Mõttealgatus: Globaalne talendiralli ja mõju Eestile

Eessõna

Mõttealgatus on taustamaterjal paremaks orienteerumiseks Eesti majandusarengu seisukohalt olulise

probleemi, talentide (kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste) nappuse põhjustes ja tulevikuväljavaadetes.

Sellesse on koondatud ülevaade olulisematest globaalsetest sotsiaal-majanduslikest mõjujõududest, mis

kujundavad lähiajal ja kaugemas tulevikus kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste kättesaadavust maailmas.

Globaalsete trendide raamistikus vaadeldakse ka nende mõju avaldumist Eestis ja tähendust Eestile.

Käesolev mõttealgatuse tööversioon on valminud Arengufondi eestvedamisel 20. jaanuaril 2012. aastal

toimuva Talendifoorumi tarbeks eesmärgiga pakkuda ainest aruteluks, kuidas Eesti ettevõtted ja riik

saaksid olla talentide jaoks atraktiivsemad muutuvaid tulevikuolusid ja Eesti arenguid arvestades.

Foorumi tagasiside põhjal arendatakse mõttealgatust edasi ja antakse talle viimane lihv.

Mõttealgatus ja Talendifoorum on osa Arengufondi suuremast talendiseire protsessist. Seire eesmärk on

jõuda 2012 aasta jooksul ühiselt jagatud teadmiseni sellest, millistel eeldustel on võimalik talentide

kujunemine, areng ja püsimine Eestis ning Eesti atraktiivsus talentidele. Analüüside ja arutelude kaudu

tekkiva teadmise põhjal avaldatakse otsustajatele raporti kujul strateegilise tasandi soovitused selle

kohta, millega on otstarbekas riiklikul tasandil tegeleda.

Mõnusat lugemist ja kaasa mõtlemist! Tekkivad mõtted ja tähelepanekud on väga oodatud

talendseire@arengufond.ee

Imre Mürk

Talendiseire juht

Eesti Arengufond

2

Sisukord

1. MAAILMAS KASVAV KONKURENTS TALENTIDE PÄRAST ....................................................................... 3

1.2 Maailma rahvastiku kasv, vananemine ja vähene sündivus.......................................................... 7

1.3 Teadmusühiskonna esiletõus ........................................................................................................ 9

1.4 Uued tehnoloogiad, mis muudavad töötamise ja eluviise .......................................................... 11

1.5 Sotsiaalselt kihistuv maailm ja sõda talentide pärast ................................................................. 11

1.6 Kõrghariduse massistumine ja rahvusvahelistumine .................................................................. 14

1.7 Aasia ja Ladina-Ameerika tärkavad majandused ........................................................................ 14

2. MÕJU EESTILE ...................................................................................................................................... 16

2.1 Globaliseerumise piirekaotav mõju ............................................................................................. 16

2.2 Rahvastiku kasv, vananemine ja vähene sündimus .................................................................... 18

2.3 Teadmusühiskonna ja -majanduse esilekerkimine ..................................................................... 19

2.4 Uued tehnoloogiad, mis muudavad töötamis- ja eluviise ........................................................... 21

2.5 Sotsiaalselt kihistuv maailm ja sõda talentide pärast ................................................................. 21

2.6 Kõrghariduse massistumine ja rahvusvahelistumine .................................................................. 22

2.7 Aasia ja Ladina-Ameerika tärkavad majandused ........................................................................ 22

3. VÕIMALUSED EESTILE .......................................................................................................................... 23

3

1. MAAILMAS KASVAV KONKURENTS TALENTIDE PÄRAST

Majandustegevuse tootlikkuse ja uuendusvõime kasvu kriitiline edutegur Eestis on (lisaks uudsete

tehnoloogiate valdamisele, juhtimiskompetentsile, välisturgude tundmisele, investeeringutele jms)

kahtlemata kõrge kvalifikatsiooniga inimeste endi ehk talentide olemasolu. Peab olema neid, kes

paistavad heas mõttes silma Eesti majandusruumis – ükskõik kas ettevõtja või töötaja rollis. Seda

kinnitavad ka välisinvestorite ja Eesti ettevõtjate seas tehtud uuringud1 – kvalifikatsiooniga inimesi ja

nende kättesaadavust tööjõuturul peetakse kõige olulisemaks teguriks ettevõtete ja majanduse arengus.

Talentidest on saanud võtmeressurss kogu maailmas ja talentide nappust loetakse peamiseks majanduse

arengutakistuseks kõikjal2. Riikide globaalne konkurentsivõime on seotud nende

talendipotentsiaaliga34, 5. Talendinappuse maailmakaart näitab „punast tuld“ nii arenenud riikidele nagu

USA või Jaapan kui ka tärkavatele majandustele nagu India või Hiina6 7,8. Maailma arengusuundumused

lubavad arvata, et globaalne konkurents kvaliteetse tööjõu järele teravneb tulevikus veelgi. Seega on

riikide globaalne konkurentsivõime tulevikus seotud nende potentsiaaliga hoida, püüda ja arendada

talente9.

Sellepärast tasub küsida, millisesse olukorda asetab see Eesti, kes konkureerib talentide pärast teiste

majanduspiirkondadega üha mobiilsemaks ja avatumaks muutuvas maailmas? Millised on Eesti

võimalused selles talendirallis võitjaks jääda ning seeläbi oma majandus konkurentsivõimelisemaks

teha?

Strateegilistes aruteludes majanduspoliitika üle on Eestis fookus enamasti atraktiivsel ärikeskkonnal10,

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni stimuleerimisel. Eesmärk on selle abil edendada

ettevõtluskeskkonda ja majanduse konkurentsivõimet11. Kuid samavõrd oluline on strateegilisel tasandil

tähelepanu pöörata kvalifikatsiooniga inimeste ehk talentide kasvavale nappusele. Et seda lünka täita ja

aruteluks ainest anda, toome käesoleva mõttealgatusega ülevaate globaalsetest ja Eesti trendidest, mis

mõjutavad talentide kättesaadavust Eesti ettevõtete jaoks täna ja lähitulevikus. 1 Urmas Varblane, Välisinvestor, 2009. Kaubandus- tööstuskoda, Ettevõtjate uuring, 2010 2 Manpower, Talent Shortage Survey Results, 2010; Boston Consutling Group; World Economic Forum 3 World Economic Forum, 2010, http://bit.ly/zUOafE 4 Economist Intelligence Unit, 2011, http://bit.ly/xN1cJJ 5 Heidrick & Struggles International, 2011, http://bit.ly/ynL8IW 6 McKinsey&Company, “Winning the talent war in China”, 2009 http://bit.ly/yUvRrr 7 Price Waterhouse Coopers, Global Talent Rally, 2010, http://slidesha.re/wqfsSi 8 Manpower,Talent Shortage Survey Results, 2010 9 World Economic Forum, 2010, http://bit.ly/zUOafE 10 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Majanduskeskkonna rakenduskava 2007-2013 11 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti“, http://bit.ly/AnTv8r

4

Eesti olukorrale hinnangut andes ja lahendusteid otsides on oluline mõista teema laiemat konteksti.

Talendinappuse probleemis ei ole me üksi – sõda sellele 21. sajandi olulisemale ressursile on juba alanud.

Seetõttu on kasulik vaadata veidi sügavamale, et saada aru mõjujõududest, mis talentide kättesaadavust

tulevikus määravad, sh ka Eesti jaoks. Talentidest sõltub Eesti majanduslik konkurentsivõime ja heaolu

kasv globaalses ja avatud maailmas.

Alljärgnevalt avatakse peamised globaalsed trendid12 ja mõjujõud, mis kujundavad talentide

kättesaadavust maailmas, Euroopas ja Eestis:

Allikas: Arengufond, 2011

12 International Migration Institute, Global Megatrends for Future International Migration, 2011 http://bit.ly/z1ZZoc

1. Globaliseerumise, maailma võrgustumise piirekaotav mõju, sellest

tulenev multikultuurne töökultuur, mobiilsuse kasv

jms

regioonis ja maailmas

Talendinappus Eestis

4. Uued tehnoloogiad, mis muudavad

töötamise ja eluviise, virtuaalne töö

3. Teadmusühiskonna ja -majanduse esilekerkimine,

kasvav skills gap, uued ametid, muutuv töö iseloom,

majanduse struktuur, nõudluse jätkuv kasv talentide järele,

talentidele on atraktiivsed eesliinitehnoloogiate -ja kasvava

majandusega tolerantsed/rahvusvaheliselt avatud

riigid

7. Aasia ja L. Ameerika riikide muutumine

majanduskasvu veduriks, uute tärkavate majanduste

esiletõus, seni Aasiast „läände“ liikunud talentide

tagasimeelitamine jms

2. Vananemine ja vähene sündivus arenenud riikides, kasvav maailma rahvastik, madal

sündivus arenenud riikides, „hallpead“ tööjõuturul,

„babyboomerite“

Lahkumine tööturult

6. Kõrghariduse kättesaadavuse

paranemine, rahvusvahelistumine, talentide pürgimine

maailmaklassi ülikoolidesse

5. Sotsiaalselt kihistuv maailm, kasvav

linnastumine, talentide ränne suurema sissetulekuga

piirkondadesse

5

1.1 Globaliseerumise piirekaotav mõju

Kasvav talentide mobiilsus maailmas13

Ettevõtete piiriüleste väärtusahelate areng14, järjest globaalsem haare turgudel ja üha aktiivsem

äritegevus rahvusvahelisel areenil on viinud ka inimeste rahvusvahelise mobiilsuse kahekordistumiseni

viimase paarikümne aasta jooksul (150 miljonilt 214-le)15. Talentide mobiilsus suureneb maailmas

paralleelselt üldise tööjõu mobiilsuse kasvuga. Globaliseerumisest tulenevalt kasvab kosmopoliitsus ning

laieneb inimeste/ettevõtete tegevusraadius. Hinnanguliselt kasvab globaalselt mobiilsete töötajate arv

järgneva 10 aasta jooksul 50%16 ning ligikaudu 1,1 miljardit täiskasvanut soovivad küsitluste järgi

maailmas ajutiselt teise riiki tööle minna17. Kui seni ollakse harjunud maailmas lõuna-põhja-suunalise

ning pigem erialase ettevalmistuseta inimeste rändega, nagu näiteks massiline emigreerumine Ladina-

Ameerikast USAsse või Põhja-Aafrikast Euroopasse, siis järgmised 10 aastat näeme maailmas rände

mitmekesistumist, liikumist väga erinevatesse sihtriikidesse18. Sellest tulenevalt kujundavad

rahvusvahelised ettevõtted järgneva kümne aasta jooksul põhjalikult ümber ka selle, kuidas nad

kvalifitseeritud töötajaid maailmas värbavad ja nende karjääri juhivad, sest ettevõtete jaoks on talentide

omamine muutunud kõige kriitilisemaks eduteguriks19. Lisaks sellele jätkub maailmas ka tööjõuturu

lokaalne globaliseerumine (välisriigis kohapeal, teistele turgudele töötavad inimesed). Ennustatakse, et

see kahekordistub aastaks 2050 Aasia mõjul20.

