raplamaa Ühistöö nr 16, 12. august 2015

Nr. 16(173) 12. august 2015

Jätkub 2. lk

Ü h i s t ö öra p lamaa

Foto: Jaan Viska

Väheke linnast ja ajaloost. Minsk asub Valgevene keskosas, Berezina lisajõe Svislotši kallastel. Linna on esmakordselt mainitud 1067 aastal. 1499.a anti linnale Magdeburgi õigused. 1940.a elas linnas 300000 ini-mest, pärast teist maailmasõda ja saksa okupatsiooni vähenes elanikkond 50000. Oluliselt muutus rahvuslik koosseis 19. sajandi algul olnud juutide ülekaal rah-vastikus kahanes 43 %lt 0,3 %ni. Meie külaliskäigu oli Minskis külas Leedust pärit juutide rühm. Üldiselt lin-

Paar päeva miljonäride riigis

Päev MinskisRühm linnalugusid kuulamas giid Inga´lt.

nas turiste vähe. Nõukogude väed vabastasid Minski 3. juulil 1944, nüüdseks on kujunenud sellest päevast isesisvumispäev, mille loosungid tervitasid ka meid. Ajaloost on teada: linnast oli sõja käigus purustatud 80 % ehk teisisõnu suurem osa hävitatud.

Ülesehitatud linna ja Valgevene vabariiki sõitis Ra-plamaalt 40 liikmeline huviliste rühm, mille tuumi-kuks giidide kooli inimesi ning reisiseltskond kuju-nes-komplekteerus Pille Vankeri eestvedamisel. Huvi 700 kilomeetri kaugusel asuva Valgevene vastu tasus

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 3. lk

Algus 1. lk

end kuhjaga. Kohapeal nähtud purustas kõik eelarva-mused. Ligi tuhande aasta vanusest kaubanduskesku-sest on saanud moderne suurlinn 1,8 miljoni elaniku-ga. Teel Minski poole nägime hästi haritud viljapõlde väikese vilja lamandumisega, kui ka eemalt paistsid silma laiuvad majandikompleksid, ning teeäärde püs-titati uusi bensiinijaamu. Linna jõudsime hilisõhtul, esimesed sõnad bussijuhtidelt linna minekuks, lin-nas võtavad teid vastu ausad, siirad, nooremad, hästi riietatud inimesed. Poode külastades saate kaardiga maksta ja keegi linnas ei tahagi teid tüssata. Rõõmus algus Jubileinõi hotelli juurest tehtud. Et sellest särast ja puhtusest osa saada, tuli minna linna peale jaluta-ma, jäi kinnitada väljaöeldut, pimenev linn on eriliselt kaunis, neil jätkub valgust hoonete esile toomisel, oma osa on kindlasti valgustuskunstnikel. Kõigepealt nägi-me tänavate ääres palju skulptuure, avarust sõiduteede ümbruses, rohelust linna pildis. inimestele kohanda-tud tunnelid tee alt läbiminekuks. Nii mõnigi rühma liikmetest läks hotellituppa hiigelvarandusega, tema 50 eurost oli saanud 850000 Valgevene rubla, kus väik-sem ühik 100 rubla ja peenraha neil puudub. Nii et ühe


Minsk õhtul. Esiplaanil spordihoone ja tagaplaanil luksuslik elamu-kõrghoone.

Üks skulptuuridest hotellipoolsel tänava äärel.


Jätkub 4. lk

Algus 1. lkeuro vastu 17000 rubla, mõned hinnad kauplusest, leib 17400 (1.02), õlu 14600 (0,86), jäätis 8000 (0,47), raa-mat Minskist 62000 (3,65), juust 81000 (4,76), kommi-karp 53000 (3,12), šokolaad 200gr. 28700 (1,69), pudel viina 53000 (3,12) ja liiter bensiini A-95 11300 (0,66), diiselkütust 12400 (0,73), WC - kasutus 3500 (0,21) rubla, laevasõit jõel 50000 (2,94) Bussijuhidki tanki-sid Valgevenes, mille liitri hind 0,66 eurot. Valgevesse sisenemisel läks dokumentide kontroll suure rühma kohta sujuvalt, samas olid väljas teated, kiirteedel tu-leb teedemaksu tasuda, selleks on elektrooniline mak-sukogumissüsteem Bel-Toel, tagasisõidul bussijuhid ütlesid, vähenes ettemakse 85 euro võrra. Leedus oli kindel maks kiirteele 12 eurot bussi kohta ühes suunas.

Valgevenes olles kindlasti räägitakse palju presi-dendist, keda ei tunta isakesena, vaid pigem Suure Inimesena.. Sohvoosidirektor Łukašenka valiti 1990. aastal Valgevene Ülem-nõukogusse. 1994. aastal valiti Łukašenka üllatuslikult presidendiks. Pidas kampaa-

niat, lubades “kodu ja tööd” kõigile kodanikele, hin-nakontrolli ja slaavi riikide liitu Venemaaga. (Vikipee-dia). Siin saab ainult paralleele tõmmata, et Eestis olid omal ajal ka legendaarsed majandijuhid, pigem ikka autorotaarsed, kuid majandid tõusid esiritta. Võib ju võrrelda, kas autoritaarne sotsialism, või demokraatlik kapitalism. Ühest vastust nii kiiresti ei teki, aga on ole-mas kaasaegne avar, imeilus Euroopa linn nõukogude sugemetega. Esmapilt linnast kui puhtuse, heakorra, planeeringu, arhitektuuri poolest on Minsk Euroopas esikohal. Linnapildist on kadunud kerjused, räpakad inimesed, nende üle peab järelvalvet miilits või eriük-sus. Inimeste palgad pole suured, saab kinnitada giidi-sõnu palga 300 eurot juures tuleb elanikkonnal tasuda 18 % kommunaalkuludest, arstiabi, hambaravi tasuta, huviringid soodsalt, neile lisandub palju spordirajati-si ja muid võimalusi. Eks endist majandijuhti iseloo-mustab bussijuhtidelt kuuldu lugu, president lendab helikopteriga üle viljapõldude, näeb, ühel põllul pole


Õigeusu Püha Vaimu katedraal imelise jumalaema ikooniga.

