stp6001 teise loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (2. loeng)

Mis on sotsiaalpoliitika?

Mis on sotsiaalpoliitika?

• “The Take”• Miks erinevad sotsiaalpoliitikad:

– Poliitilised põhjused– Ajaloolised põhjused– Kultuurilised põhjused

Mõned küsimused filmi “The Take” kohta

• Milliseid “konkreetseid” (tööhõives, seadusandluses vms.) ja tähenduslikke muutusi taotlevad Forja San Martini töölised?– Kuidas on need omavahel seotud?

• Kuidas muutub filmi käigus “sotsiaalse” tähendus? • Milliseid tähenduste konflikte te filmis kohtate (Forja

San Martini tööliste käitumise mõttes)? • Millistele argumentidele tuginevalt Forja San Martini

töölised “sotsiaalset” konstrueerivad?

The Take• 2004• Režissöör: Avi Lewis• Stsenarist: Naomi Klein• http://www.imdb.com/title/tt0426596/• http://www.thetake.org/• Pikkus: 1:27:06• Buenos Airese agulis võtab kolmkümmend töötut töölist üle

oma tühjana seisva autode varuosi tootnud tehase, kerib lahti magamismatid ja keeldub lahkumast. See juhtub pärast 2001. a Argentiinat ja teisi Ladina-Ameerika riike tabanud majanduskrahhi, mis muuhulgas toob kaasa tohutu tööpuuduse.

http://www.imdb.com/title/tt0426596/

http://www.thetake.org/



Mis on sotsiaalpoliitika?Miks erinevad sotsiaalpoliitikad?

• Näide: rahalised toetused peredele Euroopas:*– Luksemburgis kulub (2000. a.) peretoetustele tervelt 2,6% riigi SKP-st, Hispaanias vaid

0,2%. – Iirimaal läks 85,9% perede toetamiseks mõeldud summadest väljamaksmisele rahaliste

toetustena, Rootsis vaid 30% - ülejäänu eest korraldati teenuseid. – Islandi pere saab peretoetusi lapse 16-aastaseks saamiseni, Saksamaal ja Luksemburgis

makstakse neid õppimise korral kuni „lapse“ 27-aastaseks saamiseni. – Enamikus riikides makstakse peretoetusi samadel tingimustel kõigile peredele (nagu

Eestis), aga näiteks Itaalias või Hispaanias sõltuvad need perede sissetulekutest. – Osades maades sõltub peretoetuste suurus lapse vanusest, teistes mitte.

• Ajaloolised, kultuurilised, poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud tegurid – endogeneetilised tegurid -, mille pinnal on sotsiaalpoliitika võrsunud ühel maal ning mis muudavad selle kordumatuks.

• Rahvusvahelised majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised jõud – eksogeneetilised tegurid.

* - Abramovici, Gérard (2003). Social Protection: cash family benefits in Europe. Statistics in focus. Eurostat.


Poliitilised põhjused.• Sotsiaalpoliitika kui vastus töölisküsimusele, klassivastuolude

teravnemisele. Otto von Bismarck:– Minu idee oli töötavad klassid ära osta või peaksin ma ütlema – võita nende

sümpaatia riigile kui sotsiaalsele institutsioonile, mis eksisteerib nende kasuks ning nende heaolu huvides.

• Georg von Mayr (Saksa statistik ja ühiskonnategelane) 1906: „SP kui teaduslik distsipliin on minu arusaamise järgi õpetus avaliku võimu sihiteadlikust toimimisest erinevate sotsiaalsete kihtide seisundi kujunemisele, kasutades erilisi nende kihtide kaitsele ja soodustamisele suunatud institutsioone ja protsesse, kusjuures eelnevalt uuritakse avaliku võimu üldist suhtumist elanikkonda.“

• Ludwig Heyde (Saksa filosoof) 1923: „SP on sihipäraste suundumiste ja abinõude kompleks, mis eelkõige proovivad mõjustada klasside ja seisuste suhet üksteisesse ja riigivõimudesse.“

• Leopold von Wiese (Saksa sotsioloog) 1926: „SP on riigi (või riigitaoliste avalike võimude) tegevus ühiskondlike klasside suhtes.“


Poliitilised põhjused.• Klassimobilisatsiooni teooria (class-mobilization

theory) - rõhutab töölisklassi mobiliseeritust ja nende parteide kontrolli valitsuse tegevuse üle. *

• Barrington Moore’i klassikoalitsiooni teooria (class coalition theory) - oluliste sotsiaalpoliitiliste muudatuste saavutamine – nagu täistööhõive või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik – ripuvad suuresti töölisklassi võimes moodustada koalitsioone farmerite ja valgekraelise keskklassiga. **

* - Esping-Andersen, Gosta (1991). The Three Worlds of Welfare Capitalism. Polity Press.

** - Moore, Barrington (1966). Social Origins of Dictatorship and Democracy. Harmondsworth: Penguin.

Mis on sotsiaalpoliitika?Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Poliitilised põhjused. Mõttepaus.


Poliitilised põhjused.Liberaalne Sotsialistlik Korporatiivne

Dekommodifi-katsiooni määr

Nõrk Tugev Keskmine

Eesmärk Vaesuse ärahoidmine Egalitaarne heaolu Sissetulekute korvamine

Põhimõte Selektiivsus Universaalsus Kontributiivsus

Tehnika Sihitus Ümberjaotamine Sotsiaalkindlustus

Rollid:TurgRiik

Pere/kogukond

kesknemarginaalnemarginaalne

marginaalne

kesknemarginaalne

marginaalnesubsidiaarne

keskne

Ligipääsu määravad Vajadus, vaesus Kodakondsus, elamine Töö, staatus

* - Esping-Andersen, Gosta (1991). The Three Worlds of Welfare Capitalism. Polity Press.


Ajaloolised põhjused.• Vaesteseaduste riik (poor law state) – Sotsiaalpoliitika peamiseks

eesmärgiks on vaesuse (ja vaeste) kontroll.• Positiivne riik (positive state) – Korporatiivne koostöö majandusliku kasvu

nimel.• Sotsiaalkindlustusriik (social security state) – Sotsiaalpoliitika peamiseks

eesmärgiks on elanikele sissetulekute tagamine, kui need ise seda teha ei suuda (nagu haiguste, töövõimetuse, vanaduse jms puhul).

• (Klassikaline) heaoluriik (social welfare state) – Sotsiaalpoliitika eemärgiks on solidaarsusel – jagatud vastutusel üksteise toimetuleku eest – põhineva heaolu areng.

• (Klassikalise) heaoluriigi järgne sotsiaalpoliitika (post social welfare state) – uued arengud sotsiaalpoliitikas pärast heaoluriigi kriisi 1970.-datel aastatel.

* - Madison, Bernice Q. (1980). The meaning of social policy: the comparative dimension in social welfare. Taylor & Francis.


Ajaloolised põhjused.• Industrialiseerimise loogika• Tuntuimaid teoreetikuid:

– Phillips Cutright “Political Structure, Economic Development and National Social Security Programs” 1965

– Harold Wilensky “Industrial Society and Social Welfare” 1965

• Majanduslik areng inimeste sotsiaalse elu muutumine vajadus riiklike abiprogrammide järgi

• Koolkonnad:– Funktsionalism– Marksistlik traditsioon

stp6001 teise loengu materjalid

Business