liigid:- garantiieraldised;- eraldised kohtuvaidluste suhtes;- eraldised kahjuliku lepingu suhtes;- restruktureerimiseraldised....

Kohustav sündmus ja juriidiline kohustus

Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitabettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse.

Juriidiline kohustus on kohustus, mis tuleneb:

(a) lepingust (selle otseste või kaudsetetingimuste kaudu); või

(b) seadusandlusest või muust õiguslikustalusest.

30

Faktilised ja tingimuslikud kohustused ning varad (1)

Faktiline kohustus on ettevõttetegevuspraktikast tulenev kohustus, millepuhul:(a) ettevõte on kas oma senise tegevusega, avalikustatud põhimõtete või konkreetseavalduse kaudu on andnud teisteleosapooltele mõista, et ta aktsepteeribteatud kohustusi; ja(b) on selle tulemusena tekitanud teistesosapooltes põhjendatud ootusi nendekohustuste täitmise suhtes.

Tingimuslik kohustus on võimalik võieksisteeriv kohustus, mille:(a) realiseerumine ei ole tõenäoline; või(b) mille suurust ei ole võimalik piisavausaldusväärsusega mõõta.

31

Faktilised ja tingimuslikud kohustused ning varad (2)

Tingimuslik vara on võimalik vara, mille realiseerumine ei ole kindel.

Juriidilisi ja faktilisi kohustusi kajastatakse bilansis, tingimuslikke varasid ja kohustusi bilansiväliselt.

32

Tingimuslike kohustuste näiteid (1)

Aruande koostamise hetkel on käimas kohtuprotsess, milles hageja nõuab, et kompenseeritaks AS/OÜ poolt müüdud toodangust hagejale tekkinud kahju summas xxx tuhat eurot. Kuna äriühingu juhtkonna hinnangul ei ole tõenäoline, et AS/OÜ kohtuprotsessi kaotab, siis ei ole sellest protsessist tulenevate võimalike väljaminekute katteks eraldist bilansis kajastatud.

33

Tingimuslike kohustuste näiteid (2)

• Äriühingul on seisuga 31. detsember 2014 järgmised garantii- ja käenduslepingud:

Seisuga 31. detsember 2014 on AS/OÜ käendanud oma töötajate poolt pankadest võetud laene summas xxx tuhat eurot (31. detsember 2013: xxx tuhat eurot)

Äriühingu juhtkonna hinnangul ei kaasne AS/OÜ poolt tagatud kolmandate osapoolte laenudega tõenäoliselt kulutusi, kuna kolmandad osapooled suudavad ise oma kohustusi täita.

34

Aastaaruande lisades avalikustatava miinimuminfo nõuded (1)

• Kui majandusaasta on lühem või pikem kui 12 kuud – nõutav selgitus, et võrreldavad arvnäitajad ei pruugi olla täielikult võrreldavad;

• Kui toimus muutus raamatupidamislikes hinnangutes – põhjus, mõju aruandeperioodi varadele, kohustustele, tuludele ja kuludele.

35

Aastaaruande lisades avalikustatava miinimuminfo nõuded (2)

• Nõuded ettevõtte tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude osas:- Peamised sündmused ja asjaolud, mis võivad tekitada kahtlust jätkusuutlikkuses, juhtkonna plaanid nendega tegelemiseks;Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute (aga ka bioloogiliste varade) puhul selgitus, miks õiglast väärtust ei olnud võimalik bilansipäeva seisuga usaldusväärselt hinnata.

36

Aastaaruande lisades avalikustatava miinimuminfo

nõuded (3)

37

• Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate kinnisvarainvesteeringute osas (juhul kui on rakendatud õiglase väärtuse meetodit):-õiglase väärtuse mõõtmise meetodid, olulised eeldused, kas õiglase väärtuse määramisel kasutati sõltumatut eksperti;• Bioloogiliste varade puhul kõigi bioloogiliste varade kogumite kirjeldused.


nõuded (4)• Õiglase väärtuse meetodil kajastatavate finantsinstrumentide osas tuleb lisades avalikustada alljärgnev info:

Mõõtmise alus (kas õiglane väärtus on noteeritud hind aktiivsel turul või on saadud mõõtmistehnikat kasutades);

- Juhul kui kasutati mõõtmistehnikat, avalikustatakse õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatud olulised eeldused, näiteks intressi- või diskontomäärad.

38

• Eraldised – saldo muutuste analüüs rühmade kaupa;- hindamisel kasutatud olulised eeldused;- realiseerumise tähtaeg, summad ja neid mõjutavad asjaolud;- saadava hüvitise summa ning bilansiline väärtus.• Tulumaksukulu komponendid- dividendidelt;--välismaa tütarettevõtetelt.

39


nõuded (6)Selgitused tütar- ja sidusettevõtete oluliste allahindluste kohta.

Õiglases väärtuses kajastatud osaluste õiglase väärtuse aluseks olevad eeldused ja meetodid.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara, bioloogiliste varade, kinnisvarainvesteeringute ja eraldisteeelmise perioodi liikumiste võrdlusandmeid ei pea enam lisades välja tooma.

40


nõuded (7)Lisades ei ole enam vaja välja tuua infot tulevaste perioodide kasutusrendi väljamaksetest (tõenäoliselt mittekatkestatavate lepingute osas) ja maksimaalset dividendide summat, mis oleks omanikele võimalik bilansipäeva seisuga välja maksta – küll on säilinud nõue avalikustada tulumaksukulu, mis tekiks maksimaalselt väljamakstavate dividendide väljakuulutamisel.

41

Arvestuspõhimõtete muudatused

• Üldreegel – arvestuspõhimõtete muudatusi

(APM) rakendatakse tagasiulatuvalt st.

eelmise perioodi võrdlusandmeid tuleb

korrigeerida vastavuses uute

arvestuspõhimõtetega (kui ei ole

sätestatud konkreetset erandit);

42

Algsaldode korrigeerimine (1)

1) Eelmise perioodi algsaldosid mõjutavaarvestuspõhimõtete tagasiulatuval muutmisel(lähtudes uutest arvestuspõhimõtetest);

2) bilansis kajastatava informatsiooni esitusviisimuutmisel (lähtudes uuest esitusviisist) või

3) eelmise perioodi algsaldosid mõjutavaolulise vea tagasiulatuval korrigeerimisel(lähtudes korrigeeritud näitajatest) -

43


Eelkirjeldatud juhtudel tuleb lisades avalikustada arvestuspõhimõtete või esitusviisi muudatuste põhjused ning oluliste korrigeeritud vigade kirjeldus, samuti muutuste mõju eelmistele perioodidele v.a. juhul kui seda ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta.

Arvestuspõhimõtete muutmise mõju tuleb esitadaka omakapitali muutuste aruandes erialdi reana.

44

45

Näide (oluline viga):

Ettevõtte juhtkond avastas pärast 2013.a majandusaasta aruannete kinnitamist, et raamatupidamistarkvara vale installeerimise tulemusena oli varude kajastamine 2013.a. aastaaruandes ebausaldatav. Vea ilmsikstulekul selgus, et see avaldas olulist mõju ettevõtte 2013.a. finantstulemustele ning finantsseisundile seisuga 31.12.2013.a.


46

Näide (oluline viga järg):

2014.a. aastaaruande koostamisel korrigeeriti 2013.a. aastaaruandes avaldatud arvnäitajaid (eelmise perioodi võrreldavaid algsaldosid) eelnimetatud olulise vea mõju elimineerimise tulemusena alljärgnevalt:

Näide (aruande esitusviisi muutus):

2014.a. aastaaruande koostamisperioodil selgus, et 2013.a. aastaaruandes olid ekslikult kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel kasumiaruandest elimineeritud. Eeltoodust tulenevalt korrigeeriti eelmise perioodi võrreldavaid arvnäitajaid, mille tulemusena suurenes võrreldes 2013.a. aastaaruandes esitatud informatsiooniga 2013.a. kasumiaruande kirje "Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel" summa _______euro võrra (järgneb)

47


Näide (aruande esitusviisi muutus järg):(2013.a. korrigeerimiseelne summa oli 0 eurot), kirje "Kaubad, materjal ja teenused" summa ________ euro võrra (2013.a. korrigeerimiseelne summa oli ___________ eurot) ning kirje "Tööjõukulud" summa ________ euro võrra (2013.a. korrigeerimiseelne summa oli ________ eurot). Eelkirjeldatud korrigeerimised ei avaldanud mõju 2013.a. puhaskasumile.

Eelkirjeldatud korrigeerimisest tulenev mõju 31.12.2013.a. bilansi võrreldavatele arvnäitajatele puudub.

48

49

Saldo 2013.a aastaaruandes

Muudatuse mõju

Muudetud saldo 2013.a. aastaaruandes

Mõju bilansile seisuga 1.1.2013

[vara või kohustuse kirje nimetus]

Netomõju omakapitalile, sh:[omakapitali kirje nimetus]

Mõju bilansile seisuga 31.12.2013

[vara või kohustuse kirje nimetus]

Netomõju omakapitalile, sh:[omakapitali kirje nimetus]

Mõju kasumiaruandele 2013.a

[kasumiaruande kirje nimetus]

Kokku mõju kasumiaruandele

Mõju rahavoogude aruandele 2013.a

[rahavoo liigi (äri-, investeerimis- või finantseerimistegevus) nimetus]

Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaruandekinnitamist toimunud sündmuste kajastamineaastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäevaleksisteerinud asjaolusid. Korrigeerivatesündmuste mõju kajastatakse lõppenud aastabilansis ja kasumiaruandes.

50

Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistustbilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastatalõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, kuid informatsioon oluliste mittekorrigeerivate bilansipäevajärgsete sündmuste asjaolude kohtaavaldatakse aastaaruande lisades.

51

Bilansipäevajärgsed sündmused (3)

Juhul, kui bilansipäeva ja aastaaruande kinnitamise kuupäeva vahelisel perioodil leiavad aset sündmused, mis oluliselt mõjutavad ettevõtte majandustegevust järgnevatel aruandeperioodidel, tuleb koostada aastaaruande koosseisus lisa Bilansipäevajärgsed sündmused.

52

Mõningad tähelepanekud

53

• Tiitellehe vormistamine, tühjad lahtrid, tabelite lisamine, põhivara lisa; • Raskused koondkasumiaruande koostamisel;• Rahavoogude aruande oluliste kirjete selgitus; • Omakapitali lisas on säilinud muuhulgas nõue avaldada info potentsiaalse tulumaksukohustuse kohta bilansipäeva seisuga maksimaalselt väljamakstavatelt dividendidelt;• Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse finantsinvesteeringute kirje koosseisus;

Mõningad tähelepanekud (2)

54

• Seotud osapoolte lisas ei ole avaldatud info täiemahuline - on üksnes saldod või pole avaldatud kõiki tehinguid - informatsiooni avaldamise kohustus on kõigi seotud osapooltega toimunud tehingute kohta tehinguliikide lõikes (näiteks laenutehingud, ostud-müügid jne.);

• Saldode või tehingute kohta seotud osapooltega kasutatud ebaõiget kirje nimetust;

Mõningad tähelepanekud

(3)

55

• On säilinud viitamise nõue ja ristviitamise nõue;• Mõned kohustuslikud lisad puuduvad (Finantstulud-kulud, Kasumiaruande olulised kirjed);• Põhivara arvelevõtmisel ei lähtuta sise-eeskirjades sätestatud alampiirist;

Veel mõned tähelepanekud

• Tegevusaruandes on kohustuslik (RPS § 24)

avalikustada tegevuskava omakapitali

vastavusseviimiseks, kui aruandeperioodi

lõpuks ei vasta omakapital Äriseadustiku

nõuetele.

• Arvestuspõhimõtete kirjeldus ei ole

kooskõlas tegelikkusega;

• Ka lisade tekstiosades on vaja välja tuua

eelmise perioodi võrdlusandmed;

• Aruande eri osad annavad vastuolulist

informatsiooni või kasutatakse sama mõiste

osas aastaaruandes erinevat terminoloogiat; 56

Rahavoogude aruande oluliste kirjete selgitus

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus

Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu (v.a. laenud) muutused

Nõuded ostjate vastu muutused

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded muutused

Ettemaksed teenuste eest muutused

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus

Võlad emaettevõtjatele ja teistele konsolideerimisgrupi ettevõtjatele (v.a. intressid) muutused

Võlad tarnijatele muutused

Võlad töövõtjatele muutused

Maksuvõlgade (v.a. tulumaks) muutused

Muud võlad muutused

Saadud ettemaksete muutused

57

Rahavoogude aruande oluliste kirjete selgitus (2)

Mitterahaliste tehingute mõjud:

- Põhivara soetus kapitalirendi teel;

- Laenunõuete, -kohustuste tasaarveldused mitterahalisel teel;

- Aktsia-, osakapitali sissemaksed mitterahalisel teel jne.

58

valmistume majandusaasta aastaaruande koostamiseks

Business