Eurooa Liidu sisene mobiilsus kasvab

Euroopa Liidu siseselt on lisaks kapitali ja kaupade vabale liikumisele ning siseturu elavnemisele olnud

kindel trend ka tööjõu vaba liikumise kasvu suunas. eelistatuimad sihtriigid on Inglismaa, Saksamaa ja

Hispaania ning doonorriikideks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, eelkõige Poola, Bulgaaria, Rumeenia jt 21, 22.

Näiteks viimaste rahvaloenduste esialgsetel andmetel on Lätis ja Leedus elanike arv kümne aastaga

13 Fututuba, Talendijuhtimine on võti edukaks toimetulekuks üleilmastumisega, http://bit.ly/AzlKyw 14 Marek Tiits, Made in Estonia, et al 2005 15 Copenhagen Institute for Future Studies, Global Talent Rally 2010, http://bit.ly/ycN7wH 16 Price Waterhouse Coopers, Talent Mobility 2020, http://pwc.to/zJ74xk 17 International Organization for Migration in collaboration with Gallup, Gallup World Poll: The Many Faces of Global Migration, http://bit.ly/AzWqjC 18 Copenhagen Institute for Future Studies, Global Talent Rally 2010, http://bit.ly/ycN7wH 19 Price Waterhouse Coopers, Talent Mobility 2020, http://pwc.to/zJ74xk 20 IMF quarterly magazine, Finance&Development, http://bit.ly/zoOLp6 21 Katrin Patune, Tuleviku teadmustöökohta kujundavad tegurid, TÜ 2011 21 International Centre for Migration Policy Development, http://bit.ly/zz5m3c 22 International Migration in Europe, Patterns and trends since the mid 1990-s, http://bit.ly/AegB0X

6

suures osas väljarände tõttu vähenenud kokku ligi 600 000 inimese võrra23, 24. Keskmiselt on

välismaalaste osatähtsus ELi riikides 6,7%, kõrgeim on see Luksemburgis (ligi 50%) ning enamasti on

tegemist nooremate inimestega. Illegaalselt Euroopas viibivate immigrantide arv on hinnanguliselt 3–6

miljonit. Viimastel aastatel on legaalne sisseränne ELi-välistest riikidest Euroopasse vähenenud 25.

Senised trendid lubavad arvata, et tõenäoliselt jätkub või isegi tugevneb ELis protektsionistlik poliitika

migratsiooni vastu kolmandatest riikidest. Samas Euroopa vajadus immigrantide järele on suur26. Kümne

aasta perspektiivis kuni 2020 aastani kasvab EL 27-s, Šveitsis ja Norras kõrget kvalifikatsiooni eeldavate

töökohtade arv ligi 20%. Koos tööjõuturult vanaduse tõttu lahkujate asendamisega on vajadus kokku 35

miljoni talendi järele. Sellest tuleneb tulevikus ELi-sisene migratsioonisurve, mis jääb suures osas Ida-

Euroopa kanda.

Ettevõtete rahvusvahelisem haare

Globaliseerumise mõjul avanevad ettevõtete jaoks järjest enam varem ligipääsmatud turud. Sellega

kaasnevad uued kliendid ja rahvusvaheline tööjõud. Ligi 60% ettevõtetest Euroopas kasutab

rahvusvaheliselt mobiilset tööjõudu27. Ettevõtetesse tekkinud globaalsed meeskonnad muudavad

inimesed ettevõtetes anonüümsemateks ja nõuavad toimetulemist eri kultuuridega, ajavöönditega

jms. Seetõttu muutuvad oluliseks märksõnadeks koostöö, kommunikatsioon ja läbipaistvus28.

Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide mõju maailmas kasvab29, mõne väärtus on suurem kui selle

päritolumaa SKP ja nad on atraktiivsed tööandjad, eriti millenniumlaste (2000ndatel tööjõuturule

sisenejad) põlvkonnale.

Üha enam tekib globaalsetel turgudel kiirelt arenevaid (born global) ettevõtteid, kes tegutsevad

tihtipeale teadmusmahukas ja spetsiifilises nišis (nt infotehnoloogia). Nende jaoks on asukoha puhul

(eriti väikeriigis) väga tähtis talentide värbamise võimalus välisriikidest, sest kohalik haridussüsteem ja

tööjõupakkumine ei suuda nende spetsiifilistele tööjõuvajadustele kiiresti reageerida30.

Globaliseeruvat maailma iseloomustab ka töö polariseerumine. Kulueelisega riikides kasvab odava,

lihtsakoeliste töökohtade osatähtsus ning tugevates teadus- ja arenduskeskustes spetsialiseerutakse

23 Eesti Rahvusringhäälingu uudised Leedu elanikkond kahanes kümnendiga 430 000 inimese võrra, 2011, http://bit.ly/xORmiU 24 Postimees, Läti rahvastik on kahanenud kümnendiku võrra, 2011, http://bit.ly/x6G1HC 25 Anne Herm, Eurostat, Population and Social Condititons, 2008, http://bit.ly/ACWct7 26 European Comission, The World in 2025. Rising Asia and Socio-Ecological Transititon, 2009 http://bit.ly/yLfQlJ 27 Ernst & Young’s Global Talent Management survey 2010, http://bit.ly/AwBv2T 28 A report from the Economist Intelligence Unit. The Economist, Global firms in 2020: The next decade of change for organizations and workers. September 2010 29 New Scientist, Revealed – the capitalist network that runs the world, 2011, http://bit.ly/wklb60 30 Arengufondi küsitlus portfelliettevõtete seas, 2011

7

rohkem kõrgemat lisandväärtust andvale kvalifitseeritud tööle. Kaotajateks jäävad regioonid, kes ei

suuda luua ei teadmuspõhist tegevust ega pakkuda odavat tööjõudu31.

1.2 Maailma rahvastiku kasv, vananemine ja vähene sündivus

Rahvastiku kasv maailmas

Prognooside kohaselt jõuab maailma rahvastik praeguselt seitsmelt32 2025. aastal kaheksa miljardini33,

samas kahaneb järgmise 20 aasta jooksul industrialiseeritud maailma tööealine elanikkond 7%34.

Rohkem inimesi tähendab rohkem suid, keda toita, ning see toob omakorda kaasa haritava maa

laiendamise vajaduse, intensiivsema põllumajanduse, industrialiseerimise ja linnastumise35. Paraku

toimub rahvastiku arvu kasv maailmas eelkõige majanduslikult vähem arenenud piirkondade arvelt

Aasias ja Aafrikas ning see tähendab, et rahvastiku arvu üldine kasv ei toimu keskkonnas, kus kvaliteetne

haridus oleks laialdaselt kõigile kättesaadav. Seega on talendinappuse kasv maailmas paratamatu, sest

arenenud ühiskond vajab keskeltläbi kümmet teadlast/inseneri 1000 inimese kohta (EU 27 keskmine),

kuid Aasias (näiteks Hiinas, Indias) tublisti alla viie inseneri 1000 töötaja kohta. Selle näitaja kergitamine

on väga aeganõudev ja investeeringutemahukas tegevus.

Vananemine

Tänaseks on 15% arenenud maailma riikide elanikkonnast üle 65-aastased36. Arvatakse, et aastaks

2030 ligineb nende osatähtsus 20%-ni, Põhjamaades veelgi enam (30%). Samal ajal väheneb

tööealise elanikkonna populatsioon ELis ühe kolmandiku võrra ning aastaks 2050 on 15–64 -aastaseid 48

miljoni võrra vähem, samas kui üle 65-aastaste arv kasvab. Aastaks 2050 on keskmise eurooplase vanus

49 aastat ja üks kolmest inimesest on pensionil. See seab surve alla riiklikud pensionisüsteemid,

samuti suurendab tööturult lahkuv inimressurss oluliselt talentide puudust. Enamikus euroala riikides

saabub kriitiline periood 2025. ja 2040. aasta vahel. Olukorda stabiliseeriks pensioniea tõstmine euroalal

ning üha rohkem peavad vananevad ühiskonnad toetuma mitmesambalistele sotsiaaltoetuste

skeemidele. Seetõttu on vananevate majanduste jaoks oluline võimaluste leidmine vanade inimeste

31 Ross Dawson, Trends In the Living Networks, The global polarization of work: what we can do about it, 2011, http://bit.ly/y2Ucc0 32 Eesti Rahvusringhäälingu uudised, Prognoos: selle aasta lõpuks elab maailmas 7 miljardit inimest, 2011, http://bit.ly/wuNQ4K 33 European Comission, The World in 2025. Rising Asia and Socio-Ecological Transititon, 2009 http://bit.ly/yLfQlJ 34 Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH 35 European Comission, The World in 2025. Rising Asia and Socio-Ecological Transititon, 2009 http://bit.ly/yLfQlJ 36 Economist Intelligence Unit, Healthcare Strategies for an Ageing Society, 2009, http://bit.ly/Ah8TJP

8

kaasamiseks tööturule37.Vananemise mõjul kasvab nõudlus talentide järele „hallpeade turuga“ seotud

ametikohtadel. Juba praegu on mitmetes tööjõuprognoosides (nt USA) kasvualadena märgitud eelkõige

sotsiaal-ja heaoluteenuseid ning tervishoidu.

