konkurentsiamet - eesti energia · 2015-10-21 · hinnakujundus vastab turule. + toimiv konkurents...

Konkurentsiamet

Märt Ots

21.10.2015

Vaba konkurents

Vaba konkurents on majanduse edasiviivaks jõuks

ning tagab tarbijate heaolu.

Vaba konkurentsi piiravad tegurid

● turgu valitsev seisund ehk monopol

● liigne turukontsentratsioon

● administratiivsed konkurentsipiirangud ehk turutõkked

● keelatud kokkulepped (hind, turu jagamine, jne)

Kus saab üldse olla konkurentsi?

Loomulik monopol: lennuliikluse juhtimiskeskus, elektrisüsteemi juhtimiskeskus.

Loomulik monopol – paralleelne võrk teoreetiliselt võimalik, praktikas mitte: elektrivõrk, ühisveevärk ja kanalisatsioon, jne.

Monopol objektiivsetel asjaoludel: turg väike, konkurente pole, puudub alternatiivne varustusallikas: gaasi müük kuni 2015. a.

Administratiivne monopol: kaugküte, prügivedu, elektri tootmine ja müük kuni 2013. a.

Parim regulaator on vaba turg, riik või KOV peab eelkõige reguleerima ohutust, keskkonnakaitset ja mitte turgu. Turu regulatsioon (economic regulation) vaid monopoli eksisteerimisel.

Kus saab üldse olla konkurentsi?

Riik peab tagama lennuohutuse, kuid ei pea

tegelema lennundusega.

Riik ja KOV peavad tagama jäätmete ohutu

käitlemise, keskkonnaohutuse (jäätmeid ei

viida metsa alla), kuid ei pea reguleerima

turgu.

Riik peab tagama ravimi ohutuse tervisele,

jne.

Ajalugu

Konkurentsiamet 1993

Energiaturu Inspektsioon 1998● Elekter

● Gaas

● Kaugküte

Ühendatud Konkurentsiamet 2008● Post

● Raudtee

● Kaugküte (väikesed ettevõtted) 2011

● Vesi (suured ettevõtted) 2011

● Lennujaamad 2012

● Valitseva mõju hinnang ravisektoris

Elekter

Elektri siseturu direktiiv

Elektrituruseadus

Otsekohalduvad määrused

Elektri hinna komponendid

elektri tootmine43,1%

elektri müük2,3%

võrguteenus 41,3%

aktsiis4,5%

subsiidiumid 8,7%

(keskmine tarbija Elektrilevi klient, ilma käibemaksuta)

Elektrivõrk on loomulik monopol. Põhivõrk (Elering)

jaotusvõrku (suurim Elektrilevi). 1+34

● Kohustuslik ex-ante hinnaregulatsioon

● Ex-ante hinnad kooskõlastatakse enne nende jõustumist.

● Ex-post hindu kontrollitakse pärast nende jõustumist.

● Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine.

● Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine.

● Elektrivarustuse kvaliteet

Elektrivõrk

Elektri tootmine ja müük on vabaturu teenused ja hinda ei reguleerita alates 01.01.2013.

Turu manipulatsiooni ennetamine

Bilansivastutus

Elektri müük üldteenusena

Turuosaliste vaidluste lahendamine

Varustuskindlus

EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus

Ühishuviprojektide ettevalmistamine (Eesti-Läti täiendav ühendus).

Elekter

+ Eesti üks paremini integreeritud piirkondi EL-s

+ Läbipaistev ja hästi toimiv elektribörs, tarbija hinnakujundus vastab turule.

+ Toimiv konkurents tootjate-müüjate vahel.

- Subsiidiumid tootjatele

+- Elektrivõrkude tulevik

Ameti peamised väljakutsed

Võrgutasude hinnaregulatsioon (eelkõige suuremad ettevõtted 1+3)

Elekter kokkuvõttes

20

25

30

35

40

45

50

55

60

okt.12 jaan.13märts.13juuni.13sept.13nov.13veebr.14mai.14juuli.14 okt.14 dets.14märts.15juuni.15aug.15 nov.15

€/M

Wh

EE

FI

Elektri hinnad alates turu avamisest

EL gaasi siseturu direktiiv

Maagaasiseadus

Otsekohalduvad EL määrused

Maagaas

Gaasi hinna komponendid

gaas78,4%

võrguteenus

12,6% aktsiis9,0%

(AS Gaasivõrgud tarbija)

Gaasivõrk on loomulik monopol. Erinevus elektriga:

kütusena konkureerib teiste energia liikidega.

Põhivõrk (Elering) jaotusvõrku (suurim Gaasivõrgud)

1+25

● Kohustuslik ex-ante (hinnad kooskõlastatakse enne nende

jõustumist) hinnaregulatsioon.

● Liitumistasude metoodika, tüüptingimuste kooskõlastamine.

● Turuosaliste vaheliste vaidluste lahendamine.

Gaasivõrk

Gaasi hulgimüük ja äritarbijad seaduse mõistes vabaturg, faktiliselt vaba turg tekkimas alates 2015.

Turguvalitseva ettevõtja poolt kodutarbijatele müüdava gaasi hinna marginaal kooskõlastatakse ametiga.

Bilansivastutus

Turuosaliste vaidluste lahendamine

Varustuskindlus

EL aruanne turu korraldus +varustuskindlus

Ühishuviprojektid (Eesti-Soome ühendus)

Gaasi müük

+ Majanduslik julgeolek. Eesti ei sõltu maagaasitarnetest.

- Gaas on võrreldes Lääne-Euroopaga kallis (EL Komisjoni

menetlus), kuni 1,5 kordne hinnavahe.

+- Turu areng viimastel aastatel, konkurentsi tekkimine.

- Tarbija seisukohalt lähtudes tähendab tarbimise langus kõrgemat

võrgutasu – ligi 100% kuludest on püsikulud.

Väljakutsed

Tingimuste loomine konkurentsiks

Võrguettevõtete hinnaregulatsioon

Eesti-Soome gaasiühendus, kulude jagamine Soome ja

Lätiga.

Gaas kokkuvõttes

996 1008 1009

965

655

702

633

682 690

538

0

200

400

600

800

1000

1200

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Gaasi tarbimise dünaamika

Kaugkütteseadus. Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada. Enamuses riikides on kaugküte marginaalse tähtsusega või ei reguleerita üldse (Soomes, Rootsis konkurentsiseaduse alusel).

Energiamajanduses eesmärk energiatarbimise efektiivsus võrreldes kondensatsioon elektrijaamaga.

Administratiivne monopol. Kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kaugküttepiirkond kus on ainus lubatud kütteliik. Kaugküte ei ole kütte liigina loomulik monopol, sest ei ole ainus tehniline lahendus soojusvarustuseks.

Kaugküte

Maagaas

32%

Puiduküte

30%

Põlevkivigaas

11%

Põlevkivi

10%

Kütteõli

7%

Muu kütus

4%

Jäätmekütus

3%Turvas

3%

Kütused soojuse tootmisel

Ex-ante hinnaregulatsioon.

● Lõpptarbija hind.

● Koostootmise hind.

● Suurim reguleeritavate ettevõtete arv ca. 200.

Kolmanda osapoole juurdepääs kaugküttevõrgule. Kui

võrk soovib saada uut võimsust, tuleb selleks

korraldada konkurss. Järelevalve konkursi tingimuste

üle.

Turuosaliste vahelised vaidlused.

Kaugküte, mida reguleeritakse

+ Tarbija hinnad kujunevad vastavuses kütuse hinnale.

+ Enamus suuremaid piirkondi on läinud üle odavamale kütusele (puit).

+ Suuremad süsteemid on suhteliselt heas tehnilises korras.

- Administratiivne monopol, palju ebaefektiivseid väikeseid ettevõtteid, ebaefektiivne investeerimispoliitika, lisaks administratiivne koormus.

Väljakutsed Hinnaregulatsioon

Sektori liberaliseerimine (uus seadus)

Kaugküte kokkuvõttes

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus.

Puudub EL regulatsioon, liikmesriigi otsustada

kuidas reguleerida. Osades liikmesriikides ka

konkurentsiseaduse alusel.

Ühisveevärk – loomulik monopol.

Eestis üks eraettevõte Tallinna Vesi.

Ülejäänud valdavalt KOV omandis.

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ex-ante hinnaregulatsioon. Suured ettevõtted

(reostuskoormus üle 2000 inimekvivalendi).

Konkurentsiamet (70 ettevõtet), väikesed KOV

(130 ettevõtet).

Liitumistasude metoodika

Tarbijate kaebuste lahendamine

Veevärk, mida reguleeritakse

KA teostatava hinnaregulatsiooni tulemus: vaidlus Tallinna Veega, KOV omandis olevate ettevõtete puhul pigem suund hinnatõusule.

Väheseid sektoreid kus hinna subsideerimine: kodutarbija hind võib olla madalam äritarbija omast.

Tugevalt subsideeritud ettevõtlus. Valdav enamus KOV investeeringutest tagastamatu abi raames.

Alternatiiv kasumit mittetaotlev teenus. Väljatöötamisel uus seadus.

Veevärk kokkuvõttes

Raudteeseadus. EL regulatsioon, raudteedirektiiv.

Raudtee infrastruktuur on loomulik monopol.

Hinnaregulaator on Tehnilise Järelevalve Amet.

Raudtee kaubavedudel vaba konkurents.

KA on majandusregulaator

● Hinnavaidluste lahendaja infraettevõtja ja TJA vahel

● Läbilaskevõime jagamise järelevalve

● Tegevusload

● Infraettevõtja sõltumatuse hindaja

Raudtee

Reisijatevedu on tugevalt subsideeritud.

Kaubaveod maksavad sisuliselt kinni kogu

infrastruktuuri püsikulud.

Veomahud on kahanenud, sealhulgas

konkureerivate ettevõtete arv.

Raudtee kokkuvõttes

Postiseadus, aluseks EL direktiiv.

Pakkide saatmine on vabaturg.

Kirjade saatmisel subsideeritakse lihtkirja (universaalne

postiteenus) ärikirja arvelt. Näitena: igalt ärikirjalt makstakse 8

senti fondi, millest subsideeritakse lihtkirja.

Ameti ülesanded

● Lihtkirja hinna suuruse ettepaneku tegemine majandusministrile. Hind ei ole

kulupõhine vaid poliitiline.

● Fondist väljamaksete tegemine vastavalt Eesti Posti ettepanekule.

● Universaalse postiteenuse kvaliteedi kontroll.

Post

Väheseid majandusharusid, kus hind ei ole

kulupõhine.

Postiseaduse muutmine.

● Lõpetatakse ristsubsideerimine.

● Hind muutub kulupõhiseks ning hinna

kooskõlastamine läheb KA pädevusse.

● Postivõrgu moderniseerimine.

Post kokkuvõttes

Kriminaalmenetlused. 2008 - 2014 alustatud

26 menetlust.

Poliitiline diskussioon 2014 seoses KarS

muutmisega, kas muuta keelatud kokkulepped

väärteoks.

Väärteomenetlus ei ole täna sobilik lahendus.

Konkurentsijärelevalve. Keelatud kokkulepped

Otsus tuleb teha 30 päevaga, õigus pikendada menetlust 4 kuu võrra.

Viimaste aastate statistika: 2013 - 29 ja 2014 - 22 koondumise otsust.

Keelduvaid otsuseid suhteliselt harva keskmiselt üks aastas või isegi vähem. Viimastel aastatel on olnud rohkem täiendava menetlusega ehk keerulisemaid otsuseid.

Koondumise kontroll on oluline liigse turukontsentratsiooni ära hoidmiseks.

Koondumiste kontroll

BIG4%

DANSKE6% EKRE

3%LHV3%

NORDEA6%

SEB22%

SWED

54%

ÄRIP1%

Eraisikute hoiused

Allikas: Finantsinspektsioon

ETK; 20,2

Rimi; 16,6

Maxima; 17,6

Selver; 15,8

Prisma; 9,0

Muud; 20,8

Jaekaubanduse turuosad

Turgu valitsev seisund ei ole keelatud, kuid kohustus on järgida konkurentsiseaduses sätestatut ning hoiduda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest.

Konkurentsiseaduse § 13 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.

Turgu valitsevad ettevõtjad

Ajakirjade- ja ajalehtede hulgimüük

Postivõrk

Sularaha vedu

Merepuksiirid

Gaasi hulgi- ja jaemüük (monopoolne seisund hakkab kaduma).

Samas näiteid, kus turuosa on küll üle 40%, kuid piisavalt konkurente ning ei ole turguvalitsevat seisundit. Jaepangandus.

Näited: turgu valitsevad ettevõtjad

Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine või rakendamine; liiga kõrged hinnad, kasumlikus liiga kõrge. 2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; ei tohi müüa sarnastele tarbijatele erineva hinnaga

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine (KonkS § 16)

4) teisele poolele kokkuleppe objektiga

mitteseotud lisakohustuse seadmine;

5) ettevõtja sundimine endaga või teise

ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi

kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks,

kooskõlastatud tegevuseks või otsuse

vastuvõtmiseks;

6) põhjendamatu keeldumine kauba

müümisest või ostmisest

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine

Näited: Forum Cinemas, Eesti Interneti

Sihtasutus, Ragn-Sells, Eesti

Keskkonnateenused, G4S, Tallinna Küte, Eesti

Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Levira, jne

Haldusmenetlused

Administratiivsed piirangud

Eesti on suhteliselt liberaalse majanduskorraldusega ning ei ole palju piiranguid.

Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.

Administratiivne turupiirang võib olla vajalik, kuid tihti teenib kahjuks konkreetse ettevõtte või ettevõtete huve.

Tüüpiline näide Uber. Vajalik riikides kus taksoteenuse turul ei ole vaba konkurentsi. Eestis palju juurde ei anna – taksoturul on vaba konkurents.

2007. a tegutses jäätmete veoturul 18

veoettevõtjat

2015. a tegutseb 3-4 aktiivset veoettevõtjat

Turuosaliste arvu on mõjutanud kindlasti hangete

korraldamine ja ühe ettevõtja väljavalimine.

Samas on üldiselt hinnad tarbijatele langenud.

Tulemusi saab hinnata pikas perspektiivis

hindade langus on positiivne, samas oht et turul

tekib monopol.

Jäätmeveoturu kontsentreerumine

Konkurentsiameti analüüsid

Tegevusalade liberaliseerimine

Ilmselt jätkab Eesti liberaalse majanduse

suunas ja ei vali turutõkkeid. Turutõkked ei ole

ka regionaalpoliitiline lahendus.

Apteekide teema – odavam on maksta

regionaaltoetust kui turg sulgeda.

Bussiliiklus – odavamad lahendused kui turu

sulgemine.

Konkurentsivaldkonna väljakutsed

Turu kontsentratsiooni ärahoidmine

Ausa konkurentsi tagamine

Turgu valitsevate ettevõtjate ohjeldamine

Vaba konkurentsi edendamine

Ettevõtjate teadlikkuse suurendamine

süütegude ennetamiseks

Kuidas hinnata konkurentsipoliitika edukust?

Hinnata saab pikaajalist perioodi 10 aastat.

● Kaudne mõju: majandusvabaduse indeks. Väga kaudne mõju

korruptsiooni indeks

● Kontsentratsioon olulistel turgudel.

● Turutõkendid.

Hinnaregulatsiooni tulemusi on lihtsam hinnata,

konkreetne väljund, analoogselt 10-aastane periood.

● Kapitali tootlikkus

● Hind (sh. energiakasutuse efektiivsus ehk keskkonna mõju)

● Kvaliteet

Ettevõtete keskmine kapitali tootlikkus 2005-2014

17,0%

5,3%

6,6% 6,5%

4,9%

9,4%

7,3% 7,2% 6,9% 7,2% 7,2%

8,3%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

16,0%

18,0%

Tallinna Vesi Elektrilevi Elering Imatra

elektrivõrk

VKG

elektrivõrk

Eraküte

kapitali tootlikkus

WACC

Soojuse hinna dünaamika reaalsetes väärtustes

42,08

70,37

50,86

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

€/

MW

h

Keskmine Keskmine korrigeeritud nafta hinnaga

Võrgutasud reaalsetes väärtustes

118,6

110,9

89,1

100,0

80,9

0

20

40

60

80

100

120

140

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

VKG elektrivõrk Elering

Elektrilevi Imatra elektrivõrk

110,9100

83,0

155,3

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016

Elering

rahvusvahelised ühendused

ilma rahvusvaheliste ühendusteta

põhivara

Elektrikaod

18,5

5,97,5

2,0

11,0

6,8

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

ele

ktr

ikad

u %

Elektrilevi OÜ Imatra Elekter VKG Energia

Katkestuste arv SAIDI Elektrilevi

Tänan tähelepanu

eest!