stp6001 seitsmenda loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (7. – ja viimane - loeng)

Sotsiaalkaitse süsteem ja Eesti

Sotsiaalkaitse süsteem ja Eesti

• Sissejuhatus• Rahaliste hüvitiste süsteemid• Sotsiaalteenused• Põhilised sotsiaalkaitse skeemid Eestis:

– Riiklikud pensionid– Ravikindlustus– Peretoetused ja vanemahüvitis– Töötuskindlustus ja töötutoetus

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiSissejuhatus

Sotsiaalkaitse süsteem

Social protection

Sotsiaalkindlustus

Social Security

Sotsiaalhoolekanne

Social WelfareEesmärgiks on inimestele vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamine, milleks suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Hoolekandelisteks instrumentideks võivad olla nii toetused kui hoolekandeteenused.

Riigi garantii täiendavaks sissetulekuks või sissetulekute jätkumiseks sotsiaalsete riskide realiseerumise korral.

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiRahaliste hüvitiste süsteemid

• Pere tulusid ja vajadusi arvestavad süsteemid (means-tested and needs-tested), levinud USA-s ja Austraalias.

• Kindlustuspõhimõtteile üles ehitatud sotsiaalpoliitika, kus enamik toetusi sõltub varasemaist sissemakseist, nt Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis.

• Universaalsetel toetustel põhinev ja garanteeritud minimaalset tulu tagav sotsiaalse kaitse süsteem.

• Institutsionaalsed süsteemid, mis ühendavad nii universaalse, minimaalset tulutaset tagava kui ka varasemaist sissemakseist sõltuva toetussüsteemi.


Hüvitisi jaotatakse kindlatele

kategooriatele (n. pensioniea ületanuile)

Jaotatakse vajaduse kindlakstegemisel

Finantseeritakse erilistest sotsiaalkindlustuse osamaksetest

Sotsiaalkindlustus-preemiad -

Finantseeritakse üldistest maksudest ja muudest avalike eelarvete tuludest

Sotsiaalkindlustus-toetused

Sotsiaalabina makstavad toetused

Sotsiaalkindlustus Sotsiaalhoolekanne


• Sotsiaalkindlustus…– …on terviklik rahaliste hüvitiste

süsteem, mis mõeldud inimeste sotsiaalsete riskide maandamiseks;

– …riigipoolne kaitse elustandardite languse ja ressursside kaotuse vastu;

– …kujundab solidaarsust inimestega, keda on tabanud (või ähvardab tabada) sissetulekute kaotus või teatavad erilised väljaminekud.

Erakindlustus Sotsiaalkindlustus

Isiklik, osalemine vabatahtlik

Avalik, osalemine kohustuslik

Taotleb kasumit

Taotleb sotsiaalset solidaarsust, sotsiaalsete riskide hajutamist

Horisontaalne ümberjaotamine

Horisontaalne ja vertikaalne ümberjaotamine

Vabad valikud, individuaalne risk Universaalsed reeglid

Sõltub turustSõltub seadusandlusest ja poliitikast


• Sotsiaalne risk (recognized social risk) – elusündmus, mis viib indiviidi v pere elustandardite languseni ja avab õiguse sotsiaalturva hüvitis(t)ele. – Töise sissetuleku puudumine vanaduse,

töövõimetuse või töötuse tõttu, sissetulekute katkemine toitja surma tõttu, erilised kulutused, mis seotud lapse(-ste) kasvatamisega ja vajadusega arstiabiteenuste järele, vahendite puudus inimväärseks eluks.


• Sotsiaalabina makstavad toetused…– …seonduvad peamiselt vaesuse leevendamise ja sotsiaalse

tõrjutuse vähendamise eesmärgiga;– …võtavad üldjuhul arvesse perede suurust; hüvitiste

suurem sihitus (target).– Ida-Euroopas pidid kompenseerima ennekõike heaoluriigi

reformimisel äralangevaid subsiidiume; säilitama toetuse reformidele ja leevendama nende sotsiaalset hinda (nagu kasvav kuritegevus ja inimkapitali erosioon).

– Kolm tüüpi: *• Üldine sotsiaalabi (general assistance)• Kategoriaalne sotsiaalabi (categorical assistance)• Kindlate kulutustega seonduv sotsiaalabi (tied assistance)

* - Eardley, T., Bradshaw, J., Ditch, J., Gough, I. and Whiteford, P. (1996b) Social Assistance in OECD-countries, Country Reports. London: OECD.

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiSotsiaalteenused

• Sotsiaalteenused on teenused, mis on organiseeritud ühiskonna poolt või toetusel ja kontrolli all ning mõeldud toetamaks indiviide ja nende peresid.

• Sotsiaalteenused...– ...ei sisalda negatiivset sotsiaalset kontrolli.– ...on mitte-rahalised.– ...on universaalsed.– ...on toodetud (osaliselt) avaliku sektori rahadega.– ...on rehabiliteeriva iseloomuga.– ...on toetavad.– ...on vabatahtlikud.

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiSotsiaalteenused

• Skandinaavia mudel (Soome, Rootsi, Taani, Norra).

• Perehoolekande mudel (Vahemeremaades: Kreeka, Hispaania, Portugal, Itaalia, Küpros, Malta).

• Vajadustega kaalutud (ka Beveridge’i) mudel (UK, mingil määral Iirimaa).

• Põhja-Euroopa subsidiaarsusel põhinev mudel (Saksamaa, Austria, Holland, vähemal määral Prantsusmaa ja Belgia).

* - Sapir, André (2005). Globalisation and the reform of the European social models.

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiRiiklikud pensionid

• Skeem: PAYG tüüpi sotsiaalkindlustus• Seadus: Riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I 2001, 100,

648)• Rahastatakse: sotsiaalmaksust• Haldamine: Sotsiaalkindlustusamet• 4 riiklikku pensioni: Rahvapension, Vanaduspension,

Toitjakaotuspension ja Töövõimetuspension• Vanaduspensioniiga: 63 a (n. 2016)

– Soodustingimustel vanaduspension– Edasilükatud vanaduspension +0,9% kuu– Ennetähtaegne vanaduspension -0,4% kuu– Väljateenitud aastate pension *

* - Väljateenitud aastate pensionide seadus (RT 1992, 21, 294)


• Ligipääs ja katvus:– Vanaduspensioni (min. 15 a.), Toitjakaotuspensioni ja

Töövõimetuspensioni (16-24-aastased – pole, 25-26-aastased – 1 aasta jne.) puhul staažinõue; rahvapensioni puhul residentsus (min. 5 a.)

– „Peaaegu“ 100% rahvastikust• Suurus:

– Rahvapension: fikseeritud (al. 1.04.2009 - 2008.80 krooni)– Vanaduspension, Toitjakaotuspension ja

Töövõimetuspension – baasosa, staažiosa, kindlustusosa (vt. joonist järgmisel slaidil)

– Pensionilisad vanaduspensionäridele


1.01.1999

1.01.1970

Alustab töötamist

1.01.2010

Läheb pensionile

29 staažiosaku aastat: 29 * 67.94 (aastahinne) = 1970.26

11 kindlustusosaku aastat: 11 * 67,94 *

1,4 = 1046.28

Näide: Inimene asus tööle 1.01.1970 ja töötas kuni 1.01.2010. Tema keskmine kuupalk oli kogu aja 1,4-kordne Eesti keskmine. Pensioni baasosa on praegu 1793.44.

Riiklik vanaduspension:

1793.44 + 1970.26 + 1046.28 = 4809.98-


• Toitjakaotuspension • Saajate ring (vt. joonist järgmisel slaidil)• Suurus:

– toitja staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud vanaduspension;– vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral (praegu

3831,64 krooni)• Toitjakaotuspensioni suurus sõltub perekonnaliikmete arvust:

– kolmele ja enam - 100% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist;

– Kaks - 80% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist;– Üks - 50% arvutamise aluseks võetud vanaduspensionist.


