Erika Annely Fenenko

Tallinna Teletorn on ringhääling saadete edastamiseks ehitatud hoone, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas. Teletorn on Tallinna kõrgeim hoone (torni kõrgus on 314 meetrit).

Teletorn ehitati 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregati tarbeks. Nurgakivi pandi paika 30. septembril 1975.

Teletorni tasuks külastada, sest torni tipus on imeilus vaade üle terve Tallinna. Teletorni restoranis on ka võimalus süüa vapustavaid roogasid.

Tallinna Botaanikaaed asutati ENSV Teaduste Akadeemia instituudina

1. detsembril 1961. a.

Tallinna Botaanikaaeda tasuks külastada, sest see on viis uurida, kaitsta ja tutvustada taimeriigi mitmekesisust.

Tallinna botaanikaaial on 2 looduse-õpperada: Looduse-õpperada, mis on 3,9 km pikk ja läbib 15 erinevat maastikuvormi ning kasvukohatüüpi ; Kunagine Kloostrimetsa soo, mille pindala on umbes 20 ha. Õpperada on 2,5 km pikk ning läbib 7 teabetahvlitega varustatud punkti.

Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400.

Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba.

Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav.

Bastionikäigud rajati tõenäoliselt alates 1630. aastaist. Külastajatele avatud käikude pikkus on 380 m. Käigud ühendavad mõlemat bastioni ning nüüdseks kadunud Wismari raveliini, korrates maapõues viimase kunagisi piirjooni.

Bastionikäikudes viib tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust annab edasi bastionikäikude ajaloo, liikudes ajas tagasi 17. sajandisse.

Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil,kuid tänasel kuju valmis ta alles 1404.aastaks.

Kuigi linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, täidab raekoda endiselt linnavalitsuse esindushoone rolli,võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina.

Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni.

Esmakordselt on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159-meetrise tornikiivriga aastatel 1549–1625 maailma kõrgeim ehitis.

Kiriku torn hävis tulekahjus ja taastati madalamana, kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks.

Vaateplatvormile viib 232 trepiastet.

Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit.

Eesti Vabaõhumuuseum on kui omamoodi küla, mis asutati linna piirile, kunagise Rocca al Mare suvemõisa alale 22. mail 1957.

Siinse väärtusliku Eesti maa-arhitektuuri kollektsiooni moodustavad 74 paarist viimasest aastasajast pärit hoonet.

Nagu Eesti maastikul, nii paiknevad ka muuseumi talud vastavalt omaaegsetele külatüüpidele: Lääne- ja Põhja-Eesti talud ahelküla-laadses reas, saarte talud ümber külaväljaku sumbkülas, Lõuna-Eesti talud hajali siin-seal maastikul.

Kaart: https://maps.google.ee/

Tallinna Teletorn: http://www.teletorn.ee/ ; http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_teletorn

Botaanikaaed: http://www.botaanikaaed.ee/

Pirita Klooster: http://www.piritaklooster.ee/index.php?id=10029

Bastionikäigud: http://linnamuuseum.ee/kok/

Raekoda: http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=2

Oleviste kirik: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/kirikud#!p_314

Tallinna Vabaõhumuusem: http://www.evm.ee/est/avaleht

Pildid: Google pildid

AITÄH KUULMAST