islami õigusteadus

8/14/2019 islami igusteadus

1/13

FIQH islami igusteadus

Kuidasfiqh on kujunenud?

Mis on islami igusteaduse algallikad (usl al-fiqh)?

Mis on islami neli peamist iguskoolkonda?

Snafiqh, mida tavaliselt tlgitakse kui islami igusteadus thendab araabia keelestegelikult mistmine, teadmine, intelligentsus ja kib kigi teadusharude kohta(niteks:fiqh al-lugha - leksikoloogia), kuid ksinda kasutades on tema thendusekskujunenud igusteadus ehk jurisprudents islami religioosne igusteadus.

Fiqh on akadeemiline ala, mille lesandeks on ariaadi -ara kirjeldamine,defineerimine ja uurimine. (ara kohta vaata tpsemalt artiklist Mis on ariaat?)

Otsekohe tuleks lisada, et tegu ei ole lihtsalt niisama seadustega, islami igusteadus saabolla vaid Koraani ja Sunnaga koosklas olla ning seega ei ki siia alla kski seadus, misoleks nende allikatega vastuolus. Samuti on oluline teada, etfiqh kujutab endastelukoodeksit, mis mrab moslemite igapevaelu ja teod. Siia alla kivad niireligioosse kultusega seotud ksimused (ibdt) kui ka hiskondlikud suhted(mumalt), mis praktikas thendab, etfiqh on palju laiahaardelisem kui kristlastekaanoniseadus vi kskik millise lneriigi tsiviilseadus.

Kuidasfiqh on kujunenud?Islami teadlaste esimeseks mureks oli defineerida ja deriveerida kik Koraanis ja Sunnasolevad seadused. Sellest seisukohast lhtudes vibfiqhi defineerida eelkige kui

mtlemist, loogilist deriveerimist ja mitte kui kindlat teadmist (ilm). Seadustedefineerimise ja deriveerimisega hakkasid tegelema prohveti (saws) kaaslased kohe pealetema surma. Nende jreltulijad jtkasid oma isade td ning nendest jrgmine plvkondhakkas juba tegelema iguskoolkondade rajamisega.

II ja III sajandil peale islami tekkimist kujunesid vlja kik tnapeval teada olevadsuured religioossed koolkonnad ja islami igusteadusele pandi alla tugev phi. Jubateisest sajandist peale islami ilmumist on teada vlja ttatud phimtetegaiguskoolkondi (tnap. Saudi Araabias) Mekas, Mediinas, (Srias) Kuufas ja Basras.Palju tegeldakse ka puhtalt koraaniteaduse, hadithide analsi ja grammatiliseanalsiga.

Suured teadlased, kelle jrgi on nimetatud tnapeva suurimad islami iguskoolkonnad,elasid 2. sajandil peale islami ajaarvamise algust (8. saj. AD), Omaijaadide dnastiavalitsusajal vi Abassiidide valitsusaja alguses. Kige esimesteks eestvedajateks olidsrlane Awz(sur.157H), ja Kuufa qdIbn Ab Layl (sur.148H).

1
http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#1http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#1http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#1http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#2http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#2http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#2http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#3http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#1http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#2http://www.islam.pri.ee/fiqh.php#3


2/13

Mis on islami igusteaduse algallikad (usl al-fiqh)?Kige levinumalt kasutatakse ssteemi, mille jrgi on 4 peamist allikat. Kaks esimestneist on loomulikult Koraan ja Sunna. Nende teaduslik kasutus sltub kolmandast janeljandast allikast.

Kolmandaks allikaks peetakse analoogilist vrdlust ehkqiysi: kui tahame nitekspraktikas mratleda, kas mingi asi on halal(lubatud) vi haram (keelatud), siis saameseda teada vrreldes seda millegiga, mille staatus on kindlalt teada ja mis on sellele asjalesarnane, vi vrreldes seda asja vastupidisega, vi vrreldes rohkemat vhemaga vi siisvhemat rohkemaga.

Neljandaks allikaks peetakse kogukonna hist arvamust millegi suhtes ehkimt.Siin on lahkarvamusi selles suhtes, et keda pidada selleks kogukonnaks, kas 1) vaidMuhammedi (saws) kaaslasi, kes tema krval elasid vi 2) islamikogukonda ldse, lbiaja ja ruumi. Seega lubavad osad koolkonnad ka tnapeva islamiteadlastel uusi seadusi

vastu vtta, tingimusel, et nad kik on selle igsuses ja Koraanile ja Sunnale vastavusesveendunud. im lubatuse kinnitamiseks kasutatakse kolme hadithi (ehk prohveti (saws)jutustust):1) Minu kogukond (umma) ei kinnita igeks valet2) Kes eemaldub kogukonnast (ama), eemaldab endalt islamiga seotuse ja3) Kes sureb peale seda, kui on end kogukonnast (ama) eemale hoidnud, sureb naguinimesed surid enne islamit (st ilma usuta).Sellest kigest vib jreldada, et seadusi vib deriveerida ka hel kindlal ajal ja kindlaskohas elavate moslemite hisest arvamusest millegi suhtes, mis ei lhe samas vastuolluKoraani vi Sunnaga ja im on seega kogukonna hine otsus millegi suhtes.

Neljale peamisele allikale lisanduvad veel ka kaks krvalist allikat. Nendest esimene jaolulisem on isiklik arvamus ehkray. Algsetes islami igusteaduslikes tekstidesrgitakse sellest palju, kuid hiljem juba vhem. Peamiselt puudutab isiklik arvamushiskondliku heaolu (maslaha) ksimusi ja isiklikke eelistusi (istihsn - kui inimesel onigus valida niteks kahe erineva toimimisviisi vahel, mis mlemad on legaalsed).

Teiseks krvaliseks allikaks oleks komme ehkurf. Selle all on meldud vimalustderiveerida ka seadusi nendest seadustest ja kommetest (niteks prslaste, kristlaste vijuutide seadustest ja kombestikust), mis on antud rahva keskel olnud juba enne islamitulekut ja seega vga juurdunud rahva mentaliteeti, kuid mis ei ole samas vastuolusKoraanis ja Sunnas kirjas olevaga.

Mis on islami neli peamist iguskoolkonda?Sunni moslemitel on neli peamist iguskoolkonda, kellel on ka geograafiliselt omapeamised mjupiirkonnad. Need neli koolkonda oleksid:

1) HANAFIYYA2) MALIKIYYA3) AFIIYYA

2


3/13

4) HANBALIYYA

(Nendega tpsemalt tutvumiseks vaata vastavaid peatkke vasakult kolonnist.)

Tnapeval jagavad need neli koolkonda (madhab) omavahel kogu sunniidi islamigeograafilist territooriumi. Kolm esimest said alguse kolme suure juristi (mutahid)Abu Hanfa, Mlik Ibn Anas, fi eestvedamisel, kelle jrgi koolkonnad on saanudka oma nimetused. Neljas koolkond on traditsionalistide reageering liialt vaba isiklikuarvamuse kasutamise vastu. Malli veti selles Ibn Hanbalilt, kes oli ise Imam fipilane.

Igal koolkonnal on lahtiste juriidiliste ksimuste suhtes oma arvamus. Samuti kirjeldavadnad erinevalt osasid religioossete riituste detaile, nagu niteks kte asend palves, jamravad paljuski uskliku igapevast kitumist.

Kindlasti vrib mrkimist fakt, et kuigi neljas koolkonnas on erinevusi, ei olekoolkonnad mingil juhul omavahel opositsioonis: kiki nelja koolkonda peetakse htviisiortodokseteks ja neil on sunniidi islamis vrdne positsioon. Usklikul on alati igus(niteks kohtuniku qd ees) tsiteerida teise koolkonna phimtteid, kui see temaolukorraga paremini kokku sobib. Usklikul on seega igus joonduda kigi neljakoolkonna phimtetest. Tavaliselt lhtutakse kll selle koolkonna phimtetest, millemjupiirkonnast prit ollakse ja usklik silitab need phimtted reeglina ka siis, kui takolib mber kohta, kus valitsevaks on mni teine koolkond.

HANAFIYYA

Hanafiyya iguskoolkond on oma nime saanud Ab Hanfa (An-Numn ibn Thbit,699-767) jrgi, kes oli ks neljast islami iguskoolkonna juhtfiguurist. See on omavanuselt kige esimene islami iguskoolkond ja on kogunud enda rppe umbes 50%tnapeval maailmas elavatest Sunni moslemitest, olles seega nelja koolkonna seas kakige suurem.

Kuigi tegemist on neljast islami iguskoolkonnast kige vanemaga, on ta siiski, niiuskumatu kui see ka ei tundu, tuntud kui kige vastuvtlikum ja avatum uuteleideedele, seega kige vabam. Koolkond ei ole nii htlase joonega, kui teised kolm.Tekkis ta peamiselt vastukaaluks traditsionalistidele (ahl al-hadith), kes seisidkindlalt vastu isikliku hinnangu (ray) kasutamisele.

Hanafiyya vabameelsusest viks nitena tuua asjaolu, et koolkonna algusaja juristidvtsid Koraani keeldu tarbida khamri (vein) vga otseselt. See thendab, et keelatud ontarbida vaid viinamarjadest valmistatud alkohoolset jooki, muudest ainetest valmitatudalkohol on aga lubatud tingimusel, et sellega ei liialdata. Vga kiiresti aga muutsid kahanafiyya igusteadlased selles suhtes oma meelt, keelusatades kik alkohoolsed joogid,nagu teised koolkonnad seda ammu olid teinud.

3


4/13

Ab Hanfalt endalt ei ole silinud teoseid tema ideoloogia kohta (on vaidhadithikogumik Musnad). Kogu informatsioon prineb seega tema pilastelt(niteks: Ab Ysuf, aybn, Muhammad Ibn Hasan, Zufr Ibn Huzayl, Hammad IbnAb Hanfa, Ab Ismt Mughra Ibn Miqsm, Ynus Ibn Ishq, Ab Bakr Ibn Ayy,Abdullah Ibn Mubrak, Ali Ibn sim, afr Ibn Awn, Ubaydullah Ibn Msa jne.), kes

koolkonna ideid edasi kandsid. Ab Hanfa ise oli Iraani pritolu iraaklane,isehakanud moslem. Viimane fakt on tolle aja kohta kllaltki mrkimisvrne, kunavheseid isehakanud moslemeid vis siis nii krgetelt positsioonidelt leida. Juriidilisesmttes ei oma see mingit thtsust, kuid tegelikkuses on mjutusi siiski nha hanafiyyakoolkond suhtub niteks vga positiivselt segaabieludesse, neist tulenevatestkultuurilistest komplikatsioonidest hoolimata. See on ka phjuseks, miks hanafiyyakoolkond on mitte-araablastest moslemite seas vastuvaidlematult soosituim.

Hanafiyya koolkond on alguse saanud Iraagis Kuufas ja Basras, kus ta hoiab siianikindlalt Sunni moslemite hulgas oma positsiooni, nagu ka Srias. Vga kiiresti levisidkoolkonna ideed ida suunas. Afganisataanis on tal erakordne ainukoolkonna staatus,

enamuses on ta ka Pakistani, Bangladei,India ja Hiina moslemite hulgas.Hanafiyyajrgijate hulka vib lugeda enamus trgi rahvaid, tatarlased, usbekid, tadikid,bakiirid, Ukraina ja Gruusia moslemid.Hanafiyya koolkonda pooldas ka Osmaniteimpeerium, mille ametlikuks koolkonnaks see kuulutati. Seetttu on koolkondtnapevalgi enim jrgituks Trgis, kuid kunagise Osmanite impeeriumi araabiakeelsetesprovintsides vhemuses. ldiselt vib aga elda, et sajandite jooksul on hanafiyyakoolkond koosfiiyyaga jaganud mitte-araablastest moslemite soosingut.Hanafiyyaon soosituimaks koolkonnaks ka tnapeva isehakanud moslemite hulgas.

On saanud tavaks kujutada hanafiyya koolkonda kui kige laiahaardelisemat ja kigevabamat. Selliste rmuslike videte puhul on reeglina tegu liialdusega. Pigem viks

elda, et hanafiyyapeab vga oluliseks erinevaid iguslikke kaalutlusi, meetoditeratsionaliseerimist .Hanafiyya jurisprudents ei pea oluliseks mitte ainult isiklikuhinnangu (ray) kasutamist, vaid ka selle edasiviimist parima hinnangu ehkeelishinnangu (istihsn) otsimise lbi. See thendab siis, et ige otsuse vastuvtmiseksei toetuta mitte ainult loogikale, vaid ritatakse loogilistest jreldustest valida see kigeigem ja kige loogilisem. Sellistes tingimustes vastu vetud otsus oleks laiendusekskolmandale islami igusteaduse allikale ehk analoogilisele vrdlusele (qiys).

Hanafiyya islamiteadlased on tuntudoma phjuse ehk illa otsingute poolest (st, alatipeab olema mingi phjus, mis annaks meile iguse siduda he kindla olukorra teisega javita, nagu viksime esimese lahendust tuua teisele lahenduse leidmiseks eeskujuks, kunateise lahendamiseks meil prohvetilt (saws) endalt npunited puuduvad). See on kahanafiyya kige silmapaistvamaks eristuseks teistest koolkondadest. Tsi on siiski ka see,et Ab Hanfa enda pilased, niteks Ab Ysufja aybn, on korduvalt oma pdegaprduda tagasi traditsionaalsete tekstide (Koraani ja hadithide) juurde phjuseotsinguid pidurdanud. Vastavalt sellele, kuidas maad on vtnud passivne nusolek ehktaqld, on oma vimu jrjest kaotanud vaba katse asju mista ehk itihd ja koolkonnaksiraamatud on langenud justkui skleroosiseisundisse. Eelishinnang (istihsn) eivljenda enam mitte uskliku enda eelistust kige legaalse hulgast, vaid kunagiste

4


5/13

kadunud islamiteadlaste eelistusi, tegemist ei ole enam uue mttetegevuse vaid vanakindlaks mratu kordamisega.

Tuntud hanafiyya igusteadlased:

Ab Hanfa (699-767) juhtfiguur

Ab Ysuf (-798) Kitb al-Khar (peamiselt maksuseadused), Kitb al-Athar(70 000 hadithi), Kitb Ikhtilaf Abi Hanifa wa ibn Abi Layla (vrdlev igusteadus),Kitb al-Radd Ala Siyar al-Awzai (sjandus)

Muhammad ibn al-Hasan a-aybn al-Mabst, al-mi as-Saghr, al-mial-Kabr

Khayr ad-Dn ar-Raml al-Fatw al-Khayriyya

Qadri Effendi Wqit al-Muftn

Asad al-Madani al-Fatw al-Asadiyya

Al-Kawkibi al-Fatw

Lpetuseks mttetera Ab Hanfalt endalt islamiteaduse olulisuse kohta Fiqh (islamiigusteadus) on teadmine sellest, mis on meie poolt ja mis on meie vastu!

MALIKIYYAMalikiyya iguskoolkond on oma nime saanud Malik ibn Anasi jrgi, kes oli ks

neljast islami iguskoolkonna juhtfiguurist. See on oma vanuselt teine islamiiguskoolkond, suuruselt aga kolmas (jrgijaid ligi 15% moslemitest).

Nagu ka teiste koolkondade puhul on ka malikiyyas kige olulisemal kohal Koraan jaSunna. Esimene erinevus teiste koolkondadega tuleneb sellest, et malikiyya tunnistab kllAli kalifaati, kuid ei pea Ali traditsiooni Sunna koosseisu kuuluvaks, samas kui teisediguskoolkonnad ka Ali traditsiooni Sunnaks tunnistavad. Malik ibn Anas pidas vgaoluliseks islamiteadlaste ksmeelt (im), kuid lisas siia veel ka Mediina teadlasteksmeele ja sellest tulenevalt Mediina traditsiooni ehk amali. Vis juhtuda, et vahel oliMediina traditsioon isegi tugevama kaaluga kui hadith, kuna Malik ibn Anasi kohaseltesindas Mediina traditsioon elavat prohveti (saws) traditsiooni. Seega ei olnud hadithid

Malik ibn Anasi jaoks kige olulisemaks faktoriks ja ta kasutas ka oma isiklikkuhinnangut (ray), juhul kui im ksimusele vastust anda ei suutnud. Koolkond pani karhku ldise kasulikkuse (maslaha) printsiibile, mis on kllalt lhedane hanafiyyaeelishinnangu (istihsn) printsiibile.

Malik ibn Anasi koolkonna heks suureks edu phjuseks oli selle ebatolerantsuslahkusulisuse ja mstitsismi suhtes. Mungaks vi nunnaks hakkamist peetakse suureks

5


6/13

bidaks (uuendus).

Nagu mainitud sai arvestab malikiyya ametlikest koolkondadest kige enam selliseteisejrgulise allikaga nagu komme (urf). Seda vis elda juba ka Mediina islami

praktiseerimise tava kohta ldiselt Malik ibn Anasi eluajal. Antud tendentsi on rohkeltrakendatud Phja-Aafrikas, kus tnaseks on kigile tuntud mitmed phimtted, millegateiste koolkondade esindajad kursis ei ole. Kohalikud kombed ja seadused, mis ei olnudislami seadustega vastuolus, vidi seega llitada seadustike ssteemi.

Kindlasti tuleks mrkida seda, et kigist iguskoolkondadest on just malikiyya see, mison kige enam kannatada saanud isikliku hinnangu (itihdi) uste sulgemise tttu. Seenib olevat muude religioossete teaduste arengu prssimise nagu ka lokkavate ebausugaseotud kommete phjustajaks.

Tnapeval on malikiyya ametlikuks islami iguskoolkonnaks pea kigis Phja-Aafrika

(Magribi) riikides, samuti Musta Aafrika islamiriikides. Antud koolkonna alla kuuluvadseega: Liiba, Tuneesia, Aleeria, Maroko, Mauritaania, Senegal, Mali, Niger, Togo,Tad, Nigeeria. Marokos on ta kogunisti ainukeseks riigi iguskoolkonnaks. Tuneesias jaAleerias on esindatud ka hanafiyya koolkond. Vhemuskoolkonnana on malikiyyatuntud ka Araabia poolsaare realadel.

Koolkonna alguseks peetakse 795. aastat (179 AH), mil suri Mediinas tegutsenudislamiteadlane ja petlane Malik ibn Anas. Tema pilased olid juba ta eluajal hoolitsenudtema tde kogumise eest ning moodustasid peale petaja surma koolkonna.

Kige olulisemaks teoseks koolkonna seisukohast peetakse Muhammad ibn al-Hasan a-

aybn poolt Malik ibn Anasi loengutest kokku kogutud teost nimega Al-Muwatta,mis on htlasi ka vtmeks kahe esimese iguskoolkonna hanafiyya ja malikiyya erinevuste mistmisel ja kige esimene juriidiline teos, mis fiqhi kohta hadithide baasilkirjutatud ja meieni judnud on.

Oma viimases versioonis sisaldab Al-Muwatta ligi sadat musnad (terveedastajateketiga) hadithi, 222 mursal (kui ketist on puudu prohveti (saws) kaaslaste lli javiimane edasiandja on kaaslastest jrgmine plvkond) hadithi, 613 mawkf (nrk) hadithija 285 tbinide (prohveti (saws) jrgijate) arvamust. Kik tsiteeritud on kasmediinalased vi teadlased, kes on ppinud Mekas vi Mediinas. Enamik edastajate ketteviivad vlja Abd Allah ibn Umarini.

Muwatta on seega seaduseid, igusteadust ja dogmasid kirjeldav seadusandlus, mis ontuletatud Mediinas tuntud hisest religioonipraktikast ning sealsest islamitraditsioonist(sunnast) ja millele on lisatud Malik ibn Anasi isiklikud mrkused ja seletused.

Teiseks peamiseks teoseks on al-Mudawwana al-Kubr, mille olulisus seisneb eelkigeselles, et see toob esmakordselt vlja otsese seose ri ja religiooni vahel.

6


7/13

Oluliseks vib veel ka pidada al-Mahdi ibn Tmarti poolt koostatud Muwattakokkuvtet.

Kik malikiyya iguskoolkonna esindajad kuuluvad reeglina ara teoloogia koolkonda.

Tuntud malikiyya igusteadlased:

Imam Malik ibn Anas (714 - 796) - Sunni igusteadlane Ibn Battuta (February 24, 1304 -1377), explorer

Ibn Khaldun (1332/ah732 - 1406/ah808) teadlane, ajaloolane ja Muqaddima autor

Abdullah ibn Abi Zayd al-Qayrawani (310/922 - 386/996) - Sunni igusteadlane jaRisala (standartne malikiyya seadustekogu)

Sahnun ibn Said (160/776-7 - 240/854-5) - Sunni igusteadlane ja Mudawwana (ksolulisemaid malikiyya iguskoolkonna teoseid) autor

ibn Rud (Averroes) filosoof ja teadlane

Qadi Iyad ibn Musa al-Yahsubi (-1149) A-hifa autor

Muhammad Alawi al-Maliki (1947 - 2004) islamiteadlane

ihab al-Din Qarafi (-1285) Egiptuse igusteadlane

AFIIYYAfiiyya iguskoolkond on oma nime saanud Imm fi (Ab AbdullhMuhammad Ibn Idrs A-afi, 767-820) jrgi, kes oli ks neljast islamiiguskoolkonna juhtfiguurist. Tegu on vanuselt kolmanda iguskoolkonnaga Sunninelja iguskoolkonna hulgast. Oma jrgijate arvu poolest asub see koolkond teisel kohalpeale hanafiyya koolkonda, koondades oma ridadesse ligi 28% maailma moslemitest javga suure hulga islamiteadlastest.

Imm fi, kes oli prit Qurayi himust (nagu ka prohvet Muhammed (saws)),sndinud Egiptuses kuid nooruses kolinud Mekasse, seejrel Mediinasse, ppis isemalikiyya koolkonna petlaste juures ning keelas oma eluajal ra igasuguse koolkonna

loomise tema phimtete jrgi. Tema doktriini vib jagada kaheks: esimene, vana (al-qadm), on prit ajast enne Egiptusesse naasmist, teine, uus (al-add), tema Fustatiperioodist Egiptuses. fiiyya iguskoolkond on les ehitatud tema uuele doktriinile,kuigi ajaloost on teada ka imami esimese perioodi pilasi, kes levitasid tema vanapetust.

Imm fi pdluseks oli leida tasakaal malikiyya koolkonna pragmatismi jatraditsionalistide phimtete vahel, kes vastupidiselt malikiyya koolkonna pooldajatele

7


8/13

vitsid, et islami juristidel ei ole igus deriveerida seadusi, mis oleksid samavrsedseadustega Koraanist vi Sunnast, kuigi tegelikult on saavutatud vaid tnu isiklikulehinnangule ehk itihdile. Ka vitis fi, et ainus seadusteks kasutatav Sunna on see,mille algallikaks on prohvet Muhammedi (saws) enda sna vi mida on vimalik viia

vlja otse prohvet Muhammedini (saws). Samuti oli ta veendunud, et Sunna, mis onKoraaniga vastuolus, on vastuvtmatu, kuna Sunna lesandeks on Koraani seletada.Religioosse igusteaduse allikana ei saa kasutada kohalikku elavat kombestikku ehk urfinagu ka ei ole igus kasutada imaamide dokrtiine, ilma kindlate tenditeta. Imm firhutas ka, et islami igusteadlaste heaks tks on neil kindlasti vaja head araabia keelt.

fiiyya iguskoolkond aksepteerib kiki nelja igusteaduse algallikat: Koraani,prohveti (saws) Sunnat, kogukonna hist arvamust millegi suhtes ehk imt jaanaloogilist vrdlust ehk qiysi. im puhul peetakse kll hanafiyya ja malikiyyakoolkonnas silmas islamiteadlaste kokkulepet millegi suhtes, fiiyya koolkonnas aga ontegu otseselt kogukonna kui terviku kokkuleppega. Koolkond peab ka oluliseks prohveti

(saws) kaaslaste, eriti nelja esimese kaliifi (al-khulafa ar-raidn ehk igesti juhitudkaliifid) arvamust millegi suhtes. Kindlasti tasuks ka mainimist, et just fi oli islamiigusteaduse algallikate (usl al-fiqh) miste ja phimtte algatajaks, kuigi koolkonnaalgusajal seda eriti ei kasutatud. fi olulisemateks teosteks oleksid Ar-Risla fi uslal-fiqh ja Kitb al-umm.

fiiyya koolkonda peetakse heks konservatiivsemaks ja rangemaks, mille mber onkaua itsenud islami religiooniteadus ja mille phimtted on igeks kiitnud paljudndseks traditsionaalsed islamiteadlased. Tnu koolkonna sstemaatilistele meetoditeleja rangele lhenemisele religiooniteadusele on paljud islamiteadlased ja juhtivad figuuridselle koolkonna phimtted omaks tunnistanud.

fiiyya koolkond, mis sai alguse Egiptuses, Fustatis, on levinud lbi terve islami umma(kogukonna) ning on traditsionalistidest islamiteadlaste ametlikuks koolkonnaks.Enimjrgitav on ta kurdide seas, Egiptuses, Indoneesias, Somaalias, Jeemenis, Tais,Singapuris, Filipiinidel, Mauritaanias. fiiyya on Brunei Darussalami ja Malaisiaametlikuks koolkonnaks.

Paljude islami hiiglaste hulgas, kes selle koolkonna vaateid on pooldanud, on niteks:Ab Al-Hasan Aar, imam Bukhar, imam Muslim, imam Nasa'i, imam Bayhaq, imamTirmidh, imam Ibn Maa, imam Tabar, Ibn Haar Al-Asqaln, imam Ab Dawud, imamNawaw, imam As-Suyut, imam Ibn Kathr, imam Dhahab, imam Al-Hakm, KhtibShirbn, Ibn Haar Haytm, imam Maward, eikh Khtib Al-Baghdd, Al-Ghazal, At-Tabar jt.

fiiyya iguskoolkond pooldab sufide ideid. Ka on ta on oma phimtetelt vgalhedane aariyya teoloogilise koolkonnaga, mis selgitab, miks enamus fiiyyaiguskoolkonda kuuluvad isikud pooldavad teoloogias aariyya koolkonda. See ksi eiole muidugi mingi nitaja, kuna aariyya pooldajad on kigis iguskoolkondadesenamuses, vlja arvatud hanbaliyyas. Samas, vaid malikiyya iguskoolkond on eranditult

8


9/13

aariyya teoloogilise koolkonna pooldaja.

HANBALIYYA

Hanbaliyya iguskoolkond on oma nime saanud Imm Hanbali (Ahmad ibnMuhammad Ibn Hanbal Ab Abdallh A-aybn, 780-855) jrgi, kes oli ksneljast islami iguskoolkonna juhtfiguurist. Tegu on kige noorema iguskoolkonnagaSunni nelja iguskoolkonna hulgast. Koolkond on ka kige viksema ulatusega,koondades enda alla vhem kui 10% kigist maailma moslemitest, peamiselt SaudiAraabias, kuigi ajalooliselt on koolkonnal olnud oma krgaegu ka Iraagi, Sria jaPalestiina aladel, eriti lihtrahva hulgas.

Hanbaliyya iguskoolkond on kigist teistest kige konservatiivsem. Imam Hanbal ei olekunagi soovinud luua eraldi koolkonda, ta rhus lihtsalt ideele, et meile peaks piisama

Koraanist ja Sunnast, ilma muude algallikateta. Koolkonnaga alustasid alles temapilased, kelle hulka kuuluvad niteks ta enda kaks poega Salih ja Abdullah HanbalIbn Ishaq, Al-Marrudhi, Al-Kawsaj, Ibn Hani, Abu Dawud, Al-Athram, Abu Zurah Al-Razi, Abu Hatim Al-Razi, Abdul-Wahhab Al-Warraq, Al-Tirmidhi jpt.

Oma erialalt ei olnud Ibn Hanbal mitte igusteadlane vaid hoopis hadithikoguja(muhaddith). Kuigi ta sai igusteadlase tga suurepraselt hakkama, oli ta siiski sellevastu, et ta pilased tema arvamusi kirja panid ja kokku korjasid, kuna ta kartis, et seevib neid algallikate Koraanist ja Sunnast ppimisest eemale viia. Ibn Hanbal oli isevga ettevaatlik ning manitses ka oma pilasi mitte suud pruukima selliste teemadekohal, millest neil head levaadet ei olnud. Seaduste deriveerimisel pidas ta

primaarseteks allikateks alati Koraani ja Sunnat. Vaid siis, kui viimastest abi ei olnud,prdus ta prohveti (saws) kaaslaste arvamuse poole, kuna eeldas, et nendel, kesprohvetiga (saws) koos olid elanud, oli parem levaade asjadest kui hilisematel petlastelja kaaslaste arvamustega arvestamine andis ka igemaid tulemusi kui niteks analoogilinevrdlus ehk qiys. Kui kaaslaste arvamused lahku lksid, pooldas ta seda vaadet, midatoetas Pha Tekst (Koraan vi ka Sunna). Kui kski eelnevatest allikatest vastust eiandnud, kasutas Ibn Hanbal mursal hadithe (hadithid, millel on edasiandjate ketistprohveti (saws) kaaslase lli puudu) vi nrku hadithe. Vaid juhul, kui kik eelnev olikasutusele vetud ning vastust siiski ei saadud, kasutas Ibn Hanbal rmiseettevaatlikusega analoogilise vrdluse printsiipi.

Hanbaliyya koolkond on huvitav veel selle poolest, et ainukesena neljastiguskoolkonnast on tal ka oma vga tpsed vaated teoloogia valdkonnas, mistttuhanbaliyya koolkonda kuuluvatel isikutel on vga raske end tunnistada hegi teoloogilisekoolkonna pooldajaks. Just hanbaliyya koolkonna juures on eriti hsti nha islamikigehlmavus iga moslemi elus. Ibn Hanbali teoloogilist doktriini iseloomustavadniteks jrgmised jooned: ta usub Jumala Enda kirjeldusse Koraanis, kuid eitab sarnasustLooja ja loodu vahel; ta usub, et Jumal kneleb nii hle kui snadega, et Jumal otseseltkuuleb ja neb, et Tal on kaks ktt ja ngu, et mida iganes Jumal on oma loodule

9


10/13

mranud, see peab ka teoks saama, et Jumal on Rahul, kui talle allutakse ja Pahane, kuitehakse Tema tahte vastu, et need, kes on prohveti (saws) kaaslasi neednud (Shiiad) onuskmatud, et need, kes kll tlevad, et usuvad islami viie tugisamba igsusesse, kuid eitida neid, on uskmatud jne.

Hanbaliyya koolkond on alati olnud vike vrreldes teistega, kohati isegivljasuremisrel. Koolkonna liikmed ise on selle peale alati vastanud, et vrikaid ongivhe. Uue ju on hanbaliyya koolkonnale andnud wahhabiyya liikumine, mis on omanime saanud Muhammad Ibn Abd Al-Wahhabilt (1703-1792), kes ritas taas kord islamituuendustest puhastada ja viia see tagasi tema algallikate Koraani ja Sunna juurde.Wahhabism on ka tnase Saudi Araabia ametlikuks doktriiniks. Liikumise jrgijad iseeelistavad, et neid kutsutaks salafideks (salaf as-slih iged eelkijad, ehk prohveti(saws) kaaslased - jrgi). Nad usuvad, et niteks muusika kuulamine, pildistamine,haudadel palvetamine, mne prohveti vi phaku abi palumine, Muhammedi (saws)snnipeva pidamine, talismanide kandmine jne. on islamis innovatsioonid ja seegakeelatud.

Koolkonna liikmete suhtelisest vikesest arvust hoolimata on see suutnud aegade jooksulislamimaailmale anda mitmeid tuntud petlasi, nagu niteks: Abul-Faraj Ibn Al-Jawzi,Ibn Taymiyya, Ibn al-Qayyim, Ibn Qudama, Ibn al-Jawzi, Ibn Qayyim al-Jawziya,Muhammad Ibn Abd al-Wahhab, Ahmad Ibn Isa al-Najdi, Abd al-Rahman IbnQasim, Abd al-'Aziz Ibn Baz, Muhammad Ibn Salih al-Uthaimin jpt.

Thtsamateks teoste hulgast viks vlja tuua:

Musnad Ahmad Ibn Hanbal

Al-Mughn Ibn QudamaFatw, Al-Qiys, As-Siysa A-ariyya Ibn Taymiyya

Mis on ariaat?

Sna kasutus ja pritolu:Sna ara on araabia keeles tuletatud snatvest-r- ja sellel on mitmeid baasthendusiseoses religiooni ja religioossete seadustega. Seda sna kasutavad kik Lhis-Idaaraabiakeelsed elanikud, olenemata nende religioossest kuuluvusest. See thistab reeglinaprohvetlikku religiooni ja sinna alla kivaid seadusi, niteks:arat Msa (Moosese

seadus/religioon),arat al-Mash (messiase (Jeesuse) seadus/religioon),arat al-Mas (zoroastria seadus/religioon),aratu-n (meie religioon, thistamaks siis htemonoteistlikest religioonidest).

ara thendab seega reeglina he kindla juriidilise ssteemi alla kuuluvat seadustikku,millel on ldine vi he kindla prohvetiga seotud alus. Tooral, Uuel Testamendil jaKoraanil on kigil olemas oma kindel ara, vastandina dnile (usk), mis on htne ja

10


11/13

jagamatu, snonmiks tawhdile ja ikhls lillhile (jumalikule monoteismile), millesnumit on kandnud kik prohvetid.

Puhtalt islami kontekstis thistab ara seadusi ja kske, mis reglementeerivad moslemiteelu ja mis on enamasti deriveeritud Koraanist ja hadithidest. Seega on ariaat tihedas

seoses fiqhiga islami igusteadusega, mis tegeleb seaduste defineerimise jaderiveerimisega.

Sna kasutamine Koraanis, hadithides ja muus islami kirjanduses:

Sna ara ise esineb Koraanis vaid korra, 45:18: Seejrel oleme sind (o Muhammed)pannud arale (selge seaduse teele), seega ki seda mda ...

ks kord on ka kasutatud samas tvest tuletatud vormi ira 5:48, paralleelseltminhiga (tee, rada): Igahele teist oleme mranud ira (seaduse) ja minhi (selgetee).

Verb a-ra-a esineb Koraanis kaks korda, hel neist kordadest on aluseks Jumal (araalakum min ad-dn Ta on teile mranud religiooniks ... 42:13), teine kord on seotudmssumeelsetega (ara lahum min ad-dn Nad mrasid neile religiooniks ...).

Ainsuse vormis esineb ara hadithides vaid hel korral, Ibn Hanbali Musnadis:Kogukond jb arale (igele teele), kuni seda ei ole mjutanud kolm asja ... Mitmusevormi on kasutatud ligi 12 korda, tavaliselt vljendites nagu ar al-islm, ar al-imn.

Hilisem islami kirjandus (nii kalm kui tafsr) kasutab tihti arat ja art

snonmidena, Jumala poolt saadetud seaduse thenduses. Juriidiline kirjandus (fiqh),mis ise tegeleb seaduste defineerimise ja deriveerimisega, kasutab paralleelselt mitmeidsnonme antud thenduses: sunna (mitmuses sunan), hukm (ahkm), farda (farid),hadd (hudd), ara (ar).

Sna leksikograafiline thendus:

Ajaloolised leksikograafilised uuringud annavad -r- snatvele kaks thendust.

Esiteks on islamieelses araabia poeesias antud tve kastutatud loomade jootmisegaseoses: verb araa thendab vett jooma / lakkuma, ara veekoha (augu, kaevu, allika)

mbrust, sissepsu vi paika, kus loom joob (seega kohta, mitte teed sinna). araa (Iverbitp), arraa (II tp) ja araa (IV tp) thendavad ka loomi joogikohta viima.

Teise thendusena vib vlja tuua pikkuse idee: ira vib thendada pikka ja peenikestnri, arau l-urfi thendaks pika ninaga, uriyya on pika kaelaga kaamel.Viimane thendus on olemas ka vana-heebrea keeles, kus sara thendab pikendama vipikk olema, millest siis ka r ja ara tee, raja, lbikigukoha vi suure tee thenduses.

11


12/13

Millega tegeleb ariaat?

ariaat tegeleb kigi vimalike moslemi elu aspektidega. Tema seadused jaotataksereeglina kahte suurde rhma, mis omakorda jaotuvad viksematesse rhmadesse.

I - Jumala austamise teod - al-ibadt1. Rituaalne puhastumine - wudu

2. Palve salt

3. Paast sawm (Ramadan)

4. Almus zakt

5. Palvernnak Mekasse ha

II Inimeste vahelised tehingud al-muamalt

1. Majanduslikud tehingud

2. Toetused

3. Prandiseadused

4. Abielu, lahutus ja laste hooldamine

5. Sk ja jook (kaas arvatud ohverdamine ja jahi pidamine)

6. Kriminaalkaristused

7. Sjandus ja rahu

8. Juriidilised ksimused (kaasa arvatud tunnistajad ja tendusmaterjalid)

ariaadi kasutus tnapeval:

Praktilises kasutuses on ariaati tnapeval vga raske defineerida. Osad islamiteadlased

usuvad, et jumalikke seadusi on vimalik deriveerida vaid Koraanist ja Sunnast (stjumalikud seadused on vaid need, mis on otse kirjas Koraanis ja Sunnas). Teised jllearvavad, et ariaadi kokku panemisel on vimalik kasutada ka fiqhi (islami igusteaduse)allikaid, st erinevate islamiteadlaste arvamusi ja deriveeritud seadusi, kokkuleppeidislamimaailma religioossete juhtide vahel. Seega tekib ksimus, kui jumalik ariaat siisikkagi on, kui ta sisaldab ka inimeste endi arvamusi, mis phinevad kll Koraani jaSunna analoogial ja krgetel teoloogilistel pingutel.

12


13/13

islami õigusteadus

Documents