Kadunu Lesk Kui ei tööta või on püsivalt töövõimetu või vanaduspensionieas (pidi olema olnud abielus kadunuga vähemalt aasta)

Laps Kui on alla 18-aastane (alla 24-aastane täiskoormusega õppiv) või tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist.

Lapselaps Kui on alla 18-aastane (alla 24-aastane täiskoormusega õppiv) või tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist. Tal ei tohi olla töövõimelisi vanemaid

Vend/õde Kui on alla 18-aastane (alla 24-aastane täiskoormusega õppiv) või tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist. Tal ei tohi olla töövõimelisi vanemaid

Vanem Kui on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu

Lahutatud abikaasa

Kui jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist (pidi olema kadunuga abielus vähemalt 25 aastat)

Mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja

Kui kasvatab toitja kuni kolmeaastast last oma perekonnas.


• Töövõimetuspension• Saajad: püsivalt töövõimetuks tunnistatud vähemalt

16-aastane isik, kelle töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti

• Suurus:– toitja staažiosaku ja kindlustusosaku alusel arvutatud

vanaduspension;– vanaduspension 30-aastase pensioniõigusliku staaži korral

(praegu 3831,64 krooni)• Toitjakaotuspensioni suurus on eelnimetatud kahest

summast suurema ja töövõime kaotuse protsendi korrutis.


• Kesksed probleemid ja väljakutsed:– Kas riiklikud pensionid käivad riigile üle jõu?

• 2004–2008 on riik pensionidele teistest allikatest juurde maksnud kokku 1,67 miljardit krooni

• 2009. a pensionikuluks arvestab rahandusministeerium üle 19 miljardi krooni, sotsiaalmaksu tuleb selle katteks napilt 16 miljardit

• Rahandusministeeriumi arvestuste järgi tõuseb pensionikulu 2010. aastal 19,6 miljardi kroonini ning sotsiaalmaksust laekub 4,3 miljardit krooni vähem

• Erakorralises pensionireservis oli märtsi lõpus 4,55 miljardit krooni.– Pensioniea tõstmine (63 e.a 65 e.a)

• Praegu töötab Eestis ligi 17 protsenti kõikidest vanaduspensionäridest• 63-64-aastastest töötab 35 protsenti• 60-64-aastastest on terved 52 protsenti


Üle 65-aastaste suhe 15-65-aastasesse elanikkonda


Rahastamisvajaku katmiseks tarvilik sotsiaalmaksu määr

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiRavikindlustus

• Skeem: PAYG tüüpi sotsiaalkindlustus• Seadus: Ravikindlustuse seadus (RT I 2002, 62,

377)• Rahastatakse: sotsiaalmaksust• Haldamine: Haigekassa• Kaetus: ~94% rahvastikust (tööandja poolt

kindlustatud isikud, isikud, kes maksavad ise enda eest sotsiaalmaksu, riigi poolt kindlustatud, võrdsustatud isikud)


• Ajutise töövõimatuse hüvitis– Suurus: 70% (üldjuhul), 80% (pereliikme

põetamine), 100% (kutsehaigestumine ja tööõnnetus, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsel või kuriteo tõkestamisel)

– Maksmine (üldjuhul): Tööandja 4.-8. päevani, Haigekassa alates 9. päevast; max. 182 päeva


• Tervishoiuteenused– Eesti Haigekassal on 3000 koostööpartnerit– Kolmanda osapoole maksesüsteem– Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu:

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13231527– Perearsti valib inimene üldjuhul ise– Teenustasud patsiendile

• Soodusravimid– Soodustused: 100%, 90%, 75% (omaosalus 20 krooni), 50% (omaosalus 50

krooni)– Aluseks sotsiaalministri määrused– Sotsiaalministeeriumi koostatud ülevaatlik tabel arstile ja apteekrile ravimite

loetelust, väljakirjutamispiirangutest, piirhindadest ja hinnakokkulepetest seisuga 1. oktoober 2009: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/Ulevaatliktabel_01_10_2009.xls

