rak 2004-2006 mõjuindikaatorite lõplike saavutusmääradeväljaselgitamine ja analüüs

UURINGU ARUANNE

RAK 2004-2006 mõjuindikaatorite lõplike saavutusmäärade

väljaselgitamine ja analüüs

Koostaja:

InterAct Projektid & Koolitus OÜ

Mustamäe tee 16

10617 Tallinn

Tel. 6191 372

Faks 6191 370

[email protected]

Kuupäev: 19.05.2009

mailto:[email protected]

2

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3

2. RAK MÕJUINDIKAATORITE MÕÕTMISE METOODIKA ................................................................................... 5

2.1 ÜLDISED PÕHIMÕTTED MÕJUINDIKAATORITE SAAVUTUSMÄÄRADE VÄLJASELGITAMISEL .................................................... 5

2.1.1 Tühikoormuse arvestamine mõjuindikaatorite saavutusmäärade väljaselgitamisel ................................6

2.1.2 Topelthindamise vältimine mõjuindikaatorite saavutusmäärade väljaselgitamisel ..................................7

2.2 MÕJUINDIKAATORI „LOODUD JA SÄILITATUD TÖÖKOHAD (NETO) 12 KUUD PEALE PROJEKTI LÕPPU“ SAAVUTUSMÄÄRA

VÄLJASELGITAMISE METOODIKA................................................................................................................................... 9

2.2.1 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 1 „Inimressursi arendamine“ puhul .......................11

2.2.2 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika ................................................................................................13

prioriteet 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime“ puhul ..........................................................................................13

2.2.3 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika .................................................................................................15

prioriteet 3 „Maaelu, põllumajandus ja kalandus“ puhul .................................................................................15

2.3 MÕJUINDIKAATORI „STRUKTUURIFONDIDE TOETUSEL LOODUD JA 18 KUUD HILJEM TEGUTSEVAD UUED ETTEVÕTTED“

SAAVUTUSMÄÄRA VÄLJASELGITAMISE METOODIKA ........................................................................................................ 17

2.3.1 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 2 ..............................................................................20

„Ettevõtluse konkurentsivõime“ puhul .............................................................................................................20

2.3.2 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 3 .............................................................................22

„Maaelu, põllumajandus ja kalandus“ puhul ....................................................................................................22

2.4 MÕJUINDIKAATORI „INIMESTE OSAKAAL KÕIGI KASUSAANUTE HULGAS, KELLE ARVATES TOETATUD FÜÜSILISE INFRASTRUKTUURI

PROJEKTID ON TOETANUD NENDE KODUKOHA ATRAKTIIVSUST ETTEVÕTLUS- JA ELUKESKKONNANA“ SAAVUTUSMÄÄRA

VÄLJASELGITAMISE METOODIKA................................................................................................................................. 23

3. SAAVUTUSMÄÄRADE ANALÜÜS VASTAVALT UURINGUTULEMUSTELE .......................................................26

3.1 PRIORITEET 1 „INIMRESSURSI ARENDAMINE“ MÕJUINDIKAATORI SAAVUTUSMÄÄR ........................................................ 26

3.2 PRIORITEET 2 „ETTEVÕTLUSE KONKURENTSIVÕIME“ MÕJUINDIKAATORITE SAAVUTUSMÄÄRAD ........................................ 31

3.2.1 Mõjuindikaator „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ ...........................31

3.2.2 Mõjuindikaator „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ ...37

3.3 PRIORITEET 3 „PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA MAAELU“ MÕJUINDIKAATORITE SAAVUTUSMÄÄRAD ................................ 42

3.3.1 Mõjuindikaator „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ ...........................42

3.3.2 Mõjuindikaator „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ ...49

3.4 PRIORITEET 4 „INFRASTRUKTUUR JA KOHALIK ARENG“ MÕJUINDIKAATORI SAAVUTUSMÄÄR ............................................. 51

3.5 PRIORITEETIDE 1 - 4 MÕJUINDIKAATORITE SAAVUTUSMÄÄRAD KOKKUVÕTLIKULT .......................................................... 59

4. ETTEVÕTETE ENDA HINNANGUD STRUKTUURITOETUSTE MÕJULE PRIORITEETIDE 1-3 RAAMES NING

ETTEPANEKUD INDIKAATORITE SEADMISEKS TULEVIKUS ...............................................................................60

5. PROJEKTI KÄIGUS TEKKINUD KITSASKOHAD NING ETTEPANEKUD SARNASTE UURINGUTE LÄBIVIIMISEKS

TULEVIKUS ......................................................................................................................................................65

6. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................66

7. SUMMARY ..................................................................................................................................................72

3

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu struktuuritoetused on eraldatud Eestile selleks, et toetada majanduse arengut

ning vähendada arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel. Euroopa Komisjon on Eestile

struktuuritoetust eraldanud kahel korral: perioodiks 2004-2006 ja perioodiks 2007-2013.

Aastatel 2004-2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku

12,5 miljardit krooni. Perioodil 2007-2013 on Eestil võimalik kasutada struktuuritoetust 53,3

miljardi krooni ulatuses.

Struktuurifondidest toetuse saamiseks ja kasutamiseks perioodil 2004-2006 koostati

mitmeaastane programmdokument “Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide

kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006” (edaspidi RAK) ja RAKi

programmitäiend (edaspidi programmitäiend). Programmitäiend sisaldab toetust vajavate

prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust. Perioodi 2007-2013 toetust jagatakse

kolme rakenduskava (majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, elukeskkonna

arendamise rakenduskava ja inimressursi arendamise rakenduskava) alusel. Käesolev

uuring keskendub vahenditele, mis eraldati perioodiks 2004-2006.

Eestile EL struktuurifondidest eraldatava toetuse suurus programmperioodiks 2004-2006 on

371 363 452 eurot ehk ligikaudu 5,8 miljardit krooni. EL struktuurifondidest kaas-

finantseeritakse projekte järgnevatest fondidest:

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF);

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF);

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendussektsiooni (EAGGF) ja

Kalanduse Arendusrahastu (FIFG).

RAK on jaotatud prioriteetideks:

1. prioriteet - inimressursi arendamine (ESF);

2. prioriteet - ettevõtluse konkurentsivõime (ERDF);

3. prioriteet - maaelu, põllumajandus ja kalandus (EAGGF/FIFG);

4. prioriteet - infrastruktuur ja kohalik areng (ERDF);

5. prioriteet - tehniline abi (ERDF).

Struktuurifondide rakendamise baasaktiks on „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seadus”

(STS), mille rakendusaktidega reguleeritakse Rahandusministeeriumi kui korraldus-,

auditeeriva ja makseasutuse poolt horisontaalseid valdkondi nagu seire, hindamine ja audit,

samuti finantsaruandluse ja väljamaksete korda.

RAK-i oodatavat mõju konkretiseeritakse selle eesmärkidega seotud indikaatorite

saavutustasemete määramise kaudu.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklile 36 teostatakse RAK seiret, tuginedes

programmdokumendis sätestatud füüsilistele ja rahalistele indikaatoritele.

Programmdokumendis ja programmitäiendis sätestatakse kolme tüüpi indikaatorid:

väljund-,

tulemus- ja

mõjuindikaatorid.

4

Neist mõjuindikaatorite tulemusi võrreldakse programmi järelhindamise ja RAK kestuse

jooksul läbiviidavate uuringute või hindamiste käigus.

Käesoleva uuringu puhul keskendutakse RAK-i mõjuindikaatorite saavutusmäärade

hindamisele, mis on prioriteetide lõikes toodud tabelis 1.

Tabel 1. RAK-i mõjuindikaatorite saavutusmäärade hindamine prioriteetide lõikes

Prioriteet Mõjuindikaator Mõõtühik Prognoos või

saavutustase

1. prioriteet – Inimressursi

arendamine

Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti

lõppu

Arv 2000

2. prioriteet – Ettevõtluse

konkurentsivõime



lõppu

Arv 5640 sh 50%

naistele

Struktuurifondide toetusel loodud

ja 18 kuud hiljem tegutsevad

uued ettevõtted

Arv 400

3. prioriteet –

Põllumajandus, kalandus

ja maaelu



lõppu

Arv 1170 sh 60%

naistele

Struktuurifondide toetusel loodud

ja 18 kuud hiljem tegutsevad

uued ettevõtted

Arv 50

4. prioriteet – Infrastruktuur

ja kohalik areng

Inimeste osakaal kõigi

kasusaanute seas, kelle arvates

toetatud füüsilise infrastruktuuri

projektid on tõstnud nende

kodukoha atraktiivust ettevõtlus-

ja elukeskkonnana

Protsent 65

Uuringu eesmärgiks ongi välja selgitada RAK-s toodud mõjuindikaatorite

saavutusmäärad prioriteetides 1-4.

Käesoleva uuringu viis Rahandusministeeriumi tellimusel läbi InterAct Projektid & Koolitus

OÜ perioodil november 2008 kuni mai 2009. Uuringu meeskonda kuulusid: võtmeekspert

Rein Vöörmann (Tallinna Ülikool), projektijuht/ekspert Maarja Unt, eksperdid Liina Parve,

Annemai Mägi ja Kirke Maar. Tugimeeskonda kuulusid Anna Toots, Kristi Lillemägi ja Kristel

Peit.

2. RAK mõjuindikaatorite mõõtmise metoodika

2.1 Üldised põhimõtted mõjuindikaatorite saavutusmäärade

väljaselgitamisel

Käesoleva uuringu läbiviimisel on hindamise järjepidevuse tagamiseks prioriteetide 1-3

mõjuindikaatorite saavutusmäärde väljaselgitamisel lähtutud Poliituuringute Keskus Praxis poolt

väljatöötatud RAK mõjuindikaatortite saavutusmäärade mõõtmise metoodikast1 (edaspidi

pilootuuring). Kohati on metoodikat siiski kohandatud vastavalt käesoleva uuringu tingimustele.

Käesoleva uuringu raames lähtuti mõjuindikaatorite väljaselgitamisel järgmistest üldistest

põhimõtetest:

1. Käesoleva uuringu lähtekuupäevaks oli 31.10.2008, seega lähtuvad kõik ajalised

määrangud antud kuupäevast (nt indikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto)

12 kuud peale projekti lõppu“ puhul kaasati uuringusse ainult need projektid, mis

lõppesid 31.10.2007 ehk 12 kuud enne uuringu lähtekuupäeva või varem).

2. Indikaatorite saavutustasemete leidmisel projekti tasandil lähtuti kasusaajate

hinnangutest projekti mõjudele (nt projekti raames loodud ja säilitatud töö-

kohtade arvule). Meetmete 1.1 ja 1.3 puhul, kus kasusaajateks ei olnud projekti

rakendajad, lähtuti projekti elluviijate hinnangutest.

3. Mõjuindikaatorite väljaselgitamisel kasutati puhasmõju hindamist (vt lähemalt

alapeatükk 2.2).

4. Mõjude hindamisel projektide kaupa võeti tarvidusele abinõud, et vältida

topelthindamist (vt lähemalt alapeatükk 2.3)

5. Kasusaajate hinnangute kallutatuse (olukord, kus kasusaajad hindavad üle

toetusmeetmete mõjusid või neil on muid strateegilisi huvisid ebatäpsete vastuste

andmiseks) väljaselgitamiseks ja kõrvaldamiseks kasutati järgnevaid meetodeid:

Kasusaajate hinnanguid kõrvutati ettevõtete töötajate koguarvuga, mida

küsiti ka küsimustikus.

Kasusaajatega viidi läbi täiendavaid intervjuusid, kus selgitati välja

intervjueeritava hinnang samale mõjuindikaatorile.

6. Statistika üheselt mõistetavuse ning andmete täpsuse tagamiseks:

Lisati küsimustikele selged juhendid ja näited, et tagada küsimuste ning

mõistete ühest määratlust.

Indikaatorite arusaadavuse kontrollimiseks viidi läbi täiendavaid

telefoniintervjuusid, mille raames küsiti kasusaajatelt samu küsimusi, mis

veebi-või postiküsitluses.

1 Riikliku Arengukava 2004-2006 mõjuindikaatorite saavutusmäärade väljaselgitamine ja analüüs. Projekti

aruanne. 31.03.2007. Poliituuringute Keskus Praxis.

6

Metoodika väljatöötamisel ning andmete analüüsil lähtuti järgnevatest dokumentidest:

Uuringu „Riikliku Arengukava 2004-2006 mõjuindikaatorite saavutusmäärade

väljaselgitamine ja analüüs” lõpparuandest (Poliituuringute Keskus Praxis, 31. märts

2007);

Euroopa Komisjoni hindamisalastest materjalidest ja juhistest2 (Evaluation of Socio-

Economic Development, www.evalsed.info);

varasemate hindamisprojektide tulemustest Eestis (nt PriceWaterhouseCoopers

teostatud „Riikliku arengukava rakendamise hindamine” (12.12.2005);

juhendist: horisontaalsed teemad riiklikus arengukavas -

http://www.struktuurifondid.ee/doc.php?474.

2.1.1 Tühikoormuse arvestamine mõjuindikaatorite saavutusmäärade

väljaselgitamisel

Käesoleva uuringu raames kasutati mõjuindikaatorite arvestamisel puhasmõju arvestamist

järgneva valemi järgi.

Puhasmõju = kogumõju – tühikoormus

kogumõju (gross impact) – loodud väljundid kokku (nt kõik prioriteedi raames loodud

töökohad);

tühikoormus (deadweight) – need väljundid, mis oleks loodud ka ilma struktuuri-

toetuseta (nt nende projektide raames loodud töökohad, kus kasusaajad oleksid

projekti ellu viinud täismahus ka ilma struktuuritoetuseta – st töökohad oleks loodud

ka ilma toetuseta);

puhasmõju (net impact) – need väljundid, mis oleks jäänud ilma struktuuritoetuseta

loomata (nt nende projektide raames loodud töökohad, kus kasusaajad ei oleks ilma

struktuuritoetuseta projekti ellu viinud – st töökohti ei oleks ilma struktuuritoetuseta

loodud).

Tühikoormuse arvestamisel kasutati pilootuuringu raames väljatöötatud ja testitud elluviimise ja

mahu kaalusid:

Elluviimise kaal: Kui tõenäoline on, et oleksite viinud projekti ellu ka ilma

struktuurifondide toetuseta?

o Üldse mitte tõenäoline – 0

o Vähe tõenäoline – 0,33

o Pigem tõenäoline – 0,66

o Väga tõenäoline – 1

Mahu kaal: Kui tõenäoline on, et oleksite viinud projekti ellu samas mahus?

o Üldse mitte tõenäoline – 0,76

o Vähe tõenäoline – 0,84

2 Evaluation of Socio-Economic Development – The Guide; Evaluation of Socio-Economic Development –

The Source Books I, II, III, The Glossary (http://www.evalsed.info/)

http://www.evalsed.info/

http://www.evalsed.info/

7

o Pigem tõenäoline – 0,92

o Väga tõenäoline – 1

Sarnaselt pilootuuringule ei käsitletud käesoleva uuringu raames ajalisi kaalusid, kuna neid peeti

liialt ebatäpseteks.

1) Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

arvestamisel kasutati järgmist valemit:

Loodud töökohad (neto) = töökohad (bruto)*(1 - elluviimise kaal * mahu kaal)

Seega kui toetuse saaja vastas küsimustikus, et projekti tulemusena loodi 50 töökohta,

ilma toetuseta oleks projekt ellu viidud „pigem tõenäoliselt“ ning samas mahus „vähe

tõenäoliselt“, siis leiti töökohtade arv neto järgmiselt:

50 * ( 1 - 0,66 * 0,84 ) = 22

2) Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued

ettevõtted“ puhul ei kasutatud sarnaselt pilootuuringule tühikoormuse arvestamisel

hinnanguid projekti mahule, kuna eeldati, et mõju sellele kas ettevõte tegutseb 18 kuud

hiljem või mitte, on projekti elluviimisel tervikuna (olenemata selle konkreetsest mahust).

Niisiis hinnati antud indikaatori puhul ainult elluviimise kaalu. Seega kasutati loodud ja

18 kuud hiljem eksisteerivate ettevõtete netoväärtuse leidmisel järgmist valemit:

Ettevõtted (neto) = ettevõtted (bruto) * (1 - elluviimise kaal)

Seega kui ühe alameetme raames oli loodud 10 ettevõtet, mis eksisteerisid ka

31.10.2008 seisuga, millest 3 puhul arvasid projekti esindajad, et vastav projekt oleks

ellu viidud „üldse mitte tõenäoliselt“, 2 puhul „vähe tõenäoliselt“, 3 puhul „pigem

tõenäoliselt“ ning 2 puhul “väga tõenäoliselt“, siis arvestati antud alameetme neto

ettevõtete arvu järgnevalt:

3 * ( 1 - 0 ) + 2 * ( 1 - 0,33 ) + 3 * ( 1 - 0,66) + 2 * (1 - 1) = 3 + 1,34 + 1,02 + 0= 5,36

2.1.2 Topelthindamise vältimine mõjuindikaatorite saavutusmäärade

väljaselgitamisel

Mõjude hindamine projektide kaupa võib kaasa tuua „topelthindamise” kus toetuse saaja, kes

on saanud toetust mitme meetme/ projekti raames võib ühte loodud töökohta või ettevõtet

arvesse võtta rohkem kui ühe projekti mõjude hindamise raames ning seega põhjustada

meetme mõjude ülehindamise.

Antud olukorra vältimiseks antud uuringu raames võeti kasutusele järgmised abinõud:

toetuse saajale saadetud e-maili või ankeeti lisati konkreetse projekti nimi, et

tagada vastused just antud projekti osas;

küsimustikule lisati põhjalikud selgitused, kus paluti hinnata ainult konkreetse

projekti raames loodud väljundeid (nt loodud või säilitatud töökohti).

8

1) Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

arvestamisel kasutati topelthindamise vältimiseks lisaks ülaltoodule järgmiseid abinõusid:

andmete kontrolli läbiviimisel sorditi välja need ettevõtted, mis oli toetust

saanud mitme projekti raames ning andmeid võrreldi ettevõtte töötajate

koguarvuga, et vältida võimalikku topeltarvestamist;

küsitavuste tekkimisel (nt olukord, kus tekkis kahtlus, et ettevõte võis samu

töökohti kajastada mitme projekti osas) viidi ettevõtte esindajatega läbi

täiendav intervjuu veendumaks, et küsimustiku vastustes on kajastatud just

konkreetse projekti mõjusid.

2) Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued

ettevõtted“ arvestamisel kasutati topelthindamise vältimiseks lisaks ülaltoodule

järgmiseid abinõusid:

Prioriteet 2 kõigi vastuste seast sorditi välja ettevõtted, kes olid mitme projekti

raames toetust saanud ning vähemalt kahe projekti osas vastanud mõlemale

alltoodud küsimusele jaatavalt:

„Kas toetus mängis olulist rolli ettevõtte käivitamisel?“

„Kas ettevõte tegutses seisuga 31.10.2008?“

Meede 3.3 sorditi kõigi vastuste seast välja ettevõtted, kes olid mitme projekti

osas toetust saanud ning vähemalt kahe projekti osas vastanud järgnevast

kahest küsimusest esimesele eitavalt ja teisele jaatavalt:

„Kas ettevõtte edasine tegutsemine oleks olnud võimalik ka ilma

antud struktuurifondide toetuseta?“

„Kas ettevõte tegutses seisuga 31.10.2008?“

o Juhul kui kõik antud organisatsiooni projektid olid ühe alameetme

projektid, arvestati mõjuindikaatori positiivse väärtusena (toetuse toel

loodud ettevõte, mis tegutseb ka 18 kuud hiljem) ainult ühe projekti

vastuseid. Välja jäeti need projektid, mille tühikoormus oli suurem.

o Juhul kui antud organisatsiooni projektid olid erinevate alameetmete

projektid, siis arvestati mõjuindikaatori positiivse väärtusena selle

projekti vastuseid, mille mõju ettevõtte edasisele tegutsemisele oli

projekti esindaja hinnangul kõige suurem (selleks oli küsimustikku

lisatud vastav küsimus – Kui suurt mõju avaldas eraldatud toetus

ettevõtte edasisele tegutsemisele?).

o Juhul kui organisatsioon oli kõigi erinevate alameetmete projektide

osas andnud ka ühesugused hinnangud projekti mõjule, helistati

projekti esindajale ning paluti hinnata, millise alameetme projekt oli

ettevõtte käivitamisele kõige suurema mõjuga. Mõjuindikaatori

positiivse väärtusena arvestati ainult kõige suurema mõjuga projekti

vastuseid.