Eluea pikenemine muudab oluliselt nii inimeste karjäärimudeleid kui ka õpiprotsesse. Näiteks on aastaks

2025 USAs üle 60-aastaste kodanike arv pea kahekordistunud, mis muudab oluliselt inimeste käitumist,

karjäärimudelit, elustiili, pereelu jms. Samamoodi muutub ka tööandjate käitumine – selleks, et kasu

lõigata veel elujõulistest ja suurte kogemustega kõrges vanuses töötajatest tuleb organisatsiooni

personalipoliitikat kindlasti kohandada. Eeldatavasti pööravad inimesed oma eluea pikenedes järjest

enam tähelepanu tervislikele eluviisidele ning vaatavad üldse oma elu ja käitumist läbi tervise prisma

(mida süüakse, kus elatakse jne)38.

Tööjõu vähenemine Euroopas

Euroopas märkis 2010. aasta hetke, mil tööturule sisenejate arv jäi esmakordselt alla pensionile

siirdujate arvule. Kuigi praegu on vahe vaid 200 000, kasvab see „babyboomer’ite“ põlvkonna lahkumise

tõttu tööjõuturult 2030. aastaks 8,3 miljonini. Kümnendi lõpuks jõuavad samasse murdepunkti mitmed

teised suured majandused nagu Venemaa, Kanada, Hiina ja Lõuna-Korea39. Majanduskasvu säilitamiseks

on ainuüksi USAs aastaks 2030 tööjõuturule juurde vaja ligikaudu 25 miljonit ning Euroopas 45 miljonit

inimest40.kõrge kvalifikatsiooniga töötajate hulgas hakkab enim puudus olema inseneridest, IT -

spetsialistidest, tervishoiu- ja haridustöötajatest ning ehitusinseneridest41.

Millenniumipõlvkonna sisenemine tööjõuturule

Millenniumlaste näol on tegemist 2000ndatel tööjõuturule sisenenud noortega. Trendid viitavad sellele,

et nad on valmis järjest suuremaks mobiilsuseks. Suurem enamik millenniumlasi soovib töökogemust

rahvusvahelisel areenil42. Tööandjatel ja kogu ühiskonnal tuleb tulevikus rohkem arvestada

millenniumipõlvkonnaga – tehnoloogilise taibuga, enesekindlate, koostööaldiste, kärsitute, ettevõtlike,

rohelise mõttelaadiga ja sotsiaalselt sallivate noortega, kelle olulisimaks erinevuseks vanematest

37 EU: the world in 2025; Boston Consulting Group: Turning the challenge of an older workforce into a managed opportunity; Research: Retirement pensions and sovereign debt in the euro area, August 2011 38 Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH 39 Ernst&Young, Tracking global trends, looks at six broad, long-term developments that are shaping our world. 2011, http://bit.ly/xP9wNk 40 World Economic Forum & Boston Consulting Group, Stimulating Economies through Fostering Talent Mobility. 2011. http://bit.ly/xOseHE 41 World Economic Forum & Boston Consulting Group, Stimulating Economies through Fostering Talent Mobility. 2011. http://bit.ly/xOseHE 42 Price Watehouse Coopers, Millenials at work, http://pwc.to/z1sdXi

9

põlvkondadest on digitaalne elustiil43. Neid iseloomustab ka väiksem soov olla omanik, olulisem on

ligipääs võimalustele, infole ja hüvedele44. Tuleviku suhtes on positiivne teadmine, et pool USA

millenniumlastest on juba alustanud ettevõtlusega või näeb oma tulevikku ettevõtjatena45.

1.3 Teadmusühiskonna esiletõus

Tuleviku töökohad nõuavad targemaid päid

Teadmusmajanduse järjest suurenev sõltuvus uutest teadmisest tähendab suurenevat talendipuudust.

Nutikamate süsteemide ja masinate esiletõus tulevikus kasvatab nõudlust kõrge tehnilise- ja

juhtimisalase kvalifikatsiooniga inimeste järele. Lisaks eriala valdamisele oodatakse oluliselt paremat

suhtlusoskust, kultuuritaju, arvutitundmist jne. Kriitilisemad oskused tulevikutöökohal on: sotsiaalne

intelligentsus, loov – ja programmeeriv mõtlemine46. Kui möödunud sajand soosis ülimat

spetsialiseerumist, siis käesoleval muutub keskseks valdkondadevaheline lähenemine – ideaalne

tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga – süvateadmisega vähemalt ühel alal ning oskusega mõista

ja omavahel siduda erinevaid teisi distsipliine.

Keskmisi oskusi ja standardseid protseduurireegleid järgivaid ametikohti (nt raamatupidajad) jääb

tulevikus (eelkõige) tehnoloogiate mõjul vähemaks. Järgneva 10 aasta jooksul prognoositakse näiteks

USAs, et 15 miljonist tekkivast uuest töökohast eeldavad tervelt 45% kõrgemat kvalifikatsiooni47. Uusi

töökohti loovad tulevikus paljuski sotsiaal-majanduslikud väljakutsed –see tähendab, et töökohti tekib

palju vananemise, kliimamuutuse, keskkonna saastumise, energiakriisi jms probleeme lahendavates

valdkondades. Juba praegu on mitmes tööjõuprognoosis48 (nt USAs) kasvualadena märgitud sotsiaal-ja

heaoluteenused, tervishoid, keskkonnaseire jms. Kaotajateks jäävad selles mängus regioonid, kes ei

suuda luua ei teadmuspõhist tegevust ega pakkuda odavat tööjõudu.

Kasvav struktuurne tööpuudus ehk skills gap

Struktuurne tööpuudus ehk lõhe inimeste oskuste ja ettevõtjate ootuste vahel kasvab koos

majandustegevuse keerukamaks ja teadmispõhisemaks muutumisega kõikides sektorites. Samal ajal kui

43 Kadri Kuusk, Fututuba, Sinu uus kolleeg – millenniumilaps, 2011 http://bit.ly/zWePJr 44 James Lee, World Future Society, Are Millennials the First Post-Consumer Generation?, 2011, http://bit.ly/zd1IIJ 45 Ewing Marion Kauffman Foundation, Millennials see entrepreneurship as path to success, but are delaying because of the economy, 2011, http://bit.ly/xgaWr1 46 Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH 47 Bureau of Labor Statistics, Social Worker. 2011. http://1.usa.gov/AxcktW 48 Bureau of Labor Statistics, Social Worker. 2011. http://1.usa.gov/AxcktW

10

Euroopas pole leida töötajaid ligi 1,3 miljonile ametikohale, on Euroopa Liidus tervikuna tööta ligikaudu

23 miljonit inimest ehk 9,7% tööealisest elanikkonnast49.

2010. aasta oli EL 27 keskmine kõrghariduse omandanute osatähtsus 33,6 % oma eagrupist50 ning

prognoosid näitavad, et aastaks 2020 on Euroopa tööjõuturule vaja 32% kõrgema, 50% keskmise ning

18% madalama haridustasemega inimesi. seega paistab, nagu oleks arvud tasakaalus. Ent arvesse tuleb

võtta, et struktuurset tööjõupuudust süvendab asjaolu, et lisaks vanemaealiste, vahetult peale II

maailmasõja sündinud „babyboomer’ite“ põlvkonna massilisele lahkumisele tööjõuturult lähiaastatel51

on Euroopas umbes 30% inimesi oma töökoha jaoks üleharitud52 ning suur hulk inimesi on oma töö

jaoks alaharitud. Üle- ja alaharitus annab signaali, et tööturg ja haridussüsteemi pakutu ei ole omavahel

kooskõlas. Samal ajal kui kõrgharidusega inimeste hulk kasvab, on probleemiks töö ja oskuste

sobitamine, samuti oskuste alakasutamine53. Lõviosa Euroopa 19,5 miljonist tudengist54 õpib ülikoolidest

sotsiaalteadusi, õigust ja ärijuhtimist55.

