Aasta sotsiaaltöötaja – Heli Harak«Kõrgessaare päevakeskuse huvijuhti Heli Harakut tunnustati märtsis aasta sotsiaaltöötaja 2016 tiitliga.»

Heli kohta on kolleegid öelnud, et ta on ühtaegu särav ja toimekas liider, nõudlik nii enda kui teiste suhtes, täpne ja korrektne asjaajamises ning usaldusväärne ja sõbralik kolleeg. Heli on hooliv ja toetav ning kõiki-des ettevõtmistes igati nõu ja jõuga abiks.

Tänu nendele omadustele, oskusele kaasata ja julgustada inimesi ko-dust välja tulema ja osalema päevakeskuse tegevustes, on ta osanud Lauka päevakeskuse alates selle loomisest 1999. aastal panna edukalt toimima. Juba 2006. aastal tunnistati Lauka päevakeskus aasta parimaks sotsiaala-sutuseks Hiiumaal.

Heli juhtimisel on päevakeskuse tegevustes osalejate arv kasvanud tänaseks pea poolesaja inimeseni ja oma populaarsete näitemängude ja tantsunumbritega on tehtud tiir peale Hiiumaale ning jõutud ka kauge-male.

Oma tegemistest tänases Kõrgessaare päevakeskuses tunnevad rõõmu ja rahuldust igas vanuses osalejad ja kolleegid. Heli rolli selles on võimatu alahinnata.

Pühalepa valla Hellamaa perekeskuses toimunud pidulikul koosvii-bimisel tunnustati tavapärase ühe sotsiaaltöötaja asemel kahte – tiitli Hiiumaa aasta sotsiaaltöötaja 2016 pälvis ka Hiiu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaaltöö alal Aasa Saarna, kes on sotsiaalvaldkonnas töötanud 16 aastat.

Jätkuvat sära silmadesse! Hiiu valla sotsiaalosakond

HIIU VALLA AMETLIK VÄLJAANNE. ILMUB ÜKS KORD KUUS TASUTA

Sündis uus vallakodanik

SAARA OSTRAT ALISA HÄRM

Hiiu vallavalitsus õnnitleb vanemaid!

APRILL 2016

NR 29

SÖNA

pump²  <pumbi  ~  pumba,  `pumpi  ~  `pumpa>,  pomp  <pom-bi ~ pomba ~ pombu, `pompi ~ `pompa ~ `pompu>kalamari  ah-venade ̀ pumpi ̀ sööda Rei; ahvenal on suured nurjatumad pombud Phl

SÖNA on rubriik, kus tutvustame hiiu keelt. Väljavõtted „Hiiu sõna-raamatust“

1. mai pakub tegevusi1. mail algusega kell 11 on kõigil Hiiumaa inimestel ja külalistel

asja Kärdlasse Vabrikuväljakule, kus toimuvad Kärdla linna 78. sün-nipäeva pidustused, Hiiumaa turismihooaja ja Eesti Toidutee avami-ne, „2016 – Hiiumaa maitsete aasta“ tiitli Hiiumaale üle andmine.

Hiiumaiseid maitseid esitlevad Hõbekala kalakohvik, Roograhu sadama res-toran, Ungru resto, Grill Lest & Lammas, Vetsi Tall, Hiiu Köök, Hiiu Pagar, Triinu õunamahl, Hiiu Gourmet, Hiiumaa Vorst ja Grill, Koit Kalmus, Hiiumaa Pärimu-sait.

Muusikalist külakosti pakub CHALICE.Kell 11–14 on avatud Vabrikuhoovi välikohvik.

XXVI Kärdla linna jooksule (pikkusega 4,5 km) antakse start kell 12. Jooksule registreerimine kl 11–11.50. Distantsi võib läbida rahulikult jalu-tades ning Kärdla linna vaateid nautides.

Kell 12.05 alustakse lastejooksudega (7–10 a lapsed). 1-7aastastele lastele korraldavad naiskodukaitsjad Vabrikuväljaku muruplatsil Sinilillekese-jooksu startidega kl 12:10, igale osalejale medal, lisaks lastele pallimängud.

Pärast jooksude lõppu autasustamine.

Kell 14 Kärdla kultuurikeskuse ees endiste Kärdla linna linnapea-de sünnipäevatervitused ning puhkpillimuusika Emmaste puhkpilliorkest-rilt. Üles astuvad Eha Karm, Jüri Ojasoo, Ivo Eesmaa, Rinno Lige, Ants Vahtras, Ene Kaups, Anton Kaljula, Georg Linkov.

Kell 14.45 vanas kohtumajas ehk Ave Vita! Aiakeses Tiigi tn 21 kir-janik Ave Alavainu raamatu „50:50“ eel-esitlus ning väike kontsert, kohvilaud ja tort. Vihma korral saalikeses.

Avatud uste päeva ning turismihooaja avamise puhul on Hiiu-maal avatud:

Soera talumuuseum, Kivimite maja, Pikk maja, Mihkli talumuuseum, Kas-sari ekspositsioonimaja, Rudolf Tobiase majamuuseum, Kõpu tuletorn, Tahkuna tuletorn, Ristna tuletorn, kirikud, Vetsi Tall, Hiiu Õlle Koda, Kassari Puhkekeskus, Dagen Haus, Hõbekala kalaköök Kõrgessaares, Moe Muusa, Hiiumaa Pruuliko-da, Orjaku külamaja, Suuremõisa  loss, Kristi keraamika, Käsitööseltsi meistrite maja, Baabad, RMK Orjaku õpperada.

HVT

Värvikampaania 2016 Koduvald kauniks

Traditsiooniline värvikampaania koduvalla hoonete välisilme kaunimaks muutmiseks toimub 15. maist 31. augustini.

Selleaastased soodustingimused Hiiu valla elanikele on 30 protsenti ehitu-materjalide kaupluse Faasion hinnakirja järgsest maksumusest. Soodustusest 15 protsenti katab Faasion OÜ koostöös värvitootjatega ning vald lisab omalt poolt samuti 15 protsenti.

Täpne viimistlustoodete nimekiri selgub mai alguses.Kampaanias võivad osaleda Hiiu valla elanikud, kes soovivad värvida Hiiu

vallas asuva hoone fassaadi, uksi, aknaid või piirdeaeda. Samuti on oodatud osa-lema korteriühistute või mitmepereelamute esindajad (akende, rõdude, fassaa-di värvimine) tingimusel, et värvitakse kogu hoone vastavad osad.

Värvikampaanias osalemiseks peab omanik võtma vallavalitsusest värvi-passi, mille alusel kehtib hinnasoodustus värvikampaania toodetele. Värvipassi märgitakse värvitava objekti asukoht ja orienteeruv värvitavate ruutmeetrite hulk.

HVT

Hajaasustuse programm 2016Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkonda-

des elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Programmist toetatakse järgmisi valdkondi:1. veesüsteemid2. kanalisatsioonisüsteemid3. juurdepääsuteed4. autonoomsed elektrisüsteemidKui suur on toetus?Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfi nantseering peab kokku moodustama

vähemalt 33,33 % projekti abikõlblikest kuludest.Kes saavad toetust taotleda?Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, kes vastavad

järgmistele nõuetele:taotleja alaline elukoht on hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidami-

ne, millele projektiga toetust taotletakse;taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult vähe-

malt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimise-ni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.

Hiiu maavanem kuulutas hajaasustuse programmi 2016. aasta taotlusvoo-ru avatuks alates 1. aprillist 2016. Taotlusi võetakse vastu Hiiu vallavalitsuses, kus jagatakse ka infot ja nõu taotlemise kohta. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni 2016. a. Konsultatsioonide ajad palume kokku leppida valla kontaktisiku Kadri Randmaaga (463 6075, 523 5887, kadri@hiiuvald.ee).

Täpsem informatsioon toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude kohta ning taotlusvormid on Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kodulehel, Hiiu maa-valitsuse kodulehel ja Hiiu vallavalitsustes.

HVT

Lii Romandi: kogemused on kõige tähtsamad

«Töökas, inimlik, sõbralik, hooliv, abivalmis ja kohusetundlik – nii kirjeldavad tuttavad Hiiu valla lasteaia Vigri maja vanem-õpetajat Lii Romandit.»

Lii on üks kaheksast Kõrgesaare lasteaiamaja töötajast, kes olnud seal ametis üle 35 aasta, tema teistest kõige kauem.

Lii mäletab täpselt, et esimest korda tuli ta Kõrgessaare las-teaeda tööle 1967. aasta 3. juulil 16aastase neiuna. Tol ajal asus lasteaed kõrvalmajas, kus praegu tegutsevad raamatukogu ja noortekeskus. Lii asus seal tööle koka abilisena.

Koka abist vanemõpetajaks

„Esimene tööpäev on mul küll selgelt mee-les: hommiku poole olin kokaga koos, aga õhtul oli mul vaja söök üksinda teha. Söögiks oli õunakook. Õnnetuseks ei olnud koogiplaat täpselt selle ahju suurusele. Mina lükkasin koogi ahju ja see läks pikali – tainas oli kõik ahju põrandal! Siis tuli kähku uus valmista-da,“ meenutab ta ja lisab, et söönuks said kõik lapsed.

Edasi tõusis ta rühmatädiks ja seejärel õpe-taja asendajaks, kuni tööle võeti keskhariduse-ga õpetaja. Liil oli tol hetkel vastu panna Lauka 8klassilise kooli põhiharidus.

1970. aastal läbitud pedagoogiline koolitus Tallinnas Õpetajate majas andis esmased tead-mised tööst lastega ja näpunäited pedagoogili-sele tööle. 1972. aastal sündis esimene tütar ja järgmise aasta detsembrist vormistati Lii ka kas-vatajana tööle.

Laste ja töö kõrvalt asus ta Kärdla keskkooli kaugõppesse ja omandas keskhariduse. 1983. aastal lõpetas juba Tallinna pedagoogilise koo-li. Järgmisel aastal kasutas ta võimalust ja asus õppima tänase Tallinna Ülikooli eelkäija Eduard Vilde nimelise Pedagoo-gilise instituudi koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialale. „Väga raske oli, palju kordi tahtsin pooleli jätta, aga mu grupikaaslased aitasid mind ja sisendasid usku, et ma lõpetan,“ meenutab Lii. 1988. aastal antigi talle koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õpetaja diplom, koolieelse kasvatuse metoodiku kvalifi katsiooniga. Alates 2007. aastast on Lii vane-mõpetaja.

Ta ütleb, et lasteaiaõpetaja töö nõuab pidevat enese täiendamist, sest „aeg muutub, lapsed muutuvad ja kogu elu muutub“. „Kirjandusest ei pii-sa, väga tähtis on kogemuste vahetamine,“ teab kogenud lasteaiaõpetaja. Ta lisab, et nõnda nagu perekonnad muutuvad, muutuvad ka lapsed. „Kõik meie ümber ju muutub – tahaks loota, et paremuse poole.“

Lapsed hoiavad rõõmsana

Viimasel ajal on Lii läbinud tugiisiku koolituse, kuna töötab liit-sobitusrühmas, kus on kaks erivajadustega last. See on ka valdkond, kus ta näeb, et võiks jätkata, kui leping lasteaiaga mais lõpeb: „Tugiisikuks ma võiksin olla, sest olen läbinud ka 120tunnise täiskasvanute tugiisiku koolituse,“ pakub ta. Lisaks on mais ootamas viimane moodul autismiteemalisel koolitusel.

Pika koolitusjutu kokkuvõtteks ütleb Lii aga, et tegelikult on kogemu-sed kõige tähtsamad. Teda võib uskuda, sest kogemusi lastega tal on ja tunnustatud-märgatud on teda mitmel puhul. 2012. aastal valiti Lii juhi-tud lugemispesa Eesti 15 parima lugemispesa hulka.

Lugemispesas istutakse maas vaipadel ja patjadel, mängitakse ja tut-vutakse raamatutega. Lii on lugemispesa vedanud juba 11 aastat ja teab

hästi, milliste raamatutega millises vanuses laste juurde minna. „Siin sõimerühmas on mul sellised pehmed häälega raamatud,“ toob ta näiteks.

Neli aastat tagasi saadud tunnustusega kaasnenud näituse jaoks viis Lii Tartusse oma materjalid ja koos lastega ning lapsevanemate-ga valmistatud raamatud. „Lõikasime ja kleepisime pilte ja köitsime kokku.“

Viimastel aastatel teataksegi Liid lapsevanemate seas padja-pesa järgi: kui kuskil pakutakse erilisi patju, siis soovitatakse

neid just Liile. Praeguseks on patju kogunenud 30 ligi. Lii ütleb, et padjapesa ongi väiksematele suupärasem ja arusaadavam kui lugemispesa nimi, sest lugemi-seni läheb sõimelastel veel aega. „Hommikul peale

sööki, kui meil tegevused algavad, ütlen väi-kestele, et nüüd lähme padjapessa. Neile kohe meeldib!“ kiidab Lii lapsi.

Lii ütleb, et lapsed hoiavadki teda rõõmsa ja noorena. Kuigi lapsepõlveunistus oli saada

arstiks, siis juba kooli ajal meeldis talle tegeli-kult lastega tegeleda. „Olin oktoobrilaste juht,

pioneerijuht: juba Paope algkoolist algas selline tegevus,“ meenutab Lii.

Ka tal endal on suur pere: abikaasa, kolm last, kuus lapselast ja suvel sündimas seitsmes, juba kaks lapselapselast ka. Kui tütred peredega elavad kaugemal, üks Tallinnas, teine Soomes, siis poeg oma tütrega on Hiiumaal.

Spordis on tähtis osavõtt

Vabal ajal on Liile väga hingelähedane spordi tegemine. Kaluri ajal käis ta Hiiumaad esindamas mandri võistlustel, tema alad olid kergejõustik, suusatamine ja orienteerumine.

Uuemal ajal on Lii osalenud aktiivselt Kõr-gessaare jaanijooksudel. „Neid jookse on olnud juba üle 20 aasta ja ma olen ainult ühest puudunud jalaoperatsiooni tõttu,“ ütleb ta uhkusega. Lisaks Kõrgessaare–Luidja–Kõrgessaare rattasõitudel osalemine ja kõige krooniks esimese Hiiumaa maratoni rahvajooksu võit. Siiski lisab Lii spor-dijutu kokkuvõtteks, et tähtis on osavõtt.

Aktiivselt võtab ta osa ka rahvatantsust, juba üle 40 aasta, viimased 14 aastat naisrahvatantsurühmas Ungrulust, kus Liile on usaldatud arhivaari amet. „Ülevaatus oli meil ära, sõidame nüüd Jõgevale naiste tantsupeole. See motiveerib, muidu jääd üksinda koju istuma. Ja mul on lisaks korterile maamaja, seal ma saan aiatööd teha, tegelen maasikatega.“

Mis edasi? Lii ütleb, et koju päris jääda ei saa, tuleb ikka otsida midagi, millega tegeleda, sest energiat ju on. Peas keerleb idee hakata lasteaias juhtunud seiku memuaarideks kokku kirjutama, sest „eks neid seiku ole palju“.

Liina Siniveer

Lii on üks kaheksast Kõrgesaare lasteaiamaja töötajast, kes olnud seal ametis üle 35 aasta, tema teistest kõige kauem.

Lii mäletab täpselt, et esimest korda tuli ta Kõrgessaare las-teaeda tööle 1967. aasta 3. juulil 16aastase neiuna. Tol ajal asus lasteaed kõrvalmajas, kus praegu tegutsevad raamatukogu ja noortekeskus. Lii asus seal tööle koka abilisena.

„Esimene tööpäev on mul küll selgelt mee-les: hommiku poole olin kokaga koos, aga õhtul oli mul vaja söök üksinda teha. Söögiks oli õunakook. Õnnetuseks ei olnud koogiplaat oli mul vaja söök üksinda teha. Söögiks oli õunakook. Õnnetuseks ei olnud koogiplaat oli mul vaja söök üksinda teha. Söögiks oli

täpselt selle ahju suurusele. Mina lükkasin koogi ahju ja see läks pikali – tainas oli kõik ahju põrandal! Siis tuli kähku uus valmista-da,“ meenutab ta ja lisab, et söönuks said kõik

Edasi tõusis ta rühmatädiks ja seejärel õpe-taja asendajaks, kuni tööle võeti keskhariduse-ga õpetaja. Liil oli tol hetkel vastu panna Lauka

1970. aastal läbitud pedagoogiline koolitus Tallinnas Õpetajate majas andis esmased tead-

1970. aastal läbitud pedagoogiline koolitus Tallinnas Õpetajate majas andis esmased tead-

1970. aastal läbitud pedagoogiline koolitus

mised tööst lastega ja näpunäited pedagoogili-sele tööle. 1972. aastal sündis esimene tütar ja järgmise aasta detsembrist vormistati Lii ka kas-

hästi, milliste raamatutega millises vanuses laste juurde minna. „Siin sõimerühmas on mul sellised pehmed häälega raamatud,“ toob ta näiteks.

