stp6001 neljanda loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (4. loeng)

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik

• Heaoluprogrammid• Heaoluriik• Heaoluriigi eesmärgid

Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid *

• Käsitlusviis - universaalne/selektiivne• Ulatus – laiaulatuslik/piiritletud• Kvaliteet – optimaalne/minimaalne• Instrumendid - ühiskondlik tarbimine/sotsiaalsed siirded• Haldus – tsentraliseeritud/detsentraliseeritud• Võim - esinduskogu/korporatiivne• Finantseerimine – maksudel/sissemaksetel põhinev• Hüvitiste tüüp – sissetulekutest sõltuv/kindlaksmääratud

suurusega• Ümberjaotamine – progressiivne/regressiivne

* - Alber, Jens (1988). Is There a Crisis of the Welfare State? Cross-National Evidence from Europe, North America, and Japan. European Sociological Review, 4(3), 181-207.

Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid: käsitlusviis (scope)

• Universaalsed - hüved on võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile, ligipääs neile ei sõltu näiteks sissetulekust, töökoha olemasolust vms.

• Selektiivsed - vajadusega kaalumine (means test), et teha kindlaks, kas hüvede saajail pole endil ressursse oma vajaduste rahuldamiseks

Selektiivsete hüvitiste osakaal sotsiaalkaitse kogukuludest 2006. a. (%)Allikas: Eurostat

24,3

17,9 15,4

14,5

14,2 12,9

12,5

12,2

11,5

11,1 9,8 9,1

8,9 7,6 6,9

6,7 6,1

5,9 5,2

5,2

5,1

4,8

4,8

4,6 3,7 3 3 2,8

1,8

1,4

0,8

0

5

10

15

20

25

30

Iirimaa

Malta

Ühendkuningriik

Prantsusmaa

Island

Hispaania

Saksamaa

Holland

Portugal

EL (27)

Soome

Sloveenia

Küpros

Kreeka

Šveits

Austria

Bulgaaria

Slovakkia

Poola

Tšehhi

Rumeenia

Norra

Itaalia

Ungari

Belgia

Luksemburg

Taani

Rootsi

Leedu

Läti

Eesti

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: käsitlusviis (scope)

• Probleemid:– Universaalsed: kallid, kasusaajad

ei tarvitse vajada– Selektiivsed: ei leevenda vaesust,

vaesuslõks, mitte-taotlemine, administratiivsed probleemid

• Peamised sotsiaalkaitsega seotud heaoluprogrammid Eestis:– Universaalsed: 1) Ravi-,

lastepäevahoiu- ja sotsiaalteenused; 2) Peretoetused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused; 3) Riiklikud pensionid ja ravikindlustus

– Selektiivsed: Töötute sotsiaalse kaitsega seonduv ja toimetulekutoetus

Elab suhtelises vaesuses 2007/2008 (%)Allikas: Eurostat

02468

101214161820

Iirimaa Malta Ühendkuningriik Luksemburg Taani Rootsi

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: ulatus (range)

• Laiaulatuslik (extensive) • Piiritletud (delimited)

Sotsiaalkaitse kulutused 2006. a. (% SKP-st)Allikas: Eurostat

31,1

30,7

30,1

29,3

29,1

28,7

28,4

26,9

26,6

26,4

26,2

25,4

24,2

22,8

22,6

22,3

21,2

20,9

20,4

19,2

18,7

18,5

18,4

18,2

18,1 15,9

15,0

14,9

13,2

12,4

12,2

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

35,0

Prantsusmaa

Rootsi

Belgia

Holland

Taani

Saksamaa

Šveits

EL (27)

Itaalia

Ühendkuningriik

Soome

Portugal

Kreeka

Sloveenia

Norra

Ungari

Island

Hispaania

Luksemburg

Poola

Tšehhi

Austria

Küpros

Iirimaa

Malta

Slovakkia

Bulgaaria

Rumeenia

Leedu

Eesti

Läti

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: instrumendid

• Avalik tarbimine - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, subsideeritud teenused

• Sotsiaalsed siirded – inimestele ja peredele makstavad rahalised hüvitised sotsiaalsete riskide maandamiseks

Allikas: Eurostat. Statistics in focus 40/2009.

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: haldus

• Tsentraliseeritud • Detsentraliseeritud

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: finantseerimine ja

hüvitiste tüüp

Rahastatakse kontributsioonidest

(sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks)

Rahastatakse üldistest maksudest ja muudest

riigieelarve tuludest

Sõltuvad sissetulekutest

Riiklikud pensionid (v.a rahvapension ja vanaduspension -1999)Ajutise töövõimetuse hüvitisTöötuskindlustushüvitis

Vanemahüvitis

Kindlaksmääratud suurusega

RahvapensionVanaduspension -1999

PeretoetusedPuuetega inimeste sotsiaaltoetusedTöötutoetus

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: kokkuvõtteks Eesti

kohta• Eesti on suhteliselt tsentraliseeritud heaoluriik, kus

viimane sõna heaoluprogrammide osas jääb valitsusele ja parlamendile.

• Eestis domineerivad universaalsed, kui piiritletud heaoluprogrammid, mis seisnevad põhiliselt rahaliste hüvitiste jaotamises.

• Hüvitisi rahastatakse põhiliselt sotsiaalkindlustuse sissemaksetest ja enamik neist sõltub sissetulekutest

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriik

• Heaoluriiki võib mõista kolmel viisil:– riigi poolt osutatavate heaoluprogrammidena;– ideaalina, mille puhul riik võtab oma kodanikelt esmase

vastutuse nende heaolu eest;– laiemalt heaolu jaotumisena ühiskonnas.

• “Welfare state" - William Temple II 1940.-tel• “Wohlfahrtsstaat” – 1870.-te Saksamaa• “Folkhemmet” – Saltsjöbadeni kokkulepe 1936• “État-providence” – Teise keisririigi heaoluteenused

(1854-1870)

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid

• Efektiivsus• Elatusstandardite

toetamine• Ebavõrdsuse

vähendamine• Sotsiaalne integratsioon• Administratiivne

teostatavusBarr, N. (1998) The Economics of the Welfare State (Second Ed.). Oxford University Press


• Efektiivsus:– Makroefektiivsus - SKP osa, mis läheb sotsiaalkulutusteks– Mikroefektiivsus - ressursside efektiivne jaotumine– Ergutused (incentives) - hüvitiste struktuur ja

finantseerimine peaksid igati soodustama tööhõivet ja isiklikku säästmist

• Administratiivsed ja operatsionaalsed küsimused (Kas hüvitised makstakse välja õigel ajal ja täiel määral?)

• (Sotsiaal)poliitilised küsimused (Kas hüvitised katavad riske, mida nad katma on mõeldud?)


• Efektiivsuse probleemide teoreetilisi perspektiive:– Kenneth J. Arrow 1963 (moral hazard theory)

• Moraalne risk varjatud informatsiooni tagajärjel (hidden information moral hazard; ex post)

• Moraalne risk varjatud tegevuse tõttu (hidden action moral hazard; ex ante)


• Elustandardite toetamine• Toimetuleku(baas-)turva

(poverty relief) - ühegi indiviidi/pere elatustase ei tohi langeda allapoole vaesuspiiri:– Kas ametlik vaesuspiir kaitseb

peresid vaesuse vastu?– Kas vaesushüvitis on

kättesaadav kõigile vaestele peredele?

900 1031

2 341

0

500

1000

1500

2000

2500

2007

Toimetulekupiir

Minimaalsetoidukorvimaksumus

Elatusmiinimum


• Sotsiaalkindlustus - keegi ei peaks kannatama ootamatu ja mitteaktsepteeritavalt järsu elatusstandardite languse tagajärjel mõne sotsiaalse riski mõjul– Kompensatsioonimäär, saadavat koormav risk ja

regulaarsus– Mõned kompensatsioonimäärad Eestis: Vanemahüvitis ja

sünnitushüvitis 100%; haigushüvitis 70% (100%); töötuskindlustushüvitis 40-50%; vanaduspension ~31%; rahvapension ~11%

• Sissetulekute tasandamine (income smoothing)


Kindlustatutegavõrdsustatud

Maksavad makse/nende

eest makstakse

Õigustatud saamatoetust

Avalik eelarve Sotsiaalkindlustus-

kassaKindlustu

s-hüvitised

Sotsiaal-kindlustus

eosamakse

d

Sotsiaal-toetused Teenuse

-osutaja

Tasub teenuseosutamise

eest

Osutabteenust

Muud eel-arve tulud

Muud eel-arve kulud

Üldised

maksud

Mitte-kaetus

Mitte-taotlemine

Allikas: Nicaise I. Groenz S., Adelman L., Roberts S., Middelton S.,(2004) Gaps, traps and springboards in European minimum income systems: A comparative study of 13 EU countries. Leuven: HIVA.

Ebapiisav sotsiaalne kaitse


•Elustandardite toetamise teoreetilisi perspektiive


• Elustandardite toetamise teoreetilisi perspektiive: Mitte-taotlemine (non-take-up)

Allikas: Van Oorschot W., (1995). Realizing Rights: A multi-level approach to non-take-up of means-tested benefits, Avebury.


• Ebavõrdsuse vähendamine• Vertikaalne ebavõrdsus – redistributsioon

jõukamatelt peredelt/indiviididelt vaesematele. Hüvitised võivad olla kaalutud sissetulekuga, flat-rate või soosib vastav valem vaesemaid peresid/indiviide; arvesse tulevad ka “tasuta” teenused; seos maksusüsteemiga

• Horisontaalne ebavõrdsus – erinevused hüvitistes võtavad arvesse vanust, pere suurust, sugu vms.


• Liigsuur ebavõrdsus sissetulekutes soodustab:– laste (imikute) suremust,– mitmete institutsioonide korrumpeerumist, – suuremat vägivallaga seotud kuritegude hulka,– sotsiaalse turvalisuse vähenemist,– vähenevat usaldust riigi institutsioonide vastu,– tõrjutuse ulatuslikku levikut,– pärsib majanduskasvu.

Allikas: Smeeding, T. M. (2000). Changing Income Inequality in OECD Countries: Updated Results from the Luxembourg Study (LIS). Luxembourg Income Study Working Paper No. 252



• Sotsiaalne integratsioon:– Väärikus - iga hüvitise korraldus peaks olema

korraldatud viisil, et ta aitaks säilitada inimlikku väärikust ning tal ei oleks hüvitisesaaja suhtes ebavajalikku häbistavat iseloomu.

– Sotsiaalne solidaarsus - hüvitised ning arstiabi korarldus peaksid edendama sotsiaalset solidaarsust.


• Administratiivne teostatavus:– Arusaadavus (intelligibility) - lihtne, kergesti

mõistetav struktuur, administratiivselt odav– Kuritarvituste võimaluste puudumine

stp6001 neljanda loengu materjalid

Business