Maaelu Arengustrateegia 2007-2013

Henno NurmsaluPõllumajandusministeerium

02. juunil 2006. a

Ettekande ülesehitus Ülevaade hetkeseisust,

vahendite kasutamine MAS/MAK koostamise alused MAK telgede lõikes Prioriteedid

ÜPP ja MAK reformide hetkeseis

Koostamisel on 3 põhidokumenti:

1. 2003. a ÜPP reformikava rakendamise jätkamine, täielik üleminek 2009. a

2. Maaelu arengustrateegia, seisukohad ja valikud töögruppides, MAM juhtkomisjonis, PMANis, EKs, VV kabinetis, istungil 08.06

3. Maaelu arengukava aastateks 2007-2013

Strktuurifondide kasutamine 31.03. 2006

ESF väljamakseid 12,4% ulatuses kogu programmi (RAK 2004-2006) mahust; taotlusi on rahuldatud 66% ;

ERDF väljamakseid 23% kogu programmi mahust; taotlusi on rahuldatud 74% ulatuses;

EAGGF (pm ja maaelu) väljamakseid 46,9 % kogu programmi mahust; taotlusi on rahuldatud 73,5% ulatuses;

FIFG (kalandus)väljamakseid 28,6% kogu programmi mahust; taotlusi on rahuldatud 81,5% ulatuses.

Maaelu arengu strateegia ja – kava vastuvõtmise ajakava

1) Strateegia lõplik heakskiitmine valitsusesjuuni algus 2006. 2) Riiklike strateegiakavade esitamine

liikmesriikide poolt lõpptähtaeg: EK otsus juulis

3) Arengukava heakskiitmine lõpptähtaeg: 6 kuud pärast esitamist liikmesriigi poolt

Õigusaktide koostamine sh kooskõlastamine 1-3 kuud PRIA protseduurireeglid 3-5 kuud samaaegselt

õigusaktide ettevalmistamisegaTaotluste vastuvõtmine 2007 algus

Põllumajanduse fond maaelu arenguks

Ühtne programmeerimine, finantseerimine, seire ja audit

I

PM Konkurensi-

võime

II

Keskkond ja maakasutus

III

Majanduse mitme-

kesistamine elukvaliteet

LEADER

Maaelu areng 2007-2013

2007-2013 maaelu arengu baas

ÜPP

ELi strateegiasuuniste kohaselt tuleb MAK 2007-13 koostamisel identifitseerida valdkonnad, kus ELi toetuste kasutamine

a) loob kõige enam lisandväärtust. Samuti tuleb investeerida valdkondadesse, mis tõstavad maaelu kvaliteeti

b) parandavad teenuste kättesaadavust, ja

c) soodustavad põllumajanduses vabanevale tööjõule uute töökohtade loomist.

Arengukava ja –strateegia 2007-2023 koostamisel on oluline hoiduda lühiajaliste poliitiliste eesmärkide sissekirjutamisest ning lähtuda tuleb konkreetsest statistikast ja mõjuanalüüsidest.

Maaelu arengukava mõjutajad

1. Põllumajandustootjad

2. Metsaomanikud

3. Teised maapiirkondade

ettevõtjad

4. Maksumaksjad

5. Tarbijad

6. Keskkonna ja muud valitsusvälised

organisatsioonid ...

1. EL teised liikmesriigid

2. Euroopa Komisjon

3. WTO:

-liberaalsed

-non- trade

- arengumaad

...

EestiEesti ““Maailm”Maailm”

Maaelu arengukava

1. Riigieelarve strateegia

2. Teised EL kaasfinantseeritavad programmid

8

ÜPP otsemaksete (I sammas) rakendamise ajakava

Poliitilised otsused: Erisuste taotlemine Euroopa Komisjonilt Süsteemi ja seadusandluse põhimõtted

väljatöötamine 2006. aasta lõpuks Seadusandluse jõustamine 2007-2008 1.

poolaastal Komisjoni teavitamine 1.aug. 2008 Rakendamise ettevalmistamine ja teavitamine 2007-2008 Üleminek 2009. aastal (k.a IACS)

II sammas – maaelu arengukava 2007-2013 (RAK+MAK 2004-2006)

Jätkusuutlikkus: ettevõtte võime investeerida ja maksta konkurentsivõimelist palka

põllumajandus-tootmisviisid tagavad stabiilse keskkonnaseisundi ning tagatud on põllumajanduslik maakasutus ka piirkondades, traditsiooniliste maastike kujunduses ning NATURA aladel.

