erivajadusega laps lasteaias

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS

Helve Kukk

Põlva linna lasteaed Lepatriinu logopeed

Põlva maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamine23.Jaanuar 2013

Erivajadusega laps

Erivajadusega lasteks peetakse lapsi, kelle vajadused erinevad mingil määral või mingis valdkonnas samavanuseliste laste omadest . (Türbsal 2000).

AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks.

Eelkoolieas on arengupuudega laste arv suhteliselt väike, sest kerge arengupuudega lapsed ei ole veel arengus piisavalt

maha jäänud. (Bakk&Grünewald 1999)

Psüühilise häirega laps

Tajumise häired –aistingumeelte petted (sipelgate jooksmine seljal, kohin kõrvus), ruumi- ja ajataju häired.

Mõtlemise häired - sundmõtted, luulumõtted, kinnisideed. Tundeelu häired –ärevus, hirm, apaatia, higistamine, valud kõhus, peas. Lahutamiskartus - Rivaalsushäired - laps tajub oma lähikondset enda rivaalina. Kiindumishäired - laps tõrjub järjekindlalt üht vanemat, või ripub tema küljes. Tahteelu häired - ei suuda paigal püsida, ainult rabeleks ringi või vastupidi

initsiatiivitus, miimika vähenemine, täielik vaikimine. Instinktide häired - toitumisinstinkti häired, suurenenud näljatunne,

pidurdamatu söömine, pidev janutunne, toiduks kõlbmatute asjade söömine. Unehäireid - unetus, pidev unisus, liigmagamine

Norm- häire-hälbe-kasvatus ?

Psüühilise häirega laps -2

On normaalne, et koolieelikud fantaseerivad palju, (näiteks mitmed lapsed mõtlevad omale välja „nähtamatu sõbra”) On normaalne, kui viie-kuueaastased lapsed hakkavad esitama

küsimusi surma kohta. Lõplikult peaksid lapsed suutma reaalsuse ning fantaasia vahel selget

vahet teha alles 6-7-aastaselt.

Kui lapse huvi või fantaasia muutub tema elu segavaks, siis tuleb sellesse väga tõsiselt.Vanemate terav silm ja empaatiavõime on asendamatud.Ei tunne keegi teine oma last paremini, kui tema vanemad


Käitumishäirega laps Ülemäärane kaklemine või huligaanitsemine Julmus loomade või teiste inimeste suhtes Hävitustung teiste omandi suhtes Trotslik, väljakutsuv käitumine Sagedased ja ebatavalise intensiivsusega vihapursked Püsiv sõnakuulmatus Korduv valetamine Korduv varastamine

Väikelapseeas on tavaline ja arengule vastav – laps õpib tundma lubatu ja keelatu piire, eristama oma võõrast. Käitumishäirega on tegemist siis, kui seda juhtub tihti muutub süsteemseks või tahtele mittealluvaks.

Käitumishäiretega laps -2 Käitumishäire - meditsiiniliselt diagnoositud psüühikahäire Käitumishälbe - igasugused normist kõrvalekalduvad käitumisviisid. Hälvete ja häirete vaheline piir on igapäevases elus õhuke ja ebaselge !

Taolisi lapsi teiste hulga on koguni 7-8%.

psühhiaatrilisi 3-4% - lapsed, kes vanematele ja õpetajatele ei allu.

Arsti poole pöördutakse sagedasti 4-5 aasta vanuses.


Käitumishälbega laps Hüperaktiivsus– lapsed pole võimelised oma käitumist reguleerima, nad ei talitse oma impulsse, ei malda

oodata, küsib mõttetusi, katkestab pidevalt teiste juttu. Tähelepanuhäire – probleemid keskendumisega, huvitava tegevuse korral neil probleeme pole (TV-saated,

arvutimängud). Esineb 7-12 % kõikidest lastest. Tähelepanuhäire koos alaaktiivsusega – häiret on raske märgata, laps on vaikne ei sega teisi. Ta unistab ja

mõtiskleb, mõtted on hajevil, on pikatoimeline ja aeglaste liigutustega. Hüperaktiivsus koos tähelepanuhäirega – lastel on suuri raskusi paigal istumise ja järjekorras seismisega, ei taju

ohte, esineb palju motoorseid liigutusi, meeldib rääkida, aga mitte kuulata Motivatsioonipuudulikkus – last ei innusta tulemused, suhtuvad leigelt nii kiitusse kui laitusse. Opositsioon ja trots – protestib sageli ja tugevalt kõige vastu, reageerib ägedalt igasugusele keelamisele,

keeldub piiranguid tunnustamast on vastu vähimatelegi muudatustele. Antisotsiaalne käitumine, agressiivsus - käitumine, mille tagajärjel tehakse teisele haiget, tuntakse rõõmu teise

õnnetusest, valatakse oma viha välja juhuslike inimeste või objektide peale, ei olda empaatiavõimeline, avaldub tihti teiste kiusamisena.

Käitumisviisid, mida iseloomustavad emotsionaalsus, dramaatilisus, ekstravagantsus – oma tunnete ebakohane ja liialdatud väljendamine, vajadus välja paista.

Tähelepanuvajadus - laps otsib tähelepanu läbi negatiivse käitumise Toitumishäired - anoreksia, buliimia

Kõnehäirega laps

Müüt on, et kõnehäired kaovad aja jooksul iseenesest. Kõnehäired toovad endaga kaasa raskused lugema ja kirjutama õppimisel, õigekirjas,

tekstiloomes, jutustamisel ja loetust arusaamisel. Siit võib saada alguse lapse mahajäämus .

Esinemissagedus: erinevatel andmetel - 30% lastel Laps ei hakka rääkima Laps ei häälda mingeid häälikuid või kõneleb pudistades Laps kogeleb on häiritud kõnemeeloodika Vahetab ära silpe, mõisteid, liitsõnade osi Laps ei suuda end kaasvestlejale arusaadavaks teha

Suhtlemisraskustega laps Uje laps - häbeneb vastata kõnetamisele, ei leia sõpru, ei osale mängudes, satub narrimise objeltiks. Kiuslik laps - ei hooli inimeste tunnetest, narrib ja kiusab teisi, ähvardab, satub kaklustesse. Taktitundetu laps - räägib kohatut juttu, hoopleb, võib olla pealetükkiv, klammerduv ja armukade, püüab

tähelepanu rumaluste ja negatiivse käitumisega.. Ülitundlik laps - nutab tihti, solvub kergesti ja võtab kriitikat südamesse, peab pikka viha ,ei unusta ülekohut. Võib

langeda narrimise objektiks. Kiusatav laps - kannatab vaimse ja/või füüsilise vägivalla all, teda narritakse, tõugatakse, pekstakse, alandatakse.

Tagakiusamine on pidev ja pikaajaline võib püsima jääda isegi elukoha vahetuse puhul. Äkiline laps - ärritub kergesti, on ägeda loomusega, probleeme on enesevalitsemisega, süüdistab teisi enda

provotseerimises. Võib karjuda, valjusti nutta, hüsteeriitseda, asju lõhkuda või teistele kallale tungida, võib endale viga teha.

Väike täiskasvanu - on enamasti väga intelligentne ja teadmistejanuline, leiab kergemini kontakti täiskasvanute kui lastega, peab eakaaslaste harrastusi lapsikuteks. Väike täiskasvanu tunneb end üksikuna, võib saada põlualune, narrimise või füüsilise vägivalla objekt.

Sündinud juht - on energiline ning aktiivne, organiseerib teiste tegevust. Tal on oma veendumus,

vaidleb, võitleb oma seisukohtade eest. Pessimistlik laps - võib iga asja pärast kurta, hädaldada, viriseda, kõneleb vinguval toonil, mures, et saab midagi

vähem või kehvemat, kui teised


Koduse keskkonna poolest erinev laps

Kakskeelsest keele- ja kultuurikeskkonnast pärit laps – süvenev probleem, teise keele omandamine on seotud lisakoormusega lapse psüühikale, mõjutab tundeid, võimeid, tahet, mälu jm. Pole teada, kas keele õppimine varases lapseeas, on arengu seisukohalt positiivne või negatiivne. Multikultuursest keelekeskkonnast pärit laps, vajab rohkem täiskasvanute tähelepanu ja toetust nii kodus, kui lasteasutuses.

Psüühilise ja/või füüsilise vägivalla all kannatavad lapsed Laps elab tingimustes, kus vanemad ei taju, arvesta lapse põhivajadusi ja nende täitmist. Füüsilised sümptomid- pilgukontakti puudumine, häirunud lihastoonus, une- ja söömishäired jm

Kehaliste omaduste poolest erinev laps

Vasakukäeline laps – Käelisus on funktsioonide jaotus peaajupooltes. Kui seda struktuuri segatakse võivad ilmneda häired mäluprotsessis, keskendumisvõimes, kõnes. Ilmnevd raskused lugemisel ja kirjutamisel, motoorsed häired, ebakindlustunne jne. Lapsed vajavad juba esimestel kirjutamise katsetel intensiivsemat tähelepanu.

Kehaliste omaduste poolest erinevad lapsed, rühihäiredlampjaladkomppöidprobleemid lihastoonusega jne.

Sagedaste tervisehäiretega laps

Lapsed, kes ei ole otseses meditsiinilises mõttes haiged. Hingelised probleemid annavad endast märku füüsiliste vaevustena. haigestub hingamisteede viirushaigustesse - immunsüsteem on nõrk ja

habras, sageli köha, nohune. põeb pikaajalist kord ägenevat, kord taanduvat kroonilist haigust -

suhkurtõbi, astma. on tihti väikeses palavikus - konkreetsele haigusele viitavate sümptomiteta on kahvatu, loid, nõrk ja väsinud kannatab korduvate valude käes (peavalu, kõhuvalu jm)- meditsiinilist põhjust

ei suudeta leida. on hädas seedekulgla tööga. kannatab une- või toitumishäirete all esineb allergia


Meelepuudega laps Kuulmispuue – kuulmispuude esinemissagedus on umbes 6–6,5%;

Vaegkuuljad ehk nürmikud — kuulevad helisid osaliselt, kasutavad abivahendina kuuldeaparaati või sisekõrvaimplantaati. Kurdid — inimesed, kes ei kuule peaaegu mingeid helisid (v.a. väga tugevat heli, nt lennuki või suure veoauto müra), kasutavad suhtlemiseks viipekeelt

Nägemispuue – Nägemispuude esinemissagedus: 0,05-0,1%Vaegnägija- nägemisteravus on prillidega korrigeeritavPime- nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on allla 0,05 ja/või vaateväli kitsam kui 10 kraadi.Praktiliselt pime- säilinud nägemisjääki nii palju, et ta saab seda kasutada igapäevases elus kasutab vastavat tehnikat.Täispime- isik, kes ei näe valgust.

Omandamisraskustega laps

Kerge vaimupuudega laps, omandamisaskustega laps – areng on pidurdunud, aja jooksul õpiabi tugisüsteemide rakendamise tulemusel, teadmised oskused stabiliseeruvad, jõuavad eakohasele normile järele ja enamgi veel.

Siia kategooriasse on kuulunud maailmakuulsused (Balzac, Salinger, Albert Einstein, T.A. Edison jt) – uuringu põhjal on Eestis kergemal või raskemal kujul 36 % lastest.

Arengupuudega laps-1

Füüsiline ja vaimne puue võivad esineda nii koos kui eraldi. Võivad kaasneda mõne puudega, olla geneetiline, pärilik või haigusena.

Füüsiline alaareng - tavaline enneaegselt sündinud lastel, jõuab laps teistele endaealistele arengus järele juba kolmandal eluaastal või veelgi varem.

Füüsiline arengupeetus – ilmneb sageli isutus, söömisprobleemid, hilineb lihastoonuse areng, võib hilineda kõne.

Väikelapse ajutise arengupeetuse korral jõuab laps füüsisega eakaaslastele järele enamasti teismeliseeas, füüsilise arengupeetusega ei kaasne vaimupuuet

Ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded-

Arengupuudega laps-2 Vaimupuue - diagnoositakse umbes 3% lastestPidurdunud psüühika arenemine -tunnetuses, kõnes, motoorikas ja

sotsiaalsetesvõimetes avalduv normist madalam intellekti tase. Vaimse alaarenguga võib kaasneda ka mõni muu vaimne või füüsiline puue.

Kerge vaimupuue (IQ 50 –70) oskuste kujunemise tempo on normist aeglasem, omandavad rääkimisoskused viivitusega ja sõnavara ei kujune kuigi suureks.Vajavad järjepidavat kõrvalist abi õppimisel ja võimete arendamisel.

Mõõdukas vaimupuue (IQ 35 – 49) omandab oskusi ning teadmisi aeglaselt ja puudulikult. Mahajäämus ilmneb eneseteenindamisoskustes, motoorsete võimetes. Õpiedukus on piiratud ka abistamise ja vähendatud nõudmiste korral.

Raske vaimupuue (IQ 20-34)- vaimne areng veelgi madalamal saavutustasemel, esineb olulisi motoorika- j a kõnehäireid

Sügav vaimupuue (IQ …-20) - kõne ei arene, ei saa aru teiste kõnest, ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste rahuldamise eest. Vajavad ööpäevaringset järelvalvet.

Andekas laps Keeleline andekus – hakkab eakaaslastest varem rääkima, on jutukam, huvitub juttudest,

raamatutest. Loogilis-matemaatiline andekus - huvi arvude, loendamise vastu, hea keskendumisvõime,

mälu, tähelepanuvõime ja ruumitaju. Hakkavad rääkima üsna vara. Muusikaline andekus -tunneb varakult huvi muusika vastu, võib õppida kiiremini laulma

kui rääkima. Kehalis-kineetiline andekus- on palju fantaasiat. hea taju, kasutavad võrdlusi ja mäletavad

nähtut pildiliselt. Ruumiline intelligentsus - lapsed on head orienteerujad, oskavad lahendada ruumilist

kujutlusvõimet nõudvaid ülesandeid ning mõista skeeme. Interpersonaalne andekus - lapsed on emotsionaalsed ja koostööaltid, mõistavad kaaslasi

ja aitavad, on avatud ja tunnetavad hästi reegleid. Intrapersonaalne andekus – tahavad eristuda massist, tunnevad iseennast, teavad oma

nõrkusi ja tugevusi. Naturalistlik andekus - tunnevad huvi loomade, lindude, taimede, putukate ja kivimite

vastu, jälgivad loomade käitumist, alustavad varakult kollektsioneerimist-

Andeka lapse probleemid 1

Passiivsus õppetöös Läbisaamine kaaslastega Raskused mängukaaslaste leidmisel Eristuvad vabatahtlikult Autoriteediprobleemid- Liiga andekaid ei taheta juhtideks,

andekas ei talu endast rumalamat juhti. Üliarenenud õiglustunne -protestivad kui tajuvad ebaõiglust,

ebaloogilisust või mõtlematust. Ei talu rumalust - väga raske taluda kooslust endast rumalamatega,

ei suuda tavainimestega leppida, muutub tigedaks ja pettunuks.

Andeka lapse probleemid 2

Oskamatus vaikida - ütlevad kõike, mida mõtlevad. Kuulab valikuliselt - ei kuula, mõtlevad oma mõtteid. Ei talu rutiini - kahtlevad kõiges ja kõigis. Möllav fantaasia - raske eristada reaalsust kujutlusest,

soovmõtlemist tegelikkusest, on keskmisest tundlikuma hingelaadiga Painavad filosoofilised probleemid -huvituvad tõe ning vale,

religiooni ja ateismi, headuse , kurjuse vahekorrast, kõlbelistest ja eetilistest kategooriatest.

Tüdrukud eelistavad poiste mänge - võib seletada meessoole omase saavutusvajadusega ning sooviga olla sõltumatu.

Kohanemine võib olla näiline - Suur osa andekaid kohaneb väliste normidega, laps on sattunud sõltuvusse kiitusest. Täiskasvanuna muutub ta suure tõenäosusega töönarkomaaniks,kes oma saavutustega iial rahul ei ole.

Ei pruugi taluda konkurentsi ja kriitikat.

Erivajadusega laps lasteaias

Tegelikkuses suur tühjus

Erivajadustega laps lasteaias Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad lapsevanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikkukasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused (Eesti Vabariigi haridusseadus prg. 24, lg.1 )

Põhiseaduse § 37 ei sätesta ühtegi erinõuet erivajadustega laste suhtes – neid lapsi tuleb käsitleda võrdväärsena koos teiste lastega.Lähtuvalt koolieelse lasteasutuse seadusest kaasatakse 1,5–7-aastaseid erivajadustega lapsi tavalasteaedadesse pere elukoha lähedal.

Uue koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel hindavad lasteaiaõpetajad koos perega lapse arengut, viivad läbi arenguvestlusi ning koostavad vajadusel lapsele individuaalse arenduskava.Lasteaiast saab laps ka eripedagoogilist ja logopeedilist abi.

Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. (Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine, määrus nr 58)

Erivajadusega lapse märkamine

Vastsündinud lapse peret teavitatakse ja nõustatakse arenguprobleemide korral regionaalses sünnitusmajas (pediaatri kontroll pärast lapse sündi, meditsiiniline abi, sotsiaalnõustamine).

Perearst jälgib , hindab lapse arengut, teeb vajadusel koostööd omavalitsuse

Sotsiaaltöötajaga, kes nõustab peret sotsiaalabi, koolieelse lasteasutuse, rehabilitatsiooniasutuse ja nõustamiskeskuse küsimustes

Lasteaed on lapse arenguliste erivajaduste märkajana teisel kohal lapsevanema järel.


I tasand-märkamine• Lapse arengu jälgimine

(rühmas)

• Kõneliste erivajaduste märkamine-mil määral ja miks laps erineb

• Esmased võimalused last toetada

• Laosevanema kaasamine

• Õpetaja abi

• Rühma õpetajad

• Liikumis-Muusikaõpetaja

• Lapsevanemad


II tasand-hindamine

• Täpsem vajaduste väljaselgitamine• pedagoogilis-psühholoogiline• meditsiiniline• kõnearenguline

• Tõhusam koostöö lapsevanemaga

•Rühmaõpetajad•Lapsevanemad

•Eripedagoog•Logopeed•Psühholoog•Sotsiaaltöötaja•Füsioterepeut•Tegelusterapeut•Perearst


III tasand- sekkumine

• Arengule vastavate tugisüsteemide loomine

• Arendustegevuse individualiseerimine IAK

• Vajadusel kasutada nõustamiskomisjoni soovitusi

(sobitus, tasandus vm. erirühm)

•Kogu lapse arengut toetav meeskond lasteaias

•Lapsevanemad ning pere

•Rehabilitatsiooni spetsailistid

•Riiklikud metoodikakeskused õppenõustamiskeskuse töötajatele

Erivajadustega laste tugiteenused lasteaias

Lasteaedades märgatakse erivajadusega lapsi varakult, otsitakse abi nõustamiskeskustelt, lapsi uurivad meedikud, eripedagoogid ja psühholoogid.

Peamine probleem on – nende laste abistamises. Lasteaiaõpetaja ei saa ega peagi olema eripedagoog. Teadmiste rakendamine selles vallas eeldab süsteemset ettevalmistust. Vastavad teadmised ja oskused ei ole omandatavad paari loengukursuse või seminari raames. (M. Padrik)

Hoopis suur puudus on koolieelsele eale spetsialiseerunud psühholoogidest, kes oskaksid aidata ja toetada pedagooge ja peresid käitumisprobleemide ilmnemisel.

Koolieelses eas on tugivõrgustik võrreldes kooliga sootuks nõrk. Sarnaselt uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse miinimumkoosseisude määrusega

reformib Haridus- ja Teadusministeerium ka koolieelse lasteasutuse seadust. Arutluse alla tulev määrus sätestab lasteaedades töötavate spetsialistide loetelu, sealhulgas ka AEV koordinaator.( R. Rahuoja ELÜ eestseisus)

Sobitusrühmadega majadesse soovitatakse eelnõus eripedagoogi ametikoha loomist

Põlvamaa Õppenõustamiskeskus

2008 aastast Nõustamiskeskuse spetsialist (peamiselt just eripedagoog), käib vajadusel kohtadel ,

tööde hulka kuulub tunni- ja rühmavaatlused, võimalike erivajaduste varajane märkamine, annab soovitusi lastele võimalikult soodsa keskkonna loomisel.

Psühholoogiliseks nõustamiseks, pereteraapiaks on hästi sisustatud, hubane ja privaatne ruum Põlva Maavalitsuse IV korrusel, vajadusel on valmis psühholoog kohtadele sõitma.

Toimuvad tunnustatud lektorite loengud HEV teemadel.

Maavalitsuse hoone 4. korrus Kesk 20, Põlva 63308

Koordinaator Heido Sinivee Tel: 513 7763 ja 799 8948 E-post [email protected]

Eripedagoog-logopeed Aivi Lusti Tel: 799 8948 E-post [email protected]

Psühholoog Anneli Veeret Tel: 799 8948, 5340 8204 E-post [email protected]

Sotsiaalpedagoog Ulvi Kollom Tel: 799 8948 E-post [email protected]

Erivajadustega laps ja sotsiaalsüsteem

Sotsiaalsüsteemi abi - rehabilitatsiooniplaani raames on võimalik taotleda ressursse nii tugiisiku kui täiendavate spetsialistide teenuste tarbeks. Tegemist väga kalli lahendusega. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks, selle täitmise eest vastutab lapsevanem

Rehabiltatsiooni meeskonnad töötavad üle Eesti , koostavad erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

Protsessi algatajaks on perearst, lapse arengu mitmekülgse hindamise viivad läbi sotsiaaltöötaja, logopeed või eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst ja meditsiiniõde.

Hindamise tulemusena määratakse lapse puude raskusaste (kerge, keskmine, raske, sügav) vastavalt sellele, missugust lisaabi laps vajab.

Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest.

Põlva Haigla Rehabilitatsioonikeskus

AS Põlva Haigla Uus tn.2, Põlva 63308

Administraator tel: 799 [email protected]

L.M.Füsioteraapia OÜTuglase 5, Põlva

Tel. 7333113 56697067

Erivajadustega laste tugiteenused ja KOV

Lapse arengu toetamisega seotud kulutusi spetsialistidele ja abivahenditele ei suuda iga kohalik omavalitsus kanda. Kodused lapsed võivad jääda arengutoeta.

Kui arenguprobleemist tulenevalt on laps võimeline õppima vaid täiskasvanu individuaalsel juhendamisel, tema töövõime on äärmiselt piiratud, ta vajab pidevat järelvalvet ja suunamist, tuleb kaaluda, millises keskkonnas on võimalik vajalikku ressurssi leida ja tulemust optimaalsel viisil saavutada. Võimalik, et laps jääb samasse keskkonda ja saab tugiisiku--? abiõpetaja - ?

Päevahoiu teenus - ? Erinevad skeemid :

SotsiaalministeeriumLapsevanem-KOVProjektipõhiseltÜhendused – autistide ühing jm.

Põlvamaa võimalused

Eesti Lastefondi Põlva tugirühm aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega (ATH) laste vanematele

Tugirühma juhid:Karin Simso tel. 5536758Heli Leet tel. 5040576

KoolikohustusPGS §17(1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks.

Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. (11) Lapsevanem võib nõustamiskomisjonilt taotleda koolikohustuse edasilükkamist. (3) Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta

30. aprilliks saanud kuueaastaseks. § 18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on

vabu kohti. § 19. (1) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas

elavale koolikohustuslikule lapsele. § 20. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides. § 37 Erivajadustega lapsed ei ole vabastatud koolikohustuse täitmisest.

AEV-st saab HEV hariduslik erivajadus

Erivajadusega laps

ALLIKAD Erivajadustega laps lasteaias: mõtteid hetkeolukorrast ja võimalustest Marika Padrik, Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond Koolielu

Erivajaduste varajasest märkamisest ja sekkumisest Tiina Peterson, HTM-i üldharidusosakonna peaekspert

http://www.vorunoortekeskus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=26

http://aidi.adisain.eu/doc/ettekanded/erivajadustega.pdf

http://www.eklvl.ee/ver1/kuulmispuudega/index.html

http://www.mentalhealthpromotion.net/resources/juhendmaterjal_vaimse_tervise_edendamiseks1.pdf Kai Teeäär 2005 Laste vaimse tervise edendamise võimalustest ning parimast praktikast Euroopas

“Laps - erivajadusega laps “ Ingrid Veskiväli Kasvatusteaduste magister

Lasteaia logopeedi eriala profiil – 2011

ERIPEDAGOOGIKA nr 40, oktoober 2012 Alusharidus,

TELLIMISEKS: e-kiri [email protected]

soovija postiaadress maksja andmedeksemplaride arv

Kogumik tuleb posti teel koos arvega. Ühe eksemplari hind on 3,20€.

ERIPEDAGOOGIKA nr 35, oktoober 2010 Õppenõustamine

Põlva Lasteaed LEPATRIINUPiiri 3

63308 Põlva 79 94 044

[email protected]

Logopeed Helve Kukk

Tänan !

logopeed

www.hellognet.weebly.com

erivajadusega laps lasteaias

Documents