teema 2 toore - taltech · teema 2 dotsent pille meier 3 terminoloogia evs-en 844:2001 •...
TRANSCRIPT
-
Teema 2
Saetööstuse toore
Dotsent Pille Meier
Puidutöötlemise õppetool
TTÜ
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
2
TerminoloogiaEVS-EN 844:2001
• Puit, metsamaterjal (timber) – Puit kasvavate või langetatud puudena või nende töötlemissaadustena
• Ümarpuit (round timber) – Langetatud puu, millelt on eemaldatud latv ja kõik oksad ja mida on või ei ole järgnevalt järgatud.
• Palk (log) – Järgatud ümarpuit• Saepalk (sawlog) – Saematerjali
valmistamiseks ettenähtud palk.• Vineeripakk (veneer log) – Spooni
valmistamiseks ettenähtud palk• Erisortimendi palk (special assortment
log) – Kindlaksmääratud pikkuse või läbimõõduga palk eriotstarbel kasutamiseks
• Post, teivas (pole) – Pikk ümarpuit üksikult püstiasendis kasutamiseks
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
3
TerminoloogiaEVS-EN 844:2001
• Läbimõõt (diameter) – Tüve või ümarpuidu pinnale tõmmatud kahe paralleelse tangentsiaaljoone vaheline kaugus
• Keskkoha läbimõõt (mid diameter) –Pikkuse keskkohas mõõdetud läbimõõt
• Ladvaotsa läbimõõt (top diameter) –peenema otsa läbimõõt
• Pikkus (length) – Lühim kaugus puiduühiku otste vahel
• Nimipikkus (nominal length) –Ümarpuidu kindlaksmääratud pikkus ilma järkamisvaruta
• Järkamisvaru (crosscut allowance) –Nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
4
TerminoloogiaEVS-EN 844:2001
• Tihe maht (solid volume) – Ümarpuidu koguse mõõt, mis põhineb ümarpuidu mõõtmetel
• Virnastusmaht (stacked volume) –Maht, mille võtab enda alla puiduvirn, määratuna virna välismõõtmete järgi. Sisaldab virnasiseseid tühikuid
• Koorega (over bark) – kasutatakse selgituseks, et mõõtmistulemus sisaldab ka puidukoort
• Kooreta (under bark) – kasutatakse selgituseks, et mõõtmistulemus ei sisalda koort
• Kaaluline mõõt (weight measure) –Ümarpuidu koguse mõõt, mis põhineb ümarpuidu massil
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
5
2.1 Saetööstuse ressursid*
• *Allikas: Eesti metsad 2006. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. Koostanud V. Adermann.
Tallinn 2007 (www.metsad.ee)
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
6
2.1 Saetööstuse ressursid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
7
2.1 Saetööstuse ressursid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
8
2.1 Saetööstuse ressursid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
9
2.1 Saetööstuse ressursid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
10
2.1 Saetööstuse ressursid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
11
2.2 Saepalkide kvaliteet
• Puidurikked – puidus tekkinud muudatused ja kõrvalekalded puidu normaalsest ehitusest– alandavad puidu kvaliteeti
– muudavad puidu osaliselt või täielikult kasutuskõlbmatuks
Oksad
– Bioloogiliselt paratamatud puidurikked
– Kõige suurem mõju saetoorme kvaliteedile
– Olenevalt okste asukohast jagatakse tüvi kolmeks kvalitatiivseks alaks (joonis 2.1)
• Tüükaosa A-A
• Keskosa B-B
• Ladvaosa C-C
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
12
2.2 Saepalkide kvaliteet
Okste paiknemine tüves: I – tüükaosa, II – keskosa, III – ladvaosa. Ristlõige: a – tüve oksavaba ala, b –tüvepuiduga kokkukasvavate okste ala, c – terve tüvepuiduga kokkukasvanud okste ala
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
13
2.2 Saepalkide kvaliteetLõhed
Puidu rebenemine piki kiudu
• Säsilõhed
• Ringlõhed
• Külmalõhed
• Kuivamislõhed
Normeeritakse ulatuse järgi diameetri suhtes
Kõverus
Sortimendi kõrvalekalle pikisuunast
• Mõõdetakse paindekõrgust
• Väljendatakse %-des palgi pikkusest
Raskendab saetoorme sihipärast kasutamist ja vähendab saematerjali väljatulekut
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
14
2.2 Saepalkide kvaliteet
Seenkahjustused
• Levivad nii kasvavas puus kui ka langetatud metsamaterjalis
• Esinevad põhiliselt tüve keskosas, vähesel määral pinnal
• Lubatud mädanik rangelt normitud
• Normeeritakse sortimendi otspinna läbimõõdu suhtes
• Palgisinavus – tekib soodsa temperatuuri ja niiskuse juures
– levib männipuidu maltspuidus
– rangelt normitud
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
15
2.2 Saepalkide kvaliteet
Kaldkiulisus
• Puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest
• Mõjutab saematerjali mehaanilisi omadusi
Muud puidurikkedNormeeritud• Vaigupesad• Mõlu• Ränipuit• Mehaanilised vigastused
Keelatud• Vesipuit• Tüüakus• Tõugurikked• Rebendid• võõrkehad
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
16
2.3 Saepalgi tüübid
Saepalgi tüübid
• Tüükapalk– Oksavaba tüükaosa
– Mööbli ja puittoodete valmistamiseks (nn puusepasaematerjal
• Vahepalk– Ehitusotstarbelise saematerjali valmistamiseks
• Ladvapalk– Saematerjal voodri- ja kattematerjaliks
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
17
2.4 Saepalkide mõõdud
Jämedus
• Palgi läbimõõdu (läbimõõtude) mõõtmisel saadud tinglik arv
• Jämedust iseloomustab jämedusaste– Võib olla paarisarvuline (14, 16, 18 cm...) või
paarituarvuline (15, 17, 19 cm...)