9

2.2 Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud

peale projekti lõppu“ saavutusmäära väljaselgitamise metoodika

Käesoleva mõjuindikaatori saavutusmäärad tuli vastavalt RAK-le välja selgitada prioriteetide 1-3

puhul. Seega sisaldusid antud mõjuindikaatori mõõtmiseks vajalikud küsimused kõigis prioriteet

1-3 küsimustikes.

Üheselt määratletud indikaatorite tõlgenduse ning hindamise järjepidevuse (andmete

võrreldavuse) tagamiseks lähtuti mõjuindikaatori tõlgendamisel pilootuuringus toodud

määratlustest ning juhendist „Horisontaalsed teemad riiklikus arengukavas“.

Antud mõjuindikaatori võib jagada kaheks osaks:

Projekti tulemusena loodud töökohtade arv, mis on alles ka 12 kuud pärast projekti

lõppu – siin mõistetakse töökohti, mis on loodud otseselt konkreetse projekti

tulemusena ning mis on alles ka aasta peale projekti lõppu. Arvestatakse ainult neid

töökohti, mis ei tekiks ilma struktuuritoetuseta.

Projekti tulemusena säilitatud töökohtade arv, mis on alles ka 12 kuud pärast

projekti lõppu – siinkohal käsitletakse töökohti, mis ilma konkreetse projekti abita

oleks kaotatud ning mis on alles ka aasta peale projekti lõppu. Siinkohal

arvestatakse ainult neid töökohti mis säilitatakse tänu struktuuritoetusele ning mis

ilma projekti rakendamiseta oleks kaotatud.

Indikaatori saavutusmäära arvutamisel arvestati ainult püsivaid töökohti ehk töökohti, mille

puhul on olemas kindlus, et need on alles ka peale projekti lõppu. Püsivate töökohtadena

käsitleti käesoleva uuringu raames töökohti, mis on alles vähemalt 12 kuud pärast projekti

lõppu.

Indikaatori saavutusmäära arvestamisel ei käsitletud ajutisi töökohti ehk töökohti, mis olid

loodud küll otseselt konkreetse projekti raames, kuid mis olid ajutised ning lühiajalised. Üldjuhul

on sellised töökohad loodud konkreetse projekti või mõne selle tegevuse rakendamiseks (nt

projekti rakendamiseks tööle võetud projektijuht).

Käesolevas uuringus käsitleti töökohti taandatuna täistöökohtadeks.

Vastajatelt küsiti eraldi:

täistöökohti - olukord, kus tööaeg on nädalas 30 tundi või rohkem;

poole kohaga töökohti – töökohad, kus inimene töötab nädalas alla 30 tunni. Poole

kohaga töökohad taandati täistöökohtadeks koefitsiendiga 0,5.

Erinevalt pilootuuringust ei käsitletud käesoleva uuringu raames hooajalisi töökohti, kuna

hooajalisi töötajaid võetakse sageli tööle töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel, mis ei ole

oma olemuselt töö- vaid teenusleping. Seega ei ole tegemist loodud töökoha vaid osutatud

teenusega, mistõttu võib hooajaliste töökohtade arvestamine põhjustada uuringu läbiviija

hinnangul mõjuindikaatori ülehindamist.

Kuna käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada loodud ja säilitatud töökohad, mis

eksisteerivad ka 12 kuud peale projekti lõppu, siis lähtuti uuringu lähtehetke (31.10.2008)

10

seisust ning uuringusse kaasati ainult projektid, mille lõppkuupäevaks oli Struktuuritoetuse

Registri Operatiivinfosüsteemi (edaspidi SFOS) järgi 31.10.2007 (ehk 12 kuud uuringu

lähtepunktist) või varem.

Antud indikaatori saavutusmäära väljaselgitamise küsimustikud on toodud lisades 3-5.

Küsimustike puhul toodi kas veebiküsimustikule suunavas e-mailis või postiküsitluse puhul

ankeedi päises eraldi välja projekti nimi, mille osas vastuseid oodatakse. Küsimused sisaldasid

ka kontrollküsimusi (ettevõtte töötajate arv seisuga 31.10.2007), mille kõrvutamisel projektide

raames loodud ja säilitatud töötajate arvudega sai hinnata vastuste tõepärasust. Küsimustikes

toodi välja võimalikult palju juhiseid ja praktilisi näiteid, et vältida indikaatori valestimõistmist ning

sellega seotud mõjude üle- või alahindamist.

Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

väljaselgitamise andmetöötlusetapid on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Indikaatori “Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

saavutusmäära väljaselgitamiseks teostatud andmetöötlusetapid

11

2.2.1 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 1 „Inimressursi

arendamine“ puhul

Andmed


saavutustaseme hindamisel võeti prioriteet 1 puhul arvesse tabelis 2 toodud (ala)meetmete

projektide näitajaid.

Tabel 2. Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

saavutustaseme hindamisel arvesse võetud prioriteet 1 (ala)meetmete projektide näitajaid

PRIORITEET 1 - INIMRESSURSI ARENDAMINE

(Ala)meede3 Projektide

koguarv

programm-

perioodil 2004-

2006*

Üldkogum -

lõppenud

projektide

arv seisuga

31.10.2007

Valim -

vastuste

arv

Vastanute

% üld-

kogumist

1.1 Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja

elukestvat õpet tagav ning kõigile

kättesaadav haridussüsteem 199 12 6 50

1.2.1 Koolitustoetus 2 188 1 935 674 35

1.3 Võrdsed võimalused tööturul 131 59 34 58

KOKKU 2 518 2 006 714 36

*Arvestatud 03.2009 seisuga (lõppenud ja lõpetamata projektide summa) rakendusüksuse andmetel (ei

sisalda katkestatud projekte)

Andmed saadi SFOS-i andmebaasist ning rakendusüksusest (Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutus, edaspidi EAS).

Valim ja metoodika

Käesoleva prioriteedi raames saadeti eelnevalt Tellijaga kooskõlastatud küsimustikud

kõigile üldkogumisse kuuluvatele projektidele (ehk projektidele, mis olid lõppenud SFOS-

i järgi seisuga 31.10.2007 või varem).

3 Antud prioriteedi puhul on kokkuleppel Tellijaga uuringust välja jäetud järgnevad (ala)meetmed/ projektid:

o Meede 1.4 – „Haldussuutlikkuse tõstmine” – Rakendusüksuse (Riigikantselei) hinnangul antud meetme mõju

töökohtade loomisele või säilitamisele puudub.

o Alameede 1.2.8 – Koolituskava: MAKide poolt korraldatud ettevõtluse arendamisele suunatud koolitused ja

õppereisid ning tsentraalsed projektid, mille taotlejaks oli EAS (kokku 7,) kuna antud projektide eeldatav mõju

töökohtade loomisele ja säilitamisele arvestades uuringu üldmahtu on eeldatavalt marginaalne või/ ja nõuaks

eraldi projekti tasandi hindamismetoodika väljatöötamist ja rakendamist, mida ei võimaldanud käesoleva uuringu

maht. Tulevikuhindamistes on mõttekas nende projektide hindamist teostada eraldi EAS-i poolt.

12

Küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena ning küsitletavatele saadeti e-mail koos projekti

nimega, mille osas vastuseid oodati ning juhendiga, et käsitleda tuleb vaid konkreetse

projekti tulemusena loodud töökohti.

Vastuseid oodati kõigi alameetmete raames sarnaselt pilootuuringule vähemalt 20%

üldkogumist. Reaalselt oli prioriteedi vastuste määr üldkogumist 36%.

Olukorras, kus vastuseid ei laekunud (ala)meetme raames piisavalt saadeti

mittevastanutele kordusmeil.

Valitud toetusesaajatega viidi läbi täiendavad intervjuud:

o nende vastuste kontrollimiseks, mis olid keskmisest oluliselt erinevad;

o olukorras, kus küsimusest tuli välja, et vastaja võis olla indikaatori määratlusest

valesti aru saanud;

o olukorras, kus vastaja oli küsimustikule vastanud mitme projekti osas ning

kõrvutades tulemusi ettevõtte tegelike majandusnäitajatega tekkis kahtlus, et

tegemist võis olla ühe töökoha arvestamisega mitme projekti raames;

o nende alameetmete projektide osas, mille puhul ei laekunud ka kordusmeili järel

piisaval hulgal vastuseid (vähemalt 20% üldkogumist).

Antud prioriteedi raames töötati välja 2 küsimustikku:

o Ettevõtjatele suunatud küsimustik (meede 1.2.1 osas) – vt lisa 3.

o Nende projektide esindajatele suunatud küsimustik, kus projekti kasusaajateks ei

olnud projekti rakendajad (vaid näiteks töötud) (meede 1.1. ja 1.3) – vt lisa 5.

Küsimustikud töötati välja lähtuvalt vaadeldavast indikaatorist ja lähteraportis

kokkulepitud hindamisküsimustest ning kooskõlastati eelnevalt Tellijaga.

Meede 1.2.1 osas sisaldas küsimustik ka küsimusi tühikoormuse osas. Meede 1.1 ja 1.3

osas küsiti tühikoormusega seotud küsimused üle ainult nende projektide osas, millel oli

mõju indikaatori saavutusmäärale (st projekti raames loodi või säilitati ettevõtteid, mis

olid alles ka 12 kuud hiljem).

13

2.2.2 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika

prioriteet 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime“ puhul

Andmed




Tabel 3. Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

saavutustaseme hindamisel arvesse võetud prioriteet 2 (ala)meetmete projektide näitajaid

PRIORITEET 2 - ETTEVÕTLUSE KONKURENTSIVÕIME


koguarv

programm-

perioodil

2004-2006*

Üldkogum -

lõppenud

projektide

arv seisuga

31.10.2007

Valim -

vastuste arv

Vastanute %

üldkogumist

2.1.3 Alustavate ettevõtjate

starditoetus 842 478 132 28

2.1.4 Nõustamistoetus 1 042 818 168 21

2.1.21 Ekspordiplaani elluviimine 110 23 6 26

2.1.22 Ekspordiplaani koostamine 129 129 28 22

2.2.5 Ettevõtluse Infrastruktuuri toetus 173 151 50 33

2.3.11 Ettevõtlusinkubatsiooni

programm 24 7 2 29

2.3.61 T&A toetamine eeluuring 209 93 22 24

2.3.62 T&A toetamine rakendusuuring 66 26 11 42

2.4.131 Turismi turundustoetus 30 5 1 20

2.4.132 Turismi tootearendustoetus 16 13 3 23

KOKKU 2 641 1 743 423 24



Andmed saadi SFOS-i andmebaasist ning rakendusüksusest (EAS).

4 Antud prioriteedi puhul on kokkuleppel Tellijaga uuringust välja jäetud järgnevad (ala)meetmed/ projektid, mille mõju

töökohtade loomisele ja säilitamisele arvestades uuringu üldmahtu on eeldatavalt marginaalne ja mis nõuaks eraldi

projekti/programmi tasandi hindamismetoodika väljatöötamist ja rakendamist, mida ei võimalda käesoleva uuringu

maht:

Alameede 2.3.12 – „Teaduse tippkeskuste programm” (1 taotleja);

Alameede 2.3.9 – „Innovatsiooniteadlikkuse programm” (3 taotlejat);

Alameede 2.3.92 – „Innovatsiooniteadlikkuse programm” - EAS-i tegevused;

Alameede 2.4.12 – „Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm” (rakendaja EAS).

14

Valim ja metoodika

Käesoleva prioriteedi raames saadeti küsimustikud kõigile üldkogumisse kuuluvatele

projektidele (ehk projektidele, mis olid lõppenud SFOS-i järgi seisuga 31.10.2007 või

varem).

Küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena ning küsitletavatele saadeti e-mail koos projekti

nimega, mille osas vastuseid oodati ning juhendiga, et käsitleda tuleb vaid konkreetse

projekti tulemusena loodud töökohti.



Olukorras, kus vastuseid ei laekunud (ala)meetme raames piisavalt, saadeti





valesti aru saanud;

o olukorras, kus vastaja oli küsimustikule vastanud mitme projekti osas korraga

ning kõrvutades tulemusi ettevõtte tegelike majandusnäitajatega tekkis kahtlus, et


o nende alameetmete projektide osas, mille puhul ei laekunud ka kordusmeili järel

piisaval hulgal vastuseid (vähemalt 20% üldkogumist).

Küsimustik töötati välja lähtuvalt vaadeldavast indikaatorist ja lähteraportis kokku lepitud

hindamisküsimustest ning kooskõlastati eelnevalt Tellijaga.

15

2.2.3 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika

prioriteet 3 „Maaelu, põllumajandus ja kalandus“ puhul

Andmed




Tabel 4. Mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ saavutustaseme hindamisel arvesse võetud prioriteet 3 (ala)meetmete projektide näitajaid

5 Antud prioriteedi puhul on kokkuleppel Tellijaga uuringust välja jäetud järgnevad (ala)meetmed/ projektid, mille mõju

töökohtade loomisele ja säilitamisele arvestades uuringu üldmahtu on eeldatavalt marginaalne:

3.9 – „Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine”;

3.12.1 – „Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed”.

Antud prioriteedi puhul ei ole arvestatud meetme 3.6 „Kohaliku initsiatiivi arendamine“ projekte, sest seisuga

31.10.2007 lõppenud projektid antud meetme raames puudusid.

PRIORITEET 3 - MAAELU, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS


koguarv

programm-

perioodil 2004-

2006*

Üldkogum -

lõppenud

projektide

arv seisuga

31.10.2007

Valim -

vastuste arv

Vastanute %

üldkogumist

3.1 Investeeringud

põllumajandustootmisse 798 612 161 26

3.2 Põllumajandustoodete töötlemise

ja turustamise parandamise

investeeringutoetus 58 53 13 25

3.3 Majandustegevuse

mitmekesistamine maapiirkonnas 185 88 47 53

3.4 Integreeritud maaparandus 68 24 7 29

3.5 Külade taastamine ja arendamine 279 255 70 27

3.7.1 Kahjustatud metsa taastamine 130 56 22 39

3.7.2 Noorendiku hooldamine 563 184 55 30

3.7.3 Metsahooldustehnika ja

taimekaitsevahendite soetamine 53 15 9 60

3.7.4 Metsaühistu toetamine 10 1 1 100

3.7.5 Arendusprojektide elluviimine 28 9 5 56

3.8.1 Nõuandekeskuse starditoetus 14 12 4 33

3.8.2 Nõuandetoetus 998 700 179 26

3.8.3 Üleriigilise infopäeva

korraldamine 106 28 6 21

3.8.4 Maakondliku infopäeva

korraldamine 302 160 36 23

3.10 Kalalaevastiku moderniseerimine

ja uuendamine 57 36 12 33

16



Andmed saadi SFOS-i andmebaasist ning rakendusüksusest (Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Amet PRIA).

Valim ja metoodika

Käesoleva prioriteedi raames saadeti küsimustikud üle pooltele üldkogumisse

kuuluvatele projektidele (ehk projektidele, mis olid lõppenud SFOS-i järgi seisuga

31.10.2007 või varem).

Küsimustik (vt lisa 6) saadeti kokku 1200 projekti esindajatele.

Üldvalimi seast moodustati kihistatud juhuvalim vastavalt meetme projektide hulgale.

Valimi moodustamisel kasutati valikut reasammu alusel (kindlustamaks, et valimisse

satuksid võimalikult erinevat tüüpi ettevõtted ja projektid).

Küsitlus viidi vastavalt sihtgrupi spetsiifikale (Interneti kasutajate eeldatavalt madal

osakaal) postiküsitlusena ning küsitletavatele saadeti posti teel ankeet, millele oli

muuhulgas märgitud projekti nimi, mille osas vastuseid oodati ning juhend, et käsitleda

tuleb vaid konkreetse projekti tulemusena loodud töökohti.

Vastuseid oodati sarnaselt pilootuuringule kõigi alameetmete raames vähemalt 20%

üldkogumist. Reaalselt oli 3. prioriteedi vastuste määr üldkogumist antud mõju-

indikaatori osas 28%.




valesti aru saanud;

o olukorras, kus vastaja oli küsimustikule vastanud mitme projekti osas korraga

ning kõrvutades tulemusi ettevõtte tegelike majandusnäitajatega tekkis kahtlus, et


o nende alameetmete projektide osas, mille puhul ei laekunud piisaval hulgal

vastuseid (vähemalt 20% üldkogumist).

Küsimustik töötati välja lähtuvalt vaadeldavast indikaatorist ja lähteraportis kokku lepitud


Valiku tegemine üldkogumist oli antud juhul põhjendatud, kuna antud prioriteedi

mõjuindikaatorite hindamine on teiste prioriteetidega võrreldes oluliselt kulukam –

postiküsitluse läbiviimine on veebiküsitlusest oluliselt ressursimahukam.

3.11.1 Kala ja vesiviljelussaaduste

töötlemise toetus 14 13 3 23

3.11.2 Vesiviljeluse


3.11.3 Kalasadamate

moderniseerimine 9 6 2 33

3.11.4 Sisevete kalanduse


3.12.2 Uute turgude leidmine 22 20 10 50

KOKKU 3 776 2 316 656 28

17

2.3 Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud

hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ saavutusmäära väljaselgitamise

metoodika

Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“

saavutusmäära hinnatakse RAK-i prioriteetide 2 ja 3 puhul.

Kuna käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada toetuse toel loodud ettevõtted, mis

eksisteerivad ka 18 kuud peale projekti lõppu, siis lähtuti uuringu lähtehetke (31.10.2008)

seisust ning uuringusse kaasati ainult projektid, mille lõppkuupäevaks oli SFOS-i järgi

30.04.2007 (ehk 18 kuud uuringu lähtepunktist) või varem.

Mõjuindikaatori määratlemisel lähtuti pilootuuringus väljatöötatud määratlusest, kuid tehti

omakorda täiendavaid kitsendusi (projekti esindajate enda hinnang projekti toetuse rollile

ettevõtte käivitamisel).

1) Prioriteet 2 – Ettevõtluse konkurentsivõime

Vastavalt prioriteet 2 meetmete eesmärkidele ning mõjuindikaatori sisule hinnati

kokkuleppel Tellijaga indikaatori saavutusmäära antud prioriteedi osas alljärgnevate

alameetmete puhul, kus ei ole välistatud toetuse taotlemine alustava ettevõtja6

poolt:

Alameede 2.1.3 – „Starditoetus”;

Alameede 2.1.4 – „Nõustamistoetus”;

Alameede 2.2.5 – „Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus”;

Alameetmed 2.3.61/ 2.3.62 „Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (eel- ja

rakendus-uuring)”;

Meede 2.4 – „Turismi tootearendus ja turundus”.

