2009 Tulekahjudes hukkunute statistika ja analüüs Tuleohutusjärelevalve osakond 08.01.2009 Päästeamet

Kristel Kaljumäe

2

2009. aastal hukkus Eestis toimunud tulekahjudel ja nende kahjuliku toime tagajärjel 63 inimest.

Päästeamet on eriarvele võtnud 60 tulekahjusündmust, kus hukkus vähemalt üks inimene, neist

kolmel sündmusel hukkus korraga kaks inimest. Võrreldes 2008. aastaga, mil hukkus 89 inimest,

vähenes hukkunute arv 26 inimese võrra, mis on ligi kolmandiku võrra vähem. Võrreldes 2007.

aastaga, mil tulekahjudes hukkus 132 inimest, kahanes 2009. aasta tulesurmade arv enam kui poole

võrra. Võrreldes 2006. aastaga, mil tulekahjudes hukkus 164 inimest, vähenes hukkunute arv kolme

aastaga 101 inimese võrra. 2009. aastal hukkunud inimeste arv on taasiseseisvumisaja väikseim

ning tendentsina hukkunute arv on vähenemas (joonis 1).

Käesoleva hukkunute statistika ning analüüsi aluseks on päästekeskuste järelevalveteenistuste

menetlusbüroode poolt tulekahjusündmuskohtadel kogutav andmestik. Statistiline jaotus kuude

lõikes on esitletud käesoleva analüüsi lõpposas.

Joonis 1.

Tulekahjudes hukkunute arv 1991-2009

Kui võrrelda hukkunute arvu 100 000 elaniku kohta Eestis ning naaberriikides (tabel 1), siis 2009. a

langes hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Eestis 4,7ni, mis on madalam näitaja kui Lätis ja

Leedus.

Tabel 1. Hukkunute suhtarv 100 000 elaniku kohta 2006-2009

EESTI LÄTI LEEDU SOOME

Üldarv

100000

in

kohta Üldarv

100000

in

kohta Üldarv

100000

in

kohta Üldarv

100000

in

kohta

2006 164 12,2 235 10,2 307 8,97 119 2,3

2007 132 9,43 207 9,09 297 8,68 90 1,7

2008 89 6,64 163 7,16 270 7,94 102 1,92

2009 63 4,7 145 6,46 203 6,06 104 1,95

3

Kuude lõikes

Kuude lõikes on kõige enam inimesi hukkunud detsembris (11 inimest), juunis (9 inimest) ning

märtsis (8 inimest). 2008. aastaga võrreldes oli enim hukkunuid jaanuaris (17 inimest) ning

vaadeldava perioodil on jaanuaris hukkunud inimeste arv viis. Kõige vähem oli hukkunuid augustis,

hukkus üks inimene.

Jaotus kvartalite lõikes

Kvartalite lõikes on enim hukkunuid IV kvartalis toimunud tulekahjudel, elu kaotas 20 inimest, mis

moodustas 32% hukkunute üldarvust. Hukkunute arvu poolest mõjutab eelnimetatud kvartali

näitajat enim detsembrikuu kõrge hukkunute arv (11 inimest). Eelmisel, 2008. aastal oli hukkunute

arv kõrgeim I kvartalis (37 inimest), moodustades 42% hukkunute üldarvust. Vaadeldaval aastal

hukkus kõige vähem inimesi III kvartalis – 8 inimest; eelmisel aastal samal perioodil hukkus 18

inimest. Väikseim tules hukkude arv 2009. aastal oli II kvartalis – 12 inimest. Kui 2008. aastal oli

hilissügisel, talvel ja varakevadel hukkunuid teistest aastaaegadest enam, siis 2009. aasta IV kvartali

kõrge näitaja on seotud just detsembrikuu kõrge hukkunute arvuga, mida võib osaliselt seostada

külmema kliimaga. Samas, kui vaadelda detsembrikuu tulekahjude tekkepõhjusi, siis 11st

hukkunust üheksa puhul on tegemist hooletu suitsetamisega siseruumides ning neist omakorda kuus

on hukkunud voodis või diivanil suitsu tehes. Seega ei saa ainult külmemat kliimat seostada

kõrgema hukkunute arvuga, sest statistiliste näitajate põhjal on pigem tegemist negatiivse

käitumisharjumusega suitsetada eluruumides, kuid kaudselt võib oletada, et suitsetamisest

põhjustatud tulesurmade arvu suurenemine võib olla seotud asjaoluga, et külma ilma tõttu ei minda

suitsetama välitingimustesse.

Ajalised näitajad

Kõige enam hukkus inimesi tulekahjudel, mis toimusid öisel ajal, ajavahemikul 23.01 – 08.00,

hukkus 36 inimest, moodustades 57% hukkunute üldarvust. Seega üle poole raskete tagajärgedega

tulekahjudest leiavad aset öisel ajal. Võrreldes 2008nda aastaga hukkus öisel ajal 37 inimest ehk

veidi alla poole, moodustades 42%. Öisel ajal toimunud tulekahjusid ja/või neis hukkunud inimeste

osakaalu võib seostada tavapärasest rohkem väsimusest põhjustatud hooletu käitumisega,

oletatavalt ka suitsetamisel magamajäämisega (lisaks alkoholi kaasmõju, mis vähendab

tähelepanelikkust). Suitsetajate profiili on täpsemalt kirjeldatud tekkepõhjuste analüüsis.

Sooline jaotuvus

79 % hukkunutest ehk üle poole

olid mehed (joonis 2). 63st

hukkunust üks on laps.

Täpsemalt – 9. märtsil kell

06.34 teatati Häirekeskusele

tulekahjust Saaremaal Kaarma

vallas Randvere külas.

Joonis 2. Hukkunute sooline jaotus

Päästjate saabudes põles

4

viilkatusega puidust talumaja lahtise leegiga. Majas elanud pere vanemad olid majast välja toonud

neli last vanuses 2-, 4-, 7- ja 14-aastased, kelle kiirabi viis haiglasse. Kustutustööde käigus leiti

majast hukkunud 5-aastane tütarlaps. Tulekahju tekkpõhjuseks oli tehnilise seadme rike – lokaalse

gaasipaigaldise (gaasiballoon) lekke tõttu süttis üksikelamu köök, soodustavaks asjaoluks oli

gaasipliidile tulele ja järelevalveta jäetud veekann. Pere vanemad olid hetkeks toast väljunud ning

tagasi tulles ei olnud tule levikut enam võimalik esmaste vahenditega piirata, laps hukkus ning

hoone muutus tulekahju tagajärjel kasutamiskõlbmatuks. Hoonesse oli paigaldatud

suitsuandur, kuid see ei avastanud mittekorras oleku tõttu tulekahju.

Vanuseline ja rahvuslik jaotuvus

Vanuse järgi oli kõige rohkem hukkunute hulgas 41–50-aastaseid – 17 inimest ja 51-60-aastaseid –

16 inimest (joonis 3). Kui 2007. aastal oli tendents sellele, et hukkunute vanus hakkas noorenema

(40-60-aastat), siis 2008. aastal oli kõige kõrgem hukkunute arv eluaastates 61-70. Vaadeldaval

perioodil on taas hukkunute vanuseline jaotus noorenenud, kuigi vanuserühmade vahed on väga

väikesed – hukkus 17 inimest vanuses 41-50, 16 inimest vanuses 51-60 ning 14 inimest vanuses 61-

70. Kokku on vanusevahes 41-70 hukkunud 47 inimest,

Joonis 3. Hukkunute vanuseline jaotus

moodustades 75% hukkunute üldarvust. Kui 2008. aastal oli märkimisväärselt kõrge kõrges eas

hukkunud inimeste arv alates vanusest 71 kuni üle 91-aastased ning hukkus 19 eakat inimest, siis

vaadeldaval perioodil hukkus üks üle 91-aastane inimene.

Rahvuse järgi moodustasid 63% hukkunute üldarvust eestlased ning 22% venelased. 63st inimesest

kaheksa olid toimetulekutoetuse saajad.

Sotsiaalne staatus

Kindlaks tehtud sotsiaalse staatuse poolest olid veidi alla poole hukkunutest pensionärid – 28

inimest ehk 44% hukkunute üldarvust. Võrreldes 2008. aastaga moodustus pensionäride osakaal

hukkunute üldarvust üle poole ehk 56%. Tavaliselt on aastate lõikes näitaja olnud protsendiliselt

30-40, näiteks 2005 – 42%, 2006 – 32%, 2007 – 30%. Kui 2007. aastal, oli märgata pensionäride

osakaalu vähenemist, siis 2008. aastal on tules hukkunud pensionäride arv oluliselt tõusnud 56%-ni

ning 2009. aastal taas langenud 44%-ni.