– Kokkuleppeline suurus
– Alla 20 cm võib määrata ka millimeetrites
• Määratakse palgi vähim ja suurim jämedus
• Tinglikult jaotatakse– Peenpalgid (< 24 cm)
– Jämepalgid
• Mõõtmiseks ja määramiseks erinevad moodused– Mõõtmine koorega
– Mõõtmine ilma kooreta
– Klupiga
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
18
2.4 Saepalkide mõõdud
Pikkus
• Mõõdetakse palgi otspindade keskpunktide või kahe otspinna lähima punkti vahel
• Nimipikkus on määratud standarditega, kokkulepetega
• Okaspuupalkide pikkused 31-61 dm 3 dm astmega (31, 34, ... 58, 61 dm)
• Lubatud hälve ± 3 cm
• Põhjamaades mõõtühik dm, samm 3 dm– Soomes põhipikkused 61, 58 55 dm
– Palgi vähim pikkus 31 dm
– Rootsis vähim pikkus 31 dm, suurim 55 dm
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
19
2.4 Saepalkide mõõdud
Koone
• Koone sõltub kasvutingimustest• Määratakse sortimendi otste läbimõõtude vahe ja
sortimendi pikkuse suhtena, väljendatakse cm/1m kohta
S – koone, cm/mD – tüükaotsa läbimõõt, cmd – ladvaotsa läbimõõt, cmL – pikkus, m
Tüüaka palgi koone:
Tüüakus – tüükaotsa läbimõõt ületab 1,2 või rohkem kordaläbimõõdu, mis on mõõdetud tüükaotsast 1m kaugusel
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
20
2.4 Saepalkide mõõdud
Ladvasilinder
• Silinder, mille läbimõõt on palgi ladvaotsa läbimõõt– Ladvasilindrist väljapool on lubatud mõni
puidurike (mõlu), mis ei ole lubatud ladvasilindris
Palgi ladvasilinder
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
21
2.4 Saepalkide mõõdud
Aastarõnga laius
• Iseloomustab puidu aastast radiaalset juurdekasvu
• Saepalkidele nõuded aastarõngaste keskmise ja lubatud suurima laiuse kohta
• Põhjamaine mänd (aeglasekasvuline) –25 mm lõigule mahub vähemalt 10 aastarõngast s.t. Aastarõnga keskmine laius ei ületa 2,5 mm
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
22
2.4 Saepalkide mõõdud
Aastarõngaste arv
• Männi ja kuuse vahe- ja ladvapalkidel määratakse tüükaotsas 0-6 cm lõigul
• Säsi loetakse esimeseks aastarõngaks
Aastarõngaste arvu määramine tüükapalkide
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
23
2.4 Saepalkide mõõdud
Koore paksus
• Kasvava puu koore paksus oleneb– puuliigist,
– läbimõõdust,
– puu vanusest
– kasvutingimustest,
– asukohast tüvel.
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
24
2.4 Saepalkide mõõdud
• Mänd
• Kuusk
Kogemuslikult arvestatakse Eestis koore mahuks 10-13% palgi mahust
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
25
2.5 Saepalgi mahu määramine
Mahu määramine valemite abil
• Nilsoni valem
• Rootsis kasutatav valem
• Norras kasutatav valem
Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine koos sorteerimisega skaneerimismeetodil
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
26
2.5 Saepalgi mahu määramine
Mahu määramine tabelite abil
• EVS-EN 1309-2:2006 Ümarpuit ja saematerjal - Mõõtmete määramise meetod – Osa 2 Ümarpuit
• Eesti ümarpuidu mahutabelid (A. Nilsonivalemi järgi)
• Soome mahutabelid
• Inglise mahutabelid
• Rootsi mahutabelid
• GOST
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
27
2.6 Saepalkide kvaliteediklassid*
• *Allikas: J. Jänes. Ümarpuidu mõõtmine ja hindamine. Tartu 2001
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
28
2.6 Saepalkide kvaliteediklassid*
-
TTÜ / Saetööstuse tehnoloogia / Sügis 2008Teema 2
Dotsent Pille Meier
29
2.6 Saepalkide kvaliteediklassid*