Algselt planeeriti uuringusse kaasata ka alameetme 2.3.11 - „Ettevõtlus-

inkubatsiooniprogramm” projekte, kuid esialgsete testintervjuude raames, selgus, et kõik

sobivas ajaraamistikus (seisuga 30.04.2007) lõppenud projektid (kokku 7) olid suunatud

inkubaatorite eeluuringute (sh tasuvus- ja teostatavusanalüüside) läbiviimisele, mitte

reaalselt ettevõtete abistamisele ja nõustamisele, seega antud projektide mõju

indikaatori saavutusmäärale puudub. Hiljem lõppenud projektide seas olid aga eelkõige

just arendus- ja nõustamisprojektid, millel on kindlasti indikaatori saavutustasemele

oluline mõju. Seega ei ole käesoleva uuringu raames alameetme 2.3.11 saavutusmäära

võimalik hinnata, kuid järgnevate hindamiste/uuringute raames oleks seda kindlasti

otstarbekas teha.

Ülejäänud prioriteet 2 alameetmete (eelkõige ekspordile suunatud meetmed) osas ei

olnud indikaatori saavutusmäära võimalik hinnata, kuna selleks indikaator oma olemuselt

ei sobi (toetust ei saa taotleda alustavad ettevõtjad) ning selliste projektide kaasamine

6 Alustavaks ettevõtjaks loetakse toetuse taotlemise hetkel mitte kauem kui 12 kuud tagasi registreeritud

ettevõtet.

18

küsimustiku valimisse moonutaks indikaatori tõlgendust ning sellest tulenevalt ka

saavutusmäära.

Prioriteet 2 puhul hinnati mõjuindikaatorit kahe küsimuse põhjal:

o „Kas toetus mängis olulist rolli teie ettevõtte käivitamisel?“

o „Kas ettevõte tegutses seisuga 31.10.2008?“

Juhul kui organisatsiooni esindaja vastas mõlemale küsimusele jaatavalt, arvestati

käesolevas uuringus, et toetuse toel loodi ettevõte, mis oli alles ka 18 kuud hiljem.

Juhul kui organisatsioon oli vastanud rohkem kui ühe projekti osas, võeti tarvidusele

abinõud topelthindamise vältimiseks (vt peatükk 2.1.2).

Seejärel lahutati ettevõtete koguarvust tühikoormus (vt peatükk 2.1.1).

2) Prioriteet 3 – Maaelu, põllumajandus ja kalandus

Prioriteet 3 puhul ei ole sisuliselt ühegi meetme osas võimalik mõõta struktuurifondide

toetuse tulemusena tekkinud uute ettevõtete arvu, kuna vastavalt tingimustele

saavad toetusi taotleda juba eksisteerivad ja positiivsete majandusnäitajatega ettevõtted.

Vastavalt pilootuuringus toodule on antud prioriteedi osas võimalik hinnanguid anda

ainult sellele – kas toetus on aidanud ettevõttel püsima jääda.

Seega kaasati uuringu valimisse projektid ainult nendest meetmetest, mis oma olemuselt

on suunatud konkreetselt maaettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele ning tegevuse

mitmekesistamisele.

Seega kaasati sarnaselt pilootuuringule prioriteet 3 raames valimisse ainult

meetme 3.3 - „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas”

projektid.

Prioriteet 3 kõikide meetmete raames indikaatori saavutusmäära väljaselgitamine

eeldaks indikaatori määratluse väga olulist muutmist ning ei ole seega otstarbekas.

Prioriteet 3 puhul hinnati mõjuindikaatorit kahe küsimuse põhjal:

o „Kas ettevõtte edasine tegutsemine oleks olnud võimalik ka ilma antud

struktuurifondide toetuseta?“

o „Kas ettevõte tegutses seisuga 31.10.2008?“

Juhul kui organisatsiooni esindaja vastas esimesele küsimusele eitavalt ja teisele

jaatavalt arvestati käesolevas uuringus, et toetus aitas ettevõttel püsima jääda ning

ettevõte oli alles ka 18 kuud hiljem (seega tinglikult loodi ettevõte, mis oli alles ka 18

kuud hiljem).

Juhul kui organisatsioon oli vastanud rohkem kui ühe projekti osas võeti tarvidusele

abinõud topelthindamise vältimiseks (vt peatükk 2.1.2).

Seejärel lahutati ettevõtete koguarvust tühikoormus (vt peatükk 2.1.1).

Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued

ettevõtted“ andmetöötlusetapid on toodud joonisel 2.

19

Joonis 10. Indikaatori “Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued

ettevõtted“ saavutusmäära väljaselgitamiseks teostatud andmetöötlusetapid

20

2.3.1 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 2

„Ettevõtluse konkurentsivõime“ puhul

Andmed




Tabel 5. Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued

ettevõtted“ saavutustaseme hindamisel arvesse võetud prioriteet 2 (ala)meetmete projektide

näitajaid

PRIORITEET 2 - ETTEVÕTLUSE KONKURENTSIVÕIME

(Ala)meede Projektide

koguarv

programm-

perioodil

2004-2006*

Üldkogum -

lõppenud

projektide arv

seisuga

30.04.2007

Valim -

vastuste arv

Vastanute %

üldkogumist

2.1.3 Starditoetus 842 362 99 27

2.1.4 Nõustamistoetus 1 042 790 155 20

2.2.5 Ettevõtluse infrastruktuuri

arendamise toetus 173 115 41 36

2.3.61 T&A eeluuring 209 71 19 27

2.3.62 T&A rakendusuuring 66 15 5 33

2.4.131 Turismi turundustoetus 30 4 1 25

2.4.132 Turismi tootearendustoetus 16 9 3 33

KOKKU 2 378 1 366 323 24



Andmed saadi SFOS-i andmebaasist ning rakendusüksusest (EAS).

Valim ja metoodika

Käesoleva prioriteedi raames saadeti küsimustik kõigile üldkogumisse kuuluvatele

projektidele (ehk projektidele mis olid lõppenud SFOS-i järgi seisuga 30.04.2007 või

varem).

Kuna kõik ülaltoodud projektid kuulusid ka indikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ valimisse, siis saadeti toetuse saajatele

kombineeritud ankeet mõlemat indikaatorit puudutavate küsimustega (vt lisa 4).

Küsitlus viidi läbi veebiküsitlusena ning küsitletavatele saadeti e-mail koos konkreetse

projekti nimega, mille osas vastuseid oodati ning lingiga küsimustikule.

21



Olukorras, kus vastuseid ei laekunud (ala)meetme raames piisavalt saadeti



o nende alameetmete projektide osas (näiteks alameetme 2.1.4 –

„Nõustamistoetus” puhul), mille puhul ei laekunud ka kordusmeili järel piisaval

hulgal vastuseid (vähemalt 20% üldkogumist);

o nende taotlejate osas, kes olid mitme projekti osas toonud välja, et toetus mängis

olulist rolli ettevõtte käivitamisel, hindamaks, millise projekti mõju oli kõige

suurem ning millist projekti seega mõjuindikaatori positiivse väärtusena arvestada

(vt täpsem seletus andmete analüüsi osas).

Küsimustik töötati välja lähtuvalt vaadeldavast indikaatorist ja lähteraportis kokkulepitud


22

2.3.2 Mõjuindikaatori arvestamise metoodika prioriteet 3

„Maaelu, põllumajandus ja kalandus“ puhul

Andmed


saavutustaseme hindamisel võeti prioriteet 3 puhul arvesse tabelis 6 toodud meetme projektide

näitajaid.

Tabel 6. Mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ saavutustaseme hindamisel arvesse võetud prioriteet 3 meetme projektide näitajaid

*Arvestatud 03.2009 seisuga (lõppenud ja lõpetamata projektide summa) rakendusüksuse andmetel

Andmed saadi SFOS-i andmebaasist ning rakendusüksusest (PRIA).

Valim ja metoodika

Käesoleva prioriteedi raames saadeti küsimustik kõigile üldkogumisse kuuluvatele

projektidele (ehk projektidele mis olid lõppenud SFOS-i järgi seisuga 30.04.2007 või

varem).

Kuna kõik ülaltoodud projektid kuulusid ka indikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ valimisse, siis saadeti toetuse saajatele

kombineeritud ankeet mõlemat indikaatorit puudutavate küsimustega (vt lisa 7).

Küsitlus viidi läbi postiküsitlusena ning küsitletavatele saadeti ankeet koos projekti

nimega, mille osas vastuseid oodati.



Toetuse saajatele, kes tähtajaks täidetud ankeeti tagasi ei saatnud, tehti meelde-

tuletavad telefonikõned.


o nende taotlejate osas, kes olid mitme projekti osas toonud välja, et toetus mängis

olulist rolli ettevõtte käivitamisel, hindamaks, millise projekti mõju oli kõige

suurem ning millist projekti seega mõjuindikaatori positiivse väärtusena arvestada

(vt täpsem seletus andmete analüüsi osas).

Küsimustik töötati välja lähtuvalt vaadeldavast indikaatorist ja lähteraportis kokkulepitud


PRIORITEET 3 - MAAELU, PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

Meede Projektide koguarv

programm-perioodil

2004-2006*

Üldkogum - lõppenud

projektide arv seisuga

30.04.2007

Valim - vastuste arv

Vastanute %

3.3 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas 185 72 46 64

KOKKU 185 72 46 64

23

2.4 Mõjuindikaatori „Inimeste osakaal kõigi kasusaanute hulgas, kelle

arvates toetatud füüsilise infrastruktuuri projektid on toetanud nende

kodukoha atraktiivsust ettevõtlus- ja elukeskkonnana“ saavutusmäära

väljaselgitamise metoodika

Käesoleva mõjuindikaatori saavutusmäära hinnati prioriteet 4 „Infrastruktuur ja kohalik areng“

puhul. Saavutusmäära väljaselgitamisel ei lähtutud pilootuuringus toodud metoodikast (kus

saavutusmäärad selgitati välja projektitüüpide kaupa), vaid koostöös Tellijaga töötati välja uus

metoodika.

Indikaatori määratlemisel lähtuti järgmistest definitsioonidest:

kasusaanutena käsitleti käesoleva uuringu mõttes tervet Eesti elanikkonda;

kodukohana käsitleti käesoleva uuringu mõistes vastaja kodumaakonda.

Seega viidi antud indikaatori saavutusmäära väljaselgitamiseks läbi elanikkonna uuring

valimimahuga 1000 inimest.

Küsitlus viidi läbi telefoniintervjuude vormis.

Valimi moodustamisel lähtuti Eesti elanikkonna geograafilisest paiknemisest ning

soolisest/ vanuselisest jaotusest.

Valimi koostamisel valiti iga maakonna telefoniraamatust vastajad reasammu alusel

proportsionaalselt maakonna elanike arvuga.

Prioriteet 4 mõjuindikaatori saavutusmäära väljaselgitamise käigus läbiviidud telefoni-

intervjuude arv maakondade kaupa on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Mõjuindikaatori saavutusmäära väljaselgitamise käigus läbiviidud telefoni-

intervjuude arv maakondade kaupa prioriteet 4 raames

Maakond Eesti Vabariigi

rahvaarv*

Protsent kogu-

rahvastikust

Telefoni-

intervjuude arv

Kogu Eesti 1 340 935 100% 1000

Harju maakond 523 277 39% 390

Hiiu maakond 10 118 1% 8

Ida-Viru maakond 170 719 13% 127

Jõgeva maakond 36 922 3% 28

Järva maakond 36 208 2% 27

Lääne maakond 27 552 2% 21

Lääne-Viru maakond 67 375 5% 50

Põlva maakond 31 175 2% 23

Pärnu maakond 88 563 7% 66

Rapla maakond 36 684 3% 27

Saare maakond 34 845 3% 26

Tartu maakond 149 283 11% 111

Valga maakond 34 265 3% 26

Viljandi maakond 55 877 4% 42

Võru maakond 38 072 2% 28

*Eesti Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2008

24

Kuna käesoleva metoodika valikul tuli selgelt välja risk, et vastajate hulka võivad

suurema tõenäosusega sattuda vanemate vanuseklasside naissoost esindajad (kellel on

sagedamini kodus lauatelefon), siis küsiti võimalusel telefonile kõige nooremat (alates

15. eluaastast) meessoost isikut.

Kuna 1000 telefoniintervjuu läbiviimise järgsel andmete esmasel analüüsil selgus, et

vanemate vanusegruppide naissoost esindajate hulk vastanute seas on siiski oodatust

suurem (ületab 10% piiri), viidi läbi täiendavad 75 telefoniintervjuud, mille sihtgrupiks

olid ainult nooremate vanusegruppide meessoost esindajad. Juhuvaliku alusel

(kasutades reasammu) eemaldati vastav arv vanemate naissoost esindajate vastuseid

valimist.

Täiendavate telefoniintervjuude puhul kasutati valimi moodustamisel kombineeritud

meetodit, kus:

o reasammu alusel valiti telefoniraamatust nimi;

o juhul kui antud numbril ei olnud võimalik vajaliku sihtgrupi esindajat (nooremate

vanusegruppide meessoost esindajat) kätte saada, sisestati antud perekonnanimi

Interneti andmebaasi 1 182 (mis sisaldab ka mobiiltelefonide numbreid) ning

o helistati läbi kõik vastava perekonnanimega antud maakonna esindajad kuni jõuti

sobiva esindajani.

Vastajate vanuselise ja soolise jaotuse osas seati piiriks 10% vanusegrupi ja soo kohta

(võrreldes Eesti keskmisega).

Vastajate lõplik vanuseline jaotus võrreldes Eesti keskmisega on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Prioriteet 4 vastajate vanuseline jaotus võrreldes Eesti keskmisega

Telefoniintervjuude osalejate vanuseline jaotus võrreldes Eesti keskmisega

VANUS 15-24 25-44 45-64 65-…

Eesti rahvastik (2008) 18% 32% 30% 20%

Uuring 10% 25% 37% 28%

Vahe -8% -8% 8% 8%

Vastajate lõplik sooline jaotus võrreldes Eesti keskmisega on toodud tabelis 9.

Tabel 9. Prioriteet 4 vastajate sooline jaotus võrreldes Eesti keskmisega

Telefoniintervjuudes osalejate sooline jaotus võrreldes Eesti keskmisega

SUGU Mees Naine

Eesti rahvastik (2008) 45% 55%

Uuring 45% 55%

Vahe 0% 0%

Lisaks soo ja vanusega seotud näitajatele lisati küsimustikesse küsimused ka vastajate

koduse keele kohta Vastavaid andmeid võrreldi Eesti keskmise rahvusliku jaotusega.

Võrdluse tulemused on toodud tabelis 10.

25

Tabel 10. Prioriteet 4 vastajate kodune keel võrreldes Eesti keskmisega

Rahvus/ kodune keel

Kokku Eesti Vene Muud

Arv % Arv % Arv % Arv %

Eesti rahvastik

2008 (rahvus) 1 340 935 100 920 885 69 343 568 26 76 482 5

Uuring (kodune

keel) 1000 100 673 67 279 28 48 5

Vahe 0 2 -2 0

Võib öelda, et nii geograafilise jaotuse, soo, vanuse kui koduse keele (rahvuse) osas on

antud uuringu valim Eesti elanikkonna suhtes esinduslik.

Uuringu ankeet koostati lähteraportis paika pandud hindamisküsimuste põhjal ning

kooskõlastati eelnevalt Tellijaga.

Iga maakonna kohta koostati eraldi küsimustik, kus küsiti vastajate hinnanguid 5 Tellija

poolt valitud projekti osas maakonna ettevõtlus- ja elukeskkonnale.

Küsimused ühe projekti osas olid järgnevad:

o „Kas antud projekt suurendas Teie hinnangul … maakonna atraktiivsust

elukeskkonnana?“

a. Jah

b. Ei

c. Ei oska öelda

d. Ei ole projektiga kursis

o „Kas antud projekt suurendas Teie hinnangul … maakonna atraktiivsust

ettevõtluskeskkonnana?“

a. Jah

b. Ei

c. Ei oska öelda

d. Ei ole projektiga kursis

Küsimustikus küsiti ettevõtlus- ja elukeskkonna osas hinnanguid eraldi, kuid arvestades

indikaatori sõnastust läksid indikaatori saavutusmäära arvestamisel positiivsena arvesse

vaid need vastused, kus vastaja oli vähemalt ühe projekti osas positiivse hinnangu

andnud nii ettevõtlus- kui elukeskkonna atraktiivsuse kasvule.

Projektide nimekirja (5 projekti iga maakonna kohta) pani kokku ning edastas uuringu

läbiviijale Tellija. Vastavate projektide nimekiri maakondade lõikes on toodud käesoleva

aruande lisas 8.

Näidisankeet Harju maakonna osas on toodud käesoleva aruande lisas 9.

26

3. Saavutusmäärade analüüs vastavalt uuringutulemustele

3.1 Prioriteet 1 „Inimressursi arendamine“ mõjuindikaatori

saavutusmäär

Prioriteet Mõjuindikaator Mõõtühik Planeeritud

saavutustase RAK-s

1. prioriteet –

Inimressursi

arendamine

Loodud ja säilitatud

töökohad (neto) 12

kuud peale projekti

lõppu

Arv 2000

Prioriteedi „Inimressursi arendamine“ mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12

kuud peale projekti lõppu“ planeeritud saavutustasemeks oli RAK-s määratud 2000 loodud ja

säilitatud töökohta. Tabelis 11 on toodud mõjuindikaatori saavutustase alameetmete kaupa.

Meetme 1.1 puhul on mõistlik suhtuda säilitatud töökohtade saavutusmäära ettevaatlikult, kuna

antud näitajat märgiti vaid ühe projekti puhul. Loodud töökohad puuduvad antud meetme

raames täielikult. Summaarselt on kõige olulisem mõju töökohtade loomisele ja säilitamisele

ootuspäraselt alameetmel 1.2.1 „Koolitustoetus” (809 loodud ja 565 säilitatud töökohta).

Üsna palju loodi töökohti ka meede 1.3 – „Võrdsed võimalused tööturul” puhul (kokku 214).

Viimase puhul loodi töökohti eelkõige juhul kui projektid osalenud töötud alustasid ettevõtlusega

(projektide raames pakuti töötutele ettevõtluse valdkonna koolitusi ning ettevõtlusega alustamise

toetust). Siiski tuleb antud meetme puhul indikaatori saavutusmäära suhtuda ettevaatusega,

sest saavutusmäär tugineb projektijuhtide hinnangutel, kellel otsene kokkupuude projekti

sihtgrupiga peale projekti lõppu sageli puudub ning seega ei pruugi projekti esindajate

hinnangud töökohtade eksisteerimise osas 12 kuud hiljem olla realistlikud. Viimase meetme

osas eemaldati tulemuste usaldusvääruse tagamiseks ning mõjuindikaatori saavutusmäära

ülehindamise vältimiseks valimist kolm projekti, mille keskmine loodud töökohtade arv oli

märgitud keskmisest 20 kuni 28 korda suurem.

Tabel 11. Prioriteet 1 raames loodud ja säilitatud töökohad, mis olid alles ka 12 kuud hiljem

(Ala)-meed

e

Projektide arv

Vastamise määr

Loodud töökohad neto Säilitatud töökohad neto

Kokku sh

naistele

Naistele loodud

töö-kohtade osakaal kõigist loodud

töö-kohtadest

Kokku sh

naistele

Naistele säilitatud

töö-kohtade osakaal kõigist

töö-kohtadest

1.1 Valim 6

50% 0,00 0,00

* 1,50 1,50

100% Üldkogum 12 0,00 0,00 3,00 3,00

1.2.1 Valim 673

35% 281,41 145,29

52% 196,52 80,53

41% Üldkogum 1 935 809,11 417,74 565,03 231,54

1.3 Valim 29

49% 105,30 67,08

64% 28,17 22,17

79% Üldkogum 59 214,24 136,47 57,31 45,10

Prioriteet 1 raames loodud ja säilitatud töökohad kokku Loodud ja säilitatud

töökohad

27

Kokku sh

naistele

Naistele loodud ja säilitatud

töö-kohtade osakaal kõigist

töö-kohtadest

1 649 834 51%

*väärtus puudub

(Ala)meetmete numbrid ja nimed:

1.1 – „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav

haridussüsteem”;

1.2.1 – „Koolitustoetus”;

1.3 – „Võrdsed võimalused tööturul”.

