remondiabc nr6

EhituseABC kauplused on eelolevaks

hooajaks uuendanud kaupluste sisus-

tust ja kaupade sortimenti. Kliendid

saavad nüüd valida paljude tuntud kvali-

teetbrändide vahel. Lk 4 – 6

Pakilised aiatööd algavad varakevadel

ja lõpevad hilissügisel. Jagame nõuan-

deid ja nippe, kuidas oma aeda paremini

hooldada ja kuidas oma kodu kaunimaks

muuta. Lk 10 – 16

Majanduskriis ajendab inimesi maalä-

hedusest inspiratsiooni otsima – sise-viimistluses loovad trende lihtsad ja

rõõmsad värvid ning looduslähedased

materjalid. Lk 30 – 40

Nr. 6 / 2011Tasuta ajakiri.

3

Sisukord

Impressum

Väljaandja: Optimera Estonia AS Peterburi tee 71, 11415 TallinnTelefon: 620 5071, faks: 620 5075E-post: [email protected]

Kõik pildid on illustreerivad. Tooteid ja nende omadusi tutvustava info eest vas-tutavad nende kaupade tootjad ja tarnijad. Hinnad kehtivad kuni 31.08.11.a. või kuni kaupa jätkub.

Juhul kui Te ei soovi edaspidi tasuta RemondiABC ajakirja, palume sellest teatada e-posti aadressile [email protected] või tel.620 5070. www.ehituseabc.ee

EhituseABC kauplused

TallinnPeterburi tee 71

telefon 620 5070

Kadaka tee 65

telefon 666 0173

TartuKalda tee 3

telefon 744 0805

PärnuRiia mnt 108B

telefon 443 0222

NarvaFama Keskus

telefon 356 6404

Rahu 4

telefon 359 9411

HaapsaluTallinna mnt 75B

telefon 472 4153

Kohtla-JärveJärveküla tee 87

telefon 339 5402

LoksaTallinna mnt 40

telefon 623 2773

RakvereVõidu tn 93

telefon 327 8181

JõhviTartu mnt 14

telefon 332 5832

Uuendused EhituseABC kauplustes

EhituseABC on suvehooajaks valmis ....................4

Novipro – ainult EhituseABC’s ...............................6

Rohelised ideed

Tuul puhub elektri tuppa.........................................8

Päikeseenergia kasutajaid napib ...........................9

Aed, suvila, üldehitustööd

Muru vajab kevadel turgutust .............................. 10

EhituseABC müüb nüüd ka maju ......................... 12

Renoveeritud katus säästab maja........................ 14

Plekk-katus on kiire lahendus ............................. 15

Isover Multi-Comfort kontseptsioonmaja ........... 16

Tee ise

Lillekast – lihtne silmarõõm ................................ 18

Terrassi ehitamine on kättevõtmise asi .............. 19

Jaanipäev ja vaba aja veetmine

Jaanipäev on tähtis püha .....................................20

Batuut koduõuel ....................................................21

Suitsuahi nõuab rahulikku meelt .........................22

Plaatimise, vannitoa ja kütte nipid

Basseinide plaatimine usalda spetsialistile ........24

Rõdude ja terrasside hüdroisoleerimine .............25

Raguvos esitleb oma parimat valikut ..................26

Põrandat ära soojusta uisapäisa .........................28

Siseviimistluse trendid

Värvid – rõõmsad ja looduslähedased.................30

Riiul osta või tee ise ..............................................32

Barlinek üllatab taas tootevalikuga .....................34

Efektne Opus laminaat! ........................................36

Opuse parketiga ruumid nägusaks ......................37

Enne põranda paigaldamist .................................38

Moodsad Afrodyta uksed Classenilt ....................39

Opus uksed ............................................................40

Ristsõna .................................................................42

Lk 34

4


EhituseABC on suvehooajaks valmisEesti majandus on pöördunud tõusule ja kaunid kevadilmad on toonud positiivse meeleolu oma kodu renoveerijate ning ehitajate ridadesse.

Kevadet tervitab ka põhjalikult uuenenud Peterburi tee kauplus. Tegime pingelise eeltöö väljapaneku täiendamiseks, millele järgnes kaupluse sisustuse ümberpaigutamine, müü-gipindade laiendamine ning ülevaatlikumate tootestendide valmistamine. Hooaja jooksul lisanduvad kasulikku teavet sisaldavad infoplakatid väljapanekute juures.

Oleme kindlad, et mõningane ebamugavus, mida kliendid kogesid kaupluse uuendamise käigus, saab kuh-

jaga tasutud alanud hooajal, sest mitmetes tootegruppides on valik oluliselt laienenud ja kaupu on mugavam leida. Palju tähelepanu on pööratud erinevate üldehitusmaterja-lide jaekaubanduslike formaatide väljatöötamisele.

Märgatavalt laienes laminaatparkettide ja naturaa-lsete põrandakatete – nii parketi kui massiivlaua va-lik ning väljapanek sai täiesti uue näo. Ka keraamiliste plaatide valik on laienenud ning nende uus väljapanek teeb otsustamise lihtsamaks. Usume, et kliendile on eriti meeltmööda see, et valdav enamus eksponeeritud tooteid on kaupluses kohe ka olemas.

Värskeid ideid selleks kevadeks leiab kõikidest Ehi-tuseABC kaupluse osakondadest, kus uudistoodete ja

5


tõeliselt soodsate pakkumistega saame rõõmustada oma tänaseid ja tulevasi kliente.

Täna on tarbijate tähelepanu lisaks tavapärastele ehituse, remondi ja renoveerimisega seotud küsimustele suunatud elukeskkonna parendamisele tervikuna, eriti aga keskkonna- ja energiasäästule. Need püüdlused haa-kuvad hästi Saint-Gobaini kontserni strateegiliste ees-märkidega.

Eelmisel aastal käivitus EhituseABC tootearendus-programm, mille tulemusena jõudsid riiulitele Saint-Go-baini kontserni kaubamärkide Opus, Novipro, Alterna ja Altechi tooteid. Viimistluskaupade osakonnas pakume kogu Skandinaavias tuntud Opus kaubamärgi all Euroo-pa juhtivate põrandakatete, uste, akende ja puitdetailide valmistajate tooteid.

Urmas TruusaOptimera Estonia AS, ostudirektor

Nende kaubamärkide turule toomisega on meie soo-viks pakkuda klientidele selget soodsa hinnaga alternatiivi erinevate tuntud brändide toodetele, tegemata sealjuures järelandmisi toodete kvaliteedis. Aasta lõpus läbiviidud in-ternetiküsitlus julgustab meid selle projektiga jõuliselt edasi liikuma, sest enamikule neid tooteid proovinud klientidest on need jätnud just soovitud kuvandi: toodetel on kõrge kvaliteet ning atraktiivne hind. Tooteid usaldatakse ning uute lisandumisel neid ka meelsasti proovitakse.

Täna pakub EhituseABC enam kui 1000 Novipro kau-bamärgiga raua-, ehituskeemia- ja elektrikaupade toodet.

6


Novipro – ainult EhituseABC’s

Novipro on Saint-Gobain kontserni rahvusvaheliselt arendatav jaebränd.

Novipro brändi all pakutakse laia valikut ehitusmater-jale, tööriistu ja ehitustarvikuid, mis vastavad ehitusala professionaalide nõudmistele. Novipro tunneb ära sini-musta disaini ja Novipro logo järgi.

Novipro turunduskontseptsioon on suunatud sellele, et pakkuda liiderbrändidega võrreldes sama kvaliteedi-ga, kuid soodsama hinnatasemega tooteid, mida saab osta vaid Ehituse ABC kauplustest. See on hea kvaliteet, hea nimi ja sobiv hind.

Novipro kaubamärk lansseeriti 2005. aastal ning tänaseks on see esindatud enam kui 1300 ehitusala professionaalidele suunatud kaupluses. Eriti tuntud on Novipro muidugi Prantsusmaal, kus suured Saint-Gobain kontserni kuuluvad ehitusmaterjalide ketid

La Platteforme ja Point P müüvad ja propageerivad Novipro tooteid.

Tooteid hangitakse kontserni rangetest kvaliteedi-normidest lähtudes erinevatelt Euroopa tootjatelt. Kva-liteedi tagab koostöö tootmisettevõtetest partneritega, kelle osaks on koostöös meie spetsialistidega toodete väl-jatöötamine, disainimine ja tootmine.

Novipro tooted on tänaseks leidnud laia kandepinna rauakaupade, käsitööriistade, töökaitsevahendite, ehitus-keemia ja elektrikaupade kategooriates. Valikusse kuulub ligi 1500 toodet.

Soovin EhituseABC poolt jõudu tööle ja peatsete kohtumisteni meie kauplustes.

Urmas TruusaOptimera Estonia AS

Ostudirektor

7


8

Rohelised ideed

www.tuuleenergia.ee

Olümpiavõitja ja Riigikogu liige Erki Nool on öelnud, et taastuvenergia kasvu Eestis piirab liigne emotsionaalsus ning hirm otsuste ees.

Ometi on näiteks tuul rikkalik energiaallikas, millest on saanud tõsiseltvõetav alternatiiv heitmeid tekitavatele fossiilkütustele.

Euroopa Liit on alates üheksakümnendate aastate lõ-pust edukalt liikunud taastuvenergia osakaalu suurenda-mise, kasvuhoonegaaside vähendamise ja energiajulge-oleku parandamise poole. Täna toodab Euroopa umbes 20 protsenti oma elektrist taastuvatest energiaallikatest, järgmiseks kümneks aastaks on seatud selge siht suuren-dada see number kolmandikuni elektritarbimisest.

Tuuleenergia kasutuselevõtuga saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka ning seetõttu aitab tuulest toodetud energia võidelda kliimamuutusega.

Tuuleenergia vahetab välja fossiilkütused ja nende heitmed. Kuna tuulegeneraatorid ei tarbi kütust ning nende käitamis- ja hoolduskulud on madalad, on tuule-energia piirkulu minimaalne. Seetõttu tähendab tuule-energia osakaalu tõus kogu elektrienergias, et turult tõr-

jutakse välja kulukamad ja saastavamad elektritootmise tehnoloogiad nagu põlevkivi, naft a, süsi ja gaas.

Tuulepark ei koorma keskkondaNii pea, kui tuled sisse lülitatakse, on vaja elektrijaama ning kõikide elektrijaamade ehitamise käigus tekib CO2. Elutsükli heitmed hõlmavad jaama ehitamist, kütuse kaevandamist ja transporti, käitamist ning hooldamist. Tuuleenergial on elutsükli heitmed kõikidest energia-tootmistehnoloogiatest aga kõige väiksemad. Tuulegene-raator hüvitab ehitamiseks kulunud energia ja süsihap-pegaasi kolme kuni kuue kuuga.

