maailma kaubandussüsteemi teatmik

Maailmakaubandussuumlsteemiteatmik

2 truumlkk

Originaal

KOKKUVOtildeTE KAUBANDUSE INFOTEENISTUSTELE

1999 0703BUS

UNCTADWTO RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSKESKUS (ITC)RAHVASTE UumlHENDUSE SEKRETARIAAT (CS)Maailma kaubandussuumlsteemi teatmik 2 truumlkkGenf ITCCS 1999 xxiv 329 lk

Kaubanduslepingud WTO kaubanduse liberaliseerimine Uruguay vooru teatmiku (BusinessGuide to the Uruguay Round) 1995 aasta vaumlljaande taumliendatud versioon Selles vaadeldakse aastatel1996ndash1999 toimunud muutusi ja antakse uumllevaade WTO suumlsteemist selgitatakse WTO rolli laumlbiraumlauml-kimiste foorumina ja kaubandusvaidluste lahendajana tuuakse aumlra 1994 aasta GATTi ja selle sidus-lepingutest tulenevad reeglid kaubavahetusele vaadeldakse teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATS)ja sellest liikmesriikidele tulenevate kohustuste potildehijooni selgitatakse riigihangete ja riikliku kauban-duse reegleid kirjeldatakse intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping)saumltteid antakse uumllevaade kuuest WTO toumloumlplaani lisatud kaubandusega seotud valdkonnas kaumlsitleta-vast teemast eri peatuumlkkides analuumluumlsitakse kaumlsitletud teemade motildeju aumlritegevusele

Inglise prantsuse ja hispaania keeles

ITC Palais des Nations 1211 Genf 10 ŠveitsCS Marlborough House London Suurbritannia

Kaumlesolevas vaumlljaandes kasutatud maumlaumlratlused ja andmeesitus ei vaumlljenda UNCTADWTORahvusvahelise Kaubanduskeskuse ega Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi seisukohti uumlhegi riigiterritooriumi linna votildei piirkonna ega selle ametiasutuste otildeigusliku seisundi ega ka selle piiridesuhtes

copy UNCTADWTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus ja Rahvaste Uumlhenduse sekretariaat 1999

Kotildeik otildeigused kaitstud Vaumlljaande uumlhtegi osa ei tohi Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja Rahvaste Uumlhenduse sekre-tariaadi eelneva kirjaliku loata kopeerida hoida otsingusuumlsteemis ega edastada elektrooniliselt elektrostaatiliseltmagnetlindil mehhaaniliselt fotokopeerimise teel votildei muul viisil

ITCP33ETSSHRDS99-VII ISBN 0-85092-6211

Eestikeelne versioon

Kaumlesolev vaumlljaanne avaldati algselt UNCTADWTO Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse (ITC ndash Genf Šveits) ningRahvaste Uumlhenduse sekretariaadi (London Uumlhendkuningriik) poolt inglise keeles pealkirjaga bdquoBusiness Guide to theWorld Trading Systemrdquo Kaumlesolev mitteametlik totildelge eesti keelde on valminud ITC ja Rahvaste Uumlhenduse sekretariaa-di loal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt

ii

Eessotildena

Koos rahvusvahelise kaubanduse globaliseerumisega taumliustuvad pidevalt ka maailma kaubandussuumlsteemireeglid Selle protsessi motildeju on rahvusvahelistes aumlriringkondades jaumlrjest enam tunnetatav Edukamaksosalemiseks maailma kaubandussuumlsteemis on rohkem kui kunagi varem vaja taumlpselt motildeista nende reeglitemotildeju aumlritegevusele ndash eriti oluline on see arengumaade ja siirdemajandusega riikide puhul

Vahetult paumlrast Maailma Kaubandusorganisatsiooni loomist 1995 aasta jaanuaris ja Uruguay voorus sotildel-mitud lepingute jotildeustumist avaldas UNCTADWTO Rahvusvaheline Kaubanduskeskus (ITC) koosRahvaste Uumlhenduse sekretariaadiga Uruguay vooru teatmiku Teatmikus selgitati lihtsustatult nendestlepingutest tulenevat rahvusvahelise kaubanduse otildeiguslikku raamistikku rotildehutades teatavate saumltete jareeglite motildeju aumlritegevusele

Teatmiku votildetsid haumlsti vastu nii aumlriringkonnad kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste pidajad kui ka vaumlliskaubandu-sega tegelevad ametiisikud Vaumllja jagati uumlle 17 000 inglise- prantsuse- ja hispaaniakeelse eksemplaripartnerorganisatsioonid on teatmikku hiljem totildelkinud araabia hiina kreeka rumeenia vene ja muudes-se keeltesse Teatmikku abivahendina kasutades on arengumaades ja siirdemajandusega riikides aumlriring-kondadele korraldatud uumlle 150 seminari ja teabepaumleva mitmepoolse kaubandussuumlsteemi kohta

Teatmiku teine truumlkk mis nuumluumld kannab pealkirja ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo koostatiesmatruumlki laia lugejaskonna poolt esitatud kuumlsimustele ja ettepanekutele tuginedes Saumlilitades uumlldist kauml-sitlusviisi on kaumlesoleva teatmiku temaatika Uruguay vooru lepingute valdkonnast laiem Seda on aja-kohastatud et kajastada 1996 aastast 1999 aasta keskpaigani toimunud arengut lisatud on ka uus osamis kaumlsitleb kuue WTO toumloumlplaani uurimiseks ja analuumluumlsimiseks lisatud kaubandusega seotud valdkonnateemasid Need teemad on kaubandus ja keskkond kaubandus ja investeeringud kaubandus ja konku-rentsipoliitika riigihangete laumlbipaistvus kaubanduse edendamine ja elektrooniline kaubandus Kuigi loe-telu ei hotildelma kotildeiki praegustel ja tulevastel rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel kaumlsitletavaidvaldkondi tuuakse selles teatmiku osas siiski naumliteid teemadest mille kaumlsitlemine votildeib osutuda vajali-kuks tulevikus

ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo on lugejasotildebralik Ta ei eelda lugejalt WTO otildeigussuumlsteemi votildeiselle reeglite tundmist Reegleid selgitatakse hotildelpsasti arusaadaval viisil kandes samas hoolt selle eest etteatmik peegeldaks korrektselt otildeiguslikku olukorda Teatmik on valminud tihedas koostoumloumls WTOga ningselle on laumlbi vaadanud ja heaks kiitnud WTO sekretariaat

Teatmikus rotildehutatakse aspekte mis on olulised neile kes tegutsevad vaumlliskaubanduses votildei on sellest hu-vitatud ning see on peamiselt adresseeritud

aumlriettevotildetetele eelkotildeige vaumlikestele ja keskmise suurusega ettevotildetetele

toumloumlstustele ning toumloumlstus- ja kaubandusliitudele

otseselt votildei kaudselt vaumlliskaubandusega seotud otildeppe- ja teadusasutustele

Teatmik on uumlks Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi ja ITC vahelise tehnilise koostoumlouml vaumlljundeid ning taumlhis-tab uut sammu nende organisatsioonide koostoumloumls

Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi liikmeteks on 34 WTO taumlisliikmest riigi valitsust ja neli WTO vaatleja-staatuses valitsust kes taotlevad vastuvotildettu WTOsse Et Rahvaste Uumlhendusse kuuluvad arengumaadsaaksid paremini ja tulemuslikumalt osaleda WTO toumloumls ja laumlbiraumlaumlkimistel pakub sekretariaat neile abiprogrammi kaudu mis on suunatud uue mitmepoolse kaubandussuumlsteemi eeliste votildeimalikult parema

aumlrakasutamise votildeimaldamisele Sekretariaat toetab WTOga liituda soovivaid riike ka uumlhinemislaumlbiraumlaumlki-mistel Vaumllja on toumloumltatud mitmeid tehnilise abi pakette aitamaks arengumaade valitsustel motildeista mitme-poolsete kaubanduslepete keerukaid saumltteid

ITC selle valdkonna programmide eesmaumlrgiks on arengu- votildei siirdemajandusega riikide aumlriringkondadeso ettevotildetete aumlriuumlhingute ja nende tugiorganisatsioonide toetamine Programmid aitavad kaasa arenevakaubandussuumlsteemi aumlriliste motildejude motildeistmisele uute votildeimaluste maksimaalsele aumlrakasutamisele ja toi-metulekule uue suumlsteemi poolt esitatavate vaumlljakutsetega Esile votildeib totildesta ITC programmi World TrdeNet mis edastab aumlriringkondadele teavet kiirelt areneva ja pidevalt muutuva kaubandussuumlsteemi kohtaITC toetab ka kohalikke algatusi aumlrisektorile notildeuande- votildei koolitusteenuste pakkumiseks WTOga seotudteemadel

Me usume et aumlriringkonnad leiavad selle vaumlljaande olevat eriti kasuliku just praegu kui me laumlhenemejaumlrgmisele etapile WTO tegevuses ja laumlbiraumlaumlkimistel Teatmik peaks aitama neil lisaks maailma kauban-dussuumlsteemi paremale motildeistmisele sellest ka maksimaalset kasu saada Me taumlname kotildeiki kes selle teatmi-ku valmimisele kaasa aitasid

Chief Emeka AnyaokupeasekretaumlrRahvaste Uumlhenduse sekretariaat

J Denis BeacutelisletegevdirektorRahvusvaheline Kaubanduskeskus

iv

Taumlnusotildenad

Vinod Rege endine GATTi direktor ja praegune Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadi notildeunik WTO kuumlsi-mustes kirjutas ja valmistas ette kaumlesoleva teatmiku

R Badrinath ITC kaubanduse tugiteenuste osakonna direktor ning Richard Gold Rahvaste Uumlhendusesekretariaadi ekspordi ja toumloumlstuse arengu osakonna direktor andsid uumlldisi strateegilisi juhiseid

Sabine Meitzel ITC kaubanduse lihtsustamise vanemametnik koordineeris kaumlsikirja valmimist

Angela Strachan kotildergem programmiametnik koordineeris tegevust Rahvaste Uumlhenduse sekretariaadipoolt

Leni G Sutcliffe toimetas teatmikku ja Carmelita Endaya kujundas selle

Jean-Maurice Leacuteger WTO tehnilise koostoumlouml osakonna direktor ja Maarten Smeets WTO tehnilise koos-toumlouml osakonna notildeunik koordineerisid teatmiku lotildeplikku laumlbivaatamist ja heakskiitmist ning tegid vaumlaumlrtus-likke maumlrkusi ja ettepanekuid

Sisukord

Eessotildena iii

Taumlnusotildenad v

Boksid xx

Maumlrkus xxiii

Sissejuhatus 1

Teatmik 1Viited ja uusim teave 2

Uumllevaade 3

WTO suumlsteem ja arenev maailmamajandus 3Arenev mitmepoolne kaubandussuumlsteem 3

GATTi vastuvotildetmine 4Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor 4

WTO suumlsteem 4WTO ja maailma majandus 6

WTO lepingute potildehijooned 7Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud 7

Eesmaumlrgid ja potildehimotildetted 7Neli potildehireeglit 7

Kodumaise toumloumlstuse kaitsmine tollitariifidega 7Tollitariifide sidumine 7Enamsoodustusrežiim 8Votilderdse kohtlemise reegel 8

Uumlldkehtivad reeglid 8Muud reeglid 8

Subsiidiumide kasutamist kaumlsitlevad reeglid 8Meetmed mida importivate riikide valitsused saavad votildetta kodumaise toumloumlstuse notildeudel 10Kaitsemeetmed 10Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud 10Kaubandusalased investeerimismeetmed 11

Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS) 11Neli rahvusvahelise teenustekaubanduse viisi 11GATSi potildehisaumltted 12

Enamsoodustusrežiim ja votilderdne kohtlemine 12Laumlbipaistvusnotildeuded 12Arengumaade kasvav osalus 12Liberaliseerimiskohustused 12

viii

Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) 13Intellektuaalomandi olemus 13TRIPS-lepingu laumlbiraumlaumlkimiste taust 13

Lepingu potildehisaumltted 13WTO liikmesriikide liigitus 13Uumlhtse terviku reegel 14Saumltted arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohta 14Vaidluste lahendamise kord 14Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism 14

Uruguay voorus votildeetud kohustustest tulenevad liberaliseerimismeetmed 15Turulepaumlaumlsu parandamine 15

Toumloumlstussektor 15Tollitariifide vaumlhendamine 15Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 15

Potildellumajandusleping 16Sissetuleku ja kaubanduse suurenemise prognoosid 16

Makromajanduslike uuringute totildelgendamise ohud 17WTO loomise jaumlrgsed arengusuunad 18

Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemid 18Laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasise liberaliseerimise uumlle 18Lepingute saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta 19Ministrite konverentsi otsused 19Uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamine 20

WTO suumlsteemi kasu aumlriringkondadele 20Aumlriringkondade huumlved 20

Kaupade ja teenuste eksportijate huumlved 21Turulepaumlaumlsu tagatus 21Turulepaumlaumlsu stabiilsus 21

Toorme ja muu sisendi importijate huumlved 21Aumlriringkondade otildeigused 21

Kodumaiste tootjate ja importijate otildeigused 21Eksportivate ettevotildetete otildeigused 22Otildeiguste naumlitlik loetelu 22

WTO vaidluste lahendamise protseduuri totildehus kasutamine 22Laumlbiraumlaumlkimiste edasise kaumligu motildejutamine 22Liberaliseerimismeetmetest tulenevate votildeimaluste kasutamine 23Kokkuvotildetteks 24

I lisa WTO suumlsteemist tulenevate huumlvede naumlitlik loetelu 25II lisa WTO lepingud saumltted arengumaade eri- ja diferentseeritud režiimi kohta ndash

analuumluumltiline kokkuvotildete 28

ESIMENE OSA

MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON ROLL JA UumlLESANDED 35

1 PEATUumlKK

WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitikalaumlbivaatamise foorum 37

WTO eesmaumlrgid uumllesanded ja struktuur 37Eesmaumlrgid ja mandaat 37

ix

Uumllesanded 37Struktuur 38Otsuste tegemine 39WTO sekretariaat 39Liikmeskond 40

WTO kui laumlbiraumlaumlkimiste foorum 40Jaumltkuvad laumlbiraumlaumlkimised 40Lepingujaumlrgsed saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste kohta 40Lepingute laumlbivaatamine 40Uute valdkondade lisamine WTO toumloumlprogrammi 41Uue laumlbiraumlaumlkimisvooru votildeimalik kaumlivitamine 41

