as saarte liinid saarte liinid...makromajanduslikud väljavaated on aga eesti jaoks endiselt...

AS SAARTE LIINID

ARENGUKAVA 2014 – 2020

Kuressaare 2014

AS Saarte Liinid Arengukava 2014-2020

1

SISUKORD

1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ..................................................................................................................... 2

1.1. ÜLDINE MAJANDUSKESKKOND ......................................................................................................... 3

1.2. ETTEVÕTTE MAJANDUSKESKKOND ................................................................................................... 4

1.2.1. Reisijate vedu ja konkurentsiasend antud turusegmendis ........................................................ 5

1.2.2. Kaubavedu ja konkurentsiasend antud turusegmendis ............................................................. 5

2. ARENGUKAVA ........................................................................................................................................... 6

2.1. ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA SELLE ARENG. ........................................................................... 8

3. AS SAARTE LIINID SADAMAD, KIRJELDUS JA INVESTEERINGUVAJADUSTE KOKKUVÕTTE .................... 14

3.1. KUIVASTU SADAM ........................................................................................................................... 14

3.2. VIRTSU SADAM ................................................................................................................................ 15

3.3. TRIIGI SADAM .................................................................................................................................. 17

3.4. KIHNU SADAM ................................................................................................................................ 19

3.5. MUNALAIU SADAM ......................................................................................................................... 20

3.6. MANILAIU SADAM ........................................................................................................................... 22

3.7. ROOMASSAARE SADAM .................................................................................................................. 23

3.8. RINGSU SADAM ............................................................................................................................... 26

3.9. ABRUKA SADAM .............................................................................................................................. 28

3.10. HELTERMAA SADAM ..................................................................................................................... 29

3.11. ROHUKÜLA SADAM ....................................................................................................................... 31

3.12. SVIBY SADAM ................................................................................................................................ 33

3.13. SÕRU SADAM ................................................................................................................................ 35

3.14. NAISSAARE SADAM ....................................................................................................................... 37

3.15. PIIRISSAARE SADAM ...................................................................................................................... 38

3.16. LAAKSAARE SADAM ....................................................................................................................... 40

3.17. PAPISSAARE SADAM ...................................................................................................................... 41

3.18. VIKATI SADAM .............................................................................................................................. 42

3.19. UJUVSÜVENDAJA WATERMASTER ................................................................................................ 42

3.20. TÖÖLAEV PANDA ........................................................................................................................... 43

4. AS SAARTE LIINID KAVANDATUD INVESTEERINGUD AASTATEL 2014 – 2020 ........................................ 44

5. ARENGUKAVA 2014-2020 TULEMUSEESMÄRGID .................................................................................. 45

5.1. AS Saarte Liinid osalemine liikmesorganisatsioonides ja ühendustes 2014-2020 .......................... 46

5.2. AS Saarte Liinid arengukava seotus teiste arengukavadega ........................................................... 47

6. AS SAARTE LIINID MAJANDUSTEGEVUSE PROGNOOSID PERIOODIKS 2014 – 2020 .............................. 51

7. AS SAARTE LIINID FINANTSPROGNOOSID PERIOODIKS 2014 – 2020 ..................................................... 52


2

1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE

AS Saarte Liinid loodi Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel 01. juulil 1994. aastal haldusterritoriaalselt oluliste riigi- ja munitsipaalsadamate haldamiseks. Aktsiaseltsi ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, keda esindab majandus ja kommunikatsiooniminister. 2014. aastal möödub AS Saarte Liinid asutamisest 20 aastat, mille jooksul on ettevõte järjekindlalt oma põhikirja, äriseadustiku ja teiste Eestis kehtivate õigusaktide alusel tegutsenud regionaalsete sadamate haldamise ja arendamisega. Eelkõige tähendab see siseriiklike liinilaevaühenduste kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel ning kohalike sadamate kaubaveovõimekuse parendamist. AS Saarte Liinid püsivaks strateegiliseks eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne ja otstarbekaim korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates. Kahe kümnendi jooksul on kuue sadama baasil loodud regionaalsest ettevõttest kasvanud Eesti arvuliselt suurim sadamapidaja, millele kuulub kuusteist sadamat kuues maakonnas, ujuvsüvendaja ja töölaev. Olulisel määral sihtfinantseeritud investeeringuid teostavast organisatsioonist on saanud spetsiifilise oskusteabe ja sõltumatu finantseerimisvõimekusega äriühing. AS Saarte Liinid arendamine on toimunud omanikuga kooskõlastatud arengukavade alusel, ettevõtte kiire kasvu periood jagunes kahe arengukava vahel. Mõlemad alusdokumendid, nii „Arengukava 1999-2006“ kui ka „Arengukava 2007-2013“ on sisuliselt täies mahus ellu viidud. AS Saarte Liinid on regionaalsetesse sadamatesse asutamisest alates investeerinud enam kui 50 miljonit eurot, seda nii ettevõtte omavahendite, riigieelarveliste vahendite kui ka Euroopa Liidu struktuurfondide arvelt. Riigile kuuluva äriühinguna on AS Saarte Liinid ülesehituselt landlord-tüüpi ehk maa ja infrastruktuur sadamates kuuluvad ettevõttele omandina või pikaajaliste hoonestusõiguse alusel ning sadam ehitatakse valmis kuni laoplatside, kaide ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid erinevalt teistest sadamatest ka ise sadamateenuseid kuna sadamate asukohad välistavad stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted, sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevade agenteerimisega tegelevad ettevõtted. Neile lisanduvad väiksemate kliendigruppidena riiklike ametite laevad, kalalaevad ja väikelaevad. Sadamate arvult on AS Saarte Liinid 16 sadamaga Eesti suurim sadamapidaja, kuid ettevõtte sadamate paiknemine Eesti rannikumeres loob igale neist madalate veeolude, liikuvate setete ja vahelduva ilmastikuga oma spetsiifika. Sel põhjusel ei saa AS Saarte Liinid äriühinguna regionaalsete sadamate arendamisel lähtuda ainult otsestest majanduslikest huvidest ning efektiivsusnäitajatest vaid peab sadamate tegevuse kavandamisel tihti põhinema avalikest huvidest lähtuvatel kaalutlusotsustel. Tulenevalt tegevusvaldkonna spetsiifikast ei konkureeri AS Saarte Liinid sadamapidajana reisijateveol rahvusvahelist liiklust teenindavate sadamatega. Ettevõte vastutab Eesti asustatud saartega peetavate laevaühenduste tingimuste loomise eest, seda nii Väinamere kui Peipsi järve sadamates. Kokku tegid parv- ja liinilaevad 2013. aastal AS Saarte Liinid sadamate kaudu 27 272 reisi, liinidel teenindati 2 120 002 reisijat ja 843 992 sõidukit. Ka kaubavedude osas ei konkureeri AS Saarte Liinid rahvusvahelist transiitkaupade voogu teenindavate Läänemeremaade sadamatega, kuna ettevõtte sadamad paiknevad põhilistest raudtee- ja maanteetranspordimagistraalidest kaugel. Asukohast tingitud tunnustatud operaatorettevõtete huvi puudumisel osaleb AS Saarte Liinid ise aktiivselt sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. AS Saarte Liinid sadamad on olulised regionaalse ettevõtluse seisukohalt ning ettevõtte poolt põhiliselt teenindatavad kaubavood pärinevad Lääne-Eesti ja saarte ettevõtjatelt, moodustades olulise osa kogu piirkonna ekspordist. Selles turuosas konkureeritakse teiste sama piirkonna sadamatega Eestis ja Lätis. Kokku veeti 2013. aastal AS Saarte Liinid sadamate kaudu 900 497 tonni kaupu, sealhulgas eksporditi 862 097 tonni, imporditi 33 204 tonni ning meresaadusi võeti vastu kokku 5 196 tonni.


3

Ettevõttel on igaks majandusaastaks oma tegevusest laekuvate vahenditega kaetav eelarve. Investeeringute ja soetuste kava põhineb senise praktika kohaselt aasta jooksul teenitud omavahenditel, riigieelarvest ja Euroopa Liidu struktuurifondide eraldatud sihtfinantseeringutel, vajadusel võetakse investeeringute teostamiseks laenu. Kuna oluline osa AS Saarte Liinid investeeringutest ja soetustest kaetakse sihtfinantseeritud vahendite arvelt, ei kuulu ettevõtte riigi äriühinguna dividendimaksjate hulka. Majandusaasta lõpuks kuulusid AS Saarte Liinid koosseisu järgmised sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka ja Ringsu Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla, Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare ja Laaksaare Tartu maakonnas ning Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. 1.1. ÜLDINE MAJANDUSKESKKOND

Eesti majanduslik olukord tervikuna on olulisel määral ja otseselt seotud väliskeskkonnaga ning euroala võlakriisist tulenev määramatus ning turgude aeglane taastumine tõid kaasa siinse majanduskasvu olulise pidurdumise. Statistikaameti arvestuste kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 2013 aastal 0,8%. Väike majanduskasv põhines sisenõudlusel kuna viimastel aastatel on suurenenud Eesti kodumajapidamiste sissetulekud ja tarbimine. Jätkuvalt jäi oodatust väiksemaks just ekspordi ja transiitkaubanduse tugi majandusele. Käesolevast aastast alates on SKP arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. 2014. aasta II kvartalis suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) täpsustatud andmetel võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 2,9%.1 Makromajanduslikud väljavaated on aga Eesti jaoks endiselt vähesoodsad. Meie naaberriigid (Läti, Leedu ja Soome) on teinud või on tegemas seadusandlikke ja maksualaseid muudatusi, mis tõstavad nende regionaalset konkurentsivõimet võrreldes Eestiga. Eesti Panga hinnangul on ka üldised majanduskasvu väljavaated muutunud seoses Venemaa-Ukraina kriisiga pessimistlikumaks. Venemaa kehtestatud vastusanktsioonide mõju võimendumist tarbimise ega investeeringute kaudu arvestamata jääb nende mõju suurusjärku 0,2%–0,3% sisemajanduse kogutoodangust. Samas toovad sanktsioonid kaasa muutusi eeskätt toiduainetööstuses ja põllumajanduses, aga ka teistes valdkondades, näiteks hulgikaubanduses ja transpordisektoris, mõjutades ligikaudu 1500-2000 töökohta. Sanktsioonid mõjutavad tooteahelaid terves Euroopa Liidus ning seetõttu võib nende mõju Eesti välisnõudlusele ja Eesti majandusele ilmneda mitte üksnes Venemaa kaudu, vaid ka vähendades kaudselt Eesti eksporti teistele sihtturgudele. Eesti Panga viimane kiirhinnang SKP kasvu osas põhineb uuendatud aegreal ja ei ole otseselt võrreldav Eesti Panga varasemate prognoosidega. Uue metoodika alusel koostatud aegrea avaldab statistikaamet septembris. Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks majanduskasv olema 2014. aasta kokkuvõttes 0,7%.2 Antud arengukava koostamisel puudub usaldusväärne teave majandusarengu edasiste trendide osas ja muudatused Euroopa julgeolekupoliitikas tugevdavad tõenäoliselt skeptilisi väljavaateid. Välismõjude kõrval tuleb Eestil tegeleda ka siseriiklike makromajanduslike teguritega, sest riigieelarve tasakaalustamisest tulenev fiskaalsurve täiendavate maksumeetmete rakendamiseks ning tööjõuturu arengutest tulenev surve palgakasvule pigem langetavad riigi konkurentsivõimet lähinaabritega võrreldes. AS Saarte Liinid tulevikuväljavaadete osas perioodil 2014-2020 on võimalike negatiivsete mõjudega regionaalsele majanduse arvestatud ning ollakse valmis nende kandumiseks vahetult ettevõtte tulemuslikkust mõjutavatesse valdkondadesse jagades riske kauba- ja reisijateveo vahel.

1 http://www.stat.ee/72526 2 http://www.eestipank.ee/press/teise-kvartali-majanduskasv-oli-oodatust-parem-11082014


4

1.2. ETTEVÕTTE MAJANDUSKESKKOND

Tulenevalt AS Saarte Liinid majandustegevuse valdkonna spetsiifikast, on ettevõtte suurimaks mõjutajaks Põhja-Euroopa majanduskeskkonna, sealhulgas ka Eesti seisund. Seejuures tuleb reisijateveo jälgimisel ja kavandamisel arvestada eelkõige Eesti olukorraga, samas kaubavedude teenindamisel aga pigem lähiriikide majanduse olukorra ja arengutrendidega. Põhiline osa ettevõtte sadamate kaudu toimivast reisijateveost baseerub aastaringselt siseriiklikel liinidel ja siinsete potentsiaalsete klientide käitumist mõjutab enim Eesti majanduse seisund ja selle väljavaated. Majanduskeskkonna välismõjurid muutuvad reisijateveo puhul oluliseks sesoonselt suveperioodil, kui laevaliinidel kasvab välisriikidest pärit reisijate arv. Oluline osa liine kasutavatest välisreisijatest tuleb siia naaberriikidest, eelkõige Soomest, Lätist ja Venemaalt. Kaupadest teenindab AS Saarte Liinid Eestist pärit toormega seotud veoseliike, mille sihtturud asuvad Skandinaavia riikides, Saksamaal ja Hollandis. Eksporditava killustiku ja puisteturba mahud sõltuvad Saksamaa keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse toorainena eelkõige sealsetest majandussektori trendidest. Puit eksporditakse Eesti kaubasaatjate pool samuti avatud turule, kus konkureeritakse nii Skandinaavia, Venemaa kui Balti riikide tarnijatega. Lisaks puitu tarbivate tööstusharude olukorrale sõltutakse hooajaliselt ka metsavarumiseks sobivatest ilmastikutingimustest. Arengukava koostamisel on avaldatud jooksvad makromajandusnäitajad tagasihoidlikud. Otseselt mõjutab siinset olukorda jätkuv sisemajanduse kogutoodangu marginaalne kasv 2014. aastal, mis on seotud vähese välisnõudlusega ning poliitiliste suhete teravnemisega Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ametlikud prognoosid, mis olid esimesel poolaastal mõõdukalt optimistlikud, eeldasid 2014.aasta kokkuvõttes ning 2015.aastal majanduskasvu jätkumist Eestis 2 % kuni 3 % ulatuses aastas. Tänaseks majanduskasvu prognoosid taandatud 0,5% kuni 1% suuruse kasvuni. Aluse mõningaseks positiivsuseks annab ettevõtete tootlikkuse kasv ja nende suutlikkus katta senine palgakulude kasv siseturule orienteeritud valdkondade hinnatõusu arvelt. Samuti toetab sisetarbimist valitsusega kooskõlastatud miinimumpalga tõus ning avaliku sektori palgafondi suurenemine. Ekspordivõimekust mõjutavat tööjõukulude kasvu aitavad tasakaalustada elektrihinna stabiliseerumine avatud turu tasemele ning nafta hinna eeldatav langus. Prognoosi järgi on põhilised Eesti majandusnäitajad tasakaalu lähedal, kuid tasakaalust eemaldumine võib toimuda kergesti kuna majanduskasvu ja palgakasvu kiirenemine võivad hoogustada alusinflatsiooni. Eesti majanduspoliitika peamiseks ülesandeks on jätkuvalt siinse majanduskeskkonna usaldusväärsuse hoidmine ja tugevdamine kuna see on põhiline argument, mis soodustab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning loob pinnase kestlikuks majanduskasvuks. Lisaks sisemaiste tegurite stabiilsusele on oluline, et euroala väldib uut võlakriisi ning säilib Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusaktiivsus. Madalate intressimäärade tingimustes on soodsad võimalused täiendavaks kapitali kaasamiseks, kuid sarnaselt tööjõukuludele peab ka siin vältima liiga kiiret laenumahtude kasvu. 2013. aasta majanduskeskkond võimaldas saavutada AS Saarte Liinid püstitatud müügieesmärgid liinilaevade teenindamisel ja kaubavedudel, hoida kulud kontrolli all nii sisseostetavate teenuste kui tööjõukulude osas ning realiseerida investeeringuid ja rekonstrueerimistööd vastavalt planeeritule. Erandina jäid kavandatud tulemuseesmärgid täitmata ujuvvahendite osas. Nii ujuvsüvendaja kui töölaev pidid osalema suuremates vesiehitusprojektides, kuid Euroopa Liidu rahastusperioodi lõppemisest tingitud toetusfondide meetmete sulgemine tõi kaasa muudatusi partnerite poolt kavandatud koostööprojektide sisus ja AS Saarte Liinid alltöövõtust loobuti. 2013.aasta kogemusi peeti vajalikul määral silmas ka 2014. aasta eelarve kavandamisel. Kokkuvõtlikult on majanduskeskkond ja selle arengutrendid vaatamata mõningatele riskifaktoritele uue arengukava perioodiks 2014-2020 AS Saarte Liinid seisukohalt soodne ning sellest lähtutakse ka prognooside ja kavade koostamisel.