Trendid viitavad, et ettevõtjate jaoks pikeneb tulevikus uute värvatute tööga kurssi viimise aeg ja

kasvavad selleks vajalikud investeeringud56. Kõige raskemini täidetavad ametipostid on aastastaastasse

samad: tehnikud, müügiesindajad, elektrikud, mehhaanikud jt57. Inimeste eelistused elukutse valikul on

muutunud („musta“ tööd ei taheta enam teha, reaalteadused ei ole moes). Peamine põhjus on aga see,

et paljudes ametites on nõuded töötajatele struktuurselt muutunud. Neilt eeldatakse paremat

ametialast ettevalmistust ja samas pehmete oskuste valdamist58 59, 60, 61. Kvalifikatsiooni ja kogemuste

puudumise tõttu on maailmas kõrge noorte (15–24-aastaste) tööpuudus. Arenenud maades on see üle

kahe korra kõrgem üldisest tööpuudusest62. Noorte tööpuudus kavas maailmas 2008 aastal alanud

finantskriisi järel hüppeliselt. See protsess on majandustsüklite suhtes eriti tundlik ning tulemuseks on

noorte suurem ebakindlus ja rahulolematus, mis väljendub protestilainetes, riskikäitumises63. Teravalt

49 Äripäev, Tööpuudus Euroopas alanes enim Baltikumis, 2011, http://bit.ly/xukJyX 50 Eurostat, Educational statistics at regional level, 2011, http://bit.ly/wjE89c 51 Daily Finance, Retiring Boomers Will Leave a Huge Hole in the Job Market, 2010, http://aol.it/wXja7q 52 Overeducation in Europe –current issues in theory and policy, 2003, http://bit.ly/zuRdRG 53 European Centre for the Development of Vocational Training, Skill mismatch in Europe, http://bit.ly/y5oDuT 54 Eurostat, Tertiary education statistics, 2011, http://bit.ly/yXRXx3 55Eurostat, File: Students in tertiary education, by field of education and gender, EU-27, 2009, http://bit.ly/ztpmYS 56 Economist Intelligence Unit, Global Talent Index, 2011-2015, http://bit.ly/yKrmvL 57 Manpower Group, Entering The Human Age, http://bit.ly/Ax4yR7 58 Kadri Kuusk, Fututuba, Inimeste ajastu lävepakul,2011 http://bit.ly/A8zVbA 59 Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH 60 http://www.fututuba.ee/2011/08/tulevikutoo-kumme-votmeoskust.html 61 Kadri Kuusk, Fututuba, Talendikõrb kesk rahvaküllust, 2011, http://bit.ly/zFEZrJ 62 The Economist, Youth unemployment: Youn and jobless, 2010, http://econ.st/AD3OdN 63International Labour Office, Global employment trends for youth: 2011 update, 2011, http://bit.ly/zaWfoh

11

tuli see näiteks esile araabia kevadena tuntuks saanud 2011. aasta poliitilistes

meeleavaldustelainetes,64 65.

1.4 Uued tehnoloogiad, mis muudavad töötamise ja eluviise

Väga pikka aega oli töömaailma keskmeks fikseeritud töökoht. Täna toetab IKT (info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia) areng organisatsioonide muutumist üha globaalsemaks, võimaldades

teha globaalset tööd ja kasutada/juhtida globaalset tööjõudu, mis on laiali erinevates geograafilistes

asukohtades. Lisaks sellele, et tehnoloogia aitab üha enam tööprotsesse efektiivsemaks muuta,

võimaldab IKT kasutada paindlikumaid töövorme. Tõenäoliselt suurenebki tulevikus paindliku ja

osalise tööaja ja virtuaaltöö hulk ning tekib rohkem nn vabu agente (freelancer), kes töötavad, kus

nad tahavad ja millal ise tahavad66. Samuti aitavad tehnoloogilised uuendused ja paindlikud

töövormid kasutada rohkem vanemas eas tööjõudu. Tänu uutele tehnoloogiatele rutiinsemad ja

tegevuspõhised tööd kas automatiseeritakse (jäävad arvutite ülesandeks) või tehakse ära

robotitega67. Samas avaldub tehnoloogia mõju ka selles, et inimesed kasutavad virtuaalseid tööriistu

(näiteks videokonverentsi võimalused jms) füüsilise mobiilsuse vähendamiseks. Seega ühelt poolt aitab

tehnoloogia areng kaasa talentide mobiilsuse kasvule maailmas. Teiselt poolt võimaldab see neil, kes

seda soovivad, teha rohkem paindliku ajagraafikuga ja virtuaalset tööd ning töö on tulevikus geograafilise

asukohaga vähem seotud.

Tehnoloogiline areng on põhjustanud fundamentaalseid muutusi tööjõu nõudluses viimase veerandsaja

aasta jooksul ning on nõudlus on kasvanud väga kõrge või väga madala kvalifikatsiooniga tööjõu järele68.

Ühelt poolt on kasvanud nõudlus kõrge tehnilise- ja juhtimisalase kvalifikatsiooniga inimeste järele.

Teiselt poolt on samal ajal nõudlus suurem ka vähem haritud madalate oskustega tööjõu suhtes. Arvutite

mõjul on kõige enam surve all keskmisi oskusi ja standardseid protseduurireegleid järgivad ametikohad

(nt raamatupidajad). Järgneva kümne aasta jooksul prognoositakse , et USAs 15 miljonist tekkivast uuest

töökohast eeldavad tervelt 45% kõrgemat kvalifikatsiooni (sotsiaaltöö, tervishoid, juhtimine jms).

1.5 Sotsiaalselt kihistuv maailm ja sõda talentide pärast

64 International Labour Organization, Youth unemployment in the Arab world is a major cause for rebellion, 2011, http://bit.ly/A8G6ZV 65 Rand Corporation, Nurturing the Arab Spring: What Can Be Done to Remove Existing Barriers to Freedom of Expression in the Arab World? http://bit.ly/z0N0wt 66 Katrin Patune, Tuleviku teadmustöökohta kujundavad tegurid, TÜ 2011 67 Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH 68Imre Mürk, Fututuba, Tulevikutöö kümme võtmeoskust, 2011, http://bit.ly/zJiXQH

12

Peaaegu kõikides maailma arenenud majandustes on viimasel kolmekümnel aastal palgalõhe vaeste ja

rikaste vahel rekordiliselt kasvanud, enim Tšiilis, Mehhikos, Türgis ja USAs, üllatavalt isegi Saksamaal,

Soomes ja Rootsis 69,70. Maailmas toimuv teaduse ja tehnoloogia areng on toonud kasu kõrgema palgaga

ja kvalifikatsiooniga inimestele, samas kui vaesemad töötajad on sunnitud vastu võtma töökohti, mis on

ajutised, osalise ajaga või halvasti tasustatud. Ahvatlevad sissetulekud arenenud majanduste

teadmusregioonides on põhjustanud ka „ajude äravoolu“ probleemi nii tärkavate majanduste kui ka

arenenud riikide jaoks. Samamoodi nagu Lääne-Euroopa on Ida- või Lõuna-Euroopa talentide jaoks

ahvatlev sihtkoht, on näiteks USA ahvatlev haritud ja talendikate lääne-eurooplaste jaoks71. Euroopas on

tööjõu siseränne toonud kaasa raskusi kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade täitmisel Poola ja Rumeenia

ettevõtetes72 – põhjustena võib välja tuua siirdemajanduste kiired struktuurimuutused ning talentide

väljarände nendest riikidest ELi jõukamatesse piirkondadesse73. Seega Euroopa Liidu mitmekiiruseline

areng on jätkuvalt probleemiks talentide hoidmisel majanduslikult vähem arenenud euroopa

riikides 74, 75.

Talentide püüdmine tõmbekeskustesse

Kvalifitseeritud tööjõu nappus on maailmas käivitanud sõja talentide pärast. lisaks ettevõtjatele

konkureerivad selles aktiivselt ka riigid ja regioonid selle nimel, et ligi meelitada ja hoida kvalifitseeritud

tööjõudu. Eelis on nii tööturu tingimuste (palgad, majanduse struktuur) kui ka riigi käsutuses olevate

vahendite poolest seejuures kõrgema elatustasemega ning arenenud majandustega tõmbekeskustel.

Levima on hakanud lähenemisviis, kus konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooniks tarvilikku

kvalifitseeritud tööjõu puudust koduriikides leevendatakse välistalentide aktiivse värbamise ning riiki

meelitamisega – nn selektiivse immigratsioonipoliitikaga76. See tähendab, et riikide migratsioonipoliitika

fookus on kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste sisserände stimuleerimisel.

Uuringud näitavad, et välistalentide värbamine soodustab ettevõtetes tootlikkuse kasvu ja tõstab

ekspordivõimet77. Peamine argument, mille pärast riigid talendisõjas pingutavad, on ettevõtete

69 OECD, Divided We Stand: Why Inequality Keeps Rising, 2011 70 Eesti Rahvusringhäälingu uudised, OECD: sissetulekute ebavõrdsus maailma juhitavates majandustes kasvab, 2011, http://bit.ly/wt3kPQ 71 VOX, The European brain drain: European workers living in the US, http://bit.ly/w3JSDJ ; OECD Observer, The brain drain: Old myths, new realities, http://bit.ly/zc7cEf 72 Manpower,Talent Shortage Survey Results, 2010 73 Manpower,Talent Shortage Survey Results, 2010 74 Deutsche Welle, Making the Case for a Multi-Speed Europe, 2008, http://bit.ly/xagTHE 75 Thomas Straubhaar, Research & Seminars, Brain Drain and Brain Gain in Europe, 1998, http://bit.ly/Az19ea 76 The Migration Observatory at the University of Oxford, A loose fitting cap: why is the limit on skilled non-EU workers undersubscribed, 2011, http://bit.ly/A6ZZDA 77 The Institute for the Study (IZA) , Do Foreign Experts Increase the Productivity of Domestic Firms? 2011, http://bit.ly/zGDDXD

13

konkurentsivõime ja kasvuvõimalused. Uuringud kinnitavad ka tuntud tõsiasja, et peamine põhjus, mille

pärast ettevõtted välisriikidest talente tuua soovivad, on nende puudus koduriigis. Samas üks peamisi

põhjusi, miks nad seda kokkuvõttes siiski ei tee, on bürokraatlikust asjaajamisest tulenevad kõrged kulud

ning talendi kohanemisraskused. Need ettevõtted on riigi majandusarengule olulised, sest nad on

rahvusvahelistel turgudel keskmisest aktiivsemad78. Liigse bürokraatia tagajärjeks välistalentide

värbamisel võib olla halvemal juhul ettevõtte kolimine välisriiki, paremal juhul intensiivsem kohaliku

personali koolitamine.

Seega võib migratsioonipoliitika sisu ja sellega seonduva bürokraatia ning asjaajamise sujuvaks tegemine

ettevõtete jaoks lühiajaliselt oluliselt parandada talendi kättesaadavuse probleeme ja seeläbi

majandusarengut tervikuna.

