1

UMBROHTUMUS, SAAGIKUS, SAAGIKVALITEET JA KATTETULU

MAHEKÜLVIKORRAKATSETES

Karli Sepp, Jaan Kanger, Jelena Pevzner

Kultuuride järjestus väljadel külvikorra sisseviimisel ja rakendumisel

Välja nr. 2003 2004 2005 2006

1. suvioder 1. a. var. punane ristik

2. a. var. punane ristik

suvinisu

2. 1. a. var. punane ristik

2. a. var. punane ristik

suvinisu suvirüps

3. var. punane ristik

talinisu suvirüps suvioder allakülviga

4. varane oder talirüps suvioder allakülviga

1. a. ristikurohke põldhein

5. kaer suvioder 1. a. ristikurohke põldhein

2. a. ristikurohke põldhein

UURITAVAD KATSEFAKTORID

1. SÜGISENE MULLAHARIMINE: a) tüükoorimine b) kündmine c) tüükoorimine ja kündmine

2. KÜLVIAEG: a) külv esimesel võimalusel või opt. ajal b) hilisem külv (kaks nädalat hiljem)

3. VÄETAMINE: a) ei väetata b) väetatakse sõnnikuga

PÕLLUKULTUURIDE ÄESTAMINE UMBROHUTÕRJEKS

• Äestamisega saab hävitada üksnes idanemisfaasis või tärkavaid umbrohte

• Suviteraviljade esimene äestamise aeg on ajal, mil nad on just tärganud või just tärkamas

• Teine äestamise aeg on orase 3…4 lehe staadiumis• Tärganud kaunviljad ja õlikultuurid on tärkamisjärgselt

rabedad ja võivad vigastuda. Seetõttu äestada kas enne tärkamist ja/või kui kaunviljad on 8…10 cm kõrgused ja õlikultuurid 3…4 lehes.

• Taliteravilju ja talirapsi ja – rüpsi äestada kevadel koheselt kui muld äkkepulkadele enam ei kleepu.

PÕLDUDE KOORIMINE SÜGISEL

• Eesmärk – umbrohtude kasvama provotseerimine

• Vegetatiivselt levivate umbrohtude (orashein, ohakad, põldmünt, soo-nõianõges jt) väljakurnamine

• Kõige mõjusam vegetatiivselt levivate umbrohtude vastu

UMBROHUD TARVITAVAD ROHKESTI TOITAINEID

• Põldsinep võtab põllult rohke esinemise korral umbes 1/3... 1/4 teraviljade kasvuks vajalikest toitainetest

• Väidetakse, et massilisel esinemisel võtab põldohakas mullast 130 kg lämmastiku hektarilt

• Põld-piimohakas sisaldab rohkel esinemisel umbes 67 kg N, 13 kg P ja 133 kg K hektaril, orashein 48 kg N, 14 kg P ja 57 kg K hektaril

MILLEGA KOORIDA

• Kasutada võib raskeid ja keskmiseid randaale, tavalist atra, sügavkobestit, hanijalgkoorlit, hõlmkoorlit

• Mõjusamaks võib osutuda kompleksagregaat randaal-hanijalgkultivaator-äke vm. Head on tänapäevased minimeeritud mullaharimise põimagregaadid

MILLAL KOORIDA

• Kui põldohakaid on vähe, alustada kohe peale tera-, kaun-, või õlikultuuride koristamist

• Kui põldohakaid on arvukalt, oodata kuni paar nädalat, et ohaka kontsudele areneks uued lehed

KUIDAS JA KUI PALJU KOORIDA

• Orasheina, põldmündi ja põld-piimohaka valitsemisel koorida 10..12 cm sügavuselt

• Kõige mõjusam põld-piimohaka tõrjeks on hanijalgkultivaator 5…6 cm sügavuselt agregaadis äkkega – äke kisub ohaka välja

• Ülejäänud umbrohtude valitsemisel 8…10 cm, ühtlaselt tasastel põldudel 5…6 cm

• Kui umbrohte on palju, on mõjusam koorida kaks korda, lastes vahepeal (umbes 2 nädala jooksul) umbrohtudel uuesti arenema hakata

Vegetatiivselt levivad umbrohud sügisese mullaharimisviisi mõjul

mahekülvikorrakatses 2004-2006

Joonis 1. Suvioder `Baronesse´ vegetatiivselt hästi levivate

umbrohtude kuivmass g/m2

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Pindmine2* (2004)

Küntud(2004)

Kooritud2* ja

küntud(2004)

Pindmine2* (2005)

Küntud(2005)

Kooritud2* ja

küntud(2005)

Pindmine2* (2006)

Küntud(2006)

Kooritud2* ja

küntud(2006)

g/m

2

Joonis 2. Suvioder `Baronesse´ vegetatiivselt hästi levivate

umbrohtude arv m2

0

10

20

30

40

50

60

Pindmine2* (2004)

Küntud(2004)

Kooritud2* ja

küntud(2004)

Pindmine2* (2005)

Küntud(2005)

Kooritud2* ja

küntud(2005)

Pindmine2* (2006)

Küntud(2006)

Kooritud2* ja

küntud(2006)

tk/m

2

Lühiealised, seemnetega levivad umbrohud sügisese mullaharimisviisi mõjul katses

2004-2006

Joonis 3. Suvioder `Baronesse´ lühiealiste (peamiselt seemnetega)

levivate umbrohude kuivmass g/m2

0

5

10

15

20

25

Pindmine2* (2004)

Küntud(2004)

Kooritud2* ja

küntud(2004)

Pindmine2* (2005)

Küntud(2005)

Kooritud2* ja

küntud(2005)

Pindmine2* (2006)

Küntud(2006)

Kooritud2* ja

küntud(2006)

g/m2

Joonis 4. Suvioder `Baronesse´ lühiealiste (peamiselt seemnetega)

levivate umbrohude arv m2

0

50

100

150

200

250

300

350

Pindmine2* (2004)

Küntud(2004)

Kooritud2* ja

küntud(2004)

Pindmine2* (2005)

Küntud(2005)

Kooritud2* ja

küntud(2005)

Pindmine2* (2006)

Küntud(2006)

Kooritud2* ja

küntud(2006)

tk/m

2

Külviaja mõju suvinisu `Manu´ terasaagile ja -kvaliteedile 2005. ja 2006. aastal

Variant Terasaak (14%

niiskus)

kg/ha

Proteiin

%

Mahukaal

g/l

Lange-misarv

sek

Märg

kleepvalk

%

Gluteen-indeks

%

Esim. võim. külvat. (25.04.05.), väetamata

2971 11,7 765 134 24 80

Hilisem külv (9.05.05.),

väetamata

2542 12,0 779 228 28 34

PD95% 332 0,5 8 23 2 12

Esim. võim.

külvat. (26.04.06.), väetamata

2031 14,2 762 378 29,3 96

Hilisem külv (9.05.06.),

väetamata

1688 15,5 742 367 34,2 87

PD95% 268 0,6 6 10 0,9 3

Norm. toidunisu

kvaliteedi-

näitajad

alates 12 min 730,

soovitav 780

220…250 või rohkem

Min 23, opt 25…32

60…90

Külviaja mõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

Faktor Terasaak (14% niiskus)

kg/ha

Proteiin

%

Mahukaal

g/l

Külvatud esimesel mullaharimis-võimalusel 26.04.

2610 9,5 672

Hilisem külv 09.05.

1876 11,0 652

PD95% 143 0,2 5

Sügisese mullaharimisviisi mõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

Faktor Terasaak (14% niiskus)

kg/ha

Proteiin (k. a.)

%

Pindmine mullaharimine kaks korda

1907 9,7

Ainult küntud 2267 10,2

Kooritud kaks korda ja küntud

2555 10,8

PD95% 175 0,2

Sõnniku järelmõju mahesuvioder `Baronesse´ saaginäitajatele variantide keskmisena 2006. aastal

Faktor Terasaak (14% niiskus)

kg/ha

Proteiin (k. a.)

%

Ilma sõnnikuta 2043 9,8

Sõnniku järelmõju 2443 10,7

PD95% 143 0,2

Joonis 1. Külviaja mõju mahesuviodra terasaagile variantide vkeskmisena 2004-2006

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2004 2005 2006

kg/h

a Esim. võim külv

Hilisem külv

Joonis 2. Sügisese mullaharimisviisi mõju mahesuviodra terasaagile variantide keskmisena

2004-2005

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2004 2005 2006

kg/h

a

Pindmine 2*

Kündmine

Koorimine 2* ja künd

Joonis 3. Tahesõnniku järelmõju mahesuviodra terasaagile variantide keskmisena 2005 ja 2006

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

2005 2006

kg/h

a Ilma sõnnikuta

Sõnniku järelmõju

Joonis 4. Külviaja mõju mahesuviodra terade kuivaine proteiinisisaldusele 2004-2005

0

2

4

6

8

10

12

2004 2005 2006

%

Esim. võim külv

Hilisem külv

Joonis 5. Mahesuvioder `Baronesse´ terasaagid variantide lõikes (14% arvestusniiskus) 2006. aastal

P-pindmine harimine kaks korda, K-ainult kündmine, KK-koorimine kaks korda ja kündmine, V-külvatud esimesel mullaharimisvõimalusel (26.04.), H-külvatud kaks

nädalat hiljem (09.05.), S- ilma sõnnikuta, S+ sõnniku järelmõju

2027

24882282

2783 2763

3317

13751738 1875

21261936

2205

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

kg/h

a

TAVA- JA MAHEKATSE 2005-2006

Joonis 8. Tava- ja maheteraviljade umbrohtude kuimassi võrdlus

(tava ja mahe vahed pole PD95% juures usutavad)

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

5

Tava 2005 suvinisu Mahe 2005 suvinisu Tava 2006 kaer Mahe 2006 kaer

g/m

2

Joonis 9. Tava- ja maheteraviljade umbrohtude arvu võrdlus (tava ja

mahe vahed on PD95% juures usutavad)

0

50

100

150

200

250

300

Tava 2005 suvinisu Mahe 2005 suvinisu Tava 2006 kaer Mahe 2006 kaer

tk/m

2

Joonis 10. Tava- ja maheteraviljade terasaagid

3265

2387

2962

2324

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

Tava 2005 suvinisu Mahe 2005 suvinisu Tava 2006 kaer Mahe 2006 kaer

kg

/ha