5

1.2.1. Reisijate vedu ja konkurentsiasend antud turusegmendis Reisijate teenindamisel rahvusvahelistel laevaliinidel on Eesti sadamate konkurentsiasend määratletav pigem sihtkohana kui transiitmaana. Sama kehtib üldjuhul ka teiste Läänemere piirkonna tähtsamate sadamate kohta Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal ja Lätis, mistõttu on oluline koostöö reisijate lähteriikide sadamatega ja mahtude kasv mõlema pool. Eestis on turgu valdavaks ettevõtteks AS Tallinna Sadam, teenindades praktiliselt kõiki rahvusvahelisi reisilaevaühendusi. 2013. aastal läbis ettevõtte sadamaid 9,236 miljonit reisijat, aastaga kasvas reisijate arv 0,395 miljoni inimese ehk 4,5% võrra. AS Saarte Liinid on sarnaselt AS Tallinna Sadam situatsioonile turgu valdav ettevõte reisijateveo osas siseriiklikel laevaliinidel, teenindades põhiosa kõigist liine kasutavatest reisijatest. Kuna reisijateveol täidab AS Saarte Liinid sisuliselt riiklikku tellimust parv- ja liinilaevade ühendustingimuste tagamiseks, siis selles valdkonnas ettevõttel reaalsed konkurendid puuduvad. 2013. aastal läbis AS Saarte Liinid sadamaid 2,12 miljonit reisijat, aastaga kasvas reisijate arv 0,099 miljoni inimese ehk 5,0% võrra. Senine areng on samas näidanud, et lineaarseid prognoose reisijateveo puhul kindlasti rakendada ei saa kuna näiteks eelmise arengukava perioodi jooksul AS Saarte Liinid sadamate kaudu liinilaevadel veetud reisijate koguarv praktiliselt ei kasvanud (kogu kasv 0,09%). Seega on lühiajalised ja pikaajalised trendid väga erinevad ning üldise majanduskeskkonna mõju määrav. 1.2.2. Kaubavedu ja konkurentsiasend antud turusegmendis Läänemere idakalda suuremate sadamate summaarne kaubakäive on viimastel aastatel olnud küllalt stabiilne ja moodustab hinnanguliselt kokku 420-440 miljonit tonni aastas. Eesti sadamate osatähtsus regiooni kaubavahetuses tervikuna on olnud 10%-12%. Kuna oluline osa siinseid sadamaid läbivast kaubakogusest on transiitkaup teistest riikidest, mõjutavad kaubaveoga seotud majandustulemusi märgatavalt nii riikidevahelised majanduspoliitilised suhted kui ka transpordi ja logistikasektoris tehtavad rahvusvahelised investeeringud. Venemaa tähelepanu suunamine Primorski ja Ust-Luga sadamate arendamisele ning terav konkurets Läti, Leedu ja Soome sadamatega on Eesti osatähtsust piirkonnas pigem vähendanud. Siiski on eeldusi, et Eesti sadamate turupositsiooni nõrgenemine on ajutine, kuna see on olulisel määral tingitud siinse suurima ettevõtte, AS-i Tallinna Sadam osalise ümberorienteerumisega vedellastilt konteinerkaupade teenindamisele. Võrdlusena saabki samas tuua Eesti regionaalsete sadamates teenindatud kaubamahtude kasvutendentsi eelnevatel aastatel. Tabel 1. Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2012 ja 2013 aastatel (tuhandetes tonnides)

sadama pidaja 2012 2013 muutus muutuse % % 12 vs 13

AS Tallinna Sadam 29 474 28 247 -1 227 -4,2% 65,4%

sh Paldiski lõunasadam 4 491 3 997 -494 -11,0% 9%

AS Sillamäe Sadam 6 564 6 749 185 2,8% 15,6%

AS Pärnu Sadam 1 655 1 908 253 15,3% 4,4%

Kunda Sadam 1 815 1 720 -95 -5,2% 4,0%

Paldiski Põhjasadam 1 100 1 420 320 29,1% 3,3%

Vene-Balti Sadam 1 463 1 332 -131 -9,0% 3,1%

AS Saarte Liinid 821 901 80 9,7% 2,1%

AS Tallinna Bekkeri Sadam 626 650 24 3,8% 1,5%

AS Miiduranna Sadam 320 175 -145 -45,3% 0,4%

Lehtma Sadam 82 87 5 6,1% 0,2%

Kokku 43 920 43 189 -731 -1,7% 100,0% Kokkuvõtlikult on siinseid sadamaid läbinud kaubavoog kogusummas vähenenud, kuid kannatasid põhimõtteliselt need sadamad, kes teenindavad transiitkaubandust. Regionaalsel kohaliku kauba ekspordil põhinevad sadamad on pigem oma kaubamahud säilitanud või isegi kasvatanud. Ja kuigi kogu Eesti sadamate poolt teenindatud kaupade mahust moodustab AS Saarte Liinid sadamate kaubamaht vaid 2,1%, on ettevõte 2013. aastal konkurentidega võrreldes suutnud oma positsioone parandada.


6

2. ARENGUKAVA AS Saarte Liinid on riigile kuuluv eraõiguslik äriühing, mis seab ettevõttele kohustuse lähtuda oma tegevuses lisaks äriseadustikule ka riigivara seadusest. Äriseadustiku kohaselt on AS Saarte Liinid tavapärane aktsiaselts, mille tegevust hinnatakse läbi efektiivsusnäitajate ja kus ainuaktsionäri seisukohalt on põhieesmärgiks maksimaalse kasumi ning potentsiaalse omanikutulu teenimine. Arengukava koostamisel tuleks antud juhul lähtuda äriühingu tegevusvaldkonna turusituatsioonist ning investeeringute ja nende baasil pakutavate teenuste konkurentsivõimest ja tasuvusest. Täiendusena teistele eraõiguslikele äriühingutele peavad riigile kuuluvad ettevõtted oma tegevuse korraldamisel ja arengu planeerimisel lähtuma ka riigivara seadusest, mille koostamisel on lähtutud kolmest põhimõttest riigi osalemiseks äriühingutes:

• tulu optimeerimine/saamine - ajalooliselt riigi omanduses oleva äriühingu tegevusvaldkonnas on olemas piisav tururegulatsioon ja järelevalve ning toimiv konkurents, kuid tulude optimeerimise seisukohast võib olla otstarbekas osaluse säilitamine, et teenida jooksvat dividenditulu või oodata õiget hetke osaluse müügitulu maksimeerimise eesmärgil. Intensiivse investeerimisperioodi vältel on aktsepteeritav ajutine (paari aastane) periood, kus dividende äriühingult ei võeta, kuid sellele järgnevatel aastatel tuleb sellevõrra suuremaid dividende võtta, et kompenseerida vahepeal saamata jäänud tulu;

• (suur) loomulik monopol tegutseb alareguleeritud õigusruumis ja/või riiklik turu järelevalveorgan pole piisavalt võimekas – käsitletav osaliselt riigivõimu teostamisena juhtudel, kus ilma riigi otsese osalemiseta loomuliku monopoli staatuses olevas äriühingus ei oleks tagatud turuosaliste mittediskrimineeriv ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuv kohtlemine;

• äriühing teostab põhiliselt avalikke funktsioone ja/või sellega on seotud strateegilised huvid – äriühing osutab avalikke teenuseid või täidab muid ülesandeid, mida ei ole mõtet teha riigiasutuse kaudu või riigihanke vormis või tegemist on avalikust huvist lähtuvalt riigile strateegiliselt tähtsa toote või teenusega, mida on vaja riigi majanduse üldise toimimise huvides, kuid erasektor ei ole valmis vastavat teenust või toodet pakkuma piisavas mahus või üldse selle vähese tasuvuse tõttu.

Sellest tulenevalt peavad riigi osalusega äriühingute eesmärgid ning riigi eesmärgid neis äriühingutes osalemisel olema kooskõlas nende osalust valitseva ja asutajaõigust teostava ministeeriumi valitsemisala arengukava ning valdkondlike arengukavadega. Riigi äriühingutel on kohustus määratleda strateegilised eesmärgid ning kontrollida ja hinnata nende saavutamist riiklikest arengukavadest lähtuvalt. AS Saarte Liinid on äriühingute seas üks nendest, kus riigi osalemise põhieesmärgiks on avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmine või avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmise tagamisega seotud tegevusalal tegutsemine. Regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine on sisuliselt avaliku huvi teenuste tagamisega seotud tegevus ning seetõttu ei nõua riik omanikuna kasumi maksimeerimist kõigis AS Saarte Liinid sadamates, aktsepteerides põhjendatud juhtudel madalamaid efektiivsusnäitajaid ning lähtumist laiematest kaalutlusotsustest. AS Saarte Liinid põhikirjas on äriühingu eesmärkidena toodud mõlemad suunad ettevõtte tegevuses: - õigus teenida tulu tasuliste sadamateenuste osutamise eest, mis tagab mõistliku kasumi. - kohustus tagada tehnilise taristuga liinilaevaühendusteks vajalikud tingimused asustatud saartega. Otseste majanduslike huvide ning efektiivsusnäitajate asendamine või täiendamine regionaalpoliitiliste ja sotsiaalmajanduslike eesmärkidega mõjutab otseselt ettevõtte struktuuri ülesehitust. Organisatsiooni ülesehitamisel lähtutakse väikestes sadamates põhimõttest, et avaliku raha eest ehitatud infrastruktuuriobjektid peavad olema kasutatavad töökorraldusest tulenevate piiranguteta kuna nende sadamate kaudu tagatakse ligipääs asustatud väikesaartele. Kokkuvõtlikult on AS Saarte Liinid äriühinguna mahukate infrastruktuuriobjektide haldaja, teostades tulevikku suunatud investeeringuid, mille puhul laiem sotsiaalmajanduslik tulem on olulisem ettevõtte efektiivsusnäitajatest.


7

Käesolev arengukava on aluseks konkreetsete investeerimisprogrammide ja projektide koostamisel ning investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ajavahemikul 2014-2020. Arengukava eesmärgid on aluseks strateegiliste otsuste tegemisel AS Saarte Liinid omanikule, nõukogule, juhatusele, klientidele ja teistele huvirühmadele nii Eestis kui ka rahvusvahelises ulatuses. AS Saarte Liinide areng on vahetult seotud omaniku poolt seatud prioriteetide ja eesmärkidega, mis on väljendatud läbi riikliku transpordipoliitika. Need eesmärgid on sadamamajandusele sõnastatud riiklikus transpordi arengukavas (TAK) ja merenduspoliitikas. Antud valdkonna elluviijaiks Eestis on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium, tema valitsemisala ametid ja riigiasutused koostöös teiste valitsus-ja riigiasutustega, kohalike omavalitsusasutuste ning sektori asjakohaste ettevõtlusorganisatsioonide ja mittetulundusühingutega. TAK 2006-2013 periood on sisuliselt möödunud ja AS Saarte Liinid on realiseerinud kõik arengukava jooksul algatatud projektid. Uus TAK 2014-2020, mille kooskõlastamine ja rakenduskava koostamine toimub arengukava kirjutamise ajal, loob loodetavasti vajaliku raamistiku ettevõtte sadamate arendamiseks ning visioonide elluviimiseks üleeuroopalises transpordivõrgustikus

Rail Baltica Nii TAK 2014-2020 kui Euroopa Liidu TEN-T võrgustik käsitlevad uue arengukava perioodil Eestis prioriteetsetena Rail Baltica raudtee väljaehitamist üleeuroopalise transpordivõrgustiku põhivõrgu osana. Euroopa Komisjoni poolt on lisaks transpordivõrgustiku põhivõrgule (TEN-T Core Network), mis peab valmis olema 2030 aasta lõpuks, määratletud ka transpordivõrgustiku üldvõrgud (TEN-T Comprehensive Network), mis peavad valmis olema 2050 aasta lõpuks ning tagama kõigi soovijate ladusa ja tõrgeteta ligipääsu üleeuroopalisele põhivõrgule. Kuna juba tänaste mõõdikute põhjal on neli AS Saarte Liinid sadamat (Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa) üleeuroopalise transpordivõrgustiku üldvõrgu osaks, tõstatab selliselt kavandatud infrastruktuuri areng pikemas perspektiivis küsimuse AS Saarte Liinid suuremate sadamate liitmisest TEN-T põhivõrguga. Rohuküla sadamasse jõudva raudteeharu taastamise osas püüdis Lääne maavalitus sõnastada võimaliku projekti lähteülesannet juba eelmisel EL rahastusperioodil, Virtsu sadamasse jõudva raudteeharu osas täna reaalne visioon puudub. Otseste seoste puudumisel AS Saarte Liinid käesolevas arengukavas Rail Baltica projektile ei viidata, kuid perioodil 2014-2020 jälgitakse kõiki seotud arendusettepanekuid ning vajadusel jätkatakse teemaga järgnevates arengukavades. Püsiühendus Saaremaaga Saare maakonna püsiühenduse loomise praktilisi võimalusi on majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi poolt analüüsitud 1997. aastast alates. Transpordi arengukavas 2006-2013 otsustati teema käsitlemisel lähtuda Saaremaa püsiühenduse analüüsi tulemustest, langetades otsuse püsiühenduse rajamiseks positiivse ja teostatava stsenaariumi väljatöötamisel. Samuti seati eesmärgiks Saaremaa püsiühenduse rajamisega seotud otsuste tegemine hiljemalt tähtajaks 31.12.2013. 2005. aasta septembris konsultatsioonifirma Ramboll A/S poolt esitletud tasuvusanalüüs, 2011. aasta mais konsultatsioonifirma WSP Finland Ltd esitletud keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja 2011. aasta oktoobris WSP Finland Ltd poolt esitletud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ ei osutunud kokkuvõttes piisavalt ammendavaks, et langetada püsiühendusega seotud põhimõttelisi otsuseid. Transpordi arengukava 2014-2020 koostamisel sõnastati selles seisukoht, et 2020. aastaks püsiühendust Saaremaaga ei rajata, jätkates pikemat perspektiivi silmas pidades püsiühenduse planeerimisprotsessi, mille tulemus fikseeritakse projektiga seotud maakonnaplaneeringutes. Sellest tulenevalt puudub vajadus Saaremaa püsiühenduse mõjude hindamiseks AS Saarte Liinid arengukavas, kuid samas jälgitakse perioodil 2014-2020 kõiki püsiühenduse projektiga seotud arendusettepanekuid ning vajadusel kajastatakse teemat järgnevates arengukavades.


8

Eesti regionaalsadamate jätkusuutlikkuse tagamiseks peab kaudselt dotatsioonidega reguleeritud liinivedusid kombineerima vabaturu teenustega – teisisõnu peab sadamate haldaja olema võimeline teenindama nii riiklikke kui munitsipaallaevaliine koos kauba- ja reisijaveoga, väikelaevade ja purjekate teenindamisega ning sadamate poolsete maismaateenustega. Parvlaevaliinidelt saadud müügitulu osatähtsus on 10 aastaga langenud 64%-lt 44%-ni. Teisisõnu on AS Saarte Liinid multifunktsionaalsest ülesehitusest tingitud omavahendite teenimisvõimekus kasvanud suhtarvuna rohkem kui 1,5 korda. Kaubavedudelt teenitud müügitulu osatähtsus on kasvanud 30%-lt 44%-ni. Absoluutarvudes on omatulu kasv veelgi suurem ning selle olulisus omanikule ja äriühingule veelgi tähtsam. Sisuliselt on mittetasuvast sadamate võrgustikust kujundatud majanduslikult efektiivne ettevõte, mis suudab toota olulise osa sadamate haldamiseks ja parendamiseks vajalikest omavahenditest. AS Saarte liinid arengukava koostamisel on arvestatud TAK 2014-2020 raames kavandatud investeeringute rahastamisega täna teadaolevas mahus, samuti kehtivate kokkulepetega eraldiste taotlemiseks investeeringutoetustena EL struktuurifondide vahenditest ja Eesti Vabariigi riigieelarvest. Arengukavas toodud tegevuskavade ja tasuvusarvestuse koostamisel eeldati vedajatega sõlmitud sadamateenuste osutamise lepingutes seni kasutatud põhimõtete jätkumisega, kaubavedajatega sõlmitud pikaajaliste kirjalike lepingute ja kokkulepetega ning ettevõtte juhtkonna poolt tehtud prognoosidega. 2.1. ORGANISATSIOONI STRUKTUUR JA SELLE ARENG. AS Saarte Liinid asutati haldusterritoriaalselt oluliste riigi- ja munitsipaalsadamate haldamiseks ja ettevõte tegutseb oma põhikirja, äriseadustiku ja teiste Eestis kehtivate õigusaktide alusel. Ettevõtte eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne ja otstarbekaim korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates. Sadamate arvult on AS Saarte Liinid 16 sadamaga Eesti suurim sadamapidaja, enamus ettevõtte sadamatest paikneb Eesti rannikumeres ning madalate veeolude, liikuvate setete ja vahelduva ilmastikuga on iga sadama asukohal oma spetsiifika. Äriühingu põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige tähendab see liinilaevaühenduste kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. Regionaalsete sadamate arendamisel ei saa alati lähtuda ainult otsestest majanduslikest huvidest ning efektiivsus-näitajatest, vaid sadamate tegevuse kavandamisel tuleb tihti põhineda laiematel kaalutlusotsustel, mis mõjutavad ka ettevõtte struktuuri ülesehitust. Parvlaevaühenduse tagamiseks teostatavad investeeringud ei saa olla eraldiseisvad vaid regionaalsed sadamad peavad olema välja ehitatud multifunktsionaalsetena erinevate laevade ja veesõidukite tarbeks. Multifunktsionaalsete sadamate väljaehitamine ja haldamine eeldab spetsiifilise hüdrotehnilise oskusteabe ja sadamamajanduse kompetentsi ning piisava müügi- ja finantsvõimekuse olemasolu. Sellise koosluse koondamine ühe sadama tarbeks on majanduslikult võimatu, mistõttu on AS Saarte Liinid struktuuri kohandamine valdkonnaspetsiifiliseks arengukava 2007-2014 perioodil vältimatu. AS Saarte Liinid on asutatud 01.juulil 1994. aastal Eesti Vabariigi valitsuse korralduse alusel teede- ja sideministri 31.mai 1994.aasta käskkirjaga nr 90.

- Aktsiaseltsi ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, keda esindab majandus ja kommunikatsiooniminister. Aktsionäri õiguste teostamine ja esindaja volitused on sätestatud riigivaraseaduses ning üldkoosolekute toimumine ja sellel osalejad määratakse vastavalt vajadusele kooskõlastatult ainuaktsionäriga.

- Aktsiaseltsi AS Saarte Liinid nõukogu koosneb kuuest liikmest. Vastavalt RVS § 81 lg 2 valib ainuaktsionäri esindaja, kelleks on majandus- ja kommunikatsiooniminister, pooled nõukogu liikmed ise (3 liiget) ja pooled rahandusministri ettepanekul (3 liiget). Nõukogu teostab


9

järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb äriühingu tegevuse planeerimisel ja juhtimisel ning otsustab äriühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute teostamise üle. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ja äriühingu ning aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. Nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse. Nõukogu liikmed valivad ainuaktsionäri otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd.

o Nõukogu on moodustanud auditikomitee. 3-liikmelise auditikomitee ülesandeks on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida finantsinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande koostamise ja audiitorkontrolli protsessi.

- AS Saarte Liinid majandustegevust juhib nõukogu otsusega ametisse valitud kaheliikmeline juhatus, mis valiti 2012. aastal vastavalt kehtivale põhikirjale tähtajaliselt kolmeks aastaks. Tähtaja möödumisel on nõukogul õigus teha üldkoosolekule ettepanek juhatuse volituste tähtaja pikendamiseks või uue juhatuse koosseisu valimiseks. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes.

o Juhatuse esimees juhib ja esindab äriühingut tegevjuhina ning täidab ühingu finantsjuhi ülesandeid, vastutades ettevõtte majandusarvestuse ja finantstegevuse valdkonna eest.

o Juhatuse liige-ehitusjuht vastutab sadamate halduse ja arendusega seotud ehituslike ja tehniliste valdkondade eest ning sadamatega seotud uurimus- ja projekteerimistööde korraldamise eest.

AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvad keskkontor koos projektijuhtimise üksusega, 16 sadamat, ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. Kokku töötab arengukava koostamisel kõigis üksustes 93 inimest, neist juhatuse liikmetena 2 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 90 inimest (sh osalise tööajaga 3 inimest) ja tähtajalise lühiajalise asendustöötajana 1 inimene. Tabel 2. Töötajate jaotus struktuuriüksuste lõikes 2014. aastal:

Struktuuriüksus Töötajate arv 01.01.2014 Juhatus 2 Keskkontor 8 Projektijuhtimise üksus 3 Kuivastu 13 Virtsu 11 Heltermaa 11 Rohuküla 8 Sõru 3 Sviby 2 Roomassaare 6 Ringsu 2 Abruka 1 Triigi 3 Munalaiu 5 Kihnu 3 Piirissaare 2 Laaksaare 2 Naissaare 1 Süvendustööd 3 Töölaev 3

Koosseisulised töötajad kokku 92 Ajutised asendustöötajad 1

Kõik töötajad kokku 93


10

AS Saarte Liinid struktuur aastal 2014 Äriühingul on käesoleval hetkel 18 allüksust, mis jagunevad 5 struktuuriüksuseks, üheks üksiksadamaks ja keskkontoriks. Ettevõtte kiire laienemise tulemusel eelmise arengukava perioodil 2007-2013 on ettevõtte algne struktuur muutunud. Lisaks geograafilisele laienemisele on muutunud ka sadamate toimimiseks vajalikud spetsiifilised valdkonnad ning ettevõtte toimimiseks vajalik oskusteave. Korduvalt on muutunud äriühingu juhatuse liikmelisus ja liikmete arv, lisandunud on uued ametikohad sadamates ja keskkontoris. Infotehnoloogiliste lahenduste areng majanduses ja riigikorralduses toob kaasavajaduse majandusarvestuslike ja tarkvaraliste lahenduste pidevat kaasajastamiseks. Juhatus 2012.aastast alates on äriühingu juhatus kaheliikmeline:

• Juhatuse esimees – vastutusvaldkondadeks on igapäevase majandustegevuse kavandamine ja korraldamine, teabevahetus allüksuste juhtidega, nõukogu liikmete ja omaniku esindajatega, ettevõtte eelarve koostamine ja selle täitmise jälgimine, rahastamise kavandamine ja korraldamine, vajadusel vastavate taotluste koostamine, finantsarvestuse ja kulude kontroll, auditite ettevalmistus ja läbiviimine, ettevõtte esindamine läbirääkimistel ja kohtumistel koostööpartneritega, ettevõtte esindamine liikmesorganisatsioonides, töögruppides ja üritustel.

• Juhatuse liige – ehitusjuht – vastutusvaldkondadeks on ettevõtte tehnilise taristu ehitus- ja arendustegevuse kavandamine ja korraldamine, valdkondlik teabevahetus allüksuse juhtidega, projekteerimis-, uurimis- ja ehitustöö korraldamine, vastavate hangete ettevalmistus ja läbiviimine, ehitus- ja arendustööde kontroll, ettevõtte vara- ja vastutuskindlustuse korraldamine, suhtlemine sadamate asukohajärgsete omavalitsuste ning erinevate ametitega.

Keskkontor

• Müügijuht – vastutusvaldkonnaks on ettevõtteülese müügitöö korraldamine. Ettevõtte müügiplaani koostamine ja selle täitmise kontroll, hinnakirja täpsustamine, läbirääkimised potentsiaalsete sadamateenuste tarbijatega, koostöö- ja sadamateenuste lepingute ettevalmistamine, suhtlemine võlgnikega ja võlgnevuse sissenõudmine.

• Juhiabi-personalispetsialist – vastutusvaldkonnaks on äriühingu igapäevase infovahetuse korraldamine, kirjavahetuse dokumenteerimine ja säilitamine, ettevõtte tegevusega seotud lepingute, kordade ning muude dokumentide ettevalmistamine, kontroll ja säilitamine, personaliarvestuse korraldamine ja kontroll, töö- ja puhkeaja arvestuse korraldamine ja kontroll, nõukogu koosolekute ja infovahetuse korraldamine, kontroll ja säilitamine.

• Vanemspetsialist – ettevõtte jooksva majandustegevusega seotud hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja kontrolli, vastavate lepingute ettevalmistamine, varakindlustuse korraldamine, dokumentide ettevalmistus ja säilitamine, suhtlemine vastavate registrite ja andmebaasidega

• Raamatupidamine – finantsarvestus – vastutusvaldkond jaguneb kolme töötaja vahel. Pearaamatupidaja korraldab raamatupidamisarvestust, vastutab aruandluse koostamise ja esitamise eest, suhtleb riigi raamatupidajaga, osaleb majandusaasta aruande auditi ettevalmistamisel ja läbiviimisel, kontrollib algdokumentatsiooni ja teostab rahalisi tehinguid volituste piires. Üks raamatupidaja vastutab kogu ostureskontroga seotud tegevuste eest, kontrollib kõiki kuluarveid ja valmistab ette ülekanded, teine raamatupidaja vastutab kogu müügireskontroga seotud tegevuste eest, valmistab ette kõik müügiarved, kontrollib laekumisi, vastutab palgaarvestuse korraldamise ja kontrolli eest, valmistab ette ülekanded.

• Vanemspetsialist – vastutab ettevõtte majandustegevuse statistiliste andmete kogumise eest, sadamate tegevusega seotud eeskirjade ja registrite asjakohasuse eest, suhtleb registrite ja andmebaasidega, valmistab ette ja kontrollib kogu vajaliku dokumentatsiooni, vastutab keskkonnaalaste nõuete täitmise korraldamise ja kontrolli eest, vastutab tööohutusalaste nõuete täitmise korraldamise ja kontrolli eest.

• Projektijuhtimisüksus - vastutusvaldkond jaguneb kolme töötaja vahel. Vanemspetsialist vastutab ettevõtte projekteerimise, uuringute, ehitus- ja arendustegevusega seotud hangete ettevalmistamise, läbiviimise ja kontrolli eest, vastavate lepingute ettevalmistamise eest,


11

korraldab suhtlemist vastavate registrite ja andmebaasidega. Ehituse projektijuhid vastutavad kogu projekteerimiseks, ehitus- ja arendustegevuseks vajaliku tehnilise teabe ettevalmistamise ja vormistamise eest, kontrollivad ehituseelarveid ja nende täitmist, teostavad objektidel omanikujärelvalvet, vajadusel koostavaid aruandeid projektide elluviimise kohta.

Struktuuriüksused ja allüksused AS Saarte Liinid allüksuste jagunemisel struktuuriüksusteks on ettevõtte senise tegevuse käigus lähtutud regionaalsest asukohajärgsest põhimõttest ning sadamate liinipõhisest jagunemisest. Virtsu ja Kuivastu suurima parvlaevaliinina moodustavad omaette üksuse, kuhu algselt kuulusid ka Triigi, Kihnu, Munalaiu ja Manilaiu sadamad. Sadamate töömahtude suurenemisel moodustati Kihnu, Munalaiu ja Manilaiu baasil eraldiseisev struktuuriüksus, millega hiljem liitusid Piirissaare ja Laaksaare ning Naissaare. Regionaalse põhimõtte asemel võeti siinjuures aluseks sadamate tegevuse sarnasus kuna üksikult oleks konkreetseid liine teenindavate sadamate mahud eraldi struktuuriüksusena tegutsemiseks väikesed. Regionaalsete struktuuridena toimivad aga edasi Hiiumaal ja Vormsil asuvad sadamad - Heltermaa, Sõru ja Sviby, mis koos koos mandril asuva Rohuküla sadamaga moodustavad omaette üksuse ning Roomassaare, Abruka ja Ruhnu sadamad omaette üksuse. Erandiks on üksiksadamana toimiv Triigi. Lisaks sadamatele kuulub äriühingu koosseisu ujuvsüvendaja Watermaster, mis koos töölaevaga Panda moodustavad ujuvvahendite struktuuriüksuse. Eelmine töölaev Sakla kuulus Roomassaare sadama koosseisu, kuid uue laeva ehitamine kujunes olulise mahuga investeeringuks, mistõttu otsustati moodustada eraldi allüksus Panda tasuvuse jälgimiseks süvendaja struktuuriüksuse koosseisus. 2014.aastal kehtib allüksuste jaotus struktuuriüksuste koosseisus järgnevalt:

• Virtsu ja Kuivastu sadamad

• Rohuküla, Heltermaa, Sviby ja Sõru sadamad

• Roomassaare, Ringsu ja Abruka sadamad

• Kihnu, Munalaiu, Manilaiu, Piirissaare, Laaksaare ja Naissaare e. väikesadamad

• Triigi sadam

• Süvendaja Watermaster ja töölaev Panda e. ujuvvahendid

• Keskkontor AS Saarte Liinid struktuur aastal 2020 AS Saarte Liinid struktuuri kaasajastamisel tuleb kindlasti kaaluda ja arvestada järgmisi asjaolusid:

• Struktuuri regionaalne/liinipõhine ülesehitus vs valdkondlik/tegevuspõhine ülesehitus

• Struktuuri täiendamine keskastme/spetsialisti vastutustasemel

• Keskkontori tegevusvaldkondade täpsustamine (vt Siseaudit)

• Seadusandlusest tulenevate nõuete täitmise tagamine 2014.aastal läbiviidud majandusaasta aruande auditeerimisel (Deloitte Audit Eesti) ja siseauditi läbiviimisel (Ernst & Young Baltic AS) on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ettevõtte kiire kasv on kaasa toonud olukorra, kus osa valdkondi AS Saarte Liinid tegevuses on kompetentsiga osaliselt kaetud või katmata. Keskkontori töökorralduses on nimetatud valdkondadeks:

• Personalihaldus

• IT haldus ja arendus

• Igapäevase majandustegevusega seotud lepingute/dokumentatsiooni ettevalmistamine ja kontroll

• Ettevõtte majandustegevust puudutava operatiivinfo kogumine ja edastamine


12

Sadamate arenguvajadused on kirjeldatud eraldi peatükis. Sisuliste muudatustena struktuuriüksustes tuleb uue arengukava perioodil üle vaadata ujuvvahendite töökorraldus ja selle parendamise võimalused. Nii ujuvsüvendaja kui töölaev on AS Saarte Liinid allüksustena kindlasti vajalikud, kuid nende poolt pakutavate teenuste sisu/valik ei taga majanduslikult efektiivset toimimist. Olemasolevate struktuuriüksuste arendamise kõrval on alanud arengukava perioodil MKM vahendusel alustatud läbirääkimisi uute sadamate üleandmiseks AS Saarte Liinid koosseisu. Ettevõtte laienemise eelduseks on senise põhimõtte järgimine, mille kohaselt haldab AS Saarte Liinid ainult neid regionaalseid sadamaid, mille kaudu tagatakse ühenduse pidamine Eesti asustatud saartega. Arengukava koostamisel on MKM saanud ettepaneku järgmiste sadamate üleandmiseks äriühingu koosseisu:

• Leppneeme ja Kelnase sadamad (ühenduse pidamine Prangli saarega)

• Papissaare ja Vikati sadamad (ühenduse pidamine Vilsandi saarega) Arvestades ettevõtte poolt hallatavate sadamate arvu kiiret kasvu ja samas regionaalselt hajusat paiknemist dubleeritakse kehtiva struktuuriga mõningaid spetsialistide ametikohti (sadamakaptenid), samas on osa valdkondi kompetentsiga katmata (personalijuhtimine, IT haldus) või jagatud keskkontoriga/tagatud keskkontori poolt (müügitöö, sadamate ohutus, keskkonnaalaste nõuete täitmine, tööaja arvestus). Sellest tulenevalt on ka struktuuriüksuste juhtide kompetentsvaldkonnad killustatud ja nende kohustuste/vastutuse jaotus ei vasta piisaval määral struktuuriüksuse/ettevõtte vajadustele. Kirjeldatud muudatused, kitsaskohad ja ettevõtte senine kiire kasv tingivad vajaduse äriühingu struktuuri kohandamiseks ning kaasajastamiseks. Arengukava seisukohalt on võrreldes eelmise arengukava perioodiga ettevõtte tulude struktuuris toimunud põhimõtteline muudatus. 2007.aastal moodustas liinilaevadega seotud tulu 64 % kogu äriühingu müügitulust ning vedude mahule kavandati 1,5 kordset kasvu arengukava perioodi lõpuks. Kaubavedudega seotud tulu moodustas 2007.aastal 31 % kogu äriühingu müügitulust ning vedude mahule praktilist kasvu arengukava perioodi lõpuks ei kavandatud. Reaalselt kasvas liinivedude maht arengukava perioodi jooksul väga vähe (reisijate arv 3%; sõidukid 10%) ning seotud tulude maht langes 2013.aastal 44% tasemele äriühingu kogutuludest. Samal ajal kasvas kaubavedude maht oluliselt (60%) ja valdkonnaga seotud tulude maht kasvas 44% tasemele äriühingu kogutuludest. Kirjeldatud põhimõtteline muudatus eeldab reaalset peegeldust ka ettevõtte struktuuris ja spetsiifiliste müügi/kommertstegevuse kompetentside täiendamist. 2012.aastal struktuurimuudatusega vähendati juhatuse koosseisu ja loodi tähtajaline müügijuhi ametikoht, kuid kogu kommertstegevus on endiselt jagatud struktuuriüksuste juhtidega. Samas on AS Saarte Liinid kaubavedudega seotud põhilised koostööpartnerid struktuuriüksuste lõikes osaliselt kattuvad ning uuel arengukava perioodil oleks otstarbekas viia läbi struktuurimuudatused, mis täiendaks ettevõtte kompetentsi ärisuunal koondades müügi-, turundus- ja logistikaalase tegevuse keskkontorisse. Sisuliselt loob selline muudatus võimaluse minna regiooni- ja liinipõhiselt struktuurilt üle valdkonna ja tegevustepõhisele struktuurile. AS Saarte Liinid tegutseb uue struktuuri kohaselt erinevate sadamate arendamisega ja haldamisega lokaalsete allüksuste kaudu, kuid arengu ja halduse tagamise eest vastutab oskusteabekeskus peakontori näol kuhu koondatakse vajalik ehitusalane, seadusandlikku ja majanduslikku ettevalmistust omav meeskond. Keskkontori teadmisi ja oskusi kasutatakse maksimaalselt suure arvu regionaalsete sadamate tarbeks – andes terviklikult efektiivne lahenduse osadena mitteefektiivsele ärimudelile. AS Saarte Liinid struktuuriüksused moodustatakse valdkondade spetsiifikast lähtudes ja iga valdkondlik üksus vastutab kogu ettevõtte kompetentsivajaduste rahuldamise eest ning üksused on omakorda jagatud juhatuse liikmete vastutusaladesse. Tulude, kulude, investeeringute ja soetuste eelarved koostatakse ettevõtte kui terviku ja kõigi allüksuste kohta eraldi. Ettevõttesisene aruandlus ja tegevuse hindamine on korraldatud lähtuvalt kokkulepitud perioodilistest tulemuseesmärkidest ja eelarvetest. Struktuuriüksuste juhid omavad otsustamisõigust eelarve piirides.


