rohtlad ja niidud
TRANSCRIPT
Rohtlad ja niidud
Georg ja Sirje Aher03-04.03.2009
Rohtlad Nendes maailma piirkondades, kus on puude
kasvamiseks liiga kuiv, kuid piisavalt niiskust, et ei tekiks kõrb, on taimestikus valdavalt rohttaimed.
Kõrreliste eripära on selles, et nende varred hakkavad hargnema maapinna ligidalt. Tipust söömine neid taimi ei kahjusta. Intensiivne söömine kõrvaldab nende konkurente.
Nii tekib rikkaliku toidu, kuid väheste varjevõimalustega elupaik
Rohtlad Rohumaad jagatakse kaheks suuremaks tüübiks: palavvöötme rohtlad e. savannid – asuvad
ekvaatori läheduses, kus on alati palav. parasvöötme ja lähistroopilised rohumaad
– asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima kuuma suve ja karmi talvega. Väga viljaka pinnasega, sest orgaanika lagundamine on seal toimunud sadu ja sadu aastaid. Seetõttu on rohtlad enamuses ülesharitud. Looduslikke rohtlaid on alles jäänud väga vähe, seda eriti lõunapoolkeral.
Rohtlad maailmas Maailmas on mitmeid rohtla tüüpi
taimekooslusi Euraasias stepid, Aafrikas savannid ja veldid, Põhja-Ameerikas preeriad Lõuna-Ameerikas pampad Austraalias savannid
Stepp
Suurtrapp Otis tarda
http://www.grosstrappe.at/files/bilder/Haehne_Nahrungssuche_T.jpg
Preeria
Preeria
Preeriarohi
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4e/Prairie_grass.JPG
Preeria
http://en.wikipedia.org/wiki/File:American_bison_k5680-1.jpg
Ameerika piison Arvatakse, et neid oli enne valgete inimeste
tulekut 60-70 miljonit. Ameerika põliselanike indiaanlaste kombed ja elu olid tihedalt seotud piisonitega.
Vibude ja nooltega jaht ei avaldanud piisonite arvukusele peaaegu mingit mõju. Piisonite olukord oli hea kuni 1830. aastani. Transkontinentaalse raudtee rajamisega algas piisonite lausaline hävitamine. Piisonilihaga toideti teetööliste tohutut armeed, nahk läks müügiks.
Tänapäeval on piisonite arv u. 350 000.
Preeria
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/White-tailed_deer.jpg
Valgesaba -pampahirv
Preeria
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Wild_turkey_with_chicks.jpg
Pampa
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6f/Cortaderia_selloana.jpg
Pamparohi
Viskatsa Lagidium viscacia
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/55/Bolivian_vizcacha.jpg
Nandu Rhea americana
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/Zoo_Dortmund_Nandu.jpg/441px-Zoo_Dortmund_Nandu.jpg
Vööloom Dasypus novemcinctus
http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Armadillo.jpg&filetimestamp=20050123214538
Rohtlad Põlised rohtlad – kunagised rohtlad, kus
inimese mõju praktiliselt puudus. Taimestikku aitasid säilitada suured imetajate karjad: Põhja-Ameerikas põhiliselt piisonid, Aafrikas gnuud, sebrad, elevandid, Austraalias kängurud.
Ülesharitud rohtlates on metsikud loomakarjad asendunud koduloomade karjadega ja suured kiskjad on enamuses hävitatud.
Rohtlad
Iseloomulikes tunnusteks on: enamasti parasniiske kliima põuased suved (sademeid 300 – 600
mm/a) põhiline kasvuperiood taimedel on kevadel
ja varasuvel, ülejäänud ajal taimed puhkavad;
liigirikas, iseloomulik on näriliste ja putukate suur hulk
Rohusavann
http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:F_Cl_de_Dinderesso_MS4055.JPG&filetimestamp=20060731072557
Savann
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8a/GnusAndZebrasInMaraMasai.jpg
Thomsoni gasell Gazella thomsonii
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1b/Thomson%27s_Gazelles_-_Ngorongoro_Crater.jpg/120px-Thomson%27s_Gazelles_-_Ngorongoro_Crater.jpg
Lõvi Panthera leo
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/10/Lion_waiting_in_Nambia.jpg/800px-Lion_waiting_in_Nambia.jpg
Leopard Panthera pardus
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leopard_africa.jpg
Rohtlate päritolu
Rohtlaid jagatakse ka nende päritolu järgi: looduslikud – inimese mõju puudub või on
väga väike. poollooduslikud – tekkinud metsadest
raiumise tagajärjel, taastuvad kiiresti niipea kui põletamine, niitmine, karjatamine lakkab.
tehislikud (inimtekkelised) – heina- ja karjamaad, kus kasvab ainult 1 – 2 liiki heintaimi. Haritavad maad, mida säilitatakse kunstlikult.