Eriti selgelt hakkab kontrast meetmete vahel silma siis kui vaadata loodud töökohti (neto) ühe

projekti kohta alameetmete kaupa (vt joonis 2). Meetme 1.3 raames loodud töökohtade arvuks

ühe projekti kohta on 3,63. Juhul kui valimisse oleks jäetud ülalmainitud kolm projekti, oleks

vastav näitaja 10,17.

Joonis 2. Prioriteet 1 raames loodud ja 12 kuud hiljem eksisteeriva töökohad (neto) ühe projekti kohta alameetmete kaupa (alameetme nime järel sulgudes on vastuste arv)

Vaadates tühikoormuse osakaalu loodud (bruto) töökohtadest, on tulemused ootuspärased (vt

joonis 3). Kuna meede 1.3 projektide kasusaajad (erinevalt meede 1.2.1-st) ei ole projekte

rakendavad organisatsioonid ise, vaid töötud, kellele pakutakse teenuseid, siis on ka

tühikoormuse osakaal antud projektide puhul madalam. Juhul kui projektid ei oleks rahastust

saanud, siis ei oleks enamik rakendajaid suure tõenäosusega projekte ellu viinud. Meede 1.2.1

– „Koolitustoetus” puhul on kasusaajateks üldjuhul aga projekte rakendavad organisatsioonid

ning seetõttu oleks ettevõtted suure tõenäosusega ka ise vastavaid tegevusi ellu viinud. Kui

28

meede 1.3 puhul on tühikoormuse osakaal 21,12%, siis meede 1.2.1 puhul on vastav näitaja üle

kahe korra suurem (51,27%).

Joonis 3. Tühikoormuse osakaal kõigist loodud bruto töökohtadest prioriteet 1 raames Vaadates säilitatud töökohtade arvu (neto) ühe projekti kohta alameetmete kaupa (vt joonis 4)

on tulemused loodud töökohtadega võrreldes märgatavalt ühtlasemad. Meede 1.3 – „Võrdsed

võimalused tööturul” puhul on vastav näitaja teistest projektidest küll mõnevõrra suurem, kuid

jääb siiski alla 1 (täpsemalt 0,97). Antud meetme raames põhjendasid projektide esindajad

töökohtade säilitamist eelkõige olukorraga, kus piirkonna tööjõupuudus oli nii suur, et kui projekti

raames ei oleks töötuid välja õpetatud ning vastavatesse ettevõtetesse tööle suunatud, siis

oleksid ettevõtted tööjõupuudusel vastavad töökohad üldse kaotanud. Meede 1.2.1 ning 1.1

puhul on tulemused ühe projekti kohta ootuspäraselt madalad.

Joonis 4. Prioriteet 1 raames säilitatud ja 12 kuud hiljem eksisteeriva töökohad (neto) ühe projekti kohta alameetmete kaupa (alameetme nime järel sulgudes on vastuste arv)

29

Vaadates tühikoormuse osakaalu kõigist säilitatud bruto töökohtadest (vt joonis 5) on tulemused

ootuspärased – meetme 1.2.1 – „Koolitustoetus” puhul, kus kasusaajateks on projektide

rakendajad ise, on tühikoormuse osakaal teistest meetmetest oluliselt suurem (59,85%). Meede

1.1 puhul on vastav näitaja 25,08% ning meede 1.3 puhul vaid 2,87%.

Joonis 5. Tühikoormuse osakaal kõigist säilitud bruto töökohtadest alameetmete kaupa prioriteet 1 raames

Uuringu raames paluti meede 1.2.1 projektide esindajatel välja tuua ka töökohad, mis

struktuuritoetuse tulemusel kaotati. Töökohtade kaotamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus

ettevõtte tööd muudeti projekti tulemusel nii palju efektiivsemaks, et antud töö sai ära teha

väiksema hulga inimestega ning seega vähenes tööjõuvajadus. Selgus, et meede 1.2.1 raames

kaotati kokku 41 töökohta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et prioriteet 1 mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ saavutusmäär 31.10.2008 seisuga vastavalt uuringu

tulemustele on 1 649 loodud ja säilitatud töökohta neto (vt tabel 12).

Uuringu raames oli võimalik mõjuindikaatori saavutustase välja selgitada 2 006 projekti raames.

Vastavalt rakendusüksuselt (EAS) ning struktuurifondide kodulehelt (www.struktuurifondid.ee)

märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on lõpetatud ja lõpetamata projektide summa antud

prioriteedi raames kokku 2 518. Kui korrutada alameetmete kaupa antud näitaja vastava

alameetme projektide koguarvuga ning seejärel saadud tulemused summeerida, saame

prioriteedi eeldatavaks lõplikuks saavutusmääraks 2 206 loodud ja säilitatud töökohta.

Sega võib eeldada, et indikaatori planeeritud saavutustase saavutatakse ning võimalik, et

ületatakse.

http://www.struktuurifondid.ee/

30

Tabel 12. Mõjuindikaatori saavutustase uuringu lähtekuupäeva seisuga prioriteet 1 raames

Prioriteet Mõjuindikaator

Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

1. prioriteet –

Inimressursi

arendamine

Loodud ja

säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud

peale projekti

lõppu

2 000 1 649 2 206

*Tegemist on saavutustaseme prognoosiga, mis põhineb seisuga 31.10.2007 lõppenud projektide

saavutustasemete üldistamisel kõigile programmperioodi 2004-2006 projektidele.

31

3.2 Prioriteet 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime“ mõjuindikaatorite

saavutusmäärad

3.2.1 Mõjuindikaator „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

Prioriteet Mõjuindikaator Mõõtühik

Planeeritud

saavutustase

RAK-s

2. prioriteet –

Ettevõtluse

konkurentsivõime



kuud peale projekti

lõppu

Arv 5 640 sh 50% naistele

2. prioriteedi „Ettevõtluse konkurentsivõime“ mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ saavutustasemeks oli RAK-s planeeritud 5 640 loodud ja

säilitatud töökohta (sh 50% naistele).

Vaadates tabelit 13 (vt täiendavalt lisa 1) selgub, et kuna meetmed on oma olemuselt väga

erinevad, siis varieerub olulisel määral ka mõju töökohtadele meetmete lõikes. Mõjuindikaatori

saavutustasemele loodud töökohtade osas on summaarselt kõige olulisemad alameetmed 2.1.4

– „Nõustamistoetus” (645 loodud töökohta), 2.2.5 – „Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise

toetus” (555 loodud töökohta) ja 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus” (388 loodud

töökohta). Säilitatud töökohtade osas on ülekaalukalt kõige olulisem alameede 2.2.5 –

„Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus” (537 säilitatud töökohta).

Vaadates naistele loodud töökohtade osakaalu kõigist loodud töökohtades tuleb selgelt välja

alameede 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus”, mille uuringusse kaasatud kolme projekti

puhul olid kõik loodud töökohad suunatud naistele. Kuna turismisektoris on naissoost töötajad

ülekaalus, siis ei ole antud tendents üllatav. Teiseks tulevad välja ekspordiplaani koostamisele

ja elluviimisele suunatud alameetmed (2.1.21 ja 2.1.22), kus naistele loodud töökohti on kõigist

töökohtades vastavalt 63% ja 66%.

Säilitatud töökohtadest olid naistele suunatud töökohad ülekaalus alameetmete 2.4.132 –

„Turismi tootearendustoetus” (72%), 2.2.5 – „Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus”

(68%), 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus” (63%) ning 2.1.22 – „Ekspordiplaani

koostamine” (54%) raames.

32

Tabel 13. Prioriteet 2 raames loodud ja säilitatud töökohad, mis olid alles ka 12 kuud hiljem

* Väärtus puudub

Alameetmete numbrid ja nimed:

2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus”;

2.1.4 – „Nõustamistoetus”;

2.1.21 – „Ekspordiplaani elluviimine”;

2.1.22 – „Ekspordiplaani koostamine”;

2.2.5 – „Ettevõtluse Infrastruktuuri arendamise toetus”;

2.3.11 – „Ettevõtlusinkubatsiooni programm”;

2.3.61 – „T&A toetamine eeluuring”;

2.3.62 – „T&A toetamine rakendusuuring”;

2.4.131 – „Turismi turundustoetus”;

2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus”.

Vaadates loodud ja 12 kuud hiljem olemasolevate töökohtade osakaalu ühe projekti kohta

alameetmete kaupa (vt joonis 6), tuleb selgelt välja alameetme 2.2.5 – „Ettevõtluse

infrastruktuuri toetus” oluline roll töökohtade loomisel (3,68 loodud töökohta ühe projekti kohta).

Antud tendents oli ootuspärane, kuna alameede oli otseselt suunatud ettevõtete

tegevuskeskkonna parandamisele ning vajaliku kaasaegse infrastruktuuri soetamisele, mis

33

võimaldas ettevõtete tegevusvaldkondi laiendada ning tootmismahtusid suurendada. Kuna

antud alameetme sihtgrupiks olid enamikul juhtudel tootmisettevõtted, siis oli ka ühe projekti

tulemusel loodud ettevõtete arv võrreldes teenindussektori ettevõtetele suunatud meetmega (nt

turismimeetmed) ootuspäraselt suurem. Kõigi teiste alameetmete mõju töökohtade loomisele

ühe projekti kohta oli märgatavalt madalam.

Alameetme 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus” raames loodi ühe projekti kohta keskmiselt

1,71 töökohta. Kuna tegemist on teenindussektori ettevõtetele suunatud meetmega, siis oli

loodud ettevõtete väiksem arv ühe projekti kohta võrreldes ettevõtluse infrastruktuuri toetusega

oodatav. Alameetmete 2.3.62 – „Teadus- ja arendustegevuse toetamise rakendusuuring” ning

2.1.21 – „Ekspordiplaani elluviimine” üsna oluline roll töökohtade loomisel (vastavalt 1,37 ning

1,28 töökohta ühe projekti kohta) oli samuti ootuspärane, kuna ka antud meetmed on otseselt

suunatud ettevõtete arendamisele ja tegevuste laiendamisele läbi ekspordimahtude

suurendamise, tootearenduse jne.

Joonis 6. Prioriteet 2 raames loodud ja 12 kuud hiljem olemasolevate töökohtade arv (neto) ühe projekti kohta (alameetme nime taga sulgudes on toodud vastanud projektide arv). Nn „nõustamise“ tüüpi toetuste (nagu ekspordiplaani koostamine, nõustamistoetus ja T&A

eeluuring) suhteliselt madal roll töökohtade loomisel kordub, kuna sageli on antud tüüpi

tegevuste seos töökohtade loomisega kaudne (või ilmneb alles pikemal ajaperioodil), kuid

alameetme 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus” suhteliselt tagasihoidlik roll (vaid 0,81

loodud töökohta ühe projekti kohta) oli mõneti üllatav. Ilmselt võib antud tendentsi seletada

asjaoluga, et alustavad ettevõtted on töötajate arvu poolest üldjuhul väga väikesed ning toetuse

abil ellu viidud tegevuste mõju töökohtade loomisele võis kohati samuti olla kaudne.

Alameetmete 2.3.11 ning 2.4.131 projektide raames töökohti ei loodud ning seetõttu ei ole nad

ka tabelis kajastatud.

Kui vaadata tühikoormuse osakaalu kõigist loodud töökohtadest (vt joonis 7) tuleb selgelt välja

alameetme 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus” tühikoormuse oluline osakaal kõigist loodud

töökohtadest (77% märgitud töökohtadest oleks loodud ka ilma toetuse abita). Olulise

tühikoormusega on ka alameede 2.1.21 – „Ekspordiplaani elluviimine” (63%). Antud

34

alameetmete puhul võib tühikoormuse suurt osakaalu seletada ilmselt aspektiga, et tegemist on

ettevõtete arengule äärmiselt oluliste tegevustega (turismitoodete väljatöötamine, ekspordi

suurendamine) ning seetõttu oleksid ettevõtted ka ilma struktuuritoetuseta olnud sunnitud antud

investeeringud tegema. Ülejäänud alameetmete raames jääb tühikoormuse osakaal alla 50%.

Joonis 7. Tühikoormuse osakaal kõigist loodud bruto töökohtadest alameetmete kaupa

prioriteet 2 raames

Uurides säilitatud töökohtade arvu (neto) ühe alameetme projekti kohta (vt joonis 8)

domineerivad suure säilitatud töökohtade osakaaluga kaks alameedet: 2.4.132 – „Turismi

tootearendus” (3,71 säilitatud töökohta ühe projekti kohta) ning 2.2.5 – „Ettevõtluse

infrastruktuuri toetus” (3,55 säilitatud töökohta ühe projekti kohta). Antud tendents on

ootuspärane, kuna ka loodud töökohtades mängisid kaks toodud meedet kõige olulisemat rolli.

Veidi üllatav on säilitatud töökohtadest alameetme 2.1.21 – „Ekspordiplaani elluviimine” väga

madal säilitatud töökohtade osakaal ühe projekti kohta. Ühest küljest mõjutab neto töökohtade

arv antud alameetme raames loodud töökohtade seas väga suur tühikoormus (55% - vt joonis 9)

ning teisalt võib eeldada, et ulatusliku eksporditegevuse käivitamine ettevõttes tähendab pigem

tootmismahtude kasvu kui olemasolevate tootmismahtude säilitamist ning seega mängib see

olulisemat rolli töökohtade loomisel kui säilitamisel.

Tühikoormuse osakaal säilitatud töökohtadest (vt joonis 9) on sarnane tühikoormusele loodud

töökohtadest. Suure tühikoormusega domineerivad taas alameetmed 2.4.132 – „Turismi toote-

arendustoetus” ning 2.1.21 – „Ekspordiplaani elluviimine” (mõlemal juhul 55% kõigist märgitud

töökohtadest). Ülejäänud alameetmete tühikoormuse osakaal säilitatud töökohtadest jääb alla

50%.

35

Joonis 8. Prioriteet 2 raames säilitatud ja 12 kuud hiljem olemasolevate töökohtade arv (neto) ühe projekti kohta (alameetme nime taga sulgudes on toodud vastanud projektide arv).

Joonis 9. Tühikoormuse osakaal kõigist säilitatud bruto töökohtadest alameetmete kaupa prioriteet 2 raames Küsimustikus paluti vastajatel märkida ka struktuuritoetuse abil kaotatud töökohad (nt olukorras,

kus ettevõtte tööd muudetakse projekti tagajärjel efektiivsemaks ning seetõttu väheneb ka

vajadus tööjõu järele). Kaotatud töökohti neto toodi välja vaid järgnevate alameetmete osas:

2.1.4 – „Nõustamistoetus”, 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus” ning 2.2.5 – „Ettevõtluse

infrastruktuuri arendamise toetus”. Ülekaalukalt kõige olulisem roll oli töökohtade kaotamisel

alameetmel 2.1.4 – „Nõustamistoetus” (83 kaotatud töökohta). Antud tendents on ootuspärane,

kuna antud toetuse abil toimus näiteks ettevõtete ümberstruktureerimine ning tootmise

efektiivsemaks muutmine. Mõneti üllatav oli see, et ka alameetme 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate

starditoetus” raames kaotati töökohti.

36

Tabel 14. Struktuuritoetuse toel kaotatud töökohad neto prioriteet 2 raames

Alameede Projektide

arv Vastamise

määr

Kaotatud töökohad neto

Kokku sh

naistele

Kaotatud naiste

töökohtade osakaal kõigist loodud

töökohtadest

2.1.3 Alustavate ettevõtjate starditoetus

Valim 132 28%

1,28 0,89 70%

Üldkogum 478 4,64 3,22

2.1.4 Nõustamistoetus Valim 168

21% 16,97 5,00

29% Üldkogum 818 82,63 24,35

2.2.5 Ettevõtluse Infrastruktuuri arendamise toetus

Valim 50

33%

2,89 1,45

50% Üldkogum 151 8,73 4,38

Prioriteet 2 raames kaotatud töökohad kokku

Kaotatud töökohad

Kokku sh

naistele

Kaotatud naiste

töökohtade osakaal kõigist

töökohtadest

96 32 33%


(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ saavutusmäär 31.10.2008 seisuga on 2 871 loodud ja

säilitatud töökohta neto, sh 48 % naistele (vt tabel 15).


Vastavalt rakendusüksuselt (EAS) märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on lõpetatud ja

lõpetamata projektide summa antud prioriteedi raames kokku 2 641. Kui korrutada alameetmete

kaupa antud näitaja vastava alameetme projektide koguarvuga ning seejärel saadud tulemused

summeerida, saame prioriteedi eeldatavaks saavutusmääraks kõigi projektide osas 4 039

loodud ja säilitatud töökohta. Tegemist on lihtsustatud tulemusega, kuid võime siiski

järeldada, et seatud saavutusmäära (5 640 loodud ja säilitatud töökohta) täitmine võib kujuneda

problemaatiliseks. Naiste osakaalu - 50% - saavutamine kõigist loodud ja säilitatud töökohtadest

on aga realistlik.



Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

2. prioriteet-

Ettevõtluse

konkurentsivõime

Loodud ja

säilitatud

töökohad (neto)

12 kuud peale

projekti lõppu

5 640 sh 50%

naistele

2 871 sh 48%

naistele

4 039 sh 48%

naistele



37

3.2.2 Mõjuindikaator „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

2. prioriteet – Struktuurifondide

toetusel loodud ja 18

kuud hiljem tegutsevad

uued ettevõtted

Arv 400

2. prioriteedi „Ettevõtluse konkurentsivõime“ mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud

ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ saavutusmääraks oli RAK-s planeeritud 400 uut

ettevõtet. Tabelis 16 on toodud prioriteet 2 alameetmete raames loodud ning 18 kuud hiljem

tegutsevad ettevõtted uuringu lähtekuupäeva 31.10.2008 seisuga. Kokku oli 30.04.2007 (ehk 18

kuud enne uuringu lähtehetke) seisuga lõppenud 1 366 projekti, kellest antud küsimustikule

vastas 323. Prioriteedi vastamise määr oli 24% üldkogumist.

Tabel 16. Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem eksisteerivad ettevõtted prioriteet

2 raames

Alameede

Üldkogum - lõppenud projektide

arv seisuga 30.04.2007

Valim Vastamise

määr

Valimisse kuuluvate projektide

seas loodud ettevõtted

neto

Üldkogumisse kuuluvate

projektide seas loodud

ettevõtted neto (31.10.2008

seisuga)

2.1.3 Alustavate ettevõtjate starditoetus

362 99 27% 42,63 155,88

2.1.4 Nõustamistoetus

790 155 20% 30,93 157,64

2.2.5 Ettevõtluse Infrastruktuuri arendamise toetus

115 41 36% 6,39 17,92

2.3.61 T&A toetamine, eeluuring

71 19 27% 1,35 5,04

2.3.62 T&A toetamine, rakendusuuring

15 5 33% 2,01 6,03

2.4.131 Turismi turundustoetus

4 1 25% 0,00 0,00

2.4.132 Turismi tootearendustoetus

9 3 33% 1,00 3,00

Prioriteet 2 kokku 1366 323 24% 84 357

Andmetest selgub, et kuna alameetmed on väga erinevad ning erineva kogumahuga, siis

varieerub oluliselt ka mõju töökohtadele alameetmete lõikes. Summaarselt kõige olulisema

mõjuga töökohtade loomisele on kaks alameedet – 2.1.4 – „Nõustamistoetus” ning 2.1.3 –

„Alustava ettevõtja starditoetus”. Kõik ülejäänud meetmed on oluliselt väiksema summaarse

mõjuga. Kokku loodi valimisse kuuluvate projektide raames 84 uut ettevõtet, mis tegutsesid ka

38

18 kuud hiljem. Üldkogumile teisendatult teeb see indikaatori saavutusmääraks seisuga

31.10.2008 prioriteet 2 osas 357 loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevat ettevõtet.

