Muusikateadlase Priit Kuuse mahukas raamat annab lugejale haruldase võimaluse tutvuda Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhi Vallo Järvi (1923–1994) elu ja tööga, tutvu-da nii Estonia teatri lavastuste sünnilooga kui ka heita pilk dirigendi töö tavaliselt varju jäävatele tahkudele. Raamatuga on kaasas kaks CD-plaati, avaldab Tänapäev. Vt lk 8

E E S T I K I R J A S T U S T E L I I D U A J A L E H T Nr 7 (85) 28. august 2014

Olev Remsu Supilinna-sarja viimane osa kaante vahelAugustis ilmub kirjastuselt Tänapäev Olev Remsu raamatu „Supilinna armastajad” teine osa, mis ühtlasi paneb punkti tema Supilinna-sarjale, kus ilmusid raamatud „Supillinna poisid”, „Supilinna surmad” ja „Supilinna armastajad” kahes köi-tes. Autor on sarja ise nimetanud mälestusromaaniks, selles jälgitakse peamiselt 1950–60. aastate elu ühe Tartu põlvkonna kaudu.

Põhjalik kokkuvõte eesti lastekirjandusestEesti Lastekirjanduse Keskuselt ilmus äsja koguteos, milles tehakse põhjalik kokkuvõte taasiseseisvusaja eesti lastekirjandusest (1991 – 2012). Raamatus antakse ülevaade lastele mõeldud ilukirjanduse põhi-liikidest ja žanritest, aga ka aime- ja ajakirjandusest. Lisades on toodud lasteraamatutoodangu statistika ja lastekirjanduse auhindade loetelu, pildivalik kajastab muutusi meie lasteraamatuillustratsioonis ja -kujunduses. Teos on mõeldud laste-kirjanduse uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele, õpetajatele, lapsevanematele – kõigile, kel laste-kirjanduse vastu sügavam huvi.

Hercule Poirot tegutseb jälle8. september on rõõmupäev paljudele Poirot’ sõpradele – Sophie Hannahi sulest ja Agatha Christie perekonna heakskiidul ilmub kirjastuses Varrak ja veel paljudes kirjastustes üle maailma uus romaan „Monogrammimõrvad”. Selle peate-gelane, endiselt suurepärases vor-mis Poirot, tegutseb 1920. aastate Londonis ja ühes Inglismaa maa- konnas. 3. septembril avalikustatak-se kirjastuse veebilehel raamatu esimene peatükk, nii et eriti kannata-matud saavad ennast sündmuste algusega varakult kurssi viia.

Vallo Järvi elulugu

Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit© EKL 2014

uudised

Ilmus mahukas loogikaõpikAugusti alguses tuli Tartu Ülikooli Kirjastusel trükist Enn Kasaku õpik „Loogika alused”, mis on mahukaim seni eesti keeles ilmunud loogika-õpik. 668 leheküljel käsitletakse ilmekate näidete varal põhjalikult nii traditsioonilist kui ka tänapäeva loogikat, ent tutvustatakse ka mitte-klassikalisi loogikaid, loogikapara-dokse jpm. Õpik on varustatud põhja-liku sissejuhatava osa ning mahuka sõnaseletustega registriga.

Esitlus toimub neljapäeval, 11. septembril 2014 kl 16 Tartu Ülikooli Muuseumi valges saalis.

Uue nimega krimikirjanduse tippuJ. K. Rowling on enamusele meist tuttav eelkõige suurepäraste Harry Potteri lugude autorina. Nüüd on autor pöördunud krimikirjanduse ra-dadele ning augusti lõpupäevil ilmub kirjastuses Varrak Robert Galbraithi pseudonüümi all kirjutatud J. K. Rowlingi esimene kriminaal- romaan „Käo kukkumine”.

Kirjandusminister Mart Juur kommenteerib romaani järgmiselt: „„Käo kukkumine” kasutab roimakir-janduse klassikalisi nõkse ja miksib Briti roimakirjanduse traditsioone kaasaegse televisioonipärase põne-vusega.“

Praeguseks on Rowlingul varjunime Robert Galbraith all ilmunud kaks krimiromaani – „Cuckoo's Calling” („Käo kukkumine”) ja „Silkworm” („Siidiuss”). Autor on Harrogate’i festivalil avaliku vestluse ajal luba-nud, et krimiraamatuid tuleb kindlasti rohkem kui seitse.

Tore loodusraamat lasteleHäid loodusraamatuid pole kunagi liiga palju, neid on välja antud varem ja ilmub kindlasti tulevikus. „Räägin sulle loodusest” püüab veidi erineva nurga alt täiendada üsna pikka kodu-maise looduskirjanduse originaal-teoste rida. Raamatu autorid Urmas Roht ja Kristina Villemson on sead-nud eesmärgiks koondada raama-tusse teavet nii eluta kui ka elusast Eestimaa loodusest ja anda lisaluge-mist põhikoolis loodusõpetust õppi-vatele noortele ja muidugi laiemalt kõigile loodusest huvitatutele. Raamatu maht ei võimalda käsitleda põhjalikult kogu valdkonda, kuid põhimõisted ja peamised elusloodu-se rühmad on kirjeldamist leidnud. Raamatu avaldab Tänapäev.

uudised

Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 25. septembril

Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik

Loov kirjutamine on sõnadega loo-mise kunst. Looval kirjutajal on vabadus ja võim, mida ei ahista

piirid ega reeglid. Kirjutada oskavad kõik, loova kirjutamise ladusus oman-datakse aga õppides ja harjutades, mida tegidki õpetajad ja koolitajad 18.-19. augustil Tartu Ülikooli Narva Kolledžis juba kolmandal rahvusvahelisel loovus-foorumil „Loov eneseväljendus”.

Kui Maarit Saarelainen-Sahlmani ju-hendatud loova kirjutamise kursus kes-tab Soomes tavaliselt kogu nädalalõpu, siis Narvas oli tal loovusstuudios oma meetodi tutvustamiseks ja harjutuste tegemiseks aega napilt poolteist tundi.

Loovalt kirjutamisega alustamiseks ei olnud vaja enamat kui pliiatsit, pabe-rit ja kujutlusvõimet. Usalduslik ja tur-valine õhkkond ruumis on Saarelainen-Sahlmani sõnul iseenesest mõistetav. Nagu ka teadmine, et kõik kirjapandu on õige. Loovas kirjutamises ei esinegi vigu, ei anta hinnanguid. Kirjutada võib kõikjal ja kõigest, ainsad piirid seab kir-

Kirjutamine on loomise kunst

jutajale tema enese ettekujutus.Looval kirjutamisel annavad impulsi

mälestused, meenutused, aistingud. Meelte aktiviseerimisega võib ellu ära-tada nii minevikupilte ja -tundeid kui ka luua uusi lugusid. Seega on antud mee-todil ka teraapiline toime, sest oma teksti (kaaslastele) ette lugedes võib vabaneda pikka aega tallel olnud pinge-test ning leida lahendusi seni vastuseta jäänud küsimustele. On täheldatud, et looval kirjutamisel on soodne mõju ka lugemusele.

Loov kirjutamine aitab elus hoida ka jutuvestmise tava, nagu ilmnes loovus-foorumil esinenud Rootsi algkooli õpe-tajate Erika Anderssoni ja Susanne Nilssoni Umeås asuva kooli ettevõtmi-sest. Kohalikest vanadest legendidest inspireerituna joonistasid lapsed pilte, tegid iPadidega lühifilme ning kirjuta-sid kaasaegseid legende, mis anti välja raamatuna ning esitleti lõpuks loomin-gulisel kohtumisel lapsevanematega.

Milliste loovate meetoditega rikasta-da keeletunde, murda keele stereotüü-pe ning turgutada mõtestatud ja kor-rektset keelekasutust - neid teadmisi ja kogemusi jagasid eesti keele ja kirjan-

duse õpetajad Piret Järvela ja Edward Kess, kelle sõnul tähendab isikupärane keelekasutus julgust ja meelekindlust. Ei pea rääkima nii nagu teised, kõnele-da saab ka kaude, vihjamisi. Head sõ-nad on siirad sõnad.

Loov eneseväljendus rikastab emot-sionaalselt, suurendab empaatiat, lisab eneseusku ning kasvatab sotsiaalseid oskusi. See kõik on oluline, et õpilase ja õpetaja vahel valitseksid usalduslikud suhted ja koostöö. Samatähtis on see ka inimeste vahelises suhtlemises ja tu-lemuslikus meeskonnatöös. Olgu siis tegemist kas verbaalse või mittever-baalse suhtlemisega.

Loovusfoorumi toimumiskoht on alati olnud eriline. Esimesel aastal mandrist eraldatud Naissaar, teisel idülliline Käs-mu ning kolmandal aastal Eesti-Vene piiril asuv Narva, täpsemalt arhitektuu-riliselt ja vaimsuselt unikaalne TÜ Nar-va Kolledž. Põhjamaade saatkonnad ja Soome Instituut Eestis aitasid leida Põh-jamaade loovuseeksperte ning toetasid nende Eestisse tulekut. Täpsemalt loo-vusfoorumil toimunust saab lugeda Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehelt www.norden.ee.

Narvas toimunud loovusfoorumil tutvustas Maarit Saarelainen-Sahlman oma loova kirjutamise meetodit. FOTO IRINA VASSILJEVA /NORDEN.EE

Varrak2 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Maalehe Raamat2 2 (71) 29. märts 2013

www.mlraamat.ee

linnades luuakse seltskonnaregister, kuhu kuuluvad vanad hollandi maa-omanikud ja inglise kaupmehed, ühe-sõnaga need, kel on nn vana raha.

Romaanis on itaalia perekond Caru-sod, on inglased Masterid, iirlased O’Donnellid, juudid Adlerid ja holland-lased van Dickid. Autor annab ülevaate eri ühiskonnakihtide vägagi erinevast elulaadist. Kõik on kokku põimitud ker-gesti loetavas stiilis ja kuidagi ammu tuttav ning ülimalt põnev.

„Inimesed tulevad New Yorki, et va-bad olla, kuid teie olete ehitanud siin endale vangla.” Raamatu alguses ja lõ-pus kordub sõna vabadus, see sõna jääb troonile, kui raamatukaas kinni va-jub.

VarrakVarrak2www.varrak.ee

7 (85) 28. august 2014

Indrek Rohtmets bioloog ja teadusajakirjanik

Elizabeth Gilbert on 2000. aastatel komeedina USA kirjandustae-vasse ja sealt kohe sama hooga

ka üleilmsetele orbiitidele sööstnud kirjanik. Tema teosed, nagu näiteks „Söö, palveta, armasta”, on võitnud suu-rel hulgal kaalukaid kirjanduspree-miaid, mille loetlemine võtaks ära roh-kem kui poole selle kirjutise mahust.

Juurte juurde„Jumalik puudutus” maalib panoraamse pildi 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi al-gusest, viies lugeja Inglismaalt uhkesse mõisa Philadelphias ning edasi Tahitile ja lõpuks Hollandisse, kus asuvad pea-tegelase Alma Whittakeri juured. Alma sündis siia ilma aastal 1800 Philadelp-hias rikkas mõisas, mida kutsuti White Acre. Mõisa oli rajanud tema isa Henry, vaesest seiklejast rahameheks tõusnud inglane, kes oli osalenud isegi kapten Cooki kolmandas ekspeditsioonis.

Nõnda kirjutab Elizabeth Gilbert oma romaanis, aga tõsiasi on see, et Alma ja Henry ning Alma ema Beatrix on tegelikult kirjanduslikud kujud, kel-le elu ja saatuse kaudu maalib Gilbert meile sädelevalt vaimurohke ja tuhan-deid võluvaid detaile pakkuva pildi nen-dest aegadest, kui looduses ja teaduses oli veel tohutult palju avastada.

Huvi mitmekesisuse vastuÕpihimulisest ja andekast Almast kuju-neb juba noorpõlves suur loodushuvili-ne. Pole ka ime, sest tema isa rikkus põhineb ülemaailmsel äritsemisel mit-mesuguste ravim- ja ilutaimedega. Mõi-sa hiigelkasvuhoonetes sirguvad palmid ja säravad lummavad orhideed. Loodu-se mitmekesisusest vaimustuv tütarlaps hakkab õige pea aga juurdlema selle mitmekesisuse põhjuste üle ning satub

uurima samblaid. Kuidas saab ikka olla, et ühel kivil võib kõrvuti kasvada nõnda palju eri liike ja teisendeid?

Neiu kasvab ja puutub üha rohkem kokku ka inimsoo mitmekesisusega, kuigi ka mõisas oli isa Henry eestvõttel alati külas väga erinevate elualade ini-mesi, sealhulgas palju teadlasi, kellega tema ja ta poolõde maast-madalast ühi-ses vestlusringis said olla ning oma mõtteid teritada.

Ilu versus teadushuviAlma poolõde on üle linna tuntud kau-nitar, Alma ise aga suure kondiga ja vä-hese sarmiga ning, nagu arvab majapi-dajanna, „nägu nagu kausitäis putru”. Nõnda siis sisenevad täiskasvanute maailma kaks õde, üks andekas, tea-dushuviline, isekavõitu sihikindel tõe-otsija, teine kaunis, kuid samas enese-ohverduslik eluparandaja.

Armumine on Alma jaoks Jumala puudutus, kuigi ta ei mõista oma armastatut ja nende teed lähevad lah-ku. Armastus jääb siiski elu lõpuni. Kaunitarist poolõe elu aga kulgeb üha suurema eneseohverduse suunas.

Armastuse ja tõe otsingudElizabeth Gilbert on suutud muuta Alma armastuse ja tõe otsingud põne-vusromaaniks, mille raamistikuks on arutlused inimeseks olemise kõige tähtsamate probleemide üle. Teos on poole tuhande lehekülje paksune, ent midagi lohisevat, rääkimata igavusest, ei õnnestunud mul sealt aga leida.

Siinkirjutaja jaoks on aga kirsiks koo-gi peal teose lõpp, kui kirjanik on viinud kokku Alma ja mõistatusliku teadus-mehe Alfred Russel Wallace’i. Alma on nimelt Darwinist sõltumatult jõudnud evolutsiooniteooria formuleerimiseni, kuid pole seda söandanud avaldada. Wallace tuleb talle külla ja nende vest-lus on nauditav maiuspala, mille sisu

KummitusJo Nesbøtõlkinud Maarja Siiner416 lk, pehme köideÜks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kut-sutakse viiuliks. Müüki juhib salapä-rane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uuri-da. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistata-vat Olegi, kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.

Auru juurdeTerry Pratchetttõlkinud Allan Eichenbaum240 lk, kõva köideNiiske von Lipwig on mees, kellele ei meeldi raske töö. Elus olla meeldib talle aga väga ja just sellepärast on tal raske keelduda uuest tööst, mida Vetinari talle pakub. Kettamaailma kohale tõuseb aur, mida õhutab tak-ka härr’ Simnel, sonimütsi ja arvutus-lükatiga mees, kellel on väga huvitav suhe siinuse ja koosinusega. Niiske peab saama hakkama tavotiga, mida on tünnide kaupa, härjapõlvlastega, paksu töösturiga, kes teadaolevalt on alluvaid trepist alla visanud, ja väga vihaste päkapikkudega, kui tahab, et rong kogu täiega kraavi ei sõidaks…

Puhas kui liiliaCatherine Cooksontõlkinud Liina Viires ja Kristel Kalda296 lk, kõva köideMary Walton on isa silmatera, tema ainus lohutus sügavail majanduskrii-si aastail, mil mees seisab silmitsi nii töötuse kui ka oma näägutava auahne abikaasaga. Ta loodab väga, et ühel heal päeval leiab Mary viisi, kuidas Tyneside’i agulite rõhuvast vaesusest pääseda. Kui üks hämmas-tav saladus avalikuks saab, peavad Waltonite perekonna unistused lõplikult muutuma...

S.N.U.F.F.Viktor Pelevintõlkinud Maiga Varik424 lk, kõva köideRomaani tegevus leiab aset postapokalüptilises maailmas, kus enamik inimesi elab vaeses, tehnoloogiliselt maha jäänud slaavi-keelses Urkainas. Urkaina kohal hõljub jõukas lendav linn nimega Big Byz, kus elab 30 miljonit ingliskeelset elanikku. Kahe riigi omavahelised suhted on keerulised. Romaani peategelane on kaugjuhitava drooni piloot, kes töötab nii sõjaväe kui ka meedia heaks.

Deemoni märkReeli Reinaus324 lk, pehme köide Kui siiani täiesti tavalist koolitüdruku elu elanud Maria kuuleb enda kohta käivaid veidraid ennustusi, ei võta ta neid esialgu kuigi tõsiselt. Kuid kum-malised nägemused, seljal tulitav sünnimärk ja ootamatu kohtumine salapärase noormehega, panevad ta viimaks uskuma kummalist legendi teda jälitavast deemonist. Maria on sunnitud oma varasemast elust põgenema, teadmata õieti, kes on ta vaenlased või sõbrad.

ilmunud

New YorkEdward Rutherfurdtõlkinud Rein Turu856 lk, kõva köide

Jumalik puudutusElizabeth Gilberttõlkinud Tiina Viil504 lk, kõva köide

Särav vaimumäng, elu ringkäigust rääkimata

Foto raamatust.

Anu Hülg toimetaja

Sulgedes Edward Rutherfurdi aja-loolise romaani „New York” vii-mase lehekülje ja mõeldes, mil-

lest see raamat siis õigupoolest oli, võib julgesti tõdeda – see oligi New Yorgist, peategelane oligi linn.

Varem on eesti keeles ilmunud popu-laarne „London”. Seekord on autor võt-nud uurida New Yorgi kujunemise väike-sest külakesest maailmalinnaks. Tege-vustik algab 17. sajandi keskpaigas ja lõ-peb aastaga 2009. Nagu oma teistes raa-matutes, on Rutherfurd siingi valinud mõne perekonna, asetanud need aja-loosündmuste keskele ja jälginud põlv-kond põlvkonna järel sajandite vältel.

„Pean kohe ütlema, et olen üks neist, kelle meelest inimloomus ei ole viima-se kolme tuhande aastaga eriti muutu-nud. Vana testamendi tegelased tundu-vad olevat samasugused nagu need, ke-da ma isiklikult tunnen,” on autor oma tegelasi iseloomustanud.

LinnRomaan algab aastaga 1664, kui hol-

landlane Dirk van Dick sõidab kanuuga mööda Hudsoni jõge kodu poole. Tal on kaasas väike tütar, kodu on aga pisi-ke kaupmeeste asula Uus-Amsterdam. Linnakese on kaks põlvkonda tagasi asutanud hollandlased ja valloonid, kes elavad seal nüüd koos sakslaste ja ing-lastega.

1735. aastal on New Yorgis juba küm-me tuhat inimest. Kunagise kaitsemüü-ri kohal on Wall Street. Broadwayst lää-nes paiknevad endiselt hollandlaste aia-kesed. Kõige kohal troonib suvise New Yorgi lõhn – vänge, imal, südant pahaks ajav lehk.

Pärast iseseisvussõda ehitatakse linn kiiresti üles. 19. sajandi keskpaigas on New Yorgis juba sada nelikümmend tu-hat hinge. Uus ruuduline tänavavõrk hakkab asendama endist V-kujulist, ris-tuvatel tänavatel on nimede asemel numbrid.

Sõda ja armastusAlguses on esimene indiaanisõda juba olnud. 1775 puhkeb iseseisvussõda. Sõjakirjelduste taustal saame teada, et inglased kohtlesid vange halvasti, hal-vemini kui ameeriklased. „Ameerikas

valitseb humaansus seaduslikkuse üle, Inglismaal on vastupidi.”

Noore orja Quashi kaudu tuleb romaani orjapidamise teema. Newyork-lased olid hõivatud puuvillakaubandu-sega, see aga eksisteeris orjajõul. Põhja ja Lõuna erimeelsused kulmineeruvad kodusõjaga. Teist maailmasõda puudu-tab autor põgusalt.

Katkematu niidina seob seda kõike indiaanivöö, mille üks väike tüdruk kin-kis kord oma isale armastuse märgiks.

Raha ja võimWall Street. Finantskrahhid. Aktsiaturu kõikumine. Kuulus Zengeri protsess, „pärast mida on Ameerika kodanikud võinud öelda, mis neile meeldib”. Tõde-mine, et head Inglise seadused võivad Ameerikas osutuda halbadeks. Igal me-hel on oma hind. Pankade ühinemine.

„Kas teate, et on olemas veel üks mull? Suurte ootuste mull. Suured ma-jad, eralennukid, jahid… palgad ja lisa-tasud. Inimesed hakkavad neid asju ihaldama ja lootma. Kuid lootustemull lõhkeb nagu iga teinegi.”

20. sajandi alguses hakkab Ameeri-kas kujunema kõrgklass, suuremates

Ühe linna lugu – külast metropoliks

puudutab meid kõiki veel tänagi. Elizabeth Gilbert on suutnud oma

raamatus väga mitmesuguste, vähem või rohkem keerukate saatustega ini-meste lood siduda teaduse ja ühiskon-na üldise arenguga. See on mulle luge-jana väga sümpaatne tendents moodsas kirjanduses.

konnale täiesti teise, enamikule meist tundmatusse maailma, umbes nagu põ-nev kriminaalromaan. Selle erinevuse-ga, et kõnealusel juhul ei ole tegu välja-mõeldistega, vaid karmi tegelikkusega.

Kainestav turgutus Millist sihtrühma Saviano oma raama-tut kirjutades silmas on pidanud? Kind-lasti ei tohiks seda raamatut soovitada öökapile, et enne uinumist mõni põnev looke lugeda. Küll aga on see teos kai-nestavaks turgutuseks kõigile helge-meelsetele, kelle silmis eksisteeribki vaid la vie en rose. Roosades toonides maailma kõrval eksisteerib ka pulber-valge mõõde, täiesti omaette maailm, mis paradoksaalselt on samal ajal pime ja must. Suurem, kui me tavainimeste-na ealeski oskame arvata.

Lugeja võib küll eksida raamatu arvu-kate lugude labürinti, ent suure tõenäo-susega satub neist omamoodi sõltuvus-se: jõudes ühe loo lõppu, haarad pilgu-ga kiiresti juba järgmist. Ja lõpuks kaob

täiesti meelest, millest see „sõltu-vus” tegelikult algas, miks sa tegeli-kult üldse seda raamatut lugema hakkasid, mis täpselt tekitab sinus iha üha rohkem teada saada, kui maitse on suus.

Kui oled teekonna lõppu jõudnud ja raamatu käest paned, tunned lee-vendust, vabanemistunnet – just na-gu oleksid ka ise väiksemat sorti sõl-tuvusest vabanenud. Rikkamana hinnalise kogemuse võrra, mille Saviano oma lugejale kingib.

NullNullNullRoberto Savianotõlkinud Cathy Laanela372 lk pehme köide

neid väheseid, kes sellesse ringi kuu-lub ja kes uimastimaailma põhjalikult tunneb. Neil teadmistel ja iseäranis nende teadmiste levitamisel on aga oma hind: Saviano elab ihukaitsjate val-ve all ja tal on tulnud harjuda teadmise-ga, et iga hetk võib teda tabada püssi-kuul. Ent see ei takista teda uimasti-maailmast kirjutamast. Enda sõnutsi on ta omal kombel ka ise sattunud sõltu-vusse, küll mitte uimastitest, aga lugu-dest, mis uimasteid saadavad.

Saviano sulest on mõni aasta tagasi il-munud maffia kuluaare tutvustav „Gomorra” (Varrak, 2009), mis palju kõmu tekitas. Äsja Cathy Laanela tõlkes ilmunud tema uusimast kokaiini-kaubandust valgustavast teosest „Null-NullNull: kuidas kokaiin maailma valitseb” leiab lugeja tohutu hulga peadpööritavaid lugusid.

Kohati on isegi keeruline järge pida-da, kes täpselt on kes ja mis ühes või teises kohas täpselt toimub, kuid iga lu-gu on köitev, haarab lugeja kaasa tee-

Varrak 3www.varrak.ee

7 (85) 28. august 2014

ma alles Rapallo lepinguga 1922. aastal, kui kirjutati alla koostööle Saksamaaga. Service kirjutab, et Eesti sõlmis Nõu-kogude Venemaaga 1920. aastal Tartu rahu, millega enamlased said akna läände. Juba ainuüksi sellepärast tasub seda raamatut lugeda, kuid loomulikult on selles palju muudki.

Spioonid ja komissaridRobert Servicetõlkinud Marek Laane472 lk, kõva köide

Erkki Bahovski ajaloolane

Selle suve lugemisvara on olnud paljuski seotud Esimese maa- ilmasõja puhkemise 100. aasta-

päevaga. Nii ei saa sellest daatumist mööda vaadata ka briti ajaloolase Robert Service’i värskelt eesti keelde jõudnud teosest „Spioonid ja komissa-rid”.

Service’i mitmekordne kogemus Vene ajaloost kirjutamisel tähendab, et ta liigub vabalt diplomaatilistes korido-rides, spekuleerides küll ühe või teise ajaloolise stsenaariumi üle, kuid jäädes siiski ajaloolistel allikatel põhineva loo piiridesse. Esoteerikat siit ei leia.

Ent Esimene maailmasõda tuleb jõuli-selt sisse igas punktis. Service’i üks põ-hiteese on, et kui läänerinne oleks 1918. aastal varisenud idarindelt vabanenud Saksa diviiside all, oleks Saksamaa kee-ranud relvad uuesti Venemaa poole. Enamlaste režiimil oleks olnud ilmselt lõpp. Omakorda järeldub siit – ebameel-divalt vististi paljudele Vene ajaloo austa-jatele –, et läänerindel kaevikutes kössi-tavad Briti ja Prantsuse sõdurid aitasid Nõukogude võimul ellu jääda.

Nõukogude režiimi kahepalgeline iseloomSõda on siiski raamatu taustaks. Service’il on õnnestunud kujutada Nõu-kogude režiimi kahepalgelist iseloomu algusest peale – ühelt poolt tuli muu maailmaga suhelda diplomaatiliselt, kuid teiselt poolt usuti siiralt, et seesa-ma maailm kukub kokku, kui seda vaid seestpoolt õõnestada. Olukord oli seda skisofreenilisem, et ka Nõukogude dip-lomaadid ise toonitasid läbirääkimistel läänemaailma hukku.

Nõukogude ajal koolis ajalugu õppi-nule on Service’i raamat iseäranis tänu-väärt materjal. Valitses ju toona aru-saam, et „pahad” lääneriigid soovisid kägistada noore Nõukogude riigi, saa-tes Venemaale interventsiooniväed. Tegelikkus – nagu raamatust selgub – osutus mõnevõrra keerulisemaks.

Samas ei eita Service’i lääneriikide se-pitsusi nõukogulaste kukutamiseks.

„Spioonid ja komissarid” teeb sel-geks – taas! –, kui palju pidid riigid ko-guma teavet Venemaa kohta juhuslike inimeste kaudu. Ei olnud mingit süstee-mi ja ehkki mõnel informaatoril võis olla ka enamlikke vaateid, polnud pare-mat kuskilt võtta. Suure tõenäosusega saavad just siit alguse juured sellele, et paljud lääne intellektuaalid ilustasid ja ülistasid Stalini Venemaad.

Erinevalt paljudest teistest lääne au-toritest on Service'il olemas ka Eesti ning temaga seotud ajaloolised sünd-mused. Laias laastus üldistades on lää-nemaailmas levinud käsitus, mille järgi asutas Nõukogude Venemaa end lääne-ga kuidagimoodi ametlikumalt suhtle-

Louise Bryant poseerib vene karusnahkse mütsi ja ameerika kauboisaabastega. FOTO

RAAMATUST

Jaht. Meestest, kohtingutest ja seksistSamantha Bretttõlkinud Kairi Kasemaa240 lk, pehme köide Peale tuhande arvamusveeru kirjuta-mist Austraalia populaarseimas suhteteemalises arvamusveerus Ask Sam, ligi poole miljoni lugejakirja saamist ning lugematu arvu meeste intervjueerimist on raamatu autor ko-gunud kokku lõbusad ja otsekohesed mõtted, elutarkused ja saladused, mida peaks teadma iga naine. Niisiis: tõsiasjad, mida mehed tahavad, et naised teaksid, aga naised ei tee neid märkama. Samantha Brett on kolum-nist, suhteekspert ja särav teletäht.

Veatu. Valelikud võrgutajad. 2. raamatSara Shepardtõlkinud Lii Tõnismann ja Talvi Tõnismann320 lk, pehme köide Neli valelikku võrgutajat on endiselt väga pahad tüdrukud. Aga tüdrukute kõige kohutavam saladus on nii skandaalne, et tõde hävitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks rääkima? Nad on ju väärt, et kõigest ilma jääda. Iga kortsus kirja, pahelise online-sõnumi ja kättemaksuhimulise SMS-iga, mis ma saadan, vean need valelikud võrgutajad põhja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa romaanisarjast „Valelikud võrguta-jad”, mille põhjal valminud telesarja näidati ka Eestis Kanal2 ekraanil.

Heaolu saladusedInna Segaltõlkinud Kaja Riikoja302 lk, kõva köide Rahvusvaheliselt tunnustatud terven-daja Inna Segali teise raamatu kaks-kümmend üks teemat on autor vali-nud välja nende küsimuste hulgast, mida tema raviseanssidel kõige sage-damini on esitatud – alates kaalu lan-getamisest või suhete parandamisest kuni kaotusvaluga toimetulekuni. Suur osa nõuannetest ja harjutustest põhinevad Segali loodud nägemusli-kul intuitiivse tervendamise meetodil, millega ta hakkas tegelema pärast enese paranemist rängast haigusest.

ilmunudAusalt Nõukogude diplomaatiast

Madis Jürviste toimetaja

Kui palju me uimastitest ja iseära-nis kokaiinist teame? Enamiku inimeste jaoks on see rohkem

või vähem terra incognita. Teame, et uimastid on olemas, et on olemas nar-komaanid ja uimastisõltlased, teame, et on uimastikaubitsejad, aga tavaliselt sellega asi piirdubki.

Mõnevõrra rohkem teavad ehk need, kes ise uimasteid tarvitavad. Teavad, kust uimasteid hankida, teavad, milli-sed on ühe või teise uimasti mõjud ja kõrvalmõjud, ja ehk sedagi, kui raske on uimastisõltuvusest vabaneda. Pisut enam teavad ehk mõned laia haardega uimastikaubitsejad, oluliselt rohkem teab ehk narkopolitsei, aga ikkagi on asjaga kursis olevate inimeste ring vä-ga väike.

Kirjutamise hindAjakirjanik Roberto Saviano on üks

Ühe linna lugu – külast metropoliksKokaiinikaubanduse telgitagused

Eesti päevaliblikadErki Õunap, Urmas Tartessari „Roheline Eesti”320 lk, pehme köideRaamatu eesmärk on tutvustada meil elavaid päevaliblikaid, nende elukäiku, elupaiku ja olla teejuhiks nende kaunite olendite elu tundmaõppimisel. Raama-tust leiab ka juhised liblikate vaatlemi-seks ja kogumiseks. Raamatu üldosa on illustreeritud Eestis pildistatud fotodega. Olulise osa raamatust moodustavad fototahvlid ja liigikirjeldused Eesti ja meie lähialade päevaliblikatest.

JõhvikadKristel Vilbaste208 lk, pehme köide Jõhvikast oskab iga eestlane lugu pidada. Sellest raama-tust leiab põhjalikku informatsiooni jõh-vikast, tema kasvatamisest, erinevatest sortidest, soodest, kust jõhvikaid leidub, ning marja raviomadustest. Raamatu lõ-pus on mõned põnevad retseptid, mida tasub jõhvikast valmistada.

Taimsed magustoidud. Lihtsast luksuslikuniSandra Vungi208 lk, kõva köide Taimetoidu populariseerijana ja retsepti-de loojana tuntud Sandra Vungi teine raamat on pühendatud magustoitudele. Taimne ei tähenda nende magusroogade puhul tingimata kalorivaest tulemust, autori eesmärk on pakkuda desserte, mis oleksid oma nime väärt. Ükskõik kas oled vegan, ei talu laktoosi ega mune või soovid lihtsalt midagi uut katsetada, sellest raamatust leiad tavapärastele magustoitudele põnevat täiendust.

1000 ideed igavuse vastu Almuth Bartltõlkinud Eha Kattai256 lk, pehme köide lakkadega Oled sa pidanud patjadel kiikumise võistlust või käinud keldrisafaril? Kas tead, mida kujutavad endast taskulambi-koletis ja kummikusalto? Kas sa oskad mündirallit ja tähestikujooksu? Ei? Siis läheb lahti! Ütle igavusele: „Hüvasti!”

Doktor Proktor ja maailma lõpp. Võib-ollaJo Nesbøtõlkinud Minna Salmistu320 lk, kõva köide Doktor Proktori ja ta sõprade tegemis-test jutustavas kolmandas raamatus tuleb juttu invasioonist, sisekosmosest, koorilaulust ja orkestrimuusikast, doktor Proktori jõujoogist, sellest, kuidas sokid TEGELIKULT pesumasinast kaovad, pluss seitsmekoivalisest ämblikust, kuningast, kes on eksiilis Lõuna-Trøndelagis ja maailma lõpust. Võib-olla.

Õpilase geograafia entsüklopeedia tõlkinud Tõnis Värnik304 lk, kõva köideRikkalike faktide, kaartide, jooniste ja fotodega illustreeritud raamat on hea esmane teejuht meie kodupla-needi tundmaõppimisel. See sisult ja välimuselt tänapäevane teatmeteos viib lugeja tõelisele avastusretkele: tungitak-se maakera sisemusse ja tõustakse kõrgele atmosfääri, käiakse ära nii põh-ja- kui ka lõunapoolusel ning tutvutakse looduslike protsesside ja inimtegevuse mõjuga. Raamat sisaldab ka maakaarte ja värskeimaid andmeid riikide arvand-mete kohta. Järg populaarsele teatme-raamatule „Õpilase entsüklopeedia”.

Varrak4 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Kirjastus Varrak annab välja kogumi-ku „Poirot’ viimased juhtumid”, neli ro-maani: „Surnud mehe temp”, „Elevan-did mäletavad”, „Herkulese vägiteod” ja „Suur nelik”. Need neli on ühtede kaanete vahel, ning eraldi raamatuna ilmub Poirot’ viimane juhtum „Eesriie”.

isaks ja temale mõeldes tahtsin kirjuta-da tugevast naisest.

Kas võiksite rääkida, kuidas te kirjutate? Millal te „Ujujat“ kirjutama hakkasite?Jaanuaris 2010 olin äsja oma doktoritöö valmis saanud ja Cambridge University Pressile ära saatnud. Kuue aasta jook-sul oli läinud selle peale väga palju auru. Tahtsin teha midagi muud, kirju-tada midagi lihtsalt lõbu pärast. Olin selle peale juba aastaid mõelnud. And-sin esimesed mõnikümmend lehekül-ge teksti lugeda oma naisele. Ta ütles, et mitte keegi ei räägi ilmaski niimoodi nagu minu tegelased. Üsna konstruk-tiivne tagasiside, eks?! Niisiis tegin kõik ümber. Uus variant sobis talle, nii et ma jätkasin kirjutamist.

Ostsin tohutult palju kirjutamistee-malisi raamatuid, aga ainus, mis mul neist meelde jäi, oli Stephen Kingi jutt distsipliinist, sellest, et iga päev tuleb kirjutada. Seadsin endale konkreetse eesmärgi: kirjutada iga päev 1000 sõna. Kui ma sellega õhtuks valmis ei saa-nud, siis tõusin järgmisel hommikul varem üles. Aga see oli niimoodi ainult alguses, hiljem kujunes kirjutamisest lausa narkootikum ja mul tuli õppida elama midagi kirjutamata.

Kas sellest saadik olete samas tempos jätkanud?Ei, üldse mitte – kahe lapse kõrvalt ei tule sellest midagi välja. Nüüd kirjutan ma igal vähegi vabal hetkel – lõuna ajal, koosolekute vahel jne. Ootan järgmist raamatut, et saaksin sellesse sisse ela-da. Kui ma „Ujujat” kirjutasin, siis ei olnud mul vist kordagi sellist juhust, et oleksin saanud terve päeva ainult kirju-tada. Kirjutasin siis, kui kõik olid juba magama läinud... Kavatsen nüüd töölt mõneks kuuks palgata puhkuse võtta. Siis hakkan tõsiselt järgmise osaga pih-ta. Olen natuke eeltööd juba teinud, visand ja lugu on peaaegu paigas.

Varrak4 7 (85) 28. august 2014 Koolibriwww.varrak.ee

Intervjuu Joakim Zanderiga tegi autori agent Astri von Arbin Ahlander, tõlkis Kadri Papp

1975. aastal Stockholmis sündinud Joakim Zan-

der on kirjandusmaailmas uus nimi. Rootsis Söderköpingi väikelinnas üles kasvanud tulevane väljapaistev advo-kaat rändas 1990. aastate alguses ÜRO vaatlejast isa sabas läbi Süüria ja Iisrae-li, kus ta võis oma silmaga Lahesõja sündmustele kaasa elada. See stressi-rohke ja läbielamisi täis aeg aitas ladu-da vundamenti tema esimesele põne-vusromaanile „Ujuja”, mis nüüd ka ees-ti keeles saadaval on.

Kas olete alati tahtnud kirjanikuks saada?See on olnud minu unistus lapsest saa-dik. Ma olen alati väga palju lugenud, aga ma ei uskunud, et kirjutamine võiks olla elukutse. Parimal juhul võiks see olla kõrvaltegevus või hobi. Minu pere-konnas või sõprade hulgas pole kellelgi niisugust tausta. Niisiis läksin hoopis juurat õppima.

Miks valik juurale langes, unistus boheemlaslikust kirjanikust on sellest ju väga kaugel? Paljudest juristidest on kirjanikud saa-nud, kas pole? Minu meelest ei olegi see nii ebatavaline. Ka juristid kirjuta-vad palju, ehkki teistsuguseid tekste. Valisin juura ilmselt sellepärast, et mind huvitas ühiskond laiemalt. Juura on ühiskonna kõige väiksem ühine koos-tisosa. Ega me muidu kuigi paljus ühel nõul ei ole, aga vähemalt seaduses sätestatu suhtes valitseb üksmeel.

Olete elu jooksul jõudnud elada erine-vates paikades. Rääkige Damaskusest.1990–1991, kui ma olin 15-aastane, elas meie perekond Damaskuses. See oli täpselt Esimese Lahesõja ajal. Kolisime Söderköpingist Damaskusesse. Minu isa töötas ÜRO vaatlejana Golani kõr-gendikul, jälgis Iisraeli ja Süüria vahe-list relvarahu.

Üsna äärmuslik elumuutus?Jah, see oli äärmuslik. Kolisin 7000 ela-nikuga linnast 4,5 miljonilisse linna. Va-pustavalt suur muutus, võib-olla suurim kogu mu elu jooksul. Läksin väikesest

Söderköpingi koolist Ameerika erakoo-li. Et aga aeg oli ärev, mitte küll Süürias, vaid Lähis-Idas laiemalt, siis ei olnud Damaskusesse enam kuigi palju välis-maalasi jäänud. Koolis olid põhiliselt rikaste süürlaste lapsed. Hiljem, kui sõda algas, evakueeriti peaaegu kõik. Mingil põhjusel jäime meie sinna. See-järel tuli kooli palju Kuveidi põgenikke. Minu klassikaaslased toodi kooli auto-des, kust hüppasid välja relvastatud me-hed. Need istusid ja ootasid, kuni tunnid läbi said. Täitsa hullumeelne.

Kõik see, mis „Ujujas” puudutab Damaskust, põhineb minu enda mäles-tustel. „Ujuja” alguse rõdustseenis kirjeldasin meie rõdu, autopomm plahvatas sellel tänaval, kus elasime.

Hiljem elasite Brüsselis, kuhu suundu-vad paljud juristid lootusega karjääri teha. „Ujujas“ saame jälgida Klarat ja George’i – kas teie enda Brüsselis veedetud aeg on segu nendest kahest tegelasest või midagi hoopis muud?Täpselt nii ongi – paljud kolivad Brüs-selisse lootusega kogeda midagi erilist. George on paljude lobistide koondkuju, sealhulgas on temas jooni ka minu Uppsala-aegsetest juurat õppinud sõp-radest... Ta on justkui ambitsioonikas rikkuripoeg. Olen viibinud lugematutel

Linnuvaatleja ABC Rob Hume tõlkinud Olav Renno224 lk, kõva köidePõhjalik ja illustreeritud käsiraamat nii alustavale kui ka kogemustega linnuhuvilisele lindude määramiseks, vaatlemiseks ja tund-ma-õppimiseks. Raamat annab ülevaate Euroopa kõigist tavalistest linnuliikidest, ühtlasi on see näitli-kustatud eri liikide levikukaartidega. Raamatus jagatakse soovitusi Euroo-pa parimate linnupaikade kohta.

VeinimaailmVeinimaitsmise lühikursustõlkinud Toomas Tiivel192 lk, kõva köideAlgajale veinihuvilisele tundub veini-maailm kirju ja keeruline, milles orienteerumine on paras katsumus. Teades aga mõningaid algtõdesid, ei tundugi veini valimine või hindami-ne enam nii suur alkeemia, kusjuures see pakub ka hulganisti avastamis-rõõmu ja põnevaid elamusi. Raamat on jagatud kolmeks osaks: esimeses on juttu ulatuslikust lõhnade ja mait-sete kaleidoskoobist ning peamistest veini tüüpidest; teises käsitletakse kuulsaid viinamarjasorte ning klassikalisi veinistiile üle maailma; kolmandas antakse nõu, kuidas sobitada veini ja toitu.

Käo kukkumineRobert Galbraithtõlkinud Tiia Krass476 lk, pehme köide Tegu on J. K. Rowlingu 2013. aastal ilmunud romaaniga, mille ta avaldas Robert Galbraihti nime all. Pärast seda, kui Strike Afganistanis maamiinile sattu-des ühe jala kaotas, püüab ta end eradetektiivina vee peal hoida. Ent siis astub hämmastava looga tema uksest sisse John Bristow, kelle supermodellist õde Lula Landry, keda sõbrad Käoks kutsuvad, on end mõne kuu eest surnuks kukkunud. Kuigi juurdlus tuvastas, et tegu oli enese-tapuga, keeldub John seda uskmast.

Poirot’ viimased juhtumidAgatha Christietõlkinud Anneli Niitsoo, Maia Planhov, Juhan Habicht ja Anneli Aasmäe512 lk, kõva köide, kordustrükkKäesolevasse kogumikku on koonda-tud neli juhtumit, milles tegutseb Agatha Christie kõige kuulsam eradetektiiv Hercule Poirot: „Surnud mehe temp”, „Elevandid mäletavad”, „Herkulese vägiteod” ja „Suur nelik”. Need kõik jäävad silmapaistva Belgia detektiivi hiilgava karjääri lõpupoole ning avavad selles ootamatuid külgi. Agatha Christie on kõigi aegade enimavaldatud autor mistahes kee-les, jäädes müügiarvudelt alla ainult piiblile ja Shakespeare’i teostele.

EesriieAgatha Christietõlkinud Ralf Toming224 lk, pehme köidekordustrükkRatastoolis Poirot pöör-dub tagasi oma esimese juhtumi paika Stylesi ning ta on kindel, et seal toimub peagi mõrv. Kohal on ka kapten Hastings, kes ei oska midagi kahtlustada, sest tema meelest on kõik majavõõrad väga meeldivad ini-mesed. Tundub, et Poirot' väitel, nagu oleks keegi neist viiekordne mõrvar, on üpris vähe alust…

ilmumas

Monogrammi-mõrvadSophie Hannah tõlkinud Anne Kahk336 lk, pehme köide

UjujaJoakim Zandertõlkinud Kadri Papp344 lk, pehme köide

Ameerika spioon, kellest saab ujuja

Joakim Zander FOTO SOFIA RUNARSDOTTER

Sophie Hannah ja Agatha Christie lapselaps Mathew Prichard. FOTO PHILLIPA GEDGE

Krista Kaer Varraku peatoimetaja

Agatha Christie on kahtlemata üks enim armastatud autoreid maailmas ning tema teostest te-

hakse üha uuesti kordustrükke. Nüüd, kui lähenemas on 2015. aasta, mil Christie sünnist möödub 125 aastat, on tema pärijad otsustanud tähistada seda tähtpäeva uue Poirot’-romaani ilmumi-sega.

Praegusel ajal, kui kirjutatakse järje-romaane väga uskumatutele teostele ja matkitakse kõikvõimalikke autoreid, olid Christie pärijad küllaltki vaoshoi-tud ning ei soovinud lasta kellelgi teisel Christie tegelasi üle võtta. Nüüd siiski

Agatha Christie aasta tulekul

koosolekutel koos inimestega, kes on nagu tema, kes räägivad nagu tema. Paljud selle ala inimesed mõtlevad ja tegutsevad nagu tema. Eks ma olen sin-na värve muidugi juurde ka lisanud. Minu naine Liisa töötas mõnda aega maailma ühes suurimas government affairs-firmas, tõelises House of Cards-sarja tüüpi ettevõttes. Olen näpanud ja ära kasutanud paljusid tema kogemusi.

Ja Klara... Ma töötasin ju ise ühe sot-siaaldemokraadist europarlamendi liik-me assistendina, nii et kogu see osa on üles ehitatud minu enda kogemustele. Klara isikus ei kirjelda ma iseennast. Ta on Nick Carroway taoline tegelane, kes satub raamatu sündmustesse. Tüüpili-ne assistent või keegi, kes töötab advo-kaadibüroos. Natuke liiga püüdlik. Motiveeritud, kuid mitte täiesti rahul sellega, mis tal on.

Miks valisite peategelaseks naise?Minu jaoks oli täiesti selge, et olulised tegelased või vähemalt suur osa nen-dest peavad olema naised. Nii tüütu on lugeda kogu aeg meestest. Järjekordne mees, kes kirjutab oma esikromaanis oma alter egost, tundus kohutavalt tüü-tu. Pealegi on niimoodi usutavam, sest praegu teevadki neid töid Brüsselis naised. Lisaks olin ma äsja saanud tütre

leidsid nad, et aeg on küps ning välja sai valitud Sophie Hannah, kes on ka ise edukas krimikirjanik. Nii võibki juba öelda, et 8. septembril ilmub üle terve maailma uus romaan, milles tegutseb Hercule Poirot. Romaani nimi on „Monogrammimõrvad”.

Sellest teosest kuuleb varsti lähemalt ka Eesti meedia kaudu, tasub aga mai-nimist, et Christie 125. sünniaastapäeva puhul ilmub terve rida uustrükke tema raamatutest, mitmes kohas tuuakse la-vale tema näidendid ning toimub üritu-si terves Suurbritannias, eriti aga tema sünnilinnas Torquays. Tulekul on ka uued osad Miss Marple’i sarjast ning Tommy Tuppence’i raamatute tele- versioonid.

Koolibri 57 (85) 28. august 2014

www.koolibri.ee

Digitaal- fotograafia meistriklassTom Angtõlkinud Helen Haav360 lk, kõva köide

naalse tasemeni arendama.Raamat – alapealkirjaga „Fotograafia-

võtted edasijõudnutele täiuslike piltide loomiseks” – hõlmab mõistagi nii kaa-mera seadistuste ja pilditöötlusega seon-duvaid tehnilisi juhtnööre kui ka soovi-tusi selle kohta, kuidas üldse kunsti-meistri pilguga üht või teist fotogeenilist objekti tuvastada, vajadusel pildistami-seks valmis seada ja seejärel taidurlikult kaamerasse püüda.

Kokku kahekümnes õppetunnis kin-nistatakse ja lihvitakse selliseid oskusi nagu kaamera juhtelementide tundmi-ne, säri, tonaalsuse, kontrastsuse ja vär-vide reguleerimine, kompositsioon, ülesvõtte ajastamine, valguse valitsemi-ne, pilditöötlus selle kõige rafineeritu-mal tasandil jpm, samuti lahatakse oluli-si erinevusi, mida arvesse võtta erineva-te fotograafiažanrite viljelemisel – mida silmas pidada näiteks portree, maasti-ku, looma, arhitektuuri või mingite üri-tuste ja sündmuste pildistamisel, või – miks mitte – kuidas luua puhtakujulist kunstfotot nagu mõni kuulus sürrealist või kontseptualist.

Iga õppetükk lõpeb n-ö koduse harju-tusega, et uusi teadmisi ja oskusi kohe proovile panna. Ning nagu Tom Angi õpikute puhul heaks tavaks, on kõik õpetused edasi antud selgelt ja arusaa-

davalt, samm-sammult järjest sügava-mate teadmisteni ning rikkaliku fotoma-terjali ja tehnilise teabe kaasabil, mida antud juhul täiendavad ka autori interv-juud mitmete maailmakuulsate piltnike-ga. Nõnda aitab Tom igaühel diigitaal- fotograafia pakutavat loomingulist vaba-dust parimal viisil ära kasutada.

Käsiraamat täiuslike piltide loomiseksOlavi Teppan

Fotograafia, üks populaarsemaid harrastusi maailmas, köidab jät-kuvalt inimeste meeli ja võidab

järjest rohkem kandepinda tänapäeval, kus igati kvaliteetsed vahendid pildista-miseks ja piltide levitamiseks on ole-mas praktiliselt igal inimesel.

Võib arvata, et mida massilisemalt fotograafiaga tegeldakse, seda laialda-sem on huvi ja vajadus ka kasulike näpu-näidete järele sellistes küsimustes nagu „kuidas teha pilte, mis köidaksid kogu selles fotode müriaadis tähelepanu” ja „kuidas teha pilte, millel oleks jääv väär-tus”. Ehk teisisõnu, kuidas pildistada nagu proff, isegi tegeldes fotograafiaga üksnes oma lõbuks.

Just sedalaadi küsimustele pakub vas-tuseid tunnustatud fotograaf ja õppejõud Tom Ang oma uues õpikus „Digitaalfo-tograafia meistriklass”, mis jätkab sealt, kuhu jõudis välja tema kahe aasta eest eesti keeles ilmunud „Digitaalfotograa-fia samm-sammult”. Tom Angi meistri-klassi kursus on mõeldud ennekõike neile, kes on juba fotograafiaga kokku puutunud, omandanud selle kunsti põhi-tõed ja vaimustunud selle otsatuna näi-vatest visuaalsetest võimalustest ning on valmis oma oskusi tõeliselt professio-

Me saame lapse!autorite kollektiivtõlkinud Anneli Kritšmann-Lekštedt320 lk, kõva köide

korra ning vendade ja õdede suhete tähtsust ning elukorraldust kahe või enama lapsega peres. Sündimas on veel üks ime ning ootamas uus, tore ja toimekas eluperiood.

Teatmeraamat „Me saame lapse!” viib teid kurssi faktidega, kuid jätab kõigi ot-suste tegemise teile. Üheksa kuud kest-va raseduse üheks eeliseks on see, et nii teil endal kui teie partneril on piisavalt aega kohaneda mõttega eelseisvatest elumuutustest. Te jõuate rahulikult val-mistuda sünnituseks, osta sündiva lapse jaoks kõike vajalikku, rääkida tulevikust ja nautida veel kahekesi veedetud aega. Nüüd on aega lugeda ja ennast ette val-mistada. Selle juures tulebki „Me saame lapse!” teile appi.

Muidugi ei pea te lapse kasvatamisel näpuga raamatust järge ajama, aga pal-jud nõuanded aitavad tekkivaid prob-leeme lahendada või ennetada. Raama-tu toon on asjalik ja sõbralik, kaugel kõrgist dotseerimisest või arutust nun-nutamisest. Saate teada isegi seda, mi-da poleks osanud küsidagi.

Suure osa lapsevanemaks olemisest moodustab mõistmine, et aja möödu-des laps muutub ja areneb, ning üks-kõik kui paljusid väikesi võite te tähista-te – vaigistatud jonnihooge või nututa magamajäämist – kerkib nende aseme-le üha uusi väljakutseid. Täpselt nii, na-gu teie õpite olema lapsevanem, õpib teie laps olema isiksus. Te alustate tee-konda, mis toob endaga kaasa uusi ko-gemusi, oskusi, mõtteid, emotsioone ja kuhjaga armastust. Sellest tuleb põnev ja arendav rännak teile kõigile. Edu ja jõudu!

Me saame lapse!Ülle Kiivet raamatu toimetaja

Lapseootus ja lapse saamine on ko-gemus, mida võib nimetada inime-seks olemise sügavaimaks tuu-

maks, hoolimata sellest, kas nii oluline elumuutus tuleb teie ellu mõneti ootamatult või pika planeerimise tulemu-sena. Ükskõik, kas te olete lapseootel esmakordselt või on see teil juba teine või kolmas rasedus, ikka jagub kuhjaga teemasid, millele mõelda. Korra- pärased sünnituseelsed visiidid arsti juurde, lapsevankri valimine ja emapuh-kuse korraldamine võivad mõnikord varjutada uskumatut ja imelist tõsiasja, et teie kehas kasvab ja areneb uus elu.

Lapsevanemaks saamise ja -olemise teejuhtRaamat „Me saame lapse!” on rasedu-se, lapsevanemaks saamise ja -olemise teejuht, pakkudes teile abi ja nõu selle keerulise eluperioodiga hakkamasaa-misel. On täiesti normaalne, et tulevas-te lapsevanemate emotsioonid võivad pendeldada rõõmujoovastusest pimeda paanikani. Vaja on ainult natuke roh-kem informatsiooni ja veidike planeeri-misoskust – ning te saate seda imelist eluetappi hoopis nautida.

Raamat on jagatud peatükkideks, alustades raseduse ja sünnitusega seonduvast ning käsitledes järgnevates beebi ja väikelapse kasvatamist. Pea-tükk „Lapseootus” viib teid teekonnale läbi kõigi raseduskuude. See kirjeldab teie organismi imetlusväärset kohane-misvõimet ja beebi hämmastavat aren-gut alates päris esimestest nädalatest. Kui teile teevad muret mõned isikliku-mad küsimused, pöörake tähelepanu näiteks teemadele „Kas vanus on oluli-ne?”, „Ümbritsevad ohud”, „Mida beebi terve päeva teeb?” ja „Kas rasedusarmi-dest pole pääsu?”

Peatükis „Hinga sügavalt sisse” uuri-takse sünnitust füsioloogilisest ja psüh-holoogilisest vaatepunktist ning jaga-

takse rohkesti nõuandeid, et nii teie kui ka teie elukaaslane oleks selleks täht-saks päevaks põhjalikult ette valmistu-nud. On küsimusi, mida on piinlik küsi-da isegi sõbrannalt, arstist rääkimata. Siit võite kõigile neile vastused leida.

Igapäevaprobleemid on lahendatavadPeatükis „Väike ime” vaatame elu koos vastsündinuga tema kõige esimestest hetkedest peale: kuidas teda hoida ja kuidas teda esimest korda vannitada. Selles peatükis kirjeldame ka vane-maks olemise kogemusi mujal maail-mas (laste kasvatamiseks on palju õigeid, kuid väga erinevaid viise) ning vastame küsimustele, mis teil igapäeva-elu käigus esile kerkivad.

Kuidas panna oma beebi magama? Kas teda tohib üksi jätta? Kuidas ma tean, kas ma arendan teda piisavalt? Või olen ehk liiga aktiivne? Ja see on alles algus...

Peatükid „Tere, pisike!” ja „Juba suu-rem” uurivad, kuidas muutub teie elu siis, kui teil on käekõrval kõndiv ja rää-kiv väikelaps, kelle jaoks iga uus päev tähendab võimalust tohutult palju uut avastada ja juurde õppida.

Ükskõik, kas vajate nõuandeid käitu-misprobleemidega hakkama saami-seks, soovitusi lapsehoidja palkami-seks või ideid, mida oma lapsele süüa teha, leiate siit hulganisti häid nõuan-deid. Olgu teie probleemiks, kuidas hakkama saada liiga aktiivsete vana- vanematega või kuidas kaasata seesu-guseid, keda vanavanema uhke staatus väga ei vaimusta, saate ka selles asjas juhatust.

Uue pesamuna sündJa siis ühel päeval, kui te enesekindlalt arvate, et teil on juba aimu, mida lapse-vanemaks olemine tähendab, võib per-re sündida uus pesamuna. Peatükk „Pere juurdekasv” vaatleb sünnijärje-

ilmunudSee SenniMargit Saluste52 lkkõva köideAutori vahvate piltidega lõbus raamat jutustab mängupõrsas Senni ja tema sõprade seiklustest P. Sokikese kaksikvenna V. Sokikese otsinguil. Nimelt on V. Sokike pesumasinas supeldes kadu-ma läinud. Raamatu autor arvab, et alati ei pea lastele ainult kanast ja munast kirjutama, vaid sokutab sisse ka natuke põnevamaid sõnu ja vah-vamaid väljendeid. Lisaks sellele on raamatus palju õpetlikku: tutvusta-takse vee tarbimisringi, loodusnähtu-si, metsalilli, samuti jookseb raama-tust läbi nii mõnigi loom.

Kalendrilinnas aeg ei peatuMargit Sarapikpildid joonistanud Joonas Sildre112 lk, kõva köideAutori eelmisest raamatust „Kalendri-linna lood” tuttavate laste seiklused jätkuvad täie hooga. Kohe uue aasta alguses tuleb lastel pead raginal töö-le panna, sest Jaanuari arvutisse on ilmunud midagi imelikku, mis nõuab kiiret lahendust. Saladusi ja põne-vust jätkub ka aasta keskel: kaksikud Juuni ja Juuli põgenevad vanas mõi-sahoones vampiiri eest ning August otsib vana mereröövli peidetud va-randust. Ühiselt tegutsedes möödub aasta kiiresti, naeru ja nalja jätkub igasse päeva. Kaksteist last, kes Kalendrilinnale kohaseid nimesid kannavad, kutsuvad sindki oma seiklustele kaasa elama.

Lukas ja nurgakollStefanie Reich, Michaela Holzingertõlkinud Meelis Lainvoo24 lk, kõva köideRaamat väikestele poistele ja tüdru-kutele, kes kardavad pimedat ega julge õhtuti magama jääda. Loe, mil-lise vahva lahenduse pimeduse- ja kollimurele leiab terane väikemees Lukas. See veab kindlasti suu kõrvuni sinu emal ja isalgi.

Meie oleme tänaval tähelepanelikud Christa Wißkirchen, Thorsten Saleinatõlkinud Urmas Kaldmaa48 lk, kõva köideHoogne ja vahvate piltidega kaasa-mislugu võtab just kooliteed alusta-nud esimese klassi lastel käest kinni ja juhendab, kuidas tänaval õigesti käituda. Koos Maaja ja Lukasega jalutatakse mööda kõnniteed, ületa-takse nii valgusfooriga kui ka ilma foorita sõiduteid, sõidetakse bussi ja trammiga, tehakse sõidukorda jalgrattad ning õpitakse selgeks tähtsamad liiklusreeglid.

Teeme koos. Värviline võluliivAive Noormaa60lk, pehme köideRaamatust leiab huviline ideid ja mõtteid värvitud liivast piltide, õnnitluskaartide ja lauakaunistuste tegemiseks. Lisaks sammsammulis-tele õpetustele jagab raamatu autor Aive Noormaa ka häid nippe, mida peaks oma ideede teostamisel kindlasti arvestama.

Purskkaevu ääres, Janet Baker: „Veele langev valgus oli imekaunis, ilm on lämmatavalt palav ja mu sõber ütles: „Kas poleks mitte mõnus seal all seista? ”” Nikon D7 fookuskaugus 35mm f/5,6.

Beebid veedavad umbes poole oma uinakust aktiivses REM-unes (unenägusid nähes). FOTO RUTH JENKINSON

Varrak6 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Ajakirjade Kirjastus6 7 (85) 28. august 2014

www.raamat24.ee

Külmad, soolased ja magusad suvesupidTiina Lebane68 lkpehme köideLühike põhjamaa suvi toob elu õue ja kui vähegi võimalik, püütakse toitki sealsamas valmis saada. Suppide te-gemisel tuleb appi põnev ja käepära-ne kogumik maitsvate, tervislike ja lihtsalt valmivate külmade suppide retseptidega. Kokku on raamatus 30 eriilmelist soolast ja magusat külmsuppi. Soolased sobivad näiteks hästi grillipeo eelroaks, magusad on aga head jahutajad ning lihtsad pak-kuda kergeks magusroas, milles saab kasutada järjest valmivaid ja vitamiini-rohkeid suvemarju. „100 rooga” sõsarsarja seitsmes raamat.

Sõstratoidud. Salatitest magusaniLia Virkus, Pille Ende72 lkpehme köideSõstrapõõsaid kasvab pea igas Eesti-maa aias. Kui marjad valmivad, napib aga paljudel ideid, mida selle suure marjakogusega peale hakata.Sõstrad maitsevad imehead marja-kookides, magustoitudes ja jäätises, kastmetes, marinaadides, sinepis, hoidistes, napsudes ja muudes jooki-des. Raamatust leiad 30 lihtsat ja maitsvat retseptiideed.„100 rooga” sõsarsarja kaheksas raamat.

Õunatoidud. Salatist magusaniLia Virkus ja Pille Enden72 lkpehme köideEesti on õunamaa, õunaaiad on olnud ajast aega meie talude uhkuseks. Kõige kasulikumad on vaieldamatult värsked õunad, kuid kodumaised viljad oma tasakaalustatud magusa ja hapu kooslusega on ka parimad ükskõik millise roa või hoidise valmis-tamiseks. Suve lõpu ja sügise alguse juurde kuulub ahjust immitsev hurmav õunakoogi lõhn ja köögist leviv magus õunamoosi hõng, kuid õun on ka sobiv lisand salatisse või liharooga, ketšupisse või tšatnisse. Kasutame oma väärtuslikku vilja võimalikult mitmekesiselt!„100 rooga” sõsarsarja üheksas raamat.

Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. RetseptidArvo Tuvikene, Teet Krause, Margo Pajuste84 lkpehme köideIlmselt ei leidu Eestis kedagi, kes po-leks kordagi kokku puutunud ahvena-ga – olgu siis kalavetel, koolipingis või toidulaua taga. Aga kui palju me sel-lest suurepärasest kalast tegelikult teame? „Ahven. Eluviisid. Püügitehni-kad. Retseptid.” võtab kokku ahvena eluviisid, annab hüva nõu erinevate püügitehnikate ja retseptide osas. Raamatus saavad sõna kalamehed Igor „Ixa” Nael, Are Moora, Tarvo Leon, Koit Kikas ja Hans Teder ning kalauurijad Teet Krause ja Arvo Tuvike-ne ehk mehed, kelle nimed Eesti har-rastuskalastajate seas tutvustamist ei vaja. „Ahven. Eluviisid. Püügitehni-kad. Retseptid. ” on esimene raamat ajakirja Kalale! kalaraamatute sarjast.

vat, justkui oleks kiire kuhugi. Ja samas on ka, sest teine tegelasliin ootab ühi-nemist esimesega.

Kuid eelkõige näen siin taga kirjani-ku tausta stsenaristina. Raamatus tun-dub selline kiirustamine surutuna, kuid kui lisada visuaalne pilt ja dramaa-tiline muusika, täidab see minu jaoks tajupildi, mis ilma nendeta jääks vajaka. Raamatust tuleb ju 2016. aastal ka kino-versioon välja. Või olen ma lihtsalt unustanud, et teismelisena olidki asjad nii lihtsakoelised?

Filmilikud raamatud müüvadPraegu on maailmas niivõrd palju kirja-nikke ning igal aastal välja tulevaid raa-matuid, et suuremad kirjastused nagu Penguin otsivad hea äraelamise ees-märgil alati neid raamatuid, mida peale iseseisvalt hästi müümise saaks ka fil-miks teha. Siis suureneb läbimüük ju märgatavalt. Ning head elatist teenivad kirjanikud on need, kes suudavad leida tasakaalu selle vahel, mida neile kohu-tavalt meeldib kirjutada ja mida inime-sed tahavad lugeda.

Esmajärgus soovitaksin seda raama-tut noorematele (kui pead end nooreks, siis väga hea, see raamat on sulle), kuid ka vanemad lugejad oleksid kindlasti põnevust täis, oodates seda aega, kui nad saavad järgmisel päeval raamatut uuesti kätte võtta.

vaid ma olengi sealsamas koos Cassie-ga. Tunnen seda, mida tema. Saan kuu-li koos temaga, minestan koos temaga. Yancey’l on hästi välja tulnud kogu taju-komplekti edastamine, mis paratama-tult tekitab mulle tunde, nagu ma olek-sin seal ja oleksin Cassie.

Kahju, et selline täiesti kümblev mi-na-perspektiiv on paljudele kirjanikele liiga kõva pähkel, mida lahti murda. Kuid see-eest tuleb rõõmustada, kui minu kätte satub äsja emakeelde tõlgi-tud raamat, milles kirjanik on just seda suutnud.

Autor uurib seda maailma läbi teis-melise tüdruku ja hiljem ka teismelise poisi mõttemaailma, millel puudub täis-kasvanulik küpsus, kuid maailmalõpu ajal on segadust täis, turvalisust ja ar-mastust ja igapäevast vett otsiva teis-melise perspektiiv värskendav oma süütuses. Teised, nagu tulnukaid kut-sutakse, ei ole ka sugugi teadmatud sel-lest, mida õpib laps oma lihtsa, usalda-va mõtlemisega.

Sest Nemad teavad täpset...Sest Nemad on inimkonda jälginud ju-ba tuhandeid aastaid ning teavad täp-selt, kuidas me mõtleme. Kuidas me otsime turvalisust numbritest ning ei jäta maha oma armastatuid. Kuid nen-de jaoks oleme me lihtsalt tee peal ees. Mis on nende plaan inimlastega, keda nad kokku korjavad? Vot seda ma küll ette ei ütle.

Samas on raamatus ka klišeelikke kohti, mis tekitasid minu kui sügavama inimelemendi otsija jaoks aeg-ajalt sise-mise kulmu kergitamist, et miks küll Yancey otsustas asja niimoodi lahenda-da. Raamatus tuleb ette armumist ning kogu see osa tundub veidi surutud ole-

Viies LaineRick Yanceytõlkinud Raili Puskar428 lk, kõva köide

Indrek Stern

„Pärast Esimest Lainet valitseb üksnes pimedus. Pärast Teist Lainet pääsevad ainult need,

kellel veab. Ja pärast Kolmandat Lainet kehtib vaid üks reegel: mitte kedagi usaldada.”

Viimaks ometi tegi keegi teoks selle, millest minagi olen fantaseerinud, iga-vatel hetkedel mõttesse vajunud, uuri-des vastust küsimusele: „Aga kuidas nad seda siis ikkagi teeksid?” Oma raa-matus „Viies Laine” avab Rick Jancey oma mõistuse sügavad, kihavad sopid ning esmamulje on vägagi meeldiv. Ise-gi muljetavaldav.

Just tihti ei kohta raamatuid, mis edu-kalt hägustavad piiri noortele ja täiskas-vanutele mõeldud kirjanduse vahel. Ol-les oma kirjutamist alustanud stsenaris-tina, on Yancey üle kandnud sellel alal kõige olulisema õpitu ning tegemist on tõesti põnevikuga, mida on raske käest ära panna, kui oled juba kord kätte võt-nud, aga üle 400 lehekülje ühe päevaga läbi ei murra.

Ettearvamatu maailmÜks asi on lugu ja maailm, kus tegevus toimub, kuid ilma inimeseta pole raa-matut. Samamoodi poleks ka Viiendat Lainet kui poleks Cassiet, noort teisme-list tüdrukut, kes kaotab liigagi kiiresti kõik, mis on olnud tema reaalsus. Ühel õhtul on ta kohtingul, kus ta ei taha olla ja unistab hoopis Ben Parishist, kooli kuumast kutist, kui järgmisel õhtul on terve maakera pime. Elektroonika on läbi kärsanud.

Siis pühib tsunami maa pealt kõik rannikulinnad. Pärast tuleb Punane Surm – viirus, vägagi sarnane ebolaga, mis on selle aasta jooksul muutunud ju-ba ülemaailmseks pandeemiaks. Ta ema sureb Kolmanda Laine ajal, tema isa Neljandal, ning alles jääb ainult ta väikevend Sammy ja talle antud luba-dus, et ta tuleb talle järele. Ning kuida-gi õnnestub tal läbi kogu maailmalõpu tohuvabohu tirida ka Sammy karu-mõmmi.

Tuleb vist tõsiselt võtta Stephen Haw-kingu sõnu: „Võib arvata, et kui tulnu-kad peaksid kunagi Maale tulema, on tagajärg üsna samasugune nagu siis, kui Christopher Kolumbus Ameerikas-se jõudis – sealsetele indiaanlastele ei toonud see kaasa midagi head.”

Surnute hoomamatu kõhedusYancey on oma fantaasias kokku viinud mitu varianti, kuidas oleks kõige liht-sam inimkonna arvukust kiiresti vä-hendada ning toob miljardite surnute hoomamatu kõheduse teismelise Cas-sie mõttemaailma kaudu meile endile kõhtu. Ja just kõhtu, sest ma olin algu-ses küll kahtlev, kui sain aru, et Yancey jääbki Cassie teadvusvoona seda kirju-tama, kuid ta suutis midagi, mida vähe-sed kirjanikud suudavad hästi. Ta suu-tis panna mind nägema Cassiet kui reaalset inimest, kes üritab hakkama saada uue maailma ning kogu õuduse ja usaldamatusega, mis muutub kõige olulisemaks oskuseks selle jaoks, kes soovib edasi elada.

Need, kes usaldavad, surevad. Üksin-duses peitub turvalisus selles uues maailmas. Ning ma lihtsalt ei loe seda,

KortermajaDagmar Lamp188 lkpehme köideTere tulemast korter-majja! Meie kortermajas elavad täiesti tavalised inimesed. Või kas nad ikka on nii tavalised? Oled sa kunagi mõelnud, mis elu elab su naaber teisel pool seina? Või miks naabrinaine trepikojas teinekord nutab? „Kortermaja” on jutukogu, kus iga peatükk on sissevaade ühe korteri igapäeva. Siin on lugusid armastusest ja vihkamisest, ükskõik-susest ja hullumeelsusest, siin on afääre ja isegi kummitusi.

Ühe äpardi päevikKlaustrofoobiaJeff Kinneytõlkinud Anna- Magdaleena Kangro224 lkpehme köideGreg Heffley on suures jamas. Kooli vara on kahjustatud ja Greg on pea-mine kahtlusalune. Aga hull värk on see, et ta pole süüdi. No või peaaegu pole. Võimukandjad jõuavad üha lä-hemale, kuid kui üllatuslik lumetorm ründab, jääb Heffley pere tormivangi. Greg teab, et kui lumi sulab, peab ta karistuse vastu võtma, aga kas võib olla hullemat karistust kui olla püha-de ajal oma perega vangistuses? „Ühe äpardi päevikud” räägivad tavalisest koolipoisist Greg Heffleyst, kes peab ühtaegu hakkama saama nii oma vanemate ja vendadega kui ka sõprade ja kooliga ning kõik see nõuab talt tohutuid pingutusi...

Õuduste entsüklopeediaBarbara Cox ja Scott Forbestõlkinud Mark Krall192 lkkõva köide„Õuduste entsüklopeedia” on parim illustreeritud teejuht kõige kohta, mis paneb su hirmust värisema. Rända metsadesse, et kuulda täiskuu ajal libahundi ulgu. Möödu vesistest soo-dest, milles ootab vetevaim, et sind pikkade peenikeste näppudega vee alla tõmmata. Viska pilk taevasse, et näha nahksete tiibadega tiiblohet, kes oma saaki otsib. Mine mööda looklevat rada üles mägedesse, kus uitavad trollid ja pesitsevad lohed, möödu udusest surnuaiast, kuni jõuad lossini, milles elavad vampiirid ja gargoyle’id. Roni üles lagunevast trepist, mille lõpus võid näha kauget merd, kus on saar, mida kaitseb me-talne hiiglane Talos. Sõida kummitus-liku laeva kiiluvees, et jõuda lõpuks kuiva kõrbe, kust võid leida hirmuära-tava basiliski või Egiptuse muumia, kes ootab, et teda ellu äratataks… Loe, kui julged!

Kõrvitsatoidud. Salatitest magusaniLia Virkus ja Pille Enden72 lkpehme köideMaheda maitse ja parajalt mahlase konsistentsiga kõrvits on ideaalne koostisosa nii salatites, suppides kui ka vormiroogades, hoidistest rääki-mata. Pettuma ei pea ka magusa- sõbrad ‒ kõrvitsast saab nii maitsvat saia kui ka kooki. Seega pole midagi imestada, et kõrvitsatoidud muutu-vad iga aastaga üha menukamaks.„100 rooga” sõsarsarja kümnes raamat.

ilmunudilmunud

Viies Laine tuleb igal juhul

Paljude auhindadega pärjatud kirjaniku Rick Yancey haarava põnevustriloogia esimene osa paneb huviga ootama järgmist.

Teaduse fantastiline maailm512 lk, kõva köide„Teaduse fantastiline maailm” on kooliaasta alguse kogupereteos, mis pakub teadmisi ja põnevat meelelahutust nii lapsele ja noorele kui ka teadushuvili-sele täiskasvanule. Miks me vajame teadust? Kes on teadlased? Millised on maailma kõige põnevamad leiuti-sed? Milline on kosmos? Kes on kosmoseuurijad? Kellele ja miks on vajalikud teleskoobid? Mis on kiirus? Kuidas on toimunud evolutsioon Maal? Kuidas arenes inimene?

Mõmmi nalja-aabits Heljo Mänd40 lk, kõva köideesmatrükkArmastatud laste- kirjaniku Heljo Männi uues lasteraa-matus tegutsevad tema kõige tuntu-mad tegelased – Mõmmi ja tema sõbrad. Karulapsed Mõmmi-Mai ja Mõmmi-Mari otsustavad Jänku- Jankule kinkida nalja-aabitsa. Aabits algab N-tähest, sest N-täht on nalja-täht. Raamatus on igale tähele antud oma nimi – N on nalja-täht, Ä on märuli-täht, J on julguse täht, U on uudise-täht, A on tarkuse-täht, B on sõbra-täht, Ü on hüppamise-täht... Iga tähe kohta on nii naljajutt kui ka -luuletus.

Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatkoostanud Eve Leete236 lk, kõva köide, esmatrükk

aastat tagasi, et kui peaksime õudus- juttude kuldraamatu ilmutama, võiks ta kaanepildi teha. Nii ka sündis! Karel Korp kollitab meid ka kõige kollitava-mas peatükis – „Kollide kokkutulek” – ja tema kõrvale on kollitama tulnud veel Elina Sildre, kelle „kollijoon” iga-ühel fantaasia tööle paneb.

Ülle Meistri muheda ja tõeliselt meis-terliku Vanapaganaga oleme tuttavad juba „Eesti muinasjuttude kuldraama-tust”, kuid siin avaneb palju uut. Milvi Torim oma lennukate nõidadega ja Valdek Alber looduse salapära edasi-andjana on mõlemad väga mõjuvad.

TEA Kirjastus 7www.tea.ee

7 (85) 28. august 2014

„Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamatu” koostajat Eve Leetet usutleb Silva Tomingas

Eesti kirjandus ja rahvapärimused on jätkuvalt ammendamatuks va-raaidaks meie lastekirjanduse

uutele põnevatele kogumikele. Äsja ilmunud „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” on oma juttude ja luuletus-te sisu poolest ning ka järjekorranumb-rilt – kolmeteistkümnes! – kindlasti pisukest närvikõdi ja kõhedustki tekitav.

Miks selline teemavalik – kollid? Kes on kollid? Ja mida „Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat” sisaldab?Loomajuttude ja naljajuttude kuldraa-matuid koostades jäi mulle tihti silma, kui palju on jutte ja luuletusi ka veidi kõhedust tekitavatel teemadel. Nii sün-diski kolliraamatu idee. Kollideks võiks siin nimetada ettekujutatavaid või välja-mõeldud olendeid, keda veidi pelgame. Siin on mitte kõige-kõige jubedamad, vaid just põnevamad jutud.

„Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraa-matus” on viis osa – esimesed neli on veidi hirmuäratavad ning viimases osas saavad kõik natuke õudsed asjad õnneli-ku lõpu, lahenduse või seletuse. Osade pealkirjad peaksid rääkima iseenda eest: „Kollide kokkutulek”, „Paganad Paganamaalt”, „Nõia elu, nõia elu...”, „Salapärast metsapõues ja vetevallas” ja viimasena – „Hirmul on suured silmad”.

Kuldraamatu lõpus olev mõistete sõnastik annab nii luupainaja, tondi,

krati, ahjualuse, vaimu, kummituse, haldja kui ka rehepapi jpm tähenduse.

Ei ole vist inimest, kes poleks pimedust peljanud. Hirmul on suured silmad... Eks isegi sai lapsena suvel lakas heinte sees magades salapäraseid krabinaid kuulatatud või õhtul pimedas toas oma-vanuste sugulastega „Must Käsi on sinu toas”-jutte räägitud. Ühelt poolt see hirmutab, teiselt poolt on seda ju turvaline teha – alati võib tule põlema panna, ema appi hüüda või hirmu- judinaid tekitava raamatu sulgeda...

„Eesti kollijuttude ja -salmide kuld-raamatus” on väga erinevaid jutte ja luuletusi, üle 150 loo poolesajalt autorilt või rahvapärimusest. Kõik „kollidki” pole hirmu tekitavad. Näiteks Kristiina Kassi ja Andrus Kivirähki kummitused on sõna otseses mõttes lapsesõbrali-kud. Usun, et viimast tsüklit „Hirmul on suured silmad” lugedes saab tuge iga laps, kes on pidanud üksi kodus ole-ma või kardab õhtul magama jääda. Emadel-isadel ja vanavanematel on siin palju, mida ette lugeda ja lastega aruta-da, et asjatud hirmud minema pühkida ja nende üle üheskoos naerda.

„Eesti kollijuttude ja -salmide kuld- raamat” on juba alates kaanepildist erakordselt mõjuvate ja kaasakiskuva-te illustratsioonidega. Miks on valitud just need kunstnikud? Kõik kollijuttude kuldraamatu kunstni-kud on oma stiililt siia väga sobivad.

Karel Korp pakkus meile juba mitu

ilmunud

ilmunud

ilmumas

Tartu Ülikooli Kirjastuswww.tyk.ee

Kriitilise mõttelaadiga inimene võib loogikat õppides sattuda ebaselgetele lõikudele ning tal

võib jääda mulje, et loogika ise ei ole loogiline. Õppija võib olla mõjutatud üsna levinud arusaamast, nagu oleks olemas üksainus õige ja efektiivne loo-gika, et arukas isik peakski mõtlema ja rääkima ainult loogiliselt ning kes seda ei tee, on puudulik.

Paraku on loogika võimalused palju väiksemad ning see ei pruugi huvilise ootustele vastata. „Loogika aluste” sis-sejuhatavas osas püütakse määratleda, mis on loogika ja milline on loogika osatähtsus mõtlemises ning arutluses.

Peamiselt humanitaaridele mõeldud õpiku materjal on tinglikult jaotatud ka-heks klassiks, millest teine täiendab esimest. Praktikule – keda peamiselt huvitab loogika kasutamine arutlemise läbiviimiseks ja kontrollimiseks – pii-sab põhimaterjali läbitöötamisest. Selle omandamise käigus peaks tekkima et-tekujutus, kuidas loogikat kasutada.

Eraldi tähistatud lisamaterjal on mõeldud neile, kes lisaks loogika alus-te omandamisele tahavad mõista, mil-lest need alused tulenevad. „Loogika alustes” on püütud käsitelda kõiki küsi-musi, mis loogiliselt mõtleval loogika õppijal tekkida võivad. Mõnedki prob-leemid väljuvad loogika piirest ja nende mõistmise teele suunavad rohked mär-kused ja allikaviited.

Õpiku esimene osa käsitleb tradit-sioonilist loogikat, mis tegeleb keeles väljendatud mõistete, otsustuste ja sül-logismide analüüsiga. Eesti oskussõna-de ebamäärasest rägastikust läbi puge-

des püütakse sobituda ingliskeelse loo-gikaterminoloogiaga.

Teine osa käsitleb klassikalist loogi-kat – lausearvutust ja predikaatloogi-kat. Kuigi õpik on kirjutatud humani-taaridele, on selles püütud järgida täna-päeva matemaatika nõudeid. Tuletust ja tõesuspuud appi võttes analüüsitakse ka kui-siis lauseid sisaldavaid arutlusi.

Õpiku kolmandas osas tutvustatakse mõningaid mitteklassikalisi loogikaid, argumentatsiooniteooria elemente, loo-gikavigu, küsimuste loogikat ning loo-gilisi paradokse. Sõnaseletustega re-

gistris on mitmetähenduslike väljendi-te erinevad tähendused läbi-valt ära märgitud.

Loogika alusedEnn Kasaktoimetanud Andres Luure668 lk, kõva köidekujunduses on kasuta-tud Navitrolla kunstiteoseid

Loogika õppimise loogika

Karel Korp kolle ei karda. ILLUSTRATSIOON RAAMATUST

Loogika. Navitrolla „Koostöö tähtsusest” ILLUSTRATSIOON RAAMATUST

Priit Rea kui teada-tuntud lastelemmik oma loomariigi kujutamisega lisab siia ka kollid... Kunstnikud ise tunnistavad, et kolli-teema on neilegi põnevaks välja-kutseks olnud.

Iiobi raamattõlkinud ja kommenteeri-nud Urmas Nõmmiksari „Piibel kontekstis”, 1294 lkkõva köide„Piibel kontekstis” on uus raamatusari, mis toob eesti lugejani Piibli raamatute ning nendega kõige lä-hemalt seotud kirjanduse uus- ja esma-tõlkeid koos tänapäevaste kommentaari-dega. Sarja esimeses köites on esitatud Iiobi raamatu kommenteeritud uustõlge ja põhjalik saatesõna. Iiobi raamatu eksistentsiaalne ja teoloogiline sügavus ning mõju teoloogia ajaloole ja maailma kultuurile on väga suured. Iiobi raamatu lugemine ei jäta kunagi külmaks. See puudutab igaühte meist, sest kannatus ning eksistentsiaalne küsimus „miks?” ei lähe meist kellestki mööda. Raamatu erinevate kõnelejate häältest kokku su-landuv ning poeetiliselt pretensioonikas sümfoonia teeb Iiobi raamatust ühe maailmakirjanduse tähtteose.

Liivi kirjakeelValts Ernštreits232 lkpehme köideNoorema põlvkonna liivi keeleuurija ja liivi kultuuri edendaja Valts Ernštreitsi raamat tutvus-tab liivi kirjakeele kujunemislugu, käsitledes kõiki teadaolevaid liivi kirja-keele allikaid alates esimestest 19. sajandil valminud trükistest kuni täna-päevani. See rikkalikult illustreeritud teos ei ole mõeldud üksnes liivi keele huvilistele, vaid jutustab selle kirjakeele kujunemislugu sünnist kuni täiskasva-

nuks saamiseni, andes nii ülevaate ka liivi kultuuri arenguist. Aastal 2012 pälvis raamatu lätikeelne eelversioon Hõimurahvaste Program-mi rahvusteaduste auhinna uurali rahvaste alase teadustöö eest. Eesti väljaandes on vaadeldud ka uusi-maid liivikeelseid teoseid.

Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg EestisAndres Tvauritoimetanud Margot Laneman352 lk, kõva köideRaamat käsitleb Eesti ala ühiskonda, majandust, asustust ning kultuuri ajavahemikus umbes 450–1050 pKr. Tegemist oli suurte muutuste ajastu-ga, mille lõpuks kujunes Eesti talu-rahvakultuur, millisena tunneme seda kuni 19. sajandini. Monograafia sisal-dab teavet selle aja linnustest, asula-kohtadest, kalmetest, põllujäänustest, rauasulatuskohtadest, aaretest jt muististest. Tutvustatakse leiuainest, täpsustades senist tüpoloogiat, kronoloogiat ning terminoloogiat. Allikmaterjal esitatakse süstemaatili-selt teemade kaupa ning analüüsitak-se mitmekülgselt. Esitatakse tõlgen-dus Eesti alal toimunud ühiskondlike, majanduslike ja demograafiliste arengute kohta.Selle raamatu algne, ingliskeelne versioon pälvis 2012. aastal EV tea-duspreemia humanitaarteaduste alal. Käesolev on algteose parandatud ja täiendatud variant.

Ui, kuis kollid kollitavad!

Varrak8 2 (71) 29. märts 2013

www.varrak.ee

Tänapäev8www.tnp.ee

7 (85) 28. august 2014

see „raamat minu vanemast vennast ja kunstnikust, kes oli sõjajärgse Estonia esimene professionaalne ja kauaaegne dirigent ning tegi oma pika elutöö ausalt, pühendades end muusikale ja Estonia teatrile.”

Urmas Roht

„Räägin sulle loodusest”,ei ole lihtsalt lugu!See kirja pandud lootuses, et meeldiks looduslugu.

Tore on kui isad-emad,lapsi loodusesse viivad.Veelgi toredam kui nemad,käivad seal, kus luiteliivad!

Tore on kui vanaisad,lapselapsed kalal võtvad!Tore see kui vanaemad,lapsed näpus metsa tõtvad!”

Suviti on rahvas alati palju looduses. Suvi on ka parim aeg oma kokkupuudet loodusega värskendada. Loodus on kõikjal, ükskõik kuhu me ka vaataks või läheks. Loodus on maastikud, tuul, päikesepaiste, linnulaul, liivarand, jõgi ja järv ning kõik see elus, kes meie üm-ber omi asju ajavad.

„Räägin sulle loodusest” püüab veidi erineva nurga alt täiendada üsna pikka kodumaise looduskirjanduse originaal-teoste rida. Häid loodusraamatuid pole kunagi liiga palju, neid on välja antud varem ja ilmub kindlasti tulevikus. Kindlasti meenuvad paljudele publitsis-ti ja kooliõpetaja Kustas Põldmaa raa-matud „Kodumets” ja „Nurmelt ja nii-dult”, kogumikud „Eesti elusloodus”, „Eesti looduse taskuentsüklopeedia”, samuti Hendrik Relve kirjutised. Palju on avaldatud ka loodusest pajatavaid tõlkeraamatuid.

Lisalugemine koolilasteleSelle raamatu eesmärk on koondada teavet nii eluta kui elusast Eestimaa loodusest ja anda lisalugemist põhikoo-lis loodusõpetust õppivatele noortele ja muidugi laiemalt kõigile loodusest hu-vitatutele. Raamatu maht ei võimalda käsitleda põhjalikult kogu valdkonda, kuid põhimõisted ja peamised elusloo-duse rühmad on kirjeldamist leidnud.

Noortel on tänapäeval elus palju ah-vatlusi ja enamuse jaoks pole loodus just esikohal. Teatakse, mis toimub Ameerikas, Hiinas või mujal maailmas, aga sellest, kui ilusad on luhaniidud Tartu, Tallinna, Pärnu või Jõhvi lähis-tel, teatakse üsna vähe. Siiski tuleb keskkonna toimimist meie ümber mõista ja iga abi sellel teel on teretul-nud. Taolisi mõtteid mõlgutades see raamat sündiski.

Igapäevane infotulv on väga suur ja valikute tegemine selles üha keeruli-

sem. Meid ümbritseb palju huvitavaid tehnikavidinaid, mida on huvitav näppi-da. Järjest vähem jõnglasi kükitab suvel sipelgapesa juurde, püüdes mõistatada, kuhu ja milleks nood virgad elukad lak-kamatult sibavad. Väikesed tüdrukud ei vaata enam lilleõie sisse, et näha, kui-das õis seestpoolt välja näeb. Harva kuuleb laste käes võilillevarrest valmis-tatud parmupilli jorinat.

Taastutvus loodusegaVanemadki on minetanud suure osa oma lapsemeelsusest ja neil ei tule tihti pähegi lastele väikesi loodusrõõme õpetada. Ühine hommikune kalaretk, kevadine kasemahla laskmine või lin-dude pesakastide meisterdamine viiks erinevaid põlvkondi uuesti loodusega kokku. Väga mitmetasandiline loodus-õpe, mida Eestimaal lisaks koolidele paljudes erinevates looduskeskustes antakse alates lasteaialastest kuni täis-kasvanuteni, on ääretult vajalik. See on suur ja massiivne töö, mida paljud tore-dad inimesed igapäevaselt teevad. Kui ilmunud loodusraamat suudab siinko-hal selles protsessis abiks olla, on see igati hea.

„Räägin sulle loodusest” ühiste kaan-te vahele on koondatud nii eluta kui ka elusa looduse põhivaldkonnad, et oleks kergem saada ülevaade kogu loodu-sest, ilma et peaks end erinevate teat-meteostega varustama. Huvitavaid ja

Kati ja teisedHaldi Normet-Saarnaillustreerinud Kadri Ilves72 lk, kõva köideRaadioajakirjanik Haldi Normet-Saarna esimene lasteraamat jutustab 12 lõbusat loo-kest 4-aastasest asjalikust Katist, kel peale ema ja isa on ka väga mõistlik vanaisa. Mõistlik tähendab selline, kes nii mõnegi äparduse puhul silma kinni pigistab, põnevaid jutte räägib, ja mis põhiline – temaga koos võib alailma sekeldustesse sattuda.

LõppmängBecca Fitzpatricktõlkinud Mai Tõnisoo400 lk, kõva köideNora on kindlam kui ku-nagi varem, et armastab Patchi. Lan-genud ingel või mitte – tema on see õige. Kuid just nüüd peavad noored koondama jõud viimase ohtliku kat-sumuse läbimiseks, kus naasevad vanad vaenlased, uusi tuleb juurde ning sõbra reeturlikkus seab ohtu rahu, mille poole Patch ja Nora nii vä-ga püüdlevad. Kerkib valus küsimus: kelle poolt on Patch ja kelle poolt Nora? Ja kas nüüd on teel takistus, mida isegi armastus ei võida? Raamat on Becca Fitzpatricku bestsellerite „Salajane” (2010), „Crescendo” (2011) ja „Vaikus” (2013) järg.

Supilinna armastajad II raamatOlev Remsu624 lk, kõva köide„Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,” ütles ema. See lõikas hinge.„Kas see on siis lõppenud?” ei osanud Kolla midagi targemat öelda. „Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.”Poisid on suureks kasvanud. Doku-mentaalmuinasjutu (autori žanrimää-ratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tolla-sest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid”, „Supilinna surmad” (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad” I osa (2013).

Kõigi vastuViktor Suvorovtõlkinud Ülar Lauk352 lk, kõva köideVäljapaistva ajaloolase, kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi uus raamat on triloo-gia „Suure Aastakümne kroonika” esimene osa, grandioosne 1940. aastate lõpu – 1950. aastate esimese poole sündmuste ajalooline rekonst-ruktsioon ajast, mil raske sõjajärgne kriis sundis Nõukogude Liidu juht-konda otsima riigi arengu uusi teid.

TargemDan Hurleytõlkinud Lauri Liiders322 lk, pehme köide„Targem” räägib revolut-sioonist intelligentsuse uurimisvald-konnas, kus aina enam uurijaid loo-bub käsitlusest, mis peab muutlikku intelligentsust sama muutumatuks nagu silmavärvi, ning näeb seda pi-gem millegi lihasjõu sarnasena, mil-lel on bioloogiline alus, kuid mis al-lub ka treeningule. See lugu jutustab erakordsest muutusest meie arusaa-mas ühe inimese põhiomaduse kohta: kas ratsionaalse mõtlemise võime – õppimisoskuse – piirid pannakse paika juba meie sünnihetkel või saa-me ise selle suhtes midagi ette võtta?

ilmunud

Dirigeerib maestro Vallo JärviPriit Kuusk432 lk, kõva köide+ 2 CD-plaati

Räägin sulle loodusestUrmas Roht, Kristina Villemsonillustreerinud Reet Rea Smythfotod Mariann Rea432 lk, pehme köide lakkadega

Lastele loodusest

Sinikaelpardid. FOTO URMAS ROHT

„Dirigendipuldini ei vii vaid au-ahnus, kuigi ka sellel on oma osa. Kõigepealt peab

koostöös orkestriga sündima harmoo-niline perekond, muidu sööb see kol-lektiiv dirigendi esimese prooviga ära.

Dirigendil peavad olema füüsilised eel-dused, et üldse olla dirigent. Dirigeerimi-ne ei ole mitte ainult füüsiline koreograa-fia, see, mis sa teed kätega, vaid suurelt osalt just psüühiline valmidus ja tunne-tus... Kogu dirigeerimise maagia, kuidas see üldse tekib, on tegelikult väga seotud psühholoogiaga.” (Eri Klas)

„Vallo dirigeerimisel oli selgus sees, tal ei olnud kunagi sellist tummist muusika-ga laamendamist, tema dirigeerimine oli nagu pitsikudumine.” (Endel Nõgene)

Dünastia alusepanija

vajalikke teadmisi saab eesti geoloo-giast, loodusgeograafiast, looma- ja tai-meriigist. Samuti on raamatus esitatud huvitavad faktid looduse kohta väikeste märgetena – kas teadsid, et …

Kes soovib mõnd valdkonda põhjali-kumalt tundma õppida – selleks on tei-sed raamatud! Käesolev raamat on ees-kätt üldine ja täiendav lugemine meie maa loodusest, andes ülevaate mitme-kesisest ja põnevast Eestimaa loodu-sest. Kui raamatus kirjapandu tekitab kas või mõneski lugejas soovi Eesti-maast ja meie rikkast loodusest enam teada saada, siis on see autoritele suu-rim tänu.

Oluline on leida aega ja ka tahtmist minna loodusesse ja kõike seda ise nä-ha, kogeda ning tunda. Õppida juurde ja anda teadmisi edasi ka väiksematele loodusehuvilistele.

„Ma ei mäleta ka, et meil oleks teatris olnud teist niisugust töötegijat, nagu oli Vallo. Kogu kavas oleva kaasaegset repertuaari – „Pöördlava”, „Aastaajad”, „Prometheus”, „Maailma loomine” „Anselmi lugu” jt – pidi Vallo nii hästi valdama ja orkestrile nii suur autoriteet olema, et nad suutsid need tükid ära mängida.” (Mai Murdmaa)

Muusikateadlase Priit Kuuse mahu-kas raamat annab lugejale haruldase võimaluse läbi Estonia teatri dirigendi ja muusikajuhi Vallo Järvi (1923–1994), Järvide muusikutedünastia alusepanija elu ja töö tutvuda nii Estonia teatri lavastuste sünnilooga kui ka heita pilk dirigendi töö tavaliselt varju jäävatele tahkudele. Vend Neeme Järvi sõnul on

Rääkimine on kuldElizabeth Kuylenstiernatõlkinud Heija-Liis Ristikivi462 lk, pehme köideKuigi sa püüad teistesse suhtuda soojuse ning austusega, juhtub mõni päev siiski, et sa murdud ning tormad sisisedes ja uksi paugu-tades minema. Raamat annab juha-tust, kuidas edukamalt suhelda. Kui-das tugevdada kontakti enda ja teiste vahel, kuidas võtta vastu kriitikat ja olla parem kuulaja, kuidas ennast julgemini väljendada, kuidas öelda ei ja mitte kunagi enam neelata alla sapiseid märkusi.

Kuritegu Black DudleysMargery Allinghamtõlkinud Evelin Schapel352 lk, pehme köideSüngesse Black Dudley häärberisse on kogunenud kirev peoseltskond. Üheskoos otsustatakse läbi viia iidne pistodarituaal. Pärast selle toimumist leitakse võõrustaja, heatahtlik vana kolonel surnuna. Külaliste hulgas vii-biv patoloog George Abbershaw kaht-lustab mõrva. Asjalood muutuvad veel kahtlasemaks, kui kurjategijate jõuk häärberis viibivad inimesed pant- vangi võtab. Algab surmav peituse-mäng vana maja salasoppides.

Sisalik pagasisAnna Nicholastõlkinud Maria Lepik312 lk, kõva köideLondoni koorekihi suhte-korraldaja Anna kolib šotlasest abi-kaasa ja kuueaastase pojaga vanasse lagunenud maamajja looduskauni Mallorca mägedes. Uus elu saarel ei tähenda ainult eksootilisi traditsioo-ne, lõppematuid fiesta’sid ja imehead kokakunsti, vaid ka macho-sisalikke, hulle eesleid, rääkivat konna, hirmu-tavat turumüüjat ja sõiduõpetajat, eluohtlikke kirjutamata liiklusreeg-leid, pealetükkivaid külalisi ja ülijutu-kaid kohalikke, kes ei näi teadvat midagi aja väärtusest.

KäsuõigusTom Clancy ja Mark Greaneytõlkinud Matti Piirimaa624 lk, kõva köideVenemaal on esile kerki-nud uus jõuline juht – president Valeri Volodin. Tema isiklik impeerium tugineb verisel minevikusaladusel ning ta kõrvaldab kõik, kes sellele läheneda julgevad. Tal on plaan taas-tada Venemaa kunagine hiilgus, ent maailm ei usu veel, et plaani kuulub ka sõjaline invasioon. Kui see Eestis ja Ukrainas siiski toimub, ei saa NATO enam kõrvalt vaadata. USA president Jack Ryan peab võitlust Venemaa agressiooni nurjamiseks.

Mida minu poeg peaks maailmast teadmaFredrik Backmantõlkinud Ene Mäe176 lk, kõva köideVanematel on lastele alati midagi öelda. Õpetusi, manitsusi, selgitusi või targutusi. Kuna lapsed neid aga tavaliselt kas veel või enam ei kuula, siis pani kirjamees ja blogija Fredrik Backman need jutud kirja. Et äkki poeg vähemalt siis loeb, kui jälle tahaks vanemat kuulda. Need ei ole hirmus tõsised lood, ent räägivad lõbusal ja arusaadaval viisil sellest, mida üks poeg (või ka tütar) tõe- poolest elust teada võiks.

ilmunud