WTO vaidluste lahendamise suumlsteem 42Vaidluste lahendamise organ 42Konsultatsioonide ja lepitamise taumlhtsus 42Vaekogud 42Apellatsioonikogu 43Ettekannete laumlbivaatamine vaidluste lahendamise organis 43Ettekannetes sisalduvate soovituste ja otsuste rakendamine 43

Taumlitmine 43Kompensatsioon 43Vastumeetmete rakendamise lubamine 43Kuidas vaidluste lahendamise mehhanism praktikas toimib 44

Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (TPRM) 46Laumlbivaatamise korrapaumlrasus 47WTO-alased konsultatsioonid 47

Valitsuste ja erasektori vaheliste konsultatsioonide korraldus 47Toumloumlstusliitude motildeju 47WTO otildeigus- ja kaubandusteabe totildehus kasutamine 49

Kokkuvotildetteks 49

I lisa WTO struktuur 50II lisa WTO liikmed 51

TEINE OSA

KAUBAVAHETUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED REEGLID(GATT 1994 JA SELLE SIDUSLEPINGUD) 53

2 PEATUumlKK

GATTi neli potildehireeglit 55

Esimene reegel kodumaise toumloumlstuse kaitsmine uumlksnes tariifidega 55Koguseliste piirangute vastase reegli eiramine 56

Potildellumajandussektor 56Tekstiili- ja rotildeivakaubandus 56Arengumaad 56

Koguseliste piirangute kasutamise vastase korra tugevdamine 57Tarifitseerimine potildellumajandussektoris 57Tekstiil- ja rotildeivatoodetele kehtestatud piirangute etapiviisiline kaotamine 57Maksebilansiraskustes arengumaadele soovitatakse hinnapotildehiseid meetmeid 57

Teine reegel tariife tuleks vaumlhendada ning siduda need edasiste totildeusude vastu 57Tariifide vaumlhendamine 57

x

Sidumine edasiste totildeusude vastu 57Kontsessioonide vahetamise potildehimotildete laumlbiraumlaumlkimistel 58Arengumaade kasvanud osalus Uruguay voorus 59

Kolmas reegel kaubandus enamsoodustustingimusel 59Enamsoodustusreegli erandid 60

Neljas reegel votilderdne kohtlemine 63Motildeju aumlritegevusele 63

3 PEATUumlKK

Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 65

Tollimaksude liigid 65Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu saumltted 66

Peamine standard tehinguvaumlaumlrtus 66Uumllejaumlaumlnud viis standardit 68

Identsete kaupade tehinguvaumlaumlrtus 68Sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtus 68Tuletatud vaumlaumlrtus 69Arvutatud vaumlaumlrtus 69Viimase abinotildeu meetod 69Leping ja arengumaad 70

Motildeju aumlritegevusele 70

4 PEATUumlKK

Eksportkauba eelinspekteerimine 72

Kauba eelinspekteerimisteenuste kasutamise eesmaumlrgid 73Eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sotildelmimise tagamaad 73Lepingu potildehisaumltted 74

Eelinspekteerimist kasutavate riikide kohustused 75Juhised hinnakontrolli laumlbiviimiseks 75

PSI-lepingu hinnakontrollisaumltted ning tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise saumltted 77Kahe lepingu saumltete potildehierinevused 77Erinevuste taumlhendus praktikas 77

Eksportivate riikide kohustused 78Kaebuste arutamine ja vaidluste lahendamine 78Uumllevaade lepingu saumltetest 79

Lepingu saumltete selgitamiseks vastuvotildeetud soovitused 79Edasine jaumlrelvalve 81


5 PEATUumlKK

Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- jafuumltosanitaareeskirjad 82

Standardite roll 83Standardite roll uumlldiselt 83Standardite osa kaubanduse lihtsustamisel 83

Standardeid reguleerivad rahvusvahelised reeglid 84Tehniliste kaubandustotildekete leping 85

Maumlaumlratlused 85Tehnilised eeskirjad ja standardid 85

xi

Vastavuse hindamine 85

Toodete testimine 86Toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist 86Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid 87Akrediteerimisprotseduurid 87

TBT-lepingu uumlldpotildehimotildetted ja reeglid 87Rahvusvaheliste standardite juhiste ja soovituste kasutamise julgustamine 87Asjaolud mille korral on lubatud rahvusvahelistest standarditest ja juhistest kotildervale kalduda 88Konkreetsed reeglid 88

Tehnilised eeskirjad ja standardid 88

Vastavushindamisprotseduurid 89

Vastavushindamisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kord 90

Vabatahtlike standardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamise tegevusnormistik 90Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping 91

Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade maumlaumlratlus 91Tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevus 91Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingus kasutatud kaumlsitlusviis 91Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingu ja tehniliste kaubandustotildekete lepingupotildehierinevused 93

Muud SPS-lepingu ja TBT-lepingu uumlhised saumltted 95Kohustuste tase 95Eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 95

Teabekeskused 96Lepingute motildeju aumlritegevusele ja kogemus nende toimimisest 96

Lepingute laumlbivaatamine 96Osalemine rahvusvahelises standardimistegevuses 96Standardite ja eeskirjade eelnotildeude kohta arvamuse esitamise otildeiguse taumlielik aumlrakasutamine 97Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid ISO 9000 97Lepingutes ettenaumlhtud votildeimalused erimeelsuste lahendamiseks kahepoolsete konsultatsioonide kaudu 98Vastastikuse tunnustamise kokkulepped 100

Lisa Riikide teabekeskused 102

6 PEATUumlKK

Impordi litsentsimise protseduurid 123

Uumlldised reeglid 124Impordi automaatne litsentsimine 124Impordi mitteautomaatne litsentsimine 124Motildeju aumlritegevusele 125

7 PEATUumlKK

Ekspordile kehtivad reeglid 126

Ekspordi soodustamine kaudsete maksude huumlvitamise kaudu 126Ekspordikontrollimeetmeid kaumlsitlev reegel 127

Ekspordimaksud 127Ekspordipiirangud 127


xii

8 PEATUumlKK

Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 129

Subsiidiumide motildeiste SCM-lepingu eesmaumlrk 130Keelustatud subsiidiumid (punased subsiidiumid) 130Lubatavad subsiidiumid 131

Lubatavad kuid vaidlustatavad subsiidiumid (kollased subsiidiumid) 131Lubatavad kuid vaidlustamisele mittekuuluvad subsiidiumid (rohelised subsiidiumid) 133

Otildeiguskaitsevahendid mida motildejutatud toumloumlstusharud ja nende riikide valitsused saavad kasutada 134Motildeju aumlritegevusele 135

9 PEATUumlKK

Kaitsemeetmed impordi piiramiseks eriolukordades 136

Vabatahtlike ekspordipiirangute abil GATTi reeglitest kotildervalehoidmine 137Kaitsemeetmete leping 137

Kohustus kaotada vabatahtlikud ekspordipiirangud 137Maumlrgatava kahju standard 138Uurimise laumlbiviimise reeglid 138Kaitsemeetmete rakendamine 138Kaubanduskompensatsiooni vahendid 139Arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemine 139Kaitsemeetmete rakendamisaeg 139