Võrreldes traditsiooniliste elektrijaamadega pakub tuuleenergia täiendavaid keskkonnaalaseid eeliseid, nagu näiteks: puuduvad NOx-heitmeid (troposfääriosooni lähte-

ained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvu-hoonegaasidest tingitud soojenemist);

puuduvad teised õhu saasteaineid, nagu vääveldiok-siid (happevihma põhjustaja), ning osakesed, millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimes-te tervisele;

käitamise ajal ei kasutata vett; kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puu-

dub.

Tuul puhub elektri tuppa

9

Rohelised ideed

Päikeseenergia kasutajaid napib

Päikeseenergia inimkonna teenistusse rakendamisest räägitakse juba väga pikka aega, kuid meil jõutakse reaalsete sammudeni vaevaliselt.

Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul um-bes 15 000 korda.

Eestis on võimalik päikeseenergia kasutamist mär-gata peamiselt eramajade katustele paigaldatud soojavee päikesekollektoritest. Kollektorid paigaldatakse nii uute kui ka vanemate majade katusekattele või monteeritakse katusesse.

Päikeseküttel põhineva sooja vee saamiseks kasuta-takse tumedapinnalisi päikesepaneele, millest läbi voo-lav kannab soojuse akumulatsioonipaaki, kust seda saab kasutada kas kütteks või pesemiseks. Soojusakumulaa-torina toimib ka hoonete lõunakaartesse läbi klaaskatte avanev tumeda pinnaga massiivne sein, millesse päeval salvestuv soojus vabaneb öösel siseruumidesse. Päikese-kollektori kasutegur sõltub hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaartesuhtes ja kollektori kaldenurgast.

Eestis on võimalik sooja vee saamiseks päikeseener-giat kasutada märtsist septembrini.

Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb Ener-giasäästuportaali andmeil laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 akumulatsioonipaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tege-misel on kasutusaeg – mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütuse-hindade juures umbes 15 aastat.

Elektrit keeruline tootaKui päikeseenergiast toodetakse sooja vett paljudes maja-pidamistes kaunis edukalt, siis elektri tootmisega on asja-lood palju keerulisemad. Päikeseenergiast elektri tootmine on Eestis võrreldes muu maailmaga alles lapsekingades.

Üheks takistuseks, miks päikeseenergiast elektri tootmine pole meil veel eriti levinud, on keerukas üld-võrguga liitumise protsess.

Oma osa mängib ka kartus, et meil pole piisavalt päi-kest. Selle probleemi vastu aitab päikesekütte kombinee-rimine näiteks tuuleenergiaga.

Elektritootmisel on kaks võimalikku lahendust: peeglitega kontsentreeritud päikesevalgusega saadak-se aur, mis käivitab auruturbiini ja sellega ühendatud elektrigeneraatori või siis kasutatakse pooljuhtelemente, mille siiretele langev valgus tekitab elektrivoolu.

10


Muru vajab kevadel turgutustPeale lumerohket talve on muru nii mõ-nelgi koduõuel, mänguplatsil või pargis kahjustada saanud ja vajab endise elujõu taastamiseks turgutamist.

Viletsa kasvu korral muutub muru värvus tumeroheli-sest kahvaturoheliseni ja lõpuks täiesti kollaseks. Põh-juseid võib siin olla mitmeid, liigniiskus, kuivamine, paakunud muld – kuid abi saab traditsioonilistest tege-vustest nagu külvamine, niitmine, kastmine, väetamine ja umbrohu tõrje.

Kui murutaimedest on alla poole kahjustatud, tuleks katsetada uut külvi või paigaldada uus kasvatatud mu-rukiht.

Muru kasvuprobleeme võib tekitada ka kõdukiht, mis tekib surnud rohttaimedest.

Kui kõdukiht on kasvanud 5 mm paksuseks on muru kasvutingimused juba sedavõrd rikutud, et tekib vee- ja

hapnikupuudus, rohujuured tulevad pinnale ja juure-mass jääb väheseks. Siis muutub rohu vastupanuvõime väiksemaks ja muru ei suuda enam taluda kõndimist, sportimist ja mängimist Siis muutub muru haigustele vastuvõtlikuks ja mitmed muruliigid hävivad.

Kõdukihi eemaldamiseks võib kasutada löökterasid või vedrupiisid, mis sobivad paremini tundliku muru-pinna puhul.

ÕhustaminePaakunud mullas on taimejuurtel raske ja taimed ei saa rahuldavalt areneda. Paakunud mullas ei liigu vesi hästi ja juured ei pääse edasi. Liigse vee kogunemise tõttu te-kib mullas hapnikupuudus, mis on taimedele kahjulik.

Sellises kohas tuleb mulda õhustada. Selleks kasuta-takse õõnespiidega või torkepiidega spetsiaalseid mulla-õhustajaid või seadmeid, mis suruvad pinnasesse õhku.

11


Odavaimaks vahendiks on siinjuures spetsiaalsed kin-gade alla kinnitatavad naelad, millega peaks murupinna lihtsalt süstemaatiliselt läbi jooksma.

Enne mulla õhustamist peab muru hoogsalt kasvama. Muru ei tohi õhustada siis, kui muru seisund on halb, näiteks kuival ajal või siis kui muru kasv on vilets.

VäetamineMuruväetamise aeg ja väetise kogus sõltub muru funkt-sioonist ja omadustest. Kui muru ei kasutata intensiiv-selt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et murul on varasematel aastatel juurdekasv jäänud väheseks. Kui muru pidevalt kulutatakse, tuleb seda ka tõhusalt väetada.

Muruväetised sobivad kasutamiseks varakevadest kuni hilissügiseni. Graanulid külvatakse ühtlaselt, soovi-tavalt kuivale murule. Muruplats saab kauni rohelise väli-muse, taimede juurestik tugevneb ja muru vastupanuvõi-me haigustele ja sambla tekkele paraneb. Parima tulemuse saavutate kui väetate muruväetisega pärast niitmist ning võimaluse korral laotatakse graanulid kuivale murule.

Kui muru tuleb kord aastas väetada, on seda kõige parem teha kevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, an-takse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, ja hiljem veel suve jooksul, et taga-da korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks.

KastmineKui vihma ei saja, tuleb muru kasta kaks korda nädalas. Vesi peab jõudma kastmise ajal ära voolata, muidu tekib jälle läbimatu mudakiht. Liigse aurustumise ärahoidmi-seks on kastmiseks sobiv aeg suvel hilisõhtu või öö.

NiitmineNiitmine on taimele kahjulik, sest rohtu vigastatakse ja see suurendab muru kuivamise ja seenhaiguste tekke ohtu. Kui lõige on tehtud puhtalt ja järsult, tekib muru-taimel väiksem kahjustus ning kuivamise ja haiguste oht on siis ka väiksem.

Väidetakse, et sobivaim niitmiskõrgus on 50 kuni 100 mm. Kui niitmiskõrgus jääb alla 50 mm, võib see osutuda murutaimedele kahjulikuks. Kuival ajal on soo-vitav lasta murul kõrgemaks kasvada, siis loob muru en-dale varju ja ei kuiva ära.

Kui muru niitmiskõrgus jääb alla 30 mm, hakkab niitmine lõikeosa liigselt kulutama ja suureneb kividest tingitud löökkahjustuste oht.

Niitmise sagedus sõltub kasvu kiirusest. Kevadsuvel, kui muru kasvab kiiremini, tuleb niita tihedamalt kui suve lõpus, mil kasv jääb aeglasemaks. Niitekõrgus ja -sagedus on omavahel seotud. Üldjuhul niidetakse kor-raga 1/3 taime pikkusest.

Muru on investeeringHiljuti avaldatud Husqvarna ülemaailmne aiandusuu-ring tõi välja, et korrastatud aed lisab kinnisvara hinnale keskmiselt 16% ning iga aiahooldusesse investeeritud euro toob koduomanikele keskmiselt 3,1 korda rohkem tagasi. Uuringus osales üle 5000 inimese üheksast riigist.

Kõige olulisemateks kinnisvara hinda mõjutavateks aiaelementideks peeti hästi hooldatud muru, sellele järg-nes korrastatud naabruskond, sillutatud aiateede ja de-koratiivsete puude-põõsaste olemasolu.

12


Ovaalpalgist „ABC-SAUN“

Kantpalgist „ABC-JAHIMAJA“

Ovaalpalgist „ABC-PUHKEMAJA“

EhituseABC müüb nüüd ka majuEhituseABC pakub uudistoodetena oma kauplustes suurt valikut kilp- ja palkma-ju ning saunu. Soovi korral on võimalik tellida hoone oma projekti järgi.

Alljärgnevalt esitame lühitutvustuse majade standardva-riantidest. Lisainfot on võimalik leida meie kodulehekül-jelt või küsida EhituseABC kauplustest.

Kilpmaja „ABC-42“Hubases 42,4 m2 kogupere ABC-42s on olemas kõik va-jalik hubaste ürituste läbiviimiseks. Majas on elutuba kööginurgaga, magamistuba, leili ja pesuruum, terrass.

Kilpmaja „ABC-96“Modernne 96 m2 ABC-96 on planeeritud suuremateks koosviibimisteks või peredele puhkuse veetmiseks. Ma-jas on kööginurgaga elutuba ja pesemisvõimalusega tua-lettruum, suurel terrassil on pesuruumiga saun.

Kilpmaja „ABC-184“Ruumikas, kolme magamistoaga ühekordses elumajas on suur ühendatud köök-elutuba, kolm magamistuba, riie-tusruumi ja pesuruumiga saun ning kaks WC-d. Lisaks varjualune autole, panipaik jalgrataste, suuskade ning aiatööriistade paigutamiseks. Maja taga suur terrass.

92×160 mm kantpalgist „ABC-JAHIMAJA“Praktiline 72 m2 jahimaja on sobiv aastaringseks kasuta-miseks. Jahimajas on kaks magamistuba, avatud elutu-ba-köök, panipaik ja saun.

Ø150 mm ovaalpalgist „ABC-PUHKEMAJA“Sellesse 70 m2 puhkemajja mahub üllatavalt palju – kaks magamistuba, avatud planeeringuga elutuba-köök, esik, panipaik ja duššinurgaga tualett.