Püha vaimu katedraali sisevaade.


Jätkub 5. lk.

Algus 1. lk lestusmärk leinavate emadega ja seintel Afganistanis hukkunud poiste nimed, iga nime juurde käib küünal. Raha mälestusmärgi püstitamiseks kogusid hukkunud sõdurite emad.

2. Sealsamas lähedal on ausammas A. Puškinile, kellele meeldinud väga Minskis olla, Eesti Tabasalu koolil Minskis sõpruskool, kes oli möödunud aastal neil külas, kus tutvustati vene kirjandust Puškinina eesotsas.

3. Ikka ja veel räägitakse Minski Metrooplahvatu-sest 11. aprillil 2011.a, mis juhtus täpselt tipptunnil Oktjabrskakja metroojaamas, seal kus kohtuvad kaks metrooliini. Hukkus mitmeid inimesi, selleks et häiri-da presidendi valimisi. Koht tähistatud.

4. Linnaväravad kui kaksiktornid, mis on Stalini-aegne 11-korruseline ehitis aastast 1956. Üleval torni tipus seisavad alustel neli kuju: sõjamees, tööline, ta-lupoeg ja insener. Tornides on kõige suuremad kellad, sajandivanused läbimõõduga 3,5 meetrit. Kellad on saadud Saksamaalt sõjatrofeedena. Tornide vastas on

Paar päeva miljonäride riigismasinaid vilja äraviimiseks kombaini alt kuivatisse, järgmine päev oli majandijuht vabastatud. Veel võib toetuda kuuldud näidetele, kes kokkulepitud reeglitest kinni ei pea, sellega ollakse „karmid“. Teisalt selline juhtimine võib teha kuulekaks ja tasakaalukaks, vastu-kaaluks edasiminek. Eks seda näitab seal tulev sügise-ne valimine. Ka Eestimaal on võrreldud endist Jõgeva maavanemat Aivar Kokka Lukašenkona (Postimees 2009. jaan), kelle ambitsioonidel ja ideedel ei paistnud lõppu olevat. Mitmekülgsete juhtide edusammud lä-hevad ajalukku.

Poliitika poliitikaks, aga Valgevene on riik, mis käi-mist ja vaatamist väärt. Teame ideaalset maailmakor-da korda pole olemas, iga valitsus kiidab oma. Edasi vaatleme vaatamisväärsusi piltidel, mis mahtusid ühe päeva sisse.

0. Õhtul jõudsime hotelli lähedal tänava lõpus vaa-data Püha Vaimu katedraali, õigeusus kirikut, mis ehi-tatud 1642 aastal. Kirikus hoitakse püha Jumalaema ikooni, kui haruldast väärtust Valgevenes..

1. Sügava mulje jätab Pisarate saar. Saarel on mä-

Pisarate saarel asub emade poolt annetatud Afga-nistani sõjaohvrite-poegade mälestusmärk.

A. Puškinile meeldis Minskis olla.


Jätkub 6. lk.

Algus 1. lk

21.sajandi hiiglane kruiisilainerit meenutav ehitis jaa-mahoonena, mis meenutav uut epohhi Valgevene elus, vastas on eelmise ajajärgu meenutis linnaväravad.

5. 19. septembril 1991. nimetati ümber riigi nime-tus Valgevene Vabariigiks, seoses sellega Lenini väljak Iseseisvumise väljakuks. Väljaku all asub hiiglaslik 4-korruseline GUM-kaubamaja. 1933.a. ehitatud va-litsuse hoone oli sõjaeelne suurim ehitis valgevenes ja

samal aastal püstitati suurim 7-meetrikõrgune pronk-sist Lenini monument. Sõja lõpul plaaniti lõhata valit-susmaja, ilmselt oleks purunenud lähedal asuv Punane Kirik, ehitatud aastal 1915. partisanide hoolas tegevus avastas 250 kilogrammise pommi olemasolu. Astusi-me sisse kirikusse, mille teine nimetus ajalooga seon-duvalt Püha Simeoni ja Jelena kirik. Varem oli kirikus kino, 1990 aastast tegutseb katoliku kirikuna. 2000.


Metroos asetleidnud plahvatuspaik tehislilledega.

Stalini aega kuuluvad linnaväravad.

Pilt endiselt Lenini, nüüd iseseisvusväljakult. Minski raekoda.


Algus 1. lkPaar päeva miljonäride riigis

ilmus kiriku ette memoriaal „Nagasaki tornikell“, mis meenutab jaapani linnade langemist kui ka Tšernobõli tuumakatastroofi. Eriti nüüd augusti algul räägitakse tuumapommide heitmist Hirošimale ja Nagasakile, millest möödus 70 aastat ( II maailma sõjalõppemise-ga)

Häirekell Tuumasõja koledustest Nagasaki, Tšer-nobõl.

6. Ülemises linnaosas taastati ajalooliste jooniste järgi Raekoda 2003 aastaks. Ülemine linnaosa kandis nimetust Ülemine turg. Eks paljud asjad algasid kaup-lemisest ehk kaubanduse arengust. Omal ajal kerkisid

Raekoja lähedal kell lillepeenras.

Lenin Valitsusmaja ees.

Punane kirik e.Püha Simeoni ja Jelena kirik (kato-lik)

Jätkub 7. lk


Algus 1. lkPaar päeva miljonäride riigis

raekoja lähedusse ka mitmed kirikuhooned. Raekoja ümbruses jätkatakse vana linna restaureerimisega.

7. Viimase uudisena 2006 aastal valminud Valge-vene rahvusraamatukogu, kus lugemissaale 2000-le inimesele, raamatute fond ulatud 14 miljoni eksemp-larini. Raamatukogu on maailma 50 TOP ehitise hul-gas. Kristallkuubik kujutab endast nagu suurt teeman-ti. Raamatukogu 23 korrusel paikneb vaateplatvorm Minskile, kus on näha mitmeid püstitatuid ehituste tornkraanisid. Valgevene vabariik kui ka pealinn kas-vab areneb jõudsate sammudega. Olime Minski vaa-tamisväärsuste ja kahelpool Svislotši jõge toimuva tunnistajaks. Jääbki lõpetada nähtu öelduga, kes pole raamatukogu näinud öises tulede säras, see pole Mins-kit näinud. Öised tuled jäid nägemata, olgem väikese osa Minski arengust tunnistajateks.

Jaan ViskaAutori fotod

Fotosid vaata ka järgmiselt leheküljelt.

Ajaloo muuseum Võidu mälestusmärk Minsk kui kangelaslinn.

Rahvusraamatukogu üks linnasümbolitest.

Punase kiriku sisevaade.


Algus 1. lk

Laeva sõiduga kaasnev purskkaevude sümfoonia.

Lukud roostevad, aga kuidas on armastusega.


23-ndalt korruselt sõja teemal pilt õpilaselt.Fotod: Jaan Viska


14.augustil kell 14–15 Rapla VallavalitsusesViljandi mnt 17, Rapla, Rapla

http://rapla.kovtp.ee/documents/120367/7945302/Viljandi+mnt+61_DP_juuni_2015.pdf/763b461f-6992-4789-b3e6-992394b8f0ee

Rapla Vallavolikogu 28.jaanuari 2010. a otsusega nr 6 algatati Rapla valla üldplaneeringut järgiv detailpla-neering Rapla linnas Viljandi mnt 61 kinnistul (katastritunnus 67001:002:0600, 45% elamumaa, 30% ärimaa, 25% transpordimaa, pindala 22116 m2). Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, pla-neeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ Prokom, planeeringu koostajateks on arhitekt Peep Männiksaar, projektijuht Realia Projekt OÜ, liikluskorralduse on lahendanud Stratum OÜ ning tehnovõrgud Palmpro OÜ. Planeeringule ei algatatud keskkonnamõjude hindamist, kuna planeeringuga paraneb Rapla linna linnaehituslik struktuur (likvideeritakse keset linna paiknev tühermaa, elanikkonnale muutuvad teenused kättesaadavamaks, luuakse eeldused üldplaneeringus ette nähtud teekoridori rajamiseks põhjasuunas paiknevale Uusküla arengu-alale) ning kavandataval tegevusel eeldatavasti puudub oluline keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel kaasati piirinaabrid ning planeeringulahendust muudeti kooskõlastamise käigus vastavalt Maanteeameti ja Ter-viseameti seisukohtadele.

Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kaubandus-, teenindus-, büroo- ja elamumaa sihtotstar-bega kruntideks ning vastavalt sihtotstarbele neile kruntidele ehitusõiguse andmine, juurdepääsuteede lahen-damine, normidekohase parkimise ja liikluse organiseerimine, arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine, tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning vajalike haljastuslike, heakorra ja keskkonnakaitseliste põhi-mõtete seadmine.

Rapla Vallavolikogu 25.juuni 2015 otsusega nr 23 võeti detailplaneering vastu ning suunati avalikustamisele. Avalik väljapanek korraldatakse Rapla Vallavalitsuse fuajees (Rapla, Viljandi mnt 17). Avalik väljapanek kestab 17. juulist kuni 14. augustini 2015.

Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimub 14. augustil 2015 kell 14 Rapla Vallavalitsuse 2. korruse suures saalis (Rapla, Viljandi mnt 17).

VILJANDI MNT 61 DETAILPLANEERINGU AVALIKU VÄLJAPANEKU TULEMUSTE ARUTELU


LASTE RATTASÕIT „PALUKÜLA P(B)AIK“

19.augustil kell 15–18


Meeldib.eeKõnnib siil mööda metsa ja vannub valju häälega: “Olen

igavane siga, sihuke siga, täitsa pees milline siga ma olen…”Orav vaatab oksalt, vangutab pead ja mõtleb, et siil on

vist küll lolliks läinud.Siil marsib edasi ja vannub: “F**k milline siga ma olen,

täitsa p****es milline siga!”Orav: “Kuule, siil! Pole sa mingi siga – täitsa siil mis siil

ju!”Siil paneb oravat kuulmata edasi: “Oh, milline siga ma

olen, rõve siga, ropp siga…”Orval saab siiber: “Kuule, siil, lõpeta ära! Sa oled siil mis

siil – pole sea moodigi!!!”Siil ronib selle peale puu otsa, peksab orava korralikult

läbi ja lööb tal pooled hambad välja.Orav sisistab: “Kuradi siil – sa oled ikka üks igavene

SIGA küll!!!”***-Palume Teil vahetada parool. Sisestage uus parool!- Roos.- Valitud parool on liiga lühike!- Roosa roos.- Parool peab sisaldama vähemalt ühte numbrimärki!- 1 roosa roos.- Tühikute kasutamine paroolis pole lubatud!- 1roosaroos.- Parool peab sisaldama vähemalt kümmet erinevat tä-

hemärki!- 1kuradimaroosaroos.- Paroolis on nõutud vähemalt üks suur algustäht!- 1KURADIMAroosaroos.- Järjestikuste suurte algustähtede kasutamine pole lu-

batud!- 1KuradimaRoosaRoos.- Parool peab sisaldama vähemalt 20 tähemärki!- 1KuradimaRoosaRoosSulleKannikateVaheleKuiSa-

MulleKoheLigipääsuEiAnna.- Vabandage, see parool on juba kasutusel!***Toomas kavatseb magamistuba remontida ja küsib ehi-

tusmeestelt, kui palju see maksma võiks minna.“No umbkaudu 1000 eurot,” vastab brigadir, tõttab akna

juurde ja karjub kellelegi:“Roheline pool ülespoole!”“Hästi,” ütleb Toomas, “aga kui palju te vannitoa re-

mondi eest võtate?”“750 eurot,” vastab brigadir, jookseb taas akna juurde ja

hüüab kellelegi: “Roheline ülespoole!!!”“Sobib!” vastab Toomas pärast väikest mõttepausi. “Aga

kui tohib küsida, siis mida te kogu aeg aknast hõikate?”“No meie firma tegeleb absoluutselt kõigega!” vastab

brigadir. “Ja praegu näiteks paneme naabermaja ees muru maha…”

***Mees tuleb ootamatult komandeeringust tagasi.Rebib kapiukse lahti – mitte kedagi!

Sukeldub voodi alla – mitte kedagi!Vannitoas ja rõdul samuti tühjus…Võtab külmikust viinapudeli, valab klaasi täis, ning sõ-

nab kuidagi nukralt naisele: “Jah, Malleke, vanaks hakkad jääma…”

***Naine tuli koju ja hõiskas oma oma abikaasale: “Mäle-

tad neid hirmasid peavalusid, mis mul on olnud juba aas-taid? Need on läinud!”

“Pea ei valutagi enam? Mis juhtus?!?” imestas mees.“Mäletad, Malle soovitas mulle hüpnotisööri? Vot see

hüpnotisöör õpetaski mulle väga lihtsat asja: seisa peegli ette ja korda iseendale – mul ei ole peavalu, mul ei ole pea-valu, mul ei ole peavalu… Ja see aitaski ja mu peavalud on jäädavalt kadunud!”

“See on küll imetore!” rõõmustas mees.“Pead tunnistama, et viimastel aastatel ei ole sa olnud

magamistoas enam eriti energiline...Peaksid ehk ka mine-ma selle hüpnotisööri juurde ja vaatama, kas ta saab sind aidata...? pakkus naine.

Mees lubaski nii teha.Pärast hüpnotisööri juures käimist tuli mees koju, vis-

kas omal juba koridoris riided seljast, võttis naise sülle, viis ta otsejoones magamistuppa ning pani voodisse.

“Ära mine siit kuskile, tulen kohe tagasi!”Mees läks vannituppa, tuli sealt mõne minuti pärast ta-

gasi ja korraldas voodis sellise kirgliku armumängu, mida naine ei olnud kunagi enne kogenud!

“Oo, see oli jumalik...!” hüüatas naine.“Ole vagusi, tulen kohe tagasi!” ütles mees ja läks jälle

vannituppa.Mõne minuti pärast oli ta tagasi voodis ja teine raund

oli eelmisest veelgi võimsam!Naine tõusis istukile ning tema pea käis ringi.“Ole vagusi, tulen kohe tagasi!” ütles mees ja läks veel-

kord vannituppa.Nüüd aga naine järgnes talle salamisi ja piilus vannitoa

praokil ukse vahelt.Mees seisis peegli ees ja kordas endale:“See ei ole minu naine,see ei ole minu naine,see ei ole minu naine…”***Taksojuht küsib taksosse istunud mehelt: “Tere õhtust,

härra! Kuhu soovite minna?”Mees vastab väsinult: “Koju…”Taksojuht vastu: “Palun öelge täpsemalt!”Mees tüdinult: “No kui täpsemalt, siis elutuppa!”***Linnas lendab 150 km tunnikiirusega uus mersu, milles

istuvad kolm seksikat blondiini.Liikluspolitseinik peab mersu kinni ja pärib tigedalt:

“Tüdrukud, lolliks olete läinud vä? Siin on lubatud ainult 50 km/h?!”

“Aga milles probleem, härra politseinik, me oleme ju kolmekesi!?” küsivad neiud silmi pööritades.


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59

60 61 62

63 64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101 102 103 104 105 106

107 108 109 110 111 112 113 114 115 116

117 118 119 120 121 122 123 124

125 126 127 128

129 130 131 132

133 134 135

PAREMALE 1 Kõver mõõk 7 Küla Harjumaal 16 Tegelane pulmas 20 Ehitusmaterjal 21 Eesti näitleja 22 Lahti tegema 23 Vöödiline loom 24 Tartu linnaosa 25 Metsik viha 26 Kallis, südamelähedane 27 Apaatne 28 Partisan 29 Kaitse 30 Kiskja 31 Päevavanune 32 Piimandustöötaja 35 Kehvveresus 38 Ühed tähed 40 Siseorgan 42 Küla Harjumaal 44 Tootmisjaoskond 47 Mõõtühikute eesliide 50 Suurem osa 54 Katkend, fragment 55 Maitseaine 56 Endine Ameerika tennisekuulsus 58 Chicago lennujaam 60 Riik Euroopas 61 Natukese aja eest 62 Kaupade sisse- või väljaveo keeld 63 Toiduõli 65 Linn Jaapanis 68 Tallinna börsi indeks 70 Alus, põhi, lähteala 71 Linn Soomes 74 Mägi Pandivere kõrgustikul 77 Jumalaeitamine

80 Hommik soome keeles 81 Gaas 83 Valgevene õunasort 85 Läänemeresoome keel 88 Nii kutsuti vanasti õpetajat 90 Sammaspool 93 Lipukiri 95 Hõlmikpuu 96 Ülekäik mägedes 97 Pole võimalik 98 Rooma keiser 99 Leedu kettaheitja101 Sihvakas, nõtke103 Kartulisort105 Eesti lavastaja107 Eesti punkbänd109 Eesti näitleja111 Kunstivool115 Hobune117 Medali esikülg119 Linn Poolas121 Vald Harjumaal123 A.Bergi ooper125 Vald Jõgeva maakonnas126 Külatänav murdes127 Eesti näitleja128 Jenissei lisajõgi129 Elbe lisajõgi130 Väljapoole kaardus131 Eesti rallisõitja132 Veoloom L-Ameerikas133 Maksuta, hinnata134 Juurde tulema135 Hobuse koht tallis