10 PEATUumlKK

Majanduse arendamiseks kohaldatavad kaitsemeetmed arengumaadelevotildeimaldatud paindlikkus 142

Kaitsemeetmete alaste saumltete kohaldamise tingimused 142Motildeju aumlritegevusele 143

11 PEATUumlKK

Vastus ebaotildeiglasele kaubanduspraktikale reeglid tasakaalustus- jadumpinguvastaste maksude kasutamise kohta 144

Dumpingu motildeiste GATTi otildeiguses 145Tasakaalustusmaksude ja dumpinguvastaste maksude kehtestamise protseduurid ja reeglid 146

Maksude kehtestamise potildehikriteeriumid 146Kahju omamaisele tootmisharule 146Potildehjuslik seos dumpinguimpordi subsideeritud impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahjuvahel 146Impordi kumulatsioon 147Taotluste esitajate seisund 148

Protseduurireeglid 148Taotluses esitamisele kuuluv teave 148Valitsuste teavitamine 148Otildeigus esitada totildeendusmaterjali 149Eksportijate esitatav teave ja parima kaumlttesaadava teabe reegel 150Kohapealne uurimine 150

Metoodikareeglid 150SCM-leping 150

xiii

Dumpinguvastase tegevuse leping 150Hindade votilderdlemine uumlldpotildehimotildetted 150Keskmised hinnad 151Valuuta konverteerimine 151Arvestuslik vaumlaumlrtus 151

De minimis reegel 152Vaumliksema tollimaksu reegel 153Ajutised meetmed 153Hinnakohustused 153Andmete avalikustamine enne lotildeplikku otsust 153Subsideerimis- ja dumpingumaumlaumlra vaumlljaselgitamine 154Aegumissaumlte 154


12 PEATUumlKK

Paumlritolureeglid 157

Paumlritolureeglite rakendamise eesmaumlrgid 157Peamised potildehimotildetted millel potildehinevad riikide praegused reeglid 158Paumlritolureeglite erinevustega seotud probleemid 158Paumlritolureeglite leping 158

Rakendusala ja eesmaumlrgid 158Uumlleminekuajal kehtivad reeglid 159Paumlrast uumlleminekuaega kehtivad reeglid 159

Uumlhtlustamise tehnilise toumlouml hetkeseis 159Sooduspaumlritolureeglid 160


13 PEATUumlKK

Kaubandusalased investeerimismeetmed 162

Mis on kaubandusalased investeerimismeetmed 162TRIMs-leping 164Motildeju aumlritegevusele 164

14 PEATUumlKK

Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping 166

Tekstiilikaubanduse integreerimine GATTi 167Integreerimise metoodika 167Integratsiooniprotsessi rakendamise kogemused 167Kvootide kiirendatud laiendamine 168

Saumltete rakendamine 168MFA-vaumlliste piirangute integreerimine 168Ajutised kaitsemeetmed 169

ATC kohaldamise kogemus 169Paumlritolureeglid 170Dumpinguvastase tegevuse suurenemine 171Motildeju aumlritegevusele 172

Konkurentsi suurenemiseks valmistumine 172

xiv

15 PEATUumlKK

Potildellumajandusleping 173

Uumllevaade 173Piirimeetmed 174

Tarifitseerimine 174Jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused 175Spetsiaalsed kaitsemeetmed 175Tariifide vaumlhendamise protsendimaumlaumlrad 176Tariifimaumlaumlrade sidumine 176

Arengumaadele tariifilae sidumisel lubatav paindlikkus 176Ekspordisubsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed 176

Ekspordisubsiidiumid 176Toumloumlstustoodete suhtes kehtivad reeglid 176Potildellumajandustoodete suhtes kehtivad reeglid 177

Omamaised toetussubsiidiumid 177Rohelise kasti subsiidiumid 177Sinise kasti subsiidiumid 178Kollase kasti subsiidiumid 178

Omamaised toetused 178Tagasihoituse klausel 180Toiduainete puhasimpordiga maad 180Motildeju aumlritegevusele ja edasised laumlbiraumlaumlkimised 181

Lisa Tabel 1 Ekspordisubsiidiumide vaumlhendamise kohustused lepinguosaliste kaupa 182Tabel 2 Omamaise toetuse vaumlhendamine potildellumajandustootjatele lepingupoolte kaupa 183

16 PEATUumlKK

Turulepaumlaumlsu laumlbiraumlaumlkimiste tulemused 184

Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor 185Toumloumlstustooted 185

Tariifide vaumlhendamine 185Tariifide sidumine 185Koguseliste piirangute kaotamine 185

Potildellumajandustooted 186Uruguay voorule jaumlrgnenud laumlbiraumlaumlkimised 186Uruguay voorus saavutatud liberaliseerimiskasu hindamine 186

Sissetulekute ja kaubanduse kasv hinnangud ja tegelikkus 187Hinnangud 187Tegelikkus 187

Motildeju aumlriringkondadele 188Erinev motildeju eri riikide eksportkaupadele 188Arengumaade ja vaumlhimarenenud maade marginaliseerumine 188Potentsiaal kaubanduse laiendamiseks arengumaadega 189

xv

KOLMAS OSA

TEENUSTEKAUBANDUST REGULEERIVAD RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD 191

17 PEATUumlKK

Teenustekaubanduse uumlldleping 193

Teenustekaubanduse osutamisviisid 194Kaupade ja teenuste erinevus 194Rahvusvahelise teenustekaubanduse neli osutamise viisi 194Turukaitse teenuste sektorites 195Rahvusvahelise teenustekaubanduse osataumlhtsuse suurenemine 195

Teenustekaubanduse uumlldleping 196Eesmaumlrgid 196Uumllesehitus 196Raamtekst 196

Reguleerimisala ja potildehikohustus 196Uumlldkohustused 197

Laumlbipaistvus teabe- ja kontaktkeskuste asutamine 197Teenuste osutamiseks notildeutava kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine 197Eeskirjad millega reguleeritakse monopolide ja teenuse ainuosutajate tegevust ning muidkonkurentsi piiravaid aumlritavasid 198

Teised raamtekstist tulenevad kohustused 198Tinglikud kohustused ja teised saumltted 198Muud saumltted 198

Lepingu lisad 198Teenuste liberaliseerimise eeskirjad 199

Arengumaade osalust reguleerivad potildehimotildetted 199Enamsoodustusrežiim 200Votilderdse kohtlemise potildehimotildete 200Kohustuste liik ja laad 201Erikohustustega kehtestatud kohustuste laad 202

Liberaliseerimise kohustused GATSi alusel 203Kohustuste loendid 203Horisontaalsed kohustused 203Sektoraalsed kohustused 205

Finantsteenused 206Telekommunikatsiooniteenused 207Professionaalsed teenused arvestusteenused 208Ehitusteenused ja seotud inseneriteenused 209Tervishoiu- ja sotsiaaltoumloumlteenused 210Juhtimiskonsultatsiooniteenused 210

Motildejud ettevotildetlusele 210Hinnang kasule 210

Eelised arengumaade teenusesektoritele 211Uued votildeimalused koostoumloumlks vaumllismaiste teenuseosutajatega 211Kontaktkeskustega kaasnev kasu 211

