Toimetulekutoetuse maksmine 2013. aastal

2013. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised1 18,48 miljonit eurot.

2013. aasta jooksul maksti toimetulekutoetust 19 320 leibkonnale ning kokku rahuldati 118 492 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt kuus 9874 taotlust).

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6,1 korda, mis on veidi vähem kui 2012. aastal (6,4 korda).

Kokku sai 2013. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 35 070 inimest, mis on veidi all 2,7% Eesti elanikest (2012. aastal – 3,0%).

Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 155,93 eurot. Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2012. aastal toimetulekutoetust summas 14 eurot.

Andmed toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud vahendite, toetust saanud leibkondade ning rahuldatud taotluste arvu kohta viimase kuue aastal on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2009–2013¹ 2009 2010 2011 2012 2013

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 20 149 ... 24 332 21 585 19 320

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv 38 122 ... 44 647 39 333 35 070

Rahuldatud taotluste arv 106 819 165 119 161 641 137 791 118 492Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes 190 519 292 425 285 216 242 544 209 345

Keskmine rahuldatud taotluste arv kuus (taotlused /12) 8 902 13 760 13 470 11 483 9 874

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste arv/leibkondade arv)

5,3 ... 6,6 6,4 6,1

Toimetulekutoetust saanud inimes-te osatähtsus rahvastikus², % 2,9 ... 3,4 3,0 2,7

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot

11 576 572 20 447 958 23 756 374 20 682 655 18 476 529

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot 108,38 123,84 146,97 150,10 155,93

Toetuse keskmine suurus arves-tatuna ühe elaniku kohta², eurot 8,67 15,36 17,90 15,64 14,00

¹ 2009–2010. aasta andmete allikas on S-veebi aruandlus, 2011. aastast alates – Sotsiaaltoetuste ja teenuste andmeregister STAR.

1 2011. aastast alates 15 eurot.

2 Arvestatuse aluseks on aasta keskmine rahvaarv, 2013. aasta kohta – rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2013. Kuna rahvaarv on Statistikaameti poolt täpsustatud seisuga 17.jaanuar 2014, siis andmed 2009-2012.aasta kohta on vastavalt sellele ümber arvutatud.

Olulisemad muutused 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga: toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes 2265 leibkonda võrra ehk 10,5%

(tabel 2); toimetulekutoetust saanud inimeste arv vähenes 10,8% ehk 4263 inimese võrra; rahuldatud taotluste arv vähenes 14,0% ehk 19 299 taotluse võrra. See tähendab, et

arvestuslikult sai 2013. aastal ühes kuus toetust 1608 peret vähem kui aasta tagasi; leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes 13,7% ehk 33 199 inimese võrra

(s.o arvestuslikult 2777 inimest kuus); toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 3,9% ehk 5,83 eurot. Seda on

mõjutanud eluasemekulutuste kiirem kasv võrreldes sissetulekute kasvuga.

Eespooltoodust järeldub, et toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kulu vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga toimus ainult rahuldatud taotluste vähenemise arvel.Kokku vähenesid toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendid 2,21 miljonit eurot ehk 10,7%.

Tabel 2. Toimetulekutoetuse üldiste näitajate võrdlus eelmise perioodiga (protsenti)

2009/2008 2010/2009 2011/2010 2012/2011 2013/2012

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 176.9 ... ... 88.7 89.5

Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv

192.3 ... ... 88.1 89.2

Rahuldatud taotluste arv 179.3 154.6 97.9 85.2 86.0

Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes 185.9 ... ... 85.0 86.3

Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot

198.2 176.6 116.2 87.1 89.3

Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot 110.6 114.3 118.7 102.1 103.9

¹ Seoses 1.aprillist 2010 uuele sotsiaaltoetuste ja –teenuste andmeregistrile üleminekuga ei ole võimalik esitada andmeid 2010. aasta kohta tervikuna.

Toimetulekutoetuse analüüsi andmed näitavad, et üldiselt mõjutab toimetulekutoetuseks kasutatud vahendite muutust (suurenemist või vähenemist) eelkõige toimetulekutoetuse taotluse arvu muutus.

Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv ja toimetulekutoetuseks kulutatud vahendite muutused viiel viimasel aastal on näha joonisel 1.

Joonis 1. Toimetulekutoetuse rahuldatud taotlused ja toetusteks kulutatud vahendid kvartalite lõikes, 2009─2013

2

Nagu ülaltoodud jooniselt nähtub, siis jätkus 2013. aastal toimetulektoetuse saajate ning toetuseks kasutatud vahendite vähenemine. 2013. aasta IV kvartalis oli rahuldatud taotluste arv juba enam kui 6,5 tuhande taotluse võrra väiksem kui 2009. aasta IV kvartalis (80% 2009. aasta IV kvartalis rahuldatud taotluste arvust). Samas kasvasid toimetulekutoetuseks kasutatud vahendid 338 tuhande euro võrra ehk 9,2%.

Toimetulekutoetuse saamise sagedusToimetulekutoetuse saamise sagedust 2008─2009, 2011─2013. aastal iseloomustab alljärgnev tabel.

Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järvi

Perede arv Osatähtsus, %

2008 2009 2011 2012 2013 2008 2009 2011 2012 2013 1 kord 3 145 4 655 3 447 3 437 3 303 27.6 23.1 14.2 15.9 17.1

2 korda 1 381 2 740 2 188 2 105 2 062 12.1 13.6 9.0 9.8 10.7 3 korda 966 1 967 1 973 1 787 1 599 8.5 9.8 8.1 8.3 8.3 4 korda 817 1 490 1 778 1 577 1 510 7.2 7.4 7.3 7.3 7.85 korda 630 1 153 1 630 1 435 1 293 5.5 5.7 6.7 6.6 6.7 6 korda 554 955 1 444 1 219 1 081 4.9 4.7 5.9 5.6 5.6 7 korda 423 973 1 255 1 181 1 075 3.7 4.8 5.2 5.5 5.6 8 korda 338 781 1 252 1 070 929 3.0 3.9 5.1 5.0 4.8 9 korda 330 799 1 173 994 834 2.9 4.0 4.8 4.6 4.3

10 korda 386 775 1 119 964 882 3.4 3.8 4.6 4.5 4.6

3

11 korda 507 1 004 1 486 1 236 1 033 4.5 5.0 6.1 5.7 5.3 12 korda 1 914 2 857 5 587 4 580 3 719 16.8 14.2 23.0 21.2 19.2

Kokku 11 391 20 149 24 332 21 585 19 320 100 100 100 100 100

Peaaegu viiendik (19,2%) 2013. aastal toimetulekutoetust saanud leibkondadest said toimetulekutoetust igal kuul (s.o 12 korda), 17,1% said toetust vaid üks kord aastas (tabel 3).