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13231527

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/Ulevaatliktabel_01_10_2009.xls

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Tervisevaldkond/Tervishoid/Ulevaatliktabel_01_10_2009.xls


• Kesksed probleemid ja väljakutsed:– Eesti on Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi

järgi langenud aastaga 11. kohalt 18-ndale– Valitsus otsustas 29.10 tervishoiuteenuste

piirhindade vähendamise kuue protsendi võrra (patoloogia, endoskoopia, bronhoskoopia ja radioloogia teenused).

– 2010. aasta ravikindlustuseelarves on tulude suuruseks planeeritud 10,9 miljardit ning kuludeks 11,5 miljardit krooni

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiPeretoetused ja vanemahüvitis

• Skeemid: Universaalsed sotsiaaltoetused• Seadused: Riiklike peretoetuste seadus (RT I 2001,

95, 587) ja Vanemahüvitise seadus (RT I 2003, 82, 549)

• Rahastatakse: Riigieelarvest• Haldamine: Sotsiaalkindlustusamet• Hüvitisi, saajaid ja suurust vt. järgnevatelt slaididelt.

Vanemahüvitise määr on kuupalga alammäär 4350 krooni ja maksimaalne suurus kuus 30729 krooni


Õigustatud isikLaps Vanem

Regulaarsus

Ühekordne

Elluastumistoetus – hoolekandeasutuses, erivajadustega õpilaste koolis või peres eestkostel olnud laps iseseisvalt elama asumisel; 40 * lapsetoetuse määr

Sünnitoetus - üks vanematest lapse sündides; 5000 krooni lapse kohta

Lapsendamistoetus – lapsendaja; 5000 krooni lapse kohta

Perioodiline

Lapsetoetus – kõik 0-16-a (19 kui õpib) lapsed; 1. ja 2. lapse puhul 2 * lapsetoetuse määr, 3. ja enama lapse puhul 6 * lapsetoetuse määr

Üksikvanema lapse toetus – 2 * lapsetoetuse määr

Ajateenija lapse toetus – 5 * lapsetoetuse määr

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus – 20 * lapsetoetuse määr

Lapsehooldustasu – üks vanematest või hooldaja või eestkostja, kes kasvatab:

- kuni 3-a last(-psi) – ½ lapsehooldustasu määra lapse kohta

- lisaks ühele või enamale kuni 3-a lapsele ka 3-8-a lapsi – ¼ lapsehooldustasu määras iga 3-8-a lapse kohta

- 3- ja enamalapselises peres 3 või enamat vähemalt 3-a last – ¼ lapsehooldustasu määras iga 3-8-a lapse kohta.

- + 100 krooni kuus iga kuni 1-a lapse kohta. Seitsme- ja enamalapselise pere vanema

toetus - üks vanematest või hooldaja või eestkostja – 2,2 * lapsehooldustasu määras

Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni

Sotsiaalkaitse süsteem ja Eesti Peretoetused ja vanemahüvitis

• Kesksed probleemid ja väljakutsed:– Vanemahüvitise uus ülempiir 1.01.2010 - 35 316 krooni– “Olen jätkuvalt arvamusel, et lausaliste toetuste süsteem

on ebaefektiivne. Palju tõhusam oleks sotsiaal- ja peretoetuste jagamine vajaduspõhiselt.“ (Andrus Ansip 16.03.2009)

– Kaotatud hüvitised: 450-kroonine koolitoetus, tulumaksutagastus esimese lapse pealt, õppelaenu kustutamine, haige lapsega kodus oleva vanema haigushüvitis

Sotsiaalkaitse süsteem ja Eesti Peretoetused ja vanemahüvitis

Sotsiaalkaitse süsteem ja EestiTöötuskindlustus ja töötutoetus

• Skeem: Töötuskindlustus - PAYG tüüpi sotsiaalkindlustus; töötutoetus – sissetulekuga kaalutud sotsiaaltoetus