Uued ekspordivotildeimalused 211Kohustuste ja siseriiklike otildeigusaktide vaheline seos 212Fuumluumlsiliste isikute votildeimaluste kasvamine teenuste osutamiseks 212Juriidilise isiku kinnitamise taumlhtsus 212Votildeimalused arengumaade vahelise kaubanduse laienemiseks 212

I lisa WTO teenusesektorite klassifikatsioon 213II lisa Riiklikud teabekeskused 218

xvi

NELJAS OSA

RIIGIHANKED JA RIIKLIK KAUBANDUS 227

18 PEATUumlKK

Riigihanked 229

Reeglite arengu ajalooline tagapotildehi 230Riigihankeleping 230

Eesmaumlrk 230Reguleerimisala 230Sisulised saumltted 231Rakenduslikud saumltted 231Avalikkuse kontrolli suurenemine pakkumiste vastuvotildetmise otsuste uumlle 232Vaidlustamismenetlus 233Erisaumltted arengumaadele 233

Laumlbiraumlaumlkimised lepingu taumliustamiseks 234Riigihangetealane vahekokkulepe 234GATSi saumltete alusel toimuv riigihangete alane toumlouml 234Motildeju aumlritegevusele 235

19 PEATUumlKK

Riiklik kaubandus 236

Peamised kohustused 236Aumlritehingute tegemine kooskotildelas aumlriliste kaalutlustega 236Laumlbipaistvus 237


VIIES OSA

INTELLEKTUAALOMANDI OtildeIGUSTE KAUBANDUSASPEKTID 239

20 PEATUumlKK

Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping 241

Intellektuaalomandi otildeigused ja nende motildeju rahvusvahelisele kaubandusele 242Intellektuaalomandi otildeiguste motildeju kaubandusele 242WIPO intellektuaalomandi otildeiguste konventsioonid 243Uruguay vooru intellektuaalomandi otildeiguste alaste laumlbiraumlaumlkimiste taust 243

Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping 245Uumllesehitus 245

Aluspotildehimotildetted ja uumlldkohustused 245Miinimumstandardid sealhulgas kaitse kestus 245

Patendid 245Motildeiste ja reguleerimisala 245Patendiomaniku otildeigused 246Sundlitsentsimine 247Teabe avalikustamine 247

Autoriotildeigus ja sellega kaasnevad otildeigused 248Autoriotildeiguses sisalduvad otildeigused 248

xvii

Kaasnevad otildeigused 248TRIPS-lepingu saumltted 249

Kaubamaumlrgid 249Kaubamaumlrkide otstarve 250Rahvusvahelised reeglid kaubamaumlrkide kasutamise kohta 250ldquoKaubamaumlrgirdquo motildeiste 250Ainuotildeigused 250Erinotildeuded 250Kaubamaumlrkide litsentsimine ja loovutamine 250Kaubamaumlrkide tuumlhistamine 250

Toumloumlstusdisainilahendused 251Geograafilised taumlhised 251Muud intellektuaalomandi otildeigused 252Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse kestus 252Piirav tegevus 253

Saumltted taumlitmise tagamiseks 253Tsiviilabinotildeud 254Kriminaalmenetlus 254Ajutised meetmed 254Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt 254

Uumlleminekuperioodid 254ldquoPostkastirdquo-kohustused 255Status quo saumlte 255

Motildeju aumlritegevusele 255Vaumlljakutsed 256

Intellektuaalomandi otildeiguste suumlsteemide muutmise kohustus 256Raskused poumloumlrdkonstrueerimise kasutamisel 256ldquoTraditsionaalsete teadmistegardquo seotud kuumlsimused 256

Eelised 257Loomingulise tegevuse ja innovatsiooni ergutamine 257Tehnoloogia siirdamine kaubanduslikel tingimustel 257Motildeju votildeltsitud kaupadega kauplemisele 258Taumlhtsus eksport- ja importkaubanduse seisukohast 258


KUUES OSA

WTO TOumlOumlPROGRAMMI UURIMISEKS JAANALUumlUumlSIMISEKS LISATUD VALDKONNAD 261

21 PEATUumlKK

Kaubandus ja keskkond 263

Uumllemaailmsete trendide arenemine 263WTO saumltted 264Kaubandusaspektid 265

Kaubandusele maumlrkimisvaumlaumlrset motildeju avaldavad keskkonnameetmed ja WTO lepingu saumltted 265Protsessi ja tootmisviisi kaumlsitlemine keskkonnamaumlaumlrustes 265Pakendamisnotildeuded 267

Pakendamiseeskirjade eesmaumlrgid 267Notildeuete liigid 267

xviii

Pakendamisnotildeuete motildeju kaubandusele 268Otildeigusnormid 269

Keskkonnaetikettide kasutamine 269Keskkonnaetikettide liigid 269Oumlkoetiketistamise suumlsteemid 269Oumlkoetiketistamise suumlsteemide motildeju kaubandusele 270GATTi saumltted keskkonnaetikettide kasutamise kohta 271

Tarbimismaksud ja muud keskkonnakaitselistel kaalutlustel kehtestatud maksud 271GATTi reeglid 272Importkaupadele riigisiseste maksude kehtestamisega kogutud tulude kasutamine 272

Kaubandust kaumlsitlevad saumltted mitmepoolsetes keskkonnalepingutes 273Kaubanduse liberaliseerumisest tulenev kasu keskkonnale 274Edasised toumloumlsuunad 275

Lisa Potildehimotildete et saastaja maksab ja potildehimotildete et kasutaja maksab 276

22 PEATUumlKK

Kaubandus ja investeeringud 277

Tagapotildehi GATTWTOs toimunud kaubanduse ja investeeringute alased arutelud 277Vaumllismaised otseinvesteeringud nende taumlhtsus ja motildeju kehtivad lepingud ja WTO saumltted 278

Vaumllismaiste otseinvesteeringute kasvav taumlhtsus 278Arengumaadesse tehtavate vaumllismaiste otseinvesteeringute paumlritolu ja suund 279

Paumlritolu 279Suund 279

Vaumllismaiste otseinvesteeringute tuumluumlbid 279Vaumllismaiste otseinvesteeringute soodne motildeju saajariikidele tehnoloogia siirdamine 279Vaumllismaised otseinvesteeringud ja konkurentsivastane tegevus 280Vaumllismaised otseinvesteeringud ja vaumllismaised portfelliinvesteeringud aktsiatesse 280Riiklikud meetmed investeerimise soodustamiseks 281

Regulatsioonide lotildedvendamine 281Investeerimisstiimulite andmine 282Tegevusnotildeuete kehtestamine 282

Kahepoolsed piirkondlikud ja mitmepoolsed investeerimislepingud 282Kahepoolsed investeerimislepingud 282Investeerimiskuumlsimusi kaumlsitlevad piirkondlikud kokkulepped 283Mitmepoolne leping investeerimise kohta 283

WTO saumltted 284SCM-leping 284TRIMs-leping 285GATS 285TRIPS-leping 285

WTO toumloumlgrupi aruteludel totildestatatud peamiste teemade ja kuumlsimuste kirjeldus 286Peamised totildestatatud teemad 286