Ø150 mm ovaalpalgist „ABC-SAUN“Hubases 27 m2 saunas on olemas kõik vajalik: suur puh-keruum kööginurgaga, leiliruum ja pesuruum. Maja ka-tuse alla saab ehitada ka lisamagamisaseme kahele ini-mesele. www.ehituseabc.ee

Hinnad alates 10 944 EUR / 171 236,39 EEK

Hinnad alates 28 700 EUR / 449 057,42 EEK

Hinnad alates 27 300 EUR/ 427 152,18 EEK

HOOLDUSVÄRVIMINEVarem värvitud pindade ettevalmistamine on kõige töömahukam, sest lahtine ja pragunenud värvikiht tuleb täielikult eemaldada. Põhjaliku puhastamise, kraapi-mise ja harjamisega võib alustada juba siis, kui ilmad veel värvimist ei võimalda.

Toimi järgmiselt:1. Eemalda lahtine, pragunenud värv terasharja ja kaabitsaga.2. Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest puhtaks.3. Pese pind puhastusvahendiga VIVACLEAN, hallitusega kahjustatud kohti töötle hallitusvastase ainega HOMEENPOISTO.4. Loputa pind veega enne, kui pesuvahend jõuab kuivada. Selleks sobib kõige paremini kõrgsurvepesur. Väldi pinna liigset märgamist, sest see pikendab kuivamisaega.5. Lase kuivada.6. Töötle puhta puiduni puhastatud kohad puiduimmutiga VIVAPROTEKT.7. Krundi naelapead ja muud värvi alla jäävad paljandunud metallosad metallikruntvärviga KORROSTOP või KORROSTOP PLUS.

VANA VÄRVITÜÜBI MÄÄRAMINE JA VÄRVIMINEÜldreegli järgi kasutatakse hooldusvärvimisel sama tüüpi värvi, millega pind oli varem värvitud. Lateksvärvi kiht on elastne, pinnalt eemaldatud värvikile tükike ei murdu painu-tamisel, vana värvipind praguneb puukiuga samas suunas, eemaldatud värvikile põletamisel võib tunda plastmaterjali põlemise lõhna. Hooldusvärvimiseks sobib ainult sama tüüpi värv - Vivacolor sortimendist näiteks vesialuseline puitfas-saadivärv VILLA AKVA.

Vesialuselise värviga (lateksvärviga) värvitud pinna värvimine:� Puhta puiduni puhastatud kohad töödelda puiduimmutiga VIVAPROTEKT� Värvi maja kaks korda vesialuselise puitfassaadivärviga VILLA AKVA

Punamuldvärviga on tegemist siis, kui värvitud pind on raudpunane ja täis-matt, määrib, kui käega üle tõmmata. Seda värvitüüpi saab kasutada ainult saetud puitpinnal ja karedal palkpinnal. Hooldusvärvimine punamuldvärvi peale on võimalik ainult sama tüüpi värviga.

Õlivärvide vananemisel on iseloomulik ruudustikuline või risti puukiudu pragune- mine, nn krokodillinahk. Õlivärviga värvitud pinda võib värvida ka vesialuselise akrülaatvärviga. Seega on kaks võimalust õlivärviga värvitud pinna krunti-miseks ja hooldusvärvimiseks:

PUITFASSAADI HOOLDUSVÄRVIMINEPUITFASSAADI HOOLDUSVÄRVIMINE

� Krundi puhta puiduni puhastatud kohad alküüdõlivärviga VILLA, mida on vedeldatud puidu-immutusainega VIVAPROTEKT 10% värvimahust. Värvi maja vedeldamata alküüdõlivärviga VILLA kaks korda.

või� Krundi puhta puiduni puhastatud kohad kruntvärviga VILLA PRIMER. Halvas seisundis pind tuleks

kruntida kogu ulatuses. Värvi maja kaks korda vesialuselise puitfassaadivärviga VILLA AKVA.

Oleme uuendanud puitfassaadi värvi VILLA AKVA retseptuuri, milles kasutame uudset Core&Shell tehnoloogial põhinevat sideainet. Selle tulemusel on värv elastsem ja nakkub paremini aluspinnaga, toon püsib kauem ja värvikile on veekindlam. Tööjuhist järgides, püsib VILLA AKVA värviga värvitud fassaad kaunina vähemalt 10 aastat.

Puitpinda värvi alati pintsliga, sest nii tungib värv (või puidukaitsevahend) sügavamale puitu, nakkub paremini aluspinnaga ja annab puidule parima kaitse välismõjude eest. Pintselda 2-3 lauda korraga, alustades ülalt ja liikudes piki puidukiudu. Ole tähelepanelik ja hoolikas voodrilaudade ja prusside otsa-pindade värvimisel, sest puidu ristlõikepinnad on niiskuskahjustustele kõige vastuvõtlikumad. Värvi maja seina kaupa nii, et jätkukohad jääksid maja nurkadesse või muudesse varjatud kohtadesse. Sega ühte anumasse terve seina jaoks vajalik kogus värvi. Sega värvi ka värvimise ajal, et ei tekiks toonierinevusi.

Õiged, keskkonna ja loodusega sobivad värvitoonid leiad Tikkurila välisvärvide värvikaartidelt. Sinna on valitud UV-kiirgusele vastupidavad ja pikka aega püsivad toonid.

Küsi tasuta puitmaja värvimise konsultatsiooni Tikkurila Koolituskeskusest, telefonidel 650 1115 või 53 413 520 ja e-posti teel: [email protected]

Meelis TartoTikkurila Koolituskeskuse juht

Hind alates

3,80 EUR/l

59,46 EEK/l

Hind alates

5,28 EUR/l

82,61 EEK/l

14


Renoveeritud katus säästab majaKatused on kaitsnud hooneid aastatu-handeid ja läbi aegade on nende ehitami-seks kasutatud väga erinevaid materjale.

Ajahambale on vapralt vastu pidanud kivi, mille sobivus katuste katmiseks on end tõestanud sajandite jooksul. Kivi on kujunenud traditsiooniliseks katusekattemater-jaliks paljudes riikides. Kaasaegsed tehnoloogiad katuse-kivide tootmises annavad suurepäraseid võimalusi jätka-ta vanade traditsioonide järgimist ka tulevikus.

Meie õnnetuseks hävitas nõukogude aeg väljakuju-nenud arusaamad korralikust katusematerjalist ning seepärast olime me kõik sunnitud kasutama mürgist as-bestisisaldusega eterniiti, mille eluiga hakkab tänaseks päevaks läbi saama.

Mida teha, kui katus on vana ja sajab läbi? Esmalt sel-gita välja, kust läbi sajab, kas katuse harjalt, seinaliidete vahelt, neelust, korstna ümbrusest või on hoopis katuse-materjal katki.

Kui eterniit on pude ja sul on asendusvaru olemas, siis vaheta katkised plaadid välja. Pööra tähelepanu seina ja korstna liitele ja vajadusel paranda see ära. Lihtsaim viis parandamiseks on osta või tellida korstnatihendus-komplekt või osta rull tihendusmaterjali Wakafl ex, ti-hendusmassi ja ääriseplekki.

Mida teha, et katus kaua kestaks?Terve mõistus ütleb, et alustada tuleks korralikust katuse ehitamisest. Ehitusbuumi ajal tekkis palju uusi ehituset-tevõtteid, kellest mitte kõik ei pakkunud parimat võima-likku teenust, mistõttu peab nii mõnigi majaperemees juba nüüd tegelema katuse vahetusega.

Monieri Partnerklubi ühendab tänase päeva seisuga 36 ehitusettevõtet üle Eesti. Tegemist on väike- või kesk-miste ettevõtetega, kes igapäevaselt ehitavad katuseid. Oleme kindlad nende kvaliteedis ning julgeme neid ka soovitada. Vaata Monieri Partnerklubi ehitajaid meie ko-dulehelt www.monier.ee.

Soovitused katuse hoolduseks Katuse hooldamiseks parim aeg on kevad ja/või sügis.

Hoolda katust igal aastal. Eemalda katuselt ja vih-maveerennidest okkad, lehed, oksad ning muu praht – just need on suurimad põhjused, miks tekivad ka-tusel kahjustused.

Kontrolli katuseharja. Kuna hari on katuse üks kait-setumaid osi, siis veendu, et kõik kivid ning tihen-dusmaterjalid oleks paigas ja kinni.

Kontrolli korstna ja vintskapi ühendust katusega.

Hooli keskkonnastOle sõber keskkonna ja iseenda vastu: vaheta vana mür-gine eterniit välja!

Kindlasti on paljud mõelnud, et võtaks selle töö ette ja vahetaks vana katuse uue ja parema vastu. Isegi siis, kui olemasolev eterniit veel peab. Alustuseks võiks oma katuse üle vaadata ning hinnata selle vastupanu nii il-mastiku kui ka füüsikaliste jõudude suhtes.

Seda, kas katus kannatab peal kõndimist (lumest või muust sodist koristamiseks) teab iga majaomanik kõige paremini. Kui teil tekib kahtlusi, siis soovitame kohale tellida tasuta katuse ülevaatus. Monieri koostööpartnerid, katuseprofi d tulevad kohale, teevad vajaliku ülevaatuse ja annavad parimat nõu katuse vahetamise või remontimise kohta. Ülevaatuse tellimiseks helistage telefonil 627 5560 või kirjutage [email protected]. www.monier.ee


Kui soovite kiirelt paigaldada uut katu-sekatet või hoone konstruktsioon nõuab kergemat katust, siis valige katusekatte materjaliks plekk.

Majaomanikul on valida valtsplekk-katuse ja profileeri-tud teraskatuse vahel.

Valtspleki kasutamine on levinud vanemate puitma-jade katuste katmisel. Valtsplekk-katus valmistatakse 0,5–0,7 mm paksusest toormaterjalist, mis on reeglina pak-sem kui profi leeritud teraskatuse materjal. Paksem mater-jal aitab vältida katuse lainetamist. Valtsplekk-katuse ma-terjalina kasutatakse peamiselt tsinkplekki, mis vajab aga värvimist. Esiteks vajab kaitset õhuke tsingikiht ja teiseks näeb värvitud katus esteetiliselt kenam välja. Tsinkpinna eriliste omaduste pärast ei sobi selle värvimiseks kõik vär-vid, vaid kindlad, selleks otstarbeks ettenähtud tooted.

Profiilplekki igale maitseleProfiilplekk-katuse plussiks on tema paigaldamisvõima-

lus väga erinevatele kalletele, sobiv vahemik on alates 5 kraadist valtspleki puhul kuni kasvõi täisnurkseni välja. Plekk-katus on ka vastupidav külmumistsüklitele. Samu-ti on seda hea paigaldada eterniitkatuse asemele.

Tootjad pakuvad väga erinevate pinnakatetega katu-seplekke. Levinuimad on:

PURAL – Pinnakatte paksus on 0,050 mm. Pinna-kate on polüuretaanil põhinev värvkate, mis talub väga hästi ultraviolettkiirgust, on kergelt töödeldav ka mada-latel temperatuuridel, keemiliselt püsiv.

