stp6001 kuuenda loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (6. loeng)

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisest• Vaesteseadused• Sotsiaalkindlustusreform Saksamaal• Beveridge’i Plaan• Heaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)• Heaoluriigi kriis• Heaoluriigi areng pärast kriisi• Sotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide• Globaliseerumine

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestBeveridge’i Plaan

• 1906 – Liberaalid võidavad alamkoja valimised (“progressiivne liberalism”)

• Sotsiaalreformid 1906-1911:– An Act to allow free school meals - 1906 – School medical Service - 1907 – The Children and Young Persons Act -

1908 – Old Age Pension for aged 70 plus - 1909

(osamakseteta riigieelarvest finantseeritav pensionikindlustus)

– Labour Exchange set up – 1909– National Insurance Act – 1911 (piiratud

ulatusega töötus- ja haiguskindlustus)

David Lloyd George


• Miks jäi heaoluprogrammide areng Suurbritannias Mandri-Euroopast maha?– Heaoluprogrammide ahtake kandepind!– Kahtlused riigi võimes

sotsiaalkindlustusprogramme ellu viia.– “Saksa tüüpi” sotsiaalkindlustus tekitaks

karmikäelise riikliku korralduse, mis oleks “mitteinglaslik”.

– Tööliste omaabiühingud, kartused riigi konkurentsi suhtes.


• II MS mõjud:– Üleriigiline solidaarsustunne (konservatiivide,

liberaalide ja leiboristide koalitsioon aastast 1940)

– Vajadus julgustada ja mobiliseerida rahvast, pakkuda elanikele midagi nende kannatuste eest

• Beveridge’i plaani väljatöötamine:– 10.06.1941 - leiborist A. Greenwoodi juhitav

erikomitee sotsiaalkindlustusreformi ettevalmistamiseks.

– 1942 – Beveridge’i “ühe mehe komitee arvamus” sotsiaalse turvalisuse kohta sõdadejärgses Suurbritannias (Report on Social Insurance and Allied Services)

• Beveridge’i Plaani täistekst: http://www.fordham.edu/halsall/mod/1942beveridge.html

William Henry Beveridge


• Viis õelat sotsiaalset hiiglast (five giant social evils):– Tasuta haridus (15 e.a-ni), et võita

võhiklikkus (ignorance);– Rahvuslik tervishoiuteenus (NHS)

tasuta teenustega, et võita haigused (disease);

– Aktiivne tööturupoliitika tagamaks täielikku tööhõivet, et võita jõudeolek (idleness);

– Avalikud elamuehitusprogrammid pakkumaks kõigile kodanike rendiks elamispindu, et võita räpasus (squalor);

– Sotsiaalkindlustuse loomine tagamaks kõigi kodanike nende vajaduste rahuldamist, et võita puudus (want)


Maksavad osamakseid

Arstiabi ja matuse-toetus

Vanadus-pensioni-kindlustus

Õppetoetus Lisaks

I Töötajad Töötus- ja

puudehüvitis

II Tulutoova tööga Puudehüvitis

III Kodupe-renaised

EmadustoetusElatisraha

IV Teised tööealised

V Lapsed Lastetoetus

VI Eakad Vanadus-

pension


• Education Act 1944 (Butler Act)– Kohustuslik alg- ja põhiharidus– Koolist lahkumise iga tõstetakse 16-ni– 1947 - rakendatakse

• National Insurance Act 1946– Hüvitised töötutele ja rasedatele naistele– Pensionid eakatele– Sotsiaaltoetused haigetele, leskedele ja

emadele• New Towns Acts 1946

– 14 uut linna (Cwmbran)


• National Health Service Act 1946– Kõigile avatud tasuta arstiabisüsteem– 5.06.1948 alustab tööd National Health

Service– Aastaks 1949 oli 8.5 miljonit inimest

saanud tasuta hambaravi, välja oli antud 5.75 miljonit paari prille, välja oli jagatud 187 miljonit retsepti

– Väga kallis! Esimese aasta eelarve 187 mlj. £, tegelikud kulud 355 mlj. £

– 1951 – omavastutuse osa mõningatele teenustele

Aneurin Bevan


• Industrial Injuries Act 1947– Kompensatsioon tööõnnetustes kannatunutele

• National Assistance Act 1948– Abirahad kõige vaesematele– Vaesteseaduste, töömajade ja UAB sulgemine

• Employment and Training Act 1948– Kõrgete kutseoskustega tööjõud– Toetused koolidest lahkujaile ja demobiliseeritud

sõduritele täiend- ja ümberõppeks– Mõeldud kõrge tööpuudusega piirkondade

ümberkujundamiseks (nagu Lõuna-Wales)