ALLA 1 Kirikulõhe 2 Ülem-, pea-

3 Austav kohustus 4 Ühissõiduk 5 Alkoholi ja happe reageerimisel tekkiv

orgaaniline ühend 6 Kaanega kastike 7 Kõristi (lelu) 8 Mäeahelik Aasias 9 Liivaseljandik 10 Iisraeli laulja ja näitleja (s 1947) 11 Pärani lahti 12 Jala osa 13 Linn Hollandis 14 Kübe 15 Linn Saksamaal 16 Ankrut üles vinnama 17 Surmav viirus 18 Irisemine 19 Hispaania tantsija ja koreograaf (s 1936) 33 Postimehe endine nimi 34 Vana 36 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlk 37 Hästi magus asi 39 Merre ulatuv maismaa 41 Särav, hele, säravalt puhas, selge 43 Sat-TV jaam 44 Kõrge meeshääl 45 Teatmeteos 46 Eesti kirjanik 48 Soust 49 Kett 51 Kärme, kiire, väle 52 Prantsuse filminäitleja (s 1913) 53 Tohuvabohu, korralagedus 54 Tavapärane postisaadetis 55 Tavaõigus islamimaades 57 Lähe 59 Karvkate näol 64 Identne, kattuv 66 Pürenee põliselanik 67 Auk 69 Kala 72 Kogu olemasolev mateeria 73 Meelehärm, pahurus 75 Laeva pidur 76 Kaugel 78 Kreeka täht 79 Preili Inglismaal 80 Aldani lisajõgi 81 Ajaarvamise suurim ühik 82 Hing sees 84 Kättemaks 86 Omama 87 Tegelane "Kevades" 89 Volga lisajõgi 91 Vaestemaja (van) 92 Ruum korteris 94 Tegelane Nukitsamehes100 India osariik102 Eralduma104 Täishäälik106 Kahvelpurjedega purjekas107 Järv Valga maakonnas108 Riigikogu liige109 Putuka nõel110 Iga112 Enne, ettetähendus113 Karikaturist114 Vald Põlva maakonnas115 Venemaa rahaühik116 Ajalooline münt118 Suur mereasukas119 Aniisinaps120 Mõiste matemaatikas122 Alluv123 Suur turg124 Tasane, suuremate kõrgenditeta


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59

60 61 62

63 64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101 102 103 104 105 106

107 108 109 110 111 112 113 114 115 116

117 118 119 120 121 122 123 124

125 126 127 128

129 130 131 132

133 134 135

PAREMALE 1 Rumal 7 Eraldatud olek 16 Kergemeelne, tuisupäine 20 Auto osa 21 Kuju kreeka mütoloogiast 22 Linn Prantsusmaal 23 Asuma, eksisteerima 24 Noriv 25 Kleidi volang 26 Kartulisort 27 Mehhiko osariik 28 Härra 29 Kasakate nõupidamine 30 Idamaa valitseja (ajal) 31 Linn Slovakkias 32 Endine Eesti keeleteadlane 35 Külge hakkama, üle kanduma 38 Või muud sellist 40 Puust anum pesupesemiseks 42 Veekeskus Tartus 44 Teostumatu fantaasia 47 Lihatoode 50 Pagendus 54 Ratsutamisvahend 55 Peakorter 56 Väike söögi- ja joogikoht 58 Riik Aasias 60 Tagumik 61 Lihasuretus 62 Trooja kangelane 63 Kõrvata teetass 65 Argonautide juht 68 Maletaja 70 Palee 71 Poolvääriskivi 74 Piirkond Hispaanias 77 Lõbunaine

80 Salk, rühm 81 Parsahein 83 Ainus meresadam Jordaanias 85 Juutide leib 88 Ühtelugu 90 Kodustatud metsveis Indias 93 Rooma eepos 95 Küla Raplamaal Kaiu vallas 96 Vene luuletaja 97 Kallis, südamelähedane 98 Põhja-india kaksiktrumm 99 Üks vanaisadest101 Ungari maletaja103 Vald Harjumaal105 Märss107 Hiina kaaluühik109 Korter111 Vald Pärnumaal115 Küla Valgamaal Puka vallas117 Elus olema119 Vald Hiiu maakonnas121 Tavaar123 Ollus125 Kaevu osa126 Riigikogu liige127 Järeltulija128 Iraagi pealinn129 Ideaalne130 Ameerika filmilavastaja (s 1959)131 Odrasort132 Vajaka133 Mõis Lääne-Virumaal134 Riik Aafrikas135 Betooni armatuur

ALLA 1 India osariik 2 Brasiilia osariik

3 Vana-Kreeka maakond 4 Koduloom 5 Vald Ida-Virumaal 6 Puisrohtla 7 Pole võimalik 8 Linnavalitsus 9 Tantsusammu üksikosa 10 Püssipauk 11 Kreeka rahaühik 12 Afganistani rahaühik 13 Vahe 14 Virk 15 Eesti graafik 16 Kinnine kõverjoon 17 Kreeka täht 18 Küsitlusfirma 19 Hawaii saar 33 Austav kohustus 34 Linn Soomes 36 Dirigent 37 Eesti kirjanik 39 Veekogu 41 Ülearu 43 Raudtee 44 Asula Tartumaal 45 Gaas 46 Egiptuse puuvill 48 Pürenee põliselanik 49 Ühtlase kumerusega joon 51 Väike kõrgendik 52 Nõrgamõistuslikkuse raskeim vorm 53 Lähker 54 Küla Raplamaal Märjamaa vallas 55 Visand 57 Opeli mudel 59 Ilutaim 64 Suuga haarama 66 Kartulijahust tangud 67 Nii ja ... 69 Tsaari käsk 72 Kurtma 73 Püha härg Vana-Egiptuses 75 Kõlbmatuks muutunud laevakere 76 Ahne 78 Ikkagi 79 Vaikselt 80 Ümbris 81 Objekt 82 Spordivahend 84 Lihakauplus 86 Kuurortlinn Venemaal Krasnodari krais,

samanimelise rajooni halduskeskus 87 Vanaaegkonna ajastu 89 Millibaar 91 Osa saamas, jagamas 92 Endine Uganda diktaator 94 Mitte-, väär-100 Vähe või mitte midagi väljendav102 Hoone104 Jalanõu106 Äravandumine107 Mitte haige108 Vana109 Reisijate eluruum laevas110 Tänusõna112 Hing ladina keeles113 Pühapilt114 Kuurort Abhaasias115 Brasiilia osariik116 Kängus118 Eesti näitleja119 Jõgi Kaukaasias120 Samoa pealinn122 Küla Valgamaal Põdrala vallas123 Lavastaja (s 1935)124 Meheõde


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

7 5 3 8 9 4 6 7 9 8 66 2 9 1 4 38 2 1 1 7 4 9 1 9 7 5

2 7 5 3 9 2 8 4 9 6 1 8 7 6 7 5 8 8 4 2 9 7 6 4 3 3 9 9 7 5 8

2 9 1 2 7 8 1 6 5 9 8 2 6 7 5 8 3 3 2 1 5 7 5 3 4 3 4 6 8

7 89 8 3 2 5 7 9 3 4 5 6 5 9 1 9 7 6 4 1 9 7 8 68 1

5 2 1 3 7 9 6 4 89 8 3 6 4 1 2 5 76 4 7 5 8 2 1 9 33 9 2 1 6 4 8 7 54 7 6 8 5 3 9 1 21 5 8 9 2 7 3 6 47 6 5 2 9 8 4 3 12 1 9 4 3 5 7 8 68 3 4 7 1 6 5 2 9


Ilm RaplasGrandtour ülesandedAntud ülesande eesmärgiks on koostada kinnine

kontuur, mis külgneks antud numbritega nii mitme küljega, kui suur on number. Näidisülesanne selle aas-ta Raplamaa Ühistöös nr 2. Lahendus järgmises lehes.

Eelmises lehes ilmunud ülesannete lahendused

http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/

Lootus suvele pole veel kustunud...

Ärge unustage, et ilm on muutuv. Värsket prognoosi saate alati vaadata ülaloleva lingi kaudu.

2 1 1 1 3 1 2 0 1 1 3 1 2 2 2 0 1 2 3 0 2 3 13 1 1 3 1 2 1 2 1 0 0 2 1 3 1 0 2 2 1 2 1

2 1 1 1 3 1 2 0 1 1 3 1 2 2 2 0 1 2 3 0 2 3 13 1 1 3 1 2 1 2 1 0 0 2 1 3 1 0 2 2 1 2 1

0 2 2 2 1 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 10 2 3 1 1 1 1 2 0 21 2 2 1 1 3 2 2 1 3 2 2 2 2 2 3 3 2 2 2 2 3 3

0 2 2 2 1 0 1 0 1 0 2 0 1 0 0 10 2 3 1 1 1 1 2 0 21 2 2 1 1 3 2 2 1 3 2 2 2 2 2 3 3 2 2 2 2 3 3

7 89 8 3 2 5 7 9 3 4 5 6 5 9 1 9 7 6 4 1 9 7 8 68 1

5 2 1 3 7 9 6 4 89 8 3 6 4 1 2 5 76 4 7 5 8 2 1 9 33 9 2 1 6 4 8 7 54 7 6 8 5 3 9 1 21 5 8 9 2 7 3 6 47 6 5 2 9 8 4 3 12 1 9 4 3 5 7 8 68 3 4 7 1 6 5 2 9

1 1 0 1 0 1 3 1 1 1 1 1 2 2 1 2 2 3 0 1 2 2 0 1 1 3 2 1 1 0 1 12 2 2 3 1 22 1 1 1 21 2 1 1 2

1 1 0 1 0 1 3 1 1 1 1 1 2 2 1 2 2 3 0 1 2 2 0 1 1 3 2 1 1 0 1 12 2 2 3 1 22 1 1 1 21 2 1 1 2

1 1 2 3 3 1 0 3 1 1 1 1 0 2 0 1 1 1 1 2 1 2 1 1 20 0 1 2 1 0 3 32 3 1 0 1 2 1 1 3 2 2

1 1 2 3 3 1 0 3 1 1 1 1 0 2 0 1 1 1 1 2 1 2 1 1 20 0 1 2 1 0 3 32 3 1 0 1 2 1 1 3 2 2


Veidi peamurdmist lisaksSiin all avaldame eelmise numbri ülesande lahen-

duse. Kõrvaloleva ülesande põhimõtet saate sellest la-hendusest samuti jälgida. Telgid tuleb paigutada nii, et iga telgi kõrval oleks vähemalt üks puu, aga telgid ei tohi omavahel kokku puutuda (ka nurkapidi mitte). Telkide arv igas reas ja veerus on antud.

KakuroAntud ülesandes tuleb asetada ruutudesse arvud,

mille summa annab ridades ja vergudes etteantud väärtuse. Kõrval uus ülesanne, all eelmise lehe üles-ande lahendus.


