stp7002 Ülevaade perepoliitikast 1. loengu materjalid

STP7002 Ülevaade perepoliitikast1. Loeng (5.02.2010) – Perepoliitika kontseptuaalsed alused

Tänase loengu teemad:

• Perepoliitika mõistest• Perepoliitika teke ja areng• Perepoliitika eesmärgid (s.h Eestis)• Perepoliitikad Euroopas, perepoliitika mudelid• Kuidas mõjutada perepoliitikat?

Perepoliitika mõistestSissejuhatuseks• Ühtne mõiste puudub!• Iga arenenud riik toetab lapsi kasvatavaid peresid…• …kuid toetuse jagamise põhimõtted, suurus, meetodid, sihitus ja reeglid

erinevad oluliselt.• Rahalised toetused peredele Euroopas: - *

– Luksemburgis kulub (2000. a.) peretoetustele tervelt 2,6% riigi SKP-st, Hispaania vaid 0,2%.

– Iirimaal läks 85,9% perede toetamiseks mõeldud summadest väljamaksmisele rahaliste toetustena, Rootsis vaid 30% - ülejäänu eest korraldati teenuseid.

– Islandi pere saab peretoetusi lapse 16-aastaseks saamiseni, Saksamaal ja Luksemburgis makstakse neid õppimise korral kuni “lapse” 27-aastaseks saamiseni.

– Enamikus riikides makstakse peretoetusi samadel tingimustel kõigile peredele (nagu Eestis), aga näiteks Itaalias või Hispaanias sõltuvad need perede sissetulekutest.

– Osades maades sõltub peretoetuste suurus lapse vanusest, teistes mitte.

* - Abramovici, Gérard (2003). Social Protection: cash family benefits in Europe. Statistics in focus. Eurostat.

Perepoliitika mõistestPerepoliitika maksimalistlikud definitsioonid• Perepoliitika kui kõiki avaliku võimu tegevused, mis

avaldavad mõju perekondadele.– Perepolitiika kui kõik, mida valitsus teeb peredele ja

perede heaks. - *– Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis

on suunatud lastele ja lastega peredele. /…/ Laiemas tähenduses võib laste- ja perepoliitikana käsitleda kõiki riigi poliitikavaldkondi, mis mõjutavad lastega perede heaolu. - **

• Perepoliitika on eristamatu sotsiaalpoliitikast, perepoliitika kui sotsiaalpoliitika läbi “perede vaatevinkli”

* - Kamerman, S. B., Kahn, A. J. (1976). Explorations in Family Policy. Social Work, 1976, 21 (3): 181-186.

** - Rahvastikupoliitika alused 2009–2013 (2008). URL: http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

Perepoliitika mõistestPerepoliitika minimalistlikud definitsioonid• Wilfried Dumon ja Joan Aldous (1979): PP sisaldab kolme komponenti perede

heaolu kindlustamisel: 1) perede majanduslikule tugevdamisele suunatud poliitikad; 2) peresisestele suhetele suunatud poliitikad (nõustamiskeskused, pereharidusprogrammid) ning 3) lastehoiupoliitikad (lastepäevakodud, laste kodune hoidmine jne). - *

• Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. - **

• Haarab otseselt lastega perede toimetulekut soodustavaid valdkondi, nagu:– rahalised peretoetused, – lastega seotud maksusoodustused, – sünnitus- ja vanemapuhkused ning nende puhkuste eest saadavad hüvitised, – laste päevahoiu meetmed, – pereelu reguleerivad seadused, – alushariduse toetused ja teenused, – lapsendamise ja kasuperedega seotud lastekaitseteenused, – muud lastest sõltuvad hüvitised

* - Dumon, W., Aldous, J. (1979). European and United States Political Contexts for Family Policy Research. Journal of Marriage and the Family. 1979, 41 (3): 497-505.

** - Rahvastikupoliitika alused 2009–2013 (2008). URL: http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

Perepoliitika teke ja arengMiks perepoliitika on tekkinud ja arenenud?

• Majanduslikud põhjused– Industrialiseerimise loogika– Lapsed ja inimkapital

• Poliitilised põhjused– Religioossed ja vasakerakonnad, feministlik

liikumine• Demograafilised põhjused

Perepoliitika eesmärgidPerepoliitika eesmärgid (1) - *

• Pere kui institutsiooni toetamine,• Rahvastiku kasvu taotlemine,• Majanduslikud põhjused,• Sotsiaalsed põhjused, • Feministlikud põhjused ja • Laste huvid.