• Housing Acts 1946/1949– Rahalised toetused kohalikele omavalitsustele

sõjas hävinenud linnade ülesehitamiseks– 1945-51 ehitatakse kokku 1,25 miljonit uut maja

• Rent Control Acts 1946/1949– Rentnike ja üürnike kaitse omanike omavoli vastu

• Access to the Countryside Act 1949– Rida uusi avalikke ligipääsuteid– Mõeldud elanikkonna tervise edendamiseks


Bismarcki sotsiaalkindlustus Beveridge’i Plaan

Rahalised hüvitised sotsiaalsete riskide katmiseks

Kõikehõlmav sotsiaalkaitse süsteem

Katab töölised (palgatöötajad) Katab kogu rahvastiku

Osamaksed sõltuvad palgast Fikseeritud suurusega osamaksed, riigi tugi

Hüvitised sõltuvad panusest Minimaalsed flat-rate hüvitised

Huvigruppide kontroll Riigi kontroll

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)• La révolution invisible –

majanduskasvu märkimisväärne kiirenemine ja enneolematu jõukuse ajastu:– Sundkulutuste (toit, eluase,

riietus jms.) osakaalu järsk vähenemine, reaalpalga kiire kasv

– Supermarketid (n Hollandis 1961 – 7, 1971 - 520)

– Uued elumugavused (külmkapp, pesumasin, auto, massiturism, raadio, televisioon…)

SKP per capita mõnedes Lääne-Euroopa maades 1950-1970 ($)Allikas: http://pwt.econ.upenn.edu/

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

1950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

Ühendkuningriik Itaalia Prantsusmaa

Hispaania Rootsi Taani

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi “kuldne kümnend” (1960.-d)

• Kõikehõlmava heaoluriigi kujunemine:– Avalike kulutuste kiire kasv– Ülekaalukalt suurim osa

riiklikest kulutustest läheb sotsiaalseteks eesmärkideks: sotsiaalkindlustusele ja –teenustele, tervishoiule, eluasemeprogrammidele, haridusele…

– Avaliku sektori suurenenud osatähtsus

– Usk riiki kui planeerijasse, koordineerijasse, aitajasse, vahekohtunikku, toitjasse, hooldajasse ja kaitsjasse

Valitsuskulude osakaal SKP-sAllikas: Thomas R. Cusack, Susanne Fuchs (2002) Ideology,

Institutions, and Public Spending

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

70,0

1900

1910

1920

1930

1938

1950

1960

1970

1980

1990

USA Ühendkuningriik Saksamaa

Rootsi Prantsusmaa


SissetulekSissetulek

Sissetulek

Hüvitiste suurus

Hüvitiste suurus

Hüvitiste suurus

Beveridge Bismarck

Põhjamaad


• Põhjamaise heaoluriigi juured:– Demokraatlikud traditsioonid

(Taani 1849. a ja Rootsi 1809. a põhiseadused)

– Skandinaavia sotsiaaldemokraadid loobusid I MS järel radikaalsetest dogmadest ja revolutsioonilistest ambitsioonidest

– Suure Depressiooni mõjud– Sotsiaaldemokraatide partnerlus

tööandjate, talurahva ja keskklassidega:

• 1938. a Saltsjöbadeni kokkulepe


• Põhjamaise heaoluriigi põhilised tunnusjooned:– Universalismi printsiip– Individuaalsed hüvitised– Riigi ja üldiste maksude tähtsus heaoluriigi rahastamisel; seos

maksusüsteemiga– Heldekäelised hüvitised– Lihtne administratsioon– Lai valik sotsiaalteenuseid – s.h. tasuta tervishoiu- ja haridusteenused

- ja rahalisi hüvitisi– Aktiivne tööhõivepoliitika– Parlamentaarne demokraatia, tihedad sidemed tööandjate ja –võtjate

organisatsioonidega– Heaoluriik kui rahvuslik kompromiss

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestHeaoluriigi kriis

• Taust:– Naftahindade

neljakordistumine aastail 1973-74 ja kahekordistumine 1979-81

– Ettevõtted olid sunnitud ühelt poolt tõstma hindu ja teiselt poolt vähendama tööjõudu

– Kogupakkumise vähenemine kogunõudluse sama suureks jäädes viis hinnataseme üldisele tõusule

– Kiiresti kasvasid töötuse näitajad


Finantskriis Majanduskriis Ideoloogiline

kriisKust leida vahendeid heaolukulutuste katmiseks?

Kuidas vähendada tööpuudust? Kuidas motiveerida inimesi säästma ja ise oma probleemidele lahendusi otsima?