Peamisteks võitjariikideks talendirallis peetakse eelkõige USAd, Kanadat, Austraaliat, Prantsusmaad, aga

ka Singapuri. USA on alates 1990ndatest väljastanud tööviisa enam kui 900 000 talendile (enamasti IT -

aladel) Indiast, Hiinast, Venemaalt ja mujalt. USA ülikoolides on 20% kogu tehnikateaduste

doktorantidest sisserändajad ning USA teadlastena Nobeli preemia saanutest on 26% USAsse oma elu

ajal sisserännanud inimesed. 2003. aasta seisuga oli USAs enam kui üks kolmandik USA teaduse ja

tehnika doktorikraadi omanikest sündinud välismaal.

Talendipoliitikas on aktiivsed ka mitmed riigid Aasias. Näiteks Singapuri Teadusfond annab igal aastal

kümnele noorele teadlasele kogu maailmast raha oma teadustöö edendamiseks Singapuris. Noore

talendi käsutusse antakse kolmeks aastaks ligi 1,5 miljonit USA dollarit, et ta saaks enda ümber koondada

selle ala asjatundjaid79. Hiina on alates 1990ndatest rakendanud süsteemset kõrghariduspoliitikat, mille

üheks osaks on USAsse rännanud teadustöötajate tagasimeelitamine80.

Põhjamaades on levinud ettevõtjate toel kolmandate riikide (Hiina ja India) noortele õppe- ja

teadustööks stipendiumide pakkumine81 82 83, 84, 85, 86, eriti loodusteaduste, tehnika, inseneriteaduste ja

matemaatika (STEM87) erialadel oma riigi ülikoolides. Näiteks Taanis on ettevõtjad loonud

78 The Vienna Institute for International Economic Studies, Migration, Skills and Productivity. 2010., http://bit.ly/zReyX 79 Eesti Rahvusringhäälingu uudised, Eesti mänguteoreetik sai Singapurilt suure grandi, 2009, http://bit.ly/w3tYRa 80 Arengufond, Kõrgkool 2018, 2010, http://bit.ly/Acok3T 81 Talent Race, Volvo cars scholarship programme for Chinese students, a cooperation between Chalmers and Volvo cars, www.talentrace.cn 82 Create Your Future at Mälardalen University Sweden, Scholarship Competition for All Indian Students, www.createyourfuture.se 83 Sino-Finnish Centre, http://bit.ly/yo3GV3 84 http://www.createyourfuture.se/ 85 http://sfc.tongji.edu.cn/index.php?m=news&a=detail&id=81 86 Student competitions.com, http://studentcompetitions.com/about-sc 87 STEM fields, wikipedia artikkel, http://en.wikipedia.org/wiki/STEM_fields

14

koostööplatvormi eesmärgiga püüda ja hoida välistalente ning muuta neile keskkond võimalikult

atraktiivseks88.

Kaotajad ehk doonorriigid

Ülemaailmse talendiralli suurimateks kaotajateks on uuringu IFF International Migration Global

assessment 200689 andmetel kvalifitseeritud töötajate väljarände poolest esimesel kohal Mehhiko,

järgnevad Iraan ja Pakistan ning Filipiinid. Neil on küllaltki hea infrastruktuur, kuid need riigid ei paku

oma talentidele eneseteostuseks palju võimalusi. Euroopas on peamisteks talentide doonorriikideks

Venemaa ja Ukraina. Samas on ka mitmed senised talentide doonorriigid hakanud rohkem tegelema

oma talentide võõrsilt koju tagasi meelitamisega.

1.6 Kõrghariduse massistumine ja rahvusvahelistumine

Talentide ehk kvalifikatsiooniga inimeste absoluutarv maailmas kasvab, jäädes siiski marginaalseks

võrrelduna maailma rahvastiku üldise kasvutempoga. Positiivse trendina on kõrghariduse kättesaadavus

maailmas paranenud ülikiires kasvutempos. Kui kakskümmend aastat tagasi oli maailmas 68 miljonit

tudengit, siis tänaseks on see arv rohkem kui kahekordistunud90. Ühelt poolt mõjutab see ka talentide

mobiilsuse kasvu, teiselt poolt on see riikidele võimalus välistalentide püüdmiseks ja rakendamiseks oma

majanduskeskkonnas. Näiteks kui täna õpib välisriigis üle 3 miljonit tudengi, siis aastaks 2020

prognoositakse üle 7 miljoni. See tähendab iga-aastast 6%-st või suurematki kasvukiirust91. Umbes 70%

tulevasest nõudlusest tuleb Aasia riikidest. Tudengite mobiilsuse üheks oluliseks tõukejõuks on

rahvusvaheliste ülikoolide edukas turundustegevus 92 ja kiire kohanemine uute võimalustega.

Suurimateks talendimagnetiteks on maailmaklassi ülikoolid USAs ja Inglismaal93.

1.7 Aasia ja Ladina-Ameerika tärkavad majandused

Talendinappust hakkab maailmas järjest rohkem mõjutama Aasia ja Ladina-Ameerika tärkavate

majanduste mõjuvõimu kasv. Neis piirkondades paiknevad riigid hakkavad tulevikus järjest enam

meelitama talente üle maailma. 2025. aastaks on tärkavate majanduste linnades 235 miljonit leibkonda

aastase sissetulekuga üle 20 000 USA dollari (ostujõu pariteedi alusel), samal ajal arenenud riikides on

88 Consortium of Global Talent, www.consortiumforglobaltalent.dk 89 United Nations, International Migration Report 2006: A Global Assesment, 2006, http://bit.ly/y1gwxL 90 OECD Multilingual Summaries, Tertiary Education for the Knowledge Society, 2008, http://bit.ly/w7Bgy2 91 http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/korghariduse_rahvusvahelistumine_2018.pdf 92 BBC News, Record number of International students, 2011, http://bbc.in/ynvnxx 93 Arengufond, Kõrgkool 2018, 2010, http://bit.ly/Acok3T

15

neid vaid 210 miljonit. Seega muutuvad tärkavate majanduste linnad globaalselt liikuvatele talentidele

üha atraktiivsemaks. Tuleviku talendimagnetiks pole tärkavates majandustes ainult megalinnad. Lõviosa

linnade SKP kasvust tuleb tulevikus pigem praeguste teise ja kolmanda järgu suurusega linnadest, Seda

eriti Hiinas, Lõuna-Aasias ja Ladina-Ameerikas94.

Kiire majanduskasvuga piirkondades Hiinas ja Indias tuleneb talendipuudus enamasti noorte kesistest

õppimisvõimalustest ja hariduse kvaliteedist, osalt ka naiste traditsioonilisest mitteosalemisest tööturul.

Näiteks Aasia kaotab ligi 47 miljardit USA dollarit aastas naiste puuduliku ligipääsu tõttu tööturule95.

Samas on paljudele Aasia riikidele olnud probleemiks ka nn brain drain ehk talentide väljavool kõrgema

elatustasemega ja paremate võimalustega riikidesse. Signaalid näitavad, et tärkavad majandused on ka

ise saamas atraktiivsemaks sihtkohaks mujal doktorikraadi omandanud rahvusvahelistele õppuritele

ning pakuvad motiveerivaid töövõimalusi. Arvatakse, et Aasiast saab 2025. aastaks peamine kommerts

T&A sihtkoht ja traditsiooniline „brain drain“ asendub ajude tsirkulatsiooniga. Aasiasse suunduvate

Euroopa teadlaste ja üliõpilaste arv jätkab kasvamist96. Seda toetavad ka Aasia riikide talendiprogrammid

(Singapur, Hiina jt). 2008. aasta finantskriis on toonud teatud määral leevendust globaalses nõudluses,

aga mitte Aasias. Küsitluste järgi on 40% vastanud ettevõtjatest kogenud Aasias raskusi sobiva

kvalifikatsiooniga personali leidmisel. Aasias on puudus müügijuhtidest, oskustöölistest tööstuses,

inseneridest, keskastme- ja tippjuhtidest, raamatupidajatest. Arvestades jäika migratsioonipoliitikat,

kiiret vananemist ja majanduse keerukust on mõneti loogiline, et kõige suuremad probleemid talentide

kättesaadavuse osas on Jaapani ettevõtetel, kellest tervelt 76% kurdavad kõrge kvalifikatsiooniga

inimeste nappuse üle.

94 McKinsey Global Institute, Urban world: Mapping the economic power of cities, 2011, http://bit.ly/yhn2uJ 95 International Labour Organisation, Women and labor markets in Asia. 2011., http://bit.ly/wIhs2U 96 Bruce Stokes: Are We Still a Global Magnet for Skill?

16

2. MÕJU EESTILE

2.1 Globaliseerumise piirekaotav mõju

Globaliseerumise mõjul talentide mobiilsus suureneb. teiste trendide koosmõju tulemusena jätkub

lähitulevikus Eestist tõenäoliselt ka mingi osa kvalifitseeritud ja noorema tööjõu ajutine väljaränne.

Tulevikus võib oodata Eesti diasporaa jätkuvat suurenemist Euroopas, eriti Põhjamaades. Paljudele

Eestis tegutsevatele kiire kasvusammuga ettevõtetele, kes on sõltuvad kohalikust tööjõust, aga sihivad

globaalseid turgusid, tähendab see jätkuvat talendinappust, sest kolmandatest riikidest (väljastpoolt

Euroopa Liitu) Eestisse talentide värbamine jääb ka lähitulevikus küllaltki ajamahukaks, bürokraatlikuks

ja seetõttu kulukaks tegevuseks. Samas võib ajutisest väljarändest tulla ettevõtete majanduslikule

arengule Eestis ka kasu. Seda eeldusel, et tagasi pöördudes on inimeste oskused ja teadmised

suurenenud ning nende väärtus tööturul tõuseb. Tuleviku suhtes jääb ennustamatuks, kuivõrd suures

ulatuses käivitub nn ajude ringlus ja Eestisse tagasi pöördutakse.

Mobiilsuse kasv Eestist

Euroopa liikmesriikides jätkuvalt karmistuvate migratsioonitingimuste tõttu jääb kolmandatest riikidest

Euroopa Liidu liikmesriikidesse pürgijatele sisenemisbarjäär kõrgeks ja selektiivseks (kvalifikatsiooniga

tööjõu migratsiooni soodustatakse, näiteks ELi „sinise kaardi“ kehtestamisega97). Samas viitavad sellele,

et Euroopa -siseselt inimeste mobiilsus kasvab ja osa sellest protsessist on jälgitav ka Eestis. 1990ndate

alguse ja ELiga liitumise järgsele väljarändelainele on lisandumas kolmas väljarändelaine, mille peamiseks

põhjuseks on parem sissetulek välisriigis. Näiteks 2010. aastal rändas Eestist välja 5300 inimest, kuigi

samal aastal oli ka tagasitulijaid, ligikaudu 2900 inimest.98 Enamasti lahkuvad Eestist noored pered ja

noored spetsialistid ning iga 1000 inimese kohta lahkub Eestist aastas umbes kaheksa inimest. Enamasti

minnakse Soome ning pooled minejatest on kutse- või kõrgharidusega inimesed.99 Lisaks

„pendeltöötajatele“, kes alaliselt Soomes ei asu, elas Soome statistikaameti andmetel 2010. aasta lõpus

Soomes 28 493 eestlast. Sotsiaalministeeriumi uuringust100 selgub, et võrreldes varasemate aastatega

on teistesse riikidesse tööle minna kavatsevate inimeste arv suurenenud. Enamasti on tegemist

ajutise väljarändega, st ka tagasitulijate arv on suur.

97 Tööandjate Keskliit, Kõrgelt kvalifitseeritud välismaalasi on võimalik Eestisse kutsuda eritingimustel, 2011, http://bit.ly/A6S4y9 98 Statistikaamet, www.stat.ee 99 T. Tammaru, Tartu Ülikool, Väljaränne Soome ja Eestisse tagasirännu kavatsused, 2011, http://slidesha.re/yvlpGQ 100 Sotsiaalministeerium, Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010, 2010., http://bit.ly/zVU8pU

17

Mobiilsuse üldine kasvutrend ja ELi integratsioonipoliitika on kasvatamas ka Eestist välisriikidesse

suunduvate õppurite arvu. Välisriikide ülikoolides õpib hinnanguliselt 4000 Eesti noort101. Olulise

tegurina mõjutab tulevikus talentide kättesaadavust ja arvukust Eestis see, kui paljud välisriikidesse

suundunud õppuritest Eestisse tagasi pöörduvad. On alust arvata, et välismaale õppima läinud noortest

kavatsevad pärast välisülikooli lõpetamist kindlalt Eestisse naasta vaid pool diplomi omandanutest, ligi

32% peab seda väga ebatõenäoliseks102.

Välistalendid Eestis

Talendibaasi oluliselt laiendava ja seeläbi positiivse mõjuna võib käsitleda kvalifikatsiooniga

välismaalaste sisserännet Eestisse eneseteostuseks tööl, õppes või ettevõtluses. Eestis on välismaalaste

osatähtsus võrreldes teiste Euroopa riikidega küll väga suur, kuid paraku sellise profiiliga, mis

talendinappust oluliselt ei leevenda. Ametlikult elab Eestis ligikaudu 212 000 välismaalast103 ja sellega on

Eesti koos Küprosega riigis elavate välismaalaste osatähtsuselt tähelepanuväärselt kõrgel 3.–4. kohal

Euroopa Liidus104. Kuid küsitav on neis teadmistepõhise majanduse edenemiseks tarvilike kõrge

kvalifikatsiooniga inimeste osatähtsus, sest valdava osa neist moodustavad paraku vanemaealised vene

keelt kõnelevad nn halli passi omanikud105. Lisaks neile elas 2007. aasta seisuga Eestis elamislubade

alusel 93 133 Vene kodanikku106, neist ligi pooled Tallinnas. Vaid 11 000 Eestis elavatest välismaalastest

on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud107. Väljapoolt ELi Eestisse elamisloa alusel tööle asuvate

välismaalaste arv on vaikselt tõusuteel, kuid arvestades tööga hõivatute koguarvu Eestis, mis oli 2011.

aasta III kvartali seisuga 628 000108, on see marginaalne. 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis väljastatud

kehtivaid tähtajalisi elamislubasid töötamiseks 2994 ning töölubasid 2121 109, millest kaks kolmandikku

on antud Venemaa ja Ukraina kodanikele110.

Positiivse nähtusena talendinappuse leevendamisel kasvab Eestisse haridusränne, kuid mitte hüppeliselt.

2010. aastal õppis Eestis 1200 välistudengit (sh 148 doktoranti111). Suure osa õppuritest moodustavad

101 Arengufond, Kõrgkool 2018, 2010, http://bit.ly/Acok3T 102 DELFI, Uuring: ligi pooled välisülikooli läinud noortest ei kavatse kodumaale naasta, 2011, http://bit.ly/xo1Sn7 103 DELFI, Eesti on välismaalaste osakaalult 3. – 4. kohal EL-is, 2011, http://bit.ly/z9wT21 104 DELFI, Eesti on välismaalaste osakaalult 3. – 4. kohal EL-is, 2011, http://bit.ly/z9wT21 105 Eesti Ekspress, Sergei Stadnikov: Miks halli passi omanikud enam Eesti kodakondsust ei taha? 2011, http://bit.ly/xKMJPi 106 Eesti Päevaleht, Vene kodanike tegelik arv, 2008, http://bit.ly/w3tfSl 107 DELFI, Eesti on välismaalaste osakaalult 3. – 4. kohal EL-is, 2011, http://bit.ly/z9wT21 108 Statistikaamet, www.stat.ee 109 Politsei- ja Piirivalveamet, Kristi Kuusksalu slaidid Sisekaitseakadeemia „Targa immigrandi“ konverentsil 2011 110 Politsei- ja Piirivalveamet, Kristi Kuusksalu slaidid Sisekaitseakadeemia „Targa immigrandi“ konverentsil 2011 111 Haridus- ja Teadusministeerium, Euroopa Liidu haridusindikaatorid, http://bit.ly/zb4137

18

soomlased ning pooled kolmandatest riikidest tulijatest on Venemaa ja Ukraina kodakondsusega

noored.

ELi riikidest on Eestisse enim tulijaid Soomest. Teadaolevatel andmetel on end Eestisse elama

registreerinud kokku üle 3000 Soome kodaniku112. Suurem osa nendest elab Tallinnas või Tallinna

vahetus läheduses. Paljud neist on saabunud siia töötama või juhtima oma ettevõtet. Kõrgkoolidest on

soomlaste seas soosituim Tartu ülikool, kus õpib igal aastal ligemale 300 soomlast. Soome osalusega

ettevõtteid on Eestis registreeritud umbes 4000, neist pooled tegutsevad ka aktiivselt113.

Eesti on lähitulevikus väga mõjutatav globaliseerumisest tingitud talentide mobiilsuse kasvutrendist.

2012. aasta kevadel lõpetab gümnaasiumi ligikaudu 8 000 noort114 ja see arv kahaneb lähiaastatel

jõudsalt. Samas sellest, millise otsuse langetavad väljarände küsimuses või erialavalikul edukamate

tulemustega gümnaasiumilõpetajad, sõltub paljuski meie väikese ühiskonna majanduselu ja avaliku

sektori areng järgnevate aastate jooksul. Seega on talendinappusele tulevikus kasvavalt oluline mõju

riiklikul koolitustellimusel ja muude haridus-poliitiliste stiimulite strateegilisel planeerimisel. Seda

muidugi eeldusel, et need võivad oluliselt mõjutada noorte valikuid oma tuleviku suhtes.

Maailma üldise mobiilsuse kasvutrendi valguses avaneb tulevikus ka paremaid võimalusi talentide

Eestisse meelitamiseks. Üheks talentide migratsiooni veidi soodustavaks teguriks on Eestis näiteks ELi

direktiivi mõjul 2011. aastal rakendunud ELi sinise kaardi süsteem115, mis lihtsustab tõendatud

kvalifikatsiooniga spetsialistide värbamist või nende teadustööle asumist, sest talendid saavad

elamisluba taotleda Eestis kohapeal, siia näiteks turismiviisaga tulles. Samas säilivad kvalifikatsiooni

tõendamisega kaasnevad bürokraatlikud protseduurid jms.

2.2 Rahvastiku kasv, vananemine ja vähene sündimus

Rahvastiku demograafia muutuste olulisimat trendi – vananemist – pehmendavaks asjaoluks on Eestis

fakt, et pooled pensioniikka jõudnud vanemaealised teevad tööd edasi. Samas 2008. aasta

tööjõuprognoosi järgi vajas Eesti tööjõuturul asendust 14 500 vanaduse tõttu lahkuvat inimest aastas

ning see suundumus tugevneb. Arvestades rahvastiku vananemise trendi ja sotsiaalproblemaatika

konteksti (kas või seda, et Eestis on eri liiki pensioni saajate arv ligi 400 000 inimest), on Eestis hetkel

aktiivselt tööhõives olevate vanemaealiste siirdumine pensionipõlve pidama üheks talendinappuse 112 Soome Suursaatkond Eestis kodulehekülg, http://bit.ly/xicxKY 113 Andmed Soome saatkonnast Eestis 114 Statistikaamet, www.stat.ee 115 Tööandjate Keskliit, Kõrgelt kvalifitseeritud välismaalasi on võimalik Eestisse kutsuda eritingimustel, 2011, http://bit.ly/A6S4y9

19

oluliseks põhjustajaks tulevikus. Eestit ootab lähemas tulevikus eelkõige vananemise ja vähese

sündimuse tõttu ees tööealise elanikkonna vähenemine. Eurostati prognooside kohaselt on võrreldes

2008. aastaga Eestis 20 aasta pärast ligikaudu 110 000 tööealist inimest vähem – see on ka aeg, kui

tööjõuturule jõuab madala sündimusega põlvkond. Et prognoosimudelis eeldatakse nullmigratsiooni,

võib tööjõu kadu olla veelgi suurem, kui lisaks arvestada võimaliku väljarändega ja suletud

immigratsioonipoliitika jätkumisega116. Vananev ja vähenev rahvastik mõjutab väga oluliselt nii riigi

tulusid kui ka kulusid, mis teeb omakorda keerukamaks näiteks avaliku sektori tipp-talentide hoidmise

Eestis. Rahvastiku vananemise ja aeglase kahanemise mõjul väheneb tulevikus Eestis majanduse

tootlikkuse ja riigi tulude tõstmiseks vajaliku kohaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.