POLÜESTER – Pinnakatte paksus on 0,027 mm. Po-lüestril põhinev pinnakate sobib katuse- ja seinakatete valmistamiseks, millele ei esitata kõrgendatud nõudmisi. On enimkasutatav materjal Euroopas ja ka Eestis.

MATTPOLÜESTER – Pinnakatte paksus on 0,030 mm. Polüestril põhinev pinnakate on erinevalt teistest mati pinnaga, ei läigi. Seetőttu eriti sobiv materjal kivi-profi ili valmistamiseks.

Valida võib ka PVC ehk polüvinüülkloriidil põhineva pinnakattega plekki, samuti pakutakse polümeere plas-tikkattega katuseplekki.

Moodsad ja tõhusad aknad on kahe- või kolmekihilise klaaspaketiga,

mis on täidetud soojust isoleeriva inertgaasiga, ja senisest

paksemate raamidega. Kuigi uut tüüpi akende soojapidavus on väga

hea, jäävad vale paigaldamise korral aknaümbrusse ikkagi suure

soojakaoga alad. Selliseid piirkondi saab hinnata näiteks majade

termograafiga tehtud fotodelt. Aknavahetuse suurte kulude

investeeringud jäävad vähetõhusaks, kui jätta see soojakao allikas

kõrvaldamata.

PROBLEEMI ALLIKASEnamasti kasutatakse aknaploki seina paigaldamisel vahede täimiseks montaaživahtu, paraku polüuretaanvaht pole niiskuskindel. Akna ja seina vaheline ruum kogub nii majast kui ka õuest seetõttu niiskust ja lausa vett. Märg täidis aga juhib väga hästi soojust. Soe ja niiske õhk otsib ruumist väljapääsu, paraku on hästi isoleeritud ruumis selleks tihti vaid aknaümbruse vuugid. Kuigi arvatakse, et montaaživaht on hermeetiline, siis tegelikult on vahu suletud pooride hulk vaid 70–80 protsenti, ülejäänud maht imab niiskust küllaltki hästi.

Enamasti muutub ehitusvahu sisse sattunud niiskus veeks, selline märg vuugitäide aga juhib viis korda paremini soojust kui kuiv vaht. Kui vesi jahedamate ilmadega külmub, kasvab jäätunud vuugitäite soojajuhtivus juba 20 korda. Jäätumine murendab vahtu ja soojapidavus kahaneb veel mitu korda.Külmumiste-sulamiste vaheldumine võib hea ja kalli akna ümber oleva montaaživahu soojapidavuse hävitada kiirenevas tempos pea täielikult juba ühe talvega.

SOUDAL AKENDE PAIGALDAMISE SÜSTEEM (SWS)

Lisaks sellele tekitab niiske aknaümbrus väga soodsa pinnase tervisele ja ehitisele äärmiselt ohtlike hallituste tekkeks.

SWS - SOUDALI LAHENDUS AKENDE SOOJAKAO VÄHENDAMISEKSNiiskuse ja soojakadudega võitlemiseks on loodud uued tehnoloogilised lahendused. Akende monteerimisel tuleks kasutada Soudali aknapaigaldussüsteemi (SWS - Soudal Window System), kus on kasutusel spetsiaalsed kleepuvad lindid, mis ei lase niiskusel vahukihti sattuda. Välimine lint (Folienband Outside) laseb veeauru läbi ja sisemine lint (Folienband Inside) takistab auru pääsu vuugi vahele

Välimine auruläbilaskev hüdro-isolatsioonilint Folienband Outside

Flexifoam

Sisemine auru mitteläbilaskevhüdroisolatsioonilintFolienband Inside

toa seestpoolt. Lintidel on suurepärane nake igat tüüpi aknaraamidega. Iseliimuv lint on kaetud ühelt poolt butüülkummi-kleepainega, mis nakkub hästi ka akrüülklaasi ja polükarbonaatidega. Lintide villkiuga kaetud pinda saab krohvida ja värvida. Linte on võimalik kasutada isegi ebatasastel aluspindadel.

Plekk-katus on kiire lahendus

16


Meil on hea meel teatada, et on avatud uus koduleht www.multicomfort.ee.

Sellelt veebilehelt leiate Isoveri kontseptsioonmaja tut-vustuse koos olulisemate projekteerimisetappidega, ju-hendite ning muu vajaliku informatsiooniga.

Multi-Comfort maja tähendab otsetõlkes inglise kee-lest „mitme mugavusega“ maja. Multi-Comfort maja kontseptsiooni lähtekohaks on passiivhoonete põhi-mõtted, kuid lisaks energiatõhususele on tähtsal kohal ka muud tervisliku ning turvalise elukeskkonna alused. Olgu siinkohal välja toodud mõned elamusmugavust tõst-vad lisaväärtused nagu piirete hea heliisolatsioonivõime,

sammumüra heli summutav vahelae lahendus, järelkõla puudumine, toimivad ja pikaealised konstruktsioonid, märgade ruumide lahendused, tuleohutud lahendused.

Isover Multi-Comfort maja kontseptsiooni fookuses on tingimused, mis on seotud mõnusa elukeskkonnaga!

Kõige odavam energia on see, mida üldse ei kasuta-ta. Siis ei ole seda vaja toota, transportida ega selle eest maksta. Puuduvad loomulikult ka kahjulikud kõrvalmõ-jud inimestele ja loodusele. See ongi energiatõhusa maja peamine põhimõte. Kui soojus püsib majas, on aktiivne soojuse lisamise vajadus traditsiooniliste kütmisvahen-ditega väga väike, mis omakorda säästab energiat ja ku-lusid. Multi-Comforti tehnoloogia on väga lihtne, seepä-

Isover Multi-Comfort kontseptsioonmaja

17


rast nõuab see ka väga vähe hooldust. Energiasäästlikud konstruktsioonilised lahendused põhinevad tõhusal soo-jusisolatsioonil ja selle õhutihedusel. Õigesti planeeritud ja paigaldatud soojusisolatsioon ning piirde õhutihedus väldib niiskuse pääsemist konstruktsioonidesse.

Isover Multi-Comfort maja 5 peamist elementi1) hoone piirete väga hea soojusisolatsiooni võime

2) piirete külmasildade vähendamine3) hoone karbi väga hea õhupidavus4) passiivmaja akende kasutamine ning tänu akendele

õigele paigutusele toimub päikeseenergia passiivne ärakasutamine

5) soojustagastus ventileeritavast õhustKuna veebileht uueneb ja täieneb pidavalt, siis tasub lehte aeg-ajalt jälle uuesti külastada, et saada osa antud valdkonna kõige uuematest ning innovaatilisematest uudistest.

parem sisekliima ja elamismugavus ühtlane temperatuur ruumides ning ka akende

läheduses, külmade pindade puudumine tuuletõmbuse puudumine ruumides tänu õhuti-

hedatele konstruktsioonidele küttekehade puudumine akende all võimaldab

vaba mööbli paigutust või maast laeni aknaid

parem heliisolatsioon hoone välispiiretel, samuti parem vaheseinte ja vahelagade helipidavus

kuni 10 korda väiksemad küttekulud väike süsiniku jalajälg, väike CO2 emissioon sõltumatus energiahindade tõusust kuni 30% kõrgem väärtus järelturul ehitusmaksumus vaid kuni 15% kallim

Isover Multi-Comfort maja eelised tavamaja ees

www.multicomfort.ee

Euroopa Liit on hiljuti vastu võtnud direktiivi, mille järgi liikmesriikide riigiasutuste uued hooned, mis ehitatakse peale aastat 2019, peavad vastama kõrgetele energiasäästu standarditele ning kasutama suures osas taastuvenergiat. Direktiiv määrab ka muudele ehitistele energiakulu nõude nullilähedaseks, ent seda alates aastast 2021. Kellel on lähi-ajal maja ehitamine plaanis, siis on juba praegu aeg hakata mõtlema energiat säästva maja lahendustele ning veebileht www.multicomfort.ee on selleks parim abimees.

18

Tee ise

Lillekast – lihtne silmarõõm

Omavalmistatud lillekast sobib aknalau-da või rõdupiiret kaunistama läbi suve.

Nägusa ja vastupidava lillekasti võib kodune meistrimees lihtsasti ise valmis teha. Selleks on vaja hööveldatud lau-da (laius 20 cm, paksus 2,5-3,5 cm) ja puutööriistu.

Loomulikult läheb vaja ka väikest projekti ehk siis ettekujutust, milline tulevane lillekast välja hakkab nä-gema. Kasti pikkus planeeri akna või rõdu laiuse järgi. Kui kasti laius ja kõrgus on sama, siis saad kõik küljed ja põhja samas mõõdus lauast välja saagida. Jälgi, et kõik kasti küljed sobiksid ideaalselt kokku.

Kui tahad põhja jätta sissepoole, külgede varju, siis tee otsaseinad põhja laiusest kahe lauapaksuse võrra pikemad.

Kui küljed ja põhi on välja saetud, siis pane kast kok-ku, ühendades küljed omavahel kruvidega. Ühendus-te tugevdamiseks võid kasutada ka lillekasti sisemisele poolele kinnitatavaid metallnurki.

Kasti põhja tuleks puurida 3 millimeetrised drenaa-žiaugud, et juhtida ära liigniiskust.

Viimistlemine ja paigaldamineLillekast tuleks eelkõige pruuni- või rohelist tooni pui-dukaitsevahendiga immutada või siis kasutada valmista-miseks eelnevalt immutatud puitu.

Kasti võib ka värvida või siis katta meelepäraste joo-nistuste, ornamentide jms. Nägusamaks muudavad kasti ka iluliistud.

Kasti kinnitamiseks on erinevaid variante, mitmesu-guseid kinnitusvahendeid leiab ehituspoest. Oluline on, et lillekast oleks tugevalt seinale kinnitatud, sest märja mullaga on see üsna raske.

Kui lillekast on seinale või rõdupiirdele kinnitatud, siis enne selle mullaga täitmist võiks põhja puistata kihi kergkruusa. Korralik drenaaž väldib liigse niiskuse ko-gunemist.

Taimede valikul arvesta lillekasti asukohaga – ühed taimed taluvad tuult ja päikest, teised aga tahavad hoopis varjulisemat kasvukohta.

Kasti istutatud lilled vajavad sagedast kastmist, sest kitsas kastis päikese käes kuivab muld kiiresti.

19

Tee ise

Terrassi ehitamine on kättevõtmise asi

Oma koduaeda või suvila juurde terrassi ehitamine puhkehetkede mõnusamaks veetmiseks pole sugugi nii keeruline, kui esmapilgul paista võib.