13

Tabel 3. Töötajate jaotus struktuuriüksuste lõikes 2020. aastal

Juhatuse esimees

Juhatuse liige

Administreerimisüksus (3 töötajat) o Juhiabi/dokumendi-

halduse spetsialist o Personalispetsialist o Keskkonna- ja

tööohutusspetsialist

Müügi-ja turundusüksus (1+1 töötajat) o Müügijuht-logistik o Turunduse ja PR

spetsialist (esialgu vajadusel tähtajalise lepinguga)

Arvestusüksus (3 töötajat) o Pearaamatupidaja o Raamatupidaja

(müügiarved ja palk) o Raamatupidaja

(ostuarved)

Sadamate ehitusüksus (3 töötajat) o Ehitusjuht o Väikelaevasadamate

arendusspetsialist o Ehituse projektijuht

Sadamakapteni üksus (3 töötajat) o AS Saarte Liinid

sadamakapten o Laevaliikluse

spetsialist o Laevaliikluse

spetsialist

Arendus-ja õigusüksus (3+1 töötajat) o Arendusjuht o Hankespetsialist o Hankespetsialist o IT spetsialist

(esialgu vajadusel tähtajalise lepinguga)

Allüksuse juht (36 töötajat)

Allüksuse juht (28 +3 töötajat)

Allüksuse juht (16 töötajat)

Allüksuse juht (5+1 töötajat)

Virtsu (11 töötajat)

Heltermaa(11 töötajat) Rohuküla(8 töötajat)

Sviby (3 töötajat) Sõru (3 töötajat)

Roomassaare (6-8 töötajat)

Kuivastu (11-13 töötajat) Triigi (3 töötajat)

Ringsu (2 töötajat) Abruka (2 töötajat)

Papissaare (2-3 töötajat) Vikati (2 töötajat)

Kihnu (3 töötajat)

Munalaiu (4 töötajat) Manilaiu (0 töötajat)

Piirissaare (2 töötajat) Laaksaare (4 töötajat) Naissaare(3 töötajat)

süvendaja Watermaster (2 töötajat)

töölaev Panda (3 töötajat) mõõdistusalus+tarkvara

pargas/platvorm hüdrograafia/mõõdistus (1 töötaja) navigatsioonimärkide teenindamine

Kokku põhikohaga 109 töötajat; 7 hooajalist või osalise tööajaga töötajat; 2 lepingulist töötajat (vajadusel)

14

3. AS SAARTE LIINID SADAMAD, KIRJELDUS JA INVESTEERINGUVAJADUSTE KOKKUVÕTTE

3.1. KUIVASTU SADAM

Sadam aastal 2014 Kuivastu sadama põhifunktsiooniks Kuivastu – Virtsu laevaliini ja kaubalaevade, kalalaevade ja riiklike ametite laevade teenindamine. Sadamas lastitakse lossitakse ja osaliselt ladustatakse järgmisi kaupu: ümarpuit, töödeldud puit, killustik ja kalasaadused. Eraldi sadamaosas toimub jahtide ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Muhu saare SE rannik, Kuivastu Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 34,40’ N ja pikkus=23˚ 23,70’ E Sadama veeala üldpindala 13,77 ha Sadama maa-ala üldpindala 9,085 ha Sadama veeala tagatud sügavus 5,2 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) Sadama lainemurdjad E suunaline lõunamuul, pikkus 150,0 m

E suunaline muul pikkusega 366,0 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 100,0 m; laius 20,0 m; süvis 4,5 m Sadama kaide arv 4 kaid, sh 3 kaldarambiga kaid Sadama ujuvkaide arv 2 Sadamahooned Sadamhoone kontori, kohvik, ootesaali ja

olmeruumide ja saunaga Sadama ülevaatajate teenistushoone Ladu (renditud vedajale) Kontor (renditud vedajale) Töökoda

Sadam aastal 2020 Kuivastu sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2012.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse ja väikelaevade parema teenindamisega, multifunktsionaalse sadamaala laiendamise ja arendamisega, väikelaevade talvehoiu tingimuste loomise ja arendamisega. Sellest tulenevalt on Kuivastu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadama territooriumi laiendamine sadamale kuuluva kinnistu arvelt.

• Puistekauba käitlemiseks/parklana kasutamiseks sobiliku multifunktsionaalse ala väljaehitamine

• Sadama akvatooriumi väikelaevade veetee osaline süvendamine ja täiendavate kaide paigaldamine

• Väikelaevade talvehoiuks sobiva multifunktsionaalse angaari ehitamine sadama territooriumile või selleks sihtotstarbeliselt soetatud maa-alale.

• Väikelaevasadama teenindamiseks mõeldud olmeruumide laiendamine. Lisaks loetletud arendustegevustele on sadamat kasutava parvlaevaliini operaator viidanud võimalikule E suunalise lainemurdja ehitusele sadama akvatooriumi põhjapoolsele küljele. Kuna tegemist on ainult teoreetiliselt meresõiduohutusega seotud rajatisega, mis ei ole majanduslikult tasuv, on selle rajamine ebaotstarbekas ja reaalne ainult sihtfinantseeritud vahendite olemasolu korral. Alanud arengukava perioodil antud investeering AS Saarte Liinid prioriteetide hulka ei kuulu. Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on

• Liinilaevaga veetud reisijate arvu kasv 800 000 saabuvat reisijat aastas (1 600 000 liinil)

• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 2 000 saabuvat alust aastas


15

• Väikelaevasadamas baseeruvate aluste arvu kasv 20 alust aastaringselt

• Teenindatud kaubavedude mahu kasv 20 000 tonni aastas

• Talvehoiul olevate aluste arvu kasv 20 hoiustatud alust Kuivastu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib või kasvab kuni 1 töökoha võrra. Kuivastu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €)

nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadamahoone 180 180 2. Töökoda/garaazi rekonstr. 40 40 3. Väikelaevasadam 65 65 4. Hoiuplats ujuvvahenditele 100 100 5. PVC hall 100 100 6. Territooriumitööd 65 65 Kokku: 0 105 180 100 100 65 0 550

Kuivastu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.2. VIRTSU SADAM

Sadam aastal 2014 Virtsu sadama põhifunktsiooniks Virtsu - Kuivastu parvlaevaliini ja kaubalaevade, kalalaevade, riiklike ametite laevade ning väikelaevade teenindamine. Sadamas lastitakse lossitakse ja osaliselt ladustatakse järgmisi kaupu: dolomiitkillustik, ümarpuit, töödeldud puit, turvas ja kalasaadused. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.


16

Asukoht Läänemeri, Suure väina E rannik, Virtsu Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 34,50’ N ja pikkus=23˚ 30,60’ E Sadama veeala üldpindala 17,50 ha Sadama maa-ala üldpindala 8,13 ha Sadama veeala tagatud sügavus 5,5 m; kai nr 8 ääres 7,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) Sadama lainemurdjad NW suunaline põhjamuul pikkusega 640 m

NW suunaline muul, pikkus 180,0 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 120,0 m; laius 20,0 m; süvis 6,5 m Sadama kaide arv 8 kaid, sh 3 kaldarambiga kaid Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahooned Sadamhoone kontori, kohviku, ootesaali,

olmeruumide ja saunaga Sadama ülevaatajate teenistushoone Ladu-töökoda

Sadam aastal 2020 Virtsu sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2012.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud sadamas teenindatavate kaubavedude mahu kasvuga, vajadusel täiendava kaubakai ehitamisega arengukava perioodi lõpus, kaupade käitlemiseks vajaliku sadamatehnika soetamisega, liinilaevaliikluse parema teenindamisega ning väikelaevade teenindamiseks kasutatava sadamaosa turvalisuse tõstmisega, mis hõlmab endas veeala süvendamist, uute ujuvkaide paigaldamist ja lainesummutusseina ehitamist. Euroopa Liidu poolt kehtestatud kütuste keskkonnamõju normatiivide täitmiseks on uuel arengukava perioodil koostöös partnerettevõtjaga on kavas LNG gaasiterminalide väljaehitamine suuremates AS Saarte Liinid sadamates. Sellest tulenevalt on Virtsu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Eeskopaga tõstuki soetamine abitöödeks puistekaupade käitlemisel

• Lainesummutusseina ehitamine paalidevahelistesse avadesse väikelaevasadama kaitsmiseks.

• Sadama akvatooriumi väikelaevade veeala osaline süvendamine ja täiendavate ujuvkaide paigaldamine

• LNG väiketerminali väljaehitamine kosstööpartneriga

• Väikelaevasadama teenindamiseks mõeldud olmeruumide laiendamine.

• Kaubasadama laiendamine/puistekauba käitlemiseks o Täiendava kai ehitamine sadama veeala arvelt o täiendava laoplatsi ehitamine sadama veeala arvelt.

Tegemist on sadamasse algselt kavandatud kaiosaga, mis on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Kuna kai laiendamise vajadus tuleneb laevade arvu prognoositavast kasvust arengukava perioodi lõpuks ja tegemist on äritegevuse arendamiseks vajaliku objektiga, siis käsitletakse seda finantsplaneerimisel eraldi objektina ning käesoleva arengukava raames siia investeeringuid ei kavandata. Perioodi ajavahemikku jäävad investeeringu ettevalmistavad tegevused (uuringud, ehitusprojekt).

Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on


• Liinilaevaga veetud reisijate arvu kasv 800 000 saabuvat reisijat aastas (1 600 000 liinil)

• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 300 saabuvat alust aastas Virtsu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib või kasvab kuni 1 töökoha võrra.


17

Virtsu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Paalide vahe kinniehitamine 100 100 2. Vendrite vahetus 70 70 3. LNG tankla (2 x 250 m3) 2 000 2 000 4. Väikelaevasadama rek. 50 200 250 5. Sadamaala katendi rek. 65 65 6. Kai nr 9 koos süvendusega 1 200 1 200 Kokku: 150 70 2 000 200 1 200 65 0 3 685

Virtsu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt eelnevale tabelile)

3.3. TRIIGI SADAM

Sadam aastal 2014 Triigi sadama põhifunktsiooniks on Triigi – Sõru laevaliini, väiksemate kaubalaevade ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas ettetellimisel võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Saaremaa N rannik, Triigi Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 35,50’ N ja pikkus=22˚ 43,20’ E Sadama veeala üldpindala 2,416 ha Sadama maa-ala üldpindala 3,41 ha Sadama veeala tagatud sügavus 4,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus m, laius m, sügavus m Sadama lainemurdjad E suunaline põhjamuul pikkusega 160 m

E ja N suunaline lõunamuul pikkusega 200 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 70,0 m; laius 15,0 m; süvis 3,8 m


18

Sadama kaide arv 2 kaid, 1 kaldrambiga kai Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahoone 300 m2, ootesaali, kontori, ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Triigi sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega ja sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega ja väikelaevadele mõeldud sadamaosa parendamisega. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2017.aastal. Sellest tulenevalt on Triigi sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadama parvlaevakai rekonstrueerimine uue liinilaeva teenindamiseks ja uute rampide ehitamine, sadama ooteala laiendamine

• Väikelaevasadama laiendamine, vajadusel läbirääkimiste alustamine kohaliku omavalitsusega hoonestusõiguse lepingu muutmiseks


• Liinilaeva reiside arvu kasv 750 saabuvat reisi aastas (1 500 liinil)

• Liinilaevaga veetud reisijate arvu kasv 25 000 saabuvat reisijat aastas (50 000 liinil)

• Liinilaevaga veetud sõidukite arvu kasv 10 000 saabuvat sõidukit aastas (20 000 liinil)

• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 300 saabuvat alust aastas Triigi sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Triigi sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Kai rekonstrueerimine 1 640 1 640 2. Väikelaevasadam 100 100 Kokku: 0 0 1 740 0 0 0 0 1 740

Triigi sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


19

3.4. KIHNU SADAM

Sadam aastal 2014 Kihnu sadama põhifunktsioon on Kihnu – Munalaid – Kihnu ja Kihnu – Pärnu – Kihnu parvlaevaliinide teenindamine, lisaks sellele kaubalaevade, kalalaevade ning jahtide ja väikelaevade teenindamine. Laevalastide ümberlaadimiseks on sadamas ettetellimisel võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Sadam teenindab laevu tellimusel ööpäevaringselt. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Kihnu saare E rannik, Suaru nina Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 08,50’ N ja pikkus=24˚ 01,22’ E Sadama veeala üldpindala 5,07 ha Sadama maa-ala üldpindala 1,32 ha Sadama veeala tagatud sügavus 3,5 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 60,0 m, laius 15,0 m ja süvis 3,7 Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 800 m, laius 50 m, sügavus 4,0 m Sadama lainemurdjad Kaldakindlustus sadama ida-ja lõunaküljel, pikkus

220,0 m Sadama kaide arv ja kogupikkus Sadama ujuvkaide arv

3, pikkus kokku 255,0 m 2

Sadamahoone puudub

Sadam aastal 2020 Kihnu sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega, reisijate teenindustingimuste parendamisega ja sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2015.aastal. Sellest tulenevalt on Kihnu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadamahoone ehitamine

• Parvlaevakai pikendamine

• Uue põhjapoolse lainemurdja ehitamine

• Uue, 40 m betoonujuvkai paigaldus Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on

• Liinilaeva reiside arvu kasv 1 100 saabuvat reisi aastas (2 200 liinidel)

• Liinilaevaga veetud reisijate arvu kasv 30 000 saabuvat reisijat aastas (60 000 liinidel)

• Liinilaevaga veetud sõidukite arvu kasv 8 000 saabuvat sõidukit aastas (16 000 liinidel)

• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 200 saabuvat alust aastas Kihnu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Kihnu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadamahoone 415 415 2. Lainemurdja-põhjamuul 1 000 1 100 2 100 3. Kai nr. 1 pikendamine ja nõlva

rekonstrueerimine 700 700

4. Ujuvkai 40 jm 65 65 Kokku: 415 65 700 0 1 000 1 100 0 3 280


20

Kihnu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.5. MUNALAIU SADAM

Sadam aastal 2014 Munalaiu sadama põhifunktsiooniks on Munalaid – Kihnu – Munalaid ja Munalaid – Manilaid – Munalaid laevaliinide teenindamine, lisaks väikelaevade teenindamine. Sadam teenindab laevu tellimusel ööpäevaringselt. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Liivi lahe S rannik Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 13,75’ N ja pikkus=24˚ 07,08’ E Sadama veeala üldpindala 10,52 ha (ühine veeala Manilaiu sadamaga) Sadama maa-ala üldpindala 1,22 ha Sadama veeala tagatud sügavus 4,0 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus 45,0 m, laius 12,0 m ja süvis 3,5 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 420 m, laius 80 m, sügavus 4,0 m

süvendatud kanal Sadama lainemurdjad Lõumamuul, pikkusega 90m Sadama kaide arv 4 Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahoone 80 m2, ootesaali, kontori ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Munalaiu sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega, sadama akvatooriumi ja väikelaevade sildumisala turvalisuse tõstmisega. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2015.aastal. Sellest tulenevalt on Munalaiu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:


21

• Sadamahoone rekonstrueerimine

• Sadama akvatooriumi väikelaevade teenindusala süvendamine, paadislipi ehitamine ja täiendava ujuvkai paigaldamine

• Täiendava kai ehitamine väikelaevasadamaga piirnevale alale. Munalaiu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


22


• Liinilaeva reiside arvu kasv 800 saabuvat reisi aastas (1 600 liinidel)


• Liinilaevaga veetud sõidukite arvu kasv 6 000 saabuvat sõidukit aastas (12 000 liinidel)

• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 300 saabuvat alust aastas

Munalaiu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Munalaiu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadamahoone rekonstrueerimine 200 200 2. Väikelaevasadam 30 kohta 200 200 3. Kai nr 4 550 550 Kokku: 0 200 200 0 0 0 550 950

3.6. MANILAIU SADAM

Sadam aastal 2014 Manilaiu sadama põhifunktsiooniks on Munalaid – Manilaid – Munalaid laevaliini ja väikelaevade teenindamine. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Manilaiu saare N rannik Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 13,32’ N ja pikkus=24˚ 07,52’ E Sadama veeala üldpindala 10,52 ha (ühine veeala Munalaiu sadamaga) Sadama maa-ala üldpindala 0,814 ha Sadama veeala tagatud sügavus 4,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 400 m, laius 50 m,4,0m Sadama lainemurdjad Lõunamuul, pikkusega 70m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 45,0 m; laius 12,0 m; süvis 3,5 m Sadama kaide arv 4 Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahoone 150 m2, puitehitis koos varjualusega

Sadam aastal 2020 Manilaiu sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega, sadama akvatooriumi ja väikelaevade sildumisala turvalisuse tõstmisega. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2015.aastal. Sellest tulenevalt on Manilaiu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadama puit/betoon paadikaide 2 ja 3 (37m) renoveerimine, väikelaevade teenindusala süvendamine ja täiendava ujuvkai paigaldamine

• Uue N suunalise lainemurdja ehitamine Perioodi 2014-2020 arendus-tegevuse tulemuseesmärgiks on:

• Liinilaeva reiside arvu kasv 60 saabuvat reisi aastas (120 liinil)

• Liinilaevaga veetud reisijate arvu kasv 600 saabuvat reisijat aastas (1 200 liinil)

• Liinilaevaga veetud sõidukite arvu kasv 200 saabuvat sõidukit aastas (400 liinil)

• Väikelaevasadama turvalisuse kasv ja kasutusvõimaluste laiendamine 50 saabuvat alust aastas

Munalaiu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib.


