Rahvastik ja asustus

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas

8. klassRAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja

tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval.

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas

9. klass• RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle

muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse kujunemine. Eriilmelised asulad.

• Euroopa rahvastik ja asustus.

Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas

Gümnaasiumis• MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID.

Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive maailma erinevates regioonides. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised tsivilisatsioonid.

Õpitulemused õppekavas

Põhikooli lõpetaja: • teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, • oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja

analüüsida seda mõjutanud tegureid;• teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid;• teab eri rahvaste ja riikide rolli geograafilise maailmapildi

avardumises;

• oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni;

Õpitulemused õppekavasGümnaasiumi lõpetaja:• mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja

kultuuriprotsesse;• oskab iseloomustada demograafilise ülemineku etappe;• teab sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid;• teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju

teistele ühiskonnaprotsessidele;• oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives;• mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate

omavahelisi seoseid;• teab linnastumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja

keskkonnaprobleeme;• väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

Põhikooli eksamijuhend

Põhikooli lõpetaja• oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada

konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsida nendevahelisi seoseid;

• oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks;

Põhikooli eksamijuhend

• oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid;

• oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud);

Eksamiküsimusi

• Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus.

Aasta Sündimus Suremus

1989 24 300 18 500

1995 13 500 20 800

1999 12 400 18 400

2003 13 100 18 200

Eksamiküsimusi

Millised järgmistest väidetest iseloomustavad Eesti rahvastikku? Tähista neli õiget vastust ruudukeses X-ga.

• Eestlased moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu 65%.• Eesti rahvaarv on viimastel aastatel kahanenud.• Pensioniealiste inimeste hulgas on mehi rohkem kui naisi.• Eesti rahvastikust elab ligikaudu 86% linnades.• Suremus on suurem kui sündimus.• Eesti rahvastiku moodustavad kõik inimesed, kellel on Eesti

kodakondsus.• Eestis on rohkem kui 1,5 miljonit elanikku.• Eestis on vähem kui 1,5 miljonit elanikku.

Eksamiküsimusi

• Võrdle rahvastiku paiknemist Hiina lääne- ja idaosas ning põhjenda seda. KAARDIGA

• Võrdle rahvastiku paiknemist Soomes ja Hispaanias. Too näide reljeefi mõjust rahvastiku paiknemisele Hispaanias.

• Võrdle Hispaania ja Türgi rahvastikku nelja erineva näitaja põhjal.

Eksamiküsimusi

• Iseloomusta rahvusliku koosseisu muutumist Eestis esimesest iseseisvusajast kuni tänaseni. Selgita muutuste põhjusi rahvuslikus koosseisus.

Riigieksami juhend

Gümnaasiumilõpetaja • oskab temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil

võrrelda rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi.

• oskab selgitada sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning välja tuua erinevuste peamisi põhjusi;

• oskab selgitada demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustada etappide kõige olulisemaid tunnuseid. oskab analüüsida rahvastikupüramiidi;

• oskab selgitada rahvastikupoliitika vajalikkust ja tuua näiteid;

Riigieksami juhend

• teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi ja suundi;

• oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;

• oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemist mõjutanud tegureid;

• teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;

• oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes

Avita 8. klassi õpik Koolibri 8. klassi õpikInimgeograafia

1. Maailma rahvastik

2. Rahvastikuandmete kujutamaine

3. Rahvaarvu muutumine

4. Maailma rahvaarvu kasv

5. Ränne ja selle põhjused

6. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele

7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud alad

8. Linnad

9. Looduse ja inimtegevuse geograafia

Maakera rahvastik

1. Riigid

2. Rahvastiku andmete kujutamine kaardil

3. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Linnastumine

4. Rahvaarv ja selle muutumine

5. Rahvastiku ränne

6. Rassid, keeled usundid

Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutesAvita 9. klassi õpik Koolibri 9. klassi õpik

Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine

Rahvastik, esialgne asustus, rahvaloendused, rahvaarvu muutus, rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja linnarahvastik

Haldusjaotus, linnalised- ja maa asulad, linnastumine, uued ja vanad linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, suremus, iive

Loomulik iive, sündimust ja suremust mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur

Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, rahvuslik koosseisTööjõud

Tööealine rahvastik, majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, tööjõud, töötajad, töötud, tööpuudus

Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine

Eelmise teema lõpul või tunni alguses:

• Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal• Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass)• Õigete ja valede väidete eristamine• Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada

maailma rahvastiku kohta. • Millised on maailma rahvastikuprobleemid?• Millised on Eesti rahvastikuprobleemid?• Mida teate .... riigi rahvastikust?

Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega

Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad.

rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis

rahvastikustatistika

rahvaloendusrahvastikuregister isikukoodjooksev rahvastikuarvestus

DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK

traditsiooniline põlvkondade vahelduminedemograafiline plahvatusdemograafiline kriisrahvastiku vananeminekaasaegne põlvkondade vaheldumine

RÄNNE e. MIGRATSIOON

rahvusvahelised rändedriigisisene rännevälisränne sisseränne e. immigratsioonväljaränne e. emigratsioon remigratsioon

sundrändedmajanduslikult tingitud ränded

pendelmigratsioonmigratsioonipoliitika

LOOMULIK IIVE

sündimussuremuskeskmine eluiga A

RAHVAARVU MUUTUMINE

RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS

rahvastikupüramiid

RAHVUSLIK KOOSSEIS

rahvuspõlisrahvasetnilised vähemused

RAHVASTIKU PAIKNEMINE

rahvastiku tihedusülerahvastatus

maarahvastiklinnarahvastik

RAHVASTIKU HÕIVE

majanduslikult aktiivne rahvastiktööjõudtöötud, tööpuudusmajanduslikult mitteaktiivne rahvastikalarakendatus

RAHVASTIK

Demograafiarahvastikupoliitika

RAHVASTIKU MÕISTEKAART

Mis näitajatega iseloomustatakse riigi rahvastikku?

• rahvaarv• rahvastiku tihedus• rahvuslik koosseis• vanuseline koosseis• haridustase• sündimus, suremus, loomulik iive• ränne, sisseränne, väljaränne, rändesaldo• linnarahvastiku osatähtsus

Rahvaarvu muutumine

RAHVAARV

sündimus

suremus

sisseränne väljaränne

Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta andmeid?

• RahvaloendusEestis on rahvaloendusi korraldatud 1881.,1897.,1922., 1934., 1941.,

1959., 1970., 1979., ja 1989. 2000. aastail ning üks valikloendus 1985. aastal. Rahvaloenduse korraldamine on kulukas ettevõtmine ja sellepärast korraldatakse neid harva.

• Jooksev rahvastikuarvestus - seda suudetakse teha vaid mõnede rahvastikunäitajate kohta (sündimus, suremus, abiellumine jm).

• Rahvastikuregister arvutis peetav andmete kogum, kus iga inimese kohta on nimeliselt kirja pandud mõned isikuandmed. Eestis alustati rahvastikuregistri koostamist 1992.aastal.

• Valikküsitlused, ja -uurimused

Eesti rahvaarvu muutumine

• Paigutage järgmised sündmused ja ajaperioodid joonisele õigesse kohta. Lisage lühidalt, miks rahvaarv kasvas või kahanes neil aegadel.

Suur nälg, Põhjasõda, Teine maailmasõda, Liivi sõda, Vabadusvõitlus,

nõukogude periood, tsaariaeg, keskaeg.

0

300000

600000

900000

1200000

1500000

12

00

12

50

13

00

13

50

14

00

14

50

15

00

15

50

16

00

16

50

17

00

17

50

18

00

18

50

19

00

19

50

20

00

Sündimus, suremus, loomulik iive

-10000

-5000

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

1983 1984 1985 1986 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

sündimussuremus

loomulik iive

Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe muutusi Eestis viimase paarikümne aasta jooksul

Loomulik iive

• Võrdle loomuliku iibe muutusi Eestis 1988. ja 2004.

aastal Näitajad 1988 2004

keskmine rahvaarv 1 561 900 1 353 557

sünde 25 060 13 993

surmasid 19 446 17 814

loomulik iive 6 509 -3 821

loomulik iive promillides 4.16 -2,82

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

Kas järgnevalt loetletud tegurid mõjutavad ainult sündimust, ainult suremust või mõlemat. Paiguta märksõnad õigesse kohta. 1. rahvastiku vanuseline koosseis, 2. tervishoiu olukord, 3. ühiskonna suhtumine peredesse, 4. elatustase, 5. riigi toetused lastega peredele, 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluviis, 8. vaesus, 9. religioon, 10. ebaterve eluviis

Arutlege. Mis on teie meelest madala sündimuse peamised põhjused Eestis?

• Milliseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust suurendada? Kuidas on need meetmed sinu arvates mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse vanemapalga maksmise korda?

Mis on migratsioon?

Ränne e migratsioon • on püsielukoha vahetus Avita• Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt

maalt teisele (välisränne) KoolibriLigi 175 miljonit inimest so umbes 3% maailma

rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud.

Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest.

Rände liigid:Vabatahtlik ränne ja sundränneSiseränne ja välisränne

Ruanda hutud põgenevad Ruandast

Sudaani põgenikud

Kuhu rännatakse?

Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis riikides.

Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina-Ameerikast Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse jne

Rännatakse ka Paraguaist Brasiiliasse, Ghanast Côte d’Ivoire’i või Myanmarist Taisse.

Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia lahe riigis suurema osa tööjõust.

Kagu- Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse nagu Singapur, Lõuna-Korea või Tai.

Miks inimesed vahetavad elukohta?

• Suurem osa inimesi otsib paremat elu- või töökohta.

• Väga suur osa migrante on põgenikud e pagulased, kes on oma kodumaalt lahkunud poliitilistel põhjustel.

• Näiteks 1990ndatel ja 2000 algul lahkusid miljonid inimesed Afganistanist Iraani ja Pakistani.

• Kui tingimused kodumaal paranevad, siis tulevad paljud põgenikud tagasi.

Ränne e migratsioon

Peamised rände suunad

Iseloomusta kaardi järgi peamisi rände suundi maailmas Avita

Ränne

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

1990

1992

1994

1996

1998

sisseränne

sisseränne

Iseloomusta joonise abil nõukogude perioodi rändeid. Tuleta ajaloost meelde, mis põhjustas suurt sisse- ja väljarännet.

Ränne

• Selgita, mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelises migratsioonis.

• Tõukepõhjused on need, mis ajendavad inimesi teist elukohta otsima.

• Tõmbepõhjused on need, mis meelitavad inimesi uude kohta minema.

Suhtumine rändesse ja sisserändajatesse

Sõnastage oma seisukohad rändesse. • Kas inimeste liikumine ühest kohast teise on probleem

või tavaline nähtus? • Kuidas suhtuda immigrantidesse? On nad teretulnud või

parem kui neid poleks? • Kas ja kui palju peaksime arvestama sisserändajate

huvide, traditsioonide, kommete ja keelega? (Kas keelustada islamiusuliste pearätid Prantsusmaal)?

• Kas migrandid peaksid alal hoidma oma kultuuri või sulanduma uue elukoha kultuuri?

Tõmbe- ja tõuketegurid• Arutlege klassis rände tõmbe- ja tõuketegurite üle. Kujutle,

et peaksid praegusest elukohast lahkuma ja kuhugi mujale elama asuma.

• Kas Sina tahaksid elukohta vahetada? • Mis sunniks sind praegusest elukohast lahkuma?

(tõuketegurid) • Kus sa tahaksid Eestis elada? Miks? (tõmbetegurid) • Miks lähevad Eestis paljud inimesed maalt linna elama?

Tõukefaktorid. • Miks tahavad inimesed linnas elada? Mis on tõmbetegurid? • Kas Sina tahad linnas elada? • Täitke tabel ja täiendage seda ühisarutelu käigus.

Uurimuslik töö. Rändeandmete

kogumine klassis A. Kõigepealt uuritakse seda, kus on õpilased sündinud? Tehakse

ühine kokkuvõte klassis.

B. Kodus selgitavad õpilased, kus on nende vanemad ja vanavanemad sündinud. Samuti uuritakse, mis põhjustel vahetati elukohta. Järgmisel tunnil täidetakse ühiselt vastavad tabelid.

Kus on teie vanavanemad sündinud?

C. Kogutud informatsioon kantakse kaardile tähistades eri põlvkonnad eri värvidega.

Kui kaugele (ruumiliselt) ulatuvad sidemed?

D. Püüdke välja uurida, miks teie vanemad või vanavanemad kolisid oma sünnikohast mujale elama. Tehke sellest tabeli kujul kokkuvõte.

Koomiksite iseloomustamineIga teema, nii ka rände puhul võib kasutada koomikseid.