Terrassi rajamist kavandades on oluline valida sellele õige asukoht, mis peaks olema loogilises ühenduses majaga ning loomulikult avatud päikesele. Kui terrassi on soov kasuta-da ka meie kliimale nii iseloomulike tuuliste ja vihmaste päevadega, siis tuleks mõelda varikatusele ja seintele.

Terrassi ehitamine on ehitustöödega kursis oleva inimese jaoks suhteliselt lihtne ja mitte väga kulukas. Ehitusmaterjalina kasutatakse männi- või kuusepuitu, mida tuleb puidukaitsevahenditega töödelda. Töötlema-ta lauad deformeeruvad välitingimustes paari aastaga.

Hõlpsam, aga ka kallim on kasutada süvaimmutatud puitu, sest terrass on tavaliselt sademetele avatud. Siin-kohal on oluline märkida, et terrassilauad peaks olema ka soonilise pinnaga ehk rihveldatud, vältimaks libise-mist laudadel liikumisel.

Kliima nõuab vundamentiKuna meie kliima ei soosi terrassi rajamist otse maa-

pinnale, siis tuleb alustada vundamendi rajamisest. Enamasti ehitatakse terrass postidele. Eestis on õi-gustatud igasuguse vundamendi ehitamine maapinna külmumispiirist allapoole – vähemalt 1,2 meetri süga-vusele.

Terrassi alune pind on soovitatav pinnasest täielikult tühjaks kaevata ning liivaga täita, et vältida hilisemat taimede paljunemist terrassi all.

Vundamendi peale ehitatakse prussidest alusraamis-tik, kuhu pealise lauad kinnitada. Alusraamistik tasub teha tihedam, et põrand ei hakkaks läbi vajuma.

Terrassi puitosad ei tohiks puudutada maapinda ja olema nii-öelda pidevas õhutuses, et vältida materjali niiskumist ja mädanemist.

Lauad kinnitatakse kuumtsink peitpeaga naeltega (2,8×75 mm) või spetsiaalsete kruvidega. Kindlasti ei tohiks kasutada kipsi-, külmtsink- või kollaseid tsingi-tud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes ega pea välitingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vastu. Samuti kipuvad nad tänu korro-sioonile laudise välimust rikkuma.

Kuna puit niiskudes ja kuivades paisub ja kahaneb, peab terrassilaudade kinnitamisel jätma laudadele vähe-malt mõnemillimeetrised vahed.

20


Jaanipäev on tähtis püha Lisaks võimalusele sugulaste- ja sõp-radega lustida, tuleks jaaniajal järgida vanu kombeid, et lisada pühadesse oma-pära ja müstilisust.

Jaanilaupäeval oli veel hiljuti kombeks käia saunas ja tin-gimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süü-dati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanitule tegemi-se tava on viimase saja aastaga üsna vähe muutunud.

Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päike-sepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusma-terjali. Veel 20. sajandi keskpaiku tehti eri Eesti piir-kondades erineval viisil tuld. Näiteks Lääne- Eestis ja saartel oli tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõr-vatünnis, vahel ka elava, laasitud puu otsa viidud kat-

las. Sagedasti valiti tuletegemiseks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja jaanitulepaik, kus lõke süüdati.

19. sajandi teisest poolest 20. sajandi viimaste küm-nenditeni on olnud kombeks suurema jaanitule juurde ehitada ka kiik.

Jaanilaupäeval toodi koju ja kiige juurde kased, mis kandsid erinimetust jaanikased.

Tants ja laul käib jaanitule juurdeJaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sin-na kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana ka näidendeid.

Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama.

21


Batuut koduõuelBatuutidest on saanud meie koduõuede harjumuspärane element, mida mõistli-kult kasutades leiavad rõõmu nii lapsed kui täiskasvanud.

Batuudid kogusid USA-s populaarsust 1960. aastatel, kui elastset riiet kasutati maapinnal olevate suurte aukude katmiseks. Aastakümnetega on lihtsa atraktsiooni popu-laarsus levinud üle maailma ja leidnud palju poolehoid-jaid kui ka vastaseid. Viimased on mures batuutidega seotud turvalisuse pärast ja just seetõttu on tänapäeva-sed hüppevõrgud muutunud järjest turvalisemaks, näi-teks saanud endale kaitsevõrgud.

Siiski tasub nii-öelda laiatarbebatuuti soetades meeles pidada, et selle kasutamiseks on üks raudreegel: batuudil ei tohi hüpata korraga üle ühe inimese. Erineva kaaluga inimeste koos hüppamisel võib tekkida ohtlikke olukor-di, lapsed võivad batuudilt kergemini maha kukkuda või suuremad tekitada neile peale kukkudes vigastusi.

Batuudi ostmisel jälgi, milline on selle kaalupiirang. Kindlasti on soovitav batuut soetada turvaaiaga.

Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadle-mine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida prae-gugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja.

Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased.

Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. 19. sajandil kuulus väiksemate koos-viibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõts-pill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse muusika ansamblid, kes saatsid estraaditähti.

Jaanipäeva juurde kuulub rida maagilisi, kuid igal ju-hul romantilisi ettevõtmisi. Näiteks sõnajalaõie otsimi-ne. Sõnajalaõit tuli otsida metsast üksinda. Sõnajalg õit-seb uskumuse järgi kord aastas jaaniööl ja õnnelik leidja on hoobilt rikas, valdab erilisi oskusi ja salakeeli.

Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli vanasti tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja.

22


Kala või liha suitsutamine on heaks vahelduseks grillimisele, kuid nõuab põhjalikumat ettevalmistust ja kannat-likkust.

Suitsutamise eesmärgiks on anda lihale, kanale, kalale või ka teistele toiduainetele meeldiv välimus ja maitse ning tagada pikem säilivusaeg.

Kiirema tulemuse saab kuumsuitsutamisega, mis toimub reeglina 60-80 kraadi juures, rohkem aega peab varuma külmsuitsutamisele temperatuuril 15-20 kraadi.

Suitsutada on võimalik ka lõkkel spetsiaalses suit-suahjus, kus suits saadakse puuhalgude põlemisest või kuumutataval pinnal asuva saepuru põlemisest. Eesti tingimustes on parimaks põletusmaterjaliks lepahalud või sellest saadud saepuru. Okaspuud annavad lihale ki-beda kõrvalmaitse. Tahmane suits muudab liha ebameel-divaks.

Suitsugeneraatorites saadakse suitsu hakkpuidu ehk saepuru aeglasel mittetäielikul leegita põlemisel õhu mitteküllaldasel juurdepääsul, kusjuures suits läbib sel juhul tavaliselt ka vesifi ltri.

Kasutatakse ka nn suitsupreparaate nagu suitsupulb-reid, suitsuvedelikke, suitsusoola, mis annavad samuti lihale suitsumaitset.

Ahi hoia kontrolli allSuitsutatud tooted valmivad kiiremini suitsuahjus, kus kolle asetseb all ja liha selle kohal restil nii, et tuli otse-selt peale ei käi. Taoline ühesüsteemne ahi nõuab pidevat jälgimist, sest hooletus võib näiteks loodetud suitsuliha lihtsalt seapraeks muuta.

Kahesüsteemse suitsuahju puhul, kus suitsukasti põhja pannakse lehtpuulaastud, mille peal veidi kõrge-mal asuvad kala- või liharestid, ahju kütta alt kas või kuusepuuga, sest suits juhitakse korstnast välja.

Aeganõudvam suitsutamise viis on see, kui küttekol-le asub niinimetatud suitsukastist mitu meetrit eemal.

Mõlemat sorti ahjude puhul tuleks ahi eelnevalt kuumaks kütta, et ühtlustada ahju temperatuur. Kui ahi on kuum, tuleb suitsu saamiseks sütele asetada paar halgu toorest leppa ja jäl-gida, et oleks võimalikult vähese tulega võimalikult palju suit-su. Vältida tuleb kõrget kuumust suitsutamise alguses, muidu tekib pealt kõrbenud, kuid seest läbi suitsutamata toode.

Suitsuahi nõuab rahulikku meelt

24


Basseinide plaatimine pole küll tuukrite töö, kuid nõuab siiski erilist tähelepane-likkust ja spetsiaalseid teadmisi.

Pilkupüüdev ja korralikult funktsioneeriv bassein il-mestab nii eramuid, spaasid kui spordiruume, seepärast peab see olema rajatud igati kvaliteetselt.

Üheks oluliseks aspektiks basseinide juures on plaa-timise teostamine. Kehvasti plaaditud bassein võib te-kitada suuri probleeme kasutajatele ja tuua lisakulusid omanikele. Keegi ei soovi basseinis olles end vigastada ega avastada, et vesi imbub pragude kaudu näiteks keld-riruumidesse.

Kõigepealt peab basseini betoonkonstruktsioon ole-ma piisavalt tugev ja jäik. Basseini betoonvalu peab ole-ma vähemalt 3 kuud vana, soovitav oodata siiski 6 kuud, et betooni jääkpinged ja niiskus oleksid stabiilsed.

Enne hüdroisolatsiooni tegemist tuleb pind sobival meetodil puhastada tolmust, tsemendipiimast ja muust mustusest. Valu- ja muude ehitusvigade avastamiseks soovitatakse paar kuud peale valamist bassein täita paa-

riks nädalaks veega ja seejärel teha võimalikud paran-dustööd.

Isolatsioon ja plaatimineKui pinnad on kvaliteetsed, tuleb need veekindlaks töö-delda, pidades silmas, et tavalised veetõkkemassid sel-leks ei kõlba. Basseinide hüdroisolatsioonidele esitatakse palju kõrgemaid nõudmisi.

Hüdroisolatsioonitöid alustatakse elastsete vuukide, toru läbiviikude ja nurkade isoleerimisega. Nurkades-se ja deformatsioonivuukidele kleebitakse spetsiaalne tihenduslint. Kui kõik nurgad ja vuugid on isoleeritud, tehakse järgmise tööna basseini ja käimispindade laus-hüdroisolatsioon.

Plaatimine võib alata vaid pärast hüdroisolatsiooni-kihi täielikku kuivamist.

Basseinide plaatimine on kõige efektiivseim kõrge elastsuse ning tugeva nakkega plaatimisseguga. Klaas-mosaiikplaatide paigaldamiseks tuleks eelistada eriti kõrge nakkevõime ja elastsusega plaatimissegusid.

Basseinide plaatimine usalda spetsialistile

25


Rõdude ja terrasside hüdroisoleerimine

Plaaditud terrassid ja rõdud on aasta-ringselt pakase, lume, vihma ja päikese käes ning peavad vastu pidama väga äärmuslikele tingimustele.

