Kohaliku omavalitsuse õiguslik raamistik, juhtimiskorraldus ja koostöö

Toomas Sepp Tallinna linnasekretär

30. oktoober 2013

Millest täna räägime (1)

Riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimise alused Eesti kohalike omavalitsuste üldiseloomustus Kohaliku omavalitsuse

• mõiste, ülesanded ja pädevus • üksus juriidilise isikuna • järelevalve • volikogu • valla- ja linnavalitsuse töökorraldus

Millest täna räägime (2)

Tallinna funktsioonid Tallinna linnaosade halduskogud Tallinna juhtimiskorraldus KOV seadusandlik baas

Avaliku halduse korraldus Eestis praegu • Riigikogu • Valitsus • Muud riiklikud struktuurid • Koostöö: Üleriigilised

omavalitsusliidud

Riigi-

tasand

• Maavalitsused • Muud riiklikud struktuurid • Omavalitsuste koostöö:

Maakondlikud omavalitsusliidud

Regionaalne (maakondlik) segatasand

• Linnad • Vallad

Esmatasand (kohalik) tasand

Allikas: Eesti Maaomavalitsuste Liit

Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust valla ja linna

ametiasutustes reguleerib • avaliku teenistuse seadus • töölepingu seadus • kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

KOKS § 54

KOV üksuste koostöö Maakondlikud liidud Üleriigilised liidud

• Eesti Linnade Liit • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Omavalitsusliitude Koostöökogu

Ühisasutused Muud KOV üksuste ühendused kui

mittetulundusühingud või seltsingud Volituste andmine ühele vallale või linnale

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta KOVi põhiseaduslik ja õiguslik alus KOVi põhimõtet tuleb tunnustada riigisiseses

õiguses ning kui võimalik, siis põhiseaduses KOVi mõiste KOV tähendab kohalike võimuorganite õigust ja

võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust

KOVi võimupiirid – põhiseadus ja seadused kontroll, KOVi õiguslik kaitse, KOVi rahalised

vahendid

Eesti haldusjaotus Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013) Pindala: 43 432 km² Maakondi 15 Kohalikke omavalitsusi: 215 alates 20.10.2013, neist 30 linna ja 185 valda ning 17 vallasisest linna

http://www.stat.ee/pohinaitajad

KOVide ühinemise protsessist: https://www.siseministeerium.ee/omavalitsusuksuste-uhinemise-protsess-eestis/

Kohaliku omavalitsuse mõiste

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi

Kohalik omavalitsus: • rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel • teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja

võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel

KOKS § 2-3

Valla/linna ülesanded

• üleandmine võimalik seaduse või (haldus)lepingu alusel KOKS § 6 lg 4 • eriseadused (reeglina dikteeritakse ka ette kuidas!) • kontroll seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (N: kontroll KOVÜ käes oleva riigivara kasutamise ja käsutamise üle – Põhiseadus § 133 p 3 – riigikontrolör ja Vabariigi Valitsuse seadus § 85 – maavanem • nende täitmist ei või üle anda eraõiguslikele isikutele, v.a kui seaduses on see otseselt ette nähtud

• kontroll seaduslikkuse üle • võib oma äranägemisel üle anda nende täitmise eraõiguslikele isikutele

VABATAHTLIKUD (kas ja kuidas?)

• koostöö • spordiasutuste loomine • kultuurialased tegemised • puhkeaja veetmise võimaluste loomine

Riigi korraldusel täidetavad

Riigi suuniste järgi täidetavad

KOHUSTUSLIKUD (kuidas?)

Tingimatu (igal juhul tuleb täita)

Tingimuslik (täidetakse vajadusel või teatud olukorras)

Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1)

Korraldada antud vallas või linnas: sotsiaalabi ja -teenuseid vanurite hoolekannet noorsootööd elamu- ja kommunaalmajandust veevarustust ja kanalisatsiooni heakorda jäätmehooldust ruumilist planeerimist valla- või linnasisest ühistransporti valla teede ja linnatänavate korrashoidu

… juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita

KOKS § 6 lõige 1

Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (2)

Korraldada antud vallas või linnas järgmiste nende omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist: koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid huvikoolid raamatukogud, rahvamajad, muuseumid spordibaasid turva- ja hooldekodud tervishoiuasutused teised kohalikud asutused NB! Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude

katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest

KOKS § 6 lõige 2

Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (3)