Koomiksite iseloomustamisel ja sisu avamisel saavad õpilased oma mõtteid vabalt väljendada ja natuke rohkem ka fantaasiat kasutada.

Jason Gathorne-Hardy

Me ootame, kui linn meie juurde jõuab

Internetilingid

• Stalker's guide to International Migration. Kõik vajalik migratsiooni kohta. Sobib suurepäraselt gümnaasiumile. http://pstalker.com/migration/index.htm

• International Organization for Migration. http://www.iom.int/ • Migration Dialogue. Ülevaade kaasaegsetest migratsiooivoogudest

eri regioonides. Kaasnevad probleemid. http://migration.ucdavis.edu/index.php

• Center for Immigration Studies http://www.cis.org/ • UNHCR the UN Refugee Agency. Pagulastest. Palju pildimaterjali.

http://www.unhcr.ch/cgi-bin/texis/vtx/home • One World http://www.oneworld.net/section/indepth • Migratsioonialaseid linke http://www.42explore2.com/migration.htm

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

RahvastikupüramiidIseloomusta Eesti rahvastikupüramiidi:

0-4 aastaste poiste osatähtsus kogurahvastikus on ... %

0-4 aastaseid poisse on rohkem/vähem kui samavanuseid tüdrukuid.

75-79 aastaste naiste osatähtsus kogurahvatikus on ... %

Kõige arvukam vanuserühm naiste osas on .......................

Piiritle rahvastikupüramiidil lapsed, tööealised ja vanemaealised inimesed.

• Mida saab veel välja lugeda rahvastikupüramiidilt? • Miks on rahvastikupüramiid alt kitsenev? • Miks on vanemaealisi naisi rohkem kui mehi? • Kas on tegemist nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda

järeldad?

Rahvastikupüramiidide võrdlemine

1934 2004

Rahvuslik koosseis

• Analüüsi rahvusliku koosseisu muutusi 1934. aastast kuni tänapäevani.

• Selgita EA lk 31 abil, millistes Eesti linnades on eestlaste

osatähtsus alla 50%? Põhjenda

0%

20%

40%

60%

80%

100%

1934 1989 1999

teised

venelased

eestlased

Rahvuslik koosseis

• Uuri internetist, millistes Euroopa riikides elab kõige rohkem eestlasi. http://et.wikipedia.org/wiki/Väliseestlased

• Too MA lk 16 abil näiteid Euroopa riikidest, kus elab mitu erinevat rahvust. Lisa ka rahvus ja piirkond, kus nad elavad.

• Kus elavad: baskid, bretoonid, retoromaanid, saamid? • Leia veel näiteid, millistel Euroopas elavatel rahvastel ei

ole oma riiki.

Töö ajaleheartiklitega

Eestlased ei ole rassistid, vaid ebatolerantsed

• Katrin Uba, Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakond, PhD

kandidaat Postimees 22.03.2005 Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Monitooringu Keskuse uuringu eesmärk oli

kaardistada inimeste arvamust immigrantide, rassiliste vähemuste ja asüüli taotlejate kohta ning võrrelda vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide elanike suhtumist.

• Missugused Euroopa riigid on immigrandisõbralikud? • Millises Euroopa riigis tahaksid elada? Kirjuta 5

märksõna, mis selle riigiga seonduvad.

AsustusPEALINN

Tallinn

SUUREMAD LINNADTartu, .................................................

MAAKONNAKESKUSEDRakvere, .................................................................. jne

VÄIKELINNAD JA ALEVIDKeila, ..............................................................................................

VALLAKESKUSED, ALEVIKUDKadrina, ..........................................................................................................

KÜLADEllamaa, .....................................................................................................................

Täienda atlase abil skeemi eri suurusega asulatest. Kirjuta kõrvale märksõnad, mis neid asulatüüpe kõige paremini iseloomustaksid

Kuhu rajada asula?

1. jõgi – a) vesi joogiksb) kalapüügiksc) liiklemiseks

2. mets a) ehitusmaterjaliksb) küttimiseksc) varjumiseks

3. tasane, kõrgem alaa) asula rajamiseksb) põlluharimiseks

4. suurvee oht

SWOT analüüs

Koostage õpetaja juhendamisel SWOT analüüs oma koduasula kohta.

• SWOT–analüüsi nimetus tuleneb ingliskeelsetest sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), Weaknesses (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities (võimalused) ja Threats (ohud).

Tugevad küljed: Nõrgad küljed:

Võimalused: Ohud:

Kui palju inimesi elab maailmas?

• Tänase seisuga elab maailmas 6 475 179 719 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

• 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini• Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra• Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu-Aasia rahvastik• Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades

Kus elab suurem osa maailma rahvastikust?

Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas?

1 Hiina 1,300

2 India 1,087

3 USA 294

4 Indoneesia 219

5 Braziilia 179

6 Pakistan 159

7 Venemaa 144

8 Bangladesh 141

9 Nigeria 137

10 Jaapan 128

1 India 1,628

2 Hiina 1,437

3 USA 420

4 Indoneesia 308

5 Nigeeria 307

6 Pakistan 295

7 Bangladesh 280

8 Braziilia 221

9 Kongo DV 181

10 Etioopia 173

Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid?

2004 2050miljonites

Millistes Euroopa riikides elab kõige vähem inimesi?

Liechtenstein 33,145 Monaco 32,130 San Marino 28,119 Gibraltar 27,776 Vatikan 911

http://www.photius.com/rankings/population_2003_0.html

Kui palju suureneb rahvaarv aastas?

Rahvastiku juurdekasv

2003

MaailmasArenenud riikides

Arengu-maades

Aastas 80,903,481 916,337 79,987,144

Päevas 221,653 2,511 219,143

Minutis 154 2 152

Source: Population Reference Bureau, 2003 World Population Data Sheet.

Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe päeva jooksul maailmas?

Aeg sünde surmajuhte juurdekasv ------------------------------------------------- aastas 129,358,036 56,150,533 73,207,503 kuus 10,779,836 4,679,211 6,100,625 päevas 353,437 153,417 200,021 tunnis 14,727 6,392 8,334 minutis 245 107 139 sekundis 4.1 1.8 2.3

http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/pcwe

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

1950 1970 1990 2010 2030 2050

Arengumaad

Arenenud riigid

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul kasvanud?miljardit

Ninth

Eighth

Seventh

Sixth

Fifth

Fourth

Third

Second

First Billion (1800)

123 (1930)

33 (1960)

15 (1975)

12 (1987)

12 (1999)

13 (2012)

16 (2028)

26 (2054)

Sources: First and second billion: Population Reference Bureau. Third through ninth billion: United Nations, World Population in 2300 (medium scenario), 2003.

Mitu aastat kulub ühe miljardi juurdekasvuks?

Maailma rahvaarvu kasv

Kas mõnes maailma piirkonnas rahvaarv ka väheneb?

Muutused rahvaarvus

Kus on kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas?

Rahvastiku tiheduse kaart

Population density map of the world taken from CIESEN.

Mis on kõige tihedamini asustatud riigid?

1 Macau 20,824.38 2 Monaco 16,486.67 3 Hong Kong 6,571.14 4 Singapore 5,539.77 5 Gibraltar 4,486.92 6 Gaza Strip 3,090.71 7 Holy See 1,977.27 8 Bermuda 1,249.44 9 Malta 1,192.51

10 Bahrain 1,014.66 11 Maldives 1,000.73 12 Bangladesh 949.28

http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_2.html

Keskmine tihedus riigiti

Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt?163 Latvia 36.44 164 South Africa 35.60 165 Tanzania 35.29 166 Cameroon 32.92 167 Eritrea 32.84 168 Estonia 32.60 169 Yemen 32.09 170 Guinea 30.66 171 Liberia 30.35

229 Botswana 2.50 230 Australia 2.47 231 Namibia 2.00 232 French Guiana 1.88 233 Mongolia 1.67

Kõige hõredamini asustatud riigid

Rahvastiku paiknemine Soomeshttp://virtual.finland.fi/finfo/images/people/popumap_b.gif

Kuidas iseloomustada rahvastiku paiknemist riigis?

Rahvastiku paiknemine ja tihedus RootsisRootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike. Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja transporditingimused on soodsamad.Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.

Iseloomusta rahvastiku

paiknemist Euroopas

http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.htm

Rahvastiku tihedus Euroopas

http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/mapdb/map_9.htm

Hispaania ja Portugali rahvastiku tihedus

http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/mapdb/map_2.htm

Rahvastikuandmete kujutamine kaardil

Peamised sisserändajate lähteregioonid USA-sse

Kuhu peamiselt liigutakse?

Enamasti vahetatakse elukohta oma riigis. Näiteks 1995-2000 aastatel vahetasid ligi pooled ameeriklased oma elukohta, kuid ainult 8% kolis teise osariiki ja vaid 3% teise riiki.

Ameeriklased on ühed kõige liikuvamad inimesed võrreldes teiste riikidega. Näiteks jaapanlastest vahetas samal perioodil elukohta vaid 28% rahvastikust.

Elukohavahetuse peamisteks põhjusteks on õppima või tööle asumine teises linnas, abiellumine või lahutus jne

Mis eas inimesed rändavad kõige sagedamini?

Elukohta vahetanud inimesed USA-s 2001. aastal

Kui palju inimesi elab linnades?

Aerofoto Atlanta linnastust

Millions

Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

1950 2000 2015

Mis on maailma suuremad linnad?

811 12

17 18

34

2123

36

London Tokyo New York

Sao Paulo

MexicoCity

Tokyo Dheli Mumbai(Bombay)

Tokyo

29

15 17

53

47

37 37

76

55

42

74

85

54

61

82

World Africa Asia Latin America/Caribbean

MoreDeveloped

Regions1950 2000 2030

Linnarahvastiku %

Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.

Linnastumine

Kus asuvad maailma suuremad linnad?

Linnade kaart Avita õpikust

Largest Urban Agglomerations, 1950, 2000, 2015

Kas kõik linnad kasvavad?

Punase, kollase ja rohelisega on tähistatud linnastunud alad, sinine on linna tagamaa. Suurem osa linnasid on rannikul, järvede ja jõgede ääres. Marc Imhoff, NASA Goddard Space Flight Center; www.usgcrp.gov/.../ ocp2003/ocpfy2003-fig8-1.htm

Põhja-Ameerika linnarahvastiku tiheduse kaart

Linnastud

Boswash Avita 8. klassi õpikus

Tokaido Koolibri 8. klassi õpikus

Hong Kong

The buggies are known as auto-rickshaws.India Mumbai aka Bombay slums next to high rise flats buggies

Ho Chi Minh Stad

Lapsi naise kohta maailma eri regioonides

Mida näitab rahvastikupüramiid?

Rahvastiku vananemine

Population Ages 65 and OlderPercent

7

3

6 6

14

11

4

10 10

21

World Africa Asia Latin America/ Caribbean

More DevelopedRegions

2000 2025

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Rahvastiku juurdekasvPopulation Increase and Growth Rate, Five-Year Periods

7987

82 79 77 75 7369

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

1980-1985

1985-1990

1990-1995

1995-2000

2000-2005

2005-2010

2010-2015

2015-2020

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

1,8

2

Net population added per year Annual population growth rate

Mill

ions

Per

cen

t in

crea

se p

er y

ear

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Life Expectancy at Birth, in Years

44

5459

71

56

49

6770

76

65

Africa Asia LatinAmerica/Caribbean

More DevelopedRegions

World

1965-1970 2000-2005

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.

Keskmine oodatav eluiga

Time

Stage 1 Stage 2 Stage 3 Stage 4

Naturalincrease

Birth rate

Death rate

Note: Natural increase is produced from the excess of births over deaths.

Demograafiline üleminek

HIV viiruse kandjad

15.0% - 39.0%5.0% - 14.9%1.0% - 4.9%0.5% - 0.9%0.0% - 0.4%Not available

Adults (ages 15-49)with HIV/AIDS

2001

Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).

0.0% - 1.0%Data unavailable / not in region

Adults (ages 15-49) with HIV/AIDS20.1% - 39.0%10.1% - 20.0%5.1% - 10.0%1.1% - 5.0%

1996 2001

1986 1991

Source: UNAIDS, “A Global View of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).

HIV viiruse kandjad Mustas Aafrikas

End 2002

Australia and New Zealand

<1%

Sub-Saharan Africa71%

South and Southeast Asia

14%

Latin America4%

East Asia and the Pacific

3%

Eastern Europe/Central

Asia3%

Western Europe

1%

North America2%

North Africa and Middle

East1%

Caribbean1%

People With HIV/AIDS, by Region

Source: UNAIDS, AIDS Epidemic Update 2002.

• http://www.prb.org/presentations/23