* - Kamerman, S.B. and Kahn, A. J. 1993. Child and family benefits in Eastern and Central Europe and in the West: learning from transition. Environment and Planning C: Governemnt and Policy, 11


• Võrdsuse taotlemine ning sissetulekute ümberjagamine

• Vaesuse leevendamine• Laste heaolu edendamine• Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine• Töö ja pereelu tasakaalustamine

* - Freiler, C., Stairs, F., Kitchen, B. (with Cerny, J.). (2001). Mothers as earners, mothers as carers: responsibility for children, social policy and the tax system. Status of Women Canada, 2001. URL: http://www.swccfc.gc.ca/pubs/pubspr/0662655206/200103_0662655206_e.pdf

http://www.swccfc.gc.ca/pubs/pubspr/0662655206/200103_0662655206_e.pdf


• Majanduslik ja sotsiaalne lõimumine• Laste varane toetamine• Töö- ja pereelu vahendamine• Naiste tööhõive kasv• Sündivuse määra tõus• Haavatavate peretüüpide toetamine• Põlvkondadevaheline kohesioon

* - Honekamp, I. (2008). Family Policy in Germany: Appraisal and Assessment. Journal of Family History 2008; 33; 452.

SUHTELISE VAESUSE MÄÄR EESTIS AASTATEL 2000 JA 2006Allikas: Statistika online andmebaas; URL: http://pub.stat.ee/

19,4 16,7

21,6 16,4

17,3

33,1

18,7

20,9 18,4

24,4

25,2

7,7

36,9

30,1

61,7

7,5

10,9

10,5

11,9

11,5

14,4

16,2

23,1

21,4

32,8

43,9

49,0

68,5

11,1

21,6

23,0

22,7

32,6

16,5

25,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Üldine suhtelise

vaesuse määr

Mehed

Naised

16-64

0-15

65 ja vanemad

Eestlased

Mitte-eestlased

Eesti

Mõne m

uu riigi

Kodakondsuseta

Töötav

Vanaduspensionär

Muu m

itteaktiivne

Töötu

Muu lastetaleibkond

Lasteta paar,vähem

alt üks üle

Muu lastegaleibkond

Kahe lapsega paar

Ühe lapsega paar

Lasteta alla 65-aastaste paar

Lastega leibkond

Lasteta leibkond

Vähem

alt kolme

lapsega paar

Üksik alla 65-aastane

Täiskavanu jalaps(ed)

Üheliikm

elineleibkond

Üksik 65-aastane

ja vanem

Põhja-E

esti

Lääne-Eesti

Lõuna-Eesti

Kesk-E

esti

Kirde-E

esti

Linnaline asula

Maa-asula

Sugu Vanus Rah-vus Koda-kond-sus

Hõive-seisund Leibkonna tüüp Elukoht Linn/Maa

Allikas: Statistikaameti online andmebaas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

1970

1971

1972

1973

1974

1975

1976

1977

1978

1979

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

Live births Deaths

Allikas: Statistikaameti online andmebaas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp

* - Leetma, R. ja Võrk, A. (2003). Peretoetuste mõju pereplaneerimisele ja riigieelarvele. PRAXIS

Naiste tööhõive määrad valitud riikides 2008. a.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Iceland

Switzerland

Denm

ark

Norw

ay

Netherlands

Sweden

Austria

United Kingdom

Finland

Cyprus

United States

Germ

any

Japan

Estonia

Latvia

Slovenia

Portugal

Ireland

Czech Republic

European Union

France

Spain

Lithuania

Bulgaria

Luxembourg

Belgium

Slovakia

Greece

Poland

Romania

Italy

Croatia

Hungary

Malta

Turkey

Macedonia

Allikas: Eurostati online andmebaas: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/living_conditions_and_social_protection/data/database

Perepoliitika eesmärgidPerepoliitika eesmärgid Eestis

• Eesti Vabariigi Põhiseadus: § 28. /.../ Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

• Rahvastikupoliitika alused 2009–2013: - *– Lastega peredele turvalisuse tagamine, mis võimaldab

realiseerida soovitud laste sündi;– Lastele ja noortele turvalise kasvukeskkonna tagamine.

• Laste- ja perepoliitika kontseptsioon: - **– lastele ja lastega peredele parima võimaliku elukvaliteedi

ning turvalise elukeskkonna tagamise.

* - Rahvastikupoliitika alused 2009–2013 (2008). URL: http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

** - Laste- ja perepoliitika kontseptsioon (2004). URL: http://www.riik.ee/pere/

http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

http://www.riik.ee/pere/

Perepoliitika eesmärgidPerepoliitika eesmärgid Eestis

• Sotsiaalministeerium: - *– Lastele ja lastega peredele parima võimaliku elukvaliteedi

tagamine.– Prioriteedid: Töö- ja eraelu ühitamine ning

vanemaharidus.• Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-

2015:– rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamine ja – inimese kogu eluteed läbiva hea elukvaliteedi tagamine.