23

Manilaiu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr.

Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku

1. Väikelaevakaide rekonstrueerimine ja N-poolse muuli ehitamine

950 950

Kokku: 0 0 0 0 0 0 950 950 Manilaiu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.7. ROOMASSAARE SADAM

Sadam aastal 2014 Roomassaare sadama põhifunktsiooniks kaubalaevade, kalalaevade, reisilaevade, riiklike ametite laevade ja Roomassaare – Ruhnu – Roomassaare ning Roomassaare- Abruka – Roomassaare laevaliinide teenindamine. Sadamas lastitakse lossitakse ja osaliselt ladustatakse järgmisi kaupu: ümarpuit, töödeldud puit, turvas, killustik, ehitusmaterjalid, kalasaadused, pakendkaubad. Eraldi sadamaosas toimub ka jahtide ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid, tõstevõimega portaalkraanat ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, sadamas baseerub töölaev PANDA, millel on jäälõhkumisvõimekus kuni 25 cm paksuses jääs, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Saaremaa S rannik, Roomassaare Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 12,85’ N ja pikkus=22˚ 30,44’ E Sadama veeala üldpindala 8,07 ha Sadama maa-ala üldpindala 7,70 ha Sadama veeala tagatud sügavus Kaubasadamas 5,0 m; väikelaevasadamas 3,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 1670 m, laius 86 m, sügavus 5,8 m Sadama lainemurdjad S suunaline läänemuul pikkusega 540 m

E suunaline lõunamuul, pikkus 140,0 m


24

S suunaline idamuul pikkusega 220,0 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 120,0 m; laius 30,0 m; süvis 4,7 m Sadama kaide arv 3 Sadama ujuvkaide arv 2 Sadamahooned Kontor töökoja ja olemruumidega

Jahtklubi hoone sauna ja tualettruumidega Kohvik Ellinguhoone Tolliterminal Hoiuhoone (reostustõrje vahendid jm.)

Sadam aastal 2020 Roomassaare sadama põhifunktsioon säilib, operaatorite stabiilse huvi korral laiendatakse reisijateveo teenindamise ala. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud kaubavedude teenindamisega seotud sadamaala laiendamise ja arendamisega, sadama akvatooriumi süvendamisega, väikelaevade sadama laiendamisega ja väikelaevade talvehoiu tingimuste arendamisega. Sellest tulenevalt on Roomassaare sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadama territooriumi laiendamine sadamale kuuluva kinnistu või veeala arvelt.

• Puistekauba käitlemiseks sobiliku laoplatsi/kai väljaehitamine

• Sadama akvatooriumi süvendamine

• Sadama akvatooriumi väikelaevade teenindusala osaline süvendamine ja täiendavate kaide paigaldamine

• Väikelaevasadama hoone rekonstrueerimine

• Väikelaevade talvehoiuks sobiva multifunktsionaalse angaari ehitamine sadama territooriumile.

• Väikelaevasadama laiendamine Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on



• Vähemalt ühe rahvusvahelise laevaliini avamine 1 regulaarliin (Läti sadamad)


• Talvehoiul olevate aluste arvu kasv 30 hoiustatud alust

• Sadama navigatsioonihooaja maksimaalne pikendamine koostöös töölaevaga Panda Roomassaare sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib või kasvab kuni 1 töökoha võrra. Roomassaare sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadama akvatooriumi süvendus 600 600 2. Sadamahoone rekonstrueerimine 100 100 3. Jahisadama laiendus 150 150 4. Katendite rekonstrueerimine 300 300 5. Konteinerhoone ringiehitus 50 50 6. Territooriumi läänepoolne

kaitsenõlv 250 250

7. Sadama rekonstrueerimine 58 58 8. Muuli kaiks ehitamine 30 m 100 100 9. Jahisadama laiendus 200 200 10. Multifunktsionaalne hoone 500 500 11. Kai nr 1 rekonstrueerimine 1 000 1 000 Kokku: 58 400 1 650 750 250 200 0 3 308


25

Roomassaare sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


26

3.8. RINGSU SADAM

Sadam aastal 2014 Ringsu sadama põhifunktsiooniks on Ruhnu - Roomassaare – Ruhnu, Ruhnu – Pärnu - Ruhnu laevaliinide ja saart külastavate väikelaevade teenindamine. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Ruhnu saare SE rannik, Ringsu Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 57˚ 46,80’ N ja pikkus=23˚ 16,30’ E Sadama veeala üldpindala 2,56 ha Sadama maa-ala üldpindala 4,10 ha Sadama veeala tagatud sügavus 2,6-3,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 1130 m, laius 50 m, sügavus 3,0 m Sadama lainemurdjad SE suunaline läänemuul, pikkus 140,0 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 30,0 m; laius 15,0 m; süvis 2,7 m Sadama kaide arv 4 Sadama ujuvkaide arv 3 Sadamahoone 200 m2, ooteruumi, kontori ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Ringsu sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega koostöös liini teenindava laeva omanikuga (VTA), sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega ja väikelaevasadama laiendamisega. Sadamateenustest on oluline veevarustuse ja eelkõige vee kvaliteedi parendamine. Sellest tulenevalt on Ringsu sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Kaldarambi konstruktsiooni täiendamine (teostab VTA koostöös laevaehitajaga)

• Akvatooriumi laiendamine ja sadama veetee süvendamine

• Uue SE suunalise lainemurdja ehitamine

• Väikelaevasadama veeala laiendamine ja süvendamine

• Magevee puhastusjaama ehitamine Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:

• Sadama tehnilise ilmastikukindluse tõstmine

• Liinilaeva reiside arvu kasv 80 saabuvat reisi aastas (160 liinidel)


• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 600 saabuvat alust aastas Ringsu sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Ringsu sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Puhkemajad 50 50 2. Veevarustussüsteem 50 50 3. Akvatooriumi laiendamine ja

idamuuli rekonstrueerimine 2 000 2 000

4. Jahisadama laiendus 250 250 Kokku: 0 100 0 0 250 0 2 000 2 350


27

Ringsu sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


28

3.9. ABRUKA SADAM

Sadam aastal 2014 Abruka sadama põhifunktsiooniks on Abruka - Roomassaare – Abruka laevaliini ja väikelaevade teenindamine. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse. Tellimusel on hooajaliselt mõõdukate jääoludega liinilaevana kasutatud AS Saarte Liinid töölaeva Panda.

Asukoht Läänemeri, Abruka saare E rannik, Ringsu Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 57˚ 09,77’ N ja pikkus=22˚ 31,65’ Sadama veeala üldpindala 1,0 ha Sadama maa-ala üldpindala 3,15 ha Sadama veeala tagatud sügavus 3,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus m, laius m, sügavus m Sadama lainemurdjad E suunaline põhjamuul, pikkus m

E suunaline lõunamuul, pikkus m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 40,0 m; laius 20,0 m; süvis 2,5 m Sadama kaide arv 3 Sadama ujuvkaide arv 2 Sadamahoone 200 m2, kontori, sauna ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Abruka sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2010.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud sadama akvatooriumi ohutuse tagamisega ning liinilaevaliikluse ja väikelaevade parema teenindamisega. Sellest tulenevalt on Abruka sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Akvatooriumi ja sadama veetee osaline süvendamine (jooksva hooldustööna)

• Magevee puhastusjaama ehitamine

• Tee tolmuvaba katendi ehitamine

Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:



• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 250 saabuvat alust aastas Abruka sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Abruka sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Väikelaevakaide rekonstrueerimine 40 40 Kokku: 0 40 0 0 0 0 0 40


29

Abruka sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.10. HELTERMAA SADAM

Sadam aastal 2014 Heltermaa sadama põhifunktsiooniks on Heltermaa – Rohuküla parvlaevaliini, kaubalaevade, kalalaevade, riiklike ametite laevade ning väikelaevade teenindamine. Sadamas lastitakse lossitakse ja osaliselt ladustatakse järgmisi kaupu: ümarpuit, hakkepuit, freesturvas, killustik ja kalasaadused. Eraldi sadamaosas toimub jahtide ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Hiiumaa E rannik, Heltermaa Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 52,00’ N ja pikkus=23˚ 02,90’ E Sadama veeala üldpindala 21,67 ha Sadama maa-ala üldpindala 6,48 ha Sadama veeala tagatud sügavus 5,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) Sadama lainemurdjad E ja SE suunaline põhjamuul väikelaevasadamas Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 118,0 m; laius 20,0 m; süvis 4,6 m Sadama kaide arv 5 kaid, sh 4 kaldarambiga kaid Sadama ujuvkaide arv 3 Sadamahooned Sadamhoone kontori, kohviku, ootesaali ja

olmeruumide ja saunaga Ladu-töökoda Kaarhall-ladu/laevade hoiustamisruum

Sadam aastal 2020 Heltermaa sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2011.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse parema teenindamisega, sadamas


30

teenindatavate kaubavedude mahu kasvuga ning väikelaevade talvehoiu tingimuste loomise ja arendamisega. Sellest tulenevalt on Heltermaa sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Täiendava kaikoha väljaehitamine MM90FC tüüpi parvlaevadele, mis on vajalik laevaühenduse tagamiseks kuna käesoleval ajal puudub uutel parvlaevadel alternatiivne sildumisvõimalus ning liini pidamine sõltub ühe rambi tehnilisest seisukorrast.

• Kauba ajutiseks käitlemiseks ja ladustamiseks sobiliku multifunktsionaalse platsi väljaehitamine sadama territooriumile või selleks sihtotstarbeliselt soetatud maa-alale.




• Liinilaevaga veetud reisijate arvu 300 000 saabuvat reisijat aastas (600 000 liinil)



• Talvehoiul olevate aluste arvu kasv 20 hoiustatud alust Heltermaa sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Heltermaa sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Kai nr 2 varuramp laevale MM90FC 600 600 2. Sadama hooldemasinate hall 150 150 3. Laoplatsid 200 200 4. ILmajaam 10 10 5. PVC hall 100 100 Kokku: 0 810 150 0 100 0 0 1060

Heltermaa sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


31

3.11. ROHUKÜLA SADAM

Sadam aastal 2014 Rohuküla sadama põhifunktsiooniks on Rohuküla - Heltermaa ja Rohuküla – Sviby parvlaevaliinide, kaubalaevade, kalalaevade, riiklike ametite laevade ning väikelaevade teenindamine. Sadamas lastitakse lossitakse ja osaliselt ladustatakse järgmisi kaupu: ümarpuit, hakkepuit, freesturvas, killustik ja kalasaadused. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Suure väina E rannik, Rohuküla Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 34,30’ N ja pikkus=23˚ 25,20’ E Sadama veeala üldpindala 39,87 ha Sadama maa-ala üldpindala 6,83 ha Sadama veeala tagatud sügavus 5,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) Sadama lainemurdjad W suunaline põhjamuul

W ja N suunaliste osadega muul W ja WN suunaline lagunenud lõunamuul

Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 114,0 m; laius 20,0 m; süvis 4,5 m Sadama kaide arv 8 kaid, sh 4 kaldarambiga kaid Sadama ujuvkaide arv 3 Sadamahooned Sadamhoone kontori, kohviku, ootesaali ja

olmeruumide ja saunaga Ladu-töökoda

Sadam aastal 2020 Rohuküla sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2011.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud sadama akvatooriumi süvendamise ja kindlustamisega, liinilaevaliikluse parema teenindamisega, sadamas teenindatavate kaubavedude mahu kasvuga, kaupade käitlemiseks vajaliku sadamatehnika soetamisega, väikelaevade teenindamiseks kasutatava sadamaosa ohutuse tõstmisega, mis hõlmab endas veeala süvendamist ja uute ujuvkaide paigaldamist ning väikelaevade talvehoiu tingimuste loomise ja arendamisega. Samuti on sadamas eesmärgiks LNG gaasiterminali väljaehitamine koostöös partnerettevõtjaga. Sellest tulenevalt on Rohuküla sadamas kavandatud järgnevad arendustegevused:

• Täiendava kaikoha väljaehitamine MM90FC tüüpi parvlaevadele, mis on vajalik laevaühenduse tagamiseks kuna käesoleval ajal puudub uutel parvlaevadel alternatiivne sildumisvõimalus ning liini pidamine sõltub ühe rambi tehnilisest seisukorrast.

• Sadama lõunabasseini süvendamine

• LNG terminali väljaehitamine

• Ettevalmistustööde ja tegevuste jätkamine sadama WWN suunalise lõunamuuli rajamiseks

• Eeskopaga tõstuki soetamine abitöödeks puistekaupade käitlemisel

• Akvatooriumi põhjabasseini väikelaevade veeala osaline süvendamine ja täiendavate ujuvkaide paigaldamine


Lisaks loetletud arendustegevustele on peetud läbirääkimisi VTA-le kuuluva kaiosa (1/3 kai nr 1 kogupikkusest) üleandmiseks AS Saarte Liinid valdusesse. Äriühingu huvi antud objekti osas episoodiline juhtudel, kui teenindatakse kaubalaevu, mille pikkus ületa AS Saarte Liini poolt kasutatava kaiosa pikkuse. Samas on tegemist VTA jätkuva huviga antud kai kasutamiseks eelistingimustel kuna sadamas asub ka nende Väinamere regiooni tootmis/teenindusbaas ja seetõttu ei ole oma- või laenuvahendite rakendamine VTA kaiosa rekonstrueerimiseks majanduslikult otstarbekas. Alanud arengukava perioodil


32

antud investeering AS Saarte Liinid prioriteetide hulka ei kuulu, kuid juhul kui VTA või riigieelarve vahenditest leitakse täiendavad rahalised vahendid kai rekonstrueerimise kaasfinantseerimiseks, on võimalik objekti lisamine investeeringute kavasse. Omavahendeid rakendatakse ainult juhul, kui tekib kaubaomanike püsiv huvi suuremate laevade kasutamiseks sadamas. Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:





• Talvehoiul olevate aluste arvu kasv 20 hoiustatud alust Rohuküla sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Rohuküla sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Kai nr 1 süvendamine 550 550 2. Lõunamuul I etapp 200 jm 2 930 2 930 3. Varuramp laevale MM 90 FC 920 920 4. LNG tankla 2 000 2 000 5. Väikelaevade tankla 40 40 6. Põhjabasseini süvendamine 500 500 7. Garaaztöökoda 100 100 8. Kai nr 3 85 85 Kokku: 735 920 2 040 500 0 0 2 930 7 125

Rohuküla sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


33

3.12. SVIBY SADAM

Sadam aastal 2014 Sviby sadama põhifunktsiooniks on Sviby - Rohuküla laevaliini, väiksemate kaubalaevade ja väikelaevade teenindamine. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse. Sadamas jätkuvad EL Regionaalfondist rahastatud rekonstrueerimistööd.

Asukoht Läänemeri, Vormsi saare S rannik, Sviby Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 58,20’ N ja pikkus=23˚ 18,80’ E Sadama veeala üldpindala 5,37 ha Sadama maa-ala üldpindala 9,9 ha Sadama veeala tagatud sügavus 3,5 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus m, laius m, sügavus m Sadama lainemurdjad Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 50,0 m; laius 15,0 m; süvis 3,2 m Sadama kaide arv 2 kaid, sh 1 kaldarambiga kai Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahoone Puudub

Sadam aastal 2020 Sviby sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega, reisijate teenindustingimuste parendamisega ja sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2015.aastal. Sellest tulenevalt on Sviby sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadamahoone ehitamine

• Parkla/laoplatsi väljaehitamine

• Akvatooriumi ja sadama veetee süvendamine

• Väikelaevasadama ja slipi ehitamine, ujuvkaide paigaldamine

• Uue E suunalise lainemurdja ehitamine Sviby sadamas jätkuvad uue arengukava perioodil EL struktuurfondidest rahastatud tööd. Projekti esialgse tähtaja pikenemine on seotud mitme olulise hanke muutmise ja kordamisega. Kohalik omavalitsus on täpsustanud oma sadamaga seotud huvisid ja prioriteete ning sellest tulenevalt on kavas varem kokkulepitud arendustööde järjekord üle vaadata, kuid olulisi muudatusi siiski ei kavandata. Kaalumisel on valla poolt soovitud väikelaevasadama ja slipi ehitamine ning ujuvkaide paigaldamine jätkuprojekti raames. Nende rahastamiseks on kavas pöörduda teiste regionaalarenguks mõeldud fondide poole (EAS, Siseministeerium), esitades taotlused vajadusel koostöös kohaliku omavalitsusega. Parvlaevakai pikendamiseks, E-suunalise lainemurdja, sadamahoone ja –territooriumi väljaehitamiseks esitatakse uuel rahastamisperioodil täiendav rahastamistaotlus EL Ühtekuuluvusfondile. Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:

• Liinilaeva reiside arvu kasv 1 250 saabuvat reisi aastas (2 500 liinil)



• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 200 saabuvat alust aastas Sviby sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib.


34

Sviby sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadamahoone koos välisvõrkudega 600 600 2. Katendid ja haljastus 700 700 3. Kai nr 1 160 160 4. Slipp 120 120 5. Lainemurdja 510 510 6. Väikelaevasadam 770 770 Kokku: 160 600 700 120 0 510 770 2 860

Sviby sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


35

3.13. SÕRU SADAM

Sadam aastal 2014 Sõru sadama põhifunktsiooniks on Sõru - Triigi laevaliini, kalalaevade ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas ettetellimisel võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Hiiumaa SW rannik, Sõru Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 41,50’ N ja pikkus=22˚ 31,30’ E Sadama veeala üldpindala 3,41 ha Sadama maa-ala üldpindala 3,06 ha Sadama veeala tagatud sügavus 4,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus m, laius m, sügavus m Sadama lainemurdjad S suunaline läänemuul pikkusega m

S suunaline idamuul pikkusega m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 55,0 m; laius 15,0 m; süvis 3,5 m Sadama kaide arv 7 kaid, 1 kaldrambiga kai Sadama ujuvkaide arv Puuduvad Sadamahoone 300 m2, ootesaali, kontori ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Sõru sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud liinilaevaliikluse kvaliteedi tõstmisega ja sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega, lisaks parendatakse väikelaevade sildumisvõimalusi ja veevarustuse kvaliteeti sadamas. Sadama eesmärkide täitmist toetab uue parvlaeva liiniletulek 2017.aastal. Sellest tulenevalt on Sõru sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Parvlaevakai pikendamine ja kohandamine uue liinilaeva teenindamiseks

• Sadama veetee ja akvatooriumi süvendamine

• Väikelaevade kai paigaldamine sadamaga külgneva kanali kaldale Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:

• Liinilaeva reiside arvu kasv 750 saabuvat reisi aastas (1 500 liinil)



• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 20 saabuvat alust aastas Sõru sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Sõru sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Praamikai pikendus kaitsemuuliga 1 130 1 130 2. Väikelaevade kai (kanaliservas) 200 200 3. Veepuhastus 130 130 Kokku: 0 130 1 130 0 200 0 0 1 460


36

Sõru sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


37

3.14. NAISSAARE SADAM

Sadam aastal 2014 Naissaare sadama põhifunktsiooniks on reisilaevade, riiklike ametite laevade, väiksemate kaubalaevade ja väikelaevade teenindamine. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Läänemeri, Naissaare E rannik, Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 59˚ 33,376’ N ja pikkus=24˚ 33,249’ E Sadama veeala üldpindala 4,05 ha Sadama maa-ala üldpindala 4,96 (0,6) ha Sadama veeala tagatud sügavus 3,5 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus m, laius m, sügavus m Sadama lainemurdjad S suunaline idamuul pikkusega 335 m

E suunaline läänemuul pikkusega 20 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 35,0 m; laius 8,0 m; süvis 2,0 m Sadama kaide arv 3 Sadama ujuvkaide arv 2 Sadamahooned Sadamhoone kontori, kohviku, ootesaali ja

olmeruumide ja saunaga Energiatootmise hoone

Sadam aastal 2020 Naissaare sadama põhifunktsioon säilib. Sadama tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud laevaliikluse kvaliteedi tõstmisega, reisijate teenindustingimuste parendamisega ja sadama akvatooriumi turvalisuse tõstmisega. Lisaks sadama arendustegevusele on vajalik merekindla (kajutiga) aluse soetamine ettevõtte vajadustest tuleneva ühenduse pidamiseks mandri ja Naissaare vahel kuna puudub aastaringne laevaühendus saarega. Sellest tulenevalt on Naissaare sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Sadamahoone laiendamine

• Tööpaadi/kaatri soetamine

• Parkla/laoplatsi väljaehitamine

• Akvatooriumi ja sadama veetee süvendamine

• Lainemurdja rekonstrueerimine

• Sadamakail asuva muinsuskaitsealuse raudteelõigu taastamine

• Elektri ja veevarustuse tehniliste võimaluste täiendamine sadama külastatavuseolulisel kasvamisel.

Naissaare sadamas jätkuvad uue arengukava perioodil jätkutöödena riigieelarvest rahastatud rekonstrueerimistööd. Projekti täies mahus elluviimine sõltub investeeringute katteallikatest uuel perioodil. Kuna osaliselt on sadamaobjektide näol tegemist ajalooliste ja kaitsealuste rajatistega, tuleb teatud juhtudel arvestada eritingimustega. Lisaks loetletud arendustegevustele on sadamas kavandatud väikelaevade kai väljaehitamine rannaalaga piirneval akvatooriumi lääneküljel, kuid arvestades projekti reaalseid rahastamisvõimalusi jääb sadama laiendus järgmise arengukava prioriteediks. Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:

• Liinilaeva reiside arvu kasv 350 saabuvat reisi aastas (700 liinidel)


• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 2 000 saabuvat alust aastas Naissaare sadama igapäevase majandustegevuse eest on seni vastutanud operaatorettevõtja. Uue arengukava perioodil kavandatakse sadama mehitamine AS Saarte Liinid oma personaliga sarnastel põhimõtetel teiste väikesaartel asuvate sadamatega (Kihnu, Ruhnu).


38

Naissaare sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Muuli rekonstrueerimine 450 450 2. Kai rekonstrueerimine, slipi

ehitamine, akvatooriumi süvendus 1 200 1 200 2 400

3. Raudtee rekonstrueerimine 310 310 Kokku: 0 0 0 1 650 1 510 0 0 3 160

Naissaare sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.15. PIIRISSAARE SADAM

Sadam aastal 2014 Piirissaare sadama põhifunktsiooniks on Piirissaare - Laaksaare parvlaevaliini, kalalaevade, väiksemate kaubalaevade, riiklike ametite laevade ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas ettetellimisel võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Peipsi järv, Piirissaare Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 22,35’ N ja pikkus=27˚ 30,41’ E Sadama veeala üldpindala 1,14 ha Sadama maa-ala üldpindala 2,33 ha Sadama veeala tagatud sügavus 2,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 1100,0 m, laius 40,0 m, sügavus 2,0 m

süvendatud laius 15,0 m Sadama lainemurdjad Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 40,0 m; laius 10,0 m; süvis 1,7 m


39

Sadama kaide arv 2 Sadama ujuvkaide arv 2 Sadamahoone 60 m2, ooteruumi, kontori ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Piirissaare sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)


40

Piirissaare sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2010.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud sadamale mittekuuluva veetee ohutuse tagamisega ning liinilaevaliikluse ja väikelaevade parema teenindamisega. Eraldi objektina on kavas sadama sissesõidutee parendamine. Sellest tulenevalt on Piirissaare sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Riigile kuuluva sadama veetee/kanali süvendamine

• Kai katendi osaline parendamine Piirissaare kanal on sadama ainuke kasutatav veetee. Kanal kuulub riigile ja asub osaliselt loodushoiu alal, mistõttu kavandatakse sihtfinantseeritud vahendite kaasamist investeeringu rahastamiseks. Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:



• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 100 saabuvat alust aastas Piirissaare sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Piirissaare sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €)

3.16. LAAKSAARE SADAM

Sadam aastal 2014 Laaksaare sadama põhifunktsiooniks on Laaksaare – Piirissaare parvlaevaliini, riiklike ametite laevade ja väikelaevade teenindamine. Lastide ümberlaadimiseks on sadamas ettetellimisel võimalik kasutada mobiilseid tõsteseadmeid ja muud vajalikku tehnikat. Jäämurdmistöid laevateel ja sadama veealal riik ei teosta, ebasoodsate jääolude puhul navigatsioon peatatakse.

Asukoht Peipsi järve, Pepsi järve W rannik, Laaksaare Sadama keskpunkti koordinaadid laius = 58˚ 20,00’ N ja pikkus=27˚ 25,00’ E Sadama veeala üldpindala 0,97 ha Sadama maa-ala üldpindala 1,54 ha Sadama veeala tagatud sügavus 2,0 m Sadama veetee (pikkus, laius, vee sügavus) pikkus 150,0 m, laius 40,0 m, sügavus 2,0 m Sadama lainemurdjad E suunaline lõunamuul pikkusega 20 m Suurima vastuvõetava laeva mõõdud pikkus on 40,0 m; laius 10,0 m; süvis 1,2 m Sadama kaide arv 2 Sadama ujuvkaide arv 1 Sadamahoone 60 m2, ooteruumi, kontori ja tualettruumidega

Sadam aastal 2020 Laaksaare sadama põhifunktsioon säilib. Sadam on täielikult rekonstrueeritud 2009.aastal ja tähtsamad arengueesmärgid uuel perioodil on seotud sadama akvatooriumi ohutuse tagamisega ning liinilaevaliikluse ja väikelaevade parema teenindamisega. Sellest tulenevalt on Laaksaare sadamas kavas järgnevad arendustegevused:

• Põhjapoolse, 50m muuli rajamine

• Akvatooriumi ja sadama veetee osaline süvendamine

Kokku nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1 000 1. Kanali

rekonstrueerimine 1 000

1 000 Kokku: 0 0 1 000 0 0 0 0


41

Perioodi 2014-2020 arendustegevuse tulemuseesmärgiks on:



• Väikelaevasadama külastatavuse kasv 2 500 alust aastas sh. 300 saabuvat Laaksaare sadama töös allüksusena olulisi muudatusi arengukava perioodil ei tehta, töötajate arv säilib. Laaksaare sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Veetee osaline süvendamine ja

N-poolse muuli ehitamine 250 0 50

Kokku: 0 0 0 250 0 0 0 250

Laaksaare sadama kavandatud investeeringuobjektid aastatel 2014 – 2020 (vastavalt tabelile)

3.17. PAPISSAARE SADAM

Sadam aastal 2014 Papissaare sadam on üks neljast sadamast, mille üleandmist AS Saarte Liinid koosseisu uuel rahastamisperioodil kavandatakse ning mille on äriühingu seisukohalt heaks kiitnud ka omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministri isikus. Sadamakohta kasutatakse maakonnasisese ühenduse pidamiseks Kihelkonna vallas asuva Vilsandi saarega. Papissaare sadamat formaalselt ei eksisteeri, kuna see ei ole kantud sadamaregistrisse. Sadama kinnistu on Kaamos Kinnisvara OÜ omanduses, kes ei ole huvitatud sadamapidaja funktsioonidest. Tänaseks on Kihelkonna vallavalitsus algatanud detailplaneeringu, mille vastuvõtmisel saab tehniliselt võimalikuks sadama toimimiseks vajaliku maa ala soetamine AS Saarte Liinid poolt, luues eelduse rekonstrueerimistööde alustamiseks ja hilisemaks sadama seadustamiseks registris.


42

Papissaare sadama rekonstrueerimistööde algus on kavandatud 2017 aastasse. Rekonstrueerimise käigus korrastatakse olemasolev kai, teostatakse akvatooriumi süvendus, ehitatakse sadamapaviljon, parkla ja juurdepääsutee. Tööde maksumus 590 000 eurot, millele lisandub Papissaare ja Vikati sadamate vahelise laevatee korrastamine maksumusega 310 000 eurot. Papissaare sadama kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadama rekonstrueerimine 590 590 2. Laevatee korrastamine 310 310 Kokku: 0 0 0 900 0 0 0 900

3.18. VIKATI SADAM

Sadam aastal 2014 Vikati sadama üleandmise AS Saarte Liinid koosseisu uuel rahastamisperioodil on äriühingu seisukohalt samuti heaks kiitnud ettevõtte omanik majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus. Sadamakohta kasutatakse maakonnasisese ühenduse pidamiseks Kihelkonna vallas asuva Vilsandi saarega. Vikati sadam on Vilsandi paadiliini saarel asuv sadamakoht Sadamakoha senine omanik on olnud Riigimetsa Majandamise Keskus, kellega on sõlmimisel hoonestusõiguse leping tähtajaga 50 aastat. Vikati sadamat ei eksisteeri formaalselt samuti, kuna ka see ei ole kantud sadamaregistrisse. Sadama rekonstrueerimistööd on kavandatud 2017 aastasse, korrastatakse sadama kai. Vikati sadamasse kavandatud investeeringud aastatel 2014 – 2020 (tuh. €) nr. Objekt 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku 1. Sadama rekonstrueerimine 370 370 Kokku: 0 0 0 370 0 0 0 370

3.19. UJUVSÜVENDAJA WATERMASTER

AS Saarte Liinid on kasutanud bager-tüüpi ujuvsüvendajat Watermaster ettevõttele kuuluvate sadamate korrashoiuks eraldi struktuuriüksusena alates 2003 aastast. Käesoleval ajal on tegemist 2007.aastal soetatud seadmega Watermaster Classic III, mille esialgseks tasuvusajaks/kasutusajaks arvestati 10 aastat. Sellest tulenevalt on oluline ettevalmistustööde alustamine uue süvendustehnika soetamiseks kuna AS Saarte Liinid sadamate madalad veeolud nõuavad universaalse veekogude korrastamise/vesiehituse masina olemasolu laevaliikluse tingimuste kindlustamiseks sadamate akvatooriumites ja veeteedel. Antud vajadusest on teavitatud ka Veeteede Ameti (VTA) ja MKM esindajaid kuna TAK 2014-2020 esialgsetes investeeringuobjektide nimekirjas kavandati sarnase tehnika soetamist sihtfinantseeritud vahendite arvelt VTA koosseisus. Arvestades AS Saarte Liinid kogemust ja oskusteavet tehti ettepanek vahendite suunamiseks äriühingu süvendustehnika soetamiseks ning juhul kui seda aktsepteeritakse võib uue ujuvsüvendaja soetamine AS Saarte Liinid koosseisus toimuda arengukava perioodi jooksul. Reaalse investeeringuobjektina on vaatluse all uue põlvkonna ujuvsüvendaja Watermaster Classic IV, mille tehnilised näitajad on eelkäijatest võimsamad ning mis suudaks tagada sadamate süvendamise mudast, setetest või purustatud kivimitest kuni 5 meetri sügavuseni.


43

3.20. TÖÖLAEV PANDA

Töölaev Panda on 2012.aastal AS Saarte Liinid tellimusel valminud universaalne töölaev, mille eesmärgiks on abitööde teostamine suuremate laevade sildumisel, ujuvvahendite pukseerimine jää lõhkumine sadamate akvatooriumis ja veeteedel, kaupade ja inimeste transport. Tehnilised andmed Kogupikkus 18,80 m Laius 7,43 m Süvis 2,03 m GT 100 t NT 30 t Peamasinad: 2 x VolvoPenta D16 Peamasinate koguvõimsus: 2 x 404 kW (1100 hj)

Laeval on kraana tõstejõuga 3 tonni ja lahtine ahter, mis võimaldab tekile laadida kaubaaluseid, konteinereid või ka näiteks sõiduauto/väiksema traktori. Arvestades AS Saarte Liinid sadamate vajadusi ehitati laev väikese süvisega, mis võimaldab alusel siseneda paljudesse väikesadamatesse. Töölaev Panda baseerub Roomasaares sadamas. Töölaev Panda aastal 2020 Uue arengukava perioodil 2014-2020 on AS Saarte Liinid prioriteediks töölaeva Panda kasutusvõimaluste laiendamine kuna investeeringuna ei ole alus eeldatud tasuvusnäitajaid saavutanud. Samas on töölaeva olemasolu hädavajalik kuna oluline osa kaubalaevadest (eelkõige Roomassaare sadamas) vajab sügis-talvisel perioodil abi nii sadamatesse saabumisel/lahkumisel kui sildumisel/ärasildamisel. Lisaks on Töölaev osalenud abitöödel ehitusobjektidel ja osutanud teenustöid erinevate aluste pukseerimisel. Kavandatud arendustegevused:

• Töölaeva pukseerimisvõimekuse parendamine (lubatud tõmbejõu (bollard pull) tõstmine)

• Pargase soetamine

• Platvormi soetamine Antud investeeringud võimaldaks laiendada töölaeva kasutusvõimalusi ning laieneks reaalne teenustööde osutamise turg. Alust saaks vajadusel rakendada ka AS Saarte Liinid sadamate süvendustöödel või navigatsioonimärkide teenindamisel.