Kaubanduse ja investeeringute vaheliste seoste toime arengule ja majanduskasvule 286Kaubanduse ja investeeringute vahelised majanduslikud seosed 287

Kaubanduse ja investeeringute vastastikuse sotildeltuvuse maumlaumlr 287Investeerimispoliitika ja -meetmete motildeju kaubandusele 287

Uumllevaate ja analuumluumlsi koostamine kehtivate kahepoolsete piirkondlike jarahvusvaheliste lepingute kohta 289Kuumlsimused mis on olulised investeeringuid kaumlsitlevate mitmepoolsete reeglite kogumikukehtestamise alase votildeimaliku WTO algatuse eeliste hindamiseks 290

Votildeimalikud mitmepoolsed investeerimisreeglid 290Investeeringu motildeiste 291Votildeimalike mitmepoolsete investeeringuid kaumlsitlevate reeglite motildeju arengule 291

xix

23 PEATUumlKK

Kaubandus ja konkurentsipoliitika 292

Konkurentsipoliitika kuumlsimused rahvusvahelises kaubanduses 292Konkurentsipoliitika maumlaumlratlus 292Kaubanduse ja konkurentsi teema WTO toumloumlprogrammi lisamise potildehjused 292Konkurentsivastaste aumlritavade vormid 293

Horisontaalsed piirangud 293Impordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 293Ekspordikartellid ja nendega seotud kokkulepped 294Rahvusvahelised kartellid 294Vertikaalsete turupiirangute kokkulepped 294Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine 295Uumlhinemised 295

Konkurentsiseaduse potildehiosad 296Uumllevaade peamiste WTO toumloumlgrupis arutlusel olevate kuumlsimuste kohta 296

Peamised arutlusel olevad kuumlsimused 296Kaubanduse ja konkurentsipoliitika seos arengu ja majanduskasvuga 297Ettevotildetete ja nende liitude konkurentsivastase tegevuse motildeju rahvusvahelisele kaubandusele 298

Tegevused mis motildejutavad importkaupade turulepaumlaumlsu 298Tegevused mis motildejutavad rahvusvahelisi turge kus motildeju eri riikidele on uumlldjoontes samasugune 299Tegevused mille motildeju riikide siseriiklikele turgudele on erinev 299Kaubandust motildejutavat konkurentsivastast tegevust hotildelbustavad tegurid 299

Riigimonopolid ja eeskirjad 300Riigimonopolid ja ainuotildeigused 300Riikliku reguleerimise potildehimotildetted 300

Investeerimis- ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 300Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide ja konkurentsipoliitika vahelised seosed 301Kaubanduspoliitika motildeju konkurentsile 301

Konkurentsipoliitika kuumlsimusi kaumlsitlevad kahepoolsed piirkondlikud ja rahvusvahelised kokkulepped 303Kuumlsimused mis on seotud konkurentsialaste jaumlrelevalve asutuste vahel koostoumlouml arendamisegarahvusvahelisel tasandil 303Toumloumlgrupi edasise toumlouml kesksed teemad 305

24 PEATUumlKK

Riigihangete teostamise laumlbipaistvus 306

Riigihankeleping 306Reguleerimisala ja kohustused 306Potildehjused miks lepinguga uumlhinemine arengumaadele vastumeelt on 307

Riigihangete laumlbipaistvuse toumloumlgrupp 307Riigihangete laumlbipaistvuse alase seaduse votildeimalikud osad 308

Enne lepingu sotildelmimist laumlbipaistvust tagada aitavad osad 308Reguleerimis- ja kohaldamisala 308

Uumlksuste hotildelmatus 308Kaupade hotildelmatus 308Lubatud piirmaumlaumlrad 308Tehingute hotildelmatus 308

Hankemeetodid 308Otsused hankijate kvalifitseerimise kohta 309Otildeigusaktide ja protseduuride avaldamine 309Pakkumise kutse vaumlljakuulutamine 309Teave korraldatavate hangete kohta 309Taumlhtajad 310

xx

Paumlrast lepingu sotildelmimist laumlbipaistvust tagada aitavad osad 310Hankelepingute laumlbipaistvus 310Votildeitjaks mitteosutunud pakkujatele saadetav jaumlrelteave 310Siseriikliku laumlbivaatuse kord 310WTO vaidluste lahendamise protseduuride rakendamine 311

Tehniline koostoumlouml ning eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele 311Jaumltkuv toumlouml 311

25 PEATUumlKK

Kaubanduse lihtsustamine 313

Teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus 313WTO regulatsioon kaubanduse lihtsustamiseks 313

Kaubanduse lihtsustamise maumlaumlratlemine 313WTO lepingud kaubanduse lihtsustamise alased saumltted 315

Ettepanekud mille kohaselt notildeutakse WTO osalemist kaubanduse lihtsustamises 316Ettepanekute esitamise potildehjused 316

Reeglite taumlitmise tagamise parandamine 316Poliitilise valmisoleku parandamine reeglitest kinnipidamiseks 317Vajadus elektroonilise andmeedastuse rahvusvaheliste standardite vastuvotildetmise jaumlrele 317

Arutlusalused teemad 317

26 PEATUumlKK

Elektrooniline kaubandus 320

Mis on elektrooniline kaubandus 320Elektroonilise kaubanduse eelised 320Internetipotildehine rahvusvaheline kaubandus 321Internetikaubandus ja arengumaad 321Probleemid ja kuumlsimused 322

Elektroonilise kaubanduse motildeju riiklikele tuludele 322Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse 322Muud otildeiguskuumlsimused 323

WTO toumloumlprogramm 324Tollimaksud elektroonilisel teel toimuvatele tehingutele 324


Indeks

Boksid

1 Peamised Uruguay voorus vastuvotildeetud otildeigusaktid 5

2 Kokkuvotildete piiril rakenduvatest GATTi reeglitest 9

3 WTO eesmaumlrgid 38

4 Erihaumlaumlletusnotildeuded 39

5 Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride kaumlsituslepe 41

6 WTO ministrite konverentside otsuste alusel WTO toumloumlprogrammi lisatud uued valdkonnad 41

7 Kahe WTO vaidluste lahendamise protseduuride abil lahendatud kuumlsimuse sisuliste jaotildeiguslike aspektide kokkuvotildete 45

8 Tariifide sidumine 58

9 Piirkondlikud kaubandusruumlhmitised viimased arengusuunad 61

10 Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine kauba hinna lubatav korrigeerimine 67

11 Juhtumid mille korral toll votildeib importija deklareeritud tehinguvaumlaumlrtuse tagasi luumlkata 67

12 Reeglid kaupade identsuse votildei sarnasuse hindamiseks 69

13 Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigidpiirkonnad 74

14 Eelinspekteerimist kasutavate riikide peamised kohustused 75

15 Hinnakontroll 76

16 Naumlitlik nimekiri importtoodetest mille kohta kehtivad tehnilised ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 84

17 Tootestandardite ning protsesside ja tootmisviiside standardite erinevused 85

18 Juhised tegemaks kindlaks kas tehnilised eeskirjad loovad rahvusvahelisele kaubanduseletarbetuid totildekkeid 89

19 Motildened naumlited tehniliste eeskirjade ja sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevusest 92

20 Juhised riskide hindamiseks ja sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse vajaliku taseme maumlaumlramiseks 94

21 Naumliteid WTO mehhanismi abil lahendatud vaidlustest 99

22 Keelustatud ekspordisubsiidiumide selgitusloend 131

23 Arengumaadele votildeimaldatud paindlikkus subsiidiumide kasutamisel 132

24 Teise riigi huvide totildesise kahjustamise kindlaksmaumlaumlramise kriteeriumid 133

25 Importivatele riikidele SCM-lepingu kohaselt votildeimaldatud otildeiguskaitsevahendid 134

26 Tegurid mida tuleb arvesse votildetta omamaisele tootmisharule tekitatud olulise kahjukindlaksmaumlaumlramisel 147

27 Dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamiseks esitatavates taotlustesesitamisele kuuluv teave 149

28 Juhised arvestusliku vaumlaumlrtuste arvutamiseks 152

29 WTO liikmete poolt 19992000 aastal rakendatud dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed 155

30 Uumlleminekuaja potildehimotildetted 160

31 Kaubandusalaste investeerimismeetmete selgitusloend 163

32 Ameerika Uumlhendriigid ndash tooteruumlhmad mille suhtes kehtivad eraldi paumlritolureeglid 170

33 Dumpinguvastased tollimaksud tekstiil- ja rotildeivatoodetele 171

34 Potildellumajandustooted jooksva ja minimaalse turulepaumlaumlsu tagamise kohustused 175

35 Ekspordisubsiidiumid mille suhtes kehtivad vaumlhendamiskohustused 178

36 Selgitav loend tootjatele antavatest rohelise kasti subsiidiumidest mis on vabastatudvaumlhendamiskohustustest 179

37 MFA-jaumlrgsete tekstiiltoodete piirangute kaotamise motildeju 189

38 GATSi raamteksti muud saumltted 199

39 GATS enamsoodustusrežiimi erandid 201

40 Tingimuste liigid mida riigid votildeivad kehtestada turulepaumlaumlsu kohustuste votildetmisel 202

41 Rahvusvahelise teenustekaubanduse osutamisviiside puhul votildeimalike kohustuste laad 202

42 Horisontaalsete ja sektoraalsete kohustuste loendi formaat ja naumlidis 204

43 Arengumaade poolt horisontaalsetes kohustustes kaubandusliku kohaloleku rajamise votildeimaldamisekskehtestatud piirangute laad 205

44 Riigihangete pakkumiste reeglid 232

45 Valitsusasutuste poolt ostetavad kaubad mida saaksid tarnida arengumaade ettevotildetted 235

46 Votildeltsitud ja piraatkaupadega kauplemine 243

xxi

47 Intellektuaalomandi otildeigused otildeiguskaitsevahendid nende objekt kohaldamise valdkonnad ningnendega seotud WIPO ja muud rahvusvahelised kokkulepped 244

48 Uute taimesortide kaitse konventsioon 246

49 TRIPS-lepingu patentide sundlitsentsimiseks maumlaumlratud tingimused 247

50 Autoriotildeigusealased saumltted TRIPS-lepingus 249

51 Muud intellektuaalomandi otildeigused 252

52 Intellektuaalomandi otildeiguste kaitse minimaalne kestus 253

53 Intellektuaalomandi otildeiguste taumlitmise taumlhtsus litsentsi alusel tootmise puhul hoiatav juhtum 259

54 Naumlited keskkonnakaitselistel potildehjustel kehtestatud pakendamisnotildeuete kohta 268

55 Naumlidisloend oumlkoetiketistamise suumlsteemide kohta 271

56 Keskkonnakaitseliste eesmaumlrkide saavutamiseks kogutavad maksud 272

57 Kehtivad mitmepoolsed lepingud vaumllisinvesteeringute kohta 283

58 Piirkondlikud kokkulepped saumltted konkurentsiseaduse taumlitmise tagamise alase koostoumlouml jadumpinguvastaste juhtumite kaumlsitlemise kohta 302

59 Arengumaadele abi andmise votildeimalikud vormid riigihangete laumlbipaistvuse lepingu alusel 312

60 Kaubanduse lihtsustamise kuumlsimustega tegelevad organisatsioonid 314

61 WTO lepingute saumltted kaubanduse lihtsustamiseks 315

62 Elektroonilise kaubanduse potildehivahendid 321

xxii

Maumlrkus

Teatmikus on kasutatud jaumlrgmisi luumlhendeid

Luumlhend Ingliskeelne originaalvaste Totildelge

ADP-leping Agreement on Anti-dumping Practices dumpinguvastase tegevuse leping

AKV riigid African Caribbean and Pacific states (ACP) Aafrika Kariibi mere ja Vaikse ookeanipiirkonna riigid

ASEAN Association of South-East Asian Nations Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon

ATC Agreement on Textiles and Clothing tekstiil- ja rotildeivatoodete leping

CTE Committee on Trade and Environment kaubanduse ja keskkonnakomitee

EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

EUuml European Communities (EC) Euroopa Uumlhendused

FAO Food and Agriculture Organization of the UnitedNations

UumlRO Toitlus- ja Potildellumajandusorganisatsioon

GATS General Agreement on Trade in Services teenustekaubanduse uumlldleping

GATT General Agreement on Tariffs and Trade uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe

GSP Generalized System of Preferences uumlldine soodustuste suumlsteem

HS Harmonized (Commodity Description and Coding)System

kaupade kirjeldamise ja kodeerimiseharmoneeritud suumlsteem

ICC International Chamber of Commerce Rahvusvaheline Kaubanduskoda

IEC International Electrotechnical Commission Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon

IFIA International Federation of Inspection Agencies Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit

ILP-leping Agreement on Import Licensing Procedures Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta

IMF International Monetary Fund Rahvusvaheline Valuutafond

ISO International Organization of Standardization Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon

ITA Information Technology Agreement infotehnoloogialeping

ITC International Trade Centre UNCTADWTO UNCTADWTO RahvusvahelineKaubanduskeskus

ITU International Telecommunication Union Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit

MERCOSUR Southern Common Market Lotildeuna uumlhisturg

MFA Multi-Fibre Arrangement rahvusvaheline tekstiilikaubanduse kokkulepe

NAFTA North American Free Trade Agreement Potildehja-Ameerika vabakaubandusleping

OECD Organization for Economic Co-operation andDevelopment

Majanduskoostoumlouml ja Arengu Organisatsioon

PSI-leping Agreement on Preshipment Inspection eksportkauba eelinspekteerimise leping

RKT Gross national product (GNP) rahvamajanduse kogutoodang

SCM-leping Agreement on Subsidies and Countervailing Measures subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping

SPS-leping Agreement on Sanitary and Phytosanitary Measures sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamiseleping

TBT-leping (Agreement on) Technical Barriers to Trade leping tehniliste kaubandustotildekete kohta

TMB Textiles Monitoring Body tekstiiliseireorgan

TPRM Trade Policy Review Mechanism kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism

TRIMs-leping Agreement on Trade-Related Investment Measures kaubandusalaste investeerimismeetmete leping

TRIPS-leping (Agreement on) Trade-Related Aspects of IntellectualProperty Rights

intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektideleping

UNECE United Nations Economic Commission for Europe UumlRO Euroopa Majanduskomisjon