Viimasel paaril aastal pidevalt väheneb toimetulekutoetuse saamise sagedus – vähenes nende leibkondade osatähtsus, kes said toetust pikema perioodi jooksul ja vastupidi. Kõige enam (18,8%) 2013. aastal vähenes kogu aasta toetust saanud leibkondade arv, mistõttu nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas vähenes 2,0 protsendipunkti (joonis 2).

Joonis 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv toetuse saamise kordade arvu järgi perioodi jooksul, 2009 ja 2012─2013

Toetuse saajad leibkonnatüübi järgi

Toetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste arvu ning keskmist toetuse saamise kordade arvu ja arvestatud toetuse summat leibkonna tüüpide lõikes kahel viimasel aastal iseloomustab alljärgnev tabel 4. Tabelis 5 on esitatud võrdlusandmed osatähtsusena leibkondadest ja keskmise leibkonnaga võrreldes.

Tabel 4. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides¹, 2012. ja 2013. aastal Leibkonnatüüp Leibkondade arv Rahuldatud taotluste

arvÜhe

leibkonna keskmine

Toimetuleku-toetuseks kasutatud

Toetuse keskmine

suurus ühe

4

toetuse saamise

kordade arv

vahendid, miljonit eurot

taotluse kohta, eurot

2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

Kokku 21 585 19 320 137 791 118 492 6.4 6.1 20.68 18.48 150.10 155.93

Lastega 6 788 6 123 41 718 36 752 6.1 6.0 8.71 8.04 208.75 218.85sh ühe täis-kasvanuga 4 295 3 956 26 834 24 380 6.2 6.2 5.31 5.11 198.06 209.62

Registreeritud töötu(te)ga

14 669 12 244 93 775 74 438 6.4 6.1 15.08 12.58 160.84 168.97

sh lastega 4 348 3 698 25 510 20 395 5.9 5.5 5.81 4.89 227.66 239.79sh pikaaja-lis(t)e töötu-(te)ga

4 699 3 499 33 824 25 680 7.2 7.3 5.43 4.28 160.59 166.75

Pensionäri(de)ga 5 003 5 180 22 711 23 917 4.5 4.6 2.19 2.44 96.58 101.82sh vanadus-pensionä-ri(de)ga

851 861 2 245 2 245 2.6 2.6 0.19 0.18 83.09 81.55

sh töövõime-tuspensionäri(de)ga

3 726 3 881 17 567 18 600 4.7 4.8 1.69 1.92 96.47 103.46

1Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis toodud näitajad (taotluste ja leibkondade arv ning toetuse summad, toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud eluasemekulud ning sissetulekud summeeritavad.

Tabel 5. Toimetulekutoetust saanud erinevate leibkonnatüüpide võrdlusandmed, 2012. ja 2013. aastal (protsenti) Leibkonnatüüp Toimetuleku-

toetust saa-nud erinevate

leibkonna-tüüpide osa-

tähtsus kõigist leibkondadest

Erinevate leibkonnatüü-

pide rahuldatud taotluste

osatähtsus kõigist

rahuldatud taotlustest

Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise

kordade arv võrreldes

keskmisega

Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid

kõigist toimetuleku-

toetuseks kasutatud

vahenditest

Toetuse keskmine

suurus ühe taotluse kohta

erinevates leibkonntüüpides võrreldes

keskmise näitajaga

2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

Lastega 31.4 31.7 30.3 31.0 96.3 97.9 42.1 43.5 139.1 140.4sh ühe täiskasvanuga 19.9 20.5 19.5 20.6 97.9 100.5 25.7 27.7 132.0 134.4

Registreeritud töötu (te)ga 68.0 63.4 68.1 62.8 100.1 99.1 72.9 68.1 107.2 108.4

sh lastega 20.1 19.1 18.5 17.2 91.9 89.9 28.1 26.5 151.7 153.8sh pikaajalis(t)e töötu(te)ga 21.8 18.1 24.5 21.7 112.8 119.7 26.3 23.2 107.0 106.9

Pensionäri(de)ga 23.2 26.8 16.5 20.2 71.1 75.3 10.6 13.2 64.3 65.3sh vanaduspen-sionäri(de)ga 3.9 4.5 1.6 1.9 41.3 42.5 0.9 1.0 55.4 52.3

sh töövõimetus-pensionäri(de)ga 17.3 20.1 12.7 15.7 73.9 78.1 8.2 10.4 64.3 66.3

Registreeritud töötuga leibkonnad

5

Kõige suurema osakaalu toimetulekutoetuse saajatest moodustavad registreeritud töötuga leibkonnad (tabel 4). Kokku maksti toimetulekutoetust 2013 aastal 12 244 registreeritud töötuga leibkonnale. Võrreldes 2012. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondade arv kiirema tempoga (vähenemine 16,5%) kui loetust saanud leibkondade arv kokku (vähenemine 10,5%). Selle tulemusel vähenes nende leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 68,0%-lt 63,4%-le (tabel 5).

2013. aasta jooksul rahuldati 74 438 registreeritud töötuga leibkondade toimetulekutoetuse taotlust (62,8% kõikidest rahuldatud taotlustest). Pikaajaliste töötuga leibkondade osatähtsus moodustas töötuga leibkondade taotlustes 34,5%. Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal registreeritud töötuga leibkonnaliikmega leibkondade rahuldatud taotluste arv leibkondade arvust kiiremini ─ 20,6% ehk 19 337 taotluse võrra. Selle arvel toimus taotluste üldarvu vähenemine.

Leibkondadele, mille koosseisus oli üks või enam registreeritud töötut, arvestati 2013. aastal toimetulekutoetust summas 12,588 miljonit eurot, mis on 68,1% toimetulekutoetuseks kulutatud vahenditest (2012. aastal 15,08 miljonit eurot ehk 72,9% kulutatud vahenditest).Võrreldes 2012. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondadele arvestatud toetuse summa 2,51 miljonit eurot ehk 16,6%.

Arvestuslikult maksti 2013. aastal registreeritud töötu leibkonnaliikmega leibkonnale toimetulekutoetust ühe taotluse kohta 168,97 eurot, mis on 13,04 eurot rohkem kui riigis keskmiselt. Võrreldes 2012. aastaga kasvas see näitaja 8,13 euro võrra (tabel 5).

Vaadeldes töötu leibkonnaliikmega leibkondasid laste seisukohast, näeme, et 2013. aastal enam kui veerandis (27,4%) nende leibkondade taotlustes olid ka lapsed. Lastega töötuga leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 4,89 miljonit eurot. See on 26,5% toimetulekutoetuseks arvestatud kogusummast ning 38,9% töötu leibkonnaliikmega leibkondadele arvestatud toetuse summast.

Lastega töötuga leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli kõige suurem – 239,79 eurot (153,8% keskmisest ja 141,9% töötuga leibkonna keskmisest toetusest). Võrdluseks – lasteta töötuga leibkonnaliikmega leibkondade ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 142,24 eurot (s.o 59,3% lastega töötu leibkonnaliikmega toetuse suurusest).

Pensionäriga leibkonnad

Kokku sai 2013. aastal toimetulekutoetust 5180 leibkonda, mille koosseisus oli vähemalt üks pensioni saav leibkonnaliige. Võrreldes 2012. aastaga pensionäriga leibkondade arv on kasvanud 3,5% ehk 177 leibkonna võrra. Vastavalt sellele kasvas nende leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 23,2%-lt 26,8%-le.

Pensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1206 taotluse võrra ehk 5,3%. Pensionäriga leibkondade taotluste osakaal kõigist rahuldatud taotlustest kokku kasvas samal ajal 16,5%-lt 20,2%-le (kasv 3,7 protsendipunkti).

Pensionäriga leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 2,44 miljonit eurot, mis on 11,1% ehk 0,24 miljonit eurot rohkem kui 2012. aastal. Ühtlasi kasvas aastaga pensionäriga leibkondadele arvestatud toetuste osatähtsus toimetulekutoetusteks arvestatud vahendite kogusummas 10,6%-lt 13,2 %-le (kasv 2,6 protsendipunkti).

6

2013. aastal kasvas pensionäriga leibkonna arvestuslik toetuse summa ühe rahuldatud taotluse kohta 5,4% (ehk 5,25 eurot), moodustades 101,82 eurot. Vaatamata toetuse summa kiiremale kasvule on pensionäriga leibkondadel ühe taotluse kohta arvestatud toetus võrreldes teiste leibkondadega endiselt kõige väiksem, moodustades 65,3% vabariigi keskmisest (2012. aastal – 64,3%).

Toimetulekutoetust saanud pensionäriga leibkondadest ligi ¾ (täpsemalt 74,9%) moodustavad töövõimetuspensionäriga leibkonnad. See on 1/5 kõikidest toimetulekutoetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2012. aastaga on nende arv kasvanud 4,2% ehk 155 leibkonna võrra, mis mõjutaski pensionäriga leibkondade arvu kasvu ja seega ka pensionäriga leibkondade osatähtsuse suurenemist toetust saanud leibkondade hulgas.

Töövõimetuspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 77,8% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja 15,7% kõikidest taotlustest. Töövõimetuspensionäriga leibkonnad said toimetulekutoetust võrreldes teiste leibkondadega keskmiselt harvemini (2013. aasta jooksul keskmiselt 4,7 korda).

Arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta oli töövõimetuspensionäriga leibkondadel 103,46 eurot, mis on 66,3% keskmisest ja 126,9% vanaduspensionäriga leibkonna arvestuslikust toetuse suurusest.

Kokku kulus 2013. aastal töövõimetuspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 1,92 miljonit eurot, mis on 10,4% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2012. aastaga kasvasid toimetulekutoetuse kulutused 13,5% ehk 0,23 miljonit eurot.

Vanaduspensionäriga leibkondi oli kokku 861 ehk 16,6% pensionäriga leibkondadest ja 3,9% toetust saanud leibkondadest.

Vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 9,4 pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja vaid 1,9% kõikidest taotlustest. Taotluste väikest osakaalu mõjutab see, et vanaduspensionäriga leibkonnad saavad toimetulekutoetust võrreldes teiste leibkondadega keskmiselt harvemini (nii 2012. kui 2013. aasta jooksul keskmiselt 2,6 korda).

Vanaduspensionäriga leibkondadel on kõige suuremad eluasemekulud, mida võetakse arvesse toimetulekutoetuse määramisel (2013. aastal keskmiselt 200,88 eurot taotluse kohta ehk 185,9% keskmisest), kuid samas on neil võrreldes teiste leibkondadega toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad sissetulekud ühe taotluse kohta kõige suuremad (2013. aastal 219,63 eurot taotluse kohta). Keskmised sissetulekud ühe taotluse kohta moodustavad vanaduspensionäriga leibkondadel 109,3% toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavatest eluasemekulutustest. Seetõttu on neil vaadeldavate leibkonntüüpide hulgas arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta ka kõige väiksem. 2013. aastal oli keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta vanaduspensionäriga leibkonnal vaid 81,55 eurot (2012. aastal 83,09 eurot), mis on 52,3% keskmisest.

Kokku kulus 2013. aastal vanaduspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 0,18 miljonit eurot, mis on 1,0% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest.

Lastega leibkonnad

7

2013. aastal maksti toimetulekutoetust 6123 lastega leibkonnale, mis on 9,8% ehk 665 leibkonda vähem kui 2012. aastal. Lastega leibkondade osatähtsus moodustas natuke enam kui 1/3 (täpsemalt 31,7%) kõikidest toetust saanud leibkondadest ning see protsent ei ole peaaegu muutunud (2012. aastal – 31,4%).

2013. aasta jooksul rahuldati 36 752 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes 2012. aastaga 11,9% ehk 4966 taotluse võrra vähem.Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2013. aastal peaaegu kolmandiku (31,0%) kõikide leibkondade taotlustest (2012. aastal – 30,3%).

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustes moodustasid 55,5% leibkonnad, kus oli vähemalt üks registreeritud töötu leibkonnaliige (2012. aastal – 61,1%).

Lastega leibkondade rahuldatud taotlustest laste arvu järgi pooled (49,9%) on ühe lapsega leibkonnad ning 66,3% on sellised leibkonnad, kus leibkonnas on vaid üks täiskasvanu (vähemalt 18-aastane liige) (tabel 6).

Võrreldes 2012. aastaga kasvas toimetulekutoetust saanud lastega leibkondade rahuldatud taotlustes ühe täiskasvanuga leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus 2,0 protsendipunkti. Laste arvu järgi kõige enam vähenes ühe lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv (vähenemine 14,2%). Kokku ¾ lastega leibkondade rahuldatud taotluste vähenemist toimus ühe lapsega leibkondade arvel.

Tabel 6. Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi, 2013 aasta

 Laste arv leibkonnas

Lastega leibkondade rahuldatud taotlused sh ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused

Taotluste arv

% kõikidest lastega

leibkondade taotlustest

Taotluste arv

% kõikidest ühe

täiskasvanuga leibkondade

taotlustest, %

% vastava laste arvuga kõikidest lastega leibkon-dade taotlustest

Kokku 36 752 100 24 380 100 66.31 laps 18 328 49.9 13 263 54.4 72.42 last 11 548 31.4 7 606 31.2 65.93 last 4 323 11.8 2 381 9.8 55.14 last 1 528 4.2 716 2.9 46.95 last 770 2.1 381 1.6 49.56 last 130 0.4 27 0.1 20.87 ja enam last 125 0.3 6 0.0 4.8

Lastega leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 8,04 miljonit eurot ehk 43,5% toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2012. aastal eurot ehk 42,1%). Samas vähenesid võrreldes 2012. aastaga lastega leibkondadele arvestatud toetused 7,6% ehk 0,67 miljonit eurot.

Kõigile lastega leibkondadele arvestatud toetuse summast 60,8% maksti nendele leibkondadele, kus oli üks või rohkem registreeritud töötuid liikmeid.

Keskmine arvestuslik toetuse suurus ühe lapsega leibkonna rahuldatud taotluse kohta oli 2013. aastal 218,85 eurot, mis on 62,92 euro ehk 40,4% kõrgem vabariigi keskmisest. Võrreldes 2012. aastaga kasvas toetuse summa 10,1 eurot ehk 4,8%.

8

Toetust saanud leibkonnaliikmed sotsiaalse seisundi järgi

Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest, nii leibkondade kui rahuldatud taotluste järgi, on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja struktuur sotsiaalse seisundi¹ järgi

Rahuldatud taotluste järgi Toetust saanud leibkondade järgi

arv % arv %2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

Leibkonnaliikmete arv kokku 242 544 209 345 100 100 39 333 35 070 100 100registreeritud töötud 103 866 81 003 42.8 38.7 16 510 13 536 42.0 38.6

sh pikaajalised töötud 36 353 27 276 15.0 13.0 5 077 3 732 12.9 10.6lapsed (vanus 0-17) 72 840 66 085 30.0 31.6 12 108 11 145 30.8 31.8pensionärid 23 518 24 664 9.7 11.8 5 210 5 366 13.2 15.3

sh vanaduspensionärid 2 261 2 262 0.9 1.1 863 869 2.2 2.5 töövõimetuspensioni saajad 17 947 19 004 7.4 9.1 3 821 3 980 9.7 11.3

¹ Ühel inimesel võib olla mitu seisundit, seega ei ole arvud summeeritavad. Tabelis on toodud vaid põhiseisundid.

Tabeli andmetest nähtub, et toimetulekutoetuse saajate hulgas on 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud pensionäride arv ja osakaal, kuigi palju aeglasemalt, kui 2012. aastal. Toetust saanud pensionäride arv (sõltumata toetuse saamise kordadest) kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 3% ehk 156 inimese võrra ja osatähtsus toetuse saajatest – 2,1 protsendipunkti.Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes kasvas pensionäride arv 1146 inimese võrra ehk 4,9% ning pensionäride osakaal kasvas seetõttu 9,7%-lt 2012. aastal 11,8%-le 2013. aastal (s.o 32,1 protsendipunkti). Võrreldes 2012. aastaga said pensionärid toetust veidi sagedamini. Kui 2012. aastal sai pensionär toetust keskmiselt 4,5 korda aasta jooksul, siis 2013. aastal – 4,6 korda.

Pensionäridest umbes ¾ moodustavad töövõimetuspensioni saajad. Keskmiselt sai üks töövõimetuspensionär toetust 4,8 korda aasta jooksul. Vanaduspensionäre oli 16,2% kõikidest 2013. aastal toimetulekutoetust saanud pensionäridest, kusjuures rahuldatud taotlustes oli neid 9,2% (2012. aastal ─ vastavalt 16,6% ja 9,6%.). Keskmiselt sai üks vanaduspensionär toetust 2,6 korda aastas – sama tihti kui 2012. aastal.

Pensionäride arvu ja osatähtsuse kasvu toimetulekutoetuse saajate hulgas mõjutas eluasemekulutuste palju kiirem kasv võrreldes sissetulekute kasvuga.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal toimetulekutoetuse saajate hulgas laste arv peaaegu sama tempoga, mis 2012. aastal ─ 8,0% (963 inimest) ja laste arv rahuldatud taotlustes ─ 9,3%. Kuna aga toimetulekutoetuse saajate koguarv vähenes mõnevõrra kiirema tempoga, kasvas laste osakaal toetust saanud leibkondade hulgas 1,0 protsendipunkti ja rahuldatud taotlustes 1,6 protsendipunkti võrra. Kokku moodustasid lapsed kõikidest toimetulekutoetuse saajatest 31,8% ja rahuldatud taotluste järgi ─ 31,6%.

Suurimat mõju toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisele avaldas registreeritud töötute (sh pikaajaliste töötute) arvu vähenemine toimetulekutoetuse saajatest üldise tööpuuduse vähenemise tõttu. Võrreldes 2012. aastaga vähenes toimetulekutoetuse saajatest

9

registreeritud töötute arv 2974 inimese võrra ehk 18% (2012. aastal võrreldes 2011. aastaga – 3662 inimese võrra ehk 18,2%), mis on peaaegu 70% toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisest. Registreeritud töötute arv rahuldatud taotluste järgi vähenes samal ajal veidi kiiremini ─ 22% (2012. aastal võrreldes 2011. aastaga aeglasemalt ─ 11,1%). See tähendab, et 2013. aastal said töötud toetust võrreldes eelmise aastaga harvemini (keskmiselt 6,0 korda 2012. aasta 6,3 korra asemel).

Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal registreeritud töötute osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest 3,4 protsendipunkti (42,0%-lt 38,6%-le). Registreeritud töötutest vähenes kõige kiirema tempoga pikaajaliste töötute arv ─ 26,5% ehk 1345 inimese võrra. Samas vähenes nende arv rahuldatud taotluste järgi mõnevõrra aeglasemalt ─ 25%.

Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi

Rahuldatud taotluste järgi oli 2013. aastal ühes leibkonnas keskmiselt 1,77 liiget (1,21 täiskasvanut ja 0,56 last (2012. aastal ─ 1,76 liiget, sh 1,23 täiskasvanut ja 0,53 last). Kõikidest leibkondadest 61% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 18,2% ─ kaheliikmelised, 10,9% ─ kolmeliikmelised ning 9,8% ─ nelja- ja enamaliikmelised (joonis 3). Võrreldes 2012. aastaga on leibkondade struktuur leibkonnaliikmete arvu järgi muutunud vähesel määral. Rahuldatud taotluste vähenemise arvel on vähenenud vaid kaheliikmeliste leibkondade osatähtsus kahest täiskasvanust koosnevas leibkonnas. Kaheliikmelistest leibkondadest 61,4% koosnesid täiskasvanust ja lapsest ning 38,6% ─ kahest täiskasvanust (2012. aastal ─ vastavalt 58,3% ja 41,7%).

Joonis 3. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse ning koosseisu järgi, 2013. aasta (protsenti)

Toimetulekutoetuse maksmine kohalike omavalitsuste lõikes

Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta erinevad oluliselt kohalike omavalitsuste lõikes. Tabel võrdlusandmetega toimetulekutoetuse maksmise kohta omavalitsuste lõikes 2013. aastal on toodud lisas 1.

10

Arvestuslikult sai 2013. aastal toimetulekutoetust 27 inimest 1000-st (2012. aastal – 30) ning selliseid omavalitsusi oli 94 (41,6% omavalitsuste koguarvust).100 kohalikus omavalitsuses (44,2% omavalitsuste koguarvust) sai 1000 inimesest toimetulekutoetust alla 30 inimese. 2012. aastal oli selliseid omavalitsusi 89 (39,4% omavalitsuste koguarvust). 78 kohalikus omavalitsuses (34,5% omavalitsuste koguarvust) sai 1000 inimesest toimetulekutoetust 30 kuni 49 inimest (joonis 4).

Kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid oli endiselt Koonga vallas. 2013. aasta jooksul sai 1000-st inimesest toimetulekutoetust 143 inimest, mis on 5,3 korda enam kui vabariigis keskmiselt. Varbla vallas sai 1000-st inimesest toimetulekutoetust 135, Mooste vallas – 122, Loksal – 117, Kehtna vallas – 111, Piirisaare ning Tamsalu vallas – 105 inimest. Nagu 2012. aastal, nii ka 2013. aastal ei makstud toimetulekutoetust ainult Ruhnu vallas.Peamiseks põhjuseks on see, et nendes omavalitsustes oli vabariigi keskmisest suurem töötute (sh mitteregistreeritud) ja tööotsijate osatähtsus ning enamus neist sai ka toimetulekutoetust.

Joonis 4. Omavalitsuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2013. aasta

Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2013. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 14 eurot. Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 94-s kohalikus omavalitsustes (41,6% omavalitsuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli endiselt Koonga vallas – 83,79 eurot, ületades riigi keskmist 6 korda. Toetuse suuruse poolest ühe elaniku kohta järgnesid Loksa linn (74,14 eurot), Kiviõli linn (72,57 eurot), Varbla vald (64,58 eurot), Piirisaare vald (60,41 eurot), Vasalemma vald (58,60 eurot) ning Paldiski linn (58,58 eurot). Koonga, Varbla ning Piirissaare valla ning Paldiski linna puhul on peamiseks põhjuseks suurem arvestuslik kuukeskmine toetuse saajate osatähtsus rahvaarvust võrreldes teiste omavalitsustega ning on seotud töötusega.Loksa ning Kiviõli puhul põhjusteks on nii suurem arvestuslik kuukeskmine toetuse saajate osatähtsus rahvaarvust kui ka suurem toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta..

11

Vasalemma vallas on peamiseks põhjuseks suur toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta (138,6% vabariigi keskmisest).

Kõige rohkem (56 ehk 24,8% omavalitsuste arvust) oli omavalitsusi, kus arvestusliku toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli vahemikus 5,01–10 eurot (joonis 5).

Joonis 5. Omavalitsuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2013. aasta

Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb omavalitsuste lõikes samuti oluliselt. Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli Piirisaare – 64,97 eurot, Lüganuse (69,64 eurot), Kolga-Jaani (72,57 eurot), Koigi (72,41 eurot), Aegviidu (73,23 eurot) ning Noarootsi vallas (74,75 eurot). Suurim toetuse suurus ühe taotluse kohta oli aga Viimsi vallas (260,95 eurot), mis on 4 korda rohkem kui väiksema toetuse suurusega vallas ning 67,4% suurem vabariigi keskmisest (155,93 eurot). Toetuse suuruse järgi (ühe taotluse kohta) teisel kohal oli Rõngu vald (223,86 eurot), järgnesid Vasalemma vald (216,19 eurot), Loksa (203,15 eurot) ning Viljandi linn (200,43 eurot).

Toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta sõltub eluasemekulutuste ja sissetulekute suurusest ühe taotluse kohta ning leibkonnaliikmete arvust rahuldatud taotlustes.

Kõige suuremad eluasemekulutused ühe taotluse kohta olid Viimsi vallas ning Viljandi linnas (vastavalt 2,5 korda ja 1,87 korda suuremad vabariigi keskmisest) ja keskmisest suurem leibkonnaliikmete arv.

Kuigi Rõngu vallas olid eluasemekulutused ühe taotluse kohta vaid 13,6% vabariigi keskmisest kõrgemad, mõjutas toimetulekutoetuse suurust ühe taotluse kohta leibkonnaliikmete suurem arv rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes. Kui keskmiselt oli ühes taotluses 1,77 liiget, siis Rõngu vallas – 2,93. Ka kõikide teiste eelpoolnimetatud omavalitsuste rahuldatud taotlustes oli leibkonnaliikmete arv vabariigi keskmisest suurem.

12

Keskmisest (155,93 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 49-s omavalitsuses, mis on 21,8% toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.

Joonis 6. Omavalitsuste jaotus toetuse keskmise suuruse ühe taotluse kohta järgi, 2013. aasta

Võrreldes 2012. aastaga vähenes toimetulekutoetuse taotluste arv ligi ¾ omavalitsustes (171 omavalitsuses ehk 75,7% omavalitsuste koguarvust.Taotluste arvu kasv toimus vaid 49-s omavalistuses, mis on 21,7% omavalitsuste koguarvust. Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 152-s omavalituses ehk 67,6% omavalitsustes, kus maksti toimetulekutoetust.Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks kokku kasvasid 68-s omavalitsuses ning vähenesid 157 omavalituses. Absoluutarvudes kõige enam vähenesid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks Tallinnas (enam kui 703,1 tuhat euro), mis on peaaegu 1/3 toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendite vähenemisest. Järgnesid Narva (343,9 tuhat eurot), Kohtla-Järve (236,1 tuhat euro), Maardu (114,4 tuhat eurot) ning Sillamäe linn (101, 2 tuhat eurot). Kui Tallinnas ning Kohtla-Järvel toimus kulutuste vähenemine ainult taotluste vähenemise arvel, siis Narva, Maardu ning Sillamäe linnal mõjutas kulutuste vähenemist ka toetuse keskmise suuruse vähenemine ühe taotluse kohta.

Kokku vähenesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks 90-s omavalitsuses ainult rahuldatud taotluste vähenemise arvel, 10-s ─ ainult ühe taotluse kohta toetuse keskmise suuruse vähenemise arvel ja 57-s ─ nii taotluste kui ühe taotluse kohta toetuse keskmise suuruse vähenemise arvel.

Lisa 1. Toimetulekutoetuse maksmine kohalike omavalitsuste lõikes, 2013. aasta Rahu-ldatud

taotluste arv

Toetust saanud

leib-kon-dade arv

Toetust saanud inimes-te (leb-konna-liimete)

arv

Toetust saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta)

Ühe leib-konna

keskmine toetuse saamise kordade

arv

Toetuse keskmine

suurus ühe

elaniku kohta, eurot

Toetuse keskmine

suurus ühe

taotluse kohta, eurot

Kokku/keskmine 118 492 19 320 35 070 27 6.1 14.00 155.93

13

Tallinn 20 385 3 451 5 690 14 5.9 8.48 168.84Harju maakond 9 734 1 763 3 202 20 5.5 9.70 161.35

Keila linn 425 77 148 15 5.5 7.79 180.56Loksa linn 1 008 164 324 117 6.1 74.14 203.15Maardu linn 2 494 494 837 47 5.0 19.81 141.03Paldiski linn 1 624 263 399 96 6.2 58.58 150.42Saue linn 156 45 71 13 3.5 5.42 196.99Aegviidu vald 12 2 2 3 6.0 1.20 73.23Anija vald 293 51 84 14 5.7 6.10 120.97Harku vald 108 26 51 4 4.2 1.43 189.93Jõelähtme vald 279 43 73 11 6.5 6.58 155.34Keila vald 244 51 80 15 4.8 5.38 118.77Kernu vald 58 15 37 15 3.9 3.04 125.41Kiili vald 4 1 1 0 4.0 0.09 116.56Kose vald 360 68 151 26 5.3 9.46 150.37Kuusalu vald 398 58 113 17 6.9 9.10 149.33Kõue vald 121 26 54 34 4.7 12.24 162.59Nissi vald 442 86 172 59 5.1 24.54 162.79Padise vald 300 41 73 46 7.3 25.06 131.29Raasiku vald 142 27 56 12 5.3 3.61 119.55Rae vald 37 16 27 2 2.3 0.22 94.38Saku vald 168 31 69 7 5.4 2.99 173.97Saue vald 197 38 76 7 5.2 3.56 196.09Vasalemma vald 737 118 254 93 6.2 58.60 216.19Viimsi vald 127 25 64 3 5.1 1.76 260.95

Hiiu maakond 1 708 312 490 57 5.5 30.12 152.34Kärdla linn 797 178 255 82 4.5 42.99 166.83Emmaste vald 139 22 45 40 6.3 16.69 135.11Kõrgessaare vald 104 13 28 25 8.0 12.18 129.19Käina vald 351 54 86 46 6.5 26.90 143.06Pühalepa vald 317 46 77 53 6.9 30.90 141.32

Ida-Viru maakond 25 905 3 572 5 867 39 7.3 25.82 151.39Kiviõli linn 2 458 325 571 99 7.6 72.57 170.29Kohtla-Järve linn 7 362 1 069 1 719 45 6.9 32.80 169.13Narva linn 8 877 1 107 1 803 30 8.0 20.74 139.89Narva-Jõesuu linn 495 80 121 45 6.2 26.95 147.17Püssi linn 185 30 59 54 6.2 20.88 122.89Sillamäe linn 2 900 443 713 50 6.5 28.26 140.08Alajõe vald 123 13 17 47 9.5 38.56 113.49Aseri vald 225 37 62 35 6.1 17.20 136.69Avinurme vald 75 15 40 30 5.0 6.76 118.36Iisaku vald 86 13 22 18 6.6 7.29 101.09Illuka vald 88 12 18 20 7.3 10.82 111.76Jõhvi vald 1 543 227 343 27 6.8 17.16 142.96Kohtla vald 90 11 19 13 8.2 11.06 178.16Kohtla-Nõmme vald 79 12 16 16 6.6 7.70 100.56

14

Lohusuu vald 61 7 19 28 8.7 9.90 111.99Lüganuse vald 5 2 2 1 2.5 0.26 69.64Maidla vald 69 8 15 21 8.6 11.24 115.37Mäetaguse vald 188 30 63 42 6.3 17.15 138.51Sonda vald 104 18 24 30 5.8 17.69 136.73Toila vald 443 55 96 44 8.1 29.47 146.43Tudulinna vald 51 9 16 34 5.7 11.40 104.65Vaivara vald 398 57 129 88 7.0 48.95 181.03

Jõgeva maakond 1 874 374 776 25 5.0 8.00 134.88Jõgeva linn 407 80 138 25 5.1 9.88 134.32Mustvee linn 95 11 15 11 8.6 7.69 111.09Põltsamaa linn 144 32 65 15 4.5 5.21 152.41Jõgeva vald 63 19 49 11 3.3 2.64 180.40Kasepää vald 130 17 34 29 7.6 11.86 108.08Pajusi vald 92 24 45 38 3.8 10.72 139.41Pala vald 42 12 34 32 3.5 7.43 190.44Palamuse vald 186 40 87 41 4.7 15.38 174.27Puurmani vald 129 19 34 24 6.8 10.59 118.40Põltsamaa vald 204 50 125 32 4.1 7.26 137.66Saare vald 52 9 20 17 5.8 4.15 94.16Tabivere vald 147 26 57 26 5.7 8.75 131.91Torma vald 183 36 74 39 5.1 10.23 105.46

Järva maakond 3 039 506 978 32 6.0 13.64 138.77Paide linn 1 034 180 359 43 5.7 21.59 173.41Albu vald 104 19 54 47 5.5 12.21 133.92Ambla vald 86 14 26 13 6.1 3.86 89.02Imavere vald 95 13 22 25 7.3 12.58 115.36Järva-Jaani vald 124 18 31 20 6.9 7.59 93.27Kareda vald 109 18 28 45 6.1 19.57 112.93Koeru vald 290 40 72 33 7.3 16.13 121.67Koigi vald 54 13 17 18 4.2 4.20 72.41Paide vald 36 9 19 12 4.0 1.95 84.67Roosna-Alliku vald 126 22 45 45 5.7 15.36 122.04Türi vald 973 161 301 32 6.0 13.39 130.72Väätsa vald 8 2 8 6 4.0 0.93 149.07

Lääne maakond 3 198 492 833 34 6.5 16.25 125.09Haapsalu linn 1 318 219 387 37 6.0 18.02 143.20Hanila vald 244 33 57 41 7.4 22.09 126.38Kullamaa vald 64 7 20 18 9.1 8.17 145.08Lihula vald 428 64 96 42 6.7 18.28 97.74Martna vald 180 22 50 63 8.2 26.84 118.24Noarootsi vald 60 11 11 16 5.5 6.41 74.75Nõva vald 70 10 15 43 7.0 16.73 82.69Oru vald 133 17 24 28 7.8 18.14 115.77Ridala vald 347 51 74 23 6.8 12.33 115.00Risti vald 95 13 20 24 7.3 11.01 95.11

15

Taebla vald 174 36 68 29 4.8 10.94 146.76Vormsi vald 85 11 14 56 7.7 31.67 93.16

Lääne-Viru maakond 7 189 1 202 2 493 41 6.0 18.72 157.61Kunda linn 631 112 221 65 5.6 29.10 156.33Rakvere linn 1 444 256 498 32 5.6 16.49 177.77Haljala vald 74 18 39 16 4.1 4.44 150.54Kadrina vald 671 112 225 46 6.0 21.28 156.52Laekvere vald 175 37 95 64 4.7 14.72 125.62Rakke vald 131 20 44 27 6.6 9.62 118.11Rakvere vald 35 7 18 8 5.0 2.53 156.77Rägavere vald 71 13 29 33 5.5 8.24 103.35Sõmeru vald 136 26 45 12 5.2 4.33 120.59Tamsalu vald 1 104 173 404 105 6.4 48.69 169.10Tapa vald 1 566 233 426 53 6.7 30.74 157.56Vihula vald 9 2 2 1 4.5 0.42 78.16Vinni vald 303 62 160 32 4.9 8.01 130.54Viru-Nigula vald 95 19 44 36 5.0 9.34 119.22Väike-Maarja vald 744 117 264 59 6.4 24.48 147.68

Põlva maakond 3 366 644 1 315 47 5.2 15.79 130.49Põlva linn 704 166 366 63 4.2 18.83 155.40Ahja vald 128 22 32 33 5.8 10.88 83.44Kanepi vald 318 45 71 31 7.1 12.48 90.67Kõlleste vald 94 17 40 39 5.5 11.24 121.17Laheda vald 175 30 91 75 5.8 18.30 126.10Mikitamäe vald 99 23 41 45 4.3 12.00 111.17Mooste vald 379 80 164 122 4.7 47.93 170.47Orava vald 151 21 34 49 7.2 22.93 104.33Põlva vald 378 72 163 44 5.3 12.13 118.79Räpina vald 309 55 110 23 5.6 8.05 125.70Valgjärve vald 294 41 72 52 7.2 24.34 113.77Vastse-Kuuste vald 67 16 37 33 4.2 7.13 121.14Veriora vald 32 8 12 9 4.0 2.62 109.35Värska vald 238 52 95 81 4.6 31.44 154.15

Pärnu maakond 11 171 1 840 3 522 42 6.1 21.23 159.04Pärnu linn 5 346 832 1 543 38 6.4 24.66 186.23Sindi linn 537 90 165 40 6.0 18.96 146.22Are vald 101 21 41 34 4.8 7.90 93.91Audru vald 337 82 209 40 4.1 5.75 88.54Halinga vald 248 47 97 33 5.3 12.33 146.00Häädemeeste vald 210 44 91 37 4.8 8.86 104.30Kihnu vald 74 13 23 45 5.7 11.63 81.09Koonga vald 548 78 148 143 7.0 83.79 158.56Lavassaare vald 158 23 39 85 6.9 52.38 151.51Paikuse vald 197 49 136 37 4.0 10.57 196.73Saarde vald 961 157 296 77 6.1 31.47 126.33Sauga vald 197 44 85 19 4.5 6.99 159.67

16

Surju vald 168 35 68 71 4.8 23.91 135.91Tahkuranna vald 274 41 85 35 6.7 15.77 137.93Tootsi vald 269 47 67 90 5.7 52.64 145.99Tori vald 298 43 91 40 6.9 16.04 122.19Tõstamaa vald 225 41 67 54 5.5 23.76 132.02Varbla vald 421 71 109 135 5.9 64.58 123.64Vändra alev 330 47 95 41 7.0 19.51 136.36Vändra vald 272 52 116 45 5.2 12.91 123.64

Rapla maakond 5 309 881 1 760 50 6.0 24.20 159.85Juuru vald 288 39 84 55 7.4 33.50 177.15Järvakandi vald 194 27 51 40 7.2 20.01 132.04Kaiu vald 61 11 22 17 5.5 5.98 127.42Kehtna vald 1 286 228 488 111 5.6 55.00 188.43Kohila vald 926 135 224 30 6.9 17.95 142.96Käru vald 169 23 59 96 7.3 38.17 139.36Märjamaa vald 1 063 146 278 42 7.3 23.32 145.63Raikküla vald 96 26 53 33 3.7 7.82 129.55Rapla vald 1 144 229 463 51 5.0 20.80 165.77Vigala vald 82 22 50 41 3.7 7.46 111.09

Saare maakond 1 814 360 682 21 5.0 6.89 120.88Kuressaare linn 636 144 278 21 4.4 6.90 144.74Kaarma vald 248 64 137 31 3.9 8.18 146.64Kihelkonna vald 64 9 13 20 7.1 8.58 87.65Kärla vald 121 19 35 21 6.4 6.79 91.80Laimjala vald 71 8 10 16 8.9 12.31 108.18Leisi vald 26 8 12 7 3.3 1.22 85.81Lümanda vald 20 6 11 14 3.3 2.47 94.79Muhu vald 92 17 30 20 5.4 6.50 108.01Mustjala vald 206 28 47 75 7.4 28.91 88.12Orissaare vald 40 10 13 8 4.0 2.37 100.08Pihtla vald 62 10 18 14 6.2 5.03 106.85Pöide vald 32 10 33 41 3.2 4.02 100.94Ruhnu vald 0 0 0 0Salme vald 76 10 18 17 7.6 9.13 125.23Torgu vald 10 2 2 8 5.0 2.97 76.70Valjala vald 110 18 31 26 6.1 8.51 91.75

Tartu maakond 8 617 1 441 3 011 20 6.0 10.01 177.78Elva linn 177 37 81 14 4.8 5.89 189.09Kallaste linn 58 7 18 21 8.3 11.05 161.50Tartu linn 6 495 1 020 2 057 21 6.4 12.35 189.16Alatskivi vald 58 14 32 25 4.1 5.32 118.39Haaslava vald 150 21 27 13 7.1 7.17 96.64Kambja vald 204 44 82 31 4.6 12.91 168.58Konguta vald 25 6 14 10 4.2 1.99 107.23Laeva vald 5 2 2 3 2.5 0.61 96.50Luunja vald 106 15 53 12 7.1 4.54 185.50

17

Meeksi vald 98 15 19 35 6.5 16.43 91.02Mäksa vald 129 21 60 36 6.1 12.23 158.47Nõo vald 129 33 85 21 3.9 3.31 103.19Peipsiääre vald 65 15 48 68 4.3 17.11 186.37Piirissaare vald 53 6 6 105 8.8 60.41 64.97Puhja vald 75 15 37 16 5.0 5.53 165.96Rannu vald 55 10 23 15 5.5 5.49 152.68Rõngu vald 28 7 22 8 4.0 2.19 223.86Tartu vald 132 36 64 9 3.7 2.18 117.86Tähtvere vald 79 15 33 11 5.3 3.97 149.36Vara vald 312 68 183 97 4.6 22.72 136.81Võnnu vald 56 15 26 22 3.7 4.43 91.53Ülenurme vald 128 24 57 7 5.3 2.74 167.66

Valga maakond 6 161 867 1 619 53 7.1 31.31 155.46Tõrva linn 130 32 67 24 4.1 5.00 105.86Valga linn 4 019 567 1 011 80 7.1 53.88 170.05Helme vald 386 47 93 49 8.2 27.73 137.65Hummuli vald 53 10 25 30 5.3 6.96 110.12Karula vald 164 23 49 53 7.1 26.58 148.80Otepää vald 244 39 65 17 6.3 7.89 120.51Palupera vald 66 10 34 26 6.6 8.76 172.31Puka vald 63 6 9 6 10.5 5.32 131.39Põdrala vald 225 30 58 79 7.5 37.08 121.63Sangaste vald 125 24 48 37 5.2 13.39 139.53Taheva vald 295 33 66 87 8.9 48.19 123.67Tõlliste vald 256 31 65 40 8.3 18.06 116.01Õru vald 135 15 31 68 9.0 37.64 127.40

Viljandi maakond 4 055 928 1 686 35 4.4 13.94 165.44Mõisaküla linn 88 14 40 48 6.3 15.21 143.45Viljandi linn 1 897 517 860 48 3.7 21.32 200.43Võhma linn 168 28 63 48 6.0 19.85 156.43Abja vald 106 19 40 19 5.6 5.96 118.60Halliste vald 203 32 81 58 6.3 20.35 140.25Karksi vald 300 66 141 44 4.5 11.67 125.17Kolga-Jaani vald 11 7 12 9 1.6 0.61 72.57Kõo vald 92 11 17 17 8.4 9.72 108.35Kõpu vald 19 5 11 16 3.8 2.49 92.08Paistu vald 52 11 11 8 4.7 3.45 93.67Pärsti vald 243 47 94 26 5.2 10.12 149.85Saarepeedi vald 44 8 28 21 5.5 5.57 166.88Suure-Jaani vald 217 49 101 19 4.4 5.72 137.49Tarvastu vald 182 29 57 17 6.3 7.37 135.97Viiratsi vald 433 93 152 44 4.7 16.61 132.58

Võru maakond 4 967 744 1 278 38 6.7 18.63 126.88Võru linn 1 804 291 467 37 6.2 20.23 143.37Antsla vald 350 54 116 35 6.5 12.91 123.59

18

Haanja vald 273 35 64 65 7.8 30.31 109.26Lasva vald 356 41 73 46 8.7 22.31 100.10Meremäe vald 266 47 85 90 5.7 29.42 104.42Misso vald 288 35 51 87 8.2 49.42 100.72Mõniste vald 6 3 10 12 2.0 0.69 96.81Rõuge vald 265 40 81 41 6.6 16.60 123.31Sõmerpalu vald 238 28 43 25 8.5 16.05 118.25Urvaste vald 171 28 68 59 6.1 20.08 135.63Varstu vald 201 27 56 55 7.4 28.41 144.04Vastseliina vald 275 42 66 35 6.5 18.14 123.93Võru vald 474 76 110 22 6.2 11.77 123.34

19