Jagades valimisse kuuluvate alameetme raames loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevate

ettevõtete arvu (neto) kõigi valimisse kuuluvate projektide arvuga – saame koefitsiendi, mis

näitab alameetme ühe projekti kohta loodud ettevõtete arvu. Võrreldes saadud koefitsiente

alameetmete kaupa (vt joonis 11) tuleb selgelt välja, et sisuliselt on kõige olulisema mõjuga

ettevõtete loomisele (ühe projekti kohta) alameede 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus”

(0,43 ettevõtet ühe projekti kohta) ning alameede 2.3.62 – „Teadus ja arendustegevuse

toetamise rakendusuuringud” (0,40 ettevõtet ühe projekti kohta). Viimasesse tuleks siiski

suhtuda ettevaatlikult, kuna valimisse kuulus vaid viis projekti. Üsna olulise kaaluga ühe projekti

kohta on alameede 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus” (0,33 loodud ettevõtet ühe projekti

kohta), kuid ka sellesse näitajasse tuleb suhtuda skeptiliselt, sest valimisse kuulus vaid 3

projekti. Antud kolme alameetme teistest oluliselt suurem roll (ühe projekti kohta) ettevõtete

loomisel on ootuspärane, kuna antud meetmed on oma olemuselt otseselt suunatud uute

ettevõtete loomisele.

Alameetme 2.4.131 – „Turismi turundustoetus” vastav näitaja on 0 ning seetõttu ei ole seda ka

joonisel kajastatud.

Joonis 11. Prioriteet 2 raames ühe projekti kohta keskmine loodud ja 18 kuud hiljem

tegutsevate ettevõtete (neto) arv alameetmete kaupa (meetme nime taga sulgudes on toodud

vastanud ettevõtete arv)

Vaadates tühikoormuse osakaalu7 kõigist projektide raames loodud ja 18 kuud hiljem

tegutsevatest ettevõtetest alameetmete kaupa (vt joonis 12) selgub, et kõige suurem

tühikoormuse osakaal alameetme raames loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevate ettevõtete

(bruto) kohta on alameetmel 2.2.5 – „Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetus”. Antud

7 Tühikoormuse osakaal on leitud järgnevalt: alameetme summaarne tühikoormus*100%/alameetme

raames loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad ettevõtted bruto

39

alameetme puhul oleks koguni ~62% projektidest (mille puhul toodi välja olulist rolli ettevõtte

käivitamisel ning ettevõte tegutses ka seisuga 30.04.2007) ellu viidud ka ilma struktuurifondide

toetuseta. Antud näitaja on ilmselt seletatav aspektiga, et infrastruktuuri arendamine (nt vee- ja

kanalisatsioonitrasside ehitamine, laadimisplatside rajamine jne) on ettevõtete igapäevase

tegutsemise seisukohalt möödapääsmatu ning seetõttu oleks ettevõtted igal juhul pidanud need

investeeringud sarnases mahus ellu viima ka ilma struktuuritoetuseta.

Järgnevate nelja alameetme puhul oli vastav näitaja suhteliselt võrdne jäädes vahemikku 55%-

49%: 2.3.61 – „Teadus- ja arendustegevuste toetamise eeluuring”8, 2.1.4 – „Nõustamistoetus”,

2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus” ning 2.1.3 – „Alustavate ettevõtjate starditoetus”. Kui

ülejäänud kolme alameetme puhul võib suhteliselt suurt tühikoormuse osakaalu seletada

projektide suhteliselt väikese mahuga (seega oleksid ettevõtted suure tõenäosusega vastavad

vahendid vajaduse korral leidnud ka ise), siis turismi tootearenduse alameetme puhul võiks

tendentsi seletada sarnaselt infrastruktuuri toetusega projekti tegevuste äärmiselt olulise rolliga

ettevõtte arengus (nt majutus- ja konverentsihoonete ehitamine, turismiatraktsioonide loomine

jne).

Teistest oluliselt madalam oli tühikoormuse osakaal loodud ettevõtetest alameetme 2.3.62 –

„Teadus – ja arendustegevuse toetamise rakendusuuring”9 puhul - 33%. Antud tendents on

seletatav asjaoluga, et antud alameetme projektid on väga ressursimahukad ning seetõttu ei ole

organisatsioonid sageli võimelised projekte ilma toetuseta ellu viima.

Joonis 12. Prioriteet 2 raames tühikoormuse osakaal kõigist projektide raames loodud ja 18

kuud hiljem tegutsevatest ettevõtetest

8 Eeluuring on uuring, mille eesmärk on valmistada ette rakendusuuringute või tootearenduse alast

tegevust. 9 Rakendusuuringud on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et

kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid.

40

Uuringu raames paluti ettevõtete esindajatel hinnata ka toetuse mõju ettevõtte edasisele

tegutsemisele (vt joonis 13). Küsimus oli järgnev:

„Kui suurt mõju avaldas eraldatud toetus ettevõtte edasisele tegutsemisele?“

4 – väga suurt

3 – pigem suurt

2 – pigem vähest

1 – mõju puudus

999 – ei oska öelda

Vaadates keskmiseid hinnanguid toetuse mõjule alameetmete kaupa selgub, et keskmiselt

kõige kõrgema hinde (3,67) sai alameede 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus”. Antud

näitajasse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt, kuna vastuseid laekus antud alameetme osas vaid

kolme projekt kohta. Oluliseks peeti ettevõtte edasisel tegutsemisel ka alameetme 2.1.3 –

„Alustavate ettevõtjate starditoetus” (keskmine hinnang 3,22) ning 2.2.5 – „Ettevõtluse

infrastruktuuri arendamise toetus” (3,0) projektide mõju ettevõtete edasisele tegutsemisele.

Keskmiseks hindeks 3,0 sai ka alameede 2.4.131 – „Turismi turundustoetus”, kuid kuna antud

alameetme raames vastas vaid ühe projekti esindaja, siis ei pruugi vastus olla usaldusväärne.

Vähemolulised ettevõtte edasise tegutsemise aspektist olid alameetmete 2.1.4 –

„Nõustamistoetus” (keskmine hinnang 2,77) ning 2.3.31 – „T&A toetamise eeluuring” (keskmine

hinnang 2,47) raames eraldatud toetused.

Joonis 13. Prioriteet 2 raames projekti esindajate keskmised hinnangud toetuse mõjule (skaalal

1-4) ettevõtte edasisel tegutsemisel alameetmete kaupa (n=313). Keskmise arvestamisel ei ole

kaasatud vastuseid „Ei oska öelda“.

41

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18

kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ saavutusmäär seisuga 31.10.2008 on 357

ettevõtet (vt tabel 17). Siiski tuleb väljaselgitatud mõjuindikaatori saavutusmäära suhtuda

mõningase ettevaatusega, kuna likvideeritud ettevõtete vastamise määr võis tegutsevatest

ettevõtetest olla mõnevõrra madalam. Seega võib saavutusmäär olla pigem üle- kui alahinnatud.

Käesoleva uuringu raames oli saavutustaset vastavates alameetmetes võimalik mõõta (olid

sobivas ajaraamistikus) kokku 1 366 projekti puhul. Rakendusüksuse (EAS) andmetel oli 2009.

aasta märtsi seisuga vastavates alameetmetes kokku 2 378 projekti (lõppenud ja lõpetamata

projektide summa, mis ei sisalda katkestatud projekte).

Kui korrutada alameetmete kaupa uuringu raames saadud keskmine ettevõtete arv ühe projekti

kohta (neto) antud alameetme projektide koguarvuga programmperioodil 2004-2006 ning

tulemused summeerida, võime prognoosida, et prioriteet 2 lõplik saavutusmäär antud

mõjuindikaatori osas on eeldatavalt 644 ettevõtet10. Tegemist on lihtsustatud üldistusega,

kuid võib siiski eeldada, et RAK-s määratletud indikaatori saavutusmäär ületatakse.



Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

2. prioriteet-

Ettevõtluse

konkurentsivõime

Struktuurifondide

toetusel loodud ja

18 kuud hiljem

tegutsevad uued

ettevõtted

400 357 644



10

Antud saavutusmäärale võivad lisanduda veel alameetme 2.3.11 – „Ettevõtlusinkubatsiooni programm” inkubatsioonitegevusele (mitte eeluuringutele) suunatud projektide raames loodud ettevõtted, mille saavutusmäära ei olnud käesoleva uuringu raames võimalik hinnata (kuna sobivas ajaraamistikus vastavad projektid puudusid).

42

3.3 Prioriteet 3 „Põllumajandus, kalandus ja maaelu“ mõjuindikaatorite saavutusmäärad

3.3.1 Mõjuindikaator „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja maaelu



kuud peale projekti

lõppu

Arv 1 170 sh 60% naistele

Prioriteet 3 „Põllumajandus, kalandus ja maaelu“ mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad

(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ planeeritud saavutustasemeks oli RAK-i järgi 1 170 loodud

ja säilitatud töökohta ( sh 60% naistele).

Tabelis 18 (vt täiendavalt lisa 2) on toodud väljaselgitatud mõjuindikaatori saavutusmäärad

kõikide vaadeldavasse perioodi mahtunud projektide osas alameetmete lõikes. Selgelt tuleb

välja, et kuna alameetmed on oma olemuselt väga erinevad, siis on ka loodud ja säilitatud

töökohtade arv alameetmeti väga erinev.

Töökohtade loomisele on summaarselt kõige olulisem mõju meetmetel 3.1 – „Investeeringud

põllumajandustootmisse” (166 töökohta) ning 3.2 – „Põllumajandustoodete töötlemise ja

turustamise parandamise investeeringutoetus” (148). Töökohtade säilitamisele on summaarselt

kõige olulisem mõju samuti meetmel 3.1 – „Investeeringud põllumajandustootmisse” (589

töökohta) ning alameetmel 3.8.2 – „Nõuandetoetus” (243 töökohta).

Ettevõtete esindajatel paluti loodud ja säilitatud töökohad naiste ja meeste osas eraldi välja

tuua. Naistele loodud töökohtade osakaal on kõige suurem (ala)meetmete 3.5 – „Külade

taastamine ja arendamine” (83%), 3.8.4 – „Maakondliku infopäeva korraldamine” (65%) ning

3.8.1 – „Nõuandekeskuse starditoetus” (63% raames). Naistele säilitatud töökohtade osakaal oli

kõige suurem (ala)meetmete 3.5 – „Külade taastamine ja arendamine” (63%) ning 3.11.1 –

„Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetus” raames.

43

Tabel 18. Struktuurifondide abil loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud hiljem prioriteet 3

raames, valimi ja üldkogumi lõikes

(Ala)-meede

Projektide arv üld-kogumis

Vasta-mise määr

Loodud töökohad neto Säilitatud töökohad neto

Kokku sh

naistele

Naistele loodud töö-

kohtade osakaal kõigist

loodud töö-kohtadest

Kokku sh

naistele

Naistele säilitatud

töökohtade osakaal

kõigist töö-kohtadest

3.1 612 26% 165,70 86,78 52% 588,93 258,79 44%

3.2 53 25% 148,28 82,72 56% 25,52 7,65 30%

3.3 88 52% 76,43 41,13 54% 25,52 7,65 30%

3.4 24 29% 0,00 0,00 * 1,17 0,00 0%

3.5 255 27% 28,56 23,61 83% 19,85 12,57 63%

3.7.1 56 39% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

3.7.2 184 30% 3,75 0,00 0% 0,00 0,00 *

3.7.3 15 60% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

3.7.4 1 100% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

3.7.5 9 56% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

3.8.1 12 33% 11,25 7,11 63% 6,00 3,00 50%

3.8.2 700 26% 24,79 3,68 15% 243,47 67,54 28%

3.8.3 28 21% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

3.8.4 160 23% 15,07 9,78 65% 8,89 4,44 50%

3.10 36 33% 14,10 1,08 8% 21,69 2,16 10%

3.11.1 13 23% 58,63 32,50 55% 22,71 13,00 57%

3.11.2 20 40% 9,03 2,70 30% 7,23 1,80 25%

3.11.3 6 33% 10,83 4,35 40% 8,67 0,00 0%

3.11.4 24 25% 26,44 0,00 0% 18,44 0,00 0%

3.12.2 20 50% 0,00 0,00 * 0,00 0,00 *

Prioriteet 3 raames loodud ja säilitatud töökohad kokku


Kokku sh

naistele

Naistele loodud ja säilitatud

töökohtade osakaal

kõigist töö-kohtadest

1 591 674 42%

*Väärtus puudub

44

Alameetmete numbrid ja nimed: 3.1 – „Investeeringud põllumajandustootmisse”; 3.2 – „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus”; 3.3 – „Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas”; 3.4 – „Integreeritud maaparandus”; 3.5 – „Külade taastamine ja arendamine”; 3.7.1 – „Kahjustatud metsa taastamine”; 3.7.2 – „Noorendiku hooldamine”; 3.7.3 – „Metsahooldustehnika ja taimekaitsevahendite soetamine”; 3.7.4 – „Metsaühistu toetamine”; 3.7.5 – „Arendusprojektide elluviimine”; 3.8.1 – „Nõuandekeskuse starditoetus”; 3.8.2 – „Nõuandetoetus”; 3.8.3 – „Üleriigilise infopäeva korraldamine”; 3.8.4 – „Maakondliku infopäeva korraldamine”; 3.10 – „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine”; 3.11.1 – „Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetus”; 3.11.2 – „Vesiviljeluse investeeringutoetus”; 3.11.3 – „Kalasadamate moderniseerimine”; 3.11.4 – „Sisevete kalanduse investeeringutoetus”; 3.12.2 – „Uute turgude leidmine”.

Vaadates loodud töökohti (neto) ühe projekti kohta (vt joonis 14) selgub, et kõige olulisem mõju

antud näitajale on alameetmetes 3.11.1 – „Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetus” (ühe

projekti kohta 4,51 töökohta), 3.2 – „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise

parandamise investeeringutoetus” (2,8 töökohta) ning 3.11.3 – „Kalasadamate

moderniseerimine” (1,81 töökohta). Antud tulemus oli ootuspärane, kuna ülalmainitud meetmed

olid otseselt suunatud investeeringute elluviimisele tootmistingimuste parandamiseks ning

tootmismahtude suurendamiseks. Neid meetmeid, mille mõju töökohtade loomisele puudus, ei

ole antud joonisel kajastatud (3.4 – „Integreeritud maaparandus”, 3.7.1 – „Kahjustatud metsa

taastamine”, 3.7.3 – „Metsahooldustehnika ja taimekaitsevahendite soetamine”, 3.7.4 –

„Metsaühistu toetamine”, 3.7.5 – „Arendusprojektide elluviimine”, 3.8.3 – „Üleriigilise infopäeva

korraldamine”, 3.12.2 – „Uute turgude leidmine”).

Tühikoormuse osakaal kõigist märgitud loodud töökohtadest oli kõige suurem meetmel 3.4 –

„Integreeritud maaparandus” (vt joonis 15), kus kõik märgitud töökohad olid tühikoormus (oleks

loodud ka ilma toetuse abita). Tühikoormuse osakaal on märkimisväärselt suur ka alameetme

3.7.2 – „Noorendiku hooldamine” (81%) ning 3.11.3 – „Kalasadamate moderniseerimine puhul”

(60%).

45

Joonis 14. Prioriteet 3 raames loodud töökohad neto ühe projekti kohta (alameetme nime järel sulgudes on toodud vastanud projektide arv)

Joonis 15. Tühikoormuse osakaal kõigist loodud bruto töökohtadest prioriteet 3 raames

46

Vaadates säilitatud töökohtade (neto) arvu ühe elluviidud projekti kohta (vt joonis 16), selguvad

sarnased tendentsid loodud töökohtadega - kõige rohkem töökohti ühe projekti raames on

säilitatud alameetmetes 3.11.1 – „Kala ja vesiviljelussaaduste töötlemise toetus” (1,75 töökohta),

3.11.3 – „Kalasadamate moderniseerimine” (1,45 töökohta) ning 3.1 – „Investeeringud

põllumajandustootmisse” (0,96 töökohta). Antud meetme oluline mõju töökohtade säilitamisele

on ootuspärane, kuna tegemist on projektidega, mille puhul toetatakse otseselt investeeringuid

tootmise mitmekesistamiseks ning laiendamiseks.

Joonis 16. Prioriteet 3 raames säilitatud töökohad neto ühe projekti kohta (alameetme nime järel sulgudes on toodud vastanud projektide arv)

Vaadates tühikoormuse osakaalu säilitatud töökohtadest (bruto) domineerib sarnaselt loodud

töökohtadele meede 3.4 – „Integreeritud maaparandus” (vt joonis 17), mille puhul märgitud

töökohtadest 66% oleks loodud ka ilma toetuse abita. Kõigi teiste (ala)meetmete raames oli

tühikoormuse osakaal kõigist säilitatud töökohtadest oluliselt madalam. Tühikoormuse suur

osakaal antud alameetme puhul on mõneti ootuspärane, kuna maaparandusega seotud

tegevused on põllumajandusega tegelevale ettevõtjale suuresti möödapääsmatud ning seega

oleksid ettevõtjad antud investeeringud teinud suure tõenäosusega ka ilma toetuse abita.

47

Joonis 17. Tühikoormuse osakaal kõigist säilitatud bruto töökohtades prioriteet 3 raames Küsimustik sisaldas küsimusi ka struktuurifondide toetuse toel kaotatud töökohtade osas (nt

seoses ettevõtte töö efektiivistumisega). Vaadates tabelit 19 selgub, et töökohti kaotati prioriteet

3 osas vaid kahe meetme puhul: 3.1 – „Investeeringud põllumajandustootmisse” ning 3.5 –

„Külade taastamine ja arendamine”.

Tabel 19. Kaotatud töökohad prioriteet 3 raames

Meede Projektide

arv Vastamise

määr

Kaotatud töökohad neto

Kokku sh

naistele

Kaotatud naiste

töökohtade osakaal kõigist loodud

töökohtadest

3.1 Investeeringud põllumajandus-tootmisse

Valim 161 26%

44,56 21,66 49%

Üldkogum 612 169,38 82,33

3.5 Külade taastamine ja arendamine

Valim 70 27%

1,00 0,00 0%

Üldkogum 255 3,64 0,00

Prioriteet 3 raames kaotatud töökohad kokku

Kaotatud töökohad

Kokku sh

naistele

Kaotatud naiste

töökohtade osakaal kõigist

töökohtadest

173 82 48%

48

Ülekaalukalt kõige olulisem mõju töökohtade kaotamisele oli meetmel 3.1 – „Investeeringud

põllumajandustootmisesse”. Antud tendents on igati ootuspärane, kuna meede oli otseselt

suunatud investeeringute tegemisele tootmise efektiivsemaks muutmiseks ja kaasajastamiseks,

mis omakorda võib aga vähendada tööjõu vajadust tootmisprotsessis.


(neto) 12 kuud peale projekti lõppu“ saavutusmäär 31.10.2008 seisuga on 1 591 loodud ja

säilitatud töökohta neto, sh 42 % naistele (vt tabel 20).


