ivane javaxisvilis saxelobis tbilisis saxelmwi- · ivane javaxisvilis saxelobis tbilisis saxelmwifo...

65
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa da literaturis ganyofilebis magistrantis maia gamezardaSvilis samagistro naSromi : ,,Targmanis Teoriebi da germanulenovani literaturis erTi qarTuli Targmanis analizis cda” mecnier-xelmZ: prof. d. fanjikiZe Tbilisi 2004 1

Upload: others

Post on 31-Aug-2019

36 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa da literaturis ganyofilebis magistrantis maia gamezardaSvilis samagistro naSromi : ,,Targmanis Teoriebi da germanulenovani literaturis erTi qarTuli Targmanis analizis cda” mecnier-xelmZ: prof. d. fanjikiZe Tbilisi 2004

1

Page 2: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Sesavali…------------------------------------------------------------------------------------------3 I Tavi. Targmanis Teoriis, rogorc damoukidebeli filologiuri disciplinis problema---------------------------------------------------------------------5 II Tavi. eqskursi Targmanis lingvistikur TeoriebSi------------------8 2.1. relativisturi Teoriebi--------------------------------------------------------8 2.2. universaliebze orientirebuli Teoriebi---------------------------10 2.3 Targmnis modeli rogorc internacionaluri transferi--12 2.4. teqstze orientirebuli Teoriebi da modelebi------------------15 2.5. ekvivalentobis cneba---------------------------------------------------------------20 2.6. saTargmni teqstebis tipologia--------------------------------------------21 2.7.Targmnis kategoriebi---------------------------------------------------------------26 2.8.mxatvruli Targmanis strategiebi------------------------------------------29 2.9.Targmanis kritikis safuZvlebi-----------------------------------------------35 2.10. poeziis Targmanis safuZvlebi da paul celanis poeziis qarTuli Targmanis analizis cda--------------------------------------------------41 daskvnebi--------------------------------------------------------------------------------------------55 gamoyenebuli literatura--------------------------------------------------------------58 danarTi--------------------------------------------------------------------------------------------60

2

Page 3: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Sesavali ramdenime aTeuli welia rac humanitarul mecnierebebs gamoeyo translatika( Translationswissenschaft) _ mecniereba Targmanis Sesaxeb,romelmac ganacxada pretenzia sakuTari metaenis damkvidrebaze. translatika axali dargia, Tumca misi Teoriuli da praktikuli safuZvlebis kvlevas mraval-saukunovani istoria aqvs. igive SeiZleba iTqvas saqarTvelozec, sadac oTxi aTeuli welia rac mkveTrad gaizarda interesi Targmanisadmi, xolo saukuneebis manZilze dagrovilma empiriulma masalam CvenSic ganapiroba Targmanmcodneobis ganviTareba. am mizniT Cems naSromSi Sevecade momexila Targmanis TeoriaSi aqamde arsebuli lingvistikuri Teoriebi_gavecani Targmanis iseTi Teoretikosebis uaxles naSromebs, rogoricaa verner koleris ,,Sesavali TargmanmcodneobaSi”, volfram vilsis ,,Targmanmcodneoba, problemebi da meTodebi”, radagundis Stolces ,,Targmanis Teoriebi”, katarina raisis ,, teqstis tipebi da Targmanis modelebi”, i. naidasa da taberis erToblivi wigni ,,Targmanis Teoriebi da praktika”. Aam Teoriebidan gamomdinare, perspeqtivisa da kvlevis sagnis gaTvaliswinebiT (teqsti, procesi, mTargmneli) Sevecade game-erTianebina isini erTi romelime niSnis qveS, romlebic qvesaTaurebad maqvs gamotanili da ganxiluli. esenia relati-visturi Teoriebi, universaliebze orientirebuli Teoriebi, teqstze orientirebuli Teoriebi, Targmanis strategiebi.

3

Page 4: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

TiToeuli es mimarTuleba cdilobs Camoayalibos Targmanis sakuTari meTodebi da modelebi, romlebic gzis gamkvlevi iq-neba nebismieri teqstis mTargmnelTaTvis. Cems naSromSi mocemulia aramarto maTi ZiriTadi koncefciebi, aramed win aris wamoweuli TiToeuli Teoriis nakli Tu Rirseba. Gganxiluli Teoriebis Bbazaze dednisa da Targmanis lingvostilisturi SepirispirebiTi analizis CatarebisTvis varCie sailustracio masala uaxloes qarTul TargmanebSi momeZiebina. am interess erTi mxriv ganapirobebda Targmanis Teoriis momZlavrebis faqti da aqedan gamomdinare kiTxva: axdens Tu ara zegavlenas Targmanis Teoria qarTul Targmnil produqciaze; meore mxriv ki gvainteresebda axali Taobis mTargmnelTa interesebi da mxatvruli done. konkretuli masalis arCevis mizniT Sevadgine aseve 90iani wlebidan dRemde gamocemuli Targmanebis bibliografia, rac naSromSi danarTis saxiTaa warmodgenili. am bibliografiis Sesadgenad gamoviyene sajaro biblioTekis katalogebi, literaturuli Jurnalebi, gamomcemlobebSi arsebuli proto-kolebi gamocemuli wignebis Sesaxeb. sia sakmaod mraval-ferovania da uxvi da erTxel kidev miuTiTebs CvenSi Targmanis uwyvet procesze. sailustraciod avirCie ebrauli warmoSobis germanulenovani mwerlis paul celanis daTo BbarbaqaZiseuli Targmani. Cemi arCevani ganapiroba interesma celanis poeziisadmi. kvlevis meTodologiis SemuSavebis mizniT davamuSave poeziis lingvistikuri analizis Teoriuli safuZvebi, gavecani uaxles naSromebs rogoricaa andreas vitbrodTis naSroms ,,lirikis Targmnis MmeTodebi, definicia, klasifikacia, daxasiaTeba”. poeziis lingvistikuri analizis cda aqvs aseve jeims holmessa da robert blais. Targmanis srulyofili analizisaTvis moviZie Targmanis kritikis Tana-medrove koncefciebi, romelTa mwirad arsebobis problema aramarto CvenSi aramed germanul sivrcesicaa. amgvarad Cemi naSromis mizania Targmanis TeoriaSi arsebuli siaxleebis ganxilva, Targmanis mecnieruli kritikis win wamoweva da qarTuli da ucxouri Teoriebis monapovaris bazaze poeziis Targmanis lingvistikuri analizis Catareba.

4

Page 5: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

I.Tavi. Targmanis Teoriis rogorc damoukidebeli filologiuri disciplinis problema

Targmanis Teoriis damkvidrebis moTxovna SegviZlia me-19-e saukuneSi veZeboT: ,,CvenSi uamravi Teoria dgas dRis wesrigSi, magram jer kidev ar arsebobs Targmanis iseTi Teoria, romelic myar kvlevebze iqneba dafuZ-nebuli[…].arsebobs mxolod fragmentebi romlis safuZvelze unda Seiqmnas Targmanmcodneboba”1. aseTi Sexedulebis arsebobis miuxedavad mxolod me-20-e saukunis 50iani wlebidan iwyeba translatikis rogorc damoukidebeli mecnieruli disciplinis damkvidrebis procesi. TviT cneba ,, translatika” Semoitana 1970 wels oto kadem, rogorc umaRlesi, yovlismomcveli cneba Targmanisa da Tarjimnonisa.es termini man laipcigSi Targmanmcodneobis sakiTxebze gamarTul meore internacionalur konferencias SesTavaza. Tumca TviT termini mxolod 90iani wlebidan mkvidrdeba. translatikis Seqmnis cdas bevri praqtikosi mTargmneli skeptikurad uyurebs. isini Tvlian, rom Targmnis procesi TviTdinebadi azrovnebaa, romlis saSualebiTac xdeba MmTargmnelis Tezaurusis, teqstis Semecnebis unarisa da esTetikuri principebis realizacia. Targmanis Teoria saWiroa ara mxolod damwyebi, aramed gamocdili mTargmnelebisTvisac. amas garda Targmani rogorc saswavlo disciplina ar SeiZleba arsebobdes Teoriis gareSe, radgan swored Teoria Seadgens Targmnis meTodologiis baziss. Targmanis Teoria qmnis teqstis

5

Page 6: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gagebis, analizisa da interpretaciis anu misi Semowmeba-Sefasebis safuZvels, romelic Tavis mxriv praqtikis monacemebs eyrdnoba. ar SeiZleba Teoria mxolod abstraqtul azrovnebasTan gavaigiveoT, xolo praqtika _ konkretulTan. SemecnebiTi kategoriebi orive SemTxvevaSi moqmedeben, im GgansxvavebiT, rom maTi gamoxatulebis abstraqtuli da konkretuli formebi specifikur iersaxes iRebs. saerTod, Targmanis Teoria moicavs translatikuri qmedebis kvlevas da eyrdnoba enaTmecnierebis, stilistikis, semiotikis, literaturaTmcodneobis, SepirispirebiTi li- teraturaTmcodneobis, fsiqologiis, sociologiisa da filosofiis monacemebs. Targmanis zogadi Teoriis sagans qmnis Targmnis procesi zogadad, magram aqve gaCnda Targmanis SesaZleblobis problema, saerTod aris Tu ara Targmna SesaZlebeli. Targmanis saWiroeba imTaviTve, rogorc dasawyisSi moyvanili citatidan Cans, naTeli iyo SlaiermaxerisaTvis, magram iqve gaCnda problema Targmanis saWiroebisa da SeuZleblobas Soris. es SeuZlebloba ki ori aspeqtiT iyo gamyarebuli da erTmaneTTan mWidrod dakavSirebuli: pirveli : (wyaro-enidan gamomdinare problemis filosofiur-hermenevtikuli aspeqti exeba gansxvavebebs sxvadasxva kulturuli da komunikaciuri dajgufebebis Secnobasa da gagebisunarianobas da meore: (mimarTuli mizan-enisaken) exeba enebis mxriv gamoxatvis sxvadasxva unarianobas maTi sistemebisa da kulturuli gansxvavebulibis gamo. am aspeqtebiT asabuTeben, rom Targmna saerTod SeuZlebeli, magram arsebobs meore ukiduresoba, sadac yvelafris Targmna SesaZlebeli, anu arseboben Targmanis Teoriebi, romlebic Targmanis SesaZleblobazea agebuli da SeuZleblobis problemis gadawyvetas calkeuli meTodebiT cdilobs. Targmanis zogadi Teoria ikvlevs Targmnis process.MmaTi agebis aqamde arsebuli cdebi konkretuli Targmanebidan amodian. es zogadi Teoriebi exeba aramxolod wyaro-teqstsa da mizan-teqsts da maT damokidebulebas erTmaneTTan, aramed process da am procesis warmarTvels_mTargmnels.

6

Page 7: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Targmanis zogadi Teoriis ganviTareba daiwyo 1953 wels rusi mecnieris andrei fiodorovis wigniT ,,Sesavali Targmanis TeoriaSi. lingvisturi narkvevi”. romelmac sakiTxi Targmanis zogadi Teoriis Sesaxeb lingvistikuri TvalTaxedvidan dasva, rac upirispirdeboda manamde ruseTSi arsebul literaturaTmcodneobiTi mimarTulebis Te-oriebs. a.fiodorovma sakvlev masalad airCia publicisturi da mecnieruli teqstebi da amiT saTave daudo aramxatvruli, anu informaciuli Targmanis kvlevas. Targmanis zogadi Teoriis CarCoebSi a.fiodorovi ganasxvavebs or maqvemdebrebel sferos: a) zogadi amocanebisa daa samuSaos pirobebis kvleva mizan-enaSi moTxovnis mixedviT, romlebis enas rogorc gagebinebis saSualebasa da azrTaA gacvla-gamocvlas, aseve Tavis normebs _ saTargmni masalis gansxvavebulobisa da avtoris individualuri stilisagan damoukideblad _ mizan-enisaken mimarTaven. b) Targmanis amocanebisa da pirobebis kvleva masalis gansakuTrebulobasTan kavSirSi. sagazeTo da cnobebis teqstebi, dokumentebi, saqmiani, mecnieruli, dargobrivi, sazogadoebriv-politikuri teqstebi, sajaro gamosvlebi, mxatvruli literatura Tavis uamravi saxeobiT da aqedan zogadi principebis damuSaveba, romlis mixedviTac avtoris individualuri stilis gamoxatvis saSualebebis sistema iqmneba mocemuli da bolos konkretuli Targmanis analizis safuZvelze gamomuSavebuli principebi. Fa.fiodorovis principebs aumxedrdnen lite-raturaTmcodneobiTi Teoriebis avtorebi, romlebic saeWvod miiCnebdnen Targmanis lingvistikuri Teoriebis mizanSewonilobas. Targmanis zogadi Teoriis ganviTarebaSi arsebobs GganvioTarebis Semdegi etapebi: 1. teqstebi. pirveli nabiji Targmanis Teoriiken iyo teqstebis gamokvleva, romlebmac unda Seasrulon garkveuli funqcia gansazRvrul situaciaSi. TviTon situacia am TeoriebSi jerovnad jer kidev ar aris Sefasebul-gamokvleuli, aq saqme ufro teqstebis saxeobebsa da teqstebis doneebis Sedarebas

7

Page 8: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

exeba, centralur adgilze dgas (umeteswilad lingvisturad dasabuTebuli) cneba ekvivalentoba wyaro-teqstsa da mizan-teqsts Soris, romelic ganmsazRvreli, arsebiTia TargmnisaTvis. es Teoriebi mWidrodaa dakavSirebuli teqstis lingvistikasTan. 2. procesi. Targmnis modelebisa da procesebze orientirebuli gamokvlevebiT daiwyo axali etapi translatikis upirvelesi sagnis SeswavlaSi. es exeboda teqstis interul da eqsternul gamovlinebebs Targmnis procesSi. es Teoriebi komunikaciur-Teoriul bazaze iyvnen Seqmnili da qmedebaze orientirebuli. 3. mTargmneli. am etapze Targmanis TeoriaSi aris mcdeloba mTargmnelis ,,Sav yuTTan” miaxloebis, anu fsiqo-lingvistikuri gamokvleva, ra xdeba mTargmnelis gonebaSi, roca is Targmnis. aqve gvaqvs sqema: Targmanis Teoriebi da modelebi teqsti procesi mTargmneli 1.wyaro-teqsti+ 1.sakomunika- 1.problemis cio situacia gadawyvetis mizani-teqsti. 2.qmedebaTa strategiebi. 2. mizani-teqsti erToblioba 2.informaciis individualuri damuSaveba amgvarad, yovelive zemoTqmulisa da aq moTavsebuli sqemis safuZvelze SeiZleba davinaxoT, rogor mimdinareobs Targmanis Teoriis damoukidebel disciplinad Camoyalibebis procesi, romelsac Cveni azriT, jer kidev didi gza aqvs gasavleli. Cemi naSromis momdevno Tavi am gzis sakmaod didi monakveTis gaSuqebis cdaa.

8

Page 9: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

II. Tavi. eqskursi Targmanis lingvistikur TeoriebSi 2.1. relativisturi Teoriebi me-19-e saukunemde, umeteswilad wminda werilebis Targmanis gamo gabatonebuli iyo sityva-sitviTi Targmanis principi, romelsac safuZvlad originalis ukiduresi erTguleba edo. Tumca v.humbolti verc am meTodSi xedavda gamosavals da enis unikalurobidan, TviTmyofadobidan gamomdinare Targmnis SeuZleblobas asabuTebda, im mizeziT, rom ena aris enis goni,Ggaisti da SeuZlebelia igi sxva xalxSi, sxva enaSi identuri iyos. misi azriT, yvelafris Targmna am SeuZlebeli amocanis amao cdaa, radgan mTargmneli ori kldidan erT-erTze aucileblad daimsxvreva: an SeuZleblobis xarjze, Tuki ecdeba Tavisi ena originalis msgavsad aametyvelos an originalis xarjze, Tuki Seecdeba SeinarCunos Tavisi enis TviTmyofadoba. Sualedis arseboba araTu Zneli, aramed SeuZlebelicaa. mniSvnelovani Teoriuli ganacxadi gaakeTa Targmanis Sesaxeb f.Slaiermaxerma Tavis NnaSromSi ,,Targmnis sxvadasxva meTodebis Sesaxeb”, rasac safuZvlad edo 1813 wlis platonis sakuTari Targmanis analizi. igi v. humboltisgan gansxvavebiT SesaZleblad miiCnebs Targmnas da gamoyofs mxatvruli Targmanis Sesrulebis or meTods, romlebSic igi Tavisuflebis an teqstis erTgulebis cnebis dazustebas Seecada. pirveli meTodiT SesaZlebelia Targmanis ise aewyos, rom is rogorc originali ise zemoqmedebdes mkiTxvelze, anu mTargmnelma avtori ise aametyvelos, rogorc is imetyvelebda vTqvaT, germaneli rom yofiliyo. meore meTodSi ki batonobs iseTi enis Seqmnis cda, romelic arayoveldRiuria, ar aris Tavisuflad ganviTarebuli da gadaxrilia originalis msgavsebisken. aq igulisxmeba ukiduresad zusti aslis Seqmna mizan-enaze. am orive meTods, ra Tqma unda hqonda Tavisi nakli, magram maTi damuSavebis cda seriozuli ganacxadi iyo Targmanis Teoriis ganviTarebisaTvis. Taviseburad xedavs Targmans valter beniamini (1892_1940). igi Tavis naSromSi ,,mTargmnelis Aamocana” yuradebas

9

Page 10: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

amaxvilebsFformaze, struqturaze, xolo TviTon teqstis Setyobineba araarsebiTia. mis enisa da Targmanis Teorias safuZvlad udevs mimeturi principi, rac TiToeuli enis gansakuTrebulobaze unda iyos orientirebuli da xmabaZviTi Targmnis meTods kiTxvis niSnis QqveS ayenebs. is win wamowevs TiToeuli sityvis gansakuTrebulobasa da Seucvlelobas da fiqrobs upirveles yovlisa formaze, teqstis poeturad gadmotanaze. beniamini aqcents akeTebs enis magiurobaze da moiSveliebs f.Slaiermaxers, romelic gons enasTan mWidro kavSirSi ganixilavda. is warmoidgens iseT mTargmnels, romelic sakuTar enaze Seecdeba ucxo teqstis “azrovnebis saxis” msgavsi ram Seqmnas mSobliur enze. misi azriT, namdvili Targmani gamWirvalea, is ar faravs originals is sinaTleSi ki ar dgas, aramed cdilobs sakuTari mediumobiT ufro meti aiRos originalidan. es exeba upirveles yovlisa sintaqsis zustad gadmotanas. is amtkicebs, rom sityva da ara winadadebaa mTargmnelisaTvis metaelementi, winadadeba kedelia originalis, wyaro-enis win aRmarTuli, sityva ki TaRia da aqedan gamomdinare gamtari. beniaminis Targmanis Teorias inglisurenovan qveyanaSi hqonda gavlena, sadac sityva-sityviTi Targmanis Teoriebze iyo yuradReba gamaxvilebuli. beniamini ambobda, rom wminda teqstebis Targmnis sworxazovnebis versia aris xati, ideali yvela Targmanisa. am Teoriaze dayrdnobiT Targmani SeiZleba utopiamdec mivides.(m.g.) postmodernistul literaturasa da filosofiaSi i. deridam (1967) da paul de manma daamkvidres cneba “dekonstruqcia”, romelic kvlav Targmanis SeuZleblobas exeba. maT uTargmneli naSTi, narCeni TavianTi dakvirvebis wina planze gadmoitanes. maTi azriT, mTavari safuZveli uTargmnelobisa sityvaTa ambivalentobaa. literaturul teqstebSi Cadebuli azri da sityvis mniSvneloba, romelic am teqstebis sxvadasxvanairi interpretaciis saSualebas gvaZlevs, Targmanis dros icvleba da Tu es azri, sityva sxva eniT Seicvleba, rogor SeZlebs mTargmneli Seakavos is procesi, rom Targmanic sxvanairad iqneba gagebuli da daikargeba avtoris Canafiqri. Tu beniamini ufro mTargmnelis niWierebas

10

Page 11: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

eyrdnoba, i. derida babilonis godolis istorias iSveliebs da amiT erTxel kidev amtkicebs Targmanis SeuZleblobas. amgvarad, Tuki enebs kulturisa da erovnuli TviTmyofadobis pirdapir gamoxatulebad miviCnevT, maSin ucxo teqstis Targmna yovelTvis miaxloebiT iqneba SesaZlebeli. relativistur TeoriebSi TvalSisacemia TiToeuli sityvis Rirebulebis xazgasma romelSic Tavmoyrilia samyaros suraTis sxvagvari ucxo xedva an mweralis sakuTari stili, romlis gadmotana an Zalian Znelia an SeuZlebelia. 2.2 universalebze orientirebuli Teoria sul sxva situacia iqmneba TargmanTan dakavSirebiT, Tu enas ganvixilavT ara rogorc samyaros suraTs an msoflmxedvelobas, aramed rogorc naazrevis gamosaxatav komunikaciis instruments. is aris niSanTa sistema, romelic isea agebuli, rom am mizans rac SeiZleba ukeT Seesabamebodes. universaliebis Teoria da generatiuli gramatikis kvlevis aspeqtebi, romlebic bevr enas erTnairi aqvs, did impulss aZlevs Targmanis Teoriis ganviTarebas. Targmnis SesaZleblobis sakamaTo sazRvrebis sapirispirod rac enis gonidan, misi gansakuTrebulobidan gamomdinareobs aq gvaqvs Targmnis sruli SesaZlebloba. Tanamedrove lingvistikaSi ufro da ufro ikidebs fexs is Sexeduleba, rom yvelafris gamoxatva SesaZlebelia yvela enaze aqedan SeiZleba gamovitanoT daskvna, rom yoveli teqsti SesaZlebelia raime formiT iqnes Targmnili. amasve adasturebs roman iakobsoni Tavis wignSi “Targmanis lingvisturi aspeqtebi” (1959) da ganasxvavebs Targmanis sam saxes: 1. intralingvisturi Targmani anu saxelis gadarqmeva (Umbennenung) aris enobriv niSanTa interpretacia imave enis sxva niSanTa saSualebebiT.

11

Page 12: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

2. interlingvisturi Targmani, anu enaTaSorisi Targmani aris enobrivi niSnebis interpretacia sxva enis saSualebebiT. 3. intersemiotikuri Targmani, anu transmutacia, aris enobriv niSanTa araenobriv niSanTa sistemiT interpretacia es kidev erTi dadasturebaa imisa, rom raime formiT da niSniT yvelafris Targmna SeiZleba. ervin koSmideric iziarebs enis instrumentalur xasiaTs da Targmanis aseT definicias iZleva, rom Targmna aris wyaro-eniT aRwerilSi nagulisxmevis, naazrevis povna da am nagulisxmevisaTvis mizan-enaSi Sesabamisi niSnis moZebna. teqstis Targmnis SesaZlebloba damokidebulia sintaqsuri, semantikuri da logikuri universaluri kategoriebis arsebobiT. Targmnis generatiul models gvTavazobs aseve verner koleri wignSi “Sesavali TargmnamcodneobaSi”; “niSanTa universaluri semantikuri arsenalis miRebas mivyavarT im daskvnamde, rom sxvadasxva enebSi ekvivalentur winadadebebs da teqstebs identuri reprezentacia aqvT semantikur metaenaSi, romelTa erToba universaluri semantikuri niSnebia”. am Sexedulebis safuZvelze SeiZleba vifiqroT orenovani an multienovani Targmanebis modelze, sadac TiToeuli enis struqturebi umartives sawyis struqturamde anu enobriv universaliebamde dadis rasac interlingvaluri, semantikuri metaena ewodeba. am mtkicebulebiT yoveli teqstis Targmna SesaZlebelia, Tu arsebul wesebs mivyvebiT, magram araferia naTqvami Targmnis xarisxze da saerTod naTargmni teqstis funqciaze. niSanTa semiotikurma Teoriam, generatiulma gramatikam da universalebis Teoriam kargad gaaSuqa damokidebuleba enasa da azrovnebas Soris. Targmanis TeoriaSi zogadi debulebebis Semotanisa da naklovanebebis miuxedavad am mimarTulebam biZgi misca Tanamedrove Targmanis Teoriebis ganviTarebas.

2.3.Targmanis modeli rogorc internacionaluri transferi

12

Page 13: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Targmanmcodneebi, gansakuTrebiT “laipcigis skola” (oto kade, albert noiberti, gert iegeri) Targmanmcodneobas lingvistikis nawilad Tvlidnen da laparakobdnen translatikur lingvistikaze. maTi kvlevis mizani iyo translatikuri procesebis kvleva, romelsac enobriv procesebad miiCnevdnen, da aseve maT safuZvlad aRiarebuli enobrivi meqanizmebis analizi. ufro mogvianebiT maT daamkvidres Targmnaze da Tarjimnobaze maRla mdgomi termini enobrivi Suamavloba “Sprachmittlung”. aq centraluri terminebia: kodi da kodis cvla. is miiswrafvis erTi teqstis informacia invariantulad SeinarCunos meore teqstSi (TargmanSi). kodis cneba gaiazreba, rogorc sintaqsur niSanTan erTi enis leqsikur niSanTa repertuaris SekavSirebis meqanizmi. metyvelebaSi kodi saWiroa, raTa Setyobineba gamgzavnelisgan mimRebs miuvides. TargmanSi ki gamgzavnsa da mimRebs Soris dgeba mTargmneli, romelic iyenebs kodis cvlas, radgan mimRebi im kods ver flobs, rasac gamomgzavni ugzavnis, magram amasTanave informacia igive unda darCes. kadesTan mTargmneli aramarto kodis gadamrTvelia, armed igi wyaro-enis informaciis mimRebic aris da imave informaciis gamgzavnic mizan-enaSi, romelsac mizani-enis matarebeli mimRebi xsnis. es procesi sqemis mixedviT ase gamoiyureba

Targmna M mTargmneli gamgzaavni-teqsti1 mimRebi-Targmna-gamgzavni teqsti2-mimRebi Targmnis procesis amgvarma gagebam gavlena moaxdina Targmanmcodneobaze. v.vilsi naSromSi ,,Targmanmcod-neoba. problemebi da meTodebi”, amuSavebs koncefcias, rom Targmna aris enobrivi formulirebis procesi, romlis msvlelobis drosac mTargmneli kodiscvliT mimRebisaTvis gasagebs xdis informacias, Tanac stilisturi ekvivalentis SenarCunebiT. invariantulobis logikuri moTxovna aCens Sesabamisobebis Ziebis mTavar problemas translatikaSi. es problema kades

13

Page 14: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

SexedulebiT exeba enasa da metyvelebas Soris arsebul divergencias, sxvadasxvaobas, amitomac translatikuri lingvistika teqstis wminda Sinaarsobrvi aspeqtiT Semoifargleba. amave azrs iziarebs henri vernei: ,, Cven Targmans upirvelesad ganvsazRvravT rogorc aqts, romelsac wyaro-enaze mocemuli informacia gadaaqvs meore enaze. meore enaze miRebuli informacia identuria wyaro-enaze miRebuli informaciisa, magram Tu warmovidgenT mizani-enis teqstisa da wyaro-enis teqstis informaciul ekvivalentobas, am ekvivalentobiT SeiZleba rogorc wyaro-teqstis, aseve mizan-teqstis Sefaseba-Semowmeba”3. mis modelSi gza wyaro-enis teqstidan ,, meta-teqstamde”enobriv doneze gadis. kades aq Semoaqvs potenciuri ekvivalentobis cneba. potenciuri ekvivalentoba SeiZleba iyos is, rac sistemis doneze ori enis Sinaarsobrivi Sedarebis saSualebas iZleva. kade asaxelebs Sesatyvisobebs: erTs-erTTan ( totaluri ekvivalenti), erTs bevrTan ( fakultaturi ekvivalenti), erTs nawilTan (aproqsimatiuri ekvivalenti) da erTs nulTan ( nulovani ekvivalenti), xolo maTi gamoyeneba sxvadasxva faqtorebzea damyarebuli. saerTod, wyaro-enis nebismier erTianobas mizan-enaSi bevri Sesatyvisi aqvs. mxolod teqstis doneze xdeba SesaZlebeli potenciuri ekvivalentis misadageba TargmanTan. SemdgomSi am mosazrebas emateba volfram vilsis Sexeduleba: ,,Targmanmcodneobis ganviTarebis mTavari amocana meTodis ganviTarebaSia, romlebic akonkreteben wyaro-enisa da mizani-enis transfers, TiToeuli faqtori aRwerilobiT da axsnis modelSi unda gaaerTianon da aqedan gamoitanon daskvnebi, romlTa gamoyeneba sxvadasxva punqtebSi, Targmanis Teoriul nawilSi SeiZleba” 4. Targmani ufro myarad idgeboda miwaze es mizanmimarTuli procesi obieqturad marTvadi rom iyos, gansakuTrebiT ki wyaro-enisa da mizani-enis teqstebs Soris urTierTobis arsebuli kanonzomierebis aRweris gziT. aq v. vilss exmareba teqstis semiotikuri analizi, radgan enaTmecnieruli semiotikis SemecnebaSi miiTvlebian aramarto sityvebi, aramed ufro maRal niSanTa kategoriebi, rogoricaa winadadeba da

14

Page 15: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

teqsti. ,,Targmna es aris teqstis formulirebis procesi, sadac miiRweva rac SeiZleba meti ekvivalenturoba wyaro-enaze Seqmnil romelime werilobiT teqstsa da mizan-enaze Seqmnil teqstebs Soris. semiotikis morisiseuli interpretaciiT es niSnavs mTargmnelis mier adekvaturi transferis Seqmnas teqstis sintaqsuri, semantikuri da pragmatuli gagebiT.”5. amgvarad mTargmnelobiTi teqstis lingvistika unda Seecados daakonkretos teqstis zedapiris analizis gzaze teqstis warmoSobis teqstsemanturi, teqstfunqcionaluri da teqstpragmatuli pirobebi da amiT Seqmnas winapiroba teqstebis saxeobaTa Targmnis specifikuri meTodikis ganviTarebisaTvis. v.vilsi Tavis mosazrebiT ufro generatiuli gramatikis kvlevebs uaxlovdeba, magram aseve exmianeba koSmideris Targmnis models, romelic mTargmnels ormag funqcias akisrebs mimRebis da gamgzavnis. mimRebi da gamgzavni, iseve rogorc lasvel-formelis(1948) sakomunikacio modelis formula: ,,vin ambobs ras, ra saSualebiT, vis eubneba, ra mizniT?” kvlav Cndeba teqstis vilsiseul oTx dimensiaSi: 1.teqstis Tema ( teqstis mniSvneloba, ras Seexeba teqsti?) 2.teqstis funqcia(ra mizani aqvs gamgzavns?) 3.teqstis pragmatika ( ra tipis teqsti hyavs gamgzavns mxedvelobaSi?) 4.teqstis fenebi, sadac leqsika da sintaqsi erTad moqmedeben. radgan Targmanis kompetencia, rogorc SesaZlebloba, jer kidev ar izomeba, v.vilsi transferis pirobebis aRweriT miznad isaxavs Targmnis meTodikis ganviTarebas. amosaval wertilad aq asaxelebs ,,azronebis sqemas”, romelic SesaZlebels xdis qmedebis maregulirebel swavliTi strategiebisa da swavlis teqnikis struqturis agebas. es sqemebi, rogorc samyaros kognituri prezentaciis saZirkveli, mexsierebaSi inaxeba. isini efuZvnebian gamocdilebasa da samyaros romelime nawilis tipiur suraTs warmoadgenen. internacionalur komunikaciur qmedebasa da transferis process safuZvlad udevs Sinaarsobrivi invariantis moTxovna. am narkvevSi pirvelad Cndeba ekvivalentobis cneba da misi roli Targmanis procesSi, rasac qvemoT ganvixilavT.

15

Page 16: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

2.4. teqstze orientirebuli Teoriebi da modelebi teqsti 1.wyaro-teqsti+ mizani-teqsti 2.mizani-teqsti teqstis saxeobebi adresati teqstis tipebi funqcia teqstis doneebi normebi Bbazisi: teqstis lingvistika sociolongvistika, mezobeli sociosemiotika, disciplinebi: semiotika kulturaTmcodneoba pirveli mimarTulebis warmomadgenlebi iyvnen: raisi(1971), komisarovi (1973), koleri ( 1979), snel-hornbi (1988), xolo meore mimartulebis: naida ( 1964), naida/taberi (1969), sveikeri ( 1973), raisi/vermeeri (1984), Touri (1995). teqstebze orientirebul Targmanis TeoriebSi mniSvnelovani adgili uWiravs iujin naidas gamokvlevebs. teqstis Sinaarsisa da mkiTxvelze zemoqmedebis SesanarCuneblad igi gvTavazobs ,, dinamikuri ekvivalentobis” cnebas, sadac teqstis informacia SenarCunebulia Secvlili enobrivi formiT, sintaqsuri analizi ki, rogorc meTodi emsaxureba fuZestruqturebis transfers da mizani-teqstis stilistur damuSavebas. rogorc wina gamokvlevebma gviCvena, Targmanis sizuste unda Semowmdes lingvisturi meTodebiT, magram saamisod mxolod enobrivi sturuqturebis Sedareba ar kmara: iTargmneba ara gramatikuli formebi, aramed teqstebi, romlebsac garkveuli Sinaarsi da zemoqmedebis Zala gadmoaqvs Targmanis enaze. aqedan gamomdinare, sainteresoa damokidebuleba originalsa da Targmans Soris, radgan aq saqme exeba ekvivalentobis problemas. radgan TiToeuli enis struqtura sxvadasxvanairia, amitom erTi da imave dednis sxvadasxva enaze Sesrulebuli Targmanebi SeuZlebelia identuri iyos.

16

Page 17: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

komunikaciuri modelis Tanaxmad icvleba forma da ara Sinaarsi. i.naidas definiciiT, yvela naTqvams SeiZleba moeZebnos Targmani, Tuki formas gansakuTrebuli mniSvneloba ar ekisreba informaciaSi, xolo Tu Targmna aris is, rasac SeuZlia wyaro-informaciidan mizan-enaze Seqmnas yvelaze bunebrivi Targmani da amasTan pirvel rigSi daicvas azri da Semdeg stili. literaturaSi xSirad citirebuli es definicia moicavs dinamikuri ekvivalentobis principsac. formaluri ekvivalenti Segvaxsenebs Slaiermaxeris ,,ucxod” Targmnis meTods, dinamikuri ekvivalenti ki luTeris ,, gagermanulebas”. ertnairi Rirebulebis moTxovna ki mizan-enaSi JReradobasac miiTvlis, e.i. Targmani originaliviT unda JRerdes, raTa mizani-enis mimRebi iseve reagirebdes informaciaze, rogorc wyaro-informaciis mimRebi. a.taberisa da i.naidas erTobliv naSromSi ,, Targmanis Teoria da praqtika” mTargmnelisaTvis Camoyalibebulia prioritetTa sistema: 1.konteqsturi Tanxvedra ufro mniSvnelovania, vidre sityva-sityviTi Tanxvedra. 2.dinamikuri TanabarRirebuleba ufro mniSvlnelovani, vidre formiseuli Tanxvedra. 3.yurisTvis gankuTvnil enis formas upiratesoba aqvs dawerilTan SedarebiT. Targmanis xarisxi rogorc enobrivi formebis aspeqtiT, aseve mimRebTaA reaqciiTA da Targmanis situaciis gadmotaniTA ganisazRvreba. Aamave naSromSi i.naida gvTavazobs Targmnis meTods, romelic sami fazisgan Sedgeba: analizi _ gadmotana_ xelaxali ageba( sinTezi). pirveli Ffaza: mTargmneli ukeT gagebis mizniT winadadebebs intuiciiT cvlis, anu sxvagvarad gadmoscems maT sityvaTaSeTanxmebebis inherentuli azrobrivi mniSvnelobebis gamo. i.naidasTvis mniSvnelovania sintaqsuri erTianobebis inherentuli mniSvneloba da sityvis mniSvnelobis gansazRvrisas igi sintaqsidan da azrobrivi mniSvnelobidan amodis.

17

Page 18: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

meore faza: transferis, anu gadatanis fazaSi ukeT napovni mignebebi mizan-enaSi stilisturad unda damuSavdes, rom mizan-enis mkiTxvelisaTvis formulieba gasagebi iyos. aqve bevri danakargicaa: idiomaturi gamoTqmebi, sityvaTa mniSvnelobebi, xSirad dazustebisTvis saWiro xdeba sqolio. analizis dros ufro naTlad gagebisaTvis saWiroa teqstis gamartiveba, magram ara banaluri gamartiveba. am meTodis mixedviT nebismieri xerxiT unda SenarCundes informaciis Sinaarsi. zust, mizanSimoxvedril Sinaarss yovelTvis aqvs didi upiratesoba, aseve mniSvnelovani SeZlebisdagvarad kargad iyos gadmotanili gverdiTi mniSvnelobebi, grZnobiTi atmosfero da informaciis tevadoba. es moTxovna ufro Zneli asaxsnelia, vidre pirveli da aseve Zneli Sesasrulebelic, magram igi Zalian mniSvnelovania. aqve i.naida gvafrTxilebs, rom Tu teqstSi Sinaarsi, grZnobiTi atmosfero ufro mniSvnelovania, maSin formis SenarCunebaze metad am aspeqtze unda izrunos mTargmnelma. mesame faza: sinTezis sferoSi stilistur gansxvavebebs upirvelesad enobriv doneebze unda mieqces yuradReba. enis struqtura saSualebas iZleva stilisturi variantebidan wina fazebis gaTvaliswinebiT airCes yvelaze marTebuli varianti. i. naidas am gamokvleviT safuZveli daedo Tanamadrove Targmanmcodneobas, sadac sintaqsuri analizis gziT teqstis TargmanSi pirvelad iqna Semotanili enaTmecnieruli aspeqtebi. aqve miniSnebuli, rom wyaro-teqstis srulfasovani analiziT aseve ikvreba informaciis saerTo intencia. SedarebiT naklebadaa gamokvleuli da subieqtur-stilisturi formulirebebi, isini mTargmnelis intuicias ufro emyareba, vidre Targmnis teqnikas. Targmanis problemas sxvagvarad udgeba v.koleri wignSi ,, Sesavali TargmanmcodneobaSi“(1992). mniSvnelovania misi ganmarteba Targmanis arsis ganmsazRvreli damokidebulebisa wyaro-teqstsa da mizan-teqsts Soris. misi azriT, Targmani aris rezultati enobriv-teqstobrivi operaciisa, romelic wyaro-teqstidan mizan-teqstiskenaa mimarTuli, sadac wyaro-teqstisa da mizan-teqsts Soris ATargmniTi ( ekvivalenturi) relacia

18

Page 19: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

warmoiSoba. Targmanmcodneobis, rogorc empiriuli mecnierebis centraluri amocana mdgomareobs imaSi, rom mignebebi, romlebsac mTargmneli gvTavazobs, gaanalizebul iqnas da sistemis xasiaTi miiRos. Targmna aseve aris enobriv-teqstualuri procesi, sadac wyaro-enis gamoxatulebebi (leqsemebi, sintagmebi, winadadebebi) mizan-eniT gamoixateba. Targmanmcodneoba aRwers qvewyobis potenciur variantebs ( ekvivalentebs) da gvaZlevs faqtorebsa da kriteriumebs, romlebic gansazRvraven aqtualuri Sesatyvisobebis arCevans. Aaqve gvaqvs Semdegi kategoriebi: 1. Teoriuli safuZvlebis SemuSaveba ekvivalentTa urTierTdamokidebulebebis aRwerisaTvis. 2. Targmnili teqstebis enobrivi gamokvleva sintaqsur, semantikuri da stilistur doneebze im mizniT, rom SemuSavdes Targmanis potenciuri ekvivalentebi. 3. enaTaAwyvilebTan dakavSirebiT Targmanis specifikuri siZneleebis aRwera, rogoricaa metafora, kulturul_specifikuri elementebi, enaTa Sreebi da a.S. Qqvewyobis variantze msjeloba eTanxmeba aseve komunikaciuri Targmanis meTods. v.kolers ekvivalentoba sxvagvarad esmis, vidre i.naidas. Tumca isic moiTxovs Targmanis procesis analizs, romelsac teqstis mniSvnelobis, anu Rirebulebis dadgenamde mivyavarT. aqve Semodis stilisturi da pragmatuli analizi, romlebic wyaro-enaSi arsebuli Sesabamisi enobrivi saSualebebis Rirebulebas gansazRvraven. radgan Targmani teqstis reproduqciaa, kolerisaTvis ucxoa Qteqstis iseTi damuSaveba, rogoricaa gasworeba, xelaxla formulireba, Sejameba, specifikuri adaptacia da Aa.S. aqedan gamomdinare, igi kamaTobs mTargmnelis teqstSi SeWris uflebaze. v.koleri ekvivalentis cnebaSi or enas Soris TargmniT urTierTobebs gulisxmobs. arsebobs xuTi CarCo, romelic aucilebelia Targmanis ekvivalenturobis dadgenisaTvis: 1.gareenobrivi garemoeba, romelic teqstebSia gamoyenebuli. ekvivalentis cnebas, romelic gareenobriv faqtorebze orientirebuli v.koleri uwodebs denotatiur ekvivalents.

19

Page 20: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

2.teqstSi verbalizebuli saxiT (gansakuTrebiT sinonimebis gamomxatvelobiTi saSualebebis specifikuri arCeva) gamoyenebuli konotaciebi: stilis doneebi, socialuri da geografiuli dimensiebi, sixSire. ekvivalentis cnebas, romelic am kategoriebzea orientirebuli konotatiuri ekvivalenti ewodeba. 3.teqstisa da enis normebi ( gamoyenebuli normebi), romlebic gansazRvruli teqstebisTvisaa gankuTvnili. ekvivalentis cnebas, romelic teqstebis aseTi saxeobebis specifikur niSnebs exeba teqstnormatiuli ekvivalenti ewodeba. 4.mimRebi(mkiTxveli) romliskenac mimarTulia Targmani, anu visTvisacaa Targmani ,,awyobili”, raTa Seasrulos sakomunikacio funqcia. mimRebze orientirebul ekvivalents pragmatuli ekvivalenti ewodeba. 5.wyar-enis gansazRvruli esTetikuri, formiseuli da individualur-stilisturi maxasiaTeblebi. ekvivalentis cnebas, romelic teqstis aseT maxasiaTebels exeba, formiT-esTetikuri ekvivalentoba ewodeba. formiT-esTetikur ekvivalentze v.koleri miuTiTebs, rom Targmanmcodneobis amocanaa, formiT-esTetikuri ekvivalentebis SesaZleblobebi im kategoriebis mixedviT gaanalizdes, rogoricaa riTma, ritmi, striqonis forma, gansakuTrebuli stilisturi ( individualuri da specifikur-stilisturi) gamoxatvis formebi sintaqsSi, leqsikaSi, metaforaSi, sityvaTa TamaSSi. aseTi formebi moipoveba aramarto literaturul teqstebSi, aramed aramxatvrul teqstebSic, sadac maT wesisamebr sxva mniSvneloba eniWeba.formiT-esTetikuri ekvivalenti damfuZnebelia, amgebia literaturuli teqstebis, anu mxatvruli teqsti, romelsac es ekvivalenti dakarguli aqvs, kargavs Tavis mxatvrulobas.es exeba dargobriv teqstebs, romlebic esTetikuri formis gareSec asruleben TavianT funqcias. v.koleri aq exeba metaforebisa da sityvaTaA TamaSs da askvnis, rom maTi ori mesamedis Targmna SesaZlebelia anu metafora metaforad gadadis TargmanSic, xolo Tu ikargeba, maSin igi sxva adgilas unda anazRaurdes. sxvagvarad rom vTqvaT, magaliTaRA ,,okaziuri metafora” SeiZleba konvenciur metaforad iqces. gavrcelebuli mosazrebiT, am danakargebis

20

Page 21: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gamo Targmani ufro sworxazovani, gluvi gamodis vidre originali. am ierarqiis safuZvelze SeiZleba gairCes ramden optimalur ekvivalents aRwevs Targmani, Sedegi ki SeiZleba Targmnis mecnierul kritikaSi gamoviyenoT. i.naidas Tavis TeoriaSi simZime gadaaqvs wyaro-teqstis analizze da gansakuTrebiT sintaqsur mniSvnelobebze, mis TeoriaSi ekvivalentis problema izRudeba stilistur mniSvnelobaTa sferoSi Sinaarsisa da zemoqmedebis Tanasworobis SenarCunebiT. mis sawinaaRmdegod v.koleri Tavis naSromSi enaTa wyvilebTan dakavSirebul Targmanmcodneobaze msjelobs. miuxedavad ekvivalentobis cnebis gafarToebisa, v.koleri ar gvaZlevs TargmanSi SenarCunebul RirebulebaTa ierarqiis konkretul magaliTs. igi teqstisa da Targmanis TanabarmniSvnelobis, Tanabari wonis aspeqtebs Targmanis kritikas utovebs. 2.5. ekvivalentobis cneba Targmanis procesis aRweris garSemo gamarTul diskusiaSi yovelTvis figurirebs ekvivalentobis cneba, romelic rogorc termini maTematikidanaa aRebuli da tolfass, TanabarRirebuls niSnavs. igi am SinaarsiT gamoiyena swored laipcigis TargmanmcodneobiTma skolam, rogorc or enas Soris arsebuli pirdapiri Sesabamisobebi. SepirispirebiTi stilistika, romelic aseve enaTa wyvilebis struqturul Sesabamisobebs ikvlevs, iyenebs frangul sityvas ekvivalens. am TvalsazrisiT es adaptaciis gverdiT dgas, rogorc orive enis jgufebSi sociokulturuli Ggansxvavebulobebis kompensacia. miaxloebuli Tvalsazrisi aqvs aseve noimarks, romelic ekvivalents rogorc kulturul, funqcionalur da deskriptiul ekvivalents ise xedavs, romelic cdilobs kulturuli deferenciaciebis kompensacias. masTan ekvivalenti teqstze ki ara, aramed, gareenobriv universalur sagnebzea orientirebuli. v. gatfordTan translatikuri ekvivalenti aRniSnavs marto enobriv gacvlis unaris mqone elementebs, roca isini

21

Page 22: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Sesabamis situaciaSi funqcionireben, igi masSi Sinaarsobriv TanabarRirebulebas ar moiazrebs. lingvistikur TeoriaSi i.naidas dinamikuri ekvivalenturobis postulatma furori moaxdina, Tumca igi inglisur sityvas xmarobs, romlis sityva-sityviTi Targmani ,,msgavsi mniSvnelobebia” da wesiT dinamikur ekvivalentad ar unda Targmniliyo. aq saqme exeba gauyalbebeli cnobis, ambis funqciur Sesabamisobas mizankulturul wamodgenebze.

v.kolerTan ekvivalentobis cneba ufro gafarToebulia teqstis doneze. ekvivalenti ukve absoluturi moTxovna ki ar aris, aramed arsebobs TargmanTan mimarTebaSi.

TviT ekvivalentis cneba icvleba. Semodis iseTi sityvebi, rogoricaa adekvaturoba, Tanafardovaneba, Tanxvedra, korespondencia, azrobrivi Sesabamisoba, zemoqmedebis erTgvaroba. bolos unda aRiniSnos, rom ekvivalentoba wyaro-enisa da mizan-enis Soris relacias asaxavs, romelic konkretul magaliTze unda warmovidginoT.

2.6. saTargmni teqstebis tipologia TargmanmcodneobiT litaraturaSi, masalebSi gansakuTrebuli rezonansi hqonda aseve katarina raisis Targmanze orientirebuli teqstebis definicias: k. raisma, gamoiyena ra bulerSenis enis modeli: niSani_ gamoxatva_ mowodeba, teqstebi dayo sam tipad: Sinaarsze gamaxvilebuli, formaze gamaxvilebuli, mowodebaze gamaxvilebuli teqstebi. ra Tqma unda, igi aRniSnavda, rom praqtikaSi yvela teqsti ar Tavsdeba aseT CarCoebSi, magram iq, sadac erTi komponenti mainc gadaswonis, SeiZleba teqsti mivakuTnoT ama Tu im kategorias. Sinaarsze gamaxvilebuli teqsti informacias debs SinaarsSi, formaze gamaxvilebuli enobriv formaSi dominantur komponentebs debs, mowodebaze gamaxvilebul teqstebSi ki mTavari niSania gareenobrivi efeqtebi. iqve igi audio-medialuri teqstis tipsac amatebda. vinaidan teqstis struqtura gavlenas axdens Targmanze igi ufro mogvianebiT

22

Page 23: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

avtorze da mis intenciaze akeTebs maxvils da specifikaze orientirebul gayofas gvTavazobs: 1. informaciuli teqsti ( komentari, cnoba, dargobrivi wignebi) 2. eqspresiul teqstTa tipi (gamgzavnze orientirebuli)_ romani, novela. lirika, komedia, biografia. 3. operatiuli teqstis tipi (qcevaze orientirebuli) propaganda, reklama, pamfleti, satira, komentari. Semecnebaze dayrdnobiT informaciuli teqsti imitom iTargmneba, rom teqstis imanenturi informacia sxva mizan-enibriv wres gadasces. eqspresiuli teqsti iTargmneba im mizniT, raTa xelovnebis nimuSi mizanenobrivi wrisTvis xelmisawvdomi gaxdes. operatiuli teqstis Taargmnis mizania mizanenobriv mimRebTan gaixsnas Tanaswori qmedebis impulsebi. aq ukve teqstisa da Targmanis funqcia erTmaneTs emTxveva. raisis teqstis tipologia Tavdapirvelad Targmanis kritikis SesaZleblobebisa da sazRvrebis definiciis mizniT Seiqmna. Targmanis kritikosma ganaCeni pirovnuli gemovnebiT ki ar unda gamoitanos aramed teqstis tipis mixedviT unda imsjelos. Aaseve SeuZlia kvleva gaaZlieros enobrivi kategoriebiT (Sidaenobrivi konstruqciebiT) da pragmatuli kategoriebiT (gareenobrivi determinatebiT). k.raisi Sinaarsze orientirebul teqstebze aRniSnavs, rom magaliTad: andazebi, metaforebi, gamonaTqvamebi an Sinaarsobrivi TanxvedriT an mizan-enaSi arsebuli analogiuri enobrivi formebiT gadmosces. Aasevea formaze orientirebul teqstebSic, magram Tu isini gaugebaria, maTi Secvla SesaZlebelia mizan-enaSi arsebuliT. raiss moyavs magaliTi inglisuri gamonaTqvamisa “a storm in a teacup” Tu teqsti formazea orientirebuli, maSin igi iTargmneba rogorc “qariSxali Wiqa wyalSi ” (ein Sturm im Wasserglas), Tu mowodebazea orientirebuli maSin SesaZlebelia igi konteqstis mixedviT iTargmnos, an sulac sxva gamonaTqvamiT Seicvalos “xelovnuri mRelvareba”(kuenstliche Aufregung, xolo Tu Sinaarszea orientirebuli maSin “aurzauri arafris gamo”( zuviel Aufheben-unoetige Aufregung) ra Tqma unda, raisis definicias bevri ar eTanxmeboda, radgan Znelia teqstis konkretul CarCoebSi Casma.

23

Page 24: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

k. raisisagan gansxvavebiT, v. koleri Tavis wignSi “Sesavali TargmanmcodneobaSi” ganasxvavebs teqstebis Targmanrelevantur saxeobebs. igi teqstebs yofs or did dajgufebad: fiqtiuri teqstebi da dargobrivi teqstebi. saqme exeba iseT dayofas, sadac kriteriumebis mixedviT ufro karg qveTavebad moTavsdeba komunikaciur-lingvisturi Tu literaturul-esTetikuri Janris teqstebi. v.koleri teqstebs erTmaneTisagan oTxi kategoriiT ganasxvavebs: 1. praqtikuli Sedegebis (socialuri sanqciebis) kriteriumiT, rom literaturul TargmanSi teqstis Secvla mkiTxvelze aranair konkretul cxovrebiseul gavlenas ar axdens (rac ar unda gamaRizianebeli iyos). saqme sxvagvaradaa dargobriv teqstebSi aq saqmian komunikaciaSi monawileoba –aramonawileobas, teqstis swor an araswor gagebas Tavisi socialuri Sedegebi moaqvs.

2. Ffiqcionalurobis kriteriumi exeba xelovnur realobas am teqstebSi. mkiTxveli literaturuli teqstebidan wamosul sinamdviles sxvagvarad xedavs vidre dargobrivi teqstidan dargobrivi teqstis realobidan gamomdinare mTargmneli, romelic teqstsa da realobas Soris Seusabamobas xedavs, Tavs valdebulad grZnobs es teqsti gaasworos. mxatvrul teqstebSi ki aseTi gadaxvevebi miRebulia da ar swordeba. Tu dargobriv teqstebSi denotatur ekvivalentobas umaRlesi wona aqvs, mxatvrul teqstebSi konotatiuri ekvivalenti dgas wina planze.

3. EesTetiurobis kriteriumi ambobs, rom literaturuli teqstebi esTetikuri aspeqtis matarebelia da aqedan gamomdinare enobriv-stilisturi normebidan gadaxvevebi, rogorc stilis saSualebebi ise moiazreba. M mTargmnelisaTvis iqmneba saWiroeba win wamoswios aseTi enobrivi eqsperimentebi. esTetikurobaSi miiTvleba aseve mxatruli teqstebis latenturi mravalmniSvneloba. specifikur teqstebSi ki enis aseTi gamoyeneba da Secdomebi ufro sasacilod da uazrod aRiqmeba. specifikur dargobriv teqstebis TargmanSi saWiroa enobriv-stilisturi adekvaturobis dacva.

24

Page 25: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

4. intralingvisturi, socio-kulturuli da interteqstualuri mniSvnelobebi, rogorc meoTxe kategoria, adgens rangobriv gansxvavebebs fiqtiur da dargobriv teqstebs Soris. intralingvisturi mniSvnelobebi amodian enobrivi asociaciebidan fonetikuri, grafikuli, morfologiuri da leqsikuri msgavsebis safuZvelze. Ees ki aucilebelia Targmnis dros poeturi Tvisebebis SenarCuneba-dacvisaTvis. socio-kulturuli mniSvneloba specifikuria da teqstSi implicituradaa warmodgenili. aseTi socio-kulturuli mniSvnelobebis gadmotana zogjer SesaZlebelia komentaris saxiT inteleqtualuri mniSvnelobebi, romlebic teqsts mxatvruli teqstis samyaroSi axveven, miiRweva sxvadasxva teqnikuri (implicituri Tu eqsplicituri) Sinaarsobrivi da formiTi miniSnebebiT.

“Targmanis mecnieruli meTodis” ganviTarebis moTxovniT haindur gercimiS-arbogastma (1984) warmoadgina TargmanmcodneobiTi propedoitikumi (gamocda, CaTvla) Tuki Targmanis dros intersubieqturad win wamowevs miRebuli gadawyvetilebebi, daskvnebi da Targmnis Sefaseba, maSin mas unda mohyves ekvivalentobis kvlevis naTeli da erTiani kriteriumebi. misi azriT Targmani gansazRvruli aspeqtebis mixedviT SeiZleba iyos an kargi an cudi. aq kiTxva Cndeba Targmnis dros gadawyvetilebebis sistematizaciis xerxebze, roca arsebobs sxva mosazrebebic, romlebic teqsts aRiqvamen rogorc erT mTlianobas (esaa makrostruqturuli perspeqtiva) da iseTebi, romlebic mcire azrobriv erTianobebs qmnian (mikrolingvisturi perspeqtiva) da iseTic romlebic am or dakvirvebebs Soris Suamavlobs. MmTargmnelma unda SeimuSaos e.w “aspeqtebis nusxa”, romlebic Tavis prioritetebiT Targmnis sistemuri Sekvris programas warmoadgenen.

makrostruqturul perspeqtivaSi aRweris Semdegi parametrebi ikveTeba: teqstis da Targmanis tipi, teqstis gageba da koherenci, kulturuli specifika. mikrolingvistur perspeqtivaSi ki gamoiyofa Semdegi parametrebi: mniSvnelobaTa kontrastuli gansxvavebebi, referenti, winwamowevis nimuSebi, Tematuri progresi, enobrivi mravalferovneba. es parametrebi

25

Page 26: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

TiToeul aspeqtzea damyarebuli da aq gercimiS-arbogasti iZleva am aspeqtebis maTematikur daangariSebis meTods, sadac maRali niSani kargi, xolo dabali niSani cudi Targmanis maCvenebelia. Targmanis procesic aseve originalis aspeqtur kiTxvas gulisxmobs. misi meTodis mixedviT Targmanze muSaobisas SeiZleba gamovyoT xuTi nabiji: pirvel nabijze mTargmneli moniSnavs Sinaarsobriv da formiseul gansakuTrebul momentebs romelsac originalSi poulobs. Mmeore nabiji: intuiciurad moniSnuli gansakuTrebuli momentebidan mTargmneli ganaviTarebs aspeqtebs, romlebsac calkeul Rirebulebebs miusadagebs, raTa SeZlebisdagvarad naTlad ganasxvavos isini erTmaneTisgan. mesame nabijSi (aspeqturi kiTxva) teqstis TiToeuli adgili TiToeuli aspeqtis moSveliebiT waikiTxeba da Sesabamisi Rirebuleba eniWeba. Sedegad miviRebT teqstualur matriqs, romelic ase vTqvaT teqstis mTargmneliseul interpretacias warmoadgens. Semdeg nabijSi (Targmanze orientirebuli kiTxva) gamoyenebuli aspeqtebi Targmanis miznis gaTvaliswinebiT mniSvnelobas iZenen: e.i 1-99 skalaze prioritetTa sia iqmneba, sadac naCvenebia, romeli aspeqtia TargmanSi saukeTesod Sefasebuli da a.S, sanam mTliani qvewyoba ar gaCndeba. MmexuTe nabijia aspeqturi Targmna. bolos teqstis ama Tu im monakveTebisaTvis gaCndeba Targmanis variantebi, romelic ukve Seqmnil prioritetTa siaSi Sefasdeba ase miiRebs mTargmneli programas, sadac mocemulia naTeli kriteriumebi, romelTa meSveobiTac Targmani sistemurad Seikvreba. es yvelaferi intuiciazea damyarebuli, radgan dRemde ar arsebobs am gansakuTrebulobaTa amomcnobi xerxi moniSvnebi, isini saerTod aspeqtadaa wodebuli, teqstzea damokidebuli da maTi sia sxva teqstebisaTvis variacias ganicdis. teqstisa da Targmanis tipis parametrebisaTvis aspeqtebi SeiZleba iyos: saTauri, leqsika, sintaqsi, informaciis simravle, informaciis dayofa, avtor-mkiTxvelis damokidebuleba da a.S. teqstis gagebisa da koherencis parametrebisaTvis aspeqtebi qmnian semantikur qsels da Txrobis perspeqtivas. teqstis

26

Page 27: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gamoxatva, rogorc semantikuri qseli, teqstis individualur gagebas uwyobs xels. Txrobis perspeqtivaSi ki dakvirvebis perspeqtiva da mTxroblis figura Tavsdeba.

Targmnis TeoriaSi teqstis lingvistikis cnebebisa da meTodologiis SemotaniT yuradReba mieqca teqstis agebis mniSvnelovan aspeqtebs: koherencsa da teqstis dayofas, rac mecnieruli analizis saSualebas iZleva. maTi meSveobiT SeiZleba nebismieri teqstis Targmanis praqtikuli problemebis dakonkreteba. k.raisis mier gamoyofil sam tipologiaSi yuradReba teqstebze da gareenobriv faqtorebzea gadatanili da Targmanmcodneobis lingvisturi fiqsireba sintaqsur struqturaTa doneze wydeba. Mmisma gamokvlevam biZgi misca teqstis saxeobaTa Rirebul mecnierul Seswavlas.

k.raisisagan gansxvavebiT, koleri gamoyofs teqstis or saxeobas rac teqstis mkiTxveliseul gagebazea orientirebuli. Aaq naTlad gamoCnda, rom TargmanSi ufro metia gasaTvaliswinebeli, vidre marto teqstirnetuli faqtorebia. GgercimiS-arbogasTis gamokvlevam ki naTeli gaxada, rom Targmnis dros mikro da makrostruqturuli niSnebi teqstis doneze erTmaneTTan unda iyos dakavSirebuli.

2.7 Targmnis kategoriebi

sanam TargmanmcodneobaSi mravalferovani, subieqturi naSromebi iqmneboda, radegundis Stolcem (1992) scada TargmanSi gagebisa da formulirebis lingvisturi kategoriebi Seejamebina. Tu mTargmnels hermenevtikuri gagebiT azrovnebis, gagebis Tavisufleba moeTxoveba, sadac teqstis sinamdvile enobrivi struqturebidan arapirdapiraa nawarmoebi, maSin mTargmnels didi pasuxismgebloba ekisreba. Mmiuxedavad imisa, rom is Targmanis amoxsnisas intuiciur-kreatulad moqmedebs, mas unda SeeZlos TiToeuli nabijis lingvisturi

27

Page 28: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

kriteriumebiT dasabuTeba. es dakavSireba Seesabameba enasa Tu teqstSi individualurisa da sazogados didaqtikur damokidebulebas. r.Stolces azriT, mTargmnels ekisreba gansakuTrebuli pasuxismgebloba, rogorc wyaro-teqstis, aseve teqstis mimRebis mimarT da aqedan gamomdinare mas moeTxoveba Tavisi qmedebisadmi gaazrebuli da kritikuli midgomac. codna da masStabebi am gaazrebis mTargmnelis unarianobis nawilia, radgan Targmani masSi situaciuri erTianobisa da miznis orientirebis arsebobis miuxedavad warmoadgens qmedebas enaSi da eniT. TargmanSi dednidan miRebuli da gaazrebuli Setyobinebebi enobrivad arian formulirebuli da amitom Stolce am yvelafers mainc lingvistur kategoriebs uwodebs da fiqrobs, rom maTi meSveobiT SeiZleba Targmanis gaxsna, axsna da dasabuTeba. hermenevtikuri principis mixedviT teqstebi xasiaTdeba rogorc mTlianoba, Tumca Sexedulebebi da meTodebi aseve sxva TargmanmcodneobiTi kvlevebidanac aris gadmoRebuli. imisaTvis, rom mkvlevari ar miejaWvos teqstis struqturas, igi uaryofs teqstis analizs da samagierod gvTavazobs teqstis axsnas, teqstis sakuTar gagebas, rogorc TargmnisaTvis mzadebas. aq mniSvnelovania isic, rom r.Stolce ar gamoyofs teqstis literaturul da dargobriv saxeobebs, igi asaxelebs mxolod lingvistur kategoriebs, romlebic yvela teqstisaTvis misaRebia. sxvadasxva magaliTebis safuZvelze Stolce xuT translatorul kategorias gamoyofs: 1. Tematika, romelic mTlianad moicavs teqsts, roca Sinaarsi ukve srulfasovnadaa gagebuli, SeiZleba misi darwmunebiT gadmocema. aq mniSvnelovania identifikaciis cneba. teqstis pirveli gageba sruldeba informaciiT: Semqmnelis, gamocemis adgilis, wyaroebis, drois mixedviT, romlebic teqstSi ar gvaqvs mocemuli es Seesabameba ukve erTxel naxseneb lasvel-formulis formulas. aq warmoiSoba mniSvnelovani winare gegma, romelic mTargmnelis yovel nabijze moqmedebs. misi Zieba, kvleva sxvadasxvanairia, imis mixedviT, Zvel Tu Tanamedrove teqstTan gvaqvs saqme, irelevanturi strategiebi aq gamoricxulia. Gagebuli teqstis Sinaarsi meTodurad unda

28

Page 29: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gaRrmavdes. teqstis lingvistikaSi arsebobs meTodebi teqstis koherenciisa da Tematuri progresiis analizisaTvis. teqstis koherenciis lingvisturi formebis codna da Tematuri progresi exmareba erTi mxriv arsebuli winaregagebis dazustebis da meore mxriv gvTavazobs miTiTebebs mizan-enaSi teqstis konstruqciis agebisaTvis. Aaseve yuradRebamisaqcevia mimarTvis perspeqtiva (personaluri an upersono gamoxatva), romelic sintaqsur profilSi ukeTesad moCans. TargmanSi nagulisxmev azrs xSirad abundovnebs gramatikuli perspeqtivebis cvlilebebi. Aamitom yuradReba unda mieqces enaTa wyvilis specifikur siZneleebs. 2. meore kategoriaa semantika. teqsts, rogorc azrobriv erTianobas, aqvs Tema romelic sityvaTa mniSvnelobebSi airekleba, amgvari mniSvnelobebis matareblis an izotopuri doneebis aRweris instruments gvTavazobs struqturuli semantika da sityvaTa velis Teoria. arsebuli sityvaTa velis analizi xSirad teqstis gagebis gasaRebia, meore mxriv ki igi gvTavazobs mTavar iaraRs Targmanis formulirebisaTvis teqstis araswor gagebas mivyavarT gaugebar Targmanamde. sityvaTa velis Teoriisa da sinonimikis gacnobierebuli moxmareba TargmanSi naklovanebebs aRmofxvris. 3. Targmnis mniSvnelovani nawilia “leqsika”, romelic sityvebsa da terminologias exeba. mTargmneli srulyofilad unda flobdes dargobriv leqsikas, (Jargonis, sasaubro enas, dialeqtebis da a.S)

4. roca Cndeba kiTxva Tu visTvisaa Targmani gankuTvnili, mivdivarT meoTxe kategoriamde. esaa pragmatika. miznis gansazRvra amyarebs enobriv saSualebaTa ritorikul arCevans. Qaq gadamwyvetia ara marto “risTvis”, aramed “visTvis”-ac, aq ganmsazRvrelia komunikaciis obieqtebi, sxvadasxva kulturuli memkvidreoba. am SemTxvevaSi Targmani aris ara kulturaTa Sedareba, aramed xidi arsebul gansxvavebaTa Soris. Aaq gamoiyofa sami saxe interkulturuli gansxvavebebisa: realuri inkogruentebi/ araTanxvedrebi ucxo kulturuli specifikisaTvis damaxasiaTebeli; semantikuri inkogruentebi/araTanxvedrebi garkveuli sityvebis kulturul-specifikuri asociaciebidan gamomdinare. aseTi araTanxvedrebi

29

Page 30: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

xSirad teqstis gansazRvrul adgilebSi virulenturia. am SemTxvevaSi mTargmneli kompensaciis strategiiT moqmedebs da amas an intuiciurad an dasabuTebulad akeTebs. 5. zemoT CamoTvlili yvela kategoria realizdeba konkretulad arCeul enobriv formaSi, rasac kategoria-stilistika ganapirobebs. stili aris azris Camomyalibebeli, damfuZnebeli faqtori teqstis multiperspeqtiul CarCoebSi. stils enis niSanTa potenciidan gacnobierebulad irCevs avtori, mosaubre. avtoris uCveulo sintaqsuri formebi an axali xatebi TargmanSi Sesabamisad unda iyos realizebuli.

r.Stolces translatoruli kategoriebi azriania da misaRebi, roca teqstebsa da Targmanebs rogorc erTianobas ise vakvirdebiT. oriveni Tanabar Tanwyobil damokidebulebaSi unda iyvnen erTmaneTTan. Tanabarwyobili niSnavs, rom azrobriv niSanTa erTianoba wyaro da mizan-teqstSi erTnairi unda iyos.

es warmodgena gavs evoluciis paradigmas Tanamedrove bunebismetyvelebaSi. evoluciis Teoria maRalganviTarebuli arsebis warmoSobas winmaval lokalur-simetriul darRvevebad miiCnevs, romlebic mTlianobis globalur simetrias ar arRveven. TargmanSi ki simetria aris, nagulisxmevis azrobrivi erTianoba originalsa da Targmans Soris rogorc Sesabamisoba, Tanamwyobroba.

Tuki Targmanis mecnieruli kritika xazs usvams Targmnis TiToeuli gadawyvetilebis ierarqiis saWiroebas StolcesTvis TiToeuli misi kategoria teqstis mTlianobasTanaa dakavSirebuli da Znelia Tqma, romeli aspeqtia ufro mniSvnelovani.

2.8.Mmxatvruli Targmanis strategiebi mxatvrul Targmanze dawerili lingvisturi Sromebi

upirveles yovlisa enobriv aspeqtebs eZRvneba da naklebad moixseniebs mTargmnelis centralur funqcias da gamosaxvis, sityvis da azris Ziebis process. arsebobs aseve naSromebi,

30

Page 31: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

romlebic literaturaTmcodneobiT fenomens exeba. andrei fiodorovi magaliTad Targmans ganixilavs rogorc Sinaarsisa da formis erTianobas, ralf vuTenovi ki Targmans literaturuli nawarmoebis reprodiqciad miiCnevs. fridrix apeli Targmans xedavs, rogorc arsebul recefciul horizontTan nawarmoebis damokidebulebas. misi azriT, Targmani aris nawarmoebis sxva enaze konstruirebuli gasagebi forma. misi kvlevis sagania formisa da Sinaarsis dialeqturi erTianoba, rogorc TiToeuli nawarmoebis damokidebuleba mocemuli recefciis horizontTan (ena, poetika, literaturuli tradiciebi, adgili, istoriuli, sazogadoebrivi, socialuri da individualuri situaciebi). misi azriT mcdaria is lingvisturi Sromebi, romlebic gamodian ara teqstis masalidan, aramed umeteswilad TviTkonstruirebuli magaliTebiT orientireben. aqve igi literaturuli Targmanis problematikas aisbergis wvers adarebs. strategiebis mixedviT arsebobos, ramdenime xerxi. erT-erTi sityva-sityviTi Targmanis meTodia. sityva-sityviTi Targmnis meTods fesvebi moeZebneba originalis gaidialebaSi, rogoricaa wminda werilebis, bibliis Targmna. mTargmnelebs sjerodaT, rom sityva-sityviTi Targmani ufro inarCunebda RvTiur Sinaarss. vermeeri (1992) Tavis wignSi ambobs, rom sityva-sityviT Targmans berZnul-platonuri azrovnebis tradiciebSi aqvs ori safuZveli: naazrevis SenarCuneba, rogorc sinamdvilis reprezentatisa da formis SenarCuneba, rogorc am naazrevze saxelis daarqmeva.

f. Slaiermaxeri naTlad mianiSnebda, rom bevri avtori eqspliciturad an inpliciturad isev am meTods mimarTavda. wyaro-teqstze orientirebul mTargmnelis mizania TargmanSi formisa da Sinaarsis SenarCuneba sityva-sityviTi Targmanis gziT, xolo saTargmn enaze orientirebuli mTargmneli iTvaliwinebs saTargmni enis adresatTa moTxovnas da orientirebulia teqstis funqciaze mizan-kulturul, mizan-enobriv sferoSi.

arsebobs aseve saTargmn enaze orientirebuli strategiebi, romlesac icavdnen i.braiTingeni, t.iakobi.

31

Page 32: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

maTTvis Targmanis mizania gamoiwvios mkiTxvelSi is STabeWdileba, rasac originali iwvevs Tavis mkiTxvelSi. rac ufro erTguli varT Cveni enis, miT ufro iSviaTad mogvdis TavSi azrad sityva-sityviTi Targmani gamoviyenoT. amasve aRniSnavs u.vilamoviC_miulendorfi, rom mTavaria mTargmneli miyves ara asoTa da sityvaTa erTgulebas, aramed azrebis, ideebisa da grZnobebis sizustiT gadmocemas. forma icvleba da Sinaarsi rCeba. yoveli swori Targmani aris gardasaxva, rCeba suli, magram icvleba sxeuli. namdvili Targmani metamorfozaa. mxatvruli Targmanisadmi miZRvnili naSromebis umetesoba eZRvneba istoriul warmodgenebs an Targmnis gansazRvrul tendenciebs, strategiebis, meTodebs (umeteswilad dednis erTgulebis problemas, Tavisufal Targmans, ucxoobis elfers). me-20-e saukunis 70-ian wlebSi Targmanis deskrifciuli kvleva dakavSirebulia literaturaTmcodneTa erT jgufTan romlebic j. holmesis aRweriTi deskrifciuli kvlevis meTods iziarebdnen. deskrifciuli preskrifciulis sapirispiro sityvaa da kvlevis obieqts_ mxatvrul Targmans literaturis da kulturis istoriis kvlevis sagnad miiCnevs. empiriuli gamokvlevebi produqtzea orientirebuli_ anu mizan_teqstze da mizan-kulturaze. sxva sityvebiT rom vTqvaT, literaturuli Targmanebis kvleva mizan-kulturaSi, literaturaTmcodneobiTi meTodebiT xdeba. am jgufis warmomadgenlebi uaryofdnen lingvisturi ekvivalentis cnebas. jeims holmesma 60ian wlebSi Cex Targmanmcodne irJi levisTan, enaTmecnier anton popoviCTan da frantizek mikosTan erTad imuSava literaturuli Targmanis problemaze, rogorc literaturis istoriis nawilze da Targmansa da originals Soris gansxvavebebze. popoviCisaTvis literaturuli Targmani metakomunikaciis erTi saxea, romelSic igi originalis yvela tipis manipulacias gulisxmobs, Seqmnils avtoris, mTargmnelis, kritikosis mier. i. levim Targmani dayo iluzionisturad da antiiluzionisturad. iluzionisturi meTodi moiTxovs, rom Targmani, nawarmoebi unda gamoiyurebodes rogorc sinamdvile, realoba. iluzionisturi

32

Page 33: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Targmani imaleba originalSi, romelsac is mkiTxvels Suamavlis gareSe mizanTan erTad win gadauSlis, raTa masSi mTargmnelobiTi realoba gaaRviZos, kerZod, raTa man Aavtoris Canafiqri waikiTxos. yvela SemTxvevaSi es exeba iluzias, romelic dafuZnebulia mkiTxvelis an mayureblis gagebaze, SeTanxmebaze. Teatris mayurebelma icis, rasac igi scenaze xedavs, ar aris sinamdvile, magram is moiTxovs rom es yvelaferi rogorc realoba ise gamoiyurebodes. romanis mkiTxvelma icis, rom is gamonagon istorias kiTxulobs, Mmagram is moiTxovs, rom romani albaTobis wesebs emorCilebodes. aseve icis Targmanis mkiTxvelma rom igi ar kiTxulobs originals, magram moiTxovs rom Targmani Seicavdes originalis xarisxs. amis Semdeg igi mzadaa daijeros, rom kiTxulobs ,, fausts”, ,,budenbrokebs”, ,, mkvdar sulebs”. xolo antiiluzionisturi meTodebi Ffaqtebs eyrdnoba, TamaSoben faqtebiT. mTargmnels ar SeuZlia gadauxvios mTargmnelobiT iluzias. igi originalur teqsts ar asaxavs, mxolod komentars ukeTebs teqsts, mkiTxvels uxsnis personalur da aqtualur qaragmebs. antiiluzionistuli Targmanebi iSviaTobaa, radgan Targmans pirvel rigSi reprezentatiuli mizani aqvs, man unda Seajamos Canafiqri. abstraqtuli, aTematuli Targmani ubralod antiTargmani iqneboda. didi nawili amgvari empiriuli da istoriuli Sromebisa dakavSirebuli iyo 70ian wlebSi polisistemur TeoriasTan. ebraelma literaturaTmcodnem i. even-coharma scada literaturul TargmanSi Seetana es Teoria. igi gamodgeboda ara mxolod nacnobi fenomenebis analizSi, aramed ucnobi fenomenebis aRmoCenaSi da aqedan gamomdinare, yoveli semiotikuri polisistema, rogorc litaratura da ena, erTi didi polosistemis_ kulturis Semadgenel nawils ganekuTvneboda. Targmanmcodneobis aspeqtSi stilis faqtori jerac arajerovnadaa gamokvleuli. snel-hornbi da leex/SorTi stils ganixilavdnen, rogorc arCevans, arCevanis sistemas enis gamoyenebaSi, sadac teqstSi semantikuri, sintaqsuri da grafikul-fonologiuri SesaZleblobaTa pluralobaa

33

Page 34: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

mocemuli. stili SeiZleba kvantitatiurad movixsenioT, romelSic sixSire garkveul stilistur niSnebs gansazRvravs. Targmanis teqstis relevanturi analizi ikvlevs iseT stilistur aspeqtebs, rogoricaa winadadebebis struqtura da sigrZe, informaciuloba, verbaluri frazebis sixSire, sadac enaTa formis sakiTxebi gadamwyvetia. gadaxvevebi am normebidan SeiZleba an Secdomad an SemoqmedebiT midgomad CaiTvalos. sinamdvileSi ki stilis gansazRvramde mTargmneli avtoris, epoqis, nawarmoebis arsis, zeaweulobisa Tu ubraloebis Sesaxeb winare codnas unda iRebdes da ase warmarTavdes Tavis strategias. am TvalsazrisiT sayuradReboa nordis naSromi, vinaidan teqstebis recefcia sxvadasxvagvaria da individualuri, nordma moindoma rogorc koreqtivi am ,, sasurvelobisa” recefcia mkacri analizuri sqemiT emarTa. igi akeTebs daskvnas, rom teqstis elementebi izolirebuli da aRwerili unda iqnas. igi Targmans iseT qmedebad miiCnevs, romelic teqstis safuZvlianad damuSavebas moicavs. aseTi damuSavebaa, magaliTad, sintaqsuri da leqsikuri struqturebis sistemaze morgeba, modulacia, transpozicia, miaxloeba mizan-mimaRebis winare codnaze. aqve mocemulia wyaro-teqstis analizi, anu is kiTxvebi, romlebzedac gacemuli pasuxebi mTargmnels amocanas uadvilebs: vis gadmoaqvs teqsti, risTvis, visTvis gadmoaqvs, romeli mediumis saSualebiT, sad, rodis, ratom ra funqciiT? raze ras ambobs an ras ar ambobs, ra TanmimdevrobiT viTardeba moqmedeba ra nonverbaluri saSualebebiT xdeba misi ganviTareba? romeli sityvebiT, rogori winadadebebiT ra toniT, ra zemoqmedebiT.

amgvarad aq CamoTvlilia: 1.wyaro-teqstis Targmnis specifikuri problema: individualuri stili an gamosaxatvis saSualebebi. 2.Targmanis pragmatuli problemebi, romelic damokidebulia kulturul wyvilze: citatebi, kulturul-specifkuri miniSnebebi, metaforebi, prespoziciebi. 3. enaTa wyvilisaTvis specifikuri problema: isini exebian teqstis internul faqtorebs: leqsika, sintaqsi da

34

Page 35: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

suprasegmentaluri niSnebi, rogoricaa sakuTari saxelebi, konotaciebi, sityvaTwarmoeba, gansazRvruloba, fokusireba. amgvarad, sxvadasxva Teoretikosi sxvadasxvagvar meTodebs, daskvnebs gvTavazobs, magram iSviaTia iseTi naSromi, romelsac SeiZleba bolomde endos mTargmneli. sainteresoa d. fanjikiZis mosazreba zemoT ganxilul Temaze, misi azriT: ,,mTargmnelisaTvis mTavari unda iyos, ras fiqrobs dednis avtori sinamdvileze. mTargmnels cocxal sinamdvilesTan ki ar aqvs pirdapiri damokidebuleba, sxvagvarad rom vTqvaT, igi ar asaxavs sinamdviles. mis SemecnebaSi arsebobs sinamdvilesTan romelime mwerlis damokidebulebis modeli gansxeulebuli konkretuli nawarmoebis formisa da Sinaarsis erTianobiT. mTargmneli ki ar asaxavs, aramed gadmoscems dedanSi arsebul sinamdviles. igi sinamdviles sxvisi TvaliT uyurebs, mis winaSe dgas ukve asaxuli sinamdvile, Semecnebuli da gardatexili avtoris msoflmxedvelobiT prizaSi, gansxeulebuli avtoris mier monaxuli mxatvruli saSualebebiT. mTargmnelisaTvis dedanSi asaxuli sinamdvilis wvdoma da gadmotana gamarTlebulia am sinamdvilis asasaxavi saSualebebis mTeli sistemis arsebobiT.[…] mxatvruli nawarmoebebis Sinaarsi, misi saxeebi da xasiaTebi, misi stili, anu enobriv saSualebaTa SeCeva da saTanadod organizeba mwerlis ideur-mxatvruli poziciiTaa ganpirobebuli, amitom mxatvruli literaturis Targmnis stilistikaSi erT-erTi upirvelesi roli eniWeba mwerlis poziciis garkvevas. mTargmnelis ZiriTadi funqciaa TargmanSi dednis stilis reproduqcia” 6. d.fanjikiZis naSromSi dasmulia ucxo koloritis SenarCunebis problemac. saubaria Targmanis ambivalentur bunebaze, rom TargmanSi Serwymulia ori monacemi_ ucxo Sinaarsi da mSobliuri enobrivi saSualebebiT gansxeulebuli forma. Targmani aris ori sturqturis sinTezi, sadac ucxo da mSobliuri mxatvrul Tvisobriobad aris qceuli. es sinTezi rom myari iyos, amisaTvis mTargmnels uxdeba ucxo Sinaarsisa da mSobliuri enobrivi saSualebebiT gansxeulebul formas Soris mosalodneli winaaRmdegobebis ganeitraleba, raTa ar

35

Page 36: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

warmoiqmnas mkveTri kontrasti moqmedebis adgilsa da mTargmnelis mSobliur enis gamomsaxvel saSualebebs Soris. am amocanis gadawyvetas emsaxureba upirveles yovlisa ucxo koloritis SenarCuneba. es problema ase Tu ise gaielvebs arsebul TeoriebSi, magram arajerovnad, arada mxatvruli literaturis Targmanis Rirseba swored ucxo koloritis SenarCunebaa, romelic ucxo garemosTan Sexvedris asociaciebs badebs. rogorc d. fanjikiZis am naSromSia mocemuli, ucxo koloritis SenarCunebis safuZvelia saliteraturo enis farglebSi mtkiced moqceuli ena, ucxo realiebis transliteracia, ucxo frazeologiis, mxatvruli xerxebis, ucxo intonaciebisa da ritmis funqciuri kompensacia, da Tu TargmanSi es ar Cans, maSin zedmetia Targmanis Rirsebaze laparaki. sainteresoa v. humboltis msgavsi naazrevi TargmanSi ucxoobis ki ara, ucxod SegrZnebis miRwevaze. misi azriT, Targmanma unda gadmoitanos is erovnuli goni, gaisti, rac mas sxvagvari aqvs, es aris originalis erTgulebis upirvelesi principi. Targmani unda atarebdes ucxoobis elfers, magram ise rom ar dairRves zomierebis sazRvrebi, Tu Targmani ucxod aRiqmeba, maSin man miaRwia Tavis umaRles mizans. 2.9. Targmanis kritikis safuZvlebi Targmnis meTodebis, xerxebisa da mTargmnelisaTvis gasaTvaliswinebel faqtorebs ayalibebs aseve Targmanis mecnieruli kritika. kritikis mTavari amocanaa aCvenos, Targmnis romel procedurebs mimarTa mTargmnelma. Kkritika akontrolebs dednisadmi azrobriv erTgulebas, yuradRebas amaxvilebs Sinaarsobriv darRvevebze. Aaris Tu ara Targmani miznis adekvaturad formulirebuli. raisis azriT, kritikosi Sidaenobrivi instruqciebis mixedviT ikvlevs semantikur elementebSi ekvivalentobas, leqsikur elementebTan adekvaturobas, gramatikul koreqturobas, stilistur elementebTan ki korespodencias. Kkritikas SeuZlia Targmanis relevanturi problemis analizi. igi kiTxulobs, aris Tu ara

36

Page 37: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Targmani mizan-enaSi adekvaturad da Tanmimdevrulad formulirebuli. Targmanis Teoriis cnobili mkvlevari da Targmanis kritikosi verner koleri gamoyofs sam safexurs Targmanis mecnierul kritikaSi:

1. teqstis kritika; 2. dednisa da Targmanis Sepirispireba; 3. Targmanis Sefaseba. teqstis kritika enis funqciis doneebidan aanalizebs

wyaro-enisa da mizani-enis SesaZleblobebs. DdedanTan Targmanis Sepirispireba Targmanis Rirebulebebis aRweraSi mdgomareobs, igi kiTxvas svams Targmanis principebis, meTodebisa da im saSualebebis Sesaxeb, romliTac mTargmnelma konkretul TargmanTan dakavSirebuli problemebi gadaWra.

Targmanis kritikosi cdilobs teqstis analizis Sedegebisa da Targmanis Sepirispirebis safuZvelze Seafasos Targmani. Targmanis Sefasebis dros aseve naTlad unda Candes Targmanis kritikosis Teoriuli sawyisebis codna.

Aam sakiTxis naTlad warmodgenis mizniT viZleviT TiToeuli safexuris mokle mimoxilvas:

teqstis kritika aerTianebs enis funqcionalur, enobriv-stilistur da formiT relacias, Sinaarsobriv da pragmatul relacias. Ees Seexeba teqstebisaTvis mniSvnelovani maxasiaTeblis damomuSavebas, romelic Targmanis Sepirispirebis amosavali wertilia. Eenobriv-stilisturi daxasiaTebis dros Semdegi faqtorebia gasaTvaliswinebeli: stilis doneebi, stilis specifikuri niSnebi, individualuri stilisturi elementebi, sekundaruli enobrivi elementebi, pirvelxarisxovani enobrivi elementi, romlebzedac modis yvelaze xSirad Targmnis siZneleebi, sityvaTa SerCevis specifika, sintaqsis kompleqsuroba.

formis niSan-TvisebaTa dadgenis mizniT teqstis ori tipi gamoiyofa: 1. teqstebi, romlebsac gansazRvruli formiTi struqtura aqvT da formis mdgomareobiT da struqturiT maTi gamocnoba SeiZleba (mag. leqsis forma) 2. teqstebi, romlebSic mniSvnelovani struqturuli wyobis amocnoba SeuZlebelia (formaneitraluri teqstebi).

37

Page 38: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Sinaarsobriv relaciis analizs mivyavarT oTxi mTavari tipis gansxvavebamde:

1. teqstebi, romlebic mWidrod ar arian dakavSirebuli wyaro-enis specifikur konteqstebTan (kulturuli, istoriuli, socialuri, ekonomikuri, politikuri situaciis konteqstebi), isini gansazRvruli sagnis an sferos CarCoebSi gareenobriv, gasageb sagans an saqmis viTarebas exeba.

2. teqstebi, romlebic wyaro-enis specifikur garemoSia dafiqsirebuli an wyaro-enis specifikur damokidebulebebzea mizanminarTuli, romelTa gageba mxolod gansazRvrul sagnobriv an saqmis viTarebis codnaze ki ar aris damokidebuli, aramed im codnaze, romelic eventualurad wyaro-enis samyaros cxovrebaSi monawileobis miRebas ayenebs winapirobad.

3. teqstebi, romlebic gansazRvrul konteqstTanaa dakavSirebuli, magram informaciuli miznisaTvis zogadad gasagebia.

4. teqstebi, romlebic gansazRvrul konteqstSi fiqsirdeba (mag. Lliteraturuli struqtura)

pragmatikaSi noibertTan oTxi tipi gamoiyofa: 1. teqstebi, romlebic specifikurad ar arian mimarTuli wyaro-enis publikisken. 2. teqstebi, romlebic specifikurad wyaro-enazea mimarTuli. 3. teqstebi, romlebic aramarto wyaro-enebzea mimarTuli da 4. Mmizan-enaze mimarTuli teqstebi. Aam pirvelxarisxovani pragmatuli kategoriebidan gamoiyofa meorexarisxovani pragmatika, romelic pirvelad maSin gamoCndeba, roca Targmani mkiTxvelTa gansazRvrul wreSi iSleba, nawildeba an gansazRvruli niSniT unda damuSavdes.

Aam diferenciaciebiT teqstis kritikis umTavresi sagani teqstis formis, enobriv-stilistur niSan-Tvisebebis, Sinaarsis da teqstis pragmatikuli analizisagan Sedgeba. Aam analizis safuZvelze win wamoiwevs Targmanis dros yuradsaRebi niSnebi.

Targmanisa da dednis Sedareba iyofa Teoriul da praqtikul nawilebad. Ppraqtikul nawilSi xdeba originalisa da Targmanis sityvasityviTi Sedareba aqve yuradReba eqceva Tu rogoraa realizebuli teqstis kritikaSi SemuSavebuli

38

Page 39: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

analizis Sedegebi da romeli dominantis (stilisturi, formiTi, Sinaarsobrivi) win wamoweva xdeba TargmanSi anu ramdenad SeZlo mTargmnelma teqstis tipis gansazRvra da amis mixedviT rogor Targmna. Teoriis nawili exeba ufro mTargmnels, rogor asrulebs igi Targmanis moTxovnebs da mizans. Targmanis moTxovnebSi da mizanSi saqme gvaqvs pragmatul komponentebTan: iTvaliswinebs Tu ara Targmani originalis moTxovnas visTvisaa gankuTvnili esa Tu is teqsti, rogoria Txrobis perspeqtiva, teqstis mizani am principebis dadgenis Semdeg xdeba kvleva Tu ramdenad kargad miyveba mTargmneli am analizs aseve mniSvnelovania Tu rogor esmis mTargmnels Tavisufali zemoqmedebis erTguli, ucxo elferis Tu gamSobliurebuli Targmani. Targmanis kritikosi amis fonze pirvelad mTargmnelis gadawyvetilebebs, siZnelis gadawyvetas aqcevs yuradRebas.

Targmnis Sefasebis amosavali wertilia Targmanis kritikisa da dednisa da Targmanis Sedarebis daskvnebi, Sedegebi es ki gamoricxavs Targmanis zedapirul, zogad kvalifikacias rogoricaa “kargi”, “cudi”, “sakiTxavi” “wyobilad dawerili” da a.S.

Targmanis sikargis gansazRvra Znelia, radgan yuradRebamisaqcevia Targmanis stilis, enis formis, pragmatuli doneebis Sefaseba da maT xarisxobriv gansxvavebebze laparaki anu rogor arian isini TargmanSi realizebulni, ramdenad adekvaturad.

Targmanis Sefasebis safuZveli koleris mixedviT aris Sefasebis skala, romelic Tavis kriteriumebs Targmanis kritikasa da dednisa da Targmanis SedarebaSi poulobs. MmTargmnelis mier SemoTavazebuli gadawyvetilebebi, enis funqcionaluri, enobriv-stilisturi, formiT, Sinaarsobrivi da pragmatuli adekvaturobiT Sefasdeba. aris adekvaturi an araadekvaturi, Tumca igi am Sefasebebs umatebs aseve naklebmisaRebs da SeZlebisdagvarad Sesrulebuls. is, rom Targmanis Sefaseba teqstis amgvari kritikis bazisze xdeba da Targmanis detaluri Sedareba rogorc obieqtivi ise aRiniSneba eWvgareSea (obieqtivi gagebulia rogorc gadasasinjad xelmisawvdomi). sxva mxriv Sefareba

39

Page 40: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

subieqturia da aseve darCeba da rac maT akavSirebs is aris rom Targmanis kritikosi adekvaturobis gansjis Sefardebis dros,rogorc mTargmneli Aaseve _ gansazRvuri Teoriueli winaredaskvnebis winapirobebisgan xelmZRvanelobs da romelic Targmanis kritikosma Tavis kritikaSi eqspliciturad unda Cados, warmoadginos. Ees Teoriuli winapirobebi exeba enobriv normebsa da enobriv SesaZleblobebs, stilisturi-esTetikuri Sexedulebebsa da meTodebs, romelsac mTargmneli kritikosis TvalSi unda miyvebodes.

daskvnebi

aq ganxiluli Teoriebi safuZvlad edeba zogad translatikur Teoriebs. zogadi translatikuri Teoriis ZiriTadi da specifikuri principia daRmasvla abstraqtulidan konkretulisaken, maSin roca kerZo Teoriis princips konkretulidan abstraqtulisaken mimarTeba warmoadgens. es principi SesaZloa iyos Sinaganic da gareganic, radgan Tuki Targmnis procesSi garegnuli mxare drosa da sivrceSi faqtebisa da movlenebis empiriuli TanamimdevrobiTaa warmodgenili Sinagani mxare obieqtis imanenturi urTierTkavSiris warmoCeniT xasiaTdeba. swored aq vlindeba Targmnis procesSi moqmedi kategoriuli azrovnebis buneba ontologiur planSi ki am aspeqtebs Soris sxvaoba imdenad pirobiTi xasiaTisaa, rom Teoriul da praqtikul sferoebs Soris aucilebeli mijnis gavleba TiTqmis SeuZlebeli xdeba.

translatikuri Teoriis idealizebul obieqtad misi _ teqsti gvevlineba, romelic mxolod empiriul realobas ki ar warmoadgens, aramed idealuri konfiguraciis mqonecaa.amdenad, Targmanis procesSi wamoWrili siZneleebis daZleva unda moxdes Tavad translatikis Teoriuli inventaris saSualebiT, Tumca es ar niSnavs, rom translatika mowyvetili unda iyos

40

Page 41: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

lingvistikis sxva dargebis da ar unda iTvaliswinebdes maT miRwevebs.

azrovnebis doneze warmoCenili siZneleebis gadalaxvaSi Targmanis amgvari Teoriis Seqmna gamarTlebulia Tundac im TvalsazrisiT, rom aqamde arsebul Teoriebs eqnebaT garkveuli alternativa, rac mogvcems kidev erT SesZleblobas, gamoikveTos translatikis Teoriis mTliani suraTi, misi kvlevis obieqtis Sesamecneblad aucilebeli kategoriebi, instalaciebi da cnebebi. amas garda translatikis Teoriuli safuZvlebis Seqmnas, rogorc misi relevanturi ise irelevanturi specifikis TvalsazrisiT moiTxovs programis meTodologiuri aspeqtic.

dRemde arsebuli Targmanis Teoriebi agebulia kerZo Teoriidan zogadisken. Teoriis safuZvelze aRinusxeba translatikis obieqtis faqtobrivi (lingvisturi) maxasiaTeblebi. Semdeg ki am Teoriebis obieqtebis analizs mivyavarT erTi idealizebuli obieqtisa da zogadi Teoriis Seqmnamde.

enaTmecnierebaSi, teqstis lingvistikasa da stilistikaSi damkvidrebuli koncefciebi teqstis tipebis, teqstis struqturuli erTeulebisa da mTlianad teqstis organizaciis Sesaxeb, romlebic mTargmnelobiT TeoriebSic Tavisi mravalferovnebiT xels uSlis erTi mTliani, mwyobri translatikuri Teoriis Seqmnas. Teoriuli gramatikis leqsikologiis enobrivi normebisa da farTo moculobiT stilistikis gamoyenebisas teqstis interpretaciis specifikur niSnad miCneulia misi struqturuli mTlianoba, romelic am teqstis calkeuli elementebis urTierTmakavSirebel ierarqias qmnis. dednisa da Targmanis teqstebis interpretaciis specifikur niSnad wminda lingvistur doneebTan da meTodebTan erTad moiazreba literaturaTmcodneobiTi da stilisturi analizic: pirveli, rogorc e.w eqstralingvisturi faqtorebis interpretatori, xolo meore rogorc teqstis mxatvruli Rirebulebebis Semfasebeli.

literaturaTmcodneobiTi koncefciebi, romelTac mimarTeba aqvT mxatvrul TargmanTan sami mimarTulebiTaa

41

Page 42: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

warmodgenili, pirveli mimarTuleba Targmans ganixilavs esTetikuri da litmcodneobiTi kategoriebis poziciidan meore mimarTuleba semantikuri kvlevis meTodebiT xasiaTdeba igi TargmanSi formisa da Sinaarsis erTnairobas moiTxovs. mesame mimarTulebas SeiZleba funqcionaluri ewodos igi Targmanis teqstSi avtoris Canafiqris adekvaturobas moiTxovs. translatikis TeoriebSi stilistikis rolis gadaWarbebuli Sefasebac saeWvo Cans Targmnis procesSi misi mouxelTeblobis gamo.

2.10. poeziis Targmanis safuZvlebi da paul celanis poeziis qarTuli Targmanis analizis cda qarTveli Teoretikosis d.fanjikiZis azriT, poeziis uTargmnelobis ideas bevri momxre hyavs, magram amave dros yvela kulturul enaze intensiurad iTargmneba poeziis saukeTeso nimuSebi da rac ufro sakvirvelia, poeziis Targmnas ufro Tavisuflad da Tamamad ekidebian mTagrmnelebi. Mmiuxedavad imisa, rom poeziis Targmanis stilistka ufro myar Teoriul safuZvlebze dgas, vidre poezisa, mainc SeiZleba gamoiyos principebi ,romlebic saerToa yvela TargmanisaTvis, magram bunebrivia iseve rogorc prozaSi, poeziaSic angariSi unda gaewios nawarmoebis Targmnisas wamoweul calkeul problemebsa da isini yovel konkretul SemTxvevaSi Taviseburad unda gadawydes. Uunda daisvas kiTxva : ra emorCileba funqciur kompensacias da ra SeiZleba mivakuTvnoT uTargmnel momentebs, ra azrs iZens poeziis TargmanSi dednis stilisadmi erTguleba , ra xvedriTi wili SeiZleba hqondes mSobliur poetur tradiciebs ucxo poeziis mSobliur niadagze gadmotanisas da sxva.. amave dakvirvebiT poeziis Targmnisas, iseve rogorc yvela sxva Janris nawarmoebis Targmnisas, funqciur kompensacias emorCileba stilis abstrahirebuli niSnebi, rogoricaa: sisadave da maRalfardovaneba, enobrivi simSrale Tu siuxve, mwignobruli Tu sasaubro metyveleba, ganwyobileba, ritmi da intonacia, emocia da gansja,

42

Page 43: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

damokidebuleba enis calkeul SreebTan( ris mixedviTac iqmneba arqaulobis, Tanamedroveobis, literaturuli an kuTxuri metyvelebis STabeWdileba), ama Tu im avtoris poetikaSi mkafiod gamokveTili xerxebi, calkeuli poeturi saxeebi da sxva. mTargmnelis gasaTvaliswinebeli faqtorebi SeiZleba ase gamoiyos: 1.kulturuli specifika. 2. enaTaA wyvilebis specifikuri problemebi, 3. epoqis faqtori, 4. poeturi tradiciebi mizan-kulturaSi, 5. Targmanis tradiciebi or konkretul kulturebs Soris, 6. subieqturi faqtori. Aaq sainteresoa ezra paundis ( 1885_1972), me-20-e saukunis didi poetis rCevebi maTTvis, vinc gadawyvita lirikis Targmna. Mmisi azriT, ZiriTadad arsebobs sami problemuri Sre: 1. ena, 2. riTma da ritmi, 3. kredo, mxatvruli saxeebi, stili da forma. xSirad amboben, rom lirikis mTargmneli TviTon poeti unda iyos. j. holmesi Tvlida, rom amisaTvis saWiroa kritikosisa da mwerlis Tvisebebi da kidev am Tvisebebidan gamomnidare niSnebi. Uuamravi mosazrebaa imis Sesaxeb gamoTqmuli, unda iyos Tu ara riTmiani leqsi TargmanSi gariTmuli. zogi amas SeuZleblad Tvlis, magram yvela im daskvnamde midis , rom yvelaferi mTargmnelzea damokidebuli: Tu riTmas kompensaciis xarjze sxva niuansebi ikargeba , maSin sasurvelia mTargmnelma uari Tqvas riTmaze da sxva komponentebs miaqcios meti yuradReba. cnobili mTargmnelis karl dedekiuss Tu davesesxebiT, igi aseT gansxvavebebs warmoadgenda: Targmna_ sando magram ara SemoqmedebiTi, gadmotana_ SemoqmedebiTi da sando, Txzva_ SemoqmedebiTi magram arasando. Targmna eyrdnoba sityvaTa sinonimikas, gadasatani teqstis tonis SenarCunebis garda unda gadmosces tempi, feri da forma TiToeuli xmovani elementisa. SeTxzvis dros ki poeturi TamaSidan gaucxoebamde Ria karebia. Ees sazRvrebi praqtikaSi yovelTvis gardamavalia. Ddedekiusi yuradRebas amaxvilebs Sexedulebis, Taobis da gemovnebis problemaze da mniSvnelovan faqtorad Tvlis intuicias, ufro sworad,

43

Page 44: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

inteleqts, subieqturobas, obieqturobas, mecnierebas, xelovnebas, pasuxismgeblobas, TamaSs, originalze daqvemdebarebas, originalis daqvemdebarebas sakuTar individualurobaze da sxva aseT erTi SexedviT urTierTgamomricxav faqtorebs. jeims holmesi leqsis TargmanSi gamoyofs oTx SesaZleblobas:

1. mimeturi forma, e.i. dominanturoba originalis formisa, im winapirobiT, rom orive literaturul sistemaSi msgavsi formiTi konvenciebi arseboben, anu mizan-kulturis sistema inovatoruli formebisTvis gaxsnilia, magram es ubralo gadmotanad ar unda gavigoT, radgan arc erTi forma ar SeiZleba identurad gadmovides sxva enobrv da literaturul teqstebSi.

2. analogiuri forma. Aaq mTavaria mizan-literaturaSi vipovoT funqciurad korespondirebuli forma.

3. organuli Targmna. mTargmneli, originalis leqsis semantikuri masalidan gamomdenare Tavisi TargmanisaTvis irCevs mizan-kulturaSi aRiarebul formas da aqve originalis riTmisa da ritmisagan damoukideblad _ Tavisufali riTmis formebs iynebs.

4. ucxo forma, iseTi formis gamoyenebaa, romelic an originalis formidan an misi Sinaarsidan iqneba marTuli.

Tavis naSromSi ,,lirikis Targmnis meTodebi. Ddefinicia, klasifikacia, daxasiaTeba” ( 1995) andreas vitenbrodTi Semdeg xuT tips gamoyofs: a) struqturis erTguli Targmani(filologiuri Targmani) aris literaturuli teqstis damuSavebis meTodi im mizniT, rom mizani-enis enobrivi normebis, stilisturi da literaturuli normebis gaTvaliswinebiT orginalis enobrivi da aseve literaturuli struqtura SeZlebisdagvarad, zustad, mTlianad da esTeturad iqnas reproducirebuli. wesiT struqturis erTguli Targmani formis reproduqciaa, iseve rogorc igi azris, leqsikis, sintaqsis reproduqcias warmoadgens. b) lirikis azris erTguli Targmani ( prozauli Targmani) aris literaturuli teqstis damuSavebis erT-erTi meTodi,

44

Page 45: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

originalis reproduqciaze uari Tqvas im mizniT, rom SeZlebisdagvarad mTlianad da zustad gadmosces azri, aq mcired aris originalis sintaqsuri struqtura reproducirebuli, magram Targmani mainc esTetikuri xarisxisaken miiswrafis. azris erTguli Targmani gamsWvalulia azris reproduqciiT, leqsikis reproduqciiT da Sesabamisad, sintaqsis reproduqciiT. g) zemoqmedebis erTguli Targmani(Txzva) aris, literaturuli teqstis damuSavebis meTodi, ris meSveobiTac Targmani gasWvalulia azris reproduqciiT da erTiani stiliT. Aaq Sedegi leqsikiT, motivirebulad gamoyenebuli poeturi xerxebiTa da TviTon personis stilis dominantobiT miiRweva. zemoqmedebis erTguli Targmanis esTetikuri xarisxi sxva relsebszea gadayvanili da originals scildeba. d) riTmiani leqsis uriTmod Targmna aris literaturuli teqstis damuSavebis meTodi im mizniT, rom riTmis reproduqciaze uaris TqmiT SeZlebisdagvarad SenarCundes taepis wyoba da Targmani azrobrivad iyos erTuli da amave dros aRwevdes esTetikur Sedegs. e) leqsis poeturad Targmna, romlis drosac mTargmnels sruli Tavisufleba aqvs da igi originalis nagulisxmevze dayrdnobiT sakuTar intepretacias iZleva. Lleqsis avtori amodis gancdebidan, grZnobebidan, dakvirvebebidan, miswrafebebidan, fantaziebidan. Sinagani Zvrebis formulirebaa misi muSaobis mizani. mTargmnelisaTvis teqsti ukve formuliriebulia, igi iZulebulia masze SeCerdes, metad Tu naklebad, ise rogorc mqadagebeli unda eyrdnobodes bibliur teqsts. mTargmneli iseTive meditacias axdens teqstze rogorc mqadagebeli. ,,meditaciaSi’ ki Sedis Semdegi faqtorebi : dafiqreba teqstze, gadamowmeba, Tantareba yoveldRiur problemebSi, gancdebSi. teqsti am fazaSi iWreba mTargmenlis CvevebSi da warmodgenebSi da SebrunebiT mTargmneli iWreba teqstSi kiTxvebiT, gamocdilebebiT, eWvebiT. SeiZleba iTqvas, teqsti trialebs mTargmnelis irgvliv da piriqiT. Ees brunva ufro brZolas hgavs.

45

Page 46: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

lirikis Targmnaze mniSvnelovani gamokvleva aqvs dawerili robert blais (1984). Oigi leqsis Targmnisas gamoyofs rva fazas: pirveli faza interliniaruli versiis warmoSobis anu pwkaredis warmoSobis fazaa. Mmeore fazaa interpretacia ( racionaluri da iracionaluri). Aam fazaSi blai gvirCevs wyaro-enis mcodnis, matareblis konultacias da aseve Sinaarsobriv interpretacias yvela asociaciebiT da enis gamoyenebis specifikis codnas. Ees faza saWiroa leqsis rogorc mTlianobis aRqmisaTvis. mTargmneli ar fazaSi unda mixvdes, rom misTvis es aramarto gasagebia, aramed iseTi gaTavisebulic, rom SeuZlia misi gadmotana, Targmna. r. blais azriT, Tu mTargmneli ver an ar iziarebs im Sexedulebebs da ideebs, rac teqstSia, maSin Targmani ubadruki gamodis. Mmesame fazaa pirveli Sejamebuli gadmocema teqstis mizan-enaze. Tu mTargmnelma meore fazis Semdeg gadawyvita, rom Targmnos teqsti, maSin isev unda mimarTos interlinialur versias da sityviT mniSvnelobebsa da azrobriv mniSvne;obebs Soris arCevans, definicias arsebuli interpretaciis CarCoebSi. Aaq mTargmenli ukve ejaxeba struqturul gansxvavebebs enebs Soris, amisaTvis man iseTi Sesabamisobebi unda moiZios, romlebic rogorc interferenciebi gaZlierebaSi an SesustebaSi gamoixateba. Aam fazis bolos mzad unda iyos gegma, eskizi, romelic ar ,,Zaladobs” mizan-enaze. meoTxe fazaa mizan-teqstSi xarisxis gamosworeba, gaumjobeseba. Aam fazaSi xdeba ukve mkiTxvelis, adresatis gaTvaliswineba da Cneeba kiTxvebi: romeli varianti ufro kargad JRers? Aaqve gasaTvaliswinebelia stilis doneebi: ra rogor JRers; Sesabamisad metad Tu naklebad paTetikuria, sadaa da a.S. mexuTe faza exeba JReradobasa da ganwyobis gadmocemas. Aaq sasurel Sedegs iZleva originalis ganwyobis dadgena, aris Tu ara balansi naTelsa da bnels, zeda da qvedas (nagulixmevs) Soris miRweuli.

46

Page 47: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Mmeeqvse fazaa ritmi. JReradobaze da ganwyobaze fiqrs mivyavarT ritmamde. Aaq kargia adekvaturi recefciis ganaxleba. Bblai gvirCevs leqsi wyaro-enaze zepirad viswavloT da xSirad vimeoroT. Targmani arasrulyofili gamova, Tu zepirad ar icis igi mTargmnelma, radgan mxolod warmoTqmis dros SeigrZnoba ritmi. meSvide fazaa Secdomebis Zieba. Aaqac isev wyaro-teqstis matarebels unda mivmarToT, aris Tu ara Secdoma JReradobaSi, xatebsa da ritmSi. Mmerve faza damasrulebeli fazaa. Nnayofis momcemia wina eskizebis kidev gadaxedva, Sejameba, aq xdeba JReradobis, ritmis Sedareba da bolo saxis micema. zemoT ganxilul Teoriebze dayrdnobiT, leqsis Targmnis dros gaTvaliswinebul unda iqnas: metri, riTma, ganwyoba, pauza, mxatvruli saxeebi, azrobrivi saxeebis specifika da kiTxvebi, romlebic dagvexmareba Targmanis Rirsebis dadgenaSi. ra tipis interpretacia airCia mTargmnelma, riTma SeinarCuna Tu ara, gadmoitana Tu ara, vTqvaT, sonetis, elegiis forma, poeturi saxeebi, stilisturi normebi. aseve mniSvnelovani arqaizmebis minimaluri gamouyeneba, Tu droiTi distancia dednisa da TArgmans Soris didia. Ppoeziis TargmnaSi ufro didi asparezi eZleva mTargmnelis indiviualuri stilis warmoCenas, rac lirikis Targmnis Tavisuflebis ideidan modis, Tumca Tanamedrove epoqaSi am ideas bevri mowinaaRmdege hyavs.( ix. Dd. fanjikiZe ,,qarTuli Targmanis istoriis sakiTxebi”.) Aarqaizmebis gamoyenebis magaliTebi da tradicia mravladaa qarTul naTargmn lirikaSic da gajerebulia mzamzareuli xatebiTa, mxatvruli saxeebiTa da maTi xSiri gamoyenebis gamo arqaizmebi kargaven TaviaT stilistur mravalferovnebas da Zalas. Ppaul celanis ( 1920-1970)leqsebis daviT barbaqaZiseuli Targmani wignad gamovida 2001 wels. wignSi gverdigverdaa dabeWdili germanuli originalebic da maTi qarTuli

47

Page 48: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Targmanebic, rac aiolebs originalisa da Targmanis Sedarebas. Ppaul celanis Targmnas aiolebs uriTmo leqsebi, romlebic Teodor adernos A azriT daxurulia,DA Caketilia, magram enobrivad gasagebia da mxatvruli saxeebiT aris savse. Tu blais meTodikas mevyvebiT, pirvel rigSi Sinaarsobrivi mxaris sworad gadmocemas unda mivaqcioT yuradReba, sadac mTargmnels sakmao lafsusebi aqvs da romlis wyalobiT xSirad mxatvrul saxeebis originaluroba da ucxooba ikargeba. celanis winamdebare leqsebi elegiebia, elegiebisTvis ki damaxasiaTebelis minoruli, lirikuli ganwyoba, formis TvalsazrisiT ki ortaepiani strofebi. daviwyoT leqsiT, romlis saTauria ,, Marianne” da romelic mTargmnelma ,, marianad” Targmna. saTauri, miTumetes, roca igi sakuTari saxelia dedniseuli transliteraciiT unda gadmovides TargmanSi, Tan ,, mariana” ,, marianes” qarTul variants hgavs da leqsis ucxoobis elferic pirvelive sityvaSi ikargeba. amave leqsSi Sinaarsobrivi uzustobaa Semdeg taepSi : ,, Mit schneeigen Zaehnen fuehrt einer den Bogen: O, schoener toente das Schlif!” ,,TovliviT TeTri kbiliT upyria mavans xemi violinosi: o, mSveniero lerwmis Rerov, amoimRere!” pirvelive striqonSi mravlobiTi ricxvis ugulvelyofam anu formiseuli struqturis rRvevam gamoiwvia teqstualuri xasiaTis Secdoma kbiliT xemis daWera SeuZlebelia. aseve originalSi avtori ki ar mimarTavs lerwmis Reros, aramed aRfrTovanebas gamoTqvams lerwmis Reros mSvenier JReraze da amgvarad, aq originalis Sinaarsobrvi mxare Selaxulia. Aaseve Sinaarsobrivi Secdoma aqvs daSvebuli mTargmnels leqsSi ,,Talglicht” ( ,,qonis sanTeli”), am Targmanebidan gamomdenare iseTi STabeWdileba iqmneba, TiTqos mTargmnelma ar icis windebulebis zusti mniSvneloba. leqsis mesame taepSi gvaqvs: ,, Ein Halsband aus Haenden gab dir der Wald, so schreitest du tot uebers Seil”

48

Page 49: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

,, tyem yelsabami Tavis xeliT gamogiwoda_ miabijeb maryuJiviT mkvdari.” Uebers Seil schreiten Tokze gadabijebas niSnavs da cxadia, aseTi Secdomac enobrivi tipisaa. aseve windebulis problemaa: ,, So blieb uns zu spinnen die neue, die roetliche Wolle des Schafs an der sandigen Grabstatt des Traums” ,,ase gvrCeboda dasarTavad Zilis axali, mowiTalo matyli sizmris qviSiani sasaflaodan”. Aan der Grabstatt niSnavs ,,samares”, rac denotatiurad tvirTavs striqons: celaniseuli gaazrebiT esaa samyaros gorgalis, sicocxlis gorgalis samaresTan darTva. windebulis arasworad Targmnis magaliTia leqsSi ,,Sprich auch du” (,,Tqvi Senc”) ,, Sieh, wie,s lebendig wird rings Beim Tode! Lebendig!” ,,naxe,rarig uxvi xdeba sicocxle irgvliv- sikvdilisaTvis! sicocxle irgvliv!” beim Tode-sikvdilis win, sikvdilis moaxloebis dros, sikvdilisas da a.S. niSnavs. saerTod, celanis Tavisufali riTma da ritmi saSualebas gvaZlevs ar gadavtvirToT leqsi mTargmneliseuli CanarTebiT, romlebsac mTargmnelebi Cveulebriv, riTmisa da ritmis SenarCunebisaTvis iyeneben xolme. Mmomdevno leqsSi Sinaarsobrivi anu wminda enobrivi Seusabamobis gamo mxartvruli saxec ikargeba: ,,Dein Haar ist nicht braun. So hobst du es leicht auf die Waage des Leids Da war es schwer als ich” ,, ar gaqvs meTqi wablisferi Tma. Aase msubuqad maRldebodi dardis sasworze, rakiRa iyo is Cemze mZime”. Aam striqonis TargmanSi daSvebuli Secdoma struqturuli xasiaTisaa, nacvalsaxeli ,,es” ,, Tmas” cvlis da ara leqsis lirikul gmirs. martivi gavrcobili winadadebis

49

Page 50: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

konstruqciaa:,,du hobst es ( Haar) auf die Waage”, ,, ase msubuqad awyob Sens Tmas dardis sasworze”.aseve ar aris zusti amave leqsSi: ,,ich weine zu dir aus der Schale, die leicht bleibt:” frazis Targmani: ,, me pinidan Camogtireb, msubuqad rom atacebula” , msubuqad atacebuls ufro galaRebis mniSvneloba aqvs. leqsis ,,der Sand aus der Urnen” qarTuli TargmanSi ,, qviSa urnebidan”. SeiZleba iTqvas, rom aq enobriv interferenciasTan gvaqvs saqme. Aus windebulis nominaluri mniSvnelobis gadmotanam warmoSva qarTuli enisaTvis miuRebeli struqtura, aq ekvivalenturi iqneboda ,, urnebis qviSa”. aseve Cveni yuradReba miipyro striqonma: ,,verschlaeft er die Schlacht und den Sommer” ,,gamoiZinebs brZolas da zafxuls”; verschlafen obieqtis gareSe gamoZinebaa, magram obieqtTan erTad gamotovebas niSnavs da ufro logikuricaa ,, da gamotovebs brZolas da zafxuls”, ,, ZilSi gamoepareba brZola da zafxuli”. leqsSi ,, qva zRvidan” ,,Der Stein aus dem Meer” ,,aus” windebulis nominalurma ekvivalentobam daarRvia qarTuli Sesatyvisobebis struqtura, ufro sworad, daaklo mas Semavsebeli elementi ,,amoRebuli”, romelic enobrivi TvalsazrisiT gamarTuli iqneboda. A arasworadaa naTargmni Semdegi taepi leqsSi ,,Chanson einer Dame in Schatten”: ,,Es ist einer , der traegt mein Haar Er traegts wie man Tote traegt auf den Haenden” ,,aris erTi, es Cemi Tma xelT upyria. Mes Cemi Tma, rogorc mkvdari, xelT upyria” arada aq sul sxva xatia ,,mas Cemi Tma mkvdariviT usvenia xelebze” igive problemaa leqsSi ,,Lob der Ferne” ,, siSoris qeba”, jobda ,, siSoris qebaTa qeba” (m.g,) ,, schwaerzer im Schwarz, bin ich nackter Abtruennig erst bin ich treu Ich bin du wenn ich ich bin” ,,ukunTa Soris ukuneTSi, var uSiSvlesi me erTguli var mxolod maSin, roca vRalatob

50

Page 51: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

me Sen maSin var, roca me me var”, Cemi azriT, aq azri gavrcobilia da Tanac arazusti. Mmwerali sapirispiros ambobs : ,, me moRalate, ai, mxolod axla var erTguli” dedanTan aseve daSorebuli Semdegi taepi: ,, Auch sie lockt das Spiel, das wie spielten als Traum auf den Schiffen der Lust” ,,maTac iseve izidavda TamaSi, Cvengan naTamaSebi, rogorc ocneba xomaldebze galaRebisa” . aq Cemi azriT, dednis erTgulebas SeiZleba danakargebis gareSe da ocnebis obieqtic ufro konkretdeba ,, rogorc ocneba sixarulis xomaldebze” Cemi azriT, Secdomaa daSvebuli leqsis saTauris TargmanSi: ,,sanisle hornSi”, ufro metic ,,sanisle horni” sruli gaugebrobaa. Ggermanuli sityvis ,,HHorn” mniSvnelobebia: 1, rqa, 2.yanwi, 3.buki, 4.rupori; 5.koncxi, misgan nawarmoebi kompoziti ki das Nebelhorn niSnavs 1. sirenas, bukis sagangaSo xmas; 2.mTis sakuTari saxelia da ikiTxeba nebelhorni. Aam leqsSi saTauri implicituradaa teqstSi Cadebuli, romlis gasaSifrad wminda lingvistikuri analizia aucilebeli, ramac unda gvikarnaxos saTauris varianti. artiklTanA Serwymuli windebuli ,,ins”gvafiqrebinebs, rom poeti romeliRac adgilisken mouwodebs navaraudev partniors. Aaqedan gamomdinare, arCevani sakuTari saxelisaken, kerZod, mTis saxelisaken ixreba da saTauric unda gaformdes ase: nebelhornisken. TviT teqsts rac Seexeba, erTi mxriv, teqstis mcdari gaazreba saTauris mcdar gagebas ukavSirdeba, meore mxriv, Secdomebis wyeba kvlav gramatikul struqturaSia saZiebeli. kerZod: 1.ugulvelyofilia brZanebiTi kilos formebi : knie (daiCoqe!), nennt meinen Namen-,,axseneT Cemi saxeli!” fuehrt mich vor ihn-mimaaxleT masTan!” reicht euch das Dunkel –miwvdiT sibneles!” amgvarad , gramatikuli struqturis ugulvelyofam iseTi cvlilebebi gamoiwvia teqstSi, rom mizan-enaze gadmoRebuli teqsti araidenturi aRmoCnda wyaro-enaze Seqmnil teqstTan mimarTebaSi.

51

Page 52: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

sailustraciod mogvyavs dednisa da Targmanis sruli teqsti: ,, Ins Nebelhorn Mund im verborgenen Spiegel, Knie vor der Saeule des Hochmuts, Hand mit dem Gitterstab: Reicht euch das Dunkel, Nennt meinen Namen, Fuehrt mich vor ihn” sanisle hornSi bage sarkeSi, dafarulSi qedmaRlobis svetidan dreka, gisosisa TanaerT xeli: gwvdebaT sibnele, ambobs Cems saxels, mas mimaaxlebs.” erT-erT usaTauro leqsSi rollen – rogorc mzera, xedvaa gagebuli, arada am sityvas mxolod erTi mniSvneloba aqvs da Tavisi mniSvnelobiTac kargad jdeba Sinaarsobriv konteqstSi: ,, du rollst mir durch die Finger, Perle, und du waechst” ,,Sen margalitismiRmeTidan TiTebSoris gamoimzer, da Sen izrdebi!” Aaq ,,TiTebs Soris margalitebis gamogorebaa” nagulisxmevi da ara is azri rac TargmanSia. leqsebSi xSirad gvxvdeba sityva ,,Halm”, romelic ,,balaxis Reros” niSnavs da sruliad neitraluri sityvaa, mTargmneli ki iyenebs moZvelebul sityvas ,,wvels”, romelic mkiTxvelTa farTo wrisTvis gaugebaria. leqsSi ,,Die feste Burg” ,,saimedo TavSesafari” isev mTargmnelisTvis damaxasiaTebeli Secdomebia ,,Burg” aris cixe-simagre, darbazi. ratom Secvala es ufro ,,Zlieri” da zusti sityva ,,TavSesafriT” gaurkvevelia. am leqsSi isev mTargmnelisaTvis damaxasiaTebeli Secdomebia: ,, Doch trittst in jenem Haus du vor den Spiegel”

52

Page 53: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

,, Tumca im saxlSi Sen sarkidan gamoCindebi”, magram aq ari ara ,,sarkidan” , aramed vor den Spiegel-sarkesTan misvlaze. mravlobiTi da mxolobiTi ricxvis gaurkvevlobaa aseve: ,, Der Tauben weisseste flog auf : ich darf dich lieben!” ,, SeifrTxiala uTeTresad mtredebis gundma: myvarebodi mqonda ufleba!” ,,Der Tauben weisseste” – niSnavs mtredebTagan ,,uTeTres mtreds”. aq gvaqvs gramatikuli konstruqcia ,,genetivus partitivus”, sadac erTi mtredTagani igulisxmeba, rasac zmnis formac mowmobs. aseve ,,myvarebodi mqonda ufleba!” warsulia ukeTesi iqneboda albaT dednis erTguleba ,,me Seni siyvarulis ufleba maqvs!” saerTod, barbaqaZiseul TargmanebSi xSiria msgavsi Secdomebi da gadaxvevebi. TiTqos Targmani cudad ar gvxvdeba yurSi, magram roca originals adareb, aSkaraa Secdomebi, romlebic formiseuli mizezebiT ara gamowveuli. vgulisxmobT imas, rom mTargmnels araferi aqvs dasaTmobi riTmis gamo da albaT ufro metad unda icavdes dednis erTgulebis princips. erTi SexedviT uwyinari Secdomaa Semdeg striqonSi ,,Der Hauch der Nacht ist dein Laken, die Finsternis legt sich zu dir”. ,, Ramis sunTqvaa Seni zewari wyvdiadi SenTvis CamomZimdeba”, magram sich zu dir legen- SenTan dawolas niSnavs da roca leqsSi Rameze, wyvdiadzea laparaki, miT ufro gasagebi xdeba mxatvruli saxe, romelic mTargmnelis daudevrobis mizeziT daikarga. Mmxatvruli saxes kargavs aseve Semdegi: ,,Und ein Wort , von Sensen gesprochen neigt sie isn Leben” ,, da Nnawnavebze moubar sityvas sicocxleSi CauSvebs Rame” etw.ins Leben neigen-gaacocxlebs , sicocxles STaberavs da ara ,, CauSvebs”. aseTive leqsikuri Secdomaa leqsSi ,,Wasser und Feuer”, ,, Totes Silber, leg auf, sei Schuessel und Napf wie die Muschel!” ,,mkvdaro vercxlo, gacocxldi isev, gasaRebad da

53

Page 54: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Tasad iqec, rogorc niJara!” die Schuessel – Tass, gobs niSnavs da fonetikurad da grafikulad axlosaa sityvasTan der Schluessel, MmTargmnels zustad es aeria erTmaneTSi albaT, magram Tu logikurad mivyvebiT taeps ,,gasaRebi rogorc niJara” Seusabamoba mTargmnels TvalSi unda moxvedroda. Lleqsis Sinaarsidan da originalis erTgulebidan gamomdinare, leqsSi: ,,Zaehle die Mandeln!”, Cemi azriT, arasworadaa gagebuli: ,, Zaehle , was bitter war und dich wachhielt Zaehl mich dazu” ,, daTvale,mware rac iyo da Seinaxa Mmexsierebam, da momiTvale”. Aaq aris ,, mimaTvale” rac ufro jdeba konteqstSi da Tanac ,,Zaehle mich zu den Mandeln” naTargmnia ,,momiTvale nuSi”, arada originalSi sxva azria Cadebuli: mimaTvale nuSebs, anu imas, rac mware iyo da gvafxizlebda”( da ara rac: Seinaxa mexsierebam. Mm.g.) rogorc zemoT aRvniSneT, qarTveli mTargmnelebis umravlesobisaTvis damaxasiaTebelia arqaizmebis uxvad gamoyeneba. Mme blaiseul meTods mivmarTe da germanulenovan, anu wyaro-enis matarebel pirovnebas mivmarTe, literators, romelsac celanis enis daxasiaTebis dros misi arqaizmebiT gataceba ar uxsenebia. iseTi STabeWdileba iqmneba TiTqos Targmanis ena winaswar aris damuSavebuli, romelic savaraudoa, rom Tanabrad gadanawildeba yvela poetze, romelsac Targmnis Dd.barbaqaZe. igi xSirad iyenebs stilistur xerxs_ verbalizacias, ras gamomdinareobs qarTuli enis moqnilobidan. Mmagram am poeturi xerxis dominanti yvela leqsSi qmnis erTgvarovnebis SegrZnebas. raA Tqma unda, TargmanSi aris kargi mignebebic, romlebic albaT ufro ,, xelis gawafvis”, gamocdilebis Sedegia. aseve gadmocemulia elegiisaTvis damaxasiaTebeli minoruli ganwyoba. vaRiarebT, rom Targmanis Sefasebis dros mxolod enobriv lafsusebs ar unda mieqces yuradReba, magram

54

Page 55: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

leqsikuri cdomilebebis siuxve, anu maTi maRali sixSiris maCvenebeli, teqstebSi xarisxobriv cvlilebebs iwvevs, sxvagvarad rom vTqvaT, arRvevs im balanss, ris safuZvelzec SeiZleba Targmani dednis adekvatad ( ekvivalentad) SeiZleba miviCnioT.

55

Page 56: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

daskvnebi naSromSi ganxiluli Teoriebis safuZvelze naTeli xdeba, rom translatika ibrZvis sakuTari ,,metaenis” Sesaqmnelad. misi kvlevis sferos warmoadgens erTi enis ,, samyaroseuli suraTis “ meore enaze gadatanis rTuli procesi, ris Sedegadac Targmanis teqstis saxiT xarisxobrivad da faqtobrivad sruliad sxva fenomenTan gvaqvs saqme. ori teqstis, anu ori ,,samyaroseuli suraTis “ taransformaciis procesi aRqmis, azrovnebisa da metyvelebis sublimacias warmoadgens, risi gaTvaliswinebac gvexmareba Targmanis Teoriebis SeqmnaSi. taranslatikis mimarTeba lingvistikasTan imiT ganisazRvreba, rom sakuTari Teoriuli sawyisebis Sesaqmnelad igi Seecada gamosuliyo enis tradiciuli kvlevis CarCoebidan, rac Tavad lingvistikaSi momxdari Zvrebis Sedegi unda yofiliyo, magram wminda lingvisturi midgoma, romelic Targmanis Teoriis Seqmnas mxolod enis fenomeniT cdilobs, ver daayenebs translatikas mecnierul doneze, radgan enis fenomenis miRma dgas semiotikurad da ontologiurad aRbeWdili ,, samyaroseuli suraTi”, romlis gamovlinebac orenovani komunikaciis funqcias Seadgens. unda aRiniSnos is faqtic, rom lingvistikaSi TiTqmis ar arsebobs mimarTuleba Tu meTodi , romelic met-naklebi intensiobiT ar iyenebdes Targmanis proceduras, aramarto translatika sazrdoobs lingvisturi disciplinebiT. translatika ver Tavsdeba literaturaTmcodneobiTi kvlebis an kritikis CarCoebSi, radgan am dargebs ar gaaCniaT Targmanis procesis aRweris Sesaferisi Teoriuli aparati da kategoriuli sistema. aqedan gamomdinare translatikis zogad

56

Page 57: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

Teorias sakuTari ,,metaenis Sesaqmnelad farTo Teoriuli ariali sWirdeba, mTargmnelobiTi saqmianoba scildeba wminda lingvistur da literaturaTmcodneobiT amocanebs da mecnieruli disciplinebSi CarTvas moiTxovs. naSromSi ganxiluli Teoriebi safuZvels qmnian translatikis mecnierul asparazze gamosayvanad. isini erTmaneTs avseben da cdiloben sakuTari terminologiis damkvidrebas da Seqmnas. amasTan nebismier lingvistikur problemas translatika Taviseburad udgeba, radgan igi lingvistikasTan erTad literaturaTmcod-neobis,Hhermenevtikis, fsiqolingvistikis, teqstis lingvis-tikis, semiotikis monapovariTac sazrdoobs. Cems naSromSi ganxiluli konkretuli sakiTxia wyaro-enaze Seqmnili poeziis mizan-enaze gadatanis strategiis kvleva, Targmanis procesisa da Sedegis Sepirispireba, rac poetuli teqstis lingvistikuri analizis mkafiod Camoyalibebul kriteriumebsa da meTodologias unda emyarebodes,romlebsac translatikis sferoSi arsebuli xarvezebi ar iZleva.

Targmanis Tanamedrove Teoria, romelic Tavsdeba lingvistikis sferoSi, dednisa da Targmanis interpretacias gramatikis, leqsikologiisa da stilistikis doneze axdens kvlevis obieqtis specifiurobidan gamomdinare, lingvisturi cnebebi da kategoriebi exmareba translatikas, meTodologiuri TvalsazrisiT gamoitanos daskvna, rom teqsti warmoadgens sistemas, struqturas da yovel mis elements SeuZlia mniSvneloba SeiZinos mxolod mTelTan mimarTebaSi. translatikuri instalaciebi ar SeiZleba aigos marto wminda lingvistur Teoriaze, radgan teqsti, rogorc struqturuli warmonaqmni, mxolod maSin iwyebs funqcionirebas, rodesac gamodis enis sistemidan da rogorc “mTeli” iZens “zeaRmatebulobis” funqcias misi Semadgeneli erTeulebis sapirispirod, Targmanis teqsti mxolod axali Tvisobriobis mqone struqtura ki ar aris, aramed kogniciisa

57

Page 58: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

da hermenevtikuri cnobierebis mqone axali fenomenis saxiT warmogvidgeba. TeoriaSi aucileblad Cndeba elementebi romelTa analogi empiriul masalaSi TvalsaCinoebis meTodiT ar moiZebneba.

translatikis Teoria SeiZleba aigos mxolod

“mravalsafexuriani” konstruqciis saxiT. translatikis Teoriis idealizebuli konstruqciis agebis siZnele kidev ufro TvalsaCino xdeba, roca saqme gvaqvs ara empiriul masalasTan aramed iseT fenomenTan, romlebic “teqstis miRma” rCebian da mxolod kategorialuri azrovnebis doneze sacnaurdebian. aqedan gamomdinare, translatikis Teoriis safuZveli unda iyos kognituri lingvistika, radgan kognicia, anu adamianuri goni moicavs iseT procesebs, rogoricaa: aRqma, azrovneba, metyveleba.

mecnieruli kvlevis arc erTi obieqti ar warmoadgens erTxel da samudamod dadgenil cnebas, romelic mudmivad iqneboda moqceuli ucvlel CarCoebSi misi Secvlis da axleburad gagebis aucilebloba dakavSirebulia saerTod mecnierebis ganviTarebasTan da im progresTan, romelic fardobiTi Tu abstraqtuli WeSmaritebis dadgenis Sedegs warmoadgens. translatikis ganviTareba Seuwyveteli procesia, romelic ivseba empiriuli dagrovebuli masaliT, romelic misi rogor damoukidebeli disciplinis Camoyalibebis winapirobaa.

58

Page 59: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

damowmebuli literatura 1.FF.Schleiermacher. ,,Ueber die verschiedenen Methoden des Uebersetzens” 1813 nanax. W. Koller. ,,Einfuehrung in die Uebersetzungswissenschaft” .Heidelberg.1992 . Tavi 2.1.1. 2.W. Koller. ,, Einfuehrung in die Uebersetzungswissenschaft” .Heidelberg.1992 . Tavi 2.1.5.

3.H. Vernay. ,,Moeglichkeiten und Grenzen der Uebersetzungswissenschaft”.1974.

4.5.W.Wilss. ,, Uebersetzungswissenschaft,Probleme und Meth- oden”.Stuttgart.1977.Tavi IV.

6.d.fanjikiZe. ,,qarTuli Targmanis istoriis sakiTxebi”

.Tb.1999. gv.81 7. d.fanjikiZe. ,,qarTuli Targmanis istoriis sakiTxebi”

.Tb.1999. gv.83

59

Page 60: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gamoyenebuli literatura

1. d. fanjikiZe. ,,qarTuli Targmanis istoriis sakiTxebi”.

Tb,1999 2. d.fanjikiZe. ,,Targmanis axali Teoriebi da stilis

ekvivalentobis problema”. Tb,1995 3. p.celani. ,,leqsebi”.mTargm. d. barbaqaZe. Tb, 2001 4. n.gogolaSvili. ,,samyaros modelirebis problema

mxatvrul teqstebis Targmnis procesSi”.samecniero Ziebani.iv. javaxiSvili,2000

5. Duden. ,,Deutsches Universalwoerterbuch”. Mannheim,2003 6. R.Stolze. ,, Uebersetzungsteorien” . Tuebingen, 1997 7. W. Koller. ,, Einfuehrung in die

Uebersetzungswissenschaft”.Heidelberg,1992 8. W. Wilss. ,,Uebersetzungswissenschaft, Probleme und Meth-

oden”.Stuttgart,1977 9. H. Kittel. ,, Die literarische Uebersetzung”. Berlin, 1988 10. W. Wilss. ,, Uebersetzungswissenschaft”. Darmstadt,1981 11. F.Apel. ,, Literarische Uebersetzung”.Stuttgart, 1983 12. J.Albrecht. ,,Literarische Uebersetzung”. Darmstadt,1998 13. B.Kovtyk.,, Geschichte der Uebersetzung”.Berlin, 2002 14. K.Dedecius. ,, Vom Uebersetzen” Frankfurt am Main, 1986 15. H.Salevsky. ,, Translationswissenschaft”Frankfurt am Main, 2002 16. H. Hoenig. ,,Strategie der Uebersetzung”.Tuebingen,1999 17. K.Weissengerber. ,,Die Elegie bei Paul Celan”. Bern,1969 18. T.Tunkel. ,,Das verlorene Selbe”. Rombach,2001 19. Uebersetzen, Verstehen,Bruecken bauen”.Berlin,1993 20. A.Frank. ,, Rueckblick und Ausblick”. Berlin.1997 21. E.Nida/ A.Taber. ,,Theorie und Praxsis des Uebersetzens”.1969

60

Page 61: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

danarTi

germanulenovani literaturis qarTuli Targmanis bibliografia(1990_2004) proza hartman fon aue “sabralo hainrixi” mTargmn. Tamar ebraliZe. 2002w. rihard vagneri “momlocveloba beThovenTan” mTargmn. rusudan RvinefaZe da giorgi baWutaZe. 1996w. herman hese “fiqri da gansja” mTargmn. dali fanjikiZe. 1996w. maqs fon der griuni “ali da cicinaTelebi” mTargmn. izolda leJava. 1991w. volf vaitbrexti “umamo sasufeveli” mTargmn. laSa-giorgi kutalia. 1992w. zigfrid lenci “puri da sanaxaoba” mTargmn. lamara ZinZibaZe 1997w. Tomas mani “doqtori fausti” mTargmn. karlo jorjaneli. 2002w. Tomas mani “yalTaband feliqs krulis aRsareba” mTargmn. dali fanjikiZe. 1995w. yurban saidi “ali da nino” mTargmn. maia mirianaSvili. 2002w. valdtraut levini “Cemi romaelebi” mTargmn. badri mxeiZe. 1992w. haso plotce “lupara” mTargmn. g. TaraSvili. 1992w. klaus polkeni “vinc ar sdums unda mokvdes” mTargmn. grigol TaraSvili. 1991w. uve diki “zRaprebi” mTargmn. manana sanadiraZe. 1994w. “til oilenSpigelis Tavgadasavali” mTargmn. vaxtang paikiZe. 1996w. franc kafka “procesi” mTargmn. neli amaSukeli 1992w.

61

Page 62: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

herman hese “narcisi da goldmundi” mTargmn. mariam qsovreli. 2001w. robert muzili “SaSvi” mTargmn. kote pataraia. 1998w. rainer maria rilke “malte laurid briges Canawerebi” mTargmn. naira gelaSvilis. 1992w. Stefan cvaigi “kazanova” mTargmn. karlo jorjaneli. 1995w. Ggivi margvelaSvili “mucali” mTargmn. maia badriZe 2001w. Ppatrik zuskindi ,kontrabasi” mTargmn. biZina rami-Svili 2002w. Tomas Bbernhardi ,,sardafi” mTargmn. Mmaia mirianaSvili 2000w. Aavstriuli literatura ,, mesame Taoba” 2002-03w. I-II tomi iozeb roTi ,,sadguris ufrosi falmerausi” mTargmn.zura abaSiZe; ,,saunje” 1990 N:3-4 Tomas mani ,, ria-ria da naadrevi wuxili” mTargmn.daTo werediani 1991 ,,saunje” N 1-2 Ioana Spiri ,,haidi” mTargmn. xaTuna fxoveliSvili 1992w. ,,saunje” 1-2 Hhofmani ,,kompozitori gluki” mTargmn. Llia Talakvelia 1992w. ,,saunje” 5-6 goeTe ,,mwvane gvelisa da mSvenieri SroSanis zRapari” mTargmn. irina meliqiSvili 1992w. ,,saunje” 5-6 Eangelus silezieli ,, qeribimuli mogzauri” mTargmn.maia qsovreli 1993w. ,,saunje” 5-6 herman hese ,, demiani” mTargmn.maia mirianaSvili 1993w,,saunje” 5-6 goeTe ,, sulTa naTesaoba” mTargmn. Lia Talakvelia 1994 1,,saunje” -2 gunTer grasi ,,dedali virTagva” mTargmn. Nan gogolaSvili, Tengiz pataraia 1997w. ,,saunje” 3-4 herman hese ,,avgustusi” mTargmn. konstantine z. gamsaxurdia 1999w. ,,saunje” 5-6 alfred doblini “babuawveras sikvdili” mTargmn. dali fanjikiZe 2000w. ,,saunje” 1 franc kafka “soflis eqimi” mTargmn. maia mirianaSvili 2000w. ,,saunje” 1 hofmani “eSmakis eleqsiri” mTargmn. lia Takvarelia 2001w. ,,saunje” 1-2 gagrZeleba nomerSi 3,4,5,6.

62

Page 63: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

ingeborg baxmani “sizmrebis maRazia” mTargmn. dali fanjikiZe 2000w. ,,saunje” goeTe “poezia da sinamdvile” mTargmn. dali fanjikiZe 2000w. ,,saunje” poezia felicitas friSmuTi, leqsebi, saunje 1992w. mTargmn. medea kaxiZe. hans arbi, leqsebi, 1993w. mTargmn. daTo barbaqaZe. “bolo lirika, Targmnilisa da dawerilis amonaridi” (1948-2000 wlebi) mTargmn. besik adeiSvili 2000w. “germanuli romantikuli poeziis anTologia” mTargmn. giorgi gogoWuri 1999w. “germanulenovani poeziis nimuSebi qarTuli TargmaniTurT” mTargmn. naTela xuciSvili, neli amaSukeli 2000w. uve diki “leqsebi” mTargmn. zura abaSiZe 1994w. hans magnus encensbergeri “leqsebi” mTargmn. daTo barbaqaZe 2002w. “XX saukunis germanulenovani poeziidan” mTargmn. daTo barbaqaZe 1992w. paul celani “leqsebi” mTargmn. daTo barbaqaZe 2001w. qristine lavanti “leqsebi da motxrobebi” mTargmn. naTela xuciSvili 2001w. “germanuli xalxuri simRerebi” mTargmn. kote yubaneiSvili 1997w. “dasavlur _ aRmosavluri divani” mTargmn. v. kotetiSvili 2003w. werilebi rilke, werilebi. mTargmn. nana gogolaSvili, dali fanjikiZe 2003w. maqs brodi “franc kafkas cxovrebis ukanaskneli wlebi” mTargmn. maia mirianaSvili 2000w. ,,saunje” 1

63

Page 64: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

gunTer grasi “gagrZeleba iqneba” mTargmn. nana gogolaSvili 1999w. “literatura da xelovneba” ian parandovski “sityvis alqimia” mTargmn. anduyafar WeiSvili 1991w. ,,saunje” 1-2 k. ouensi “Zen-budizmi” mTargmn. laSa dadiani 1991w,,saunje” 3-4. robert muzili “literatori da literatura da amasTan dakavSirebuli ganazrebani” mTargmn. daTo barbaqaZe 1992w. ,,saunje” 5-6 rainer maria rilke “werilebi sezanze” mTargmn. lamara narouSvili 1992w. ,,saunje” rudolf Staineri “goeTes sulieri wyoba mwvane gvelisa da SroSanis zRapris mixedviT” mTargmn. irine meliqiSvili 1992w. ,,saunje” Tomas mani “iosebi da Zmani misni” mTargmn. nana gogolaSvili 1992w. ,,saunje” uiliam maknamara “qristianobis mistiuri tradiciebi” mTargmn. laSa dadiani 1992w. ,,saunje” 5-6 rudolf Staineri “praqtikuli azrovnebis gamomuSaveba” mTargmn. rusudan beJaSvili 1993w. ,,saunje” bxagvan sri rajneSi “arce es, arc is” mTargmn. laSa dadiani 1996w. ,,saunje” kete hamburgeri “mxarvruli sityvis logika” mTargmn. rusudan RvinefaZe 2000w. ,,saunje” iohan volfgan goeTe “Cemi cxovreba poezia da sinamdvile” mTargmn. dali fanjikiZe 2000w. ,,saunje” rihard vagnerisa da matilde vizendonkis mimoweridan” mTargmn. rusudan RvinefaZe 1998w. ,,saunje” katlin riondani “gurjievi” mTargmn. laSa dadiani 1998w,,saunje” giorgi gurjievi “adamianis cxovrebis obieqturi, miukerZoebeli kritika” mTargmn. laSa dadiani 1998w. ,,saunje” piesebi georg biuxneri “leonsi da lena”, “voiceki”, “lenci” mTargmn. mariam baramiZe 1996w. georg biuxneri “lena da leonsi” mTargmn. zura abaSiZe 1993w.

64

Page 65: ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwi- · ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis, dasavleT evropis enebisa da literaturis fakultetis, germanuli enisa

georg kaizeri “bulvaruli ambavi” mTargmn. zura abaSiZe 1993w.

65