Boonusristsõna1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20 21 22 23

24 25 26 27

28 29 30 31

32 33 34 35 36 37 38 39 40 41

42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53

54 55 56 57 58 59

60 61 62

63 64 65 66 67 68 69 70

71 72 73 74 75 76 77 78 79

80 81 82 83 84 85 86 87

88 89 90 91 92 93 94

95 96 97 98

99 100 101 102 103 104 105 106

107 108 109 110 111 112 113 114 115 116

117 118 119 120 121 122 123 124

125 126 127 128

129 130 131 132

133 134 135

PAREMALE 1 Pigistama, muljuma 7 Rahvahulkade osalemisel toimuv 16 Endisaegne väike puukauss 20 Linn Leedus 21 Ava sulgev kate 22 Haarama, krahmama (murdes) 23 Eesti näitleja 24 Ühendama 25 Metsloom 26 Kitsendatud koht 27 Meri Euroopas 28 Mõõtühikute eesliide 29 Linn Saksamaal 30 Paluma 31 Livrees teener 32 Köögivili 35 Hirmul 38 Territoorium 40 Ruumala 42 Tütarlaps kõnekeeles 44 Ärevus, ähm 47 Kõlutera 50 Hooletuses 54 Kuurortlinn Venemaal Krasnodari krais,

samanimelise rajooni halduskeskus 55 Keelpill 56 Elektronarvuti 58 Süljega koos 60 Hajusalt, segamini 61 Võluv, veetlev 62 Tuntud teleajakirjanik (s1953) 63 Opeli mudel 65 Siberi okasmets 68 Juutide leib 70 Jalgpallur 71 Nisusort 74 Eesti näitleja 77 Lesotho pealinn

80 Linn Itaalias 81 Puuvili 83 Siberi süstsaan 85 Rohkesti 88 Riik Aasias 90 Mükse andma 93 Viirastus, kodukäija 95 Maitseaine 96 Kampuchea rahaühik 97 Valitseja käskkiri, määrus 98 Muistne matmispaik 99 Peensus, üksikasi, peen võte101 Inetu103 Eoskott105 Mahuti107 Teiste saavutatust meelehärmi tundev ja seda

endale ihkav109 Vene lennuk111 Tasane, sõnakuulelik115 Küla Harjumaal117 Poeesia119 Janu kustutama121 Nukunäitleja ja -lavastaja (s 1924)123 Maakoore graniidikiht125 Alluv126 Itkema127 Ehitis jõel128 Üks Zeusi ja Mnemosyne tütreid, astronoomia

muusa129 Tahvel130 Kaardimäng131 Hulk, trobikond132 Lavatäht133 Vald Jõgeva maakonnas134 Kasakaasula135 Hapupiimajook

ALLA 1 Hasartmäng

2 Utt-tall 3 Õpetus jumalast kui maailma loojast 4 Linn Komimaal 5 Ameerika dramaturg, stsenarist ja filmilavastaja

(s 1947) 6 USA osariik 7 Loomingulise inspiratsiooni allikas 8 Eesti näitleja 9 Karusloom 10 Joastik Ida-Virus 11 Meessoost 12 Eesti linn 13 Lutsima, sisse tõmbama 14 Zola romaan 15 Teater Eestis 16 Paluma, manguma 17 Vana-Kreeka maakond 18 Leibkond 19 Purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu 33 Koduloom 34 Parsahein 36 Eesti maakond 37 Õpetlik luuletus 39 A.Bergi ooper 41 Ameerika näitleja (s 1922) 43 Hea 44 Ruum haiglas 45 India osariik 46 Kala 48 Massiühik 49 Umbrohi, sarikaline rohttaim 51 Näo osa 52 Tööriist (pinna viimistlemine) 53 Laager 54 Eesti maalikunstnik 55 Kaerasort 57 Rändrahva liige 59 Riik Aasias 64 Shveitsi kanton 66 Kreeka täht 67 Vilja-, turbahunnik 69 Sinine pigment 72 Itaalia mänd 73 Gruusia raha 75 Si-minoor 76 Rünnak 78 Keeletipp 79 Vee jälg pinnases 80 Prantsuse laulja (1915-63) 81 Dokument 82 Seisund, seisukord 84 Verdi ooper 86 Brasiilia osariik 87 Issand 89 Mordva keel 91 Tardunud kolloidlahus 92 Preili Inglismaal 94 Omapead100 Näitleja (s 1946)102 Seljatoeta türgi diivan104 Veendunud olema106 Merisaarmas107 Teatud sulgemisvahend108 Kaksus109 Riigikogu liige110 Linn Soomes112 Itaalia viiulimeister113 Seltskonnatants114 Riigikogu liige115 Itaalia helilooja116 Jõedelfiin118 Eesti näitleja119 Nüüdsama, eriti120 Linn Itaalias, vahuvein122 Hing sees123 Riik Aafrikas124 Küdoonia


Grandtour eksperdile!

Eelmise expert-ülesande lahendus

1 0 1 2 1 1 3 0 1 1 1 3 1 1 3 1 3 1 1 2 2 1 11 2 1 0 2 0 1 1 0 0 1 2 1 1 1 3 0 3 2 1 1 2 2 3 1 1 2 2 1 1 2 1 0 3 0 0 1 1 1 32 1 2 2 2 1 3 2 2 1 22 3 1 1 1 2 1 3 1 2 0 1 1 2 3 0 1 1 2 13 1 1 1 2 2 1 1 1 1 3 1 1 1 2 1 1 1 3 1 0 1 0 0 1 3 1 1 0 1 1 1 1 1 3 1 1 2 2 2 0 3 2 2 1 1 1 2 1 1 3 1 1 1 1 2 1 0 0 1 1 1 1 2 1 1 0 2 11 3 1 2 2 1 1 11 2 3 3 1 2 0 0 1 0 3 1 1 1 2 2