Vastavalt rakendusüksuselt (PRIA) märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on lõpetatud ja

lõpetamata projektide summa antud prioriteedi vastavate meetmete raames kokku aga 3 776.

Kui korrutada alameetmete kaupa antud näitaja vastava alameetme projektide koguarvuga ning

seejärel saadud tulemused summeerida, saame prioriteedi eeldatavaks lõplikuks

saavutusmääraks kõigi projektide osas 2 172 loodud ja säilitatud töökohta. Seega võib

öelda, et juba praegu on indikaatori saavutusmäär ületatud ning lõplik saavutusmäär võib

ületada planeeritut ligi kahekordselt. Naistele loodud töökohtade osakaal võib aga jääda RAK-s

planeeritust madalamaks.



Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

3. prioriteet –

Põllumajand

us, kalandus

ja maaelu


töökohad (neto) 12 kuud

peale projekti lõppu

1170 sh 60%

naistele

1591 sh 42%

naistele

2 172 sh 42%

naistele



49

3.3.2 Mõjuindikaator „Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja maaelu

Struktuurifondide



uued ettevõtted

Arv 50

Prioriteet 3 „Põllumajandus, kalandus ja maaelu“ mõjuindikaatori „Struktuurifondide toetusel

loodud ja 18 kuud hiljem tegutsevad uued ettevõtted“ planeeritavaks saavutusmääraks oli

vastavalt RAK-le 50 loodud ja tegutsevat uut ettevõtet.

Tabelis 21 on toodud prioriteet 3 raames loodud ning 18 kuud hiljem tegutsevad ettevõtted

uuringu lähtekuupäeva 31.10.2008 seisuga. Kokku oli 30.04.2007 (ehk 18 kuud enne uuringu

lähtehetke) seisuga lõppenud 72 projekti, kellest antud küsimustikule vastas 46. Prioriteedi

vastamise määr oli 64%.

Tabel 21. Struktuurifondide toetusel loodud ja 18 kuud hiljem eksisteerivad ettevõtted prioriteet

3 raames

Meede

Üldkogum - lõppenud projektide

arv seisuga 30.04.2007

Valim Vastamise

määr

Valimisse kuuluvate projektide

seas loodud ettevõtted

neto

Üldkogumisse kuuluvate

projektide seas loodud

ettevõtted neto seisuga

31.10.2008

3.3 Majandustegevuse mitmekesistamine

maapiirkonnas

72 46 64% 10,7 16,75

Prioriteet 3 kokku 72 46 64% 11 17

Küsimustikule vastas kokku 46 ettevõtet, kellest 15 vastas toodud tingimustele (ettevõtte

edasine tegutsemine ei oleks olnud ilma toetuseta võimalik ning ettevõte tegutses seisuga

31.10.2008) – tulemusest lahutati tühikoormus (4,3 ettevõtet) ning saadi valimisse kuuluvate

projektide seas indikaatori saavutusmäär - kokku 11 ettevõtet (neto). Tühikoormuse osakaal

kõigist loodud ettevõtetest oli seega 29%, mis on prioriteet 2 alameetmete vastavatest

näitajatest oluliselt madalam. Teisendades kaalutud keskmise abil valimi saavutusmäära ühe

projekti kohta uuringu üldkogumile saame indikaatori saavutusmääraks (seisuga 31.10.2008)

17 ettevõtet (vt tabel 22).

Käesoleva uuringu raames oli võimalik indikaatori saavutusmäär välja selgitada kokku 72

projekti raames. Rakendusüksuse andmetel oli antud meetmes 2009. aasta märtsi seisuga

lõppenud ning rakendamisel kokku 185 projekti. Korrutades uuringu tulemusel saadud meetme

keskmise loodud ettevõtete arvu ühe projekti kohta (0,23) kõigi projektide arvuga

programmperioodil saame eeldatavaks mõjuindikaatori saavutusmääraks kogu perioodi

50

kohta 43 ettevõtet. Kuna mõjuindikaator võib olla pigem veidi üle- kui alahinnatud, sest

likvideeritud ettevõtete osas oli suure tõenäosusega vastamise määr tegutsevatest ettevõtetest

madalam, siis võib eeldada, et RAK-is planeeritud mõjuindikaatori saavutustase (50 ettevõtet)

võib kokkuvõttes jääda planeeritust madalamaks.



Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja

maaelu

Struktuurifondide

toetusel loodud ja

18 kuud hiljem

tegutsevad uued

ettevõtted

50 17 43



51

3.4 Prioriteet 4 „Infrastruktuur ja kohalik areng“ mõjuindikaatori

saavutusmäär

Prioriteet Mõjuindikaator Mõõtühik Saavutustase RAK-s

4. prioriteet –

Infrastruktuur ja kohalik

areng


kasusaanute seas,

kelle arvates toetatud

füüsilise infrastruktuuri

projektid on tõstnud

nende kodukoha

atraktiivust ettevõtlus-

ja elukeskkonnana

Protsent 65

Käesoleva mõjuindikaatori saavutusmäära hindamiseks viidi läbi Eesti elanikkonna (ehk

kasusaanute) küsitlus. Telefoniküsitluse raames paluti vastajatel hinnata viie füüsilise

infrastruktuuri projekti mõju nende kodumaakonna (ehk kodukoha) atraktiivsusele ettevõtlus- ja

elukeskkonnana. Küsitluses käsitletud viis projekti iga maakonna osas valis välja ning edastas

uuringu läbiviijale Tellija (Rahandusministeerium).

Küsitluse tulemusena selgus, et 86% vastanutest leidis, et vähemalt üks füüsilise

infrastruktuuri projektidest on tõstnud nende kodukoha (ehk kodumaakonna)

atraktiivsust nii ettevõtlus- kui elukeskkonnana (vt joonis 18).

Joonis 18. Vastajate hinnang füüsilise infrastruktuuri projektide mõjule nende kodukoha

(kodumaakonna) atraktiivsusele ettevõtlus- ja elukeskkonnana prioriteet 4 raames (n=1000)

Seega võib öelda, et mõjuindikaatori saavutusmäär oli RAK-is planeeritud tagasi-

hoidlikult ning reaalne saavutustase on prognoositust 21% võrra kõrgem.

Vaadates vastajate hinnanguid ettevõtlus- ja eluskeskkonna atraktiivsuse kasvule lähemalt (vt

joonis 19) selgub, et 24% kõigist vastajatest leidis, et kaks projekti viiest tõstsid nende

kodumaakonna atraktiivsust ettevõtlus- ja elukeskkonnana. 21% vastanutest leidis, et vastav

52

mõju on kolmel ning 20% ühel projektil. 21% kõigist vastanutest leidis, et neli või viis projekti on

tõstnud nende kodumaakonna atraktiivsust ettevõtlus- ja elukeskkonnana.

Joonis 19. Vastajate hinnang sellele mitu projekti viiest muutis nende kodumaakonna

ettevõtlus- ja elukeskkonda positiivselt prioriteet 4 raames (n=1000)

Seejuures hinnang projektide mõjule elukeskkonnale oli mõnevõrra kõrgem kui ettevõtlus-

keskkonnale (vt joonised 20 ja 21). Kui 94% vastanutest leidis, et vähemalt üks projektidest

tõstis nende kodukoha atraktiivsust elukeskkonnana, siis ettevõtluskeskkonna osas oli antud

näitaja 88%. Antud tendents on ootuspärane, kuna inimesed, kes igapäevaselt ettevõtlusega ei

tegele, ei tunneta nii selgelt ka projektidega kaasnevaid mõjusid ettevõtluskeskkonnale.

Elukeskkonnaga seotud muutusi tunnetavad inimesed igapäevaelus selgemini (nt kodutänaval

renoveeritud tänavavalgustus või parandatud sõidutee).


(kodumaakonna) atraktiivsusele elukeskkonnana prioriteet 4 raames (n=1000)

53


(kodumaakonna) atraktiivsusele ettevõtluskeskkonnana prioriteet 4 raames (n=1000)

Võrreldes meeste ja naiste hinnanguid projektide rollile kodukoha elu- ja ettevõtluskeskkonna

atraktiivsuse suurendamisel olulisi erinevusi välja ei tule (vt joonised 22 ja 23).

Joonis 22. Meeste ja naiste võrdlus hinnangutes projektide mõjule kodukoha elukeskkonna

atraktiivsuse tõstmisel prioriteet 4 raames(n=1000)

54

Joonis 23. Meeste ja naiste võrdlus hinnangutes projektide mõjule kodukoha

ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmisel prioriteet 4 raames(n=1000)

Vaadates hinnanguid elukeskkonna atraktiivsuse kasvule vanusegruppide kaupa (vt joonis 24)

eristuvad kõige vanema vanusegrupi esindajad (65-aastased ja vanemad), kes olid noorematest

vanusegruppidest mõnevõrra kriitilisemad. Kui kõige vanemas vanusegrupis oli nende inimeste

osakaal, kes leidsid, et vähemalt üks projektidest suurendas kodukoha atraktiivsust

elukeskkonnana, 91%, siis kõige nooremas vanusegrupis (15-24) oli vastav näitaja 97%.

Keskmised vanusegrupid (24-44 ja 45-64) olid oma hinnangutes suhteliselt sarnased (95-96%).

Antud tendents on aga eelkõige seostatav vanemate vanusegruppide mõnevõrra madalama

teadlikkusega projektidest.

Joonis 24. Vastajate hinnangud projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse kasvul

elukeskkonnana prioriteet 4 raames (n=1000)

55

Vaadates hinnanguid ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse kasvule vanusegruppide kaupa (vt

joonis 25) tuleb sarnaselt elukeskkonnale välja, et kõige vanem vanusegrupp on noorematest

mõnevõrra kriitilisem. Kui kõige vanemas vanusegrupis (65 ja vanemad) oli nende inimeste

osakaal, kes leidsid, et vähemalt üks projektidest suurendas kodukoha atraktiivsust

ettevõtluskeskkonnana 83%, siis kõige nooremas vanusegrupis (15-24) oli vastav näitaja 91%.

Keskmised vanusegrupid olid oma hinnangutes taas suhteliselt sarnased (88% ja 90%).

Kõige vanema vanusegrupi puhul tuli välja ka madalam teadlikkus projektide mõjust

ettevõtluskeskkonnale. Kui nooremate vanusegruppide puhul oli inimeste osakaal, kes ei

osanud küsimusele vastata või ei olnud ühegi projektiga kursis 5-6%, siis kõige vanema

vanusegrupi puhul oli vastav näitaja 10%.

Joonis 25. Vastajate hinnangud projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse kasvul

ettevõtluskeskkonnana vanusegruppide kaupa (n=1000)

Analüüsides hinnanguid kodukoha elukeskkonna atraktiivsuse kasvule haridustasemete kaupa

(vt joonis 26) eristuvad põhiharidusega inimesed, kelle teadlikkus projektidest on teistest

haridustasemetest madalam – 9% vastanutest ei olnud ühegi projektiga kursis. Kesk- ja

kõrgharidusega inimeste puhul oli antud näitaja vastavalt 3 ja 2%.

56

Joonis 26. Hinnang projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse suurendamisel elukeskkonnana

haridustasemete kaupa prioriteet 4 raames (n=1000)

Hinnangutes ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse paranemisele (vt joonis 27) eristuvad samuti

põhiharidusega inimesed, kelle teadlikkus projektidest on mõnevõrra madalam – 13%

vastanutest ei olnud projektidega kursis. Teistest kriitilisemad on aga kõrgharidusega inimesed,

kus 11% vastanutest leidis, et ükski projektidest ei tõstnud nende kodukoha atraktiivsust

ettevõtluskeskkonnana.

Joonis 27. Hinnang projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse suurendamisel ettevõtlus-

keskkonnana haridustasemete kaupa prioriteet 4 raames (n=1000)

Analüüsides hinnanguid projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse tõstmisel elukeskkonnana

vastaja koduse keele järgi (vt joonis 28) ilmneb, et hinnangud on suhteliselt sarnased. Kui eesti

57

keele kõnelejatest 95% leiab, et vähemalt üks projektidest tõstis nende kodukoha atraktiivsust

elukeskkonnana, siis muude keelte kõnelejate osas on antud näitaja 92-93%. Projektidest

teadlikkuse tase on kõigi gruppide osas sarnased - 3-5% vastajatest ei osanud projektide mõju

elukeskkonnale hinnata.

Ettevõtluskeskkonna puhul (vt joonis 29) olid hinnangud erineva koduse keelega gruppide puhul

ühtlased. Kõigi keelegruppide puhul oli inimeste osakaal, kes leidsid, et vähemalt üks

projektidest aitas kaasa nende kodukoha elukeskkonna atraktiivsuse kasvule 87-88%. Väike

erinevus tekkis projektide mõjust teadlikkuse osas. Kui 6% eesti keele kõnelejatest ei osanud

projektide mõju ettevõtluskeskkonnale hinnata, siis teist keelt kõnelejate puhul oli vastav

osakaal 8%.

Joonis 28. Hinnang projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse suurendamisel elukeskkonnana

koduse keele järgi prioriteet 4 raames (n=1000)

Joonis 29. Hinnang projektide mõjule kodukoha atraktiivsuse suurendamisel

ettevõtluskeskkonnana koduse keele järgi prioriteet 4 raames (n=1000)

58

Kokkuvõtteks võib öelda, tegelik mõjuindikaatori „Inimeste osakaal kõigi kasusaanute

seas, kelle arvates toetatud füüsilise infrastruktuuri projektid on tõstnud nende kodukoha

atraktiivust ettevõtlus- ja elukeskkonnana“ saavutusmäär oli planeeritust oluliselt

kõrgem (vt tabel 23).

Kui RAK-is oli planeeritud saavutustase 65%, siis tegelik saavutustase on vastavalt uuringu

tulemustele 21% võrra kõrgem – 86%. Kuna uuringusse oli kaasatud Eesti keskmisest

mõnevõrra rohkem vanemate vanusegruppide esindajaid (vt tabel 8) kes olid projektide mõju

osas kriitilisemad kui nooremate vanusegruppide esindajad, siis võib eeldada, et saavutusmäär

on pigem mõnevõrra ala- kui ülehinnatud.

Tabel 23. Mõjuindikaatori „Inimeste osakaal kõigi kasusaanute seas, kelle arvates toetatud

füüsilise infrastruktuuri projektid on tõstnud nende kodukoha atraktiivust ettevõtlus- ja

elukeskkonnana“ saavutustase uuringu lähtekuupäeva seisuga prioriteet 4 raames

Prioriteet Mõjuindikaator Planeeritud saavutus-

tase RAK-s Tegelik saavutustase

4. prioriteet –


areng


kasusaanute seas,




nende kodukoha


ja elukeskkonnana

65% 86%

59

3.5 Prioriteetide 1 - 4 mõjuindikaatorite saavutusmäärad

kokkuvõtlikult

Tabelis 23 on toodud prioriteetide 1-4 mõjuindikaatorite saavutusmäärad kokkuvõtlikult. Saavutusmäärade analüüs sisaldub käesoleva uuringu alapeatükkides 3.1 - 3.4. Tabel 23. Prioriteetide 1-4 mõjuindikaatorite saavutusmäärad

Prioriteet Mõjuindikaator Mõõt-

ühik

Prognoos

või

saavutus-

tase

Tegelik

saavutus-

tase seisuga

31.10.2008

Eeldatav

lõplik

saavutus-

tase

1. prioriteet –

Inimressursi

arendamine



kuud peale projekti

lõppu

Arv 2 000 1 649 2 206*

2. prioriteet –

Ettevõtluse

konkurentsi-

võime



kuud peale projekti

lõppu

Arv 5 640

sh 50%

naistele

2 871

sh 48%

naistele

4 039*

sh 48%

naistele

Struktuurifondide



uued ettevõtted

Arv 400 357 644**

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja

maaelu



kuud peale projekti

lõppu

Arv 1 170

sh 60%

naistele

1 591

sh 42%

naistele

2 172*

sh 42%

naistele

Struktuurifondide



uued ettevõtted

Arv 50 17 43**

4. prioriteet –

Infrastruktuur ja

kohalik areng


kasusaanute seas,




nende kodukoha


ja elukeskkonnana

% 65 86 86



**Tegemist on saavutustaseme prognoosiga, mis põhineb seisuga 30.04.2007 lõppenud projektide


60

4. Ettevõtete enda hinnangud struktuuritoetuste mõjule prioriteetide 1-3 raames ning ettepanekud indikaatorite

seadmiseks tulevikus

Uuringu käigus paluti prioriteetide 1-3 raames toetust saanud ettevõtetel hinnata toetuse kõige

olulisemaid mõjusid ettevõtte arengule.

Toetust saanud ettevõtete esindajatel paluti välja tuua konkreetse projekti olulisemad mõjud

ettevõttele. Küsitlus hõlmas 14 vastusevarianti sh vastusevarianti „Muu“, mille puhul paluti

vastajatel oma vastust täpsustada. Kõigil vastajatel paluti välja tuua maksimaalselt kolm

olulisimat mõju.

Vastusevariandid olid:

A) Töökohtade juurdetekkimine

B) Ettevõtte käibe kasv

C) Ettevõtte ekspordi osakaalu kas

D) Parem toote turustamine

E) Ettevõtte kasumlikkuse kasv

F) Ettevõtte tootearenduse/tegevuse mitmekesistamine

G) Ettevõtte tootlikkuse kasv

H) Suurem koostöö teiste ettevõtete/organisatsioonidega (sh avalik sektor, teadus- ja arendus-

asutused)

I) Uute tehnoloogiate arendamine

J) Uute arendusprojektide lisandumine

K) Ettevõtte/organisatsiooni juhtimine ja töökorralduse paranemine

L) Ettevõtte/organisatsiooni juhtkonna oskuste ja kvalifikatsiooni tõus

M) Ettevõtte/organisatsiooni töötajate oskuste ja kvalifikatsiooni tõus

N) Muu (palun täpsustage)

Käesoleva küsimuse vastuste analüüsil on oluline eristada prioriteetide 1-3 eesmärke.

Prioriteet 1 hõlmas inimressursi arendamist ning selle üldeesmärgiks oli Eesti

tööjõupotentsiaali suurendamine ja parem ärakasutamine (rahastamisallikaks ESF).

Prioriteet 2 kattis valdkonnad, mis olid seotud ettevõtluse konkurentsivõime ja tööhõive

suurendamisega (ERDF).

Prioriteet 3 võttis enda alla põllumajanduse, kalanduse ja maaelu valdkonna.

Peaeesmärgiks oli maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ja

sotsiaalse arengu tagamine (EAGGF ja FIFG).

1. prioriteet

Esimese prioriteedi puhul oli küsitluses osalenud ettevõtteid/organisatsioone 674. Erinevaid

vastuseid oli kokku märgitud 1 894 juhul. Vastusevarianti „Muu“ oli märgitud 22 juhul. Vastuste

osakaalud on toodud joonisel 30.

61

*sh avalik sektor, teadus- ja arendusasutused

Joonis 30. Struktuuritoetuste olulisemad mõjud ettevõtetele prioriteet 1 raames (n=1 894)

Kuna tegemist on inimressursi arendamise prioriteediga, oli oodatult enim vastusevariante

seotud nii:

töötajate kvalifikatsiooni tõusuga (19,9%);

juhtkonna kvalifikatsiooni tõusuga (13,8%);

organisatsiooni juhtimise ja töökorralduse paranemisega (15,9%).