Heaoluriigi legitiimsus? Kuidas vähendada riigi sek-kumist majandusse, inimeste ja perede eraellu?

1970d 1980d

Heaoluriigi kriis


• Kas heaolukulud on ühiskonnale liiga kalliks osutunud?

• Majanduslikud huvigrupid: “Heaoluprogrammid vähendavad initsiatiivi!”

• Sotsiaalkindlustuse huvigrupid rõhutavad elanikkonna demograafilist vananemist

• Tööeas inimesed hakkavad tunnetama sotsiaalkindlustusmaksete mõju palgale

Sotsiaalkulutuste kasv aastas (%) 1965 – 70 1970 – 75

1975 – 198

1

Austraalia 5,3 15,6 2,8

Austria 6,4 5,8 4,6

Belgia 9,1 10,5 5,1

Suurbritannia 5,3 6,3 3,9

Kanada 11,5 12,9 3,3

Taani 9,0 6,6 4,5

Soome 10,7 9,5 5,5

Prantsusmaa 5,0 6,6 7,4

Saksamaa 5,5 8,6 2,0

Itaalia 8,2 6,5 3,9

Jaapan 10,4 12,3 18,6

Holland 11,6 8,3 4,5

Norra 15,3 8,0 6,2

Rootsi 8,9 10,4 2,7

Šveits 8,9 10,4 2,7

USA 9,3 9,9 3,7


• Briti heaoluriik enne Thatcherit: tagasihoidlik rahaliste hüvitiste süsteem ja ulatuslik ning interventsionistlik tervisekindlustus- ja eluasemepoliitika.

• Soodustasid sotsiaalkulutuste kärpeid:– Töölisliikumise vastuolud– Kaheparteisüsteem– Poliitilise võimu kontsentratsioon

• Kärpekavade edusammud:– Eluasemepoliitika privatiseerimine– Pensionireform

• Kuid enamik sotsiaalse kaitse programmide (SERPS, universaalsed lastetoetused jne) kärpekavu jäi teostamata, heaoluriik fundamentaalselt reformimata

Sotsiaalkulutused Ühendkuningriigis %-na SKP-st

16,6

18

18,5

19,4

19,3

19,6

19,7

18,9 17,7

17,1

17,2

18,6

20,3

21 20,5

20,4

0

5

10

15

20

25

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

Ühendkuningriik

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestKriisijärgne heaoluriik

• Kriisijärgsed heaoluprogrammid on…– …sageli projektipõhised: vaesus-, tõrjutus- ja

kuritegevusvastased, peresid toetavad jne.– …pigem aktiveerivad kui passiivsed.– …pluralistlikud, “rätsep-lahendustele” orienteeritud.– …enam võimaldavad (enabling) kui tagavad (providing).– …rohkem teenustele kui siiretele keskendunud.– …pigem sidustavad (inclusive) kui võrdsustavad.

• Kontroll heaolukulutuste üle

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestSotsiaalpoliitika kolmandas maailmas: Aafrika näide

• Sotsiaalse heaolu arengu kolm perioodi: *– Koloniaalperiood– Iseseisvuse esimesed

aastakümned– Tänapäev

* - Osei-Hwedie, Bar-on (1999) Sub-Saharan Africa: community-driven social policies. IDRC, Ottawa, ON, CA


• Koloniaalperiood:– Rõhuasetus looduslike

ressursside ekspluateerimisel, sotsiaalne areng kõrvalise tähtsusega

– “Tsiviliseerimine”– Heaoluprogrammide

põhivahendid: formaalne haridus, arstiabi, sotsiaalteenused

– Heaoluprogrammide eesmärk: terve, tõhus ja koolitatud tööjõud.

Agbori üldhaigla personal

Kool Tansaanias


• Iseseisvuse esimesed aastakümned:– Koloniaalvõimudelt päriti riigi,

majanduse ja sotsiaalse struktuuri vaheline võrgustik.

– Forsseeritud industrialiseerimine – Sotsialistlike doktriinide

populaarsus– Sotsiaalpoliitika legitimiseerimas

kolonialismijärgseid valitsusi (haridus-, eluaseme-, linnaplaneerimis- ja tervishoiuprogrammid, hinnasubsiidiumid ja –kontroll)

– Rõhuasetus pigem sotsiaalsel arengul kui teenustel või –siiretel


• Tänapäev:– 1970. a. ilmnevad sotsiaalmajandusliku kriisi

tunnused (liigne keskendatus industrialiseerimisele, võlalõks, poliitiline ebastabiilsus, kärped avalikes eelarvetes, korruptsioon, hinnatõusud jms.)

– Globaliseerumine

Kaasaegse heaoluriigi kujunemisestGlobaliseerumine

• Väga laialt kasutatav termin!• Kasutatakse rea majanduslike, tehnoloogiliste,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste jõudude ja protsesside kirjeldamisel, mis summa summarum kujundavad meie kaasaegse elu tingimusi.

• Need põhinevad tihedatel ja laiaulatuslikel vastastikuste suhete ja sõltuvuste võrgustikel, mis ületavad riigipiire.

• Globaalne küla


Iseloomustus Juhtivad jõud Tulemused

Tehnoloogilised entusiastid (Friedman, Fukuyama jt)

Globaliseerumine on maailmamajanduse rahvusvahelistumine

Tehnoloogia (transport, telekommunikatsioonid, arvutid jne)

Konvergents. Kapitalismi triumf. Riigivõimu tähtsuse kahanemine TNC-de ees. Piirideta maailm, kus rahvuslikud mõjud poliitikas ja majanduses asenduvad regionaalsete ja globaalsetega. Convergence. Triumph of

Marksistlikud pessimistid (Robinson, Slair jt)

Globaliseerumine on kapitalismi viimane staadium - globaalne kapitalism e globalism

Põhiliselt majanduslikud. Kapitalistid ajavad taga suuremat kasumlikkust. Rahalised, tootmise ja tarbimisega seonduvad korraldused, mida toetab neo-liberaalne ideoloogia.

Konvergents. Kultuuride ja elustiilide homogeensus. Sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide plahvatuslik kasv, mis on viinud kasvavate sotsiaalsete lõhedeni. Riikide ja töölisliikumise kahanev autoriteet ja võim.

Pluralistlikud pragmaatikud (Robertson, Held, Giddens jt)

Globaliseerumine on pikaajaline ja mitmedimensiooniline protsess, mis haarab rahvuslike olemuste kasvavat vastastikkust sõltuvust.

Erinevad jõud. Tehnoloogia, kapitalistlik tootmisviis, poliitilised jõud, ideoloogiad, kultuur.

Heterogeensus, piiratud konvergents. Ühendavatele jõududele vastanduvad fragmenteerivad, Kohalikud kultuurilsied ja poliitilised jõud/tegelased säilitavad oma tähtsuse. Uute (keskonna- ja tervise-) riskide esilekerkimine, kuid seda tasakaalustab kasvav rikkus.

Skeptilised internatsionalistid (Hirst ja Thompson, Weiss jt)

Majandused sõltuvad kasvavalt üksteisest, kuid see on tulenev erinevate maade omavahelistest kaubandustehingutest.

Erinevad jõud. Heterogeensus. Kuigi riigi eksklusiivne kontroll oma territooriumi ja majanduse üle on vähenenud, säilitavad nad ometi kontrolli ja mitmes mõttes on see tugevnenud.

George, V. and Wilding, P. (2002), Globalization and Human Welfare. Basingstoke: Palgrave.


• Sotsiaalpoliitika “rahvusriigiline raamistik”• Sotsiaalpoliitika rahvusvahelised aspektid; mõned näited

ajaloost:– Kolonialism– Jaapan võtab üle Euroopa heaoluriigi mudeli (1870.-d)– Marshalli plaan ja heaoluriigi kuldajastu– Maailmapanga strateegiad sotsiaalse turvalisuse eest ja vaesuse vastu

võitlemisel arenguriikides• Globaliseerumine toob sotsiaalpoliitikasse uusi perspektiive ja

väljakutseid:– Valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ei reageeri mitte ainult

kohalikele teemadele ja surveavaldustele, vaid järjest enam tingimustele, sündmustele ja arengutele teistes maades ja rahvusvahelistes organisatsioonides

• Globaliseerumine muudab mitmeid sotsiaalpoliitika võtmekontseptsioone (õiglus, kodakondsus, efektiivsus, võrdsus, sotsiaalsed õigused jt).


• Globaliseerumine paneb heaoluriigid üksteisega võistlema, mis ähvardab avalike teenuste süsteeme:– Kahanevad sotsiaalsed ja tööstandardid.– Avalike teenuste privatiseerimine.– Globaalsete heaolu- ja tervishoiuturgude teke– Vabatahtlike ja mitte-formaalsete teenuste kasvav tähtsus

• Mõned sotsiaalpoliitika kesksed teemad on tõusnud rahvusvahelisele (nii regionaalsele kui globaalsele) tasandile

• Uued “tegijad” sotsiaalpoliitikas• Uued poliitilised koalitsioonid riikide vahel, mis puudutab

sotsiaalpoliitika reformimist• Uued ja täiendavad sotsiaalsed riskid ja võimalused

indiviididele, peredele, töötajatele ja kogukondadele

stp6001 kuuenda loengu materjalid

Business