29% hukkunutest olid töötud, töökohta omas vaid viis inimest. Võrreldes 2008. aastaga oli vastav

5

näitaja 22% ning töökohta omas üheksa inimest.

Märkimisväärselt kõrge on tulekahjudes hukkunud kodutute inimeste osakaal. Tegemist on

sotsiaalse probleemiga – kindla elu- ja töökohata isikud asustavad kasutuseta ehk mahajäetud ehitisi

ning põhjustavad traagiliste tagajärgedega tulekahjusid. Kasutuseta hoonete omanikud on

kohustatud tõkestama hoonele juurdepääsud, sulgema uksed, aknad, nii, et oleks takistatud

võõrastele isikutele sissepääs.

Tulekahjude tekkepõhjused

90% hooletus

90% inimestest (57) hukkus tulekahjudel, mille põhjuseks oli hooletus. Neist hooletu suitsetamise

tagajärjel siseruumides hukkus 43 inimest ehk üle poole (68%) hukkunute üldarvust ja samuti üle

poole (75%) hooletusest põhjustatud hukkude arvust.

Suitsetamine

Suitsetamisest tingitud tulekahju tekkekohana voodis, diivanil või tugitoolis hooletult suitsu tehes

on 43st inimesest elu kaotanud 29 ehk 67% suitsetamise tekkepõhjusest. Voodis, diivanil

suitsetajatest kõrgeim osakaal moodustus 2008. aastal, kui 39st inimesest hukkus 29 ehk 74%.

Statistika näitab, et inimesed, kes kaotavad elu suitsetades voodis, diivanil või tugitoolis, on

negatiivse käitumisharjumuse tõttu harjunud suitsetama oma eluruumides. Suitsetamine tulekahju

tekkepõhjusena on kõikidest tulesurmadega lõppenud tulekahjusündmustest olnud esikohal alates

aastast 2002, kui tules hukkunute analüüsi hakati koostama. Kui käesoleva ajani oli kõrgeim näitaja

2004ndal aastal, kus suitsetamine tekkepõhjusena muude põhjuste seas moodustas täpselt poole ehk

50% hukkudest, siis 2009. aastal on suitsetamise osakaal tõusnud märgatavalt üle poole – 68% ning

oluliselt on vähenenud muude tekkepõhjuste osakaal.

Suitsetajate profiil

Kogutud statistika alusel on tuvastatav, et suitsetamise tagajärjel on 40s sündmuses hukkunud 43

inimesest, neist 33 on mehed ning kümme naised. Kolmel sündmusel hukkus korraga kaks inimest,

kusjuures kõikide nende sündmuste puhul hukkus korraga mees ja naine. Kahel sündmusel on lisaks

kahele hukkunud inimesele saanud vigastada kaks inimest (esimesel juhul mehed, teisel juhul

hukkunuks mees ja vigastatuks naisterahvas). 58% hukkunutest on eestlased, 23% venelased;

vanuseliselt on enim hukkunuid vanusekümnendis 41-50 – 12 inimest, 51-60 – 11 inimest, 61-70 –

8 inimest. Märkimisväärne on, et hukkunud on ka neli inimest vanuses 71-80 ning üks üle 92-

aastane eakas mees. Hukkunutest 18 on pensionärid (neist üks invaliidsuspensionär), 14 töötut

inimest, viis oletatavalt kodutut inimest (ei oma kindlat elu- ega töökohta), neli töötavat isikut.

Toimetulekutoetuse näol rahalise abi saajateks oli 43st inimesest kolm. Kui hukkunute üldstatistikas

oli 16 inimest alkoholijoobes, siis neist 14 olid isikud, kes hukkusid suitsetamise tagajärjel.

Üle poole ehk 56% nimetatud tekkepõhjusega tulekahjusid saab alguse öisel ajal, mil on hukkunud

24 inimest, neist seitse olid tarvitanud alkoholi.

Tulekahju avastamisseadmete poolest ilmnevad asjaolud, et hukkunute üldstatistikas 12 juhul oli

suitsuanduri olemasolu kirjeldatud. Erinevatel põhjustel ei hakanud suitsuandur tööle viiel juhul,

kahel juhul andis häiret tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning kahel juhul naaberkorteri suitsuandur

ning rakendus töösse viis. Suitsetajate profiili analüüsides selgub, et neist 12 juhust kümme on

seostatavad suitsetajatega. Suitsuandur oli paigaldatud ja rakendus töösse neljal juhul, ei olnud

6

töökorras kahel juhul; kahel juhul teavitas tulekahjust naabrite eluruumidesse paigaldatud

suitsuandur ning kahel juhul signalisatsioonisüsteem. Lisaks võib oletada, et neil neljal juhul, kus

suitsuandur rakendus töösse ja häiret andis, kuid inimene oma elu päästa ei suutnud, oli suur

osakaal alkoholi kaasmõjul.

Eeltoodut kokkuvõttes nähtub, et suurima osa kõikidest hukkunud inimestest, kus suitsuandur oli

paigaldatud, moodustavad just suitsetajad. Sellest hoolimata on 43st hukkunust 33 suitsetanud

eluruumide siseruumides. Neist 19 korterites, 12 üksikelamutes, kaks sotsiaalasutustes.

Kasutuseta hoonetes on hukkunud neli inimest ning abi-, kõrvalhoonetes kuus inimest.

Lahtise tule kasutamine

Kui 2008. aastal hukkus hooletusest lahtise tulega ümberkäimisel 32% (hooletusest põhjustatud

surmadest), siis 2009. aastal on toimunud märkimisväärne langus 19% tasemele. Lahtise tule

allikatest on enamlevinud järelevalveta jäetud küünal, prügikasti süttimine.

Muud põhjused

Samuti oluliselt on vähenenud kütte- ja elektriseadmetest põhjustatud tulekahjudes hukkunute arv,

mida võib seostada tõhusama tuleohutusjärelevalve- ning ennetustegevustega. Näiteks hõlmab

tehniliste põhjuste (rike kütteseadmes, gaasipliidi-, elektriseadme rike) vaid 4% hukkude üldarvust,

samas kui käitumuslikud põhjused, nagu inimeste hooletus ja ettevaatamatus hõlmavad 90%

osakaalu.

Tulekahjude tekkekoht

Valdavalt hukkusid inimesed tulekahjudes, mis toimusid eluhoonetes (korter, üksikelamu).

Hukkunud on 42 inimest ehk 67% hukkunute üldarvust. Võrreldes eelnevate aastatega on toimunud

erinevaid tõuse ja langusi. Kui 2006. aastal ja ka enne seda, oli enim hukkunuid korteritulekahjudes,

siis 2006. aastal ilmnes järkjärguline tõus üksikelamute osas ning 2007. aasta algusest ületas just

üksikelamute osakaal esmakordselt korteritulekahjudes hukkunud inimeste arvu. 2007. aasta

jooksul hukkus üksikelamutes 51% eluhoonetes hukkunute arvust ning 2008. aasta lõikes ilmnes

taas tõus korteritulekahjude osas. Vaadeldaval perioodil ehk 2009. aastal on taas üksikelamute

osakaal tõusnud – hukkus 22 inimest ning korteritulekahjudes 20.

Kasutuseta hoonetes on hukkunud seitse inimest.

Hoolekandeasutustes, sotsiaalmajades hukkus 2009. aastal kaks inimest. Mõlemal juhul oli

hoonesse paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, mis rakendus ka töösse, kuid

inimelusid päästa ei suudetud.

Kaks inimest on hukkunud väljaspool hooneid toimunud tulekahjudes. Ühel juhul oli tegemist

kulupõlenguga, mille tagajärjel suri haiglas vigastustesse 70-aastane meesterahvas. Teisel juhul oli

tegemist reklaamtahvlite soojak-hoidla tulekahjuga Tallinnas, kus hukkus kodutu inimene.

Tulekahjude tekkekoha täpsustus ruumide lõikes

Eluhoonetes (kaasaarvatud ajutine eluhoone, sotsiaalkorterid jms) toimunud tulekahjude tekkekoha

täpsustamisel ilmneb, et kõige enam on tulekahjud alguse saanud elutubadest, hukkus 25 inimest

ehk 39% üldarvust ning köögist, hukkus kümme inimest.

