Pelgulinna ajalehe lugejaileMeie ajalehe esimene nimber n[gi triikivalgust

oktoobris 1993. aastal. Ajaleht ilmus kord kuus jakiiesolev on 40. number. Oleme piiiidnud oma ajalehesoma linnaosa, eriti aga Pelgulinna asumi elanikeleedastada vajalikku infot, et viihendada nende vaevaolmeprobleemidele lahenduste otsimisel ja tarvilikeametnike leidmisel. Selleks oleme avaldanud pidvaltrubriiki "Seda tasub teaff',kus on infot linnaosa asufustetti6 ja struktuuride kohta.

Kolme aasta jooksul on paljugi muutunud. On saadudiile esialgsest infovaegusest. Raepress annab vlilja tasutaajalehte "Linnalehf', "Ohtulehes" avaldatakse pidevaltlinnaosade rubriike. Seoses sellega on ajaleht "Pelgulinn"oma senise otstarbe tiiitnudja tuleb ilnselt teha m6ningaidmuudatusi lehe sisus ja vormis. Pelgulinna Seltsi volikoguon korduvalt arutanud tekkinud olukorda. Oleme

juristi tasuta vastuv6tt. See on igakuu 1. ja 3. esmaspiieval kell 9 -

12 ja 14 - 18.Piievakeskuses on ka ruum

Pensioniiride Uhenduse koha-likule organisatsioonile, kusesimees K. Junisov soovijaidvastu vdtab. Tegutseb kas6ltuvushaigeid n6ustav projekt"Osalus". Paljud meie linnaosavanurid vajavad toitlusabi. Ka seetoimub niiiid piievakeskuses.

On mitmeid plaane, t it lespiievakeskuse juhataja SirjePallo. On kavas avada vdikesetasu eest pesemispunkt,vahendada r6ivaid, avada viiikeraamatukogu. Raamatuid on juba

saadud ja samas on v6imaliklugeda ajalehti. Tiihtpiievadepuhul korraldatakse mitme-suguseid huvitavaid iiritusi ja

t?ihistatakse suuri juubeleid.

mittetulunduslik organisatsioon ja seni on ajalehevlilj aandmist toetanud P6hj a-Tallinna valitsus. Aj alehemiiiigist ja reklaamist saadud tulud ei kata ajalehe tri.iki-ja teisi ajalehe viiljaandmisega seotud kulusid. Viimaselvolikogu koosolekul j6uti seisukohale, et hrleb muutaajalehe "Pelgulinn" viiljaandmise korda j a otsida uusivariante. Otsustati tdcjtada villja uus projekt, kus onarvestatud hetkeseisu ja rahalisi v6imalusi ning seekoosk6lastada linnaosa valitsusega.

Seoses sellega on kiiesolev ajalehe "Pelgulinn"viimane sellisel kujul ilmunud number. Ootame kdigiltajalehe lugejatelt omapoolseid ettepanekuid: milliseidmaterjale, mis teemadeljne sooviksite lugeda. Kui uusprojekt sab teoks ja leiab toetajaid, siis loodame uuelkujul j litkata stigisel.

Pelgulinna Seltsi volikogu

Avamisel lSikasid lindi liibi linnaosa vanem Peeter Lepp(paremal) ja halduskogu esimees Vladimir Velman.Tagaplaanil pievakeskuse juhataja Sirje Pallo.

P6hja-Tallinna Piieva- sotsiaalabi osakond (iilemiselkeskus asub Kotzebue 2 komrsel).alumisel korrusel. Samas Pievakeskuse telefon onmajas on ka l innaosa 6 413 SG.

Linnaosa pfievakeskus avati ametlikultTegelikult alustas meie

linnaosa piievakeskus tegewstjuba 1995. aasta aprillis, kuidsamal ajal tehti ruumidesremonti. M<jddunud aasta l6pulsaadi sellega valmis. Ruumid onhiisti korda seatud ja ametlikavamine saigi teoks.Piievakeskuses tegutsevadmitmed ringid. Mari Karistejuhendab keisitti<iringi. Niisu-gused ringid on ka PelgulinnaRahvamajas ja vanurite majasL6ime tiinavas. Niiiid, uutesruumides alustas tegevust kakudumisring, saadi kakangasteljed.