Peamised probleemid seostuvad plaadivuukide kaudu aluspinda tungiva vee jäätumisega, mis toob kaasa ke-raamilise plaatkatte purunemise. Jäätumine ja sulamine võib kaasa tuua nihkeid konstruktsioonides ning alus-pinna või materjalide liitekohtade pragunemist. Kui te-gemist on esimese korruse katusele ehitatud rõduga, võib niiskus tungida ukse või aknatarindi kaudu eluruumi põrandasse ning rikkuda kalli parkettpõranda või imbu-da laekonstruktsiooni, põhjustades niiskus- ja hallitus-kahjustusi.

Plaatide vuukimiseks kasutatav vuugisegu on poor-ne ning ei takista vee tungimist aluspinda, seetõttu tuleb vee tõkestamiseks kasutada hüdroisolatsiooni. Siseruu-mides kasutatav hüdroisolatsioonimastiks selleks ei sobi, kuna muutub miinustemperatuuril rabedaks ning rebe-neb võimalike konstruktsiooninihete korral.

Välistingimustes kasutamiseks on Soome keemia-tööstuskontsern Kiilto OY välja töötanud spetsiaalse 2-komponentse Keramix hüdroisolatsioonimastiksi. Tootel on jäätumiskindluse sertifi kaat, mis garanteerib elastsuse ja vettpidavuse ka talvetingimustes, jäätunult. Keramixi kantakse pintsli ja rulliga pinnale kaks kihti, nurgad ja materjalide liitekohad tuleb välistingimustes armeerida spetsiaalse Kiilto Butüüllindiga.

Kui on tegemist hoonetega, mida aastaringselt ei köeta, tuleks Keramix mastiksit kasutada ka vannitubade ja pesu-ruumide hüdroisoleerimisel. Samuti kuivab toode võrreldes tavalise hüdroisolatsioonimastiksiga kiiremini ning võimal-dab plaatmistöödega alustada juba paari tunni möödudes.

Plaatimiseks soovitame kasutada Kiilto Ultra Fix elastset plaadisegu ning välistingimustes vuukimiseks võimaluse korral valida Kiilto Max põrandavuugitäidis või Kiilto Klinkervuugitäidis ning vastavat tooni Kiilto Sanitaarsilikoon. Mõlemad vuugitäidised on võrreldes tavalisega kulumiskindlamad ja ilmastikule vastupida-vamad ning Max vuugitäidise eeliseks on lisaks ka kiire kuivamisaeg. www.kiilto.ee

Hind 60 EUR / 938,80 EEK (10 kg)

26


Raguvos Baldai&Co oma parima valikugaRaguvos Baldai&Co, suurim vannitoa-mööbli tootja Baltikumis, esitleb klien-tide soovidele vastu tulles EhituseABC kauplustes laiaulatuslikku ja ajakohas-tatud sortimenti.

Leedu mööblitootja tooted on leidnud meie turul head vastukaja tänu oma moodsale disainile ja taskukohase-le hinnale. Tutvustame siin lühivalikut toodetest, mille kohta on üksikasjalikku infot võimalik leida EhituseABC kauplustest ja Raguvos Baldai&Co kataloogist.

Verona See mööblikomplekt sisaldab kaasaegset 60, 80 või 100 cm suurust keraamilist valamut. Selle sisemine sahtel on ja-gatud erinevateks sektsioonideks, kuhu panna vannitar-beid. Ülemine osa on spetsiaalse valgustusega peeglitest, mis lisab teie vannitoale soojust ja õdusust. Valge Verona – skandinaavia disain – sobib igasse vannituppa.

RetroKlassika ei vanane iial. Tänu uusimatele tootmistehno-loogiatele omandab klassikaline stiil ainult lisaväärtusi. Tootesari Retro oma klassikalise, väljafreesitud dekoori-ga, messingust käepidemete ja LED valgustitega, on suu-repärane lahendus maamajja, palkmajja ja isegi sobivalt kooskõlastatud kaasaegsesse interjööri.

EumarKlassikaline läikviimistlusega mööblikomplekt kivist valamu, freesitud käepidemete ja pehmelt sulguvate saht-limehhanismidega. Võimalik on nelja värvi lakkvärviga viimistlus, sealhulgas ka klassikaline – valge. Tähelepa-nuks – värvilised sarjad Eumar ja Verona on täiendatud valgete komplektidega mis sobivad igasse vannituppa.


NordicDelikaatse legno tabac, delikaatselt triibulise, roosat värvi puidu ja valgeks värvitud esikülje kombinatsioon. Lakoonilised käepidemed, mänglev majapidamistarvete kapi lahendus ning uudis – LED valgusti. Nordic peate lihtsalt nägema ja katsuma.

Natura

Uue Oras Natura dušikomplekti loomine sai alguse

elust enesest – vajadusest olla säästlik, loobumata

seejuures väljakujunenud harjumustest. See on

saanud võimalikuks tänu uudsele säästunupuga

varustatud Oras Natura dušipihustile, mis võimaldab

vähendada veekulu kuni 50 %. Lisandub sääst

energiakuludelt ning lõpptulemusena võidate rahas.

Oras Natura komplekti kuuluvad: muudetava kinnitus-

vahega dušilift, mahukas seebialus ja käsiduši hoidik.

Oras nr. 500

www.oras.com

Uus Oras Natura – 50 % vähem vett, 100 % duŠimõnu!

www.raguvosbaldai.lt

Bona Suurepärane heleda tammepuidu ja klassikalise valge kom-binatsioon moodustavad koos sooja, hubase ning mängle-va tulemuse, mida on lihtne kohandada vannitoa interjöö-riga. Pikad, mugavad, kroomitud käepidemed kuuluvad tootesarja disaini juurde ja on samas tähtsad ergonoomili-sed elemendid. Uudis – LED valgustid peegliga kapis. Selle seeria puhul lahendatakse julgelt pesu vannitoas hoidmise probleem – need mahuvad väljapööratavasse, mahukasse, alumise majapidamistarvete kapi sahtlisse.

28


Põrandat ära soojusta uisapäisa

Põranda õige soojustamine säästab energiat, hoiab ära majavammi tekke ja tagab vahelagede puhul parema heliisolatsiooni.

Põrandate soojapidavuse tagamiseks kasutatakse tavali-selt kas soojustusvilla või vahtpolüstürooli. Soojustusvill on plaatidena hea materjal põrandate soojustamiseks, kuid seda kasutatakse harvem nende kõrgema hinna tõt-tu. Samas on vill korruspõrandate soojustamisel pare-mate heliisolatsiooni näitajatega kui vahtpolüstürool.

Kasutades vahtpolüstürooli peab selle survetuge-vusklassiks olema märgitud vähemalt EPS 80, garaažis võiks olla natuke tugevam, näiteks EPS 100. Minimaalne kihipaksus eluruumides on 50 mm, põrandakütte torus-tiku paigaldamisel vähemalt 75 mm. Võimalusel paigal-datakse vahtpolüstürool kahes kihis (näiteks 25+50 mm) jälgides, et liitekohad ei kattu. Loomulikult on paksemal kihil ka suurem isoleerimisvõime, mis annab hiljem omakorda kokkuhoidu küttelt.

Valamise järgselt toimuvad betoonplaadis erinevad mahumuutused. Seetõttu peab põrand betooni kuivami-sel kindlasti olema seintest eraldatud. Kui põrandasse ei tule küttetorustikku, siis vahe seinaga peaks olema vähe-

malt 1 cm. Kui aga paigaldatakse põrandaküttetorustik, siis peab põranda perimeetri isoleerimiseks kasutama vähemalt 25 mm vahtpolüstürooliribasid.

Nurgad on olulisedPõranda soojustamisel tuleb eriti tähelepanelik olla vun-damendi, laagide ja talade kokkupuutejoontel ning hoo-ne nurkades, kuhu sageli kipuvad jääma soojustamata kohad, mis tekitavad hiljem põrandal külmasildu.

Alternatiivse lahendusena võib kaaluda ka põranda-aluse ruumi soojustamist kergkruusaga ning põrandaalu-se ruumi seinte ehk vundamendi sisepindade soojustamist maapealses osas. Taolise lahenduse puhul jäetakse põran-dalaagide vaheline osa sageli soojustamata või kasutatakse minimaalset soojustuskihti, sest õhk põranda all püsib soe. Põrandasse tuleb sel juhul teha vaateluugid, et saaks aeg-ajalt kontrollida põranda all asuva ruumi seisundit. Põran-dalaudise või vineer- ja soojustuskihi vahele jäetakse um-bes 25-millimeetrine õhuvahe, et tagada põrandakatte all parem õhu liikumine. Sellise lahenduse otstarbekus sõltub näiteks pinnase iseärasustest, põhjavee tasemest ja hoone tüübist. Kindlasti tasub enne põrandate soojustamist nõu pidada ehitusspetsialistidega, et valida sobiv lahendus.

Kas teate, kuidas eluruumid mugavaks ja isikupäraseks muuta? Berker tegeleb selle küsimusega juba 1919. aastast ning on leidnud väga huvitavaid lahendusi. Berkeri pistikupesad ja lülitid on kogu maailmas kasutusel, muutes inimeste elu lihtsamaks, ilusamaks ja mugavamaks. Seejuures on põhirõhk pandud kvaliteedile, disainile ja tehnilistele uuendustele. Berker on üks juhtivaid Saksamaa kvaliteetsete elektriinstallatsioonisüsteemide pakkujaid – aegumatust klassikalisest lülitidisainist kuni tervikliku intelligentse elektripaigaldiseni. Igasugune areng on alati suunatud vaid ühele eesmärgile – kliendi rahulolule. Teie valige oma maitse järgi sobiv Berkeri lülitisari ja saate uusima tehnoloogia.

K.5 – ELEGANTNE SILUETTSelgejoonelise kujunduse ja roostevabast terasest pinnaga Berker K.5 on loogiline valik kõigile, kes hindavad minimalistliku vormi, ehedaid materjale ja suurepärast disainikvaliteeti.

K.1 – EI MINGEID KOMPROMISSESirgeservaline, täisnurkne ja igasugustest liigsetest kujunuduselementidest vaba sirgjooneline disain. Oma aegumatu ja lihtsa disainiga täidab Berker K.1 paljude klientide soovid.

ARSYS – MITMEKÜLGNE ELEGANTSBerkeri Arsys-sarja vormi ja materjali harmooniline kooskõla rahuldab Teie kõrgeimadki nõudmised. Elegantne disain, ajatud ja meeldivad värvid ning materjalid, nagu näiteks roostevaba teras, pakuvad rohkelt kombineerimisvõimalusi.

B.7 GLAS – AJATU LÄBIPAISTVUSBerker B.7 sarja klaasraamidega annate oma eluruumidele erilise läbipaistvuse varjundi. Selge ja puhas disain sobib ideaalselt erinevate sisustusstiilidega.

B.3 – MAHE HELKEhtsast alumiiniumist Berker B.3-sarja mahe metallhelk ja puhas vorm jätavad tõeliselt hea mulje. Disaini lihtsus rikastab ruume oma aegumatu esteetikaga.

S.1 – UUS STANDARDLihtne, ajatu, funktsionaalne. Berker S.1 puhas vorm teeb uuest standardsarjast kaasaegse klassiku. Just sellepärast on see pälvinud mitmeid disainiauhindu.

MODUL 2 – KOMPROMISSITU MITMEKÜLGSUSStandardsarjas Berker Modul 2 on ühendatud usaldusväärne ja läbiproovitud disain ning optimaalne hinna-kvaliteedi suhe, kuid kvaliteedis ja valiku mitmekülgsuses siiski kompromissidele ei minda.

Nimetatud sarjad on vaid osa Berkeri suurepärasest valikust. Täiendavalt saate tutvuda Berkeri valikuga tootja kodulehel www.berker.com või küsida lisainfot Ehituse ABC kaupluste elektriosakonna müüjatelt.

Maaletooja: Silmani Elekter ASAllikad: www.silman.ee; www.berker.com

BERKER – TARK VALIK

30


Kuna ökoloogiliselt puhtad ja ümbertöö-deldud materjalid omandavad üha täht-samat osakaalu, siis mõjutavad need ka interjööride värvitrendi kujunemist.

Praegune majandusolukord on pannud enamiku inimes-test vanu aegu taga igatsema. Sel aastal on populaarsed ret-rovärvid nagu muldpruun, laimroheline või tumesinine.

Soovitatakse otsida inspiratsiooni maaelust ehk fo-kusseerida etnilistele juurtele – jällegi pruun, kollane ja valge, tomat, kõrvits ja roheline. Head on igat liiki vana hoolitsetud puidu toonid.

Esile tuuakse ka tsitruskollast, mis sümboliseerib va-bamat hinge, rõõmsat meelt ja positiivset energiat. Uu-ringud on tõestanud, et kollane on meeliülendav, aitab inimestel võidelda väsimusega, piirab ärevust, toetab lõõgastumist ja säilitab positiivse meeleolu.

Arvatakse ka, et tänavu naaseb oma lihtsate värvide-ga sisekujundusse jällegi minimalistlik funktsionaalne Skandinaavia stiil, tuues esile valge mööbli ja puitteks-tuuri. Sel moel saavutatakse interjöör, mis ei lähe kunagi moest ja mida võib soovi korral alati uuendada, vaheta-des näiteks kodutekstiili elemente.

Seikleja värvipalettLisaks värvidele on moes mustrid, mille loomiseks on võetud snitti maailma erinevatest paikadest. Endiselt on moes Aafrika ornamendid, aborigeenide sümboo-lika, Indoneesia batika, kus kangas kaetakse osaliselt värviga ja muud etnilised motiivid ning värvikombi-natsioonid.

Moes on ka islami ja araabia erinevad mustrid, seal-hulgas mitmesugused mosaiigid vastukaaluks Skandi-naavia lihtsusele.

Disainerid ja värvitootjad otsivad praegu inspirat-siooni peamiselt igapäevasest elust ehk värvidest, mis meid loomulikult ümbritsevad. Nii satub kõrvuti urba-nistlik maalähedasega, looduslik kõrvuti kunstlikuga, soojad toonid koos külmade toonidega.

Värvitrendide järgimine on loomulikult vabatahtlik. Trendid ei ole mõeldud inimese oma nägemuse piirami-seks, vaid peaksid hoopiski aitama leida endale sobivai-mad värvikombinatsioonid.

Tänapäeva piiramatu värvide valik võimaldab meil väljendada enda personaalsust ja individuaalsust, seega võib soovida vaid head eneseleidmist ja eksperimentee-rimist!

Värvid – rõõmsad ja looduslähedased

32


Riiul osta või tee iseEnamike interjööride jaoks on riiul selle loomulik osa, nii et me enamasti ei oska-gi sellele tähelepanu pöörata.

Igas majapidamises on alati asju, mida soovitakse ava-likult esitleda ja mis väljendavad koduomanike eelistusi ja iseloomu. Igasuguste fotoraamide, vaaside, kausside, nipsasjakeste ja muu taolise parim hoiukoht on riiul.

Riiulit soetades tasub jälgida sisustusmoe trende. Peab silmas pidama, et eelistatud on avarad ruumilahen-dused ja heledad pinnad, mis tingivad, et riiulid oleksid välimuselt õhulised ja kerged.

Riiulid peavad sageli olema nägusad nii eest kui ta-gant ehk siis vaadeldavad 360 kraadi, sest paljudel juhtu-del on vaja neid kasutada ruumi jagamiseks.

Õhemat sorti riiulid ei pruugi asjade raskusele vastu panna ja vajuvad niiöelda läbi. Samuti tekivad problee-mid lahti- ja kokkumonteerimisel.

Seega ei vaja me igapäevases elus üksnes dekoratiiv-seid riiuleid, vaid ka tugevaid ja hästikindlustatud struk-tuure, mis täidavad ka kasulikke funktsioone – näiteks seina sisse rajatud riiulitel on ideaalne ladustada kaalult raskeid raamatuid, ajakirju ja ajalehtede kogumeid. Me-

tallist või plastmassist koridoririiulid sobivad hästi jala-nõude hoidmiseks.

Valmista ise riiulValmisriiuleid asjade mahutamiseks saab osta igast mööblisalongist. Riiulite disainid on erinevaid, sama võib öelda ka materjalide kohta, millest need on tehtud. Tänapäeva disain ja moodsad tehnoloogiad võimaldavad riiulite tootmiseks kasutada väga eripalgelisi materjale ning vorme. Klaasi, metalli ja puidu kõrval võib näha mitmesuguseid plastist lahendusi, sileda pinna kõrval aga kaldpindu.

Kuid kui tööstusdisainilahendused mingil põhjusel teie interjööri ei sobi, siis saab riiuli näiteks teha kips-plaadist.

Kipsplaadist riiul on tavaline karkassile kinnitatud kipssein, mis asetseb lihtsalt horisontaalselt. Nagu ikka, kaetakse karkass kipsplaadiga, pahteldatakse ja värvi-takse üle. Suhteliselt lihtne ehitada ja näeb kena välja.

Selline riiul sulandub toaga ühte, seda on kerge inter-jööri sobitada, samas lisab ta kodule omanäolisust. Riiul on vaid paar-kolmkümmend sentimeetrit sügav ja tänu

33


sellele on ka kandevõime täiesti piisav. Kes soovib, võib riiuli peidetud valgusesilmadega efektsemaks muuta.

Kipsplaati on lihtne töödelda ja disainiideid leiab le-hitsedes sisustusajakirju, kust saab proffi delt snitti võtta. Fotosid kipsplaadist riiulitest on saadaval ka internetis, kust leiab häid ülevaateid sellest, mida kõike kipsplaa-diga teha saab. Sealt leiab ka täpseid juhiseid, pilte ja vi-deoid, mis näitavad üksikasjalikult kipsplaadist riiulite paigaldamist.

Ehitustöid tundval mehel ei tohiks olla keeruline kipsplaadist riiulit ise valmistada. Muidugi, kui valite välja väga originaalse disainiga raskete vormidega riiu-li, siis ise sellega toime ei tule. Lihtsa konstruktsiooniga peaksid aga hakkama saama kõik.

Esiteks peate otsustama, milline riiul välja hakkab nägema ja kus asetsema.

Siis tuleb mõelda, millist koormust peaks riiul talu-ma, sellest oleneb, kui palju ja millisest materjalist teil on vaja osta. Põhiliselt läheb vaja sama materjali, mida ikka kipsplaatide paigaldamisel kasutatakse – metallist karkassi, kipsikruve ja plaate.

Kui metallist karkass on sobivasse kohta kokku pan-dud, peab selle katma kipsplaadiga ja viimistlema.

Riiulite loojatel pole piireVõib öelda, et riiulite loojatel ei ole peaaegu mitte min-gisuguseid piire, kui ostja rahakoti paksus välja arvata. Siinkohal tulebki aga mängu oskus ära tunda disaini-lahendusi, mis on suhteliselt odavad, aga niiöelda alati moodsad. Selliseid leiab sagedamini vineerist ja liimpui-dust, aga ka klaasist disainitud riiulite hulgast. Oluline on meeles pidada, et moodne riiul ei tähenda ilmtingi-mata kõige kallima mööblitüki soetamist, kuna maail-mas tunnustatakse moodsate lahenduste all ka näiteks lihtsalt klotsidest kokkupandud riiuleid ja muud sar-nast.

Kellel on poest sobivat riiulit raske leida, see võib alati katsetada moodulriiulitega, mida on kerge ruumiga ko-handada ja mis näivad alati moodsatena. Kui raamatuid või asju on kodus palju, tuleks nende tarvis eri mõõdus riiulitega varustada terve sein.

34


Barlinek üllatab taas tootevalikuga

Tastes of Life ehk Elu maitsed on nimi, mida kannab Barlinek SA uus kevadine tootekollektsioon.

Barlineki parkett ja põrandalauad on alati olnud kõr-geima kvaliteediga tooted, mis on täielikult valmistatud täispuidust, hoolitsedes nii kasutaja mugavuse ja tervise kui looduskeskkonna säilimise eest.

Uues tootekollektsioonis on toodete eesmärk panna inimesed kõigi oma meeltega tunnetama ruumi atmo-sfääri. Värske elustiilikollektsiooni kujunduses annavad tooni uudsed, kuid väga meeliköitvalt jõulised elemen-did. Kollektsiooni muudavad pilkupüüdvaks eelkõige dünaamilised ja ehedad kujundusvõtted, milles on sel-gelt tunda parimate sisekujundusekspertide loovat ja fantaasiaküllast mõttemaailma. Erineva stiili ja vormiga

tooteid omavahel kombineerides saab luua ainulaadseid eklektilisi lahendusi, mis on disainimaailmas väga soo-situd. Me võimaldame kõigil soovitajatel näidata oma omapära, eristuda tavamaailmast ja väljendada oma elu-janu. Oled sa valmis päris uueks kogemuseks? Soovid sa ergutada oma meeli? Ammuta selleks inspiratsiooni aad-ressil www.barlinek.com.pl.

Kogemus on garantiiksBarlinek Grupp on üks suuremaid naturaalparketi val-mistajaid maailmas, kelle tooteid eksporditakse rohkem kui neljakümnesse riiki, kus neid tarbivad igal aastal üle veerand miljoni perekonna.