7

Hoonete ehitusmaterjal

Kui 2008. aastal oli veidi alla poole ehk 46% inimestest (41 inimest) hukkunud hoonetes, mille

ehitusmaterjaliks on puit (üksikelamud), siis 2009. aastal on puithoonetes hukkunud inimeste arv

juba üle poole ehk 56%. Sõltuvalt ehitusmaterjalist on tule levik puithoonetes väga kiire ning

saabuvad tagajärjed raskemad.

Tulekahju avastamisseadmed

49 juhul puudus hoonetes autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ehk suitsuandur. Suitsuandur

oli paigaldatud ja rakendus tööle viiel juhul, kuid kahjuks inimelu ei päästnud; täpselt sama tendents

– viis juhtu – esines ka 2008. aastal. Kahel juhul rakendus tööle naaberkorteri suitsuandur. Kolmel

juhul oli suitsuandur küll paigaldatud, kuid tulekahju korral tööle ei rakendunud. Kaks inimest

hukkusid väljaspool hoonet toimunud tulekahjudes.

Alkoholijoove

Alkoholijoove tulekahju hetkel on tuvastatav politsei poolt määratava ekspertiisi ja eksperdi

arvamuse põhjal või tugineb haiglast saadud andmetele või põhineb järelevalveametniku poolt

sündmuskohalt kogutud usaldusväärsetel andmetel. Käesolevaks ajaks laekunud andmete põhjal oli

16 inimest tulekahju puhkemise hetkel oletatavalt alkoholijoobes.

Nädalate, kuupäevade ja aastaaegade jaotus

Nädalapäevade lõikes on veidi üle poole ehk 52% inimestest hukkunud nädala lõpus – reedest

pühapäevani, hukkus 33 inimest. Nädala sees, esmaspäevast neljapäevani on hukkunud 30 inimest.

Kuupäevade lõikes on võrdselt hukkunuid nii kuualguses (1.-10. kuupäev) kui ka –keskpaigas (11.-

20. kuupäev) – mõlemal perioodil 25 inimest. Vähem on hukkunuid kuulõpus.

Aastaaegade lõikes on kõige rohkem ehk 29% inimestest hukkunud sügisel (18 inimest). Kevadel

hukkus 15 inimest, talvel 14 ning suvel 10.

Jaotus maakondade ja regioonide lõikes

Maakondade lõikes on enim hukkunuid Harjumaal (sh Tallinn – 11 inimest) – 17 inimest ja Ida-

Virumaal – 15. Sama tendents esines ka aastatel 2008 ja 2007. Kui 2008. aastal oli Harjumaal 19

tulesurma ning Ida-Virumaal 12, siis 2007. aastal vastavalt 36 ning 14. Erinevalt möödunud

perioodidest on tähelepanuväärne, et 2009. aastal ei hukkunud ühtegi inimest Lääne-Virumaal ning

Valgamaal.

Regionaalselt on enim hukkunuid Lõuna-Eesti päästekeskuse tegevuspiirkonnas – 18 inimest.

Järgneb Põhja-Eesti päästekeskuse tegevuspiirkond – 17 inimest. Eelmisel aastal oli enim

hukkunuid samuti Lõuna-Eesti päästekeskuse tegevuspiirkonnas (28).

Tulekahjudes hukkunute suhtarv 100 000 elaniku kohta päästekeskuse tegevuspiirkonnas:

Päästekeskus 2009 2008

Ida-Eesti 6,33 9,66

Lääne-Eesti 5,57 8,12

Lõuna-Eesti 5,22 8,10

8

Põhja-Eesti 3,24 3,63

Koostas

Kristel Kaljumäe

Päästeamet

Tuleohutusjärelevalve osakond

Tulekahjude menetluse ja analüüsi juht

Tallinn,

8. jaanuar 2010

HUKKUNUD 2009

jaan

uar

veeb

ruar

märt

s

ap

rill

mai

juu

ni

juu

li

au

gu

st

sep

tem

be

r

okto

ob

er

no

vem

ber

dets

em

be

r

KOKKU

I kva

rtal

II k

vart

al

III kv

art

al

IV k

vart

al

%

1. Hukkunute arv kuude lõikes: 5 4 8 3 6 9 2 1 5 3 6 11 63 17 18 8 20

2. Inimesed hukkusid tulekahjudes, mis toimusid:

2.1. Päevasel ajal, kell 08.00-16.59 0 2 0 1 0 2 1 1 0 1 2 3 13 2 3 2 6 20,63492

08.00-08.59 1 1 2 4 0 1 0 3 6,349206

09.00-09.50 1 1 1 3 0 0 1 2 4,761905

11.00-11.59 1 1 2 1 1 0 0 3,174603

12.00-12.59 1 1 0 0 0 1 1,587302

13.00-13.59 1 1 2 0 1 1 0 3,174603

16.00-16.59 1 1 1 0 0 0 1,587302

2.2. Õhtusel ajal, kell 17.00- 22.59 2 0 1 1 2 2 0 0 1 0 1 4 14 3 5 1 5 22,22222

17.00-17.59 1 1 0 1 0 0 1,587302

19.00-19.59 1 1 2 1 1 0 0 3,174603

20.00-20.59 2 2 1 5 2 2 0 1 7,936508

21.00-21.59 1 3 4 0 1 0 3 6,349206

22.00-22.59 1 1 0 0 0 1 1,587302

2.3. Öisel ajal, kell 23.00- 07.59 3 2 7 1 4 5 1 0 4 2 3 4 36 12 10 5 9 57,14286

23.00-23.59 1 1 1 1 4 1 2 1 0 6,349206

00.00-00.59 2 1 1 4 0 3 0 1 6,349206

01.00-01.59 1 2 1 1 1 1 7 3 2 1 1 11,11111

02.00-02.59 1 2 3 0 0 1 2 4,76190

03.00-03.59 2 1 3 2 1 0 0 4,761905

04.00-04.59 1 1 2 1 1 6 1 1 0 4 9,52381

05.00-05.59 1 1 1 3 1 0 1 1 4,761905

06.00-06.59 2 1 3 2 0 1 0 4,761905

07.00-07.59 1 1 1 3 2 1 0 0 4,761905

10

0

3. Tulekahjude tagajärjel hukkus kokku: 0

3.1. Mehi 3 4 6 2 4 8 1 1 5 2 5 9 50 13 14 7 16 79,36508

neist lapsi 0 0 0 0 0

3.2. Naisi 2 2 1 2 1 1 1 1 2 13 4 4 1 4 20,63492

neist lapsi 1 1 1 0 0 0 1,587302

0

4. Vanuse järgi hukkusid inimesed, kes olid: 0

alla 7-aastased lapsed 1 1 1 0 0 0 1,587302

7-18-aastased lapsed 0 0 0 0 0

19-30-aastased 1 1 1 0 0 0 1,587302

31-40-aastased 2 1 2 5 2 1 0 2 7,936508

41-50-aastased 2 1 1 2 2 1 2 1 3 2 17 4 4 3 6 26,98413

51-60-aastased 1 1 1 3 4 2 4 16 3 7 2 4 25,39683

61-70-aastased 1 1 1 1 1 2 2 1 4 14 3 4 2 5 22,22222

71-80-aastased 1 1 2 1 2 7 2 2 1 2 11,11111

Üle 90-aastased 1 1 1 0 0 0 1,587302

Kindlaks tegemata vanus 1 1 0 0 0 1 1,587302

0

5. Hukkunute hulgas olid inimesed, kes: 0

Töötasid 1 1 2 1 5 2 2 1 0 7,936508

Olid töötud 1 1 1 3 5 3 2 2 18 3 8 3 4 28,57143

Olid pensionärid 3 2 4 3 1 2 2 1 1 3 6 28 9 6 3 10 44,44444

Lapsed, alla 7-aastased 1 1 1 0 0 0 1,587302

Sostiaalne staatus ei ole kindlaks tehtud 2 2 0 0 0 2 3,174603

Oletatavalt kodutud 1 1 2 1 2 1 1 9 2 2 1 4 14,28571

0

6. Hukkunute rahvus 0

11

Eestlane 3 6 3 3 5 2 1 5 2 3 7 40 9 11 8 12 63,49206

Venelane 1 1 2 1 3 1 3 2 14 4 4 0 6 22,22222

Muu (nt ukrainlane, soomlane) 4 2 1 2 9 4 3 0 2 14,28571

0

7. Toimetulekutoetuse saamine 0

Toimetulekutoetust said 1 2 1 2 2 8 1 0 2 5 12,69841

Toimetulekutoetust ei saanud 5 2 3 3 5 8 2 1 3 5 37 10 16 3 8 58,73016

Toimetulekutoetuse saamine kindlaks tegemata 2 4 1 1 1 2 2 1 4 18 6 2 3 7 28,57143

0

8. Inimesed hukkusid tulekahjudel, mille põhjused olid: 0

Hooletus lahtise tule kasutamisel 1 1 1 1 2 2 2 1 11 3 5 2 1 17,46032

Hooletus suitsetamisel 4 2 4 1 4 7 1 1 2 3 5 9 43 10 12 4 17 68,25397

neist diivanis, voodis, tugitoolis 4 1 4 1 2 5 1 1 4 6 29 9 8 1 11 46,03175

Hooletus kütteseadme kasutamisel 1 1 2 1 0 0 1 3,174603

Rike kütteseadme kasutamisel 1 1 0 0 0 1 1,587302

Tehnilise seadme rike (gaasipliit) 1 1 1 0 0 0 1,587302

Elektriseadme rike (külmetuskapp) 1 1 0 0 1 0 1,587302

Kulupõlengu tagajärjel 1 1 0 1 0 0 1,587302

Kindlaks tegemata põhjustel 1 1 1 3 2 0 1 0 4,761905

0

9. Kas hukkunu oli tulekahju põhjustaja 0

Jah 4 3 5 3 3 7 1 1 1 5 9 42 12 13 2 15 66,66667

Ei 1 1 3 1 2 8 5 0 1 2 12,69841

0

10. Inimesed hukkusid tulekahjudel, mis toimusid: 0

Eluhoones 5 3 4 2 2 5 2 5 1 5 8 42 12 9 7 14 66,66667

korteris 3 1 3 1 1 2 1 1 3 4 20 7 4 1 8 31,74603

eramus, talumajas 2 2 1 1 1 3 2 4 2 4 22 5 5 6 6 34,92063

12

Ajutises eluhoones (suvila, soojak) 2 1 3 2 1 0 0 4,761905

Eramu abihoone (saun, kuur vms) 4 1 1 6 0 5 0 1 9,52381

Kasutuseta (mahajäetud) korteris või eramus 1 1 1 1 2 1 7 2 1 1 3 11,11111

Tööstus- ja laohoone 1 1 0 1 0 0 1,587302

Väljaspool hooneid (kulupõleng, parkla reklaamtahvlite soojak) 1 1 2 0 1 0 1 3,174603

Hoolekandeasutus, sotsiaalmaja 1 1 2 1 0 0 1 3,174603

0

11. Eluhoonetes! (k.a ajutine, kasutuseta, hoolekanne) toimunud tulekahjude tekkekoha täpsustus: 0

Köök 3 1 2 1 2 1 10 6 1 3 0 15,87302

Elutuba 2 1 5 1 1 2 1 1 5 6 25 8 4 1 12 39,68254

Magamistuba 1 1 2 2 6 1 1 2 2 9,52381

Esik 1 1 0 0 1 0 1,587302

Kasutuseta hoone ruum 1 1 2 1 5 1 0 1 3 7,936508

Täpset asukohta pole võimalik tuvastada 1 1 1 2 1 6 1 4 0 1 9,52381

0

12. Inimesed hukkusid 0

Puithoonetes 2 3 4 6 4 2 4 2 1 7 35 9 10 6 10 55,55556

Kiviehitistes 3 1 3 1 2 1 1 3 2 17 7 3 1 6 26,98413

Segakonstruktsioon (puit ja kivi) 1 1 3 1 1 2 9 1 4 1 3 14,28571

0

13. Hukkunutest on: 0

Leitud surnuna tulekahjusündmuskohalt kustutustööde käigus 5 4 8 2 6 9 2 1 5 2 5 11 60 17 17 8 18 95,2381

Surnud vigastustesse teel haiglasse või haiglas 1 1 1 3 0 1 0 2 4,761905

0

14. Autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur hoonetesse, kus hukkus inimene: 0

Oli paigaldatud ja rakendus tööle 1 1 1 2 5 1 2 2 0 7,936508

Oli paigaldatud, kuid ei rakendunud tööle 1 1 1 3 1 1 0 1 4,761905

13

Ei olnud paigaldatud 5 4 5 1 6 7 2 1 3 2 4 9 49 14 14 6 15 77,77778

Ei olnud, häiret andis naaberkorteri suitsuandur 1 1 2 0 0 0 2 3,174603

Oli paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooni süsteem ja rakendus tööle

1 1 2 1 0 0 1 3,174603

0

15. Tulekahju hetkel: 0

Oli oletatavalt alkoholijoobes 2 1 2 2 1 1 3 1 1 2 16 3 5 4 4 25,39683

Ei olnud alkoholijoobes (sh lapsed) 1 1 2 1 0 0 1 3,174603

Usaldusväärsed andmed puuduvad 3 4 6 1 4 8 1 1 2 2 5 8 45 13 13 4 15 71,42857

0

16. Nädalapäevade lõikes hukkus: 0

Esmaspäevast neljapäevani 2 1 5 0 2 7 2 0 2 0 3 6 30 8 9 4 9 47,61905

esmaspäeval 1 1 1 1 3 7 1 1 1 4 11,11111

teisipäeval 1 4 1 2 1 9 1 4 3 1 14,28571

kolmapäeval 2 1 3 2 0 0 1 4,761905

neljapäeval 2 1 1 2 2 2 1 11 4 4 0 3 17,46032

Reedest pühapäevani 3 3 3 3 4 2 0 1 3 3 3 5 33 9 9 4 11 52,38095

reedel 1 1 1 1 1 1 2 8 2 2 1 3 12,69841

laupäeval 2 2 2 1 1 1 2 11 4 4 1 2 17,46032

pühapäeval 1 2 1 2 1 1 3 2 1 14 3 3 2 6 22,22222

0

17. Kuupäevade lõikes hukkus: 0

Kuualgus, 1.-10.kuupäev 3 6 6 2 1 1 3 3 25 9 6 4 6 39,68254

Kuukeskpaik, 11.-20.kuupäev 2 2 1 2 4 1 4 1 1 7 25 5 7 4 9 39,68254

Kuulõpp, 21.-31.kuupäev 2 1 1 2 2 2 2 1 13 3 5 0 5 20,63492

0

18. Maakondade lõikes hukkus: 0

Harjumaa 1 1 1 1 1 1 6 2 2 1 1 9,52381

14

Tallinn 1 2 3 2 3 11 3 3 0 5 17,46032

Hiiumaa 0 0 0 0 0 0

Ida-Virumaa 3 2 1 2 2 1 3 1 15 5 3 2 5 23,80952

Jõgevamaa 1 1 1 0 0 0 1,587302

Järvamaa 1 1 1 3 1 0 2 0 4,761905

Läänemaa 1 1 0 1 0 0 1,587302

Lääne-Virumaa 0 0 0 0 0 0

Põlvamaa 1 1 2 0 1 0 1 3,174603

Pärnumaa 1 1 1 3 0 1 0 2 4,761905

Raplamaa 1 1 2 4 0 2 0 2 6,349206

Saaremaa 1 1 2 1 0 0 1 3,174603

Tartumaa 1 2 1 2 1 2 9 3 3 1 2 14,28571

Tartu 1 1 0 0 1 0 1,587302

Valgamaa 0 0 0 0 0 0

Viljandimaa 1 1 2 1 0 0 1 3,174603

Võrumaa 1 1 1 3 0 2 1 0 4,761905

0

19. Regioonide lõikes hukkus: 0

Põhja-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas 0 2 3 1 0 4 1 0 0 0 2 4 17 5 5 1 6 26,98413

Lõuna-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas 2 1 2 1 3 2 0 1 2 2 0 2 18 5 6 3 4 28,57143

Ida-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas 3 0 2 0 1 2 0 0 2 1 3 1 15 5 3 2 5 23,80952

Lääne-Eesti Päästekeskuse tegevuspiirkonnas 0 1 1 1 2 1 1 0 1 0 1 4 13 2 4 2 5 20,63492

0

20. Tulekahjusündmuste arv, kus hukkus korraga: 0

2 inimest 1 1 1 3 1 1 0 1 4,761905