* - Sotsiaalministeeriumi koduleht (2010). URL: http://www.sm.ee/tegevus/lapsed-ja-pere.html

http://www.sm.ee/tegevus/lapsed-ja-pere.html






Perepoliitika eesmärgidPerepoliitika eesmärgid Eestis• Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub Eesti riik

järgmistest põhimõtetest: - *– Lapse ja tema pere huvide, vajaduste ja heaolu primaarsus.– Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine. – Inimeste seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused– Mõlema vanema vastutus laste kasvatamise ja igakülgse arengu ning

heaolu kindlustamise eest – Vanemate võrdne õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi – Riigi perepoliitika on universaalne– Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust perekonnas– Laste- ja perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja

pere, riik ja kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor– Riigi laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev

* - Rahvastikupoliitika alused 2009–2013 (2008). URL: http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

http://www.rahvastikuminister.ee/public/ALUSED_dets.pdf

Perepoliitikad EuroopasVõrdleva perepoliitika probleemid - *

• Kontseptuaalsed probleemid• Suured erinevused; peresid toetavad

programmid ei seondu tavaliselt tervikliku perepoliitikaga

• Prioriteedid ning eesmärgid perede toetamisel varieeruvad ideoloogilistel ja ajaloolistel põhjustel

* - Forssen, Katja (2000). Perepoliitikad ning laste majanduslik heaolu mõnedes Euroopa riikides. Teoses: Ainsaar, M. (toim.) Laste- ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. Rahvastikuministri büroo: Tartu.

Peredega seotud hüvitiste osakaal kõigist sotsiaalkaitse hüvitistest (2007)

4,5

4,7

4,9

5,3

5,9

6 6 6 6,2

7,1

8 8,5

8,6

8,7

8,7

9,2

10

10,2

10,2

10,6

10,8

11

11,6

11,6

12,6

12,8

13,1

13,2

13,5

14,7

16,6

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

Poland

Italy

Switzerland

Portugal

Malta

Spain

Netherlands

United Kingdom

Greece

Belgium

European Union (27 countries)

France

Bulgaria

Lithuania

Slovenia

Czech Republic

Slovakia

Austria

Sweden

Germ

any

Cyprus

Latvia

Estonia

Finland

Norw

ay

Hungary

Denm

ark

Romania

Iceland

Ireland

Luxembourg


Perepoliitikad EuroopasStatistikat


Perehüvitised Euroopas 2007. a. (eurot in. kohta)

0,0

500,0

1000,0

1500,0

2000,0

2500,0

Bulgaria

Romania

Poland

Latvia

Lithuania

Slovakia

Malta

Estonia

Portugal

Czech Republic

Hungary

Slovenia

Spain

Greece

Italy

Cyprus

United Kingdom

European Union

Netherlands

Switzerland

Belgium

France

Germ

any

Austria

Finland

Ireland

Sweden

Iceland

Denm

ark

Norw

ay

Luxembourg

Rahalised hüvitised Loonuselised hüvitised

Perehüvitised Euroopas 2007. a. (eurot in. kohta)

0,0

500,0

1000,0

1500,0

2000,0

2500,0

Bulgaria

Romania

Poland

Latvia

Lithuania

Slovakia

Malta

Estonia

Portugal

Czech Republic

Hungary

Slovenia

Spain

Greece

Italy

Cyprus

United Kingdom

European Union

Netherlands

Switzerland

Belgium

France

Germ

any

Austria

Finland

Ireland

Sweden

Iceland

Denm

ark

Norw

ay

Luxembourg

Universaalsed hüvitised Vajadusega kaalutud hüvitised


Perepoliitikad EuroopasPerepoliitika mudelid - *

• Perepoliitika teostamise viisid

• Kamerman, S. B., Kahn, A. J. (1978) Family Policy: Government and Families in 14 countries. Columbia University Press, NY



• Perepoliitika ajalooline areng OECD riikides

• Gauthier, A.H. (1996) The State and the Family. Claredon Press, Oxford



• Millist tüüpi perekondlikke kohustusi riigid pooldasid?

• Millar, J. ja Warman, A. (1996) Family Obligations in Europe. Family Policy Studies Centre, London


Kuidas mõjutada perepoliitikat? - *Nõuded, nõudlejad ja publik

• Nõue (claim) – mis iganes verbaalne, visuaalne või käitumuslik akt, millega üritatakse veenda publikut võtma tingimusi tõsiselt, reageerima probleemile

• Nõudlejad (claim-makers) – inimesed, kes esitavad nõudeid

• Publik (audiences) – inimesed, kes hindavad nõuete usutavust ja tähtsust

* - Loseke, Donileen R. (2003). Thinking about Social Problems: An Introduction to Constructionist Perspectives. Aldine Transaction. Ptk 2-5

* - Loseke, Donileen R. & Best, Joel (2003). Social problems: constructionist readings. Aldine Transaction. Osad III-V


• Nõudlejad võistlevad publiku tähelepanu pärast.• Nõuded, mis veenavad osasid inimesi probleemi

eksistentsis ja leevendamise vajaduses, ei tarvitse veenda teisi

• Kõige laiemas mõttes on publikuks kogu maa elanikkond

• Publik võib olla naiivne, küüniline või kriitiline• Statistika – kust see tuleb ja kuidas see on kogutud?


• Sotsiaalsete liikumiste aktivistid• Teadlased

– Stuart Kirk ja Herb Kutchins võrdlevad Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (DSM) II ja III väljaannet

• Massimeedia

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Tüpiseerimine

• Tüpiseerimine on (sotsiaal-)probleemidega tehtava töö (social problems work) selgrooks!

• Nõudlejad peavad konstrueerima ettekujutlused:– tingimustest,– inimestest, kes nende poolt kahjustatud on,– “pahadest” (villains), mis/kes neid põhjustavad.

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Tüpiseerimine

• Nõudlejad peavad olema valmis vastama publiku järgmistele küsimustele:– Millised on tingimuse omadused, mis seda

iseloomustavad?– Kui palju kahju tingimus põhjustab?– Mis või kes põhjustavad tingimust?– Mis või kes on tingimusest kahju saanud?– Miks ei saa tingimust tolereerida?– Kuidas saab tingimuse elimineerida?

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Probleemide konstrueerimine: tingimused• Vastates publiku küsimustele tingimuse

põhjustatud kahju ja ulatuse kohta konstrueerivad nõudlejad aluse (ground), põhilised “faktid”

• Vastates publiku küsimustele tingimuse põhjuste kohta konstrueerivad nõudlejad diagnostilised raamid (diagnostic frames) – nõuded, mis konstrueerivad tingimusi probleemide tüüpidena (types)

• Vastates publiku küsimustele selle kohta, miks tingimus on kahjulik, konstrueerivad nõudlejad motivatsioonilised raamid (motivational frames)– Kultuurilised teemad (cultural themes) –

uskumused rahvusluse-patriotismi, turumajanduse-kapitalismi, individualismi, perekonna, religiooni jms. kohta

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Probleemide konstrueerimine: inimesed

• Kellest võivad saada probleemi ohvrid? Ohvri juhuslik konstrueerimine, ohver kui “ükskõik, kes”

• Nõuetele aluse ja diagnostilise raami konstrueerimine haarab endas ka ohvri (victim) (Kes või mis kannatab?) ja süüdlase või “paha” (villain) (Kes või mis põhjustab kannatusi?) konstrueerimist

• Ohvrite tüpiseerimine inimestena, kes väärivad sümpaatiat ja toetust – komplitseeritud kultuuriliste tunnete kohta käivate reeglite poolt

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Probleemide konstrueerimine: inimesed

• Publik ei kipu tundma sümpaatiat kannatanute vastu, kui…– …kannatanu on kahju tekitamise eest (kaas-)vastutav – …kahju on väike – …kannatanu on “halb inimene”

• Vahel võivad probleemide inimestega seotud nõuded olla suunatud vihkamise esilekutsumisele publikus; süüdlasteks võivad olla sotsiaalsed struktuurid, sotsiaalsed jõud või ka inimesed

• Süüdistamine ei pea alati esile kutsuma vihkamist (sotsiaalprobleemide “meditsiinistamine”)

Kuidas mõjutada perepoliitikat?Probleemide konstrueerimine: lahendused• (Sotsiaal-)probleemide valem (social problems

formula story; “täispakett” nõudeid): lugu ekstreemsest kahjust, mis tehtud puhastele kõrge moraaliga ohvritele, nii et on selge, et midagi peab tegema (tingimuste, ohvrite ja süüdlaste osas)!

• Prognostilised raamid (prognostic frames) lähtuvad alusest ja diagnostilistest raamidest ja on vastuseks publiku küsimusele, “Mida tuleks teha?”

• Nõudlejad võivad taotleda sotsiaalseid muutusi läbi…– …perepoliitika muutmise.– …kultuurilise õhkkonna muutmise.– Või mõlemat korraga.

Tänan tähelepanu eest!

stp7002 Ülevaade perepoliitikast 1. loengu materjalid

Documents