Muutuvaid sisekliima tingimusi arvestades välja töötatud ja vastupidavuskatsed läbinud tooted on val-

35


www.barlinek.com.pl

mistaud toorainest, mis on saadud metsaressursside efektiivse ärakasutamise teel. Tootmisprotsessis püüel-dakse tooraine maksimaalse kasutamise poole ja seetõt-tu on Barlineki põrandad heaks näiteks sellest, kuidas on ühendatud naturaalne puit ja kaasaegne tehnoloo-gia, pakkumaks tooteid, mis vastavad kõige kõrgema-tele standarditele. Seda võimaldab asjaolu, et Barlineki tootmisprotsess toimub ühes kohas range kontrolli all.

Lihtne montaažBarlineki tehnoloogid on välja töötanud unikaalse ühendussüsteemi BARCLICK, mis võimaldab kiiret ja lihtsat montaaži, püsivat ja vastupidavat ühendust, kerget demonteerimist ja korduvat paigaldamist. Barli-neki põrandakatted ühendavad endas funktsionaalsuse

ja esteetika, neid on lisaks paigaldamisele kerge hool-dada.

Barlineki põrandalaudu võib kasutada põrandaküt-tega ja mis kõige tähtsam – põrand on peale paigaldamist otsekohe kasutusvalmis. Põrandalauad tagavad suurepä-rase termilise ja akustilise isolatsiooni, nad on vastupi-davad mehhaanilistele kahjustustele.

Tootevalikus on üle 80 sordi parkett- ja laudpõran-daid, suurt valikut aitavad veelgi täiendada erinevad pinnad, mis on kaetud laki või loodusliku õliga või har-jatud, et tuua esile naturaalse puu looduslik muster.

Barlineki põrandad kestavad vähemalt veerandsada aastat, sest lisaks tema koostises olevale kolmele kihile naturaalsele puidule, on mitmetele valikus olevatele põ-randapindadele kantud kuni seitse kaitsekihti UV-laki näol.

36


Klassikaline värvivalik, kiire paigaldus – need on vaid mõned Opuse laminaatpar-ketti iseloomustavad märksõnad.

Lisaks veel sundimatu stiil, naturaalsust väljendavad toonid ja loomulik struktuur.

Valides oma kodu põrandale Opus laminaatparketi, saate kergesti hooldatava ning kauakestva klassikalise

puidumustriga efektse põranda. Põrand on vastupidav kriimustustele ja raskustele. Laminaatparketti paigaldus on väga lihtne - on välja töötatud EASY Connect süs-teem, mille abil on laudu omavahel väga lihtne ühendada ja selleks pole vaja mingeid lisakulutusi teha.

Hetkel on EhituseABC kaupluste valikus 2 Opus la-minaatparketti toodet: tamm, laud 7 mm, AC4 klass 32 ja tamm, 3 lippi 6 mm, AC3 klass 31.

Efektne Opus laminaat!

37


Opuse parketiga ruumid nägusaks

Opuse naturaalparkette iseloomustavad sundimatu stiil, naturaalsus.

Naturaalsuse toovad esile oksakohad ja puidu loomulik struktuur, mis moodustavad sujuva mustri. Naturaalne, tamme või saare parkett, aitab kujundada kauni ja soliid-se põrandapinna.

Opuse parketiga saab luua oma kodus õhkkonna, mis väljendab tänapäevasust ja naturaalsust.

Opuse parketi näol on tegemist kasuliku rahapai-gutusega, sest parkett säilitab oma kvaliteedi pikkade

aastate jooksul. Opuse tootmisel kasutatavad materjalid vastavad rangeimatele keskkonna ohutust puudutavatele normidele, seetõttu võib parketti muretult kasutada ma-gamistubades, lastetubades ja lasteasutustes.

Parketil on BARCLICK ühendus, mida tähendab et seda toodet on lihtne paigaldada klik süsteemiga. Garan-tii on tootele 30 aastat!

EhituseABC kauplustes on müügil kolm Opus 3-lip-pilist parketti: tamm, tamm valge, saar. Laua paksus on 14 mm, pikkus 2200 ja laius 207 mm. Parkett on kaetud lakiga.

38


Enne põranda paigaldamist

Nägus ja täpselt sobiv põrand kaunistab iga kodu. Sellise põranda õige paigalda-mine nõuab aga vastavaid oskusi.

Kui me otsustame laminaatpõranda kasuks, peame mee-les pidama, et seda nimetatakse ka ujuvaks põrandaks. Ujuv põrand paikneb vabalt alusel, seepärast on vaja jäl-gida täpselt kaugust seinast. Kuna iga puitmaterjal tõm-bub kokku ja paisub, siis kompenseerivad osad aitavad vältida põranda deformeerumist.

Pinna kvaliteetne ettevalmistamine on laminaatpõ-randa paigaldamisel ülioluline. Enne kui hakkame põ-randat paigaldama, peame valima õige aluse.

Tänapäeval on kauplustes suur valik alusmaterjale, mis on kõik mõeldud erinevate ülesannete täitmiseks. Väga ebatasaste põrandate jaoks on parim paks isolat-sioon ARBITON EKO-MAX. Kui on vaja paremat soo-justust, valime kõrgema soojusisolatsiooniga aluse. Kui põrand asub niiskel vundamendil, kasutatakse suurema auruisolatsiooniga põrandat. Kõrgematel korrustel on mõistlikum paigaldada põrandad, mis tagavad parema heliisolatsiooni.

Üha sagedamini paigaldatakse meie majadesse põ-randaküte – sel juhul on ideaalne alusmaterjal ARBI-TON XPS Th ermo või SUPER SONIC.

Igal juhul ei ole isolatsioonimaterjalilt kokku hoid-mine parim idee.

Kui valite õige alusmaterjali, võite asuda tööle, kuid pind peab olema kuiv ja tasane. Kui panete põranda vana põranda peale õigesti, siis piisab sellest, kui alus enne hoolikalt tolmuimejaga puhastada ja ebatasasused paht-liga kõrvaldada. Uute hoonete puhul on õigem tasandada põrand isetasanduva seguga.

Järgmine samm on auruisolatsioonikihi paigaldami-ne, see kaitseb niiskuse eest. Suurema niiskusega kohta-des peab see kiht olema paksem, mujal jätkub paksusest 0,2 mm. Auruisolatsioonikiht tuleb paigaldada nii, et lii-tumiskohtadel oleks ribade kattumine 20 kuni 30 cm.

Kui see on lõpetatud, võite asuda alusmaterjali paigal-dama. Kui alus on rullis või plaatidena, asetage jätkuko-had kokku. Soontega alus tuleb paigutada kanalitega al-lapoole. Aga kui soovite aega kokku hoida, kasutage alust „kaks ühes” ARBITON IzoFloor SmartSilver, mis sisaldab auru isoleerivat polüetüleenkihti. www.arbiton.com

39


EhituseABC-s on alates käesoleva aasta maikuust uudistoodetena müügil täna-päevase disainiga Afrodyta uksed.

Afrodyta ukselehed on kaetud spetsiaalse fooliumpa-beriga, mis jätab naturaalse puidu mulje. Uksed on tu-gevdatud korraliku puitkonstruktsiooniga, mis muudab ukse jäigaks ja vastupidavaks.

Ukse disaini muudab nägusaks eriline ümar serv. Uste komplekti kuuluvad kaks hinge ja lukukorpus (eral-di on võimalik saada lukukorpust wc-vannitoa sulgurile ning ka silinder lukusüdamikule).

Eriline on reguleeritav ukseleng. Enam ei ole sugugi oluline, kui paksud on teie korteri või maja seinad, lengid sobivad 120 – 140 mm seintele. Samuti saab lenge tellida 75 kuni 640 mm paksustele seintele.

Lengi on asjatundjal väga lihtne paigaldada ning lengi servasid ei pea hiljem viimistlema piirdeliistude-ga, sest need on juba lengiga koos. Komplekti kuulub ka uksetihend, mis muudab ukse sulgemise vaiksemaks ja suurendab helipidavust.

Hetkel müüme tutvumishinnaga seedridekooriga, nii parema- kui vasakukäelisi uksi, laiusega 70 – 100 mm ukseavale.

Moodsad Afrodyta uksed Classenilt

www.classen.pl

40


Kaubamärki Opus kandvad tooteid on valitud väga hoolikalt. Need on toodetud kõik Euroopas ja omavad CE märgistust, mis garanteerib kvaliteedi.

Opus uste sarja kuuluvad välis-, sise- ja saunauksed, mis võimaldavad kujundada oma kodu interjööri stiilseks. Uste jaoks on välja töötatud ainulaadne muster, mida pole võimalik osta teis-test kauplustest.

VälisuksedVälisuksed on eritehno-loogia alusel valmista-tud väljapoole avanevad uksed, mis suudavad taluda meie põhjamaise kliima temperatuurie-rinevusi. Uksekomplekt koosneb ukselehest, uk-selengist, lävepakust, hingedest ja Assa 565 lukukorpusest.

Uksed on vastupi-davad ja soojuskindlad tänu niiskuskindlale polüst ü roolpla ad i le . Kujukindluse tagavad alumiiniumlehed konst-ruktsioonis. Lävepakk on saare- või tamme-puidust ja kaitstud alu-miiniumliistuga.

Opus välisuksed, on mõõtudes 90×210 cm või 100×210 cm.

Sise- ja saunauksedSiseuksed on traditsioo-nilised uksed, mis sobivad erinevatesse interjööridesse. Siseuks mängib olulist rolli ruumi kujundamisel. Hetkel on valikus Opuse freesitud mustriga siseuks.

Uksele on võimalik juurde osta ka Opuse ukseleng. Leng on 92 mm lai, avadega 70-100×210 cm. Lengi teeb

eriliseks tihend, mis hoiab ära ukse sulgumisel tekkiva müra ja tagab parema helipidavuse.

Opuse saunauks muudab teie sauna avaramaks ning hubaselt valgeks, sidudes seejuures sauna sisustuse har-mooniliseks tervikuks.

Saunaukse Opus valmistamisel on kasutatud 8 mm karastatud pronksturvaklaasi, mis tagab saunaliste tur-valisuse ja toote vastupidavuse. Kuumakindel silikoonti-

hend ja kvaliteetsed „Abloy“ hinged ning rull-lukk, t a -gavad ukse pehme sulgumise. Opus saunauksed kas männi- või haavalengiga.

Opuse tootevalikus on ka valged MDF ukseliistude komplektid, laiusega 42,58,70 mm.

Opus uksed

42

Ristsõna

Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse väljaEhituseABC kinkekaart 50€ väärtuses.

Vastus ja kontaktandmed (nimi, telefon) saatke hiljemalt30. juuniks 2011. a. aadressile [email protected],märksõna “RemondiABC ristsõna”. Loosimine toimub

1. juulil 2011. a. Võitjaga võetakse ühendust.

remondiabc nr6

Documents