1 0 1 2 1 1 3 0 1 1 1 3 1 1 3 1 3 1 1 2 2 1 11 2 1 0 2 0 1 1 0 0 1 2 1 1 1 3 0 3 2 1 1 2 2 3 1 1 2 2 1 1 2 1 0 3 0 0 1 1 1 32 1 2 2 2 1 3 2 2 1 22 3 1 1 1 2 1 3 1 2 0 1 1 2 3 0 1 1 2 13 1 1 1 2 2 1 1 1 1 3 1 1 1 2 1 1 1 3 1 0 1 0 0 1 3 1 1 0 1 1 1 1 1 3 1 1 2 2 2 0 3 2 2 1 1 1 2 1 1 3 1 1 1 1 2 1 0 0 1 1 1 1 2 1 1 0 2 11 3 1 2 2 1 1 11 2 3 3 1 2 0 0 1 0 3 1 1 1 2 2

1 0 1 3 3 2 1 1 1 1 0 3 1 2 1 1 1 20 0 0 1 0 1 0 1 1 1 1 1 2 3 2 1 2 0 1 1 1 1 2 2 0 2 2 0 2 2 0 2 1 1 2 1 2 2 1 2 1 1 1 2 0 0 3 3 1 0 1 3 2 2 0 1 1 2 2 0 1 0 2 1 0 1 0 1 2 2 1 1 1 0 1 2 1 1 3 1 2 2 1 1 1 22 2 1 1 2 1 2 1 1 0 1 2 1 2 3 2 2 2 1 2 1 2 1 1 1 0 1 1 1 0 0 0 3 1 2 0 2 2 3 2 2 2 2 2 3 21 2 3 21 2 2 2 1 0 2 2

1 0 1 3 3 2 1 1 1 1 0 3 1 2 1 1 1 20 0 0 1 0 1 0 1 1 1 1 1 2 3 2 1 2 0 1 1 1 1 2 2 0 2 2 0 2 2 0 2 1 1 2 1 2 2 1 2 1 1 1 2 0 0 3 3 1 0 1 3 2 2 0 1 1 2 2 0 1 0 2 1 0 1 0 1 2 2 1 1 1 0 1 2 1 1 3 1 2 2 1 1 1 22 2 1 1 2 1 2 1 1 0 1 2 1 2 3 2 2 2 1 2 1 2 1 1 1 0 1 1 1 0 0 0 3 1 2 0 2 2 3 2 2 2 2 2 3 21 2 3 21 2 2 2 1 0 2 2

Raplamaa Ühistöö 23Elektrilevi pressiteade 11.08.2015

Elektrilevi ehitas poole aastaga 664 kilomeetrit elektrivõrku

Eesti suurim võrguettevõte Elektrilevi investeeris esimesel poolaastal kokku 39,1 miljonit eurot, mille eest ehitati 664 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine ja 106 kaasaegset alajaama ning paigaldati 77400 kaugloe-tavat arvestit.

Investeeringutest ligi poole ehk 17,9 miljonit eurot moodustas elektrivõrgu uuendamine ja töökindluse ta-gamine, 12 miljoni euro eest paigaldati kaugloetavaid arvesteid ning 9,2 miljonit eurot suunati elektrivõrguga liitumiste ja klientide tellimustööde ehitamisse.

„Põhjalike analüüsimudelitega leiame kõige kriitilisemad, enim kliente ja ühiskondlikku kogukahju mõju-tavad liinilõigud,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere kuidas tagatakse, et iga võrku investeeritud euro mõju oleks maksimaalne. „Nii kindlustame klientidele vastuvõetava varustuskindluse ka olukorras, kus 58% elektrivõrgust asub hajaasustuses, kuid selle kaudu tarbitakse 4% kogu võrku läbivast elektrienergiast.“

Rikete arv kasvas esimesel poolaastal 10600 võrgurikkeni ja keskmine elektrikatkestuse pikkus oli 69 minu-tit. Tavapärasest suurem rikete arv oli tingitud jaanuaris ja aprillis elektrivõrke räsinud tuulisest ilmast aga ka juuni alguse tormi tõttu. Elektrivõrgu hooldamiseks ja ehitamiseks vajalike plaaniliste elektrikatkestuste kesk-mine kestus, 35 minutit, oli eelmise aasta tasemel.

„1980-90ndatel aastatel tekkinud investeeringute paus seab meile täna suuri väljakutseid. Peame olema nu-tikad uute lahenduste leidmises ja pingutama, et rikete arv jätkaks vähenemist,“ selgitas Mere. Viimase viie aastaga on rikete arv Elektrilevi võrgus langenud rohkem kui 40 protsenti.

Käesoleva aasta esimesse poolde jäi oluline teetähis, kui üle poole näitudest edastati Elektrilevile kaugluge-mise teel. Kokku on kauglugemisele üle viidud 324 052 arvestit ehk 51,8% kõikidest võrguettevõtte teenindusala majapidamistest ja ettevõtetest. Kõige rohkem on kauglugemisele üle viidud arvesteid Põlva-, Hiiu-, Rapla-, Harju-, Võru- ja Lääne-Virumaal.

Peamiselt esimesse poolaastasse jäid ka klienditeeninduse ettevalmistused esinduste avamiseks, kus kliendid saavad sõlmida võrgu- ja liitumislepinguid ning lahendused teistele elektrivõrguga seotud teemadele. Elektri-levi vastavatud esindused asuvad neljas suuremas linnas: Tallinnas (Kadaka tee 63), Tartus (Ilmatsalu tee 5), Pärnus (Energia tänav 4) ja Jõhvis (Sompa tänav 36). Täpsem info »

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eesti enam kui 30 võrguettevõtte seas. Toome elektri põhivõr-guseadmetest kodude ja ettevõteteni pea kõikjal Eestis, välja arvatud suurematest aladest Läänemaa, Viimsi ja Narva. Elektrilevi haldab ligikaudu 64 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama.


Foto: erakogu

raplamaa Ühistöö nr 16, 12. august 2015

Documents