Rohtlate loomad Rohtlate loomastikule on iseloomulik vähene
liikide arv ja suur isendite arv. Väga suur hulk erinevaid rohusööjaid:
imetajad, putukad Taimtoiduliste suur hulk kindlustab toidu
erinevas suuruses kiskjatele Tavaliselt palju putuk- ja seemnetoidulisi linde Tihti palju ämblikke ja tigusid
Euraasia stepid kui ajaloolised liikumisteed
Steppe pidi kulgesid hunnide kui ka Tšingis- khaani sõjaväed
Sama teed kasutasid ka vürtsikaupmehed läänest itta ja tagasi liikudes
Stepialade kaudu vahetusid kaubad ja geenid
Küsimused Millised on maailma rohtlate ja meie niitude
sarnasused ja erinevused? Miks on liikide arvukus rohtlates suhteliselt
väike?
Niidud Niidud ja karjamaad on Euroopas tekkinud
enamasti inimtegevuse tulemusel. Algsed metsaalad raiuti paljaks ja nende
asemele tekkkisid alguses põllud, hiljem niidud ja karjamaad.
Niitudel tagas rohttaimestiku ülekaalu niitmine, karjamaadel karjatamine
Niitude teke Looduslik teke
laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad.
alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. iga-aastased üleujutused (lamminiidud) liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)
Niitude teke
Inimtegevusega seotud teke Valdav niitude tekkimise viis. Niidud võivad kujuneda:
hüljatud põllumaadele ja raiesmikelealadele, kus koduloomade karjatamine
ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.
Metsakarjamaad Metsakarjamaad on harvade puudega alad,
kus valitsevad tavalised metsataimed ja niidutaimed kasvavad vaid suurematel lagedatel platsidel. Eelmise sajandi alguses karjatati loomi peamiselt just metsakarjamaadel ja niitudele lasti kari alles juulis -augustis pärast heinategu. Metskarjamaid “arendati” raiudes väikesi avatud niidualasid metsa.
Võrumaal säilis pikka aega loomade karjamaale ajamise tähenduses
kõnekeeles loomade metsa ajamine
Niitude tekkest
o Esimesed puisniidu-ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite-korilaste ajal (ca 3000 a. e.Kr) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil
o Viljelusmajanduse algusaegadel hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha-alasid
Niitude tekkest
o Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole;
o Umbes 2000 aastat tagasi võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt
o Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. algusesse
Muutused pool-looduslike koosluste pindalas (tuhandetes hektarites)
Niidutüüp 1900. a. 1950. a. 21. saj. algus
loopealsed 50 44 7–10
rannaniidud 30 - 35 29 6 – 8
lamminiidud ... 97,4 15
soostunud niidud
... 935,2 10 – 15
aruniidud ... 448,4 15
KOKKU 1 781 1 554 (87%)
64 (3,6%)
sellest puisniite 850 470 (55,3%)
4 (0,48%)
(Luhamaa et al. 2001)
Pool-looduslike koosluste levik kaasajal
rannaniidudlamminiidudpuisniidudlooniidudsoostunud niidudpärisaruniidud
PKÜ andmebaas
Alvarite iseloomustusAlvarid on õhukesemullalised lubjarikkaid niidud, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad.
Alvaritel võib mullakihi tüsedus ulatuda kahekümne sentimeetrini, kuid kohati võib see ka täielikult puududa ning taimkatet leidub sellistel juhtudel vaid kaljupragudes ja väiksemates lohkudes.
Sademete vähesuse korral kuivavad alvarid aluspõhjani läbi. Samas võib vihma korral tekkida ajutine tiik, kuna paepõhi takistab vee ära valgumist.
Talvel võivad külma mõjul võivad tekkida mullakerked, sarnased igikeltsa aladele
Alvar
Alvarite taimestik Kaljupuju (Artemisia rupestris), kevadmaran
(Potentilla neumanniana), aas-hundihammas (Astragalus danicus), mägiristik (Trifolium montanum), harilik keelikurohi (Carlina vulgaris), värv-varjulill (Asperula tinctoria), metsülane (Anemone sylvestris), mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), alpi nurmikas (Poa alpina), mägimaran (Potentilla crantzii).
Kaljupuju Artemisia rupestris
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Artemisia_rupestris_Sturm32.jpg
Kevadmaran Potentilla neumanniana
www.nargs.org/.../Potentilla.neumanniana.html
Aas-hundihammas Astragalus danicus
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Astragalus_danicus_eF.jpg
Mägiristik Trifolium montanum
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trifolium_montanum_290504.jpg
Harilik keelikurohi Carlina vulgaris
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carlina_vulgaris_verblueht.jpeg
Mägi-kadakkaer Cerastium alpinum
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cerastium_alpinum_ENBLA02.JPG
Mägi-kadakkaer kasvab Eestis Maarjamäe klindil. Lähimad leiukohad Karjalas, muidu kasvad vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes. Taimed on viie kuni kümne sentimeetri kõrgused. Vaata ka: http://www.postimees.ee/300106/esileht/siseuudised/tallinn/190322.php
(Põld-kadakkaer jt on niitudel tavalised, karvane kadakkaer kasvab tihti kiviktaimlates)
Mägimaran (Potentilla crantzii
Alvarite loomastik Alvaritele on iseloomulik siin pesitsevate
kurvitsaliikide ohtrus. Tüüpilised liigid alvaritele on kiivitaja
(Vanellus vanellus), soorüdi e.soorisla (Calidris alpina), punajalg-tilder (Tringa totanus), kanepilind (Carduelis cannabina), kivitäks (Oenanthe oenanthe) jt. Rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi.
Kiivitaja Vanellus vanellus
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5b/Northern_Lapwing_new.jpg
Soorüdi Calidris alpina
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Calidris_alpina_01.jpg
Punajalg-tilder Tringa totanus
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/83/Common_Redshank_(Tringa_totanus)_with_Common_Greenshank_(Tringa_nebularia)_at_Bharatpur_I_IMG_5488.jpg
Kanepilind Carduelis cannabina
http://k53.pbase.com/o6/02/786002/1/81949170.hcb2OTuv.Hmpling15716Stensho.jpg
Kivitäks Oenanthe oenanthe
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Oenanthe_oenanthe_01_II.jpg
Alvarite levik Alvareid leidub Läänemere saartel (Gotlandil
ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal.
Väiksemate laikudena leidub alvareid veel Rootsi mandriosas Västergötalandis, Ahvenamaal ja Peterburi piirkonnas. Alvaritele sarnaseid koosluseid on kirjeldatud ka Kanadast ja USAst Suure järvistu piirkonnast.
PuisniidudKasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt:
Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud
Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud
Lammipuisniidud
http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4/misted.html NB! Sellel Hiiumaa Ametikooli leheküljel on rohkesti teavet puisniitude kohta
Puisniidud Puisniidud on regulaarselt niidetava
rohustuga hõredad looduslikud puistud. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja
põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine.
Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda.
Puisniidud Puisniidud olid eriti iseloomulikud
Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile.
Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks.
Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale.
Puisniidud Puisniite meenutavad kooslused hakkasid
muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala.
Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast.
Koiva puisniit
Puisniidud on liigirikkad Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50
soontaime liigi ruutmeetril. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses.
Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni.
Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul Pärnumaal kuni 74, Saaremaal Tagamõisa puisniidul 67 liiki.
http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm
Puisniidud on liigirikkad
Eesti puisniitude soontaimede nimestikus on 603 taksonit. See on u 40% kogu Eesti soontaimede floorast.
Kaitstavaid liike on leitud 56 (u 30% kõigist Eesti kaitstavaist liikidest)
Eesti punasesse raamatusse on kantud 47 liiki
Puisniitudel sagedamini esinevaid liike
Liigi nimi Harilik lubikas Sesleria caerulea Tedremaran Potentilla erecta Kortsleht Alchemilla Keskmine värihein Briza media Harilik käbihein Prunella vulgaris Värvmadar Galium boreale Hirsstarn Carex panicea Punane aruhein Festuca rubra Angerpist Filipendula vulgaris Madal mustjuur Scorzonera humilis Süstlehine teeleht Plantago lanceolata
58 puisniidu taimestiku põhjal (Kukk, Kull 1997)
Harilik lubikas Sesleria caerulea
http://commons.wikimedia.org/wiki/Sesleria_caerulea
Tedremaran Potentilla erecta
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/11/Potentilla_erecta01.jpg
Kortsleht Alchemilla sp.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c0/Alchemilla_flabellata2.jpg
Keskmine värihein Briza media
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Briza_media.jpg
Harilik käbihein Prunella vulgaris
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/Prunella-vulgaris-flowers.JPG
Värvmadar Galium boreale
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Galium_boreale.jpeg
Hirsstarn Carex panicea
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cb/Carex_panicea.jpeg
Angerpist Filipendula vulgaris
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Filipendula_vulgaris_001.jpg
www.floralimages.co.uk/pfilipvulga.htm
Kaunis kuldking Cypripedium calceolus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cypripedium_calceolus_wiki_mg-k01.jpg
Kauni kuldkinga levik Eestis
Suur käopõll Listera ovata
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Listera_ovata_050606.jpg
Valge tolmpea Cephalanthera longifolia
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cephalanthera_longifolia_flowers.jpg
Valge tolmpea levik Eestis
http://www.orhidee.ee/levi.jsp
Kärbesõis Ophrys insectifera
http://www.orhidee.ee/pilt.jsp?x=1&max=4
Kärbesõie levik Eestis
http://www.orhidee.ee/levi.jsp
Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on kõrge nematoodide arvukus. Arvukalt on puisniitudel eri liiki tigusid Suur on putukate mitmekesisus ja
arvukus.Mardikalistest on leitud arvukalt kärsaklasi (Curculionidae), poilasi 31 (Chrysomelidae), põrniklasi (Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi (Cantharidae). Lisaks mardikalised (hundlased, siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju (näiteks Laelatu puisniidul vähemalt 418 liiki, registreeritud on ka 93 liiki hämarikuliblikaid.
Puisniitude loomastik Ohustatud liikidest on Eesti puisniitudelt leitud
näiteks mardikatest saluvalvur (Dendroxena quadrimaculata) ja eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita), liblikatest suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) ja sõõrsilmik (Lopinga achine).
Saluvalvur Dendroxena quadrimaculata
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Dendroxena_quadrimaculata01.jpg
Eremiitpõrnikas Osmoderma eremita
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Osmoderma_eremita_female.jpg
Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/da/Maivogel_oben.jpg
Vareskaera-aasasilmik Coenonympha hero
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d0/Lopinga_achine_gliwa.jpg
Puisniitude loomastik Kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn
(Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis).
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b2/Ringelnatter_%28Natrix_natrix%29_mouseview.jpg
Puisniitude loomastik Linnustik on erinevatel puisniitudel erinev.
Kohata võib järgmisi liike: metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), aed-põõsalind (Sylvia borin), käosulane (Hippolais icterina), metskiur (Anthus trivialis), pruunselg-põõsalind (Sylvia communis) ja punarind (Erithacus rubecula); hallrästas (Turdus pilaris) ja sinitihane (Parus caeruleus); teder (Tetrao tetrix), öösorr (Caprimulgus europaeus), metskiur (Anthus trivialis), punaselg-õgija (Lanius collurio), käosulane (Hippolais icterina), suur-kirjurähn (Dendrocopos major), väänkael (Jynx torquilla), kuldnokk (Sturnus vulgaris) ja tihased (Parus sp).
Puisniitude loomastik
Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul.
Imetajatest elavad puisniidul leethiir (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiir (Apodemus agrarius) ja kaelushiir (A. flavicollis) ning uruhiired (Microtus sp.) ning hiirtest toituvad väikekiskjad
Põld-uruhiir Microtus arvalis.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Feldmaus_Microtus_arvalis.jpg
Juttselg-hiir Apodemus agrarius
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e8/Mysz_polna2.jpg
Rebane Vulpes vulpes
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4b/Li%C5%A1ka_obecn%C3%A1.jpg
Kärp Mustela erminea
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/44/Mustela.erminea.jpg
Nirk Mustela nivalis
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mustela_nivalis_(two,_fighting).jpg
Puisniitude liigirikkuse põhjuseid
Puisniitude liigirikkuse põhjuseid
Inimmõju Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe- ja
küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata.
Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi.
Kui puisniitu kasutatakse kevadest sügiseni karjamaana, muutub rohustu liigiline koosseis, areneb tihedam põõsarinne jmt., seetõttu nimetatakse selliseid kooslusi puiskarjamaadeks.
Pärandkooslused
Pärandkooslused on tekkinud seoses talupidamisega. Nendes elab rohkesti just selliste elutingimustega kohastunud liike. Kaasajal püütakse pärandkooslusi säilitada, näiteks Karula RP üheks eesmärgiks on säilitada pärandkooslusi.
Pärandkoosluste hooldamisel tuleb muuhulgas arvestada ka vanade puude, kui oluliste elupaikade säilitamisega.Vanad puud on olulised ka Eestis siiani rohkelt säilinud seene- ja samblapopulatsioonidele. Paljud huvitavad putukaliigid, näiteks emeriitputukas, on seotud vanade puudega, 700-800 liiki mardikaid vanade tammedega.
Pärandkoosluste kohta vt ka http://www.eoy.ee/projektid/pollu/seminar1.pdf, järgnevad pärandkoosluste slaidid on sealt refereeritud
Pärandkooslused Kõige intensiivsem oli pärandkoosluste
vähenemine aastatel 1940-50, praeguseks on säilinud neist kooslustest alla 100 000 ha, mis Euroopa Liidu kontekstis on väärtus, mille üle uhkust tunda.
Rannaniidud võiks leida ulatuslikumat kasutamist intensiivseks lihaveisekarja kasvatamiseks.
Rohumaade niitmisel tuleb eelistada lattniidukit rootorniidukile, kui see ei ole võimalik, siis viimane variant on ikkagi parem kui jätta üldse niitmata.
Pärandkooslused
Eelmise sajandi esimestel kümnenditel pakkus inimese loodud põllumajandusmaastik lindudele soodsaid äraelamisvõimalusi. Põllutöömasinate laialdane kasutamine muutis inimese töö lihtsamaks kuid hakkas destruktiivselt mõjutama vastava maastiku elustikku, kes ei suutnud masinate kiire liikumisega kohaneda.
Pärandkooslused Paljude maastikuelementide kadumine (hekid,
kivipiirded, väikesed putukad jne.) muutis elupaiga ebasobivaks. Põllumajanduse intensiivistumine on näiteks Suurbritannias muutnud looduskaitselist väärtust omavateks linnuliikideks isegi sellised liigid nagu leevike, kodu- ja põldvarblane, põldlõoke, soo- ja põhjatihane, kuldnokk ja talvike, rukkiräägust ja nurmkanast rääkimata. Leevendust loodeti mahepõllumajandusest, kuid tootmise "mahedusest" on olulisem selle intensiivsus. Mahepõllumajandus annab looduskaitseliselt positiivseid tulemusi vaid juhul, kui kemikaalide kasutus ja viljavaheldus on reguleeritud looduskaitselisi eesmärke silmaspidades.
Lamminiidud Lamminiidud on jõgede või järvede kallastel
asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad.
Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena - niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena.
Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime- ja loomakooslused.
LamminiidudSagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis (suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres).
Lääne-Eesti suurimad lamminiidud asuvad Kasari jõgikonnas.
Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud
puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises.
Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjuseks üleujutuste ajal veega lamminiidule kantud muda sadestumine sinna..
Lamminiitude taimestik Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab,
toomingas. Põõsarindes võib kohata pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikas.
Seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, keskmine teeleht, pikalehine mailane, tarnad, hanijalg, angervaks,niidu kuremõõk, ängelhein.Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene.
Harilik kastehein Agrostis capillaris
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Agrostis.capillaris.jpg
Keskmine teeleht Plantago media
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plantago_media_Sturm60.jpg
Pikalehine mailane Pseudolysimachion longifolium
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:PseudolysimachionLongifolium1.jpg
Hanijalg Potentilla anserina
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/20/Zilverschoon_plant_Potentilla_anserina.jpg
Niidu kuremõõk Gladiolus imbricatus
http://botu07.bio.uu.nl/seedlist/Images/
http://en.wikipedia.org/wiki/sv:User:Christer_Johansson
Kurekell-ängelhein Thalictrum aquilegifolium
http://www.life-rostam.de/img/rostam_akelei.jpghttp://caliban.mpiz-koeln.mpg.de/~stueber/
sturm/flora/high/Sturm05063.html
Lamminiitude loomastik
Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks põldlõoke, sookiur, hänilane, tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid - sinikael-part. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki.
Hänilane Motacilla flava
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Motacilla_flava.jpg
Tikutaja Gallinago gallinago
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d9/Gallinago_gallinago_2_%28Marek_Szczepanek%29.jpg
Rukkirääk Crex crex
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/91/Corncrake.jpg/510px-Corncrake.jpg
Suurkoovitaja Numenius arquata
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Numenius_arquata_male_flying.jpg
Mustsaba vigle Limosa limosa
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Grutto.jpg
Tutkas Philomachus pugnax
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/49/Kampfl%C3%A4ufer_Gefieder_putzend.jpg/413px-Kampfl%C3%A4ufer_Gefieder_putzend.jpg
Roo loorkull Circus aeruginosus
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Circus_aeruginosus_samiec2.jpg
Soo loorkull Circus pygargus
http://www.poitou_charentes.ecologie.gouv.fr/IMG/jpg/Busard_cendre_Circus_pygargus_sur_son_reposoir_dans_le_marais_de_Rochefort.jpg