Ülejäänud vastusevariante toodi välja märgatavalt vähem. 1. prioriteedi puhul osutusid

vastusevariandid väga sobivaiks, sest vastusevarianti „Muu“ kasutati vähe. Sarnaste uuringute

läbiviimisel edaspidi on soovitav küsimustikku sisse viia vastusevariant „Ettevõtte/

organisatsiooni tegevuse seadusega paremasse vastavusse viimine“. Enamus täiendavaid

vastuseid hõlmas just seda valdkonda.

Prioriteet 1 käsitles eelkõige koolitusprojekte. Seda tüüpi projektide puhul on üsna raske

hinnata loodud ja säilitatud töökohtade arvu, sest otsesteks kasusaajateks on pigem

üksikindiviidid kui ettevõtted. Inimesed, kes on läbinud ettevõtte poolt korraldatud koolituse,

võivad saadud teadmisi rakendada mõnes teises ettevõttes, seega konkreetse ettevõtte või

projekti puhul kasu ei pruugi avalduda, kuid kaudselt on mõju siiski olemas. Adekvaatsemaks

hindamiseks tuleb indikaatori saavutusmäära mõõta eraldiseisva uuringuga.

Uuringusse tuleks kaasata kõik koolitustel osalejad, keda on aga kordi rohkem, kui

ettevõtteid, kes projekte rakendasid. Kuigi koolitustoetuse programmi hindamisel on töökohtade

loomisega seotud indikaator üldjuhul asjakohane, ei pruugi see enam tänases

62

majandussituatsioonis nii suurt rolli mängida. Pole otstarbekas mõõta üksnes loodud ja säilitatud

töökohtade arvu, kuna projektide mõjud võivad avalduda hoopis teisel kujul (enamasti

konkurentsivõime kasvuna, see aga on seotud tootlikkuse mitte töökohtade arvuga). Seega

tulevikus võiks prioriteet 1 puhul kasutada lisaks töökohtadele ka alternatiivseid

indikaatoreid.

Näiteks:

· lisandväärtuse kasv 18 kuud pärast projekti lõppu;

· käibe kasv 18 kuud pärast projekti lõppu;

· ekspordi kasv 18 kuud pärast projekti lõppu.

2. prioriteet

Teise prioriteedi puhul oli küsitluses osalenud ettevõtteid/ organisatsioone 425. Erinevaid

vastuseid oli kokku märgitud 1 063 juhul, sh need, kes valisid vastusevariandi „Muu“ (märgitud

44 juhul). Vastuste osakaalud on toodud joonisel 31.

*(sh avalik sektor, teadus- ja arendusasutused)


Teise prioriteedi puhul on tegemist ettevõtluse konkurentsivõime arendamisega. Antud

valdkonnas jagunesid vastused ühtlaselt. Ainuke vastusevariant, mis teistest sagedamini

valitumaks osutus, oli „Ettevõtte käibe kasv“ (13,5%). Konkurentsivõime seisukohalt oleks

olnud eeldatav pigem tootearenduse ja turustamisega seotud vastusevariantide sage

esinemine. Töökohtade juurdetekkimist toodi antud prioriteedi puhul välja teiste

63

prioriteetidega võrreldes rohkem (7,3% projektidest). Küsimustikku oleks järgmisel korral

mõttekas lisada vastusevariandid „Ettevõtte/ organisatsiooni tegevuse alustamine“ ja

„Töötingimuste parandamine“. Nende lisamisega oleks seekord saanud oluliselt vähendada

nende vastajate hulka, kes valisid variandi „Muu“.

Ettevõtluse konkurentsivõime prioriteedi üldeesmärgiks on ettevõtluse konkurentsivõime ja

tööhõive suurendamine. Prioriteedi puhul hinnatakse kahte indikaatorit: üheks on loodud ja

säilitatud töökohtade arv (12 kuud peale projekti lõppu) ja teiseks loodud ja 18 kuud hiljem

tegutsevate uute ettevõtete arv. Nagu prioriteet 1 puhul järeldasime, ei pruugi ettevõtte

konkurentsivõime kasv olla mõõdetav töökohtade arvuga. Kui ettevõtted kasutasid toetust

selleks, et tõsta oma efektiivsust ja vähendasid sellest tulenevalt töötajate arvu, siis võib RAKi

indikaatorite järgi hinnata seda projekti ebaedukaks. Kuid reaalsuses võis olla tegemist

projektiga, mis osutub vägagi edukaks ja jätkusuutlikuks pidades eelkõige silmas tänapäevast

turusituatsiooni. Hetkel on riiklikul tasemel võetud eemärgiks viia Eesti kõrge lisandväärtusega

kaupade tootjate ja teenuste osutajate hulka. Seega peaks seda silmas pidama ka uute

mõjuindikaatorite koostamisel. Uute indikaatorite koostamisel tuleks aluseks võtta:

ettevõtte tootlikkuse kasv, ekspordi kasv, innovaatiliste lahenduste loomine ja

ellurakendamine.

Alternatiivseteks indikaatoriteks võiks olla samad indikaatorid, mis esimese prioriteedi puhul

ning lisaks järgmised indikaatorid:

· investeeringute kasv;

· investeeringud teadus- ja arendustegevusse;

· koostöö kasv ettevõtjate ja teadusasutuste vahel.

3. prioriteet

Kolmanda prioriteedi puhul oli küsitluses osalenud ettevõtteid/organisatsioone kokku 657.

Erinevaid vastuseid oli kokku märgitud 1 810 juhul, sh need, kes valisid vastusevariandi „Muu“

(märgitud 74 juhul). Vastuste osakaalud on toodud joonisel 32.

Kolmanda prioriteedi puhul on tegemist põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arendamisega.

Antud juhul osutusid ülekaalukalt valituimaks variandid, mis olid seotud:

ettevõtete/organisatsioonide tootlikkuse kasvuga (15,6%);

käibe kasvuga (14,7%);

kasumlikkuse kasvuga (13,8%).

Küsitlusse oleks sobinud ka vastusevariandid „Töötingimuste parandamine“ ning

„Keskkonnasõbraliku tootmise arendamine“, sest need olid suurima sagedusega „Muud“

vastused.

Antud prioriteedi üldeesmärgiks on maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku

majandusliku ja sotsiaalse arengu tagamine. Kui vaadata ettevõtjate hinnanguid, siis on

töökohtade juurdetekkimine indikaatori muude mõjude kõrval marginaalne (2,8%). Kaaluda

tuleks loodud ja säilitatud töökohtade indikaatori asendamist lisandväärtuse kasvu ja

käibe kasvu indikaatoritega. Seda põhjusel, et tootlikkus ühe töötaja kohta on viimase 15

aasta jooksul oluliselt muutunud.

64

*(sh avalik sektor, teadus- ja arendusasutused)


65

5. Projekti käigus tekkinud kitsaskohad ning ettepanekud sarnaste uuringute läbiviimiseks tulevikus

Käesoleva projekti elluviimine kulges ilma suuremate tõrgeteta. Infovahetus Tellijaga oli sujuv

ning efektiivne. Samuti oli projekti elluviimise ajakava planeeritud realistlikult, mistõttu ei

tekkinud projekti jooksul vajadust ajakava muutmiseks. Samas saab siiski välja tuua mõned

ettepanekud, millega võiks järgnevate uuringute läbiviimisel arvestada.

Algandmete korrektsus

Käesoleva uuringu raames tekkis EAS-i projektide osas olukord, kus Tellija poolt edastatud

uuringu andmebaasi sattusid ka nende projektide kontaktid, kelle puhul eeltaotlus oli küll heaks

kiidetud, kuid reaalset toetust (põhitaotluse raames) projektid ei olnud saanud. Uuringu

läbiviijale kaasnes täiendav koormus seoses küsimustiku saanutele olukorra seletamise ning

antud projektide eemaldamisega valimist.

Ettepanek: Enne toetuse saajate andmebaasi edastamist tuleks edaspidi veenduda, et andmed

on korrektsed ning kõik toodud projektid reaalselt rahastuse saanud.

Projektide ühtne numeratsioon

Hetkel kajastab SFOS-i andmebaas iga projekti osas kahte numbrit – projekti ID ja EAS/ PRIA

ID. Uuringu läbiviijal tekkis täiendav koormus seoses andmete ühitamisega, kuna kohati teadsid

projektide rakendajad ühte kord teist numbrit ning seega tuli andmete ühitamiseks lisada

vastuste andmebaasi vastava projekti osas täiendav ID, mis arvestades uuringu mahtu nõudis

päris olulist ajaressurssi.

Ettepanek: Võimalusel tuleks edaspidi kõikide meetmete/prioriteetide osas läbivalt kasutada

ühtset numeratsiooni (nt projekti ID), mida teaksid ka kõikide projektide rakendajad.

Kontaktid toetuse saajatega

Uuringu käigus toodi mitmete projektide puhul küsimustikule vastamisest keeldumise põhjusena

välja olukorda, kus projekti rakendaja oli juba korduvalt erinevate hindamiste/uuringute raames

küsimustikele vastanud.

Ettepanek: Võimalusel tuleks koordineerida hindamisprojektide raames kasutatavat metoodikat

nii, et vaadeldavate projektide kattumisel oleks võimalik tulemusi kasutada erinevate

hindamisprojektide raames.

66

6. Kokkuvõte

Käesoleva uuringu eesmärgiks on dokumendis “Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu

struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006” toodud mõju-

indikaatorite saavutusmäärade väljaselgitamine prioriteetide 1- 4 raames.

Antud dokumendi puhul on tegemist uuringu lõpparuandega, mis sisaldab ülevaadet uuringu

käigus läbiviidud tegevustest, kasutatud metoodikast, väljaselgitatud saavutusmääradest ning

ettevõtete enda hinnangutest struktuuritoetuse olulisematele mõjudele. Dokumendi peamiseks

eesmärgiks on anda ülevaade mõjuindikaatorite senistest saavutusmääradest ning nende

väljaselgitamiseks kasutatud metoodikast.

Uuringu tellijaks on Rahandusministeerium ning läbiviijaks InterAct Projektid & Koolitus OÜ.

Mõjuindikaatorite saavutusmäärade väljaselgitamiseks kasutatud metoodika

Käesoleva uuringu läbiviimisel on hindamise järjepidevuse tagamiseks prioriteetide 1-3

mõjuindikaatorite saavutusmäärde väljaselgitamisel lähtutud Poliituuringute Keskus Praxis poolt

väljatöötatud RAK mõjuindikaatortite saavutusmäärade mõõtmise metoodikast. Kohati on

metoodikat siiski kohandatud vastavalt käesoleva uuringu tingimustele (eelkõige oluliselt

suurematele valimimahtudele).

Uuringu lähtekuupäevaks on kokkuleppel Tellijaga paika pandud 31.10.2008, seega lähtuvad

kõik ajalised määrangud antud kuupäevast (nt indikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto)

12 kuud peale projekti lõppu“ puhul kaasatakse uuringusse ainult need projektid, mis on

lõppenud 31.10.2007 ehk 12 kuud enne uuringu lähtekuupäeva või varem).

Mõjuindikaatorite väljaselgitamisel prioriteetide 1-3 puhul kasutati puhasmõju hindamist, mida

arvestati järgneva valemi järgi:

Puhasmõju = kogumõju – tühikoormus

sh:

kogumõju (gross impact) – loodud väljundid kokku (kõik prioriteedi raames loodud

töökohad);

tühikoormus (deadweight) – need väljundid, mis oleks loodud ka ilma struktuuri-

toetuseta (nt nende projektide raames loodud töökohad, kus kasusaajad oleksid

projekti ellu viinud täismahus ka ilma struktuuritoetuseta – st töökohad oleks loodud

ka ilma toetuseta) ;

puhasmõju (net impact) – need väljundid, mis oleks jäänud ilma struktuuritoetuseta

loomata (nt nende projektide raames loodud töökohad, kus kasusaajad ei oleks ilma

struktuuritoetuseta projekti ellu viinud – st töökohti ei oleks ilma struktuuritoetuseta

loodud).

Indikaatorite saavutustasemete (puhasmõju) leidmisel lähtuti kasusaajate hinnangutest

projekti mõjudele (nt projekti raames loodud ja säilitatud töökohtade arvule). Meetmete 1.1 ja 1.3

puhul, kus kasusaajateks ei olnud projekti rakendajad, lähtuti projekti elluviijate hinnangutest.

67

Prioriteet 1 ja 2 puhul kasutati hinnangute väljaselgitamiseks veebiküsitlust, kusjuures

küsimustik saadeti kõigile üldkogumisse kuuluvatele projektidele. Prioriteet 3 puhul kasutati

postiküsitlust ning küsimustik saadeti esinduslikule osale üldkogumist. Prioriteet 4 raames

võeti eelduseks, et füüsilise infrastruktuuri projektide kasusaajateks on terve Eesti elanikkond

ning viidi läbi elanikkonna küsitlus telefoniintervjuude vormis.

Väljaselgitatud RAK mõjuindikaatorite saavutusmäärad

Käesoleva uuringu raames oli võimalik mõjuindikaatorid välja selgitada uuringu lähtekuupäeva

(31.10.2008) seisuga nende projektide osas, mis olid lõppenud vastavas ajaraamistikus (nt

indikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud pärast projekti lõppu“ puhul 12 kuud

enne projekti lähtekuupäeva, ehk 31.10.2007).

Järgnevalt on toodud ülevaade uuringu raames väljaselgitatud mõjuindikaatorite saavutus-

määradest prioriteetide kaupa.

Prioriteet 1 – Inimressursi arendamine


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

1. prioriteet –

Inimressursi

arendamine




2 000 1 649 2 206



Prioriteet 1 mõjuindikaatori „Loodud ja säilitatud töökohad (neto) 12 kuud peale projekti lõppu“

planeeritud saavutustase RAK-is oli 2000 töökohta. Vastavalt uuringu tulemustele on

saavutusmäär 31.10.2008 seisuga 1 649 loodud ja säilitatud töökohta neto.


Vastavalt rakendusüksuselt EAS ning struktuurifondide kodulehelt (www.struktuurifondid.ee)

märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on lõpetatud ja lõpetamata projektide summa antud

prioriteedi raames kokku 2 518. Kui korrutada alameetmete kaupa antud näitaja vastava

alameetme projektide koguarvuga ning seejärel saadud tulemused summeerida, saame

prioriteedi eeldatavaks lõplikuks saavutusmääraks 2 206 loodud ja säilitatud töökohta.

Seega võib suhteliselt kindlalt öelda, et mõjuindikaatori planeeritud saavutustase saavutatakse

ning võimalik, et ületatakse oluliselt.

http://www.struktuurifondid.ee/

68

Prioriteet 2 – Ettevõtluse konkurentsivõime


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

2. prioriteet-

Ettevõtluse

konkurentsi-

võime




5 640 sh 50%

naistele

2 871 sh 48%

naistele

4 039 sh 48%

naistele




saavutusmäär seisuga 31.10.2008 on 2 871 loodud ja säilitatud töökohta neto, sh 48 %

naistele. RAK-is planeeritud saavutustase oli aga 5 640 töökohta, sh 50% naistele.


Vastavalt rakendusüksuselt (EAS) märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on lõpetatud ja

lõpetamata projektide summa antud prioriteedi raames kokku 2 641. Kui korrutada alameetmete

kaupa antud näitaja vastava alameetme projektide koguarvuga ning seejärel saadud tulemused

summeerida, saame prioriteedi eeldatavaks lõplikuks saavutusmääraks kõigi projektide

osas 4039 loodud ja säilitatud töökohta. Tegemist on lihtsustatud tulemusega, kuid võime

siiski järeldada, et seatud saavutusmäära (5 640 loodud ja säilitatud töökohta) täitmine võib

kujuneda problemaatiliseks. Naiste osakaalu - 50% - saavutamine kõigist loodud ja säilitatud

töökohtadest on aga realistlik.


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

2. prioriteet-

Ettevõtluse

konkurentsi-

võime

Struktuurifondide



uued ettevõtted

400 357 644



Mõjuindikaatori saavutusmäär oli uuringu raames võimalik välja selgitada järgnevate

(ala)meetmete osas: 2.1.3 – „Starditoetus”, 2.1.4 – „Nõustamistoetus”, 2.2.5 – „Ettevõtluse

infrastruktuuri arendamise toetus”, 2.3.61 – „T&A eeluuring”, 2.3.62 – „T&A rakendusuuring”,

2.4.131 – „Turismi turundustoetus” ning 2.4.132 – „Turismi tootearendustoetus”. Saavutusmäära

hindamisel lähtuti ettevõtete enda hinnangutest sellele, kas toetus mängis olulist rolli nende

ettevõtte käivitamisel.


saavutusmäär seisuga 31.10.2008 oli vastavalt uuringu tulemustele 357 ettevõtet. Siiski tuleb

väljaselgitatud mõjuindikaatori saavutusmäära suhtuda mõningase ettevaatusega, kuna

69

likvideeritud ettevõtete vastamise määr võis tegutsevatest ettevõtetest olla mõnevõrra madalam.

Seega võib saavutusmäär olla pigem veidi üle- kui alahinnatud.

Käesoleva uuringu raames oli saavutustaset vastavates alameetmetes võimalik mõõta (olid

sobivas ajaraamistikus) kokku 1 366 projekti puhul. Rakendusüksuse (EAS) andmetel oli 2009.

aasta märtsi seisuga vastavates alameetmetes kokku 2 378 projekti (lõppenud ja lõpetamata

projektide summa, ei sisalda katkestatud projekte). Kui korrutada alameetmete kaupa uuringu

raames saadud keskmine ettevõtete arv ühe projekti kohta (neto) antud alameetme projektide

koguarvuga programmperioodil 2004-2006 ning tulemused summeerida, võime prognoosida, et

prioriteet 2 lõplik saavutusmäär antud mõjuindikaatori osas on eeldatavalt 644 ettevõtet.

Tegemist on lihtsustatud üldistusega, kuid võib siiski eeldada, et RAK-s määratletud indikaatori

saavutusmäär ületatakse.

Prioriteet 3 - Põllumajandus, kalandus ja maaelu


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja

maaelu



kuud peale projekti

lõppu

1 170 sh 60%

naistele

1 591 sh 42%

naistele

2 172 sh 42%

naistele




saavutusmäär 31.10.2008 seisuga on 1 591 loodud ja säilitatud töökohta neto, sh 42%

naistele. Uuringu raames oli võimalik mõjuindikaatori saavutustase välja selgitada 2 316 projekti

raames. Vastavalt rakendusüksuselt (PRIA) märtsi 2009 seisuga saadud andmetele on

lõpetatud ja lõpetamata projektide summa antud prioriteedi vastavate meetmete raames kokku

aga 3 776. Kui korrutada alameetmete kaupa antud näitaja vastava alameetme projektide

koguarvuga ning seejärel saadud tulemused summeerida, saame prioriteedi eeldatavaks

lõplikuks saavutusmääraks kõigi projektide osas 2 172 loodud ja säilitatud töökohta.

Seega võime öelda, et juba praegu on indikaatori saavutusmäär ületatud ning lõplik

saavutusmäär võib ületada planeeritut ligi kahekordselt. Naistele loodud töökohtade

osakaal võib aga jääda RAK-s planeeritust (60%) madalamaks.


Planeeritud

saavutustase

RAK-s

(arv)

Tegelik

saavutustase

seisuga

31.10.2008

Eeldatav lõplik

saavutustase*

3. prioriteet –

Põllumajandus,

kalandus ja

maaelu

Struktuurifondide


kuud hiljem

tegutsevad uued

ettevõtted

50 17 43



70

Prioriteet 3 puhul ei olnud sisuliselt ühegi meetme osas võimalik struktuurifondide toetuse

tulemusena tekkinud uute ettevõtete arvu mõõta, kuna vastavalt tingimustele saavad toetusi

taotleda ikkagi juba eksisteerivad ja positiivsete majandusnäitajatega ettevõtted. Vastavalt

pilootuuringus toodule on antud prioriteedi osas võimalik hinnanguid anda ainult sellele – kas

toetus on aidanud ettevõttel püsima jääda. Seejuures lähtuti ettevõtete enda hinnangutest

küsimusele - kas ettevõtte edasine tegutsemine oleks olnud võimalik ka ilma struktuuritoetuse

abita.