Töötajate arvu on Eestis otstarbekas püüda suurendada kolmes kategoorias: noored, naised ja eakad.

Kuivõrd naiste tööhõive on meil üks Euroopa kõrgemaid, siis üks suuremaid võimalusi võiks Eesti jaoks

peituda eakate ulatuslikumas ja paremas rakendamises.

„Millenniumlaste“ põlvkond Eestis

Praegu on 20–30 -aastased ehk „millenniumlased“ võrreldes ülejäänud Eesti rahvastiku püramiidi

segmentidega meeldivalt massiivseim kohort. Trendid aga lubavad arvata, et nende puhul on ka

väljarände „oht“ küllalti kõrge. Seda soodustab ka asjaolu, et kui majandusbuumi ajal oli noorte

tööpuudus Eestis u 7%, siis vahepeal kasvas see Hispaania järel euroopa suurimaks, 40% kanti. Noorte

tööpuudus on Eestis langenud küll kriisieelsele tasemele, kuid millenniumlaste huvi võimaluste vastu

ennast välisriigis realiseerida on jätkuvalt kõrge. Noorte demograafia üheks kitsaskohaks on Eestis hetkel

5–20 -aastaste suhteliselt väike arv, mille tingis madal sündimus 1990ndate alguses. Selle mõjul langeb

lähiaastatel Eestis tugevalt nii gümnaasiumilõpetajate kui ka ülikooli astujate arv.

2.3 Teadmusühiskonna ja -majanduse esilekerkimine

Talentide kättesaadavuse oluline mõjutaja on Eestis olnud ka struktuursed muutused majanduses ja

neist tulenev lõhe inimeste omandatud kvalifikatsiooni ja ettevõtete ootuste vahel. Areng teadmiste- ja

innovatsioonipõhise turumajanduse mudeli suunas tähendab Eestile ka tulevikus pidevalt struktuurset

tööjõupuudust.

116 Sotsiaalministeerium, Eesti tööealise rahvastiku väljarändepotentsiaal aastal 2010, 2010., http://bit.ly/zVU8pU

20

Lähitulevikus nõudlus kvalifitseeritud talentide järele Eestis kasvab ja seda mõjutab erasektoris eelkõige

tehnoloogiamahukate tootmis- ja teenusettevõtete, IT -sektori, kesk- ja kõrg- tehnoloogia

tööstusettevõtete ja energeetika areng. Kui vaadata, millistele erialadele on ülikoolidesse kõrgem

konkurss, selgub, et Eesti noored eelistavad reaalteadusele ja tehnilistele erialadele jätkuvalt

sotsiaalteadusi. Võimalik seletus on see, et vaadates vaeva, mida nõuab STEM ja täppisteaduste

valdkonnad , ning võrreldes nt advokaatide ja inseneride palku117 Eesti tööjõuturul, teeb noor tihtipeale

ratsionaalse valiku ärijuhtimise või muu sotsiaalteaduse kasuks118 119 120, 121, 122, 123. Euroopa keskmisest

on Eestis reaalaineid õppivate noorte osatähtsus oma eagrupist väiksem124, kuigi mitte oluliselt. Samas,

erinevate erialade lõpetajate palkade võrdlus Eestis viitab sellele, et kõige kõrgemat palka teenivad

sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna lõpetanud125.

Eestile kui siirdemajandusele on jätkuvalt iseloomulik kõrge struktuurne tööpuudus

Eesti majanduses jätkuvad struktuursed majanduses ja sellest tuleneb ka lähitulevikus pidev lõhe

inimeste omandatud kvalifikatsiooni ning ettevõtete ootuste vahel. See jääb üheks oluliseks mõjutajaks

tööjõu kättesaadavusel. 1990ndatel tehtud järsk kannapööre põllumajanduslik-tööstuslikult

plaanimajanduse mudelilt on üle läinud arenguks teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse mudeli

suunas ning see tähendab Eestile pidevat struktuurset tööjõupuudust. Täna on Eestis näiteks puudu IT-,

energeetika- ja muudest inseneridest ning teistest kvalifikatsiooniga töötajatest126. Eesti Infotehnoloogia

Liidu 2011. aasta uuringust selgus, et Eestis leiaks kolme aasta jooksul ettevõtetes rakendust 6500 kõrge

kvalifikatsiooniga IT-spetsialisti, samal ajal kui Eestis oli 2011. aasta lõpus üle 70 000 töötu (neist suur

osa pikaajalisi)127. Samas ütleb Riigikontroll oma auditite põhjal128, et üldharidussüsteem ei suuda Eestis

loodus- ja täppisteadusi edasi õppivaid abituriente piisavalt ette valmistada. Samuti ei ole ümber- ja

täiendusõppesüsteem suunatud kutseoskuste täiendamisele või uue kutse omandamisele. Talentide

kvalifikatsiooni vastavuse sobitumine ettevõtjate vajadustega muutub tulevikus üha keerulisemaks, sest

117 Postimees, Graafik: Programmeerijad teenivad 30 000 krooni kuus, http://bit.ly/y909lH 118 Eesti Päevaleht, Tallinna Ülikooli on suurim konkurss, 2011, http://bit.ly/wK7L33 119 Pereportaal, Tartu Ülikoolis suurim konkurss õigusteadusesse! 2011, http://bit.ly/yiSzQb 120 Postimees, Raul Eamets: kõrgharituil läheb hästi, 2011, http://bit.ly/ApLuIO 121 http://www.pereportaal.eu/lyhiuudised/49-haridusakultuur/467-tartu-uelikoolis-suurim-konkurss-oigusteadusesse.html 122 http://arvamus.postimees.ee/411690/raul-eamets-korgharituil-laheb-hasti/ 123 DELFI, Eelmisel aastal lahkus Eestist ligi 400 meedikut, 2011, http://bit.ly/z6YbE7 124 Eurostat Pocetbooks, Sience, technology and innovation in Europe, 2011, http://bit.ly/AtnIUY 125 Tartu Ülikool, Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuring, 2011, http://bit.ly/zR4Y3E 126 R. Eamets, Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendustöö nõustamisteenus „Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliku tööjõu- ja koolitusvajaduse väljaselgitamise uuring“, 2010 127 Eesti Sttistika, Enim nõutud statistika, http://www.stat.ee/pohinaitajad 128 Riigikontroll, Riigikontrolör Mihkel Oviiri kõne Riigikogus 18. Oktoobril 2011 probleemidest Eesti majanduses ja rahanduses, http://bit.ly/zl2VtT

21

ettevõtete elutsüklid on lühemad ja nende vajadused muutuvad kiiremini, kui saavad toimuda

muutused kohalikus haridussüteemis. Majandustegevus Eestis mitmekesistub ja eri niššides tekib järjest

juurde kogutööhõive mõttes arvuliselt väikesele hulgale tööd pakkuvaid, kuid samas kõrget

kvalifikatsiooni nõudvaid ametikohti.

2.4 Uued tehnoloogiad, mis muudavad töötamis- ja eluviise

Virtuaalse töö esilekerkimine võib tulevikus vähesel määral kahandada talentide Eesti -sisest rännet

keskustesse, Tallinnasse ja Tartusse. Seoses uute tehnoloogiate mõjuga kasvab Eestis nõudlus kõrgema

kvalifikatsiooniga spetsialistide järele, sest Eestis seisab ees, nagu mujalgi maailmas, nutikate masinate ja

süsteemide esiletõus. Inimese ja tema töövahendite suhe muutub tulevikus olulisel määral. Ees ootab

töökohtade automatiseerimine, mis üha enam röövib inimestelt rutiinsema töö. Targad masinad

integreeritakse pea igasse inimtegevuse alasse. See sunnib inimesi leidma neid tegevusalasid, milles nad

masinatega võrreldes tõesti paremad on. Uus meedia ja uued kommunikatsioonivahendid nõuavad ka

uut laadi kirjaoskust ja muudavad inimeste omavahelist suhtlust. Tehnoloogiad, mis võimaldavad toota

videot, väga reaalseid animatsioone ja mängusid või toimetada uutmoodi meediaväljaandeid, loovad

omalaadse uue ökosüsteemi suhtlemiseks.

Tekivad superstruktuuriga organisatsioonid – ettevõtete väärtuse loomise viis muutub eelkõige tänu

uutele tehnoloogiatele ning sotsiaal-meedia rakendamisele. Organisatsioonide tulemuslikkuse peamine

võimendus tekkib nn kollektiivsest intelligentsusest ja paljude inimeste tööprotsessi kaasamisest

sotsiaalvõrgustike kaudu. Mitmed traditsioonilised institutsioonid nagu kool või haigla kujunevad

kontseptuaalselt ümber avatud, võrgustikepõhisteks platvormideks.