Raviv6imlemist juhendab

Evi Nell. Piievakeskuses onkaks riihma, raviv6imlemiseriihmad on ka vanurite majas ja

Pelgulinna Rahvamajas. Piieva-keskuse ruumides toimub ka

CI

Pdhja-Tallinna S3-aastane. Abielus. Tdiskasvanud poeg ja ttitar. ElanudTallinnas 35 aastat. Ka meie linnaosas, kus omaaegses BaltiLaevaremonditehases algaski tema toomehe-elu. Hiljem

v a I i ts u s e v a n e m [il:ijl illi: Jil"?5i,,H: fi lT:iffi J"','j aastast o n

Peeter LeppHariduselt diplomeeritud mehaanikainsener. Ta on ka

l6petanud Tartu Ulikooli vdlismajandussuhete eriala. Ennemeie l innaosa vanemaks saamist oli ta Kristi ine l innaosavalitsuse vanem selle loomisest alates.

Linnaosa vanem Peeter Lepp iitles jutuajamisel:"P6hja-Tallinn on vana linnaosa oma ajaloolise pfirandiga.

K5igi sellega seonduvate probleemide lahendamine onm6nev6rra takerdunud, kuid probleemid vajavad kiiretlahendamist turumajanduse tingimustes, et mitte jiiiida jalguiildisele linnamajanduse arengule.

Praegu Tallinna linnavalitsuses toimuvate struktuurimuudatustega peame arvestama. Tahetakse kiirendadaomandireformi ja maade tagastamise protsessi. Tahaksime kaoma linnaosale maakorraldajat ja arhitekti.

Linnaosa vanema asetriitja koht oli seni pikemat aega vaba.Tiiitsime selle ja elamumajanduse kiisimustega hakkas niiiidtegelema Enno Tihve.tt

Peeter Lepp toonitas, et eesmirk on teha konkretseid asju,mida elanik kohe nieb ja tunnetab.

See oleks nAiteks linnaosa iildvdljaniigemise parandamine.Haljasalade korrastamine, majade virvimine.

Tdnavakaubanduses on juba putkad hakanud asendumandgusate miiiigipaviljonidega.

"Olen v5hrud osa halduskogu k6igist istungeisf" iitles PeeterLeppr "ja mulle on jiiiinud positiivne mulje. Linnaosa valitsusarvestab halduskogu seisukohtadega, seda enam et erialasedkiisimused arutatakse eelnevalt liibi vastavates komisjonides."

Juttu ajas Hugo Avila

Linnaosa vanema Peeter l,epa vasfuvStt on igal esmaspievalkell 15 - 18 ja neljapieval l0 - 12 Niine 2 teisel korrusel.Eelregistreerimine telefonil 6 407 000.

Pdhja-Tallinna linnaosa valitsuse vastuvdtuajadP6hja-Tallinna vanem Peeter Lepp - E 15 - 18 (eelregistreerimine tel.640 70 ffi).N 1 0 - 1 2 .Vanema aseGiitja Helle Nahko - R 10 - 13.Vanema asetiiitja Enno Tiihve (Niine 2) - E 15 - 18, N 10 - 12.Haldussekre&ir Grista Vorobjov - E 15 - 18.N6unik Liina Kiiter - T 16 - 18.Sotsiaaln6unik Tiiu Perker - E 15 - 18, N 9 - 12.N6unik Lembit Sinivee - T 15 - 18 (eelregistreerimine tel 640 70 05).Elamispinna arveshrse ja personali osakond (Tiiiistuse 3), juhataja Holly-Fleur UImE 1 5 - 1 8 . K 1 0 - 1 2 :osakonna vastuv6tt E ja "I 14 - 17, K 11 - 13, 15 - 17.Kommunaalmajanduse osakond, juhataja Arvo Soorand - E 15 - 18, T ja N 10 - 12.Elanike registri osakond, juhataja Tiiu Laaneots - Kl4 - 17;osakonna vastuv6tt E, K N, R 9 - 12, lisaks Kl4 - 17,Hoonete haldusosakond (Niine 9), juhataja Aavo Viifln - E 15 - 18;juhataja asetiiitja E 15 - 18;pea insenerE15-18;pearaamatupidaja E 15 - 18, N 9 - 12;korterite privatiseerimise sektor E 9 - 12 ja 15 - 18, K 14 - 16, N 9 - 12.Sotsiaalabi osakond (Kotzebue 2),juhataja Katrin Gorelov - E 15 - 18, N 9 - 12.Haridusosakond (Tel'nika 23), juhataja Urmas Raidma E 15 - 18.Ettev6tluse peaspetsialist Lille Jenk - E 14 - 18,K9 - 12.Tarbijakaitse vanemspetsialist Marga Tulp - E 14 - 1.8, K9 - 12,Kunstnik Katrin Josing - T ja N 14 - 15.Noorsookasvatuse peaspetsialist Tiina Riitsep - E 15 - 18, N 9 - 11.Kultuuri- ja sporditiiii peaspetsialist Malle Gerretz - N 10 - 12.

I!

Teedhtutest Pelgulinna RahvamajasNagu te ise kogesite, on tee6htutekorraldamisel tekkinud m6ningasedrasku'sed, mis on kUll ajutised. Tdnute i le omapoo lse te e t tepanekutetegemisel! Need aitavad korraldajaid6htuid sisustada nii, et Uritused oleksidhuvitavamad. Tule-tan meelde, ettdnapdeva l e i to imu midag i i lmarahata. Selles suhtes on PelgulinnaS e l t s v a e n e . S i i a m a a n i o l e m ehakkama saanud ja loodame seda kaedaspidi. JdlrgmiSed tee6htud toimu-vad21. mdrtsilja 18. aprill i l.Maikuu tee6htu otsustate ise - kas

teha v6i mitte. Kena oleks ka, kuileiduks mehi, kes aitaksid lauad paikapanna ja piirast dra koristada. Tahaksoelda Pelgul inna Rahvamaja kol-lektiivile, eeskdtt Mall Haamerile jaHelle S6erdele suure tdnu abi eest jatiinada ka rahvamaja direktrissi Urve.Miigi, et ta on leidnud praegusel ajalv6imaluse kasutada rahvamaja ruumetasuta. Aittih teile k6igile ja loodamesama head koost66d ning suhtumistka edaspidi.

Saima Kallau

Jaanuar i , " "U*r , avaldat i sooviedaspid i kohtuda meie l innaosavalitsuse ametnikega, politsei juhtideja Pelgulinna konstaabliga. Samutikutsuda kohtumisele meie asumistpiirit riigikogu ja linnavolikogu liikmeid.Sooviti ka vestlusi sotsiaaltootajate,ps0hholoogi ja arstidega. Ptiiiamenendele soovidele vastu tulla.

Pelgulinna Selts

Peeteli kirik sai oreliPeeteli kirikus jumalateenistustel kiiinud

teavad, et kirikul on ntiiid oma orel. Seesaadi kingitusena Rootsi-Mihkli kirikult.Orel on sada aastat vanaja selle tegi kordaorelimeister Olev Kents.

Koguduse 6petaja Avo Uprus iitles, etkiriku taastamine jiitkub. Tiinu firmaFescon abile tehti korda kiriku sissepiids.Fuajee on ilusasti viirvitud ja p6rand uuestikaetud. Jiitkub ka teiste kirikuruumideremontimine. K6ige tiihtsam on kirikukiittesiisteemi kordaseadmine. SaksamaaKieli piaostkonnalt saadi niiiid kiitte nendepoolt lubatud abi, mis on iimmarguselt200tuhat krooni. See liihebki suures osas uuegaasikatlamaja ehitamiseks. Siis ei tuleenam ktitta kalli elektriga. Tallinngaas lubasehitada ka gaasitrassi kirikuni oma kulu ja

kirjadega. Avo Uprus titles, et abi Peetelikiriku restaureerimiseks on alati teretulnudja seda oodatakse, et kirik t6esti kord ilusaviiljandgemise saaks.

TASUBTEADA

Koerteomanikele

Tallinna Loomakliinik asub Vdstriku2a, telefonid 55 72 5O ja 55 60 83.

Kliinik on avatud E - R kella 8 - 20. L 9- 1 5 j a P 9 - 1 4 .

Seal saab koera vaktsineerida ja kaarstiabi.

Kuhu viia olmejridtmedPudelikonteinerid:S6le 7 (kaupluse "Lahe" k6rval), S6le 43,Mulla ja Ristiku nurk.Ohtlikud jddtmed: Paldiski mnt. ja S6lenurgal Statoil, S6le 27 Neste.Pudelikonteinerid on paaris - valgesse

panna vd rv i t u , r ohe l i sse vd rv i l i nek6lbmatu klaastaara.Patareikastid on punased hoone seinalepaigutatud kastid, kuhu elanik v6ib pannakella-, lambi-, raadio- jms. patareid ningdiktofoni akumulaatorid.Tanklad v6tavad vastu vananenudravimeid, patareisid, pdeval'alguslampe(mit te Ule 3 korraga), vanu 6 l is id jaakumulaatoreid.Ettev6tted ei v6i oma ohtlikke jiiiitmeidbensiinitanklate vastuv6tupunktidesseviia.

Konkurents Tiiit elamumajandusepaneb asjad paika parandamiseks jiitkub

Erinevalt kesklinna suurtest kauplustest on ddrelinnadespalju viiikesi toidupoode. Kuid mitmed on juba oma uksedsulgenud - ei tule kauplemisega viilja. AS Inreko Cibus omaon "Lahe" kauplus Pelgulinnas, "Marie" kauplus Koplis, kuson ka pagarit60koda, ja kauplus "Lembitu", mis asubsamanimelises tenavas.AS Inreko Cibus tegevdirektor Tiit Eerma iltles, et k6ikoleneb tarbijate soovide arvestamisest. Aasta algul ja l6pulliibimUUk tavaliselt suureneb, suvekuudel vdheneb.Seda tuleb alati kauba tell imiselja valikul arvestada. "Lahe"kaupluses la iendat i to idukaupade osakonda ja kaubava l i ku t , a l koho l i mUUk v i i d i e ra ld i osakonda , Se l l es tosakonnast saab nUUd osta ka torte ja muud magusat,samuti l i l l i ja kosmeetikatarbeid. Uue artikl ina on mUrigil16hnateraapia kaupu, millele on n6udlust. Samuti saab sealtos ta i l usa id ke raamika too te id . End i se k laas taa ravastuv6tupunkti ruumides on aga avatud nn. Lahe turg.Liha-, kala-, piima- ja muud tooted saadakse otse, i lmavahendajateta. See mddrab ka h inna. Uhes endiseskontoriruumis tegutseb nUUd hoopis 6mblustddkoda. TiitEe rma on k inde l , e t t egevuse l a i enemine a i t ab0mbruskonna elanikke paremini teenindada. Pealegi onviilja kujunemas kindel ostjaskond.Kogemus nii i tab, et kodumaist toidukaupa pakutaksehoopis vdhem kui viilismaist. Asi on selles, et kodumaistkvaliteetset toidukaupa veel napib. LiibimUiigi anal0iisnditab, et vdlismaiste kirevate pakenditega maiustusteostmisbuum hakkab m66duma. Taas eelistatakse "Kalevi"maiustusi. Aga mahlade tootmisel me veel vdlismaiste vastuei saa. P6ltsamaa mahlu kUll mUUme, kuid valik on vdike.lgasuguste mehude ja kontsentraatide jiirele aga n6udminevdheneb.Ti i t Eerma Ut les, et k6 ige rohkem mUUakse p i ima japiimatooteid. Toidukaupade hinnad pole nii jtirsku ja suureltt6usnud nagu nditeks elektri hind. Seal mddrab hinnanrcnopol. Toidukaubanduses on tihe konkurents, mis ei lasehindu jiirsult t6sta. Konkurents on positiivne ilming, kuidtu leb j i i lg ida, et kOik konkurendid o leks id v6rdsetestingimustes. Viimasel ajal on palju juttu olnud turgudest janende suhetesJ kauplustega. Tarbija otsustab ise, kas oslabturult v6i kauplusest. Kuid kindel on see, et turumUUja eitea tihti, kust kaup piirit, ka kvaliteedis v6ib m6nigi kordkahelda. Kauplusi ja seal mUUdavate toidukaupade piiritolukontrollitakse viiga tihedalt ja eksijail pole trahvidest paasu.

Vestles Hugo Avila

Praeguseks on meie linnaosas munitsipaal-elamufondisterastatud 11 tuhat korterit, titles linnaosa valitsuse hoonetehaldus-osakonnajuhatajaAavo ViiAn. Meie linnaosas on paljuelamuid, mis liihevad tagasi omanikele. Just nende majadegaon takistuseks maja osaluse probleem: milline osa elamustkuulub erastamisele ja milline tagastatud omanikule.Linnavolikogu peab majade reaalosade konkreetse jaotamiseprobleerni kiiresti latrendama.

Elamureformi ldppeesmiirk on korteritihistute loomine, etmajad saalcs linna elamufondist mahakanda. Inimeste teadwssepole aga ikka veel j6udnud t6ik, et korterite iihistutel on ornaeelised. Meie linnaosas on loodud seni ainult 8 korteriiihistut.Aga neid ei saa ju teha kiisu korras.

Elanikud on hikanud ise rohkem kontrollimakommunaaltenuste maksumust ja 6igsust. Aavo Viiiin arvab,et seoses Ziriseaduse rakendamisega hakkavadmunitsipaalettev6tete (end. majavalitsused) asemel tekkimaiseseisvad osaiihingud vdi aktsiaseltsid. Aavi Viiiin toonitas, ethaldusosakonna tiheks esmaseks iilesandeks on tugevdadapraegu kontrolli munitsipaaletevdtete tegevuse ja rahakulutamise tile. Suuremat tiihelepanu ptiiiratakse kakokkuhoiule. Tugevdatakse jiirelvalvet vee ja elektri tarbimiseiile.

Juttu ajas Hugo Avila

PtHtil l(0Gulfust ftlrHrPiihapiieval, 2. miirtsil kell 11 jumalabenistus

Fiihapiieval, 9. miirstil kell 11 jumalateenistus armulauaga

Piihapiieval, 16. miirtsil kell 11 jumalateenishrs armulauaga

Piihapiieval, 23. mertsil kell 11 Palmipuudepiiha jumalateenistus

EsmaspAeval,24. m{rtsil kell 18 kannatusaja 6htupalvus

Teisipiieval, 25. miirtsil kell 18 kannatusaja 6htupalvus

Kolmapiieval,25. mfirbil kell 18 kannatusaja 6htupalvus

Neljapiieval, 27. mlrstil Suur Neljapiiev. Jumalateenisfus armulauaga

Reedel,28. martsil kell 18 Suur Reede.Liturgiline jumalateenistus.

Piihapiieval, 30. m6rtsil kell 11l.t Jlestiusmispiiha. Jumalateenistus armulauaga.

Kell 14 laste jumalateenistus.

Esmaspf,,eval, 31. mflrtsil kell 182.Ulest6u-smispiiha jumalateenistus.

Pelgulinna Seltsi ajalehtToimetaja Hugo Avil4 tel. 472 3O3Reklaam P.-M. Arro. tel. 499 094Fotograaf A(ur RebepLayout Endla Toots, Piret Miieniit

Raamitud ja kujundatud reklaam100-250 kr. suurusest olenevalt.Reklaami tellimisel 3 jfiestikuses Ieheshinnaalandus 25 protsenti.Triikitud Riigi Arvutuskeskuse Triikikojas600 eks.

-fI \PETGULINNA

. sEtrs\ A. rrz ^a