Seetõttu oli otstarbekas antud indikaatori saavutusmäära hinnata ainult meetme: 3.3 „Majandus-

tegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas“ puhul. Mõjuindikaatori saavutusmäär meetme 3.3

osas on seisuga 31.10.2008 on vastavalt uuringu tulemustele 17 ettevõtet.

Käesoleva uuringu raames oli võimalik indikaatori saavutusmäär välja selgitada kokku 72

projekti raames. Rakendusüksuse andmetel oli antud meetmes 2009. aasta märtsi seisuga

lõppenud ning rakendamisel kokku 185 projekti. Korrutades uuringu tulemusel saadud ühe

projekti keskmise näitaja (0,23 loodud ja säilitatud töökohta) kõigi projektide arvuga

programmperioodil, saame eeldatavaks mõjuindikaatori saavutusmääraks kogu perioodi

kohta 43 ettevõtet. Seega võib eeldada, et RAK-is planeeritud mõjuindikaatori saavutustase

(50 ettevõtet) saavutatakse täpselt või jääb planeeritust pisut madalamaks.

Prioriteet 4 - Infrastruktuur ja kohalik areng

Prioriteet Mõjuindikaator Planeeritud saavutus-

tase RAK-s Tegelik saavutustase

4. prioriteet –


areng


kasusaanute seas, kelle

arvates toetatud



nende kodukoha


ja elukeskkonnana

65% 86%

Mõjuindikaatori „Inimeste osakaal kõigi kasusaanute seas, kelle arvates toetatud füüsilise

infrastruktuuri projektid on tõstnud nende kodukoha atraktiivust ettevõtlus- ja elukeskkonnana“

saavutustaseme väljaselgitamiseks viidi läbi Eesti elanikkonna küsitlus. Selle raames küsiti

inimeste hinnanguid iga maakonna viie olulisema füüsilise infrastruktuuri projekti mõju osas

nende kodukoha atraktiivsusele ettevõtlus- ja elukeskkonnana. Uuringusse kaasatud projektid

valis välja ning edastas uuringu läbiviijale Tellija (Rahandusministeerium).

Mõjuindikaatori saavutusmäär oli vastavalt uuringu tulemustele planeeritust oluliselt kõrgem. Kui

RAK-is oli planeeritud saavutustase 65%, siis tegelik saavutustase on vastavalt uuringu

tulemustele 21% võrra kõrgem – 86%. Kuna uuringusse oli kaasatud Eesti keskmisest

mõnevõrra rohkem vanemate vanusegruppide esindajaid, kes olid projektide mõjude suhtes

kriitilisemad kui nooremate vanusegruppide esindajad, siis võib eeldada, et saavutusmäär on

pigem mõnevõrra ala- kui ülehinnatud ning seega võib tegelik saavutustase olla isegi

kõrgem.

71

Ettevõtete enda hinnangud struktuuritoetuste olulisematele mõjudele ning üldised

ettepanekud indikaatorite seadmiseks tulevikus

Uuringu raames paluti prioriteetide 1-3 raames toetust saanud ettevõtetel hinnata toetuse kõige

olulisemaid mõjusid ettevõtte arengule.

Prioriteet 1 puhul oli oodatult enim vastusevariante seotud nii töötajate kui juhtkonna

kvalifikatsiooni tõusuga (vastavalt 19,9% ning 13,8% kõigist vastustest) ning organisatsiooni

juhtimise ja töökorralduse paranemisega (15,9%). Töökohtade juurdetekkimist toodi olulise

mõjuna välja vaid 3,7% puhul projektidest, mis näitab, et antud prioriteedi puhul ei ole

otstarbekas mõõta üksnes loodud ja säilitatud töökohtade arvu, kuna projektide mõjud võivad

avalduda hoopis teisel kujul (enamasti konkurentsivõime kasvuna, see aga on seotud

tootlikkuse, mitte töökohtade arvuga). Seega tulevikus võiks prioriteet 1 puhul kasutada

lisaks töökohtadele ka alternatiivseid indikaatoreid (nt lisandväärtuse, käibe ja ekspordi

kasv).

Prioriteet 2 osas jagunesid vastused ühtlaselt. Ainuke vastusevariant, mis teistest sagedamini

valitumaks osutus, oli „Ettevõtte käibe kasv“ (13,5%). Konkurentsivõime seisukohalt oleks

olnud eeldatav pigem tootearenduse ja turustamisega seotud vastusevariantide sage

esinemine. Töökohtade juurdetekkimist toodi antud prioriteedi puhul välja teiste prioriteetidega

võrreldes rohkem (7,3% projektidest). Hetkel on riiklikul tasemel võetud eemärgiks viia Eesti

kõrge lisandväärtusega kaupade tootjate ja teenuste osutajate hulka. Seega peaks seda silmas

pidama ka uute mõjuindikaatorite koostamisel. Uute indikaatorite loomisel tuleks aluseks

võtta ettevõtte tootlikkuse kasv, ekspordi kasv, innovaatiliste lahenduste loomine ja

ellurakendamine.

Prioriteet 3 puhul on tegemist põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arendamisega. Antud juhul

osutusid ülekaalukalt valituimaks variandid, mis olid seotud ettevõtete/organisatsioonide

tootlikkuse (15,6%), käibe (14,7%) ja kasumlikkuse (13,8%) kasvuga. Antud prioriteedi

üldeesmärgiks on maapiirkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse

arengu tagamine. Kui vaadata ettevõtjate hinnanguid, siis on töökohtade juurdetekkimine

indikaatori muude mõjude kõrval marginaalne (2,8%). Kaaluda tuleks loodud ja säilitatud

töökohtade indikaatori asendamist lisandväärtuse kasvu ja käibe kasvu indikaatoritega.

Seda põhjusel, et tootlikkus ühe töötaja kohta on viimase 15 aasta jooksul oluliselt muutunud.

72

7. Summary The aim of the survey ‟Determining and analysing the final achievement rates of the impact

indicators of the NDP 2004-2006‟ is to determine the achievement rates set out in the document

‟Estonian National Development Plan for the Implementation of EU Structural Funds SPD 2004-

2006‟ within the priorities 1-4.

This document is the final report of the survey and includes an overview of the activities carried

out during the survey, methods used, achievement rates found out, and the assessment of the

major impacts of structural assistance by enterprises. The main objective of the document is

to give an overview of the current achievement rates of the impact indicators as well as

the methods used for determining these rates.

The survey was ordered by the Ministry of Financial Affairs and carried out by InterAct Projektid

& Koolitus OÜ.

Methodology used for determining the achievement rates of impact indicators

In order to ensure consistency of determining the achievement rates of impact indicators of priorities 1-3, the evaluation within the framework of the present survey is based on the measurement methodology developed by the Centre for Political Research Praxis (Poliituuringute Keskus Praxis) for determining the achievement rate of NDP impact indicators. In some places, the methodology has been adjusted in accordance with the conditions of the present survey (first of all, with regard to considerably bigger sample volumes).

The initial date of the survey is, as agreed with the Customer, 31 October 2008; therefore, all

time determinations are based on this date (e.g. indicator ‟Created and maintained work places

(net) 12 months after the end of the project‟ means that the survey only includes projects that

have been terminated on 31 October 2007 (12 months before the initial date of the survey or

earlier).

In order to find out the impact indicators for priorities 1-3, net impact evaluation was used

based on the following formula:

Net impact = gross impact - deadweight

where:

gross impact – total created outputs (all workplaces created within the framework of

the priority);

deadweight – outputs that would have been created also without the structural

assistance (e.g. workplaces created within projects where the beneficiaries would

have implemented the project fully even without the structural assistance – i.e.

workplaces would have been created without the assistance);

net impact – outputs that would have been not created without the structural

assistance (e.g. workplaces created within the framework of projects where the

beneficiaries would have not implemented the project without the structural

73

assistance – e.g. workplaces would not have been created without the structural

assistances).

In order to find out the achievement rates of indicators (net impact), beneficiaries‟ assessment

of project impacts (e.g. number of workplaces created and maintained within the framework of

the project) served as a basis. With regard to measures 1.1 and 1.3 where beneficiaries were

not implementers of the project, the assessments of implementers served as a basis.

For priorities 1 ja 2, a web survey was used in order to find out the assessments, whereby the

questionnaire was sent to all projects belonging to the general body. For priority 3, mail

questionnaire was used and the questionnaire was sent to a representative part of the general

body. For priority 4, the precondition was that the beneficiaries of physical infrastructure are all

inhabitants of Estonia, and the inhabitants' survey was carried out in form of phone interviews.

Achievement rates of determined NDP impact indicators

Within the framework of the present survey, impact indicators were determined as of the initial

date of the survey (31 October 2008) for the projects that had been finished within the relevant

time limit (e.g. with regard to the indicator ‟Created and maintained workplaces (net) 12 months

after the end of the project‟ 12 months before the project initial date, i.e. 31 October 2007).

Following, an overview of achievement rates of impact indicators determined within the

framework of the survey by priorities is presented.

Priority 1 – Human Resource Development

Priority Impact indicator

Planned

achievement rate

in NDP

(number)

Actual

achievement

rate as of 31

October 2008

Expected final

achievement

rate*

Priority 1 –

Human

Resource

Development

Created and maintained

workplaces (net) 12

months after the end of

the project

2,000 1,649 2,206

*It is a forecast of the achievement level based on the generalisation of the achievement levels of projects

ended by 31 October 2007 to all projects in the program period 2004-2006.

The planned achievement level of the impact indicator of priority 1 'Created and maintained

workplaces (net) 12 months after the end of the project‟ in NDP was 2,000 workplaces.

According to the results of the survey, the achievement rate as of 31 October 2008 is 1,649

created and maintained workplaces net.

It was possible to determine the achievement level of the impact indicator for 2,006

projects within the survey. Based on the information received from the relevant final

beneficiary EAS and the webpage of Structural Funds (www.struktuurifondid.ee) as of

March 2009, the total amount of finished and unfinished projects within the priority is

2,518. After multiplying this indicator by submeasures with the total amount of projects

of the relevant submeasure and summarizing the results, the final expected achievement

rate of the priority is 2,206 created and maintained workplaces. Thus, we can be quite

74

sure that the planned achievement rate of the impact indicator will be achieved and

possibly considerably exceeded.

Priority 2 – Competitiveness of Enterprises


Planned

achievement rate

in NDP

(number)

Actual

achievement

rate as of 31

October 2008

Expected final

achievement

rate*

Priority 2 –

Competitiven

ess of

Enterprises

Created and maintained

workplaces (net) 12

months after the end of

the project

5,640, including

50% for women

2,871, including

48% for women

4,039, including

48% for women



The achievement rate of the Priority 2 impact indicator ‟Created and maintained workplaces

(net) 12 months after the end of the project‟ as of 31 October 2008 is 2,871 created and

maintained work places net, including 48% for women. The achievement rate planned in NDP

was 5,640 workplaces, including 50% for women.

It was possible to determine the achievement level of the impact indicator for 1,743

projects within the survey. Based on the information received from the relevant final

beneficiary (EAS) as of March 2009, the total amount of finished and unfinished projects

within the priority is 2,641. After multiplying this indicator by submeasures with the total

amount of projects of the relevant submeasure and summarizing the results, the final

expected achievement rate of the priority is for all projects 4,039 created and maintained

workplaces. It is a simplified result, but we can still conclude that the fulfilment of the set

achievement rate (5,640 created and maintained work places) may become problematic.

Achieving a 50% rate of women among all created and maintained workplaces is realistic.


Planned

achievement rate

in NDP

(number)

Actual

achievement

rate as of 31

October 2008

Expected final

achievement

rate*

Priority 2 –

Competitiven

ess of

Enterprises

New enterprises created

with the assistance of

Structural Funds and

operating after 18

months

400 357 644


ended by 30 April 2007 to all projects in the program period 2004-2006.

Within the survey, the achievement rate of impact indicators was possible to be

determined for the following (sub)measures: 2.1.3 – „Starting Assistance‟, 2.1.4 –

„Consultation Assistance‟, 2.2.5 – „Business Infrastructure Development Assistance‟,

2.3.61 – „R&D preliminary survey‟, 2.3.62 – „R&D implementation survey‟, 2.4.131 –

„Tourism Marketing Assistance‟ and 2.4.132 – „Tourism Product Development

Assistance‟. The evaluation of the achievement rate was based on enterprises‟ own

75

assessment of whether the assistance played an important role in starting their

enterprise.

The achievement rate of the impact indicator „New enterprises created with the assistance of

Structural Funds and operating after 18 months‟ as of 31 October 2008 was 357 enterprises,

based on the results of the survey.

The achievement level in relevant submeasures of the present survey was possible to be

measured (suitable time frame) for 1,366 projects. Based on the information of the final

beneficiary (EAS) as of March 2009, a total of 2,378 projects (total of finished and ongoing

projects, does not include cancelled projects) were in the relevant submeasures. When

multiplying by submeasures the average number of enterprises achieved within the framework

of the survey (net) with the total number of projects of the relevant submeasure within the

programming period 2004-2006 and summarize the results, we can forecast that the final

expected achievement rate of the impact indicator is 644 enterprises. It is a simplified

generalisation, but it can be expected that the achievement rate set out in the NDP will be

exceeded.

Priority 3 – Agriculture, Fisheries and Rural Development


Planned

achievement rate

in NDP

(number)

Actual

achievement

rate as of 31

October 2008

Expected final

achievement

rate*

3. Priority 3 –

Agriculture,

Fisheries and

Rural

Development

Created and

maintained

workplaces (net) 12

months after the end

of the project

1,170, including

60% for women

1,591, including

42% for women

2,172, including

42% for women



The achievement rate of the Priority 3 impact indicator ‟Created and maintained workplaces

(net) 12 months after the end of the project‟ as of 31 October 2008 is 1,591 created and

maintained work places net, including 42% for women. It was possible to determine the

achievement level of the impact indicator for 2,316 projects within the survey. Based on

the information received from the relevant final beneficiary (PRIA) as of March 2009, the

total amount of finished and unfinished projects within the relevant measures of the

priority is 3,776. After multiplying this indicator by submeasures with the total amount of

projects of the relevant submeasure and summarizing the results, the final expected

achievement rate of the priority is for all projects 2,172 created and maintained

workplaces. Thus, we can say that the achievement rate of the indicator is already

exceeded and the final achievement rate can exceed the planned rate by double. The rate

of workplaces created for women can remain lower than planned in NDP (60%).

76


Planned

achievement rate

in NDP

(number)

Actual

achievement

rate as of 31

October 2008

Expected final

achievement

rate*

3. Priority 3 –

Agriculture,

Fisheries and

Rural

Development

New enterprises

created with the

assistance of

Structural Funds and

operating after 18

months

50 17 43


ended by 30 April 2007 to all projects in the program period 2004-2006.

With regard to priority 3, the number of new enterprises created as a result of assistance

was not possible to measure for none of the measures as according to conditions, assistance

can be applied for by existing enterprises that have positive economic indicators. According to

the pilot survey, this priority can be evaluated only on the basis of whether the assistance has

helped the enterprise to survive. Thereby, the enterprises‟ own assessment of the question –

would the further operation of the enterprise have been possible without the structural

assistance - served as a basis.

Therefore, it was practical to evaluate the achievement rate of this indicator only with regard to

measure 3.3 „Diversification of Economic Activities in Rural Areas“. The achievement rate of the

impact indicator for measure 3.3 was 17 enterprises as of 31 October 2008, according to the

results of the survey.

It was possible to determine the achievement level of the indicator for a total of 72 projects

within the present survey. Based on the information of the final beneficiary, a total of 185

projects were finished and ongoing under this measure as of March 2009. By multiplying the

average indicator of a project based on the results of the survey (0.23 created and maintained

workplaces) with the number of all projects during the programming period, the expected

achievement rate of the impact indicator for the whole period is 43 enterprises. Thus, it

can be expected that the achievement rate of the impact indicator planned in NDP (50

enterprises) will be achieved exactly or remains a little lower.

Priority 4 – Infrastructure and Local Development

Priority Impact indicator Planned achievement

rate in NDP

Actual achievement

level

Priority 4 –

Infrastructure and Local

Development

Rate of persons among

all beneficiaries in

whose opinion the

projects of physical

infrastructure have

made their home place

a more attractive

business and living

environment

65% 86%

77

In order to find out the achievement level of the impact indicator ‟Rate of persons among all

beneficiaries in whose opinion the projects of physical infrastructure have made their home

place a more attractive business and living environment‟, a poll was carried out among the

inhabitants of Estonia. Within the poll, people‟s assessment of the impact of the five most

important physical infrastructure project to the attractiveness of their home place as a business

and living environment was asked in each county. The projects involved in the poll were

selected and submitted to the conductor of the poll by the Customer (Ministry of Financial

Affairs).

According to the poll, the achievement rate of the impact indicator was considerably higher than

planned. When the planned achievement rate in NDP was 65%, then the actual achievement

rate is by 21% higher, according to the poll – 86%. As the poll included representatives that

were somewhat older than the Estonian average and more critical towards the impact of projects

than representatives of younger age groups, it can be assumed that the achievement rate is

rather somewhat under- than overestimated and thus, the actual achievement rate may be

even higher.

Enterprises‟ own assessment of most important impacts of structural assistance and

general suggestions for setting indicators in the future

Within the survey, the enterprises that received assistance within priorities 1-3 where asked to

evaluate the most important impacts of the assistance to the development of the enterprise.

For Priority 1, as expected, most response variants were related to the increase in both

employees‟ and managers‟ qualification (respectively 19.9% and 13.8% of all responses) and

to the improvement in the management and work organisation of organisations (15.9%).

Increase in workplaces was highlighted as an important impact only in 3.7% of projects, which

shows that for this priority, measuring only the number of created and maintained workplaces is

not practical, as project impacts may appear in another form (mostly as an increase in

competitiveness, which is related to increase in productivity, rather than the number of

workplaces). Thus, with regard to priority 1, alternative indicators (e.g. increase in added

value, turnover and export) could be used in addition to workplaces in the future.

For Priority 2, the responses were divided evenly. The only response variant that was selected

more often than the others, was „Increase in enterprise‟s turnover‟ (13.5%). From the point of

view of competitiveness, response variants related to product development and marketing could

have been expected. Increase in the number of workplaces was highlighted with regard to this

priority more often than with regard to other priorities. At present, the aim of the government is to

bring Estonia among countries that produce and provide products and services with a high

added value. Thus, this should be considered when preparing new impact indicators. When

preparing new indicators, the increase in productivity of enterprises, increase in export,

creation and implementation of innovative solutions should serve as a basis.

Priority 3 includes agriculture, fisheries and rural development. In this case, most often the

variants were chosen that were related to productivity of enterprises/organisations (15.6%),

turnover (14.7%) and profitability (13.8%). The general aim of this priority is ensuring a

balanced and sustainable economic and social development. With regard to assessments of

78

entrepreneurs, the indicator of new workplaces is marginal (2.8%) compared to other impacts.

Replacing the indicator of created and maintained workplaces with the indicator of

increase in added value and turnover should be taken into consideration. The reason for

this is that the productivity per employee has considerably changed within the last 15 years.

rak 2004-2006 mõjuindikaatorite lõplike saavutusmääradeväljaselgitamine ja analüüs

Documents