looduskaitse tallinnas

Sirje ja Georg Aher

Oktoober 2009

Tallinn Tallinnas elas 1.01.2009 inimest:

- Lasnamäe 112001 - Mustamäe 64339- Põhja- Tallinn 55487- kesklinn 48158 - Haabersti 40454 - Nõmme 38428- Kristiine 28221 - Pirita 14595

Kaitsealuste objektide nimekirja leiabaadressil www. keskkonnainfo.eeKeskkonnaregistrist

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPvQbpdBGwrTTazPhG1StSmGgcvWnp6JValida loodusobjektide otsing

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPtbUNAscK6LzbvtB0QVh891V5o41QbYSeal määratleda piirkond, mille kohta

soovite infot

Tallinnas asuvad Natura 2000 alad: 1) Paljassaare linnuala2) Pirita jõe hoiuala3) Rahumäe hoiuala

Paljassaare linnuala. Georg Aheri foto

Paljassaare hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll ( Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik ( Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel ( Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik ( Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir ( Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder ( Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus ) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi ( Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar ) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;

Rahumäe hoiuala Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala

koosseisus, peamiselt nõmmnelgi kasvukoha kaitseks.

Nõmmnelk on III kategooria kaitsealune, ohustatud liik, kuulub EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse.

Maastikukaitsealad Aegna saare maastikukaitseala Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Pirita jõeoru maastikukaitseala

Aegna saare maastikukaitseala Kuulub kesklinna koosseisu. Pindala 3 km2 , rannajoone pikkus 10 km Luited, sood, männikud, kuusikud ja

sanglepikud, rändrahnud e. Lemmikneeme kivikülv saare kaguosas

350 liiki soontaimi, 102 liiki samblaid, sh III kaitsekategooria liikHarilik valvik

Aegna saare maastikukaitseala Rohkesti samblikke, sh kaitsealuseid Imetajatest on nähtud karihiiri, metskitsi,

rebast, oravat, jänest, kopraid Rohkesti rändlinde Merikotka pesa Palju kuklaste pesasid

Aegna saarel asub loodusmaja, kus Tallinna haridusasutused saavad tellida keskkonnaharidusprogramme

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala

võeti kaitse alla unikaalse Nõmme–Mustamäe maastiku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allika-alade ja suure rekreatiivse tähtsusega metsade kaitseks, nende uurimiseks ning tutvustamiseks, puhkevõimaluste loomiseks, samuti linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala Õpiringi kivid Harku raudteetammist lõuna

pool. Suurima kivi kõrgus 3,1 m, ümbermõõt 14,9 m. Nime saanud nende mõõdistajate järgi: Tallinna Koolinoorsoo Loodussõprade Ühingu geograafia õpiring

Rikkalik elustik, kuna mitmeid pinnase- ja elupaigatüüpe. Soontaimi 467 taksonit, neist 44 metsistunud kultuurtaimed, 10 kaitsealust taimeliiki, neist enamik käpalised. Samblaid 73, seeni 266, samblikke 98 liiki, loomastik täpsemalt uurimata.

Kultuurimälestis Glehni loss ja selle juurde kuuluvad skulptuurid

Pirita jõeoru maastikukaitsealaPirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta:1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – metsastunud luidete, jõgede ja ojade, lubjavaesel mullal liigirikaste niitude , niiskuslembeste kõrgrohustute , lamminiitude, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude ning puisniitude kaitse;ning

Pirita jõeoru maastikukaitseala2) II lisas nimetatud liikide – jõesilmu

(Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.

Pirita jõeoru maastikukaitseala 1) Kloostrimetsa, Rummu, Puhkekodu ja

Viimsi metsa piiranguvööndites tagatakse puistute avalik kasutamine ja säilimine ning nende keskkonnakaitsealaste ülesannete täitmine.

(2) Jõesuu piiranguvööndis säilitatakse lamminiidu kooslusi.

(3) Kose, Lükati, Vabaõhukooli, Priisle, Nehatu ja Iru piiranguvööndis säilitatakse ja taastatakse lamminiidu kooslusi.

Pirita jõeoru maastikukaitseala (4) Kochi piiranguvööndis säilitatakse

dendroloogiliselt liigirikast, kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslikku puistut ning pargi- ja aiakunsti kujunduselemente.

(5) Pärnamäe piiranguvööndis säilitatakse dendroloogiliselt väärtuslikku puistut.

(6) Botaanikaaia piiranguvööndis säilitatakse, arendatakse ja tutvustatakse liigirikast ning väärtuslikku taimekollektsiooni.

(7) Kloostritaguse piiranguvööndis säilitatakse lammi- ning puisniidu kooslusi.

(8) Klosterhofi piiranguvööndis arendatakse looduslähedast elamupiirkonda.

Pargid kesklinnas Kadriorg –Peeter I ostis 1714. a maa

koos suvemõisatega, asutas 100 ha tsaarimõisa. Cathrinendali, praeguse Kadrioru rajamist alustati 1718. Praegu ca 70 ha, ~300 nimetust puittaimi. Lossi taga on lilleaed, presidendilossi taga roosiaed. Tammesalus kivikülv.

Taani Kuninga aed Toompea kaguosas Kuberneriaed e. Lossiaed (Pika

Hermanni juures) – 20 nimetust puittaimi, roosipeenrad

Roheline Turg – Pika ja Olevimäe tänavate vahel, 3 liiki puid

Pargid kesklinnas Harjumäe park Ingeri bastionil – ca 60

nimetust puittaimi Kaarli puiestee rajati 19. sajandi algul Lindamäe park alates 18. sajandi

keskpaigast. 1920 püstitati August Weizenbergi skulptuuri “Linda” pronkskoopia. 26 nimetust puittaimi.

Toompark (Schnelli park) Patkuli trepp avati 1903. Pargiala on kujundatud alates 17. sajandist . Ca 110 nimetust puittaimi.

Tornide väljak Ranna- ja Nunnavärava vahel. 1936 Juhan Raudsepa skulptuur “Naine vaagnaga”.

Pargid kesklinnas Hirvepark – esimesed puud ilmselt aastast

1880. Liigiline koosseis 1906 -280, 2007 – 102.

Viruvärava mäe e. Musumäe park avati 1898, planeerija Georg Kuphaldt. Arhitekt Nikolai Thamm vanema kavandatud paviljon. Purskkaevu “Poisid delfiiniga” ala kujundas 1945 Aleksander Niine. 35 nimetust puittaimi.

Kanuti aed Uue tn ja Mere pst vahel (Laevastiku ohvitseride maja, praeguse Vene kultuuri keskuse kõrval). 1866 renditi ala Kanuti Gildile. Alates 1920 avalik park. 1950.-ndatel kujundati haljastus ümber, teine suur muutus 1997-2000. 25 nimetust puittaimi.

Pargid kesklinnas Tammsaare park – vene turg (alates

1791), uus turg (alates 1896) , 16.oktoobri park (1955-1989). Praeguse Viru hotelli kohal oli Kalevi staadion arhitekt Karl Burmani projekteeritud puittribüüniga, hävis sõja ajal. 1947 projekteeris Harald Heinsaar korrapärase haljasala, mis sai preemia. Parki uuendati 1976, 1878 paigutati parki A.H. Tammsaare kuju. 40 nimetust puittaimi.

Falgi park (mõjub Hirvepargi osana) 34 nimetust puittaimi.

Pargid teistes Tallinna piirkondades Koidu park Lillepi park Lembitu park Kopli kalmistupark Politseipark Fahle aed jt(1910 politsei juurviljaaed)

Kodu park Tiigiveski park Tuvi park Ravila tänava park Löwenruh park Windecki park Falgi park

Tallinn - Eesti liigirohkeim linn

1300 taimetaksonit 258 linnuliiki

Mägi-kadakkaer Cerastium alpinumPiilpart Anas crecca

Leidke raamatust “Tallinna loodus” vastused järgmistele küsimustele:

2.Miks nimetatakse Toomkiriku juures olevat vana pärna Kelchi pärnaks?

3.Kus paiknes Väike-Karli saar? Mis on sellest praeguseks saanud?

4.Mis on “hõlmikpuu sündroom”? 5.Mitu puud kasvab Rohelisel turul? Miks

seda paika nii kutsutakse?

Allikad

http://www.tallinn.ee/est/uudised?id=24126http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=914592https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13130903http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=750910https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13130903http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/Nommenelk.jpg

Allikadhttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ce

rastium_alpinum_ENBLA02.JPGVilu, H., Martin, L., Ploompuu, T., Pärn, H.

– Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. - kogumik: Tallinna Loodus, Tallinn, 2009, lkUustal, M. Tallinna elurikkus Euroopa taustal. – kogumik: Tallinna Loodus, Tallinn, 2009, lk 87-89.

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Falgi_park_Tallinn.jpg