sise- ja välisränded

Russell King, Ronald Skeldon and Julie Vullnetari

Kati Kadarik ja Sille Sommer

Prof Russell King: direktor ja geograafia professor, ajakirja Journal of Ethnic and Migration Studies toimetaja

Prof Ronald Skeldon: geograafia vanemteadur, erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide konsultant

Dr Julie Vullnetari: teadur

Lõhe sise- ja välisrände vahel: neid iseloomustavad erinevad kirjandused, kontseptsioonid, meetodid ja poliitikad, kuid neid peaks koos uurima;

Tänapäeval uuritakse enim välisrännet, kuid kvantitatiivselt on siseränne tähtsam;

Mõlemad muutuvad järjest enam hägusemaks; Sise- ja välisrände suhe on rändeuuringutes

hüljatud teema, artikkel proovib tuvastada nende sarnasused ja erinevused ning luua sideme nende vahele;

Artikkel koosneb kolmest osast: erinevate rändeteekondade mudel; teooria ja kirjandus ning Albaania juhtumiuuringu näide.

Siserändele järgneb välisränne: • kõige loogilisem • enne välisrännet võib olla ka mitu riigisisest

ümberasumist• võib lisanduda sisseränne (Jaapan, Lõuna-

Korea, Põhja-Itaalia) Välisrändele järgneb siseränne

• SB rahvaloenduste uuring (1971-1981): sotsiaalselt ülespoole liikumine suurendab regioonisisest mobiilsust

• Järgmiste põlvkondade ja 1.5 põlvkondade mobiilsus

• Väljatõrjumine, asendamine, kõrvalejuhtimine Lisandub tagasiränne – tagasipöördumine

kodumaale• Puerto Rico, Kreeka, Marokko uuringud

Mehhiko näide: Oaxaca - Baja (Põhja-Mehhikko) - California

Väljarändajad USAsse vanemad mehed, kõrgema haridusega, rohkem põllumajanduslikku vara, perekonnal migratsiooni ajalugu

Siserännete puhul kodukohas suur rahvastikutihedus ja sihtkohaga perekondlikud sidemed

Piiriületamine naistele füüsiliselt ja psüühiliselt ohtlikum

Sise- ja välisrännete seletamine keeruline protsess, mis hõlmab erinevaid teadusi.

“Me oleme jõudnud tõdemuseni, et rännete uurimine käsitlemata ajalugu ja sotsiaalteadusi ei anna meile lõplikku pilti.” Robin Cohen (1995).

Esimene katse uurida sise- ja väljarändeid ühes süsteemis leidis aset Brinley Thomas’i poolt, kes uuris 19 sajandi rändeid Inglismaa siseselt ja USAsse.

Avastas juba toona, et sise- ja välisränded sõltuvad majanduslikest teguritest.

Kui Inglismaal oli majanduslikult hea olukord, siis maalt-linna ränne oli valdav ning vastupidises olukorras domineeris väljaränne Ameerikasse.

Maalt linna?

Või hoopis Ameerikasse?

Esimesena Nigeeria geograaf Mabogunje (1970); kirjeldas maalt linna rändeid Lääne-Aafrikas.

5 kategooriat: Keskkond : majanduslik, sotsiaalne ning

riigikord. Rändaja motivatsioon : lahkumispõhjused;

uue koha atraktiivsus. Kontrollimehhanismid: maal kontrollib pere-

ja kogukond; linnas töö- ja elamistingimuste piiratus.

Kohandamismehhanismid: keskenduvad maapiirkonna olukorrale pärast väljarändeid.

Tagasiside: sõltuvalt sellest, kuidas esimesed lahkujad on uues kohas toime tulnud.

Pryor uuris (1981) jugoslaavlaste väljarännet Saksamaale (Sm) ja tagasi kodumaale.

ca 20 näitajat; 4 kategooriat: Sotsiaalsed – vanemate haridus,

realiseerimisvõimalused päritoluriigis, kiindumustunne sünnikohta.

Individuaalsed – kvalifikatsioon, kogemus Sm kohta, perestaatus.

Majanduslikud – rahateenimise soov, uue kodu ehitamine Jugoslaaviasse.

Varia– sugu, vanus, Sm veedetud aeg jms

Hiinas leevendab siseränne maapiirkondade probleeme, tagab tööjõudu uutesse tehastesse; lisab 16% SKP-le (Wind 2005).

Aafrika sisene ränne võib leevendada väljarännet arenenud riikidesse. Seega linnastumine kui alternatiiv.

Paljud arengumaade valitsused näevad võimalust väljarändest teenida kasumit.

Maroko näitel kogukond väärtustas rohkem hüvesid saadetud väljarändaja poolt(de Haas, 2006).

Samas Aasia näitel (Deshingkar 2005) on sisemisest rändest samuti kasu – lihtsamini omandatakse naaberregioonide kombeid; täiustub kultuur.

Võimalus Lääne-Aafrika majandusele?

Siseränne – kas sellepärast lähebki Hiinal nii hästi?

Integratsiooniprotsessis on olulised majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, poliitilised ja ruumitegurid (Engbersen 2003).

Heckmann (2005) organiseerib need järgnevalt:

Struktuurne integratsioon – õigused ja seadused sihtriigis, töö, eluase, haridus, tervishoid.

Kultuuriline integratsioon– uurib väljarändajate, ka nende järglaste kognitiivseid, käitumuslikke ja suhtumise muutusi uues ühiskonnas.

Interaktiivne integratsioon – sotsiaalsed suhted, sõprus, abielu ja kuulumine teatud organisatsioonidesse.

Samastumise integratsioon – käsitleb etnilisi, regionaalseid, kohalikke või rahvuslikke kuulumissuhteid.

45 aastat kestnud Venemaa regulatsioonid rändepoliitikas.

Alates 1990. a ulatuslik sise- ja välisränne, võrdväärne Albaania elanike koguarvuga (3 mln).

Põhilised sihtkohad: naaberriigid Itaalia ja Kreeka.

Põhjus: suurmajandite ja kaevanduste sulgemine; raske majanduslik olukord.

Albaania Valitsus (2005): 600,000 Kreekas, 250,000 Itaalias, 100,000 USAs ja 50,000 Inglismaal.

Tüüpilised näited sise- ja välisrände teekondade kokkupõimumisest perekonnatasandil, mis moodustavad ka osa perekonna majanduslikest strateegiatest

Üldiselt on välisrände eesmärgiks hiljem kodukohas (Albaanias) külast suuremasse linna ümber asuda

Rändeteekonnad on keerulised - osalevad erinevaid pereliikmeid ja mitmed generatsioonid – alles kõike koos vaadeldes saame aru valitud teekondadest

Intervjuud ja elulood koguti 2005-2006 Kagu-Albaania külades

6 rändesihtkohta: küla, piirkondlik linn Korçë, pealinn Tirana ja peamised välisrände sihtkohad Kagu-Albaaniast: Kreeka, Itaalia ja USA

Näited iseloomustavad Lõuna-Albaania emigratsiooni;

Albaania migrantide uuringud Itaalias ja UK-s: Kreeka tähtsus ajutise esimese peatusena;

Tagasitulijad Kreekast ja Itaaliast: trend maapiirkondadest pärit migrantidel jääda paikseks linnades, tehes vahepeal peatuse kodukülas; enamus tagasitulijatest ei rännanud kaugemale enda koduregioonist;

Liiga kiire linlik areng, Lõuna-Albaaniasse rändavad vaesed Kirde-Albaaniast.

Kui vaadata ühte rände vormi ilma teiseta, viib see osalise ja tasakaalutu tõlgenduseni;

Aga ka ühtse rändeteooria loomine, mis kehtiks kõikidele rännetele igas maailma paigas igal ajal, on võimatu;

3 võimalust teooriad ühendada: süsteemilähenemine; integratsiooniteooria ning sise- ja välisrände ühendamine migratsiooni ja arengu aruteludes