Mittepõllumajanduslike töökohtade loomisega tagatakse tööhõive (eelkõige külades), mis võib põllumajandustootmise efektiivsuse tõusu tagajärjel väheneda.

lisaks on välja arendatud esmased teenused, mis ei toimiks ilma täiendava avaliku sektori poolse toeta,

Lähtekoht 2006. aastal Eesti riigieelarvest riiklikud

toetused e riigiabi Ühtne pindalatoetus Täiendavad otsemaksed Riikliku arengukava toetused Maaelu arengukava toetused

Maakasutus PRIA andmebaasi alusel

Deklareeritud massiivide pindala 1 230 516 ha. Käsil on andmebaasi “puhastamine” – arvele jääb heas korras maa

Esialgne baaspindala 800 000 ha 2005. a oli kasutusel ja heas korras 824 400 ha Põllukultuuride toetusõiguslik kasvupind

341 300 ha.

2006.a toetused (milj EEK)1. Riiklikud toetused:

maaparandussüsteemide hooldamine, põllumajandusloomade aretustoetus, turuarendus jt 55

2. ÜPT 945 3. RAK 5354. MAK 1 0565. Turukorraldus 341 6. Muud

.............7. Kokku 2 960

Maaeluarengu poliitika prioriteedid 2007-2013

Kolm + üks prioriteeti e. telge Konkurentsivõime tõstmine – nii

tehnilise, kui inimpotentsiaali, sh innovatsioonile suunatud meetmed

Maastike ja keskkonna väärtustamine Maaelu areng: töökohad, teenused Kohaliku algatuse (LEADER) tähtsuse

tõstmine

Strateegia lähtealused 1. Nõukogu määrus (MAM) (EÜ) nr

1698/2005 2. Ühenduse strateegilised suunised 2007-2013,

lähtuvad eesmärkidest: 1) konkurentsivõime, 2) keskkonna ja maastike seisund 3) maapiirkonna elanike elukvaliteedi ning majandustegevuse mitmekesistamine

3. ÜPP uuenduse raames tehtud otsused: 1) vähendavad sekkumist (toetuse lahtisidumine tootmisest), 2) suurendavad omavastutust (orientatsioon turumõjudele ning toetuste sidumine erinevate keskkonna-, toiduohutuse jt nõuetega)

Strateegia lähtealused WTO läbirääkimistest surve ÜPP

arengule ja mõju põllumajandussektori sissetulekutele

Analüüsid ja statistika: 1) pm ettevõtete, talude erinevate suurusrühmade, 2) maapiirkondade ettevõtjate eeldused ja arenguvõimalused

Uued nõuded loomade heaolule nõuavad täiendavaid vahendeid

Vajadus investeerida valdkondadesse, mis annavad rohkem lisandväärtust

Erinevad EL ja Eesti strateegiad, muu hulgas ühenduse biomassi tegevuskava, Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 Lissaboni strateegia rakendamiseks, Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007-2013;

Strateegia lähtealused

Eesti riigieelarvestrateegias planeeritud tegevustega, mis mõjutavad maapiirkondade ja spetsiifilisemalt põllumajanduse arengut nii Eesti omavahendite, kui Ühenduse eelarvest kaasfinantseeritavate vahendite arvel; 

Lähtudes perioodidel 2001-2004 (SAPARD) ning 2004-2006 (Eesti MAK ja RAK 3. prioriteedi maaelu ja põllumajanduse meetmed) saadud kogemustest.

Eesti põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamine 2007-2013

050010001500200025003000350040004500

mil

j E

EK

RAK

MAK

Otsetoetused

Hinnatoetus

Eesti põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamise suundumused alates 2014. a

050010001500200025003000350040004500

mil

j E

EK

RAK

MAK

Otsetoetused

Hinnatoetus

?

Strateegia sihtgrupid 1. Väiksemad ja keskmised

põllumajandustootjad (<16 ESU) 1 ESU=1200 eur=18770 kr stand. kogutulu

2. Suuremad põllumajandustootjad üle 300 000 kr kogutulu aastas

3. Erametsaomanikud ja nende ühendused4. Mittepõllumajanduslikud “mikroettevõtjad”

(alla 10 töötaja ja alla 30 milj käive)5 Põllumajandussaadusi töötlev tööstus6. Kohalikud initsiatiivgrupid7. Noored ja naisettevõtjad8. Koostööd edendavad isikud ühendused, sh

keskkonnakaitse kohustuste rakendajad

Sihtgrupid II

Maakasutajaid 2005. a kokku 27 688 sh kuni 5 ha 12 506

ÜPT rahuldati 2005. a 18 687 Sealhulgas professionaalseid pm tootjaid (professionaalsed, üle 2 ESU) 6 809- 2-6 ESU (37 500-112 600 kr k tulu) 4 231- 6-16 “ (112 600-300 000 “ ) 1

468- Üle 16 “ (üle 300 000 “ ) 1 110

Sihtgruppides töötajaid (FADN)

Professionaalsed pm töötajaid kokku 22 783 Sealhulgas töötajate arv suurusrühmades

- 2-6 ESU väikesed 7 193- 6-16 “ keskmised 2 936- Üle 16 (16%)suured 12 653

(55,5%) Professionaalsete tootjate panus kogutoodangus ESA järgi 85%

Vanus 35 a 10% ja üle 55 a 55% Saar Poll 2002 PRIA registri järgi 79%

FIE-d 45,5% üle 55 a

Maaelu arengukava eesmärgid telgede lõikes

Konkurentsivõime-telg 1 Põllumajandussektori majandusliku

võimekuse parandamine valdav osa põllumajandustootjaid on peale 2013. a konkurentsivõimelised selleks ajaks vähenevate avaliku sektori toetuste tingimustes.

Maaparanduses: Peamine eesmärk on põllumajandusmaal ja metsamaal kuivendussüsteemide toimimisvõime säilitamine, et maa kui põhiressurss ei muutuks kasutuskõlbmatuks.

Keskkond ja maastikuhooldus-telg 2

Põhieesmärk põllumajanduskeskkonna ja paikkonna säilitamise valdkonnas on tagada hea keskkonnaseisund läbi keskkonnasõbralike tootmisviiside põllumajanduses ning tagada põllumajanduslik maakasutus ka piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel.

Maaelu areng-telg 3 põhieesmärgiks on maapiirkondade

elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamine väljaspoole põllumajandust eelkõige vähemsoodsatel aladel.

Nende eesmärkide täitmisele lähenetakse kompleksselt, arendades ettevõtlust ühelt poolt ning tugevdades kohaliku kogukonna tegevust teiselt poolt.

Kohalik algatus -telg 4

Eesmärgiks on senisest laialdasem otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile nii, et 2009.-2010. aastaks on enamus valdu “kaetud” kohalike initsiatiivgruppidega ning neil on välja töötatud ja rakendatud strateegiad oma piirkonna arenguks.

Juunis-juulis 2006 alustatakse ettevalmistusi- taotluste vastuvõtmist 2007. aastaks

Prioriteetid: finantside jaotus 2004-06

Ettepanek 2007-13

Konkurentsivõime 38,6 40 Keskkond 42,6 40 Maapiirkondadeelu kvaliteet 5,4 20Nende hulgasKohalik algatus 0,6 5

MAK

Prioriteetsed tegevused

Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Põllumajanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse restruktureerimine/moderniseerimine

Innovatsioon ja nõustamine

Põllumajanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse restruktureerimine/moderniseerimine

o arvestades, et põllumajandussektoris lisandväärtus on madalam väiksemate suurusega põllumajandustootjate hulgas, edendatakse põllumajandustootmise mitmekesistamist, aga ka omatoodetud saaduste töötlemist just väikestes ja vajadusel ka keskmistes põllumajandustootmisüksustes;

o investeeringuvajak ohustab põllumajanduse konkurentsivõimet pikas perspektiivis, vaja hüppelist arengut, on oluline pikaajalise tasuvusajaga infrastruktuuri ning ehitiste investeeringud.

o Prioriteediks põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri areng (nagu maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide ning metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine), samuti pika tasuvusajaga põllumajandusehitiste (laudad, ja tootjagruppide ühishuve teenivad tehnoloogilised rajatised) rekonstrueerimist ja ehitamine;

MAK meetmed on suunatud: (1)

  - peamiselt põllumajandusega (sealhulgas ka nendele, kes võivad perioodi jooksul loobuda põllumajandusettevõtlusest) ja metsandusega tegelevatele ettevõtjatele;

- koostööd edendavatele isikutele, ühendustele;- maapiirkondades töökohti loovatele ja säilitatavatele

mittepõllumajanduslikele mikroettevõtetele (kuni 9 töötajat);

- põllu– ja metsasaadusi töötlevatele ettevõtjatele, et aidata kaasa Eesti põllumajanduse ja maapiirkonna üldisele arengule;

- põllumajandusega tegelevatele isikutele ja erametsa omanikele, kes kasutavad NATURA 2000 võrgustiku alade põllu- ja metsamajanduslikku maad, kus põllumajanduslaadne tegevus on soovitatav või majandamisest osaline või täielik loobumine on vajalik lähtuvalt keskkonnakaitselistest eesmärkidest ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamisest;

MAK meetmed on suunatud (2)

- põllumajandusega tegelevatele isikutele, kes edendavad ühiskonna ja kohalike kogukondade huvides vabatahtlikult võetud keskkonnakaitseliste kohustuste rakendamist;

- maapiirkonnas tegutsevatele kohalikele tegevusgruppidele ja mittetulundusühingutele;

noortele (et parandada vanuselist struktuuri) ja naistele (et edendada naisettevõtlust), luues neile läbivalt eelistingimusi.

Tänan tähelepanu eest!

www.agri.ee/MAS Maaelu

strateegilised dokumendid