Neli aastat tagasi saadud tunnustusega kaasnenud näituse jaoks viis Lii Tartusse oma materjalid ja koos lastega ning lapsevanemate-ga valmistatud raamatud. „Lõikasime ja kleepisime pilte ja köitsime kokku.“

Viimastel aastatel teataksegi Liid lapsevanemate seas padja-pesa järgi: kui kuskil pakutakse erilisi patju, siis soovitatakse

neid just Liile. Praeguseks on patju kogunenud 30 ligi. Lii ütleb, et padjapesa ongi väiksematele suupärasem ja arusaadavam kui lugemispesa nimi, sest lugemi-seni läheb sõimelastel veel aega. „Hommikul peale

sööki, kui meil tegevused algavad, ütlen väi-

ja noorena. Kuigi lapsepõlveunistus oli saada arstiks, siis juba kooli ajal meeldis talle tegeli-

kult lastega tegeleda. „Olin oktoobrilaste juht, pioneerijuht: juba Paope algkoolist algas selline

tegevus,“ meenutab Lii.Ka tal endal on suur pere: abikaasa, kolm last,

kuus lapselast ja suvel sündimas seitsmes, juba kaks lapselapselast ka. Kui tütred peredega elavad kaugemal, üks Tallinnas, teine Soomes, siis poeg oma tütrega on Hiiumaal.

Spordis on tähtis osavõtt

Fotol: Heli Harakut tunnustas maavanem Riho Rahuoja

Foto: Helja Kaptein

2 HIIU VALLA TEATAJA APRILL 2016

Märt SaarIT-spetsialistMinu tööülesan-

deks on tagada Hiiu vallavalitsuse ja alla-sutuste IT-vahendite toimimine.

Haldan valla veebi-lehte, lahendan tekki-vaid veasituatsioone, vajadusel juhendan töötajaid erinevate programmide kasuta-misel.

Foto: Liina Siniveer

Argo Valgma vallamajandusepeaspetsialistOlen töötanud

avalikus sektoris alates 2010. aastast – enne valdade ühinemist Kõrgessaare vallas ja nüüd Hiiu vallas.

Minu peamised töövaldkonnad on valla teed ja tänavad, tänavate valgustus, katlamajandus ning koostöö allasutustega.

Foto: Liina Siniveer

Liina Siniveer ennetustöö spetsialistMul on hea meel teha tööd, kus

tööülesanded ühtivad minu isikliku mis-siooniga: pakkuda inimestele võimalust ja teadmisi oma tervise hoidmiseks. Viimastel aastatel omandatud toitumis-nõustaja eriala toetab seda igati, kuid ennetustöö spetsialisti ametikohal saan läheneda terviseedendusele laiemalt.

Samuti toimetan Hiiu Valla Teatajat. Selleks tööks annab kindlust oman-datud ajakirjanduslik kõrgharidus ja pikaaegne praktiline kogemus nii Hiiu Lehes kui mujal.

Foto: Ants VahtrasMargit Kagadze vallavanema nõunikVallavanema nõunikuna on

tööülesanded seotud eelkõige valla arengudokumentidega, avalike suhe-te koordineerimise ja rahvusvaheliste koostööprojektide algatamisega. Kui igal osakonnal ja selle juhil on oma valdkond ning vallavanem on laevas kapten, siis mina olen kajalood. Hoolit-sen selle eest, et me eesmärgist kõrvale ei tüüriks ja samal ajal karidesse ei ram-miks. Enda tugevuseks pean strateegi-lise planeerimise oskust ja süsteemset lähenemist. Selged rollid ja ühised sihid teevad meist tugeva meeskonna.

Foto: Triin Lukas

Kärdla Rahvasprint tuleb mai kolmandal laupäeval21. mail Kärdla linna tänavatel toimuv Kärdla Rahvasprint toob jälle tipptasemel spordisündmuse koju kätte.Seoses üritusega on häiritud liikluskorraldus ja bussiliiklus Kärdla linnas 21. mail kl 12-17. Kõik bussid välju-

vad graafikukohaselt, kuid ajutiselt on bussijaama peatus toodud õpilaskodu juurde ning Keskväljaku peatused Rookopli ja Tiigi tänava nurgale.

Keskväljaku-äärsetele asutustele on juurdepääs mööda Põllu tänavat, mis on ajutiselt kahesuunaline. Kõik elanikud, kes ürituse tõttu ajutiselt oma kodudest autodega välja ei pääse, leiavad peagi täpsema infolehe post-kastist.

Esimese võistlusauto start on kell 13 ja tänavad avatakse pärast võistluste lõppu, kuid mitte hiljem kui kl 17.Alma Racing Team vabandab ebamugavuste pärast!Kärdla Rahvasprint on jätk mullu toimunud ja palju tunnustust pälvinud üritusele. Eesti Autospordi Liit tun-

nustas sündmust tiitliga „Parim rahvasprint 2015“ ja Hiiumaa Spordiliit „Hiiumaa 2015 aasta spordiüritus“.

Kristjan OjasooAlma Racing Team

Luidja majad müügisHiiu vald müüb avalikul enampakkumisel www.osta.ee keskkonnas kaks hoonestatud kinnistut (20401:001:0047) ja (39201:002:0252) Luidjal alghinnaga 65 000€. Ühel kinnistul asub renoveeritud maja oma katlamaja, kaasaegse ventilatsioonisüsteemi ja automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga (ATS). Kuur vajab renoveerimist. Varaga tutvumiseks palume eelnevalt aeg kokku leppida kontaktisikuga. Kontaktisik: Argo Valgma, tel 53063040, e-post argo@hiiuvald.eeOksjoni nimi: „2 kinnistut Hiiumaal + maja, 1844m2 + 167m2“

JäätmemajandusestHiiu vallavalitsus tuletab meelde, et pakendijäätmete jaoks paigaldatud jäätmemahuteid tuleb kasutada eesmärgipäraselt.Kärdlas kiriku parkla ja Leigri väljaku pakendikonteineritesse tuuakse igal nädalal olmejäätmeid, mis muudavad pakendikonteineri sisu kasutuskõlbmatuks. Hiiu vallavalitsus palub tungivalt sorteeritud pakendijäätmete jaoks mõeldud konteineritesse panna vaid neid jäätmeid, mis on märgitud konteineril olevale sildile. Alates 14. aprillist on kasutusel mobiilne kaamera, mille abil hakkame tuvastama neid inimesi, kes rikuvad pakendikonteinerite sisu ja esitame neile kogu konteineri tühjendamise maksumuse.

DetailplaneeringudHiiu vallavalitsuse 23.03.2016 korraldusega nr 105 kehtestati Luidja küla Luidja maaüksuse (katastritunnus:

39201:002:2670) detailplaneering maatulundusmaast elamukrundi eraldamiseks ning sellele ehitusõiguse määramiseks. Planeeringuala hõlmab 3.48 ha suurust valdavalt metsaga kaetud katastriüksust, mida ümbritsevad hoonestatud kinnistud. Planeeringuga nähakse ette kuni viis hoonet kogupindalaga kuni 450 m2. Kavandatavad muutused planeeringualal on koos-kõlas Kõrgessaare valla üldplaneeringuga. Avaliku väljapaneku käigus 03.03–17.03.2016 ettepanekuid ja vastuväiteid ei esi-tatud. Planeeringuga saab tutvuda Hiiu valla kodulehel kehtestatud detailplaneeringute all.

Hiiu vallavalitsuse 23. märtsi korraldusega nr 106 võeti vastu Ülendi küla Kuivalauka maaüksuse (katastritunnus: 39201:001:3680) detailplaneering maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ning ehitusõiguse määramiseks. Planeeringuala näol on tegu mereäärse 4,66 ha suuruse maatulundusmaaga, millel asub vana vundamendikoht. Detailplaneeringuga mää-ratakse maaüksusele vastavalt üldplaneeringule ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks ehitusaluse pinnaga kuni 300 m2. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 11.04.2016–25.04.2016 ja avalik arutelu 26.04.2016 kell 16.00 Hiiu vallava-litsuses (Keskväljak 5a, Kärdla 92413). Planeeringuga saab tutvuda Hiiu valla kodulehel vastu võetud detailplaneeringute all.