UNCITRAL United Nations Commission on International TradeLaw

UumlRO rahvusvahelise kaubandusotildeiguse komisjon

UNCTAD United Nations Conference on Trade and Development UumlRO kaubandus- ja arengukonverents

UNDPU United Nations Development Programme UumlRO Arenguprogramm

WCO World Customs Organization Maailma Tolliorganisatsioon

VER Voluntary export restraint vabatahtlik ekspordipiirang

WIPO World Intellectual Property Organization Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon

VKEd Small and medium-sized enterprises (SMEs) vaumlikesed ja keskmise suurusega ettevotildetted

WPPS Working Party on Professional Services professionaalsete teenuste toimkond

WTO World Trade Organization Maailma Kaubandusorganisatsioon

xxiv

Sissejuhatus

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) loodi 1 jaanuaril 1995 Uruguayvooru kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste tulemusena Organisatsiooni uumllesanne on val-vata mitmepoolse kaubandussuumlsteemi uumlle mis on jaumlrk-jaumlrgult vaumllja kujunenudviimase 50 aasta jooksul WTO on ka foorum laumlbiraumlaumlkimiste jaumltkamisekskaubavahetuse ja teenustekaubanduse liberaliseerimiseks totildekete eemaldamisekaudu ning uute kaubandusega seotud valdkondade reeglite vaumlljatoumloumltamiseksWTO lepingutega seondub uumlhine vaidluste lahendamise mehhanism mille kau-du organisatsiooni liikmed kehtestavad oma otildeigusi ning lahendavad lepingutetaumlitmisel tekkivaid erimeelsusi

WTO asutamisega loodud parandatud ja tugevdatud reeglipotildehine suumlsteem onkavandatud soodustama rahvusvahelise kaubanduse laienemist Selle peaees-maumlrk on tagada ekspordiettevotildetete kaupadele ja teenustele liberaalne kindel japrognoositav paumlaumls vaumllisturgudele Suumlsteem aitab tagada et ettevotildetted saavadoma tooteid rahvusvaheliselt turustada votilderdsetel konkurentsitingimustel ja oo-tamatult kehtestatud piirangutest tingitud haumlireteta Reeglid annavad toumloumlstus-tele ja aumlriettevotildetetele teatavaid otildeigusi nende koduriikide valitsuste suhtes ningtagavad motildenel juhul eksportijatele otildeiguse kaitsta oma huvisid eksporditurgudelnende sealset aumlritegevust motildejutavate meetmete rakendamise vastu

Peaaegu kotildeik riigid ndash olgu siis arenenud riigid arengumaad vaumlhimarenenud votildeisiirdemajandusega riigid ndash jaumlrgivad praegu turule orienteeritud poliitikat ava-des oma majandust rahvusvahelisele konkurentsile Motildenes arenguriigis sotildeltu-vad taumlnapaumleval peaaegu kotildeik toumloumlstusharud ndash suured ja vaumlikesed ndash kas importijavotildei eksportijana vaumlliskaubandusest Seetotildettu on nende (nagu ka arenenud riiki-de vastavate toumloumlstuste) jaoks uumllitaumlhtis hoolitseda selle eest et WTO otildeigusakti-des saumltestatud uumlhtseid reegleid kohaldaksid kotildeik riigid

Toumloumlstuste ja aumlriettevotildetete votildeime sellest reeglipotildehisest suumlsteemist taumlnapaumleva kii-resti globaliseeruvas maailmas votildeimalikult suurt kasu saada sotildeltub WTO uumlksik-asjalike reeglite tundmisest ja motildeistmisest See reeglistik on mahukas jakeerukas ndash otildeigusaktide tekstid uumlletavad mahult 400 lehekuumllge millele lisandubuumlle 220 000 lehekuumllje riikide loendeid milles on saumltestatud WTO liikmesriikidepoolt taumlitmiseks votildeetud konkreetsed liberaliseerimiskohustused Aumlritegelastelkellele see suumlsteem ei ole tuttav on tavaliselt selles kasutatavat juriidilist keeltraske motildeista

Teatmik

Kaumlesolev ldquoMaailma kaubandussuumlsteemi teatmikrdquo puumluumlab heita valgust selle suumls-teemi olemusele Teatmik algab uumllevaatega mis annab lugejale uumlldise ettekuju-tuse WTO otildeigussuumlsteemist ja kasust mida aumlrimaailm votildeib saada seda suumlsteemiparemini tundes ja motildeistes

Uumllevaade peaks olema kasulik neile kes soovivad saada suumlsteemist uumlldist ette-kujutust kuid kellel ei ole vaja selle reegleid uumlksikasjalikult motildeista Neil kellejaoks on oluline tunda suumlsteemi potildehjalikult peaks uumllevaade lihtsustama jaumlrgne-vate uumlksikasjalike selgituste paremat motildeistmist

Teatmik on jagatud kuueks potildehiosaks

esimeses osas selgitatakse WTO rolli laumlbiraumlaumlkimiste foorumina ja organisat-sioonina mis tegeleb riikidevaheliste kaubandusalaste ebakotildelade ja vaidlus-te lahendamisega

teises osas mis koosneb 15 peatuumlkist tutvustatakse kaubavahetuse suhteskehtivaid reegleid mis sisalduvad 1994 aasta GATTis ja selle siduslepingu-tes Selles osas kirjeldatakse ka kaubavahetuse liberaliseerimist kaumlsitlevatellaumlbiraumlaumlkimistel saavutatud tulemusi

kolmandas osas vaadeldakse teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATS) reegli-te potildehijooni ja kohustusi mida riigid on votildetnud selle kaubandusharu libera-liseerimiseks

neljandas osas selgitatakse riigihangete ja riikliku kaubanduse suhtes kehti-vaid reegleid

viiendas osas tutvustatakse intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspekti-de lepingu (TRIPS-leping) saumltteid

kuuendas osas on vaatluse all uued valdkonnad mida analuumluumlsitakse et tehakindlaks kas nende valdkondade kaubanduslike aspektidega seonduvateuute reeglite alased laumlbiraumlaumlkimised WTO raames oleksid vajalikud

Enamik esimese kuni viienda osa 20 peatuumlkist algab luumlhikokkuvotildettega potildehi-reeglitest ja nendega seonduvatest teemadest Sellele jaumlrgneb vastavas valdkon-nas kehtivate reeglite uumlksikasjalikum kirjeldus Lihtsustamaks viitamist WTOotildeigusaktide saumltetele on vastavate artiklite numbrid esitatud lehekuumllje veeriselEnamik peatuumlkke lotildepeb analuumluumlsiga kaumlsitletud teemade motildeju kohta aumlritegevusele

Kuuenda osa peatuumlkid 21ndash26 kirjeldavad kuue uue valdkonna uumlmber toimuva-tel aruteludel vaumlljendatavaid erinevaid seisukohti

Viited ja uusim teave

WTO koduleht Internetis (httpwwwwtoorg) annab pidevalt ajakohastatavat tea-vet maailma kaubandussuumlsteemi reeglite nende taumlitmisel esilekerkivate prob-leemide ja kuumlsimuste ning WTO toumlouml arengu kohta Aumlriettevotildetted saavad selleltlehelt teavet WTO otildeigusaktide teabekeskuste eri riikide votildeetud liberaliseeri-miskohustuste ja WTOs toimuva kohