keskaja kunst
TRANSCRIPT
![Page 1: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/1.jpg)
Keskaja kunstKeskaja kunst
Romaani ja gooti stiil
![Page 2: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/2.jpg)
Romaani stiil
Esimene keskaegse Lääne –Euroopa kunstistiil Nimetus tuli kasutusele alles 1820. aastatel
Prantsusmaal Tekkis pärast Karolingide kunsti u. 10. sajandi
lõpus ja püsis 12. sajandini Tugines karolingide, bütsantsi, varakristlikule,
rooma ja islami kunstile Määrav tähtsus kloostrikultuuril Kunsti ülesanne oli teenida jumalat
![Page 3: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/3.jpg)
Arhitektuur
Kiriku planeering lähtus Vana – Rooma kohtu – ja kaubakojast – BASIILIKAST
BASIILIKA – sammastega kolmeks osaks jagatud ruum: keskmine osa kõrgem ja ülal aknad
Kirik ehitati läänest itta Sissepääs asus läänes ja altar
idas Pikihoone jagunes löövideks Isloomulik joon oli
ÜMARKAAR
![Page 4: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/4.jpg)
Arhitektuur
Pikihoonesse lõikus risthoone – ladina ristikujuline põhiplaan
Kooriruum, mille lõpetas apsiid kus asus altar
Kabelipärg Kooriruumi all asus krüpt Jämedad piilarid
![Page 5: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/5.jpg)
Speyeri katedraal Saksamaal
Torne oli palju – kaks läänefassaadil
![Page 6: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/6.jpg)
Wormsi kiriku interjöör Saksamaal
Ehitati silinder- ja ristvõlv lagesid
Lisati vööndkaared – mis jagasid lae võlvikuteks
Kiriku seinad olid paksud
![Page 7: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/7.jpg)
Püha Jakobi kirik Regensburgis
Kiriku uksi nimetati portaalideks
Portaale tavaliselt kolm – keskmine kõige suurem
Kujundust peeti tähtsaks – kujutati Piibli stseene, küljed olid dekoreeritud
![Page 8: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/8.jpg)
Mainzi toomkirik
![Page 9: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/9.jpg)
Santiago de Compostela Hispaanias
![Page 10: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/10.jpg)
Skulptuur
Skulptuurid kohmakad
Ei olnud loomulikud Tundeelu suudeti
siiski edasi anda
![Page 11: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/11.jpg)
Gooti stiil
Valitses Euroopa kunstis 12. – 16. sajand Nimetus pärineb Itaaliast kus 16. sajandil
nimetati nii (tuli gootide hõimu nimest) pilkavalt renessansi eelset keskaegset kunsti
Kunstsiili nimetus tuli üldiselt kasutusele 19. sajandil
![Page 12: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/12.jpg)
Arhitektuur
Peamine tunnus TERAVKAAR
Roietele toetuvad ristvõlvid Seintel tugipiilarid ja
tugikaared, mis aitasid ehitada sõrestiku taolisi konstruktsioone ja õhemaid seinu
Risthoonet lühendati
![Page 13: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/13.jpg)
Notre-Dame´i tugipiilarid
![Page 14: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/14.jpg)
Notre – Dame´i kirik Pariisis
![Page 15: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/15.jpg)
Notre - Dame´i interjöör
![Page 16: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/16.jpg)
Notre- Dame öösel
![Page 17: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/17.jpg)
Chartres´i katedraal
![Page 18: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/18.jpg)
Chartres
![Page 19: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/19.jpg)
Amiens´i katedraal
![Page 20: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/20.jpg)
Amiens linnulennult
![Page 21: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/21.jpg)
Mont – Saint – Michel´i kloostrikirik
![Page 22: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/22.jpg)
Skulptuur
Skulpuurid kuulusid eelkõige ehitiste kujunduse juurde
Elulähedasem ja hingestatum kujutamisviis
![Page 23: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/23.jpg)
Strasbourg´i katedraali skulptuurid
Pehmed allalangevate voltidega rüüd, mis rõhutasid keha vorme
![Page 24: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/24.jpg)
Strasbourg
![Page 25: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/25.jpg)
Notre - Dame
Ka veesüliteid kujutati skulpturaalselt
![Page 26: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/26.jpg)
Maal
Tekkis uuesti tahvelmaal – maal, mida saab ümber paigutada
Maaliti kirikute tiibaltareid
Ruumilisus algeline
![Page 27: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/27.jpg)
Bernt Notke Surmatants
![Page 28: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/28.jpg)
Giotto di Bondone “ Kristuse leinamine”
![Page 29: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/29.jpg)
Bayeux´i vaip
11. sajandist pärinev vaip, millele on tikitud kogu William Vallutaja sõjaretk Inglismaale
![Page 30: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/30.jpg)
Detail Bayeux´i vaibast
![Page 31: Keskaja Kunst](https://reader035.vdocuments.net/reader035/viewer/2022081506/55a945771a28ab9b3e8b45ac/html5/thumbnails/31.jpg)
Lõpetuseks
Nii romaani kui gooti kunst andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu.
Ühelt poolt olid kirikud ülistus jumalale, teiselt poolt olid nad nende valitsejate kõrkuse sümbolid, kes neid ehitada lasid.