Hiiu vallavalitsuse 30. märtsi korraldusega nr 131 võeti vastu detailplaneering Kärdla linnas Sadama tn 23 (katastritun-nus: 37101:003:0064) maaüksusel. Tegemist on miljööväärtuslikul alal asuva 1217 m2 suuruse elamumaaga. Planeerin-guga kavandatakse kuni kahe eluhoone püstitamine maksimaalse ehitusaluse pinnaga 350 m2. Maaüksus on olemasolevates piirides eksisteerinud enne Kärdla linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 kehtestatud „Kärdla linna üldplaneeringut”. Kavandatav hoonestus ühtib ümbritsevaga ning vastab Kärdla linna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioonile.

Omaniku taotluse alusel lõpetati Hiiu vallavalitsuse 6. aprilli 2016 korraldusega nr 144 Kanarbiku tn 10 maaüksuse detailplaneeringu koostamine, mis algatati Hiiu vallavalitsuse 19. aprilli 2015 korraldusega nr 382.

Hiiu vallavalitsuse 6. aprilli 2016 korraldusega nr 143 võeti vastu Kärdla linna Pikk tn 47 maaüksuse (katastritunnus: 37101:008:0580) detailplaneering. Olemasolevast ja hoonestatud 7138 m² suurusest maaüksusest eraldatakse 1720 m2 ja 2153 m2suurused elamukrundid ning määratakse kummalegi ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks ehitusaluse pin-naga kuni 250 m2. Kavandatu on kooskõlas Kärdla Linnavolikogu 21.06.2012 määrusega nr 35 „Kärdla linna üldplaneering”.Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 27.04.2016 – 11.05.2016 ja avalik arutelu 12.05.2016 kell 16.00 Hiiu Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla).

Vabrikuväljak 4 kasutusse andmine

Hiiu vallavalitsus otsib Vabrikuväljak 4 hoonele pikaajalist kasutajat, kes teostaks muinsuskaitsealuses hooneshädavajalikud remontööd ja võtaks selle aktiivsesse kasutusse. Sihtgrupiks on mittetulundusühingud, seltsingud ja heategevuslikud organisatsioonid.Peale esialgsete pakkumiste esitamist toimuvad läbirääkimised, peale mida vormistatakse pakkujate poolt lõplikudpakkumised või loobutakse pakkumise esitamisest.Pakkumise tulemused kinnitab ja kasutusse andmise otsustab Hiiu vallavolikogu.Täpsem info on leitav Hiiu valla kodulehelt.

Aprillis Hiiu valla volikogusHiiu vallavolikogu korraline istung toimus neljapäeval, 21. aprillil – pärast valla lehe trükkiminekut. Istungil toimunut kajastame järgmises lehes.

Tagasivaade arenguseminarile

24. märtsil toimus Hiiu valla arenguseminar, kus ligi poolsada osalejat arutlesid valla tuleviku üle. Luubi all olid Hiiu valla arengukava 2014–2023 senine täitmine ja lähiaastate prioriteedid.

Seminari avakõnes tutvustasin muudatusi, mis viidi arengukavasse sisse möödunud aasta lõpus (samal teemal Hiiu Valla Teataja jaanuar 2016 numbris 26) ja 2015. aasta suuremaid investeeringuid (vt allapoole).

Seminari tuumaks olid arutelud valdkondlikes teemarühmades. Arutelude sisendiks kasutati vallavalitsuse poolt koosta-tud seiretabelit, kuid suund võeti tulevikku. Seminarilt jäi kõlama, et valla pikaajalisi sihte ei ole vaja muuta. Arengukavas ei leidu pea ühtegi sellist tegevust või objekti, mis ei ole enam aktuaalne ja tuleb arengukavast välja võtta. Pigem on vaja mõned tegevused lükata edasi eelarveliste vahendite nappuse tõttu ning osad suurprojektid vajaksid uuesti lahtikirjutamist (nt Lääne-mere Teadmuskeskus Kõrgessaares, Kärdla tööstus- ja tehnoloogiakeskus).

Suurema kriitika osaliseks sai arengukava menetlemise ja hindamise protsess, mis tuleb muuta pandlikumaks ning rea-listlikumaks. Selles osas oleme juba vallavalitsusega algust teinud arengukava muutmise korra ülevaatamisega viimaks muu-datusettepanekud maikuu volikogu istungile.

Toimunud arenguseminar andis kindlust, et sarnaseid mõttetalguid on kindlasti vaja korraldada regulaarselt ja seda valla eri piirkonadedes. Nii saame üheskoos mõelda valla arengute üle ja leida lahendusi valla ees olevatele väljakutsetele.

Järgmises vallalehes anname põhjalikuma ülevaate kõigist seminarilt laekunud ettepanekutest.Suur tänu kõigile, kellel oli võimalik arenguseminaril osaleda! Kohtumiseni järgmistel mõttetalgutel!

Reili RandHiiu vallavanem

2015. aasta olulisemad soetused

Kärdla sadamahoone kaasfinantseering 200 000Kärdla Veevärk AS aktsiate soetamine 82 560Tahkuna tuletorni remont 73 320Kõrgessaare päevakeskuse rekonstrueerimine, ATS, köögimööbel, seadmed 51 132Hajaasustuse programmi kaasfinantseering 40 000Tuletornide läbipääsusüsteemid 37 138Kärdla lasteaia minijalgpalliväljaku ehitus 29 879Teede remont 16 367Nuutri jõe seisundi parandamise tööprojekt 12 060Kärdla lasteaia aed 8 558Pritsumaja korrastustööde kaasfinantseerimine 7 990Seene tänava tänavavalgustuse ehitus 7 800

Hiiu valla kultuuri- ja vaba aja keskus: Kõrgessaardehelitehnika 6 340Kärdla kultuurikeskuse kinosaali põhiprojekt 6 216Jõeranna oja seisundi parandamise tööprojekt 5 760ATS süsteem Lauka põhikoolis 5 756Kärdla parkide hoolduskava 5 500Kõrgessaare spordiväljaku piirdeaja rajamine 5 340Tahvelarvutid 20 tk Lauka põhikooli 3 400Kärdla lasteaia praepann 2 800Vigri abihoone katus 2 513Muruniiduk traktor HQ-TS238 Lauka põhikooli 2 499Kõpu õppekoha katlamaja rekonstrueerimise projekt 2 400

Vallamajas uued töötajadPärast uue vallavanema valimist on Hiiu vallavalitsuse töökollektiiviga liitunud neli uut töötajat,

kes tutvustavad enda tööülesandeid ja tugevusi ise:

Aitäh, et loed Hiiu Valla Teatajat!Hea lugeja, valla lehes soovime vastata lugejate ootustele nii sisu kui vormi osas. Ootame alati ettepanekuid, mida lehes kajastada. Käesolev leht on jälle must-valge, nagu esimene Hiiu Valla Teataja. Konservatiivse eelarvepoliitika ajal võtab ka leht sama kursi, et kulusid kokku hoida. Võidupühaks/jaanipäevaks ja jõuludeks teeme pidulikuma värvilise lehe. Ka lehe paberi proovime valida sellise, et ikka oleks sellest ka praktilist kasu.Eelinfoks: suvel teeme sellise uuenduse, et leht hakkab jõudma postkastidesse kuu alguseks: räägib tuleva kuu sündmustest ja meenutab möödunud kuul toimunut. Aprillis-mais-juunis ilmub Hiiu Valla Teataja veel praegust moodi kuu viimasel nädalal. Väike paus tuleb juulis, kui sätime graafikut, uus leht ilmub aga juba augusti esimestel päevadel.Toredate kohtumisteni!

Liina Siniveer

3HIIU VALLA TEATAJA APRILL 2016

Oli tore päev Kõrgessaare päevakeskuses«Oli teisipäev, 22. märts. Kogunesime päevakesku-

sesse. Igaüks tuli, kuidas sai – kas oma transpordiga või kellegagi koos.»

Kõigepealt värvisime mune. Laua peale olid meie jaoks valmis pan-dud sukad, sokid, natuke sammalt, sibulakoori ja lõnga. Igaüks tegi, kuidas oskas ja kui ei osanud, siis teda aidati. Kõik said värvimiseks kaks suurt muna ja mõni tegi isegi rohkem. Panime munad soki või suka sis-se, siis lisasime sammalt ja sibulakoori. Mõni värvis isegi lõngaga, keri-des lõnga mitu korda ümber muna.

Panime munad suurde potti keema. Hiljem, kui munad olid keenud, harutasime need lahti ja näitasime üksteisele. Siis läks lahti koksimiseks ja veeretamiseks. Tegime võidu, kellel on tugevam ja kiirem muna, pä-rast saime ka autasusid.

Hiljem saime kõik midagi ka suhu pista. Laual oli kohvi, mahla ja suupisteid, nii magusat kui soolast ning katki läinud munad sõime ära.

Käisime ka õues paberist mune otsimas. Tehti kaks võistkonda ja meile anti kaasa paberile joonistatud skeemid. Otsimises võitis teine võistkond, aga ära toomises esimene.

Oli tore päev. Sai palju liikuda ja teistega koos olla.

Heldi HangKõrgessaare päevakeskusest

Hiiumaa ja Vaivara noored kohtusid Emmastes«18.–22. märtsil avanes Pühalepa,

Hiiu ja Käina valla noortel võimalus veeta lõbusalt ja asjalikult aega koos Vaivara noortega Emmaste noorte-keskuses: Hiiumaa Noorsootöö Kes-kuse Kärdla noortemaja ja Sinimäe noortekeskus korraldasid üheskoos noortekohtumise „Sport kui tervislik eluviis“, milles osales 20 noort vanu-ses 12–16 a.»

Noortekohtumise käigus anti ülevaade nii Vaivara kui Hiiumaa sportimisvõimalustest ja mängiti palju meeskonnamänge, et ühtsus-tunnet suurendada.

Noortele käis tervisliku toitumise tähtsusest rääkimas toitumisnõustaja Liina Siniveer, kes andis noortele häid ja praktilisi nippe, kuidas oma toitumist jälgida ning kuidas valmistada erinevaid tervislikke smuutisid.

Noorte loovus pandi proovile võistluslikus matkamängus, võeti osa ülemaailmsest maa-tunnist ning veedeti õhtu elektrita küünlaval-gust nautides ja erinevaid mänge mängides.

Korraldati põnev filmiõhtu, ehitati ise tuu-lelohesid, matkati Liis Sooniku juhtimisel Rist-nas, tehti lõkkel süüa ning muidugi ei puudu-nud viimasest õhtust ka üks korralik disko.

Vaivara noored õpetasid igapäevaselt ter-vele grupile zumbat. Kohtumise lõpus diskol esitati tants ühiselt.

Noorte tagasiside noortekohtumisele oli positiivne, tegevused meeldisid kõigile, oli pii-savalt vaba aega, et noored omavahel suhelda saaks ja nii mõnedki said endale sõbrad loo-detavasti terveks eluks. Hiiumaa noored juba ootavad, et saaksid Vaivarasse uutele sõpradele

külla minna.Suured tänud Emmaste noortekeskusele,

Kati söögitoale, Liina Siniveerile ja Liis Sooni-kule, et aitasite kaasa suurepärasele noorte-kohtumisele.

Noortekohtumine on Eestis elavate erineva kultuuritaustaga noortegruppide koostööpro-jekt, mille töötavad välja ja viivad ellu noored ise ning mille põhitegevus on noorte omava-heline kohtumine ja noorte poolt valitud tee-ma ellu viimine. Noortekohtumine on ideaalne viis uute inimestega kohtumiseks ning sõpra-

de saamiseks.Noortekohtumiste elluviimist rahastatakse

Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest Ha-ridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorsoo-töö Keskuse ja SA Archimedes Noorteagentuuri toel.

Lisainfo ja videomaterjal ank.kardla.ee/blogi

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse Kärdla noortemaja

Hiiumaa maraton kolib Kõpust Kassarisse

«Hiiumaa jooksumaraton saab 4. juunil stardi Kassarist: sündmuse korraldamisel on Kassari jooksu ja Hiiumaa maratoni korraldajad ühen-danud oma jõud.»

Hiiumaa jooksumaraton toimub tänavu juba kuuendat korda. Seni joosti Kõpu poolsaa-rel, stardi ja finišiga Kõpu tuletorni jalamilt.

Jooksumaratoni kolimise otsus sündis koostöös jooksuüritustest osavõtjate ning Kas-sari jooksu ja Hiiumaa maratoni korraldajatega. Peamisteks põhjusteks võistluste liitmisel olid kahe jooksusündmuse järjestikune toimumine nädalase vahega, mistõttu pidid paljud jook-susõbrad tegema valiku vaid ühel võistlusel osalemiseks. Samuti ei võimaldanud Kõpu tuletorni jalamil paiknenud Hiiumaa marato-ni võistluskeskus territooriumi piiratuse tõttu tagada kõiki soovitud teenuseid ning osalejate tagasiside põhjal vajanuks jooksutrass ja mit-med muud detailid põhjalikku värskendamist, et korraldada võistlus, mis kutsuks jooksusõpra Hiiumaale tagasi ka järgnevatel aastatel.

Koostöös soovitakse edaspidi korraldada suurima osavõtjate arvuga jooksuvõistlust re-gioonis ja tõsta spordisündmuse korralduse kvaliteeti, mis tagaks osalejate huvi sündmuse vastu ning seega jooksuvõistluse jätkusuut-likkuse. Kuigi võistluse üldnimetuseks saab Hiiumaa maraton, ei kao Kassari jooksu ja Hiiu-maa jooksumaratoni ühendamise tulemusena

kumbki võistlus, vaid jätkatakse ühiselt tugeva-ma ja kvaliteetsema spordisündmusega.

Lisaks korraldab MTÜ Hiiumaa maraton suu-samaratoni, mis käesoleval aastal lume puudu-mise tõttu toimus maastikujooksuna Randmäe puhketalu maadel ja Tahkuna poolsaarel asuva-tes metsades.

Koostöös Paralepa rattaklubiga korraldatak-se 20. augustil rattamaraton, mille võistluskes-kus on samuti Randmäe puhketalu maadel.

Lisaks on uute sündmustena käesoleval aastal kavas trepijooks, mis leiab aset 17. sep-tembril Tahkuna tuletornis ning 29. oktoobril toimuv maastikujooks, mis viiakse läbi samuti Tahkuna poolsaarel. MTÜ Hiiumaa maraton sündmustega saab lähemalt tutvuda veebile-hel www.maraton.hiiumaa.ee ja Facebooki le-hel www.facebook.com/hiiumaamaraton.

Uue algatusena viivad Hiiumaa Maratoni korraldajad kahel korral nädalas läbi tasuta ühi-seid jooksutreeninguid, et jooksusõpru koos sportima kutsuda. Treeningud sobivad nii päris algajatele kui edasijõudnud jooksuharrastaja-tele. Kui seni on joostud peamiselt Kärdlas, siis edaspidi on plaanis nädalavahetustel külasta-da erinevaid paiku üle saare. Grupiga on oo-datud liituma kõik huvilised! Meie tegemiste kohta saab infot Facebooki vahendusel liitudes Hiiumaa suusa- ja jooksugrupiga.

Liis RemmelgMTÜ Hiiumaa maraton

Orienteerumisel peatähelepanu noortele

Taas on kevad käes ja alanud orienteerumise suvehooaeg 20 orienteerumisneljapäevakuga.Algus sai juba tehtud 15. aprillil Malvaste jüriööjooksuga.

Orienteerumisneljapäevakuid on sellel aastal kavas 20. Lisaks tavalistele radadele on neljal korral võimalus algajatel läbida nöörirada: 28. aprillil An-toni mäel, 5. mail Malvastes, 16. juunil Malvastes Mangul ja 1. septembril Palukülas.

Alustame 28. aprillil Antoni mäel, kus start on avatud kl 17.30–19.00. Kell 19.00 läheb noorte vahel loosi kolm auhinda. Stardimaks täiskasvanutele 1.- euro. Hooaja lõpus loosime aktiivsemate neljapäevakuliste vahel välja spordi-jalatsid ASilt Sportland.

5. mail enne neljapäevakut korraldame Hiiumaa koolinoorte meistrivõist-lused Malvastes Randmäe puhketalus, kogunemine kell 9.30.

Kolmapäeval, 11. mail toimub päevak Kärdlas laululava juures valikorien-teerumise rajaga. Tegemist on üle-eestilise orienteerumispäeva osavõistluse-ga, kuhu ootame huvilisi orienteerumisega tutvust tegema. Kõikide osavõtja-te vahel lähevad loosi peamiselt magusad auhinnad. Eesti Orienteerumisliit soovib osavõtjate koguarvuga pääseda ülemaailmsesse rekordite raamatusse.

28. juulil korraldame Leemetis kõigile huvilistele koos neljapäevakuga orienteerumise algõppe kursuse.

Neljapäevakute kalenderplaani ja tulemused leiate www.hok.ee.Juubeliürituse Hiiumaa 55. karikavõistluse korraldame 20.-21. augustil

Ristnas. Selleks teeb uue kaardi Toivo Saue, kes on üheks Eesti parimatest kaardistajatest. Anname välja brožüüri karikavõistluste ajalooga. Ootame meie esindusvõistlusele ka orienteerujaid Soome ja Rootsi klubidest.

Sellel aastal soovime propageerida orienteerumist laste hulgas ning toeta-da noori, kes on saavutanud juba häid tulemusi Eestis omavanustega võistel-des. Nii teeme 4. mail Kärdla lasteaias lastele orienteerumise algõppe kursuse koos lihtsate kontrollpunktidega. Tublid noored orienteerujad on Eliise Kes-küla, Siiri Talts, Helena Maripuu, Kustu Künnapas, Maria Eller, Herta Kesküla, Marta Maripuu jt. Noori juhendavad Hiiumaa spordikoolis Anu Saue ja Kristi Heilman.

Hiiumaa Orienteerujate Klubi toetavad ka sel aastal meie koostööpartne-rid: AS Jetoil, Coop Hiiumaa esindus, AS Sportland, Hiiu vallavalitsus, AS Sal-va Kindlustus, Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp, Hiiumaa Spordiliit, AS Jalajälg, Hiiu maavalitsus, Eesti Orienteerumisliit. Suured tänud ka kõikidele lastevanematele, kes toetavad lapsi orienteerumisega tegelemisel!

HOKi juhatus

Hiiumaa gümnaasiumi esist hakkab kaunistama skulptuur „Tuuleluule“

Konkursi tulemusena valmib Hiiumaa gümnaasiumi hoone ette sügiseks skulptuur, mis „luuletab“ tuule jõul.

Žürii valis 19 kavandi hulgast võidutööks kineetilise skulptuuri „Tuuleluule“. Teos koosneb kahest „raamatulehest“, mille sisuks on mustad ja valged „tuulepikslid“. Hiiumaal ei lõpe tuul kunagi otsa ning kui see puhub läbi „raamatu“, paneb ta pikslid pöörlema, tekita-des heli ning luues üha uusi must-valgeid luulemustreid.

Kunstikonkursi raames otsiti ideelahendust, mis sobituks rajatava Hiiumaa gümnaasiumi arhitektuurse tervikuga. Kooli sise- ja väliruu-mi kujundamisel sai lähtepunktiks Hiiumaal kootud kirikinda Kärdlale omane muster, mis väärtustab traditsiooni. Arhitektuurse kontsept-siooni läbivaks ideeks on traditsiooniliste vihjete lisamine kaasaeg-sesse käsitlusse. Konkursil olid eelistatud kaasaegsed ja abstraktsed lahendused, mis lubaks teost ka füüsiliselt kogeda.

Teise koha ning 200 euro suuruse preemia otsustas žürii anda ka-vandile „YLO“, mille autor on Urmas Viik. Tegemist on puitskulptuuride grupist koosneva installatsiooniga, mille idee põhineb Ülo Soosteri maalil „Värvilised kadakad“.

Kolmanda koha pälvis skulptuuri ideekavand „PU:“, autoriteks Ma-ri-Liis Tammi-Kelder ja Eero Liivrand. Skulptuuri keskmeks on loodus-kujund, puu tüvi ja võra, mis seob endas Kärdla kindakirja, muistse koopajoonise ja labürindi kujutised. Kolmanda kohaga kaasneb 100 euro suurune preemia.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Gregor Taul (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing, žürii esimees), Anneli Porri (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing), Elo-Katre Liiv (Eesti Kunstnike liit), Kristian Nigul (määratud Eesti Kunstnike liidu poolt), Jürgen Vahtra (Hiiu valla arhi-tekt-planeeringute peaspetsialist) ning Sulev Loopalu (Hiiumaa güm-naasiumi kunstiõpetaja). Hääleõiguseta liikmena osales žürii töös ka Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa.

Kunstikonkursi viisid läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara ASi ja Hiiumaa gümnaasiumiga. Võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot.

2011. aastal jõustus kuns-titeoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt ühe protsendi eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õi-guslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutus-tele ja mittetulundusühingu-tele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

HVT

Fotol: Jooksumaratoni start Kõpu majaka jalamil 2014. aastal. Foto: Katrin Sarapuu

Fotol: Vahetult pärast jooksumaratoni starti 2015. aastal. Foto: Erik Veimer

4 HIIU VALLA TEATAJA APRILL 2016

VIRGINIA ALLIKSOO 94VILMA ROHTVEE 88LAANE SÜLLA 86ÕIE SEPP 86JURI KOPÕTKIN 86KALJO JÄRVA 86LEIDA VOLENS 85HEINO RANNA 85BRUNO KALLAS 84LAINE MÄGI 84ELGA SAARNAK 82AADE NÖÖP 82SILVI KINDEL 81RAIMO PULLAT 81HELVI HEINSOO 81SILVI HÄRMA 80MARET VALK 80HELDUR ENGSO 80JAAN PUURI 75LAIMA SENNIKOVA 75INGVAR HOLGER ROBERT HOLMEN 75LUULE PÕITEL 75MAI VEEVO 75ILME LIPPING 75ILSE STŠASTNAJA 75NILS NILSSON 75LINDA KARK 70ELLEN KAPTEIN 70VIRVE SALUM 70ANTS FILIPPOV 70ANNE MÄETAGAS 60TOOMAS SAAL 60AET KUUSIK 60SIRJE ELLER 60SILVI KIVI 60HEINAR PRUER 60GLARITA UTJUPINA 60KÜLLIKE LAMBRING 60ELLEN JÕHVIK 60MARE MURUMETS 50RUTH TREIMAN 50JAANUS VALK 50HEIKI MARTIN 50VALDIS KARK 50KAJA KÄSSER 50URMO VAIKLA 50

TOETUSTE TAOTLEMINE

Kuu taotlused toimetuleku- ja sotsiaaltoetuste mää-ramiseks palume esitada koos pere eluasemekulusid ja tu-lusid tõendavate dokumentidega:Kärdlas (Keskväljak 5a, tuba 220): 10. - 20. mai

Kõrgessaare piirkonnas:13. mai kl 11:00 – 12:30 Valitsejamajas17. mai kl 09:00 – 12:30 Kõrgessaare teeninduspunktisToetuste väljamaksmine 27. mai 2016(Info: Pille Alevi, pille@hiiuvald.ee, tel. 505 5746 või 463 6094)

TRANSPORDITEENUSE TELLIMINEKõrgessaare piirkonnas sotsiaaltransporditeenuse osu-tamine eakatele ja puudega isikutele kohalikeks sõitudeks – info telefonil 469 3712 või 5333 9472 Heli HarakKärdla piirkonnas invabussi tellimine kohalikeks sõi-tudeks ja mandrile sõidud rehabilitatsiooni- või meditsii-niasutusesse Hiiu valla eakatele ja puudega inimestele – info telefonil 463 6094 Pille Alevi

Kärdla sadama saun (Sadama tn 28/30):14. mai kell 13:00 – 15:00 meestele kell 15:30 – 18:00 naisteleNB! Mängude maja saun (Nuutri tn 21)28. mai kell 13:00 – 15:00 meestele kell 15:30 – 18:00 naistele

Saunapileti hind on 2.30 eurot

MIDA TEHA MAIS HIIU VALLAS?1. mail kl 11–14 Kärdlas Vabrikuväljakul Kärdla linna 78. sünnipäeva tähistamine, tiitli „2016 – Hiiumaa maitsete aasta“ vastu võtmine, Hiiumaa turismihooaja avamine ning Toidutee avamine. Esineb Chalice, TASUTAkl 12:00 Kärdla linnajooks algusega Vabrikuväljakul, registreerimine 11:00 –11:50kl 13:30 Kärdla LM III liiga kodumäng Kärdla staadionil Kärdla LM-Lasnamäe FC Ajax II3. mail 1. teisipäevak kergejõustikus Kärdla staadionil, alad: 60 m jooks, 600 m jooks, kaugushüpe, kuulitõugekl 17:00 -18:30 Lastevanemate kool: Arvutimängud – sõbrad või vaenlased. Lapse digitaalne jalajälg – kuidas jälgida lapse tegemisi internetis. Kati Vaht, Hiiumaa Rajaleidja keskus. Hiiumaa Rajaleidja keskuses, TASUTA4. mail kl 18 Nutimatk, läbiviija Siret Lahemaa Lauka põhikoolist, kogunemine Hiiu vallavalitsuse saalis (vallamaja II korrusel). Võta kaasa nutitelefon või tahvelarvuti ja enne matka lae seadmesseLoquiz äpp kl 19:00 Valla isetegijate kevadkontsert kõigile huvilistele, Kärdla kultuurikeskuses,TASUTA5. mail Orienteerumisneljapäevak Malvastes, nöörirada6. mail kl 17:00 Kärdla LM (2002) U15 esiliiga kodumäng, Kärdla staadionil Kärdla LM 02- FC Elva7. mail kl 10:00 Teeme Ära talgupäev www.teemeara.ee8. mail kl 15:00 vokaalansambli Kuninglik Kvintett kontsert, Kärdla kultuurikeskuses12. mail Orienteerumisneljapäevak Kärdla laululaval, nöörirada14. mail kl 13:00 Kärdla LM (2004) U13 liiga kodumäng Kärdla staadionil LM 04- Pärnu JK Poseidon 04 kl 18-23 üle-euroopaline muuseumiöö "Öös on laineid". Hiiumaa muuseum on avatud lisaks tavapärastele aegadele ning toimub mitmekesine ja huvitav tegevusprogramm.Orienteerumise MV teatejooksus Meelstes, MN 16, 21Mihkli talumuuseumis töötuba „Toortoit otse metsast“. Juhendab Evelin Ilves. Osalemine on eelregistreerimisega, osavõtutasu 4€. Lisainfo aadressil: info@kogu.hiiumaa.ee15. mail kl 13:30 Kärdla LM III liiga kodumäng Kärdla staadionil Kärdla LM-Lihula JK kl 19:00 Komöödiateatri etendus täiskasvanutele: „Hendrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis“, Kärdla kultuurikeskuses20. mail kl 10 seebikarbiralli Kärdlas Põllu tänaval, start Faasioni poe eestkl 17:00 Kärdla LM (2002) U15 esiliiga kodumäng Kärdla staadionil Kärdla LM 02-Maardu LM 02kl 17:00 –18:30 Lastevanemate kool: Lapse silmade tervis digimaailma ajastul. Kadi Palumaa, Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarst. Hiiumaa Rajaleidja keskuses, TASUTA21. mail Kärdla kevadlaat algusega kl 13:00 Kärdla rahvasprint22. mail kl 14:00 TT-stuudio kontsert „Ükskord me kasvame suureks“, stuudio II lennu lõpetamine, Kärdla kultuurikeskuses24. mail Kärdla staadionil 2. teisipäevak kergejõustikus, alad 100 m jooks, 1000 m jooks, kõrgushüpe, kettaheide26. mail Orienteerumisneljapäevak Kaibaldi liivikul27. mail kl 17:00 Kõrgessaare rattasõit, registreerimine 15:30 –16:5028. mail Tuulekala festival Kärdla sadamas: trollitakse tuulehaugi, valitakse parim kalatoitja võrreldakse saaki. Õhtul tantsuks ansambel Onud Saaremaalt.kl 13:00 Kärdla LM (2004) U13 liiga kodumäng Kärdla staadionil Kärdla LM 04-Läänemaa JK II 04

NÄITUSEDKõrgessaare vaba aja keskuses16. mail kl 16:00 Kunstiringide kevadnäituse avamineKärdla kultuurikeskuse näitusteruumis Rookopli 1829. aprillist 2. juunini Aerofotod Andres Laanejõe eestvõtmiselNelja Nurga galeriis Kärdlas Keskväljak 5aKevadiselt värske väljapanek Hiiumaa loojatelt ühendusest HiKu

Hiiumaa muuseumi Pikas majasKirgastus ja nägemus. Herman Talvik 110Ema poolt hiidlase ja isa poolt saarlase verd, Tallinnas sündinud ning hiljem Eestis,Soomes ja Pariisis õppinud ning pärast Teist maailmasõda Rootsis elanud-töötanudHerman Talvik (1906–1984) on üks suuremaid fi losoofi lisi müstikuid ja visionääre Eesti kunstis. Tema sügavalt isiklikule vaimsele elamusele toetuva ekstaatilis-religioosse tunnetusega loomingule kuulub erandlik koht Eesti kunstiloos.

Näitus on valminud Hiiumaa muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös. Näituse kuraatorid: Helgi Põllo (Hiiumaa muuseum) ja Kersti Koll (Eesti Kunstimuuseum / Adamson-Ericu muuseum)Näituse kujundaja: Tiit JürnaTäname: Anne Untera, Rita Kroon, Uve Untera, Allan Talu, Tiina Selirand ja Urmas LiitToetaja: Eesti KultuurkapitalNäitus jääb avatuks 1. juuniniLoe pikemalt: http://muuseum.hiiumaa.ee/WP/category/naitused/

[køøk] Näitus räägib inimese valikutest ja võimalustest oma elukoha ning elu korraldamisel Hiiumaal läbi 20. sajandi.

Hiiumaa muuseumi fotokonkurss "Kala ja Hiiumaa"Hiiumaa muuseum kutsub kõiki koolinoori (1.–12. klass) osalema fotokonkursil "Kala ja Hiiumaa".Konkursi teemaks on kala selle kõige laiemas mõttes, näiteks: – kala looduses, – kala püüdmine, sellega seotud tegevused, vahendid ja inimesed,– kala puhastamine, säilitamine, toiduks valmistamine ja söömine,– kala müümine ja sellega seotud paigad.Fotokonkursi tingimused leiab muuseumi kodulehelt muuseum.hiiumaa.eeTööd palume saata hiljemalt 30. aprilliks 2016 e-postile info@muuseum.hiiumaa.ee.

Pikas majas avatud muuseumipood ja väike kohvinurk. Hiiumaa muuseumi e-pood avatud aadressilwww.muuseum.hiiumaa.ee/e-pood

Hiiumaa muuseumi fi liaalide lahtiolekuajadPikk maja: T–R 10–17, L–P 11–17 ja esmaspäeval suletudRudolf Tobiase majamuuseum ja Mihkli talumuuseum avatud kokkuleppelPiletihinnad leiate meie kodulehelt.Kohtumiseni muuseumis!www.muuseum.hiiumaa.eehttps://www.facebook.com/hiiumaamuuseum

Hiiumaa kino värsket linastuste kava saab näha lehelt facebook.com/hiiumaakino

Pivarootsi sotsiaaltuusikutega lastelaager „Päike, õhk ja meri“

Sel aastal on Hiiu valla lastele eraldatud 20 soodustuusikut Pivarootsi õppe- ja puhkekeskusesse 13.–18. juunil toimuvasse laagrisse.

Pivarootsi kaunis ja puutumatus mereäärses looduses toimub 7–15 a vanustele lastele õppe- ning vaba aja tegevustega suvep-rogramm „Päike, õhk ja meri“. Kuuepäevane programm sisaldab eri-nevad tegevusi: mereolümpia erinevate võistlusaladega, merelau-lude kirjutamine ja laulmine, merejumal Neptuni pahupidi päev, meresõlmede õppimine, teeme ära, meisterdamine, nuputamine, ujumine, mängimine ning merepidu.

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses on temaatilised looduse- ja käsitöömajad ning palju muid põnevaid valikuid nagu linnuvaat-lustorn, ronimissein, loodusõpperada, väljakud sportmängudeks, suveköök, jalgrattad, klaasisulatus- ja savipõletusahi ja muud põne-vat tegevust, mida kuskil mujal ei leidu.

Laagris osalemiseks palume pöörduda Hiiu valla sotsiaalosa-konda või saata avaldus e-posti aadressil pille@hiiuvald.ee hilje-malt 6. maiks.

Hiiu Valla Teataja / Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiu vald / Toimetaja: Liina Siniveer / E-post: liina.siniveer@hiiuvald.ee / Kujundus: Recado Meedia / Trükikoda: Folger Art OÜ

APRILLI SÜNNIPÄEVAD

Meie hulgast on lahkunud

EERIK SIMMERAIVAR LEIGRIHELJU PINK

MALLE KANGUR

Kokku olid eelmise nädala seisuga Hiiu vallas registreeri-

tud kaheksad erinevad talgud. Täpsema informatsiooni leiab talgule-

helt: www.teemeara.ee.

Kalmistute hooldusAjalooliselt Hiiu valla hooldada olnud kuue kalmistu korrashoi-

du ja matmisteenusega seonduvat osutab alates 1. aprillist Hiiu Autotrans OÜ.

Seni oli kasutusel kombineeritud variant: osaliselt olid teenu-sed delegeeritud eraettevõtjale ja osaliselt tegeles vald. Hooldus-teenuse osutaja leidmiseks korraldas vald hanke, et välja selgitada, milliseks kujuneb hind konkurentsi tingimustes.

Kuna parim pakkumine oli odavam kui viimase kahe aasta eelarvejärgsed ülalpidamise kulud, siis tuginedes riigihangete sea-dusele kohustusega maksumaksja raha säästlikult kasutada, sõlmiti odavaima pakkumise teinud Hiiu Autotransiga teenuse osutamise leping järgmiseks kolmeks aastaks.

Matmiste registreerimine ja lepingute sõlmimine toimub Hiiu Autotransi kontoris Rookopli 17, Kärdla, tel 463 1737 või 520 3795.

Kalmistute kontaktisikuteks on:Kõpu alumisel ja ülemisel kalmistul ning Puski kalmistul kalmistuvaht Kristina Kiivit (tel 520 4889), Kärdla, Malvaste ja Reigi kalmistutel kalmistuvaht Tiit Luik (tel 5305 4444).

Kärdla linna 78. sünnipäeva pidustused ja Hiiumaa turismihooaja avamineVabrikuväljakul, 1. mail 2016

XXVI KÄRDLA LINNA JOOKS Tähistatud rada. Distantsi pikkus ca 4,5 km.11:00 - 11:50 registreerimine 12:00 start12:05 lastejooksud13:00 autasustamineLastejooksud 7 - 10 a. ja kuni 7 a. lastele vahvad sportlikud tegevused.

AVATUD USTE PÄEV11:00 Maaeluminister Urmas Kruuse annab üle “2016 - Hiiumaa maitsete aasta” tiitli ja avab Eesti Toidutee11:00-14:00 avatud välikohvik parimate Hiiumaa maitsetegaMuusikalist vaheldust pakub CHALICEÜle Hiiumaa on avatud mitmed põnevad turismi- ja söögikohad.

KULTUURIPROGRAMM JÄTKUB14.00 Kärdla kultuurikeskuse ees endiste Kärdla linnapeade tervitused.Mängib Emmaste puhkpilli orkester14.45 vanas kohtumajas ehk Ave VITA! aiakeses, Tiigi 21, kirjanik Ave Alavainu raamatu “50:50” esitlus ning väike kontsert, kohvilaud ja tort. Vihmase ilma korral saalikeses.

Rohkem infot www.kultuur.hiiuvald.ee/linnajooks

Südamekuul Hiiu vallas28. aprillil kell 17.15 Hiiu vallamaja II korruse saalisToitumisnõustaja Liina Siniveeri toitumisloeng „Need viimased viis kilo“Saad tervisliku kõhutäie osaliseks! Võimalik maitsta vähem tuntud tervislikke toiduaineid!Eelregistreerimine: 522 6798 või liina.siniveer@gmail.com .

HIIU VALLA SOTSIAALKESKUSES MAISTegevustoas Kõrgessaare mnt 2, Kärdla06. mail kl 10 meisterkokk: emadepäevaks kooki teeme koos Siiriga09. mail kl 10 Emadepäeva pidu kultuurikeskuses19. mail kl 13 Kärdla kultuurikeskuses Boriss Lehtlaane kontsert (laudade-ga). Pileti hind 5.- €. Eelregistreerimine Kärdla päevakeskuses või tel 463 216119. mail kl 13:30 Lõongakeraring27. mail kl 11 õpituba: seebitegu Heli Hahndorfi ga Pähkli talus26. mail kl 15 omastehooldajate kokkusaamine Kõrgessaare mnt 2 tegevus-toas: räägime hingehoiustNeljapäeviti kl 11 tund muusikaga.Aprillis veel on võimalik tutvuda Varje Samueli postkaartide näitusega.Tegevustoast on võimalik hankida endale või kingituseks kaarte ja väikeseid käsitööesemeid.

Igal esmaspäeval kl 12 ansambliproovkl 15 bridžiklubiRohkem infot päevakeskuses toimuvate sündmuste kohta lisandub jooksvalt: http://kardlapaevakeskus.blogspot.com

Päevakeskus puuetega inimestele Kõrgesaare mnt 2 avatud igal tööpäeval 9–16

Kärdla sotsiaalkeskus osutab dušiteenust (Vabaduse 47) reedeti alates kl 15, hind a 2.- (pool tundi). Soovist teatada ette 463 1456

Kõrgessaare päevakeskuses:Esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl 15–16 tervisevõimlemisring, treener Stella Suitso.Kolmapäeviti kl 13–14:30 seeniortantsuring, juhendaja Heli Harak

Kõigile huvilistele:05. mail kl 10 kokkavad päevakeskuse noored - parim meisterkokk09. mail kl 10–11:30 Kõrgessaare päevakeskuse ja Kärdla tegevustoa noorte ühine emadepäevapidu Kärdla kultuurikeskuses10. mail al kl 8:30 MASSÖÖR, seansi pikkus 1 tund - hind 15 eurot, 2 tundi - hind 22 eurot. Eelnevalt ette registreerida Eve Heinmaa tel 516 3126.10. mail al kl 8 JUUKSUR. Eelnev registreerimine Sirje Vaku tel 463 1297, 5666 231712. mail kl 13 koosviibimine: emadepäeva tähistamine. Transport: 11:45 Kii-vera, 12:10 Koidma, Kidaste, 12:25 Rootsi, Pihla, 12:30 Lauka. Viskoosa17. mail kl 13 koosviibimine ja infopäev teemal „Pärimised, volitused, testa-ment jm sellega seotud” külalisteks Swedbanki töötajad, notar, valla sotsiaa-losakonna ametnik; sünnipäevalaste õnnitlemine. Transport: 11:45 Kiivera, 12:10 Koidma, Kidaste, 12:25 Rootsi, Pihla, 12:30 Lauka. Viskoosa24. mail kl 11 kogunemine päevakeskusesse – väike matk, ühine piknik. Trans-port: 10:00 Kiivera, 10:25 Koidma, Kidaste, 10:40 Rootsi, Pihla, 10:45 Lauka. Viskoosa26. mail väljasõit Käina ujulasse: jõusaali kasutamine kl 11:30–12, vesi-võimlemine kl 12–13:30, treener Helin Kääramees. Osavõtust teatada 19. maiks päevakeskuse tel 469 3712, 5333 9472 (Heli). Osalustasu 4.50 eurot. Transport MS Reisid: 10:15 Kõrgessaare, Lauka, 10:20 Viskoosa, 10:25 Kidaste, 10:35 Koidma

Kõrgessaare päevakeskus osutab pesu pesemise ja dušiteenust, eelnevalt kok-ku leppida tel 4693712, 56713773 (Liisi)

Ametnik Kuupäev Kellaaeg Koht Sotsiaalosakonna spetsialist

Kõrgessaareteeninduspunkt Kõrgessaareteeninduspunkt Kõrgessaareteeninduspunkt

T, 03.05

9:30 - 12:30

T, 10.05

SOTSIAALTÖÖTAJATE VASTUVÕTUAJADKÕRGESSAARE TEENINDUSPUNKTIS JA LAUKA PÕHIKOOLIS

NB! Kõpu teeninduspunktis vastuvõtt etteregistreerimisel (tel 463 6096; 5333 0650)

9:30 - 12:30

T, 17.05 9:30 - 12:30Lastekaitse spetsialistTriinu Rannast Lauka Põhikool R, 06.05 9:00 - 13:00