2.5 Sotsiaalselt kihistuv maailm ja sõda talentide pärast

Trendide alusel võib arvata, et ELi riikide omavaheline kasvav konkurents talentide pärast tähendab

Eestile lähitulevikus tõenäoliselt doonorriigi staatust ja teatud osa talentide kaotamist eelkõige

jõukamate Põhja-Euroopa riikidele. Sellest võib tulevikus Eestile saada üks olulisemaid majandusarengut

takistavaid tegureid. Juba praegu on näiteks meditsiinitöötajate väljaränne kiiresti vananevasse

Skandinaaviale küllaltki suur129 130, 131, 132. Kõige atraktiivsem sihtriik on Eesti väljarändajatele Soome 133.

129 Postimees, Saksamaa tööturg avaneb keelt oskavatele eestlastele, 2011, http://bit.ly/yvAVWK 130 DELFI, Tervishoiust lahkus mullu kakssada töötajat, 2011, http://bit.ly/AlBmtL 131 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tervishoiust-lahkus-mullu-kakssada-tootajat.d?id=59464234 132 Eesti Statistika, Väljaränne Eestist http://www.stat.ee/49473 133 Kristi Anniste, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Eestlaste väljaränne Soome, uuringu kokkuvõte, 2011, http://bit.ly/zZMLCl

22

Kõige rohkem on Eesti Soomele kaotanud kutseharidusega inimesi (46%). Kõrgharidusega inimeste

(rakenduskõrgharidus ja kõrgharidus) osatähtsus on 15%.

Talendinappuse probleemidele Eestis lahendusi otsides tasub tähele panna, et Global Migration

Barometer hinnangu kohaselt on Eestis vajadus välistalentide järele võrreldes teiste Euroopa riikidega

suur134 eelkõige rahvastiku vananemise ja ülalpeetavate määra kasvu arvestades. Samas on Eesti

ligipääsetavuse poolest (seadusandlus ja avatus) 59. kohal, jäädes maha Põhjamaadest135.

2.6 Kõrghariduse massistumine ja rahvusvahelistumine

Kõrghariduse massistumise tulemusena kasvab ühelt poolt ka Eestis kõrgharidusega inimeste osatähtsus

ühiskonnas. Samas peaaegu pooled vabadest töökohtadest Eestis on hetkel pigem lihtsakoelisem töö

allhanketööstuses ja seejärel kaubanduses. Samas on eri sektoritesse jätkuvalt tarvis spetsiifiliste

erialade tippspetsialiste. Selliseid spetsialiste vajatakse aga nii vähesel arvul, et nende piisava

ettevalmistuse korraldamine Eestis läheb haridussüsteemile väga kulukaks.

2.7 Aasia ja Ladina-Ameerika tärkavad majandused

Last but not least, Eestil tuleb tulevikus arvestada, et konkurents talentidele kasvab ka seoses Aasia ja

Ladina-Ameerika tärkavate majanduste mõjuvõimu kasvuga. Globaliseerumise mõjul järjest aktiivsemalt

võrgustuvas maailmas hakkavad neis, meie jaoks kaugeis piirkondades paiknevad riigid üha rohkem

meelitama talente kas otse Eestist või siis konkureerima nendele talentidele, keda Eestisse mujalt püüda

soovitakse.

134 United Nations, Global Migration Barometer. 2008. http://bit.ly/yHmoJx 135 United Nations, Global Migration Barometer. 2008. http://bit.ly/yHmoJx

23

3. VÕIMALUSED EESTILE

• Eestit hakkab lähitulevikus oluliselt mõjutama globaliseerumise mõjul kasvav inimeste

rahvusvaheline mobiilsus, mis samas annab Eestile ka võimaluse selektiivseks migratsioonipoliitikaks

– välistalentide meelitamiseks madalama elatustasemega välisriikidest Eesti ülikoolidesse,

kujundades neile samas ka soodsaid võimalusi edasiseks töötamiseks või ettevõtjana tegutsemiseks

Eestis. Seoses globaliseerumisega avanevad ka paremad võimalused Eesti oma talentide „ajude

ringluse“ soodustamiseks, ergutades õppimist välisriikides ja seejärel koju tagasipöördumist,

eesmärgiga välisriikidest teadmisi ja kogemusi koju tuua.

• Elanikkonna vananemine ja sellest tulenev töökäte ja maksumaksjate nappus sunnib ettevõtjaid

leidma lahendusi tootlikkuse kasvuks ning paneb riigiaparaati ümber kujundama sotsiaaltoetuste

süsteeme. Samas loob see Eestis võimaluse tegelda „talendifondi laiendamisega“. Avanevad

võimalused soodustada ühiskonnas vanemaealiste teadmiste, oskuste ja kogemuste rakendamist

ühiskonna ja ettevõtluse arengu vankri ette. Selleks tuleb vastata küsimustele: Kuidas eakaid

rakendada? Kuidas paremini ära kasutada nende kogemust ja teadmisi? Millistel tegevusaladel võiks

eakatest enim kasu olla? Kuidas saaks lihtsustada eakate tööhõivet? Mis on peamised probleemid,

mis eakate tööhõivega kaasnevad?

• Suhteliselt arvuka „millenniumipõlvkonna“ esilekerkimine Eestis, nende tehnoloogiline taiplikkus,

enesekindlus, valmidus koostööks ja suurem ettevõtlikkus on soodne pinnas riigi intensiivsemale

ettevõtluspoliitikale.

• Uusi tehnoloogiaid arendavate ettevõtete arvu kasv ja nende suurem nõudlus kvalifitseeritud

talentide järele Eestis avab lähitulevikus riigile võimaluse keskenduda Eesti haridussüsteemis ning

teadus- ja arendustegevuses teatud tehnoloogiatele ja neid rakendavatele ärivaldkondadele.

• Eestil tuleb tulevikus hakata kiiremini reageerima töötajatele ümber- ja täiendõppe vajadustele.

Näiteks juhtudeks, kui mõni senine tööandja otsustab tootmise Eestist välja viia või vastupidi, oma

tegevust Eestis laiendada. See on võimalus arendada Eestis välja eeskujulikult paindlik elukestva

õppe- ja haridussüsteem.

• Tehnoloogiate kiire arengu ja selle mõjul virtuaalse töö esilekerkimine on võimalus tulevikus vähesel

määral kahandada Eesti-sisest rännet keskustesse, Tallinnasse ja Tartusse. Selleks tuleb arendada

virtuaalset tööd võimaldavat taristut ning soodustada virtuaalset töötamist muul viisil. Eesti

haridussüsteem peab tervikuna läbivalt kohanema tehnoloogia arengust tulenevate uute

nõudmistega. Koolid peavad suutma õpetada eelkõige õppima ja enesearenguga tegelema. Enam

24

rõhku tuleb panna kriitilise mõtlemise ja analüüsioskuste arendamisele, nn pehmetele oskusele nagu

koos- ja grupitöö, uue meedia alane kirjaoskus jms. See on võimalus minna noorelt õppimise

mudelilt üle elukestva õppe põhimõtetele.

• Kõrghariduse massistumine ja tudengite rahvusvahelise mobiilsuse kasvutrend loob Eestis eeldused

välistudengite suuremaks kaasamiseks Eesti kõrgkoolidesse. See on võimalus leevendada ettevõtete

talendinappust ja säilitada kõrgkoolides õppivate üliõpilaste arv kahaneva sündimusesündivuse

kontekstis.

Eestis tegutsevate ettevõtjate talendinappuse põhjuste kaart:

Tale

ndi (

sobi

va

kval

ifika

tsio

onig

a in

imes

te) n

appu

s Ees

ti et

tevõ

tete

s, k

ui

prob

leem

Vähene rakendusliku keskharidusega lõpetajate arv

Liigne bürokraatia välistalentide värbamisel kolmandatest riikidest, vähene välistalentide

meelitamine ülikoolidesse

Elanikkonna vananemine, lahkumine pensionile

Talentide väljaränne

Haridussüsteem ei valmista ette neid, keda

ettevõtted vajavad

ELi riikidest tippspetsialistide

värbamine on liiga kulukas

Kiire majanduse struktuurimuutus

Madalad palgad, pole soovitud töökohta, see

takistab ka läinute tagasipöördumist,

töökultuur

RKT planeerimise protsess tänase vajaduse

keskne? „sinikraed“

Madal sündimus, 1999ndate alguse kriis, poiste koolist

väljalangevus

Välismaalaste seadus, puudulikud pehmed

tugiteenused, PPA töö, Shengeni süsteemi

puudused, turvariskid

EAS targa töötaja värbamise ja

Archimedese mobilitasprogrammide, DoRa

toetuste vähene mõju

Vähene STEM erialadel lõpetajate arv

Meeste osatähtsus põhikoolist ülikoolini vähenev

Puudulikud meetmed vanemaealiste tööjõuturul

hoidmiseks, maj struktuur pole hallpeadele sobiv (elukestev õpe)

1990ndatel taasiseseisvumine,

liitumine ELiga

Eesti palgad 30% EL 15 keskmisest, madal GVA,

start-up kapital

Talentide meelitamine MultiNationalCorp’ide ja

Soome, EL vaba liikumine, 2008. a

majanduskriis

Olemasoleva talendibaasi puudulik rakendamine

Puudulikud juhtimisoskused, ettevõtete suurus,

rahvusvahelistumine

Eesti ettevõtete madal

konkurentsivõime/tootlikkus

Allikas: Arengufond

Rahvustunde/kultuurilise omaelu kui „magneti“

jahtumine, elutunde/elurõõmu

hääbumine (ei loeta omi luuletajaid jms)

Org/ettevõtjate vähene oskus talentide

potentsiaali täiel määral rakendada

Topp

ama

jään

ud

sots

iaal

-maj

andu

slik

aren

g,

ette

võte

te n

õrk

konk

uren

tsi-

ja

uuen

dusv

õim

e

Probleemid ja nende tekkimise põhjused ettevõtja tasandilt