• Seadus: Töötuskindlustuse seadus (RT I 2001, 59, 359) ja Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430)

• Rahastatakse: Töötuskindlustus - töötuskindlustusmaks; töötutoetus – Riigieelarve

• Haldamine: Töötukassa


• Töötuskindlustushüvitis• Õigus hüvitisele:

– töötukassas töötuna arvele võetud– töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud

töötuskindlustusstaaži– ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel,

kokkuleppel tööandjaga, töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

• Maksmisperiood: kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud - 180 kalendripäeva; 56-110 kuud - 270 kalendripäeva; 111 kuud - 360 kalendripäeva

• Suurus: 100 päeva - 50%, seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust (maksimumsuurus - vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal – 2009. a. 15 725 krooni kuus)


• Ennetähtaegne lõpetamine:– individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest või täitmisest

või sobivast tööst keeldumine– ei ilmu vähemalt kord 30 päeva jooksul või määratud ajal

mõjuva põhjuseta töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule

• Koondamishüvitis• makstakse koondamise korral töötajale või avalikule

teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:– viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või

palga ulatuses;– üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga

ulatuses.


• Tööandja maksejõuetuse hüvitis• Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse

saamata jäänud tasude liikide kaupa:– saamata palk hüvitatakse kuni töötaja kolme kuupalga

ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist kuupalka)

– saamata puhkusetasu hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine kuupalk

– töölepingu lõpetamise hüvitust hüvitatakse kuni töötaja kahe kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine kuupalk


• Töötutoetus• Õigus hüvitisele:

– on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega

– puudub sissetulek töötutoetuse 31-kordse päevamäära ulatuses (2009. aastal 1019 krooni ja 90 senti kuus)

• Maksmisperiood: kuni 270 päeva• Suurus: töötutoetuse päevamäär on kehtestatud riigieelarve seadusega

(2009. aastal 32,90 krooni)• Ennetähtaegne lõpetamine:

– Keeldub esmakordselt sobivast tööst või individuaalse tööotsimiskava täitmisest – 10 päevaks

– Ei tule mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule - viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni vastuvõtule tulemise päevani

– Keeldub mõjuva põhjuseta sobivast tööst, tööotsimiskava täitmisest või ei tule määratud ajal vastuvõtule - töötutoetuse maksmise perioodi vähendatakse vastavate päevade võrra

– ei tule teistkordselt mõjuva põhjuseta määratud ajal vastuvõtule, keeldub teistkordselt mõjuva põhjuseta tööotsimiskava täitmisest või sobivast tööst - lõpetatakse


• Kesksed probleemid ja väljakutsed:– Juulis jõustunud töölepingu seaduse järgi pidi hüvitis tõusma 20

protsendipunkti võrra• “Tegemist on sõnamurdlikkusega ja töötajate petmisega, sest

kolmepoolsesse kokkuleppesse sai kirja, et mis tahes muudatusi tehakse vaid juhul, kui kõik 3 poolt nendega nõus on” (Harri Taliga 21.05.2009)

– Töötuskindlustushüvitist sai III kvartalis 37 % registreeritud töötutest. Lisaks sai 26 % end arvele võtnud töötutest töötutoetust. Kuu jooksul oli arvel keskmiselt 79 000 töötut. Töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust ei saanud ligi 29 000 registreeritud töötut. Lisaks nendele oli aga veel 23 000 registreerimata töötut ning 11 000 töö otsimisest loobunud inimest, kes ei uskunud enam selle leidmise võimalusse.

– Kõigi eelduste kohaselt ületab töötuskindlustushüvitiste summa aasta kokkuvõttes miljardi krooni piiri

Eksam

• 8. jaanuaril kell 12.00-15.00 ruumis S-428• Kirjalik test:

– 10 valikvastustega küsimust– 10 õige/vale küsimust– 5 avatud küsimust

stp6001 seitsmenda loengu materjalid

Business