LISAKS eelpool loetletutele otsustab ja korraldab neid kohaliku elu küsimusi: mis on talle pandud teiste seadustega mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja

korraldada

NB! See tähendab, et kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise osas on KOKS-ga kehtestatud mitteammendav loetelu ülesannetest, millega omavalitsusüksus tegeleb/võib tegelda

KOKS § 6 lõige 3

Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (4)

Täidab RIIKLIKKE kohustusi: mis on talle pandud seadusega mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu

vahelisest lepingust NB! Omavalitsusüksusele pandud riiklike kohustuste täitmisega

seotud kulud kaetakse riigieelarvest. See tuleneb ka PS §-st 154 Vt Eesti Vabariigi Riigikohtu (RK) üldkogu 19.04.2004 otsust nr 3-3-1-46-03

KOKS § 6 lõige 4

KOHALIKU OMAVALITSUSE

ÜKSUSED (vald või linn)

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud

RIIK MUUD AÕ JURIIDILISED ISIKUD

AMETIASUTUSTE HALLATAVAD ASUTUSED

Hüvitusfond

AMETIASUTUSTE HALLATAVAD ASUTUSED

AMETIASUTUSED

AMETIASUTUSED: • Vabariigi Presidendi kantselei • Riigikogu Kantselei • Riigikantselei • Ministeeriumid (11) • Ametid (26) • Inspektsioonid (6) • Prokuratuur • Rahvusarhiiv • Riigikontroll

Teised seaduse alusel avalikes huvide loodud avalik-õiguslikud

juriidilised isikud

Tartu Ülikool Ülikooliseaduse § 2

Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu seaduse

§ 2

Eesti Kultuurkapital Eesti Kultuurkapitali seaduse § 1

Eesti Rahvusringhääling Eesti rahvusringhäälingu seaduse

§ 2

KOHALIKE OMAVALITSUS-

ÜKSUSTE LIIDUD

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS AMETIASUTUSED

AMETIASUTUSTE

HALLATAVAD ASUTUSED

• Põhiline - linna(valla)valitsus (ametiasutusena)

• Võivad olla veel: • Linna(valla)kantselei • Volikogu kantselei • Ametid • Linnaosa (osavalla) valitsused(kantseleid)

• Koolid, koolieelsed lasteasutused, huvialakoolid • Raamatukogud • Kultuurimajad, rahvamajad, vaba aja keskused • Spordibaasid, spordikoolid • Muuseumid • Teatrid • Tervishoiusasutused • Vanurite päevakeskused, turvakodud

Eraõiguslikud juriidilised isikud

ÄRIÜHINGUD

TEISED ERAÕIGUSLIKUD

JURIIDILISED ISIKUD

SIHTASUTUSED

MITTETULUNDUS-ÜHINGUD JA -LIIDUD sh

MITTETULUNDUS-ÜHISTUD

Täisühing

Usaldusühing

Aktsiaselts

Tulundusühistu

Füüsilisest isikust ettevõtja

Osaühing

KOV järelevalve

revisjonikomisjon teenistuslik järelevalve õigusaktide täitmise

kontroll volikogu ja valitsuse poolt

poliitiline kontroll: • volikogu kontroll • ühiskondlik kontroll

Riiklik järelevalve: • maavanem • riigiametid ja

inspektsioonid Riigikontroll Kohus

• Riigikohus • halduskohtud

Õiguskantsler

Internne Eksternne

Normikontroll KOV üle ja KOV taotlusel

Järelevalve õigustloovate aktide (sh KOV määruste) PS-le vastavuse üle – taotluse esitab õiguskantsler või kohus Järelevalve riigitasandil vastuvõetud õigustloovate

aktide PS-liku KOV garantiile vastavuse üle – taotluse esitab KOV volikogu

Maavanem järelevalve KOV üksikaktide seaduslikkuse üle

KOV maavanem 15 päevaks tagasi halduskohus

üldaktide osas pöördub ÕK poole järelevalve KOV kasutuses või valduses oleva riigivara

kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle pöördub Riigikontrolli poole

kontrollib KOV-le pandud või KOV poolt halduslepinguga võetud riiklike ülesannete täitmist

Riigikontrolli tegevus KOV üle

munitsipaalvara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel

SA-te ja MTÜ-de üle, kelle asutajaks või liikmeks on kohalik omavalitsus

äriühingute üle, kus KOV-l on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjate üle

Audit Riigikontroll võib hinnata kohaliku

omavalitsuse sisekontrolli, finantsjuhtimist,

finantsarvestust ja finantsaruandeid majandustegevuse, sealhulgas

majandustehingute õiguspärasust infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust

Lisaks kontrollib Riigikontroll

KOV juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust KOV valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste

eraldiste, toetuste, riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas

Volikogu (VK) • VK on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu,

mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt 4 aastaks Kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel (KOKS § 4) liikmete arvu määrab eelmine koosseis

• V.t VK ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine (KOKS § 22 ja § 45)

• Volikogu võib delegeerida küsimuste lahendamise valitsusele (KOKS 22 lg 2)

• tegutsemisvõimetus (KOKS § 52)

KOKS § 16. VK moodustamine, § 69. VK volituste lõppemine

Valitsus on volikogu poolt moodustatud täitevorgan (KOKS § 4) Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas

seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks (KOKS § 27)

Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees, ega ka volikogu liige V.t valla- ja linnavalitsuse pädevus (§ 30)

Vallavanem või linnapea saab volituse moodustada valitsus, kelle kinnitab ametisse linnavolikogu • Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla- või

linna põhimääruses

KOKS § 27, § 28, § 29, § 49, § 50 lg 1 p 5

Omavalitsusorganite töökorraldus

Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung s.t koosistumine

Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek (KOKS § 40)

Asjaajamiskeel on eesti keel (Vt ka KOKS § 41 lg 3 ja 4) VK ja valitsus kehtestavad oma töökorra Vt omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (KOKS § 6)

KOKS

Volikogu ja valitsuse õigusaktid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena

määrusi Volikogul on õigus vastu võtta otsuseid, valitsusel anda

korraldusi Vähemalt 1% hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel,

kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul

KOKS § 7, § 32

Määruste avaldamine Riigi Teatajas

Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena

alates 01.01.2013 Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal

päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas

KOKS § 7, RTS § 14 lg 1

Volikogu komisjonid

VK võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel

Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni

Komisjoni tegevuse alused sätestatakse valla või linna põhimääruses

Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse VK liikmete hulgast KOKS § 46-48

Volikogu liige (1) on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seadusele igal liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning

valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti

arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt

KOKS § 17, 47 lg 1

Volikogu liige (2)

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid

Volikogu liikmel on õigus: • saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud

teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud

• saada oma kirjalikule küsimusele vastus valla- või linnavalitsuselt või valla või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene

KOKS § 25, 26

Volikogu liige (3)

VK liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (KOKS § 18)

VK liikme volituste peatumine (KOKS § 19) ( KOKS-i muudatus 14.06.07 - volikogu liikme volitused peatuvad ka Riigikogu või Vabariigi Valitsuse liikme volituste ajaks)

Volikogu asendusliige (KOKS § 20) VK liikme volituste taastumine (KOKS § 20¹) Umbusaldusmenetlus volikogus (KOKS § 46) Tagasiastumine (KOKS § 46¹)

KOKS

Volikogu esimees Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab

volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele,

otsustele ja teistele volikogu dokumentidele Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe

ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe

ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega

KOKS § 42, § 17 lg 4

Volikogu istungi kokkukutsumine VK esimees või tema asendaja kutsub VK kokku

vastavalt volikogu töökorrale, aga ka valla- või linnavalitsuse või vähemalt ¼ VK koosseisu ettepanekul

Kutse peab olema VK liikmetele teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit

Istungi kutses tuleb ära näidata aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused

Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid

VK istungist võtavad sõnaõigusega osa valla- või linnavalitsuse liikmed, valla- või linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud

KOKS § 43-44

Volikogu istungi läbiviimine (1)

Volikogu kehtestab töökorra, kus on ära toodud ka istungi läbiviimise üldpõhimõtted: • Istungi kokkukutsumise aeg ja koht • Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduste,

ettepanekute ja arupärimiste ärakuulamine • Päevakorraküsimuste arutamine, aja määramine

protseduurideks: Kvoorumireeglid, küsimuse ettekandja ja kaasettekandja

ärakuulamine, küsimuste esitamine, läbirääkimised, parandusettepanekute tegemine, arutelu ja hääletuselepanek, eelnõu lugemise katkestamine, lõpphääletus, otsuse (mitte)vastuvõtmine, jms

KOKS § 44

Volikogu istungi läbiviimine (2) VK istungid on avalikud Kvooruminõue? VK arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt

nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi

otsustatakse avaliku hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks VK liige seda nõuab

Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel VK otsustused tehakse poolthäälte enamusega või

VK koosseisu häälteenamusega (§ 45 lg 5)

KOKS § 44-45

VK istungi ja komisjoni koosoleku protokoll VK istungi protokollile kirjutab alla VK esimees või tema

asendaja (valimiskomisjoni esimees) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku

juhataja Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis

sisalduvate andmete õigsuse eest Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja

koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused [RT I 2010, 72, 543 - jõust. 01.01.2013]

Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele

KOKS § 51

Volikogu koosseisu häälteenamusega otsustused

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või

jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks

või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri

määruse või selle sätte kehtetuks kui see on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 7

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (1) 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine 4) koormiste määramine 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine 61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel Punasega värviga need otsustused, mis nõuavad volikogu koosseisu häälteenamust

KOKS § 22 lg 1

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (2) 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning

muutmine 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja

faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale

81) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule

9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks

KOKS § 22 lg 1

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (3) 11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele

KOKS § 22 lg 1

19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; [jõust. 01.04.2013]

20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine

21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine

22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine

23) valla või linna esindamise korra kehtestamine 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine

ning põhikirja kinnitamine ja muutmine

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (4)

KOKS § 22 lg 1

25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine

251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine

26) rahvakohtunikukandidaatide valimine 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või

esindajate valimine 271) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete

täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks; [jõust. 01.01.2013]

28) Kehtetu 29) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks

tunnistamiseks 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (4)

KOKS § 22 lg 1

31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku

väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja

planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;

34) valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine; [jõust. 01.04.2013]

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (5)

KOKS § 22 lg 1

361) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine 362) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine 364) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine 365) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine 366) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (6)

KOKS § 22 lg 1

Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused (7) (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires [jõust. 01.04.2013]

KOKS § 22 lg 1

Volikogu delegeerimise õigus

Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele

Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires [jõustus 01.04.2013]

KOKS § 22 lg 2 ja 3

Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded

VK määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles (V.t ka § 23 lg 7)

Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise

Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja

Dokumendid ja protokollid peavad vastama haldusdokumentides kehtestatud põhinõuetele

KOKS § 23

Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine Avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud

korras Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub

kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva

VK otsus jõustub teatavakstegemisest VK määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad

olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele

KOKS § 23

Vastuvõetud otsuste täitmise kontroll

Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla – või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus

KOKS § 24

Revisjonikomisjon Vähemalt 3-liikmeline, kõik liikmed valitakse volikogu

liikmete hulgast, liikmeks muu isik KOKS § 48 lg 21 juhul Hea tava – kõigi fraktsioonide esindajad, juhi koht opositsioonile Pädevus – v.t KOKS § 48 Vähemalt kord aastas esitab aruande oma tegevuse

kohta volikogu istungil Umbusaldus võimalik kõigile komisjoni liikmetele –

v.t KOKS § 46 lg 1 Oluline, kuidas oma otsustused ette valmistab,

kuidas nende täitmist kontrollib

KOKS § 48

Sisekontrollisüsteem ja siseauditeerimine

Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses

Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab valla- või linnavalitsus

KOKS § 481

Valla- või linnavalitsuse istung Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema

istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, s.h vallavanem või linnapea või tema asendaja

Istungist võtab sõnaõigusega osa valla- või linnasekretär Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta

teisiti. Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid

Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega Valla- või linnavalitsuse määrustele ja teistele

dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär

KOKS § 49

Valitsuse töö korraldamine (1)

Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust

Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea,

valitsuse liikmed, kes • koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires

valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid

[jõustus 01.04.2013]

KOKS § 49

Valitsuse töö korraldamine (2) Valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide

moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu

Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline

Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud

KOKS § 49

Valitsuse liikmele esitatavad nõuded Täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab

eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses

Ei saa olla isik, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest

Kui välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu [jõust. 01.04.2013]

Riigikohtu otsus 3-4-1-22-12

KOKS § 482 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-22-12

Valitsuse liikme tegevuspiirang Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu

kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena, sel juhul • volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või

osaliselt nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise [jõust. 01.04.2013]

KOKS § 501

Vallavanem ja linnapea (1)

korraldab valitsuse tööd ja istungite ettevalmistamist annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult

alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju [jõust. 01.04.2013]

nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi [jõust. 01.01.2013]

Vallavanem ja linnapea ning nende abid, samuti valla- ja linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas

KOKS § 50 ja 54

Vallavanem ja linnapea (2) ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või

nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal ja peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena • Ametikohustusi mõistetakse korruptsioonivastases seaduses antud

tähenduses. Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal või linnapeal haldusaktiga täielikult või osaliselt eelpool nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise [jõust. 01.04.2013]

KOKS § 50 lg 2 ja 3

Vaata lisaks

Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (KOKS § 541)

Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses (KOKS § 542) [jõust. 01.04.2013]

Omavalitsusüksuste koostöövormid (KOKS § 62) Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (KOKS § 63) Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega (KOKS § 65) Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll

(KOKS § 66)

KOKS

Tallinna funktsioonid

Tallinna funktsioonid

Tallinn kui pealinn Tallinn lihtsalt kui Eesti oludes väga suur linn Tallinn kui kohalik omavalitsus

• riigi funktsioonide täitja • kohaliku omavalitsuse üksus

Tallinn kui pealinn

Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus § 5

Pealinnas asuvad riikliku tähtsusega objektid riigi ja pealinna esindusfunktsioonide täitmisel • põhiseaduslikud institutsioonid ja riigiasutused President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Eesti Pank, ministeeriumid

• riigi jaoks olulised asutused lennujaam, sadam, välisriikide saatkonnad, riigitelevisioon jms

• riikliku tähtsusega hooned ja objektid Lauluväljak, Kadrioru park, Raekoda, Raekoja plats, Vabaduse väljak;

Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, rahvusvaheline lennujaam

Pealinna staatuse regulatsioon

Seaduses puudub regulatsioon, mida peaks tähendama pealinnaks olek Tallinna jaoks

Määratlemata on: • pealinna kohustused ja õigused • pealinna staatusest tulenevad riiklikud funktsioonid,

nende täitmise ja finantseerimise kord

Eeltoodust tulenevad õiguslikud ja majanduslikud probleemid

Tallinna seaduse reguleerimisala

Tallinna staatuse regulatsioon Euroopas – Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ratifitseeris 28.09.1994). OWEN MASTERS Kohaliku

demokraatia olukorras kohta Eestis (2000) – vajalik kaaluda Tallinnale eristaatuse andmist, ülevaadata ülesannete jaotust Tallinna ja vastava maavalitsuse vahel

Põhiseadus võimaldaks Tallinna puhul eriregulatsiooni Ekspertide hinnang Eraldi Tallinna seadus (pealinna seadus) või vastav

regulatsioon KOKS-is, et mitte eristada Tallinna teistest omavalitsustest

Tallinna seaduse reguleerimisala oleks: • Tallinn omavalitsusüksusena • Tallinn riiklike funktsioonide täitjana • Tallinn pealinnana

Riigi funktsioonide täitja

Kohaliku omavalitsuse üksus • sisepädevuse jaotus • linnaosad

Tallinn kui kohalik omavalitsus

Riigi funktsioonide täitmine

Halduslepingute sõlmimine riigi funktsioonide täitmiseks Harju maavalitsuse jt riiklike institutsioonidega

(Perekonnaseaduse, Maareformi seaduse, Maa ostueesõigusega erastamise korra, Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse; Muinsuskaitseseaduse jt. seaduste alusel)

Positiivne on, et niisuguste lepingute sõlmimisega on nimetatud küsimuste lahendamine tehtud linnakodanikele kiiremaks ja mugavamaks

Probleemid riigi funktsioonide täitmisel

Kirjeldamata volituste ulatus ja haldusülesannete sisu toimingute kaupa (näit. Perekonnaseaduse täitmisel)

Seadusega lisanduva uue toimingu korral pole selge, kas täita või sõlmida täiendav kokkuleppe koos eraldi rahaliste vahenditega

Rahastamise alused, alussumma ja kogu ulatus kindlaks määramata

Tallinnal puudub õigus esitada ise otse vastavaid ettepanekuid riiklike funktsioonide täitmiseks

Tallinn kui KOV üksus Sisepädevuse jaotus

Tihti seaduste koostajad ise ei ole läbi mõelnud, miks seadustes üks või teine ülesanne antakse vastavalt kas volikogu, valitsuse või kohaliku omavalitsusüksuse lahendada, mis aga loob keeruka olukorra seaduse rakendajale kohalikes omavalitsustes • volikogu pädevust reguleerivas KOKS-i § 22 sisalduvad sätted

otsustusõiguse delegeerimise kohta, mis ei ole ratsionaalne ega põhjendatud Tallinna-suurusele linnale