44

4. AS SAARTE LIINID KAVANDATUD INVESTEERINGUD AASTATEL 2014 – 2020 (tuh. €)

Eelpool kirjeldatud sadamate arenguvajaduste baasilt on järgnevalt koondatud AS Saarte Liinid allüksuste investeeringuvajadused arengukava perioodi 2014-2020 jooksul. Tabelisse on lisatud ka eelhinnangud potentsiaalsete uute allüksuste investeeringuvajaduse kohta. Lisaks sadamatele on eraldi kirjel arvestatud seadmete soetusvajadusega. Siinjuures on silmas peetud ka eelpool kirjeldatud ujuvvahenditega seotud arenguvajadust, mis tagaks ettevõttele kuuluva ujuvsüvendaja ja töölaeva töökorralduse paindlikkuse ning võimaldaks pakkuda suuremat valikut sadamate haldamiseks ja korrashoiuks vajalikest abiteenustest.

nr. Sadam 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku

1. Kuivastu 105 180 100 100 65 550

2. Virtsu 150 70 2 000 200 1 200 65 3 685

3. Triigi 1 740 1 740

4. Kihnu 415 65 700 1 000 1 100 3 280

5. Munalaiu 200 200 550 950

6. Manilaiu 950 950

7. Roomassaare 58 400 1 650 750 250 200 3 308

8. Ringsu 100 250 1 162 1 512

9. Abruka 40 40

10. Heltermaa 810 150 100 1 060

11. Rohuküla 735 920 2 040 500 2 930 7 125

12. Sviby 160 600 700 120 510 770 2 860

13. Sõru 130 1 130 200 1 460

14. Laaksaare 250 250

15. Piirissaare 1 000 1 000

16. Naissaare 1 650 1 510 3 160

17. Vikati 370 370

18. Papissaare 900 900

19. Leppneeme 500 500

20. Kelnase 500 500

21. Seadmete soetused 170 330 500 500 500 500 500 3 000

Kokku: 1 688 3 770 11 990 5 340 5 110 2 440 7 862 38 200

4.1 AS Saarte Liinid kavandatud investeeringute katteallikad perioodil 2014-2020 (tuh. €)

AS Saarte Liinid omavahendid 14 000

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond 10 000

Riigieelarvelised vahendid (RE, EAS, KIK) 4 000

Laenud 4 000

LNG tanklate rajaja 4 000

Teiste partnerite vahendid koostööprojektides 1 000

Euroopa kalandusfond 1 200

Kokku: 38 200


45

5. ARENGUKAVA 2014-2020 TULEMUSEESMÄRGID

Aastal 2020 teenindab AS Saarte Liinid arengukava kohaselt riigi, maavalitsuse või omavalitsuse tellitud liinireise 20 sadamat, sealhulgas: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Roomassaare, Ringsu (Ruhnul), Abruka, Piirissaare, Laaksaare, Leppneeme, Kelnase (Pranglil), Papissaare, Vikati (Vilsandil). Võimalusi kaalutakse ka Aegna, Osmussaare ja Pakri saarte osas. Seega teenindatakse 2020 aastal ettevõtte poolt kõiki siseriiklike parv- ja reisilaevaliine, mis teenindavad avaliku huviga seotud teenuseid. Kokku veetakse aastas vähemalt 2,5 miljonit reisijat ja 1 miljon sõidukit. Aastal 2020 katavad AS Saarte Liinid väikelaevade sadamad kogu Eesti ranniku Skandinaaviast Saksamaani kulgeval väikelaevade liikluskoridoril. Ettevõtte rannikul asuvaid sadamaid külastab aastas kokku 10 000 jahtlaeva ja kaatrit 35 000 reisijaga. Peipsi järves asuvaid Piirissaare ja Laaksaare sadamaid kasutavad põhilised sadamast lähtuvad kalapaadid, mille arv on aastaks 2020 jõudnud teenindatud 3 000 aluseni ja 6 000 inimeseni Regionaalselt on väga oluliseks faktoriks on ka sadamates baseeruva kohalike laevaomanike ja neile kuuluvate aluste arvu kasv, sest see on turusegment, mis tagab väikelaevasadamatele püsiva tulubaasi. AS Saarte Liinid on perioodil 2007-2013 teostatud investeeringutega loonud suuremates regionaalsetes sadamates kaidest, laoplatsidest ning korrastatud akvatooriumitest ja hoonetest kaubavedude ja sellega seotud äritegevuse arendamiseks vajaliku materiaalse baasi. Valminud rajatised nõuavad täismahus rakendamiseks ettevõttelt olulist pingutust nii müügitöös, sadamateenuste osutamisel kui logistiliste lahenduste leidmisel. Konkureerimine teiste Eesti ettevõtetega sadamateenuste turul saab järgneval kümnel aastal olema äriühingu suurimaks väljakutseks ja põhjenduseks võimalikult efektiivse juhtimisstruktuuri rakendamiseks. 2013 aastal veeti AS Saarte Liinid sadamatest üle 900 tuhat tonni kaupa, millest peaaegu pool – 423 tuhat tonni, veeti saartel asuvate sadamate kaudu. On enam kui selge, et kaubamahtude kasv saartel jääb piiratud suuruseks. Hinnanguliselt võiks Saare maakonna kaubavedu lähitulevikus küündida 360 tonnini aastas ja Hiiumaal 100 tuhande tonnini aastas, seda eelkõige puidu, turba ning teedeehituseks sissetoodava killustiku arvel. AS Saarte Liinid peab potentsiaalsete konkurentidena silmas Mõntu sadamat Saaremaal, mis võib haarata kuni 50 tuhat tonni Saaremaa kohalikust kaubaveost ja Lehtma sadamat Hiiumaal, mis võib haarata kuni 100 tuhat tonni Hiiu maakonna kaubaveomahust. Mõneti AS Saarte Liinid arenguid Saare maakonnas mõjutanud AS Tallinna Sadam omanduses oleva Saaremaa sadama areng on osutunud eeldatust keerukamaks ning selle potentsiaalne mõju väiksemaks. Samas on lõplik sõna siiski Saaremaa sadama omanduse osas omanikul MKM esinduses, kes peab otsustama kas nähakse perspektiivi kahe riigi äriühingu konkureerimises ühe maakonna piiratud sadamateenuste turul. Juhul kui otsustatakse sadama üleandmine AS Saarte Liinid koosseisu, peab sellele kindlasti eelnema tehingu võimaliku lisandväärtuse hindamine kõigi osapoolte poolt. Kokkuvõtlikult ei sõltu küsimus ainult äriühingute juhtkondade arvamusest vaid eeldab ka omaniku perspektiivset seisukohta. Mandril paiknevad äriühingu sadamad, eelkõige Virtsu ja Rohuküla, omavad potentsiaali, mis ületab saarte kaubamahu võimalused kordades. Ainuüksi killustikuveo võimalik maht Virtsu sadama kaudu võib koostööpartneri täpsustatud andmete alusel tõusta kuni 600 tuhat tonnini aastas. Lisades ümarpuidu, hakkepuidu ja turba veokogused on Virtsu sadama realistlik kaubamaht arengukava perioodi lõpuks 700 tonni aastas. Rohuküla sadamas põhineb kaubavedu ümarpuidul, hakkepuidul ja teehooldusega seotud puistekaupadel killustiku ja teesoola näol. Koostööpartneritega kooskõlastatud arenguperspektiivide alusel on arengukava perioodi lõpuks reaalne kaubavedude maht 120 tuhat tonni aastas, mille oluliseks eelduseks on sadama veeteeks kasutatava Rukkirahu kanali süvendamine.


46

Aastal 2020 jõuab AS Saarte Liinid sadamate kaudu toimuv kaubavedude maht 1,3 miljoni tonnini aastas ja äriühingu sadamaid külastab 400 kaubalaeva aastas. Oluliseks faktoriks saab loetletud kaubagruppidele lisaväärtuse andmine, kus oma roll on ka sadamatel – kaupade töötlemine ja pakendamine tuleb võimalusel tuua sadamatesse. See on trend, mis on täna end õigustanud paljudes Eesti sadamates. Seatud eesmärkide täitmisel on oluline roll AS Saarte Liinid abiteenustel – süvendusüksusel, töölaeval, maapealsel masinapargil. Antud valdkonnas on äriühing 2014 suurel määral sõltuvuses koostööpartnerite poolt pakutavatest tehnilistest teenustest, mille kättesaadavus, kvaliteet ja hind ei ole kõigil juhtudel parimas korrelatsioonis. Saavutamaks soovitud tulemusi 2020 aastaks on vajalik AS Saarte Liinid abiteenuste valiku ja nende osutajate võimaliku parima kombinatsiooni saavutamine. Aastal 2020 on AS Saarte Liinid koosseisus:

• Eesti väinameres paiknevate sadamate ja veeteede geoloogilistele oludele vastav süvendaja koos mobiilse mõõdistusüksusega, mille ülesandeks on ohutu liikluse tagamine sadamates vastavalt deklareeritud sügavustele.

• Parvlaevasadamates on masinapark, millega tagatakse sadamate aastaringne korrashoid reisijate- ja kaubaveo tarbeks.

• Kaks tõstukit, mis teenindavad Virtsu ja Rohuküla kaubavedusid

• Kaatrite ja jahtlaevade hoiutingimused sadamate territooriumil/ellinguhoonetes (Roomassaare, Kuivastu, Heltermaa ja Rohuküla sadamates)

• Toimib keskne infoteenistus, mis on võimeline ööpäevaringselt elektrooniliselt jälgima liiklust kõigis ettevõtte sadamates ning mille kohustuseks on kogu laevaliiklust, vedusid ja sadamate ohutust puudutava info kogumine, töötlemine ja edastamine (sh. kogu sadamate tegevust puudutava statistika kogumine)

• Kaks töölaeva sadamate aastaringse tegevuse tagamiseks (välja arvatud oludes, kus jää paksus Väinameres ületab 40 cm).

5.1. AS Saarte Liinid osalemine liikmesorganisatsioonides ja ühendustes 2014-2020

AS Saarte Liinid sadamate arendustegevus EL vahendite arvelt on uuel rahastamisperioodil 2014-2020 oluliselt vähenemas ning ettevõte peab pöörama enam tähelepanu äriühinguna toimimisele ning omateenitud vahendite mahu kasvatamisele investeeringute finantseerimisallikana. Oluliseks toeks äritegevusele on olnud osalemine erinevates ettevõtjate ühendustes. AS Saarte Liinid kuulub käesoleva arengukava koostamisel erinevate liikmesorganisatsioonide koosseisu. Esimese grupi moodustavad liikmesorganisatsioonid, mille kaudu arendatakse koostööd potentsiaalsete koostööparteritega sadamateenuste kasutamise ja arendamise osas. Siia kuuluvad nii üleriigilised kui ka kohalikud ettevõtjate ühendused, kus lisaks otsekontaktide loomisele ja sadamate tegevuse tutvustamisele saab kaasa rääkida ettevõtluskeskkonna parandamisega seotud algatustes, regionaalses planeerimis- ja arendustegevuses, teabevahetuses ja ühiste seisukohtade kujundamises ettevõttele olulistel ühiskondlikel teemadel.

- Eesti Kaubandus- Tööstuskoda (http://www.koda.ee) - Saaremaa Ettevõtjate Liit (http://www.seliit.ee) - Hiiumaa Ettevõtjate Liit

Teise grupi moodustavad sisuliselt erialaliidud, kus AS Saarte Liinid saab lisaks eelpool kirjeldatud võimalustele arendada vahetut ja konstruktiivset koostööd teiste sadamapidajatega, samuti sisuliselt kaasa rääkida ettevõtte tegevusvaldkonda reguleeriva seadusandliku raamistiku kujundamisel.

- Eesti Sadamate Liit (http://www.sadamateliit.ee) - Eesti Väikesadamate Arenduskeskus (http://www.evak.ee) - Baltic Ports Organisation (http://www.bpoports.com)

http://www.koda.ee/

http://www.seliit.ee/

http://www.sadamateliit.ee/

http://www.evak.ee/

http://www.bpoports.com/


47

5.2. AS Saarte Liinid arengukava seotus teiste arengukavadega

Antud peatükis on toodud lühikokkuvõtted neist kehtivatest riiklikest arengukavadest, mis on AS Saarte Liinid seisukohalt uue arengukava perioodil kõige olulisemad ning milles määratletud prioriteetidest lähtutakse ka ettevõtte kavade koostamisel ja eesmärkide seadmisel. Riiklike arengukavade põhilised teesid, mis on kooskõlas AS Saarte Liinid arengukava eesmärkidega ja vastupidi, on peatükis välja toodud värviliste ja rõhutatud tekstiosadena. 5.2.1. Transpordi arengukava 2014 – 2020. Eesti Vabariigi uus transpordi arengukava perioodiks 2014-2020 on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Arengukava kohaselt koosneb kaasaegne transpordisüsteem taristust, transpordi-vahenditest, veoteenusest, inimestest kes liiguvad ja kaupadest, mida liigutatakse, ning sellega seotud teenustest, infost, regulatsioonist ja organisatsioonidest. Kõikide nende elementidega tegeleb ka riiklik transpordipoliitika, kuid arengukava peamine fookus on alusdokumendina just taristul, veoteenusel ja valdkonnaga seotud regulatsioonidel. Peetakse silmas ka seda, et transpordipoliitika ei ole valdkond iseenesest, vaid see võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade toimimist. See on ka põhjus, miks transpordisüsteemi kujundamisel lähtutakse ka teiste riiklike poliitikavaldkondade eesmärkidest. Transpordipoliitika üldiseks eesmärgiks on seatud kättesaadavate, mugavate, ohutute, kiirete ja jätkusuutlike liikumisvõimaluste tagamine inimestele ja ettevõtetele. Kvaliteetne taristu ja hästi toimiv transpordisüsteem on igapäevaelu toimimiseks hädavajalik, kuid erinevates keskkondades on nõudmised taristule ja süsteemile erinevad – linnakeskkonnas on eriti olulised kergliiklus ja ühistransporditeenus, hajaasustuses on prioriteetsed teeliikluse mugavus ja ohutus. Transpordisüsteemile esitatavaid nõudeid mõjutab transpordinõudlus, mis lisaks elatustasemele ja majanduse struktuurile sõltub ka asustuse tihedusest ning linnade ja asulate struktuurist. Kompaktsem struktuur võimaldab lühemaid liikumisi, mis transpordisüsteemi koormust vähendab. Hästi toimiv transpordisüsteem aitab ellu viia regionaalselt tasakaalustatud arengu eesmärke. Head ühendused võimaldavad inimestel elada ja ettevõtetel tegutseda Eesti erinevates piirkondades. Transpordisüsteem mõjutab otseselt ettevõtete konkurentsivõimet ning Eesti väike ja ekspordile suunatud majandus sõltub omakorda oluliselt välisühendustest. Eesti asukoht Läänemere ääres Euroopa idapiiril võimaldab osaleda rahvusvahelises transiidis, muutes transpordi Eesti jaoks oluliseks teenusesektoriks. Maailmamajanduse trende arvestades on transiitkaubandus pikas perspektiivis kasvav, kuid ettevõtluse seisukohast on transpordimahukate sektorite jaoks oluline, et veoga seotud kulud oleksid vähemalt lähemate naaberriikidega võrreldes konkurentsivõimelised. Rahvusvaheliste ühenduste puhul sõltub konkurentsivõime lisaks hinnale ka peamiste transpordikoridoride kvaliteedist. Eesti transpordisüsteemis on asukohast tingituna eriti oluline meretranspordi roll, selle korraldus ja kvaliteet. Seni on Eestit läbivateks rahvusvahelisteks transiitkaupadeks olnud suuremas osas mahukaubad, kuid konkureerivate sadamate arendamine nimetatud kaupade lähteturul, eelkõige venemaal, suunab Eesti sadamaid potentsiaalselt suuremat lisandväärtust andvate konteinerkaupade ja valmistoodete osakaalu kasvatamiseks. TAK 2014-2020 eesmärgid 1. Mugav ja nutikas liikumiskeskkond Transpordisüsteemi ülesanne on liikumisvajaduse rahuldamine, kuid laiemalt võttes täidab ta eesmärki tagada teenuste ja sihtkohtade kättesaadavus. Sama eesmärki on võimalik saavutada ka teistel viisidel kui liikudes, sest teenuste ja sihtkohtade kättesaadavus sõltub kokku neljast tegurist: 1. liikumise asendajad – nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine; 2. maakasutus – tegevuste ja sihtkohtade geograafiline paigutus. Mida hajusamalt on need

paigutatud, seda halvem on juurdepääs (nendeni jõudmiseks kulub rohkem aega ja ressursse); 3. liikumine – nt kõndimine, jalgratta, ühistranspordi või autoga sõitmine; 4. transpordisüsteemi ühenduvus – mis näitab, kui otsesed ja sagedad on transpordiühendused.


48

Selleks, et transpordisüsteem oleks efektiivne ja vastaks võimalikult hästi seatud eesmärkidele, on vajalik tegeleda kõikide kättesaadavust tagavate teguritega. Arengukava käsitleb kahte esimest teemat liikuvuskorraldusena, mille eemärk on anda raamistik, millest lähtuvalt transpordisüsteemi planeeritakse, kirjeldades muuhulgas, milline liikumisviis peaks olema eelistatud erinevate vahemaade puhul – linnas, linnade vahel jne. Liikumist ja transpordisüsteemi ühenduvust käsitletakse eraldi arengukava ülejäänud peatükkides. 2. Kvaliteetsed teed ning sujuv, ohutu ja jätkusuutlik liiklus Eesti hõreasustus tingib selle, et üleriigilise liikuvuse tagamisel on teedel ja maanteetranspordil kandev roll. Siseriikliku kaubaveo ja seega ettevõtluse ja konkurentsivõime seisukohalt on maanteetransport asendamatu … 3. Mugav ja kaasaegne Ühistransport Ühistranspordi osakaalu vähenemine viimase paarikümne aasta jooksul on murettekitav trend, mis on vaja ümber pöörata. Ühistranspordi tähtsuse suurendamine on vältimatu, et parandada linnade elukeskkonda, saavutada kliima-, energia- ja ressursisäästu eesmärgid ning tagada juurdepääs vajalikele teenustele kõikide inimeste jaoks. Lisaks on kiire rongiliiklus peamine viis, kuidas vähendada Eesti-siseseid aegruumilisi vahemaid. Ühistranspordi alla kuulub ka saartega ühenduse pidamine nii laevade kui lennukitega. Peatükis käsitletakse erinevaid ühistranspordi korralduse tasemeid ning liike ning rõhutatakse parema integreerituse ja nutikamate lahenduste kasutuselevõtu vajadust. Ühistransport peab muutuma loomulikuks osaks inimeste liikumisvajaduste rahuldamisel, olles kombineeritud kõndimise, rattasõidu ja autokasutusega. 4. Rahvusvaheline reisijatevedu Eestil on head mereühendused Soome ja Rootsiga. Maismaaühendusi Läti ja Venemaaga ning lennuühendusi muu maailmaga on aga pidevalt välja toodud kui ettevõtlust, teaduskoostööd ja turismi piiravaid tegureid. Kuigi reisijateveo opereerimine toimub ka edaspidi kommertsalustel ja sõltub seetõttu eelkõige ärihuvist, on avalikul sektoril võimalik läbi taristu kvaliteedi tõstmise rahvusvaheliste ühenduste loomist ja hoidmist soodustada ning nende kasutamist mugavamaks muuta. 5. Rahvusvaheline kaubavedu Väike avatud majandus sõltub oluliselt rahvusvahelisest kaubavahetusest. Paiknemine EL-i idapiiril Läänemere ääres loob täiendava võimaluse olla osa globaalses tarneahelas. Seega on transpordisüsteemil oluline roll toetada Eesti konkurentsivõimet läbi rahvusvahelise kaubaveo teenindamise. Peatükis käsitletakse selleks vajalikku taristut, õiguslikku regulatsiooni ja riigi äriühingute rolli. Kokkuvõtlikult on AS Saarte Liinid põhitegevus käsitletav olulise osana riiklikust transpordisüsteemist ning ettevõtte on riigile kuuluva äriühinguna lahutamatult seotud riikliku transpordipoliitikaga. Arengukava koostamisel tuleb arvestada sellega, et AS Saarte Liinid tegevus on tagatiseks ühele TAK tähtsamale põhimõttele - hästi toimiv transpordisüsteem aitab ellu viia regionaalselt tasakaalustatud arengu eesmärke ja head ühendused võimaldavad inimestel elada ja ettevõtetel tegutseda Eesti erinevates piirkondades. AS Saarte Liinid eripäraks ongi see, et ei tegeleta otseselt ühegi prioriteetse valdkonnaga (reisijatevedu, kaubavedu, nutika liikumiskeskkonna arendamine, ühistranspordi korraldamine), kuid on määrava tähtsusega nimetatud valdkondade arenguvõimaluste tagamisel. 5.2.2. Eesti merenduspoliitika 2014-2020 „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riiklik arengukava, mis koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Arengukava on koostatud ministeeriumide vahelises koostöös, kaasates kõiki arengukavast huvitatud osapooli. Arvestatud on varem tehtud valdkondlikke arengukavu, strateegiaid, arenguprogramme jms. Kuna arengukava on valdkondade ülene, on see seotud paljude kehtivate ja


49

väljatöötatavate arengukavade ja teiste strateegilise planeerimise dokumentidega. Tulenevalt merenduse rahvusvahelisest mõõtmest on arengukava tugevalt mõjutatud Euroopa Liidu vastavasisulistest dokumentidest ja käsitleb teemasid, mis ELi tasemel on merenduses prioriteetseteks seatud. Eesti eesmärgid ühtivad põhilistes aspektides ELi seatud eesmärkidega, eelkõige „ Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitikas“ tooduga. Merenduse arengukava koostamise eesmärk on meremajanduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevate suuniste väljatöötamine merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal merega seotud ressursi kasutamisel ning säilitamisel. Ühest küljest sõltub merendusest suur osa Eesti majandusest, kuna ligikaudu 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi, teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude teel Eestil teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda, teistpidi mõjutab inimese tegevus omakorda merekeskkonda. Seega tuleb koos majandustegevusega käsitleda elukeskkonna, regionaalarengu ning keskkonnahoiu teemasid. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse kui terviku potentsiaal siiski maksimaalselt kasutamata. Merenduse arengukava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Eesti mereala on Eesti Vabariigi territooriumi lahutamatu osa (Eesti merealana saab käsitleda ka majandusvööndit), kus Eesti viib ellu oma majanduslikke, kultuurilisi, keskkonna-alaseid ja julgeoleku huvisid. Samas teadvustame me, et merendusega seotud küsimused on sageli laia rahvusvahelise mõjuga ning merenduse areng saab toimuda ainult konstruktiivses rahvusvahelises koostöös. Tulenevalt oma geograafilisest asendist soovib Eesti olla strateegiline partner ülemaailmses tarneahelas ja tagada Eestis pakutava transporditeenuse kõrgeim kvaliteet. Merenduse arengukava visiooni kohaselt on Eesti merendussektor kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Merendussektoris tegutsevad nii rahvusvahelisel turul edukalt konkureerivad suurettevõtted kui ka kohalikku arengut soodustavad väikeettevõtted. Sektori ettevõtted on kaasaegsed ja loovad kõrget lisandväärtust, tagades Eesti väliskaubandusele soodsad transpordikanalid ning tõstes Eesti kui rahvusvahelise transpordikoridori konkurentsivõimet. Sektori pakutavad tooted ja teenused on atraktiivsed, tõstes Eesti majanduse ja turismi sihtkoha mainet. Arengukavas seatud viis prioriteetset suunda ja 11 eesmärki, mis antud tegevusi käsitlevad: PRIORITEET 1 – Merendussektori ettevõtluskeskkond on ettevõtjasõbralik ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Eesmärk 1 – Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesmärk 2 – Kaubavood läbi Eesti sadamate on suurenenud. Eesmärk 3 – Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel on suurenenud. Eesmärk 4 – Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

PRIORITEET 2 – Merendus on ohutu, turvaline ja merekeskkonna seisund on paranenud. Eesmärk 5 – Ohutus ja turvalisus veeliikluses ning sadamates on paranenud. Eesmärk 6 – Merekeskkonna seisund on paranenud.

PRIORITEET 3 – Avaliku sektori tegevused toetavad merenduse arengut. Eesmärk 7 – Merenduse korraldus ja seadusandlik baas on tõhusamad.

PRIORITEET 4 – Eesti mereharidus ja teadus- ning arendustegevus on kaasaaegsel tasemel. Eesmärk 8 – Eestis antav mereharidus kindlustab kõigile merendussektori valdkondadele vajalike

spetsialistide kaasaegse õppe tasakaalustatud mahus. Eesmärk 9 – Eestis loodud merendusalase teadustöö maht ja kvaliteet on tõusnud.

PRIORITEET 5 – Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi.

Eesmärk 10 – Mereturism ja merenduse ning randlusega seotud ettevõtlus on arenenud. Eesmärk 11 – Merekultuuripärandi ja -traditsioonide säilimine on tagatud.


50

5.2.3. Eesti riiklik turismiarengukava 2014 – 2020. Riiklik turismiarengukava käsitleb ennekõike avaliku sektori eesmärke ja tegevusi, mis on otseselt suunatud turismi arengule. Turismimajandus on seotud paljude teiste majandusharude ja tegevusvaldkondadega ning käesoleva arengukava eesmärk on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. Eesti riikliku turismiarengukava 2014–2020 peamise eesmärgi indikaatorid on järgmised:

• Turismiteenuste eksport on kasvanud 1,24 miljardilt eurolt 2012. aastal 1,59 miljardi euroni 2020. aastaks.

• Välisturistide ööbimiste arv majutuskohtades on kasvanud 3,82 miljonilt ööbimiselt 2012. aastal 5 miljoni ööbimiseni 2020. aastaks.

Arengukava strateegilisteks tegevussuundadeks on Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, turismiinfo juhtimine, turismitoodete arenduse juhtimine, turismi arenguvõimaluste seire, rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide arendamine, rahvusvaheliste sündmuste toetamine ja piirkondlike turismitoodete arendamine. Turismisektori jätkusuutliku arengu eelduseks on säästva turismi põhimõtete rakendamine. Arengukava läbivaks põhimõtteks on lähtumine külastaja teekonnast, mille kohaselt peab külastuselamus olema kvaliteetne, külalislahke ja turvaline ning igas vanuses ja erivajadustega inimestele ligipääsetav. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevused ellu arengukavas ettenähtud meetmete kaudu vastavalt neljaks aastaks koostatud rakendusplaanile ja arengu kava alaeesmärkidele:

Alaeesmärk 1: Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ning Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised

Alaeesmärk 2: Eesti turismiatraktsioonid ja Eestis toimuvad sündmused on rahvusvaheliselt huvipakkuvad ja reisimotivatsiooni loovad

Alaeesmärk 3: Eesti turismisihtkohad ja neile omased turismitooted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised

Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks jätkatakse Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevusi nii naaberriikides kui ka kaugemates riikides. Sellega seotud tegevuste mõju maksimeerimiseks võetakse kasutusele sihtturupõhised strateegiad ning uuendatakse koostöömudelit turismisektori osapooltega. Arengukava keskendub Eesti turismile kõige iseloomulikumatele põhiteemadele ja neile tuginevate turismivormide – linnaturism, kultuuriturism (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturism ning terviseturism – arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. Uuel perioodil on fookuses juba tehtud investeeringute jätkusuutlikkuse tagamine ja loodud külastusobjektide vahel suurema sünergia tekitamine. Selleks arendatakse kõiki Eesti piirkondi terviklikult, sidudes olemasolevad turismitooted ühtseks tervikuks ja arendades välja turismitaristu, mis vastab erinevate sihtrühmade ootustele ja vajadustele. Turismiarengukava visiooni ja eesmärkide kohaselt on Eesti aastaks 2020 turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismisihtkoht, pakub meeldejäävat reisielamust ning siit on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse. Aastaks 2020 peaks Eesti saavutama taseme, kus: • Eesti on reisisihina tuntud, hästi ligipääsetav ja info turismivõimaluste kohta on kergesti

kättesaadav nii reisi planeerimisel kui reisil viibimisel. • Eesti on külalislahke ja turvaline maa ning reisil viibija külastuselamus on ühtlaselt kvaliteetne ja

ootusi ületav. Turismitooted ja -teenused on inspireerivad, meeldejäävad ja uuendusmeelsed. • Eesti on inspireerivate sündmuste toimumise maa ning rahvusvaheliselt huvipakkuvad atraktsioonid

motiveerivad Eesti külastamist ja korduvkülastusi. • Eestil on konverentsimaana innovatiivse liidri imago. • Kogu Eesti rannik on elava liiklusega atraktiivne mereturismipiirkond. • Eesti erinevatel piirkondadel on välja arendatud neile iseloomulikud turismitooted, mis loovad

eeldused koha külastamiseks ja pikendavad nii sise- kui väliskülastaja viibimist piirkonnas.

51

6. AS SAARTE LIINID MAJANDUSTEGEVUSE PROGNOOSID PERIOODIKS 2014 – 2020

KOKKU eelmise arengukavaperioodi tulemused muutuse määr uuel arengukavaperioodil uue arengukavaperioodi prognoos

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

reisijad liinilaevadel 4 218 390 4 148 331 3 866 035 3 755 164 3 838 193 4 026 681 4 222 538 3% 3% 2% 2% 3% 3% 2% 4 344 004 4 475 007 4 577 296 4 688 070 4 826 922 4 966 418 5 068 024

reisijad teistel alustel 25 269 28 553 15 899 23 654 33 778 23 805 30 489 4% 4% 3% 2% 4% 4% 3% 31 737 32 891 33 848 34 692 36 210 37 615 38 777

sõidukid liinilaevadel 1 527 055 1 562 451 1 488 782 1 431 291 1 470 981 1 564 160 1 684 186 4% 4% 2% 2% 4% 4% 2% 1 750 210 1 818 919 1 854 609 1 891 044 1 965 388 2 042 623 2 082 818

laevad sadamas 52 352 55 367 54 669 50 507 51 951 57 691 61 622 1% 1% 2% 2% 2% 1% 2% 62 434 63 167 64 230 65 443 66 606 67 530 68 602

liinilaevad 49 405 52045 51304 46332 47062 51687 53890 1% 1% 1% 2% 1% 1% 1% 54 337 54 798 55 601 56 490 57 280 57 977 58 597

kaubalaevad 173 194 184 212 258 270 280 2% 10% 6% 6% 4% 4% 5% 286 313 332 351 366 383 401

kalalaevad 221 159 177 187 118 179 200 1% 1% 0% 0% 1% 1% 0% 201 203 203 203 205 207 207

tankerid 1 1 1 1 1 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0

reisilaevad 920 1017 786 875 929 203 220 4% 4% 2% 2% 4% 4% 2% 229 238 242 247 257 267 272

muud laevad 108 246 691 215 147 223 104 1% 1% 1% 1% 1% 1% 1% 105 105 106 107 108 108 109

väikelaevad 1524 1705 1526 2685 3436 5129 6928 5% 3% 3% 4% 4% 2% 5% 7 277 7 510 7 745 8 046 8 391 8 588 9 017

KOKKU eelmise arengukavaperioodi tulemused muutuse määr uuel arengukavaperioodil uue arengukavaperioodi prognoos

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

kaubad sadamas 558 001 607 457 531 700 635 251 737 005 820 621 900 497 2% 10% 7% 6% 5% 5% 5% 920 274 1 014 121 1 080 338 1 141 487 1 194 869 1 249 947 1 311 263

freesturvas 47 773 50 077 37 233 35 804 46 870 68 680 62 952 3% 16% 3% 7% 3% 3% 0% 65 069 75 429 77 536 83 336 85 748 87 904 87 904

puit 92 962 117 730 93 031 244 358 305 100 312 402 388 285 -1% 10% 4% 2% 3% 4% 4% 382 488 422 048 438 955 448 105 462 105 480 209 498 069

ehitusmaterjal 0 15 225 6 257 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0

killustik 409 468 414 814 360 297 345 600 370 460 396 513 410 488 4% 7% 10% 7% 6% 5% 7% 427 966 460 014 505 111 541 157 573 161 602 964 644 295

vanametall 0 1 780 0 0 0 0 0 #DIV/0! 110% 0% 40% 0% 43% 0% 2 400 5 040 5 040 7 056 7 056 10 090 10 090

muud valm. tooted 1 100 15 446 0 99 3 170 281 -29% 20% 8% 8% 7% 7% 7% 201 240 260 280 300 321 342

furtsellaaria 1 738 1 534 1 120 459 723 411 220 37% -100% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 301 0 0 0 0 0 0

naftasaadused 0 0 0 150 150 150 140 7% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 150 150 150 150 150 150 150

sojakontsentraat 0 0 0 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0

hakkepuit 0 0 0 0 1 972 21 688 23 292 10% 37% 6% 22% 11% 4% 4% 25 630 35 129 37 115 45 232 50 179 52 139 54 242

vedel kemikaal 0 0 0 0 0 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0

teesool 1 200 1 400 1 404 1 537 2 100 1 500 3 917 -10% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 3 523 3 523 3 523 3 523 3 523 3 523 3 523

freesitud asfalt 0 2 372 23 369 0 5 987 12 380 5 946 20% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 7 129 7 129 7 129 7 129 7 129 7 129 7 129

segakaup 40 0 6 020 4 004 7 0 0 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 0 0 0 0 0 0 0

kala 3 720 2 510 2 523 3 339 3 537 3 727 4 976 9% 0% 2% 0% 0% 0% 0% 5 418 5 418 5 519 5 519 5 519 5 519 5 519

kaubad laeva kohta 3 225 3 131 2 890 2 996 2 857 3 039 3 216 3 223 3 239 3 250 3 252 3 263 3 268 3 273


52

7. AS SAARTE LIINID FINANTSPROGNOOSID PERIOODIKS 2014 – 2020

nr. KOKKU 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

TULUD 7 066 088 7 318 717 7 648 925 7 925 308 8 281 694 8 584 347 8 901 163

1. Tulud sadamatasudelt 2 846 661 2 903 594 2 961 666 3 020 899 3 081 317 3 142 943 3 205 802

2. Tulud laadimiselt / lossimiselt 1 629 635 1 727 413 1 831 058 1 940 921 2 057 377 2 180 819 2 311 668

3. Tulud elektri müügist 265 335 270 642 276 055 281 576 287 207 292 951 298 810

4. Tulud vee müügist 7 380 7 528 7 678 7 832 7 988 8 148 8 311

5. Tulud heitmete käitlemiselt 37 901 38 659 39 432 40 221 41 025 41 846 42 683

6. Tulud jahisadamast 76 985 80 064 83 267 86 598 90 062 93 664 97 411

7. Tulud rendilt 105 999 109 179 112 454 115 828 119 303 122 882 126 568

8. Tulud ujuvalustelt 330 000 330 000 396 000 396 000 463 200 463 200 463 200

9. Tulud muudelt teenustelt 43 120 43 982 44 862 45 759 46 674 47 608 48 560

10. Tulu sihtfinantseerimiselt 1 723 072 1 807 656 1 896 453 1 989 675 2 087 541 2 190 285 2 298 149

KULUD 6 182 996 6 490 297 6 673 840 6 937 344 7 136 517 7 420 738 7 636 999

1. Töötasu 1 227 967 1 338 484 1 351 869 1 419 462 1 433 657 1 505 340 1 520 393

2. Tööjõumaksud 422 421 460 439 465 043 488 295 493 178 517 837 523 015

3. Sadamate hoiu kulu 1 503 121 1 533 183 1 563 847 1 595 124 1 627 027 1 659 567 1 692 758

4. Sadamate majanduskulu 413 674 421 948 430 387 438 994 447 774 456 730 465 864

5. Intressikulud 86 363 86 363 86 363 86 363 86 363 86 363 86 363

6. Amortisatsioon 2 529 450 2 649 880 2 776 332 2 909 106 3 048 518 3 194 902 3 348 604

KASUM / KAHJUM 883 092 828 420 975 085 987 964 1 145 177 1 163 608 1 264 165

as saarte liinid saarte liinid...makromajanduslikud väljavaated on aga eesti jaoks endiselt...

Documents