• Ühed vähestest, kus Tallinna suurust on arvestatud on Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ning Riigikogu valimise seadus

Tallinn kui KOV üksus Sisepädevuse jaotus

Seadustes on selgelt määratlemata KOV ametiasutuste staatus nii nagu seda on tehtud näiteks Vabariigi Valitsuse seaduses ministeeriumite ja ametite puhul. Kuigi üksikuid sätteid sisaldub mitmetes seadustes on küsimused nende moodustamise, tegevuse ja lõpetamise kohta jäetud iga kohaliku omavalitsuse üksuse enda määrata

Tallinn kui KOV üksus Linnaosad

Õiguslikus plaanis on tahaplaanile jäänud linnaosade ülesannete ja nende täitmiseks antavate volituste õiguslikult korrektne sätestamine, samuti linnaosasisese juhtimisstruktuuri korraldus (linnaosa juhtimine st halduskogu roll ja ülesanded ning linnaosavanema ja linnaosa valitsuse staatus ja pädevus)

Seaduses puudub viide linnaosa poliitilisele organile. Tallinna põhimääruses on see saanud halduskogu nime

Tallinn kui KOV, Linnaosa halduskogu Kuna halduskogu on seaduses sätestamata, siis ei

ole ta haldusorgan haldusmenetluse seaduse tähenduses ja ei saa anda haldusakte

Demokraatia peaks olema läbiv põhimõte ka kohaliku omavalitsuse üksuse sisestruktuuride ülesehitusel. Seda on järginud Euroopa detsentraliseeritud juhtimise mudelit kasutavad linnad, kes on moodustanud otsustusõigust omavate organitena linnaosades kollektiivsed poliitilised organid

Halduskogu Tallinna põhimääruses

XIII LINNAOSA § 86 Linnaosa õigusseisund § 88 Linnaosa pädevus § 89 Linnaosa halduskogu § 90 Linnaosa halduskogu moodustamine § 91-94; §103 Halduskogu liige § 92 Halduskogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine § 93 Halduskogu liikme volituste peatumine § 94 Halduskogu asendusliige § 95-97 Halduskogu töökorralduse põhimõtted § 98 Halduskogu esimees ja asetäitja(d) § 99-101 Halduskogu komisjon § 102 Valitud või kinnitatud isikute tagasikutsumise kord

Linnaosa halduskogu Tallinna erinevate piirkondade ja asumite huvide

paremaks arvestamiseks omavalitsuse ülesannete teostamisel moodustatakse linnaosa halduskogu

Linnaosa halduskogu • volituste aeg on võrdne linnavolikogu volituste ajaga • liikmete arv on ühe võrra suurem kui kahekordne linnavolikogu

mandaatide arv linnaosas • liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht linnavolikokku

kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi Tallinnas selles linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi halduskogu töös osaleda

Tallinna Põhimäärus § 89

Halduskogu moodustamine, esimees, asetäitjad, komisjonid Halduskogusse kuuluvad linnavolikogusse valitud isikud Ülejäänud kohad halduskogus jaotatakse samas

valimisringkonna nimekirjas või üksikkandidaadina kandideerinud isikute vahel valimisringkonna asendusliikmete järjekorras

Linnaosa halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe, esimehe asetäitja(d) ja moodustab komisjonid

Halduskogu esimees valitakse halduskogu liikmete hulgast

Tallinna Põhimäärus § 90, § 95

Halduskogu liige

juhindub riigi ja Tallinna õigusaktidest ning linnaosa huvidest ja vajadustest Tegevus volituste täitmisel on avalik Õigus

• saada tööks vajalikku teavet linnaosa valitsusest • saada hüvitust halduskogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste

ning halduskogu töös osalemise eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras

Linnaosa valitsus peab arvestust halduskogu koosseisus tehtavate muudatuste kohta

10/31/2013

Tallinna Põhimäärus § 91

Halduskogu töökorralduse põhimõtted

Linnavolikogu või linnavalitsus võivad kindlaks määrata küsimuste ringi, mida linnaosa vanem ei saa otsustada linnaosa halduskogu seisukohta kuulamata

Linnaosa puudutava küsimuse arutamisel kuulab linnavolikogu üldjuhul ära selle linnaosa halduskogu seisukoha

Halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnaosa valitsus

10/31/2013 Tallinna Põhimäärus § 95-97

Halduskogu aruandlus

• Hiljemalt järgmise aasta 1. veebruariks esitab halduskogu esimees linnavolikogu esimehele kirjaliku aruande halduskogu eelmise aasta tööst

• Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise aastal esitab halduskogu esimees aruande hiljemalt

15. oktoobriks • Aruanne peab muuhulgas sisaldama ülevaadet

halduskogus arutatud olulisematest küsimustest ning nende lahendamise käigust

• Aruanne avalikustatakse Tallinna veebilehel

10/31/2013

Tallinna juhtimiskorraldus

LINNAVOLIKOGU (79) Esimees, aseesimees

10 KOMISJONI

8 LINNAOSA

HALDUSKOGU

LINNAVOLIKOGU

KANTSELEI (38)

LINNAVALITSUS Linnapea, 6 abilinnapead

8 LINNAOSA VALITSUST (469) Linnaosa vanem

LINNAKANTSELEI (313) Linnasekretär

13 AMETIT (791,15) Ameti juhataja

Tallinna juhtimise skeem

LINNA AMETIASUTUSED (1611,15)

250 AMETIASUTUSTE HALLATAVAT ASUTUST (11 443 seisuga 01.07.2013)

Üldhariduskoolid, lasteaiad, sotsiaalhoolekandeasutused, kultuuriasutused, huvialakoolid, muud asutused

01.11.2013

Tallinna ametiasutuste hallatavad asutused

01.07.2013 http://www.tallinn.ee/est/Ametiasutused-ja-hallatavad-asutused

HALLATAVATE ASUTUSTE ARV

TÖÖTAJATE ARV

Haridusamet 205 9 064 Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 9 956

Kultuuriväärtuste Amet 9 669 Linnaosade valitsused 18 405 Spordi- ja Noorsooamet 5 197 Keskkonnaamet 2 109 Kommunaalamet 1 31 Ettevõtlusamet 1 12

KOKKU 250 11 443

Tallinna Haridusameti hallatavad asutused

ÕPPEKEEL Eesti Vene Eesti/Vene

128 lasteaeda 83 32 13

1 lasteaed-algkool 1 lasteaed-põhikool

1

1

9 põhikooli 7 2

51 gümnaasiumi 30 21

3 täiskasvanute gümnaasiumi 2 1 1 kutsekool 1

9 huvikooli 9 Tallinna Õpetajate Maja 1

Lasnamäe Lastekeskus 1 KOKKU 205 124 58 23

01.07.2013 http://www.tallinn.ee/est/Ametiasutused-ja-hallatavad-asutused

NÕUKOGU LIIKMED (põhikirja järgi)

1. SA Lutreola (keskkonnakaitse) 3-5 2. SA Õpilasmalev kuni 6 3. SA Tallinna Lastehaigla 3-5 4. Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 3-5 5. SA In Commune Bonum (likvideerimisel) 3-5 6. SA Tallinna Lauluväljak 3-6 7. SA Tallinna Hambapolikliinik 3-5 8. SA Tallinna Inkubaatorid 3-7

9. SA Tallinna Kultuurikatel 3-7 10. SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus 3-8 11. SA Tallinna Televisioon 3-7 12. SA Tallinna Vene Muuseum 3-5 13. SA Keskkonnakogu 3-6 14. SA Tallinna Vene Lütseum 3-7

Tallinna linna poolt asutatud sihtasutused (SA)

29.10.2013

Tallinna linna osalusega tegutsevad sihtasutused (SA)

NÕUKOGU LIIKMED SA-s (põhikirja järgi)

LINNA ESINDAJAD

1. SA Vanalinna Teatrimaja 5 2

2. SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 9 2

3. Nõmme Erahariduse SA 4 2

4. SA Tallinna Teaduspark TEHNOPOL 8 2

29.10.2013

TAVALISED MITTETULUNDUSÜHINGUD

JUHATUSE LIIKMED MTÜ-s

(põhikirja järgi)

LINNA ESINDAJAD

1. MTÜ Helsinki-Tallinn Euregio 5-9 1

2. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 3-5 - 3. MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus 8 4 4. MTÜ Eesti Konverentsibüroo 3-11 1 5. MTÜ Keskkonnateenused 3-5 2 6. Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Vähemalt 3 - KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE LIIDUD 6. Eesti Linnade Liit 7 1 7. Harjumaa Omavalitsuste Liit 8-10 1

Tallinna linna osalusega mittetulundusühingud (MTÜ)

29.10.2013

100% linna osalusega äriühingud

NÕUKOGU LIIKMED (põhikirja

järgi)

AKTSIA/ OSAKAPITAL nimiväärtuses

eurodes

1. Tallinna Linnatranspordi AS 3-7 6 391 200 2. AS Tallinna Soojus (tervikvara anti 31.10.01 rendile AS-le Tallinna Küte)

3-5 12 782 400

3. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 3-5 16 754 700 4. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 3-5 16 765 000 5. AS Tallinna Tööstuspargid 3-6 2 646 200 6. Tallinna Linnahalli AS 3-8 26 900 7. Termaki Autopargi AS 3-5 255 700 8. Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ 3-6 2 500

KOKKU 55 624 600

Info veebilehel 29.10.2013

Tallinna linna osalemine äriühingutes

LINNA OSALUSEGA ÄRIÜHINGUD

LINNA OSALUS

%

LINNA OSALUS AKTSIA/

OSAKAPITAL nimiväärtus

EUR

KOGU AKTSIA/ OSAKAPITAL nimiväärtus

EUR

NÕU-KOGU

LIIKMED (põhikirja

järgi)

LINNA ESIN-DAJAD (põhikirja järgi)

1. AS Tallinna Vesi 34,7 4 163 538 12 000 060 9 3 2. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus

35 896 000 2 560 000 8 3

3. AS Rocca al Mare Suurhall

15,8 6 061 300 kr 38 397 880 kr 3-10 -

4. Tallinna Matkamaja OÜ 40 16 000 kr 40 000 kr - -

*Uued andmed eurodes saab pärast seda kui äriühingud need muudavad

Info veebilehel

29.10.2013

Kokkuvõte Tallinna linna osalemisest äriühingutes

LINNA OSALUS AKTSIA/ OSAKAPITAL nimiväärtus kroonides

ja eurodes

LINNA ÄRIÜHINGUID 8

100 % 55 624 600 €

LINNA OSALUSEGA 4 15,8- 40 %

Linna osalus: 5 059 538 €

+ 6 077 300 kr

KOKKU TEGUTSEVAID 12

Linna äriühingutes töötajaid kokku ~ 5400 29.10.2013

Tallinna ametiasutuste DOKUMENDI REGISTER

Avalik register Dokumendi rekvisiidid

Elektrooniline dokumendihaldus

Linnavalitsuse Istungite Infosüsteem LIIS

Menetluse Postipoiss Eelnõud koostatakse dokumendimallile ja menetletakse

Tallinna Linnavolikogu õigusaktide

eelnõude menetlemise infosüsteem AKTAL

Tallinna Õigusaktide Register TÕR

DOKUMENDID (kirjad, lepingud jne)

ÕIGUSLOOME Linnavolikogu ja Linnavalitsus

sh Tallinna Linnakantselei

Postipoiss

Dokument registreeritakse Sissetulnud skaneeritakse Väljaläinud koostatakse dokumendipõhjal (mallil)

23 Tallinna ametiasutuses POSTIPOISS

Dokumendi rekvisiidid ja fail

Dokumendiregister

http://tallinnadhs.ml.ee/atp/

Tallinna Linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise infosüsteem AKTAL

https://aktal.tallinnlv.ee/

On-line linnavolikogu istung, linnavalitsuse pressikonverents

http://www.tallinn.ee/Istungid-ja-paevakorrad

Linnavalitsuse istungite infosüsteem

http://www.tallinnlv.ee/lvistung/bin/meetinglist.asp?uid=guest

Tallinna õigusaktide register

http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja

Kohaliku omavalitsuse seadusandlik baas

SISUKORD 2

KOV seadusandlik baas (1) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta Eesti Vabariigi Põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus Haldusmenetluse seadus Halduskohtumenetluse seadustik Halduskoostöö seadus Avaliku teabe seadus Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus

KOV seadusandlik baas (2)

Riigivastutuse seadus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seadus Kohalike maksude seadus Maamaksuseadus Ehitusseadus Planeerimisseadus Sotsiaalhoolekande seadus Ühistranspordiseadus Riigihangete seadus

KOV seadusandlik baas (3) Avaliku teenistuse seadus Korruptsioonivastane seadus Võlaõigusseadus Väärteomenetluse seadustik Riigihangete seadus

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus

Riigivastutuse seadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Muud, sh valla/linna põhimäärus, arengukava

Valla/ linna põhimäärus

Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punktist 9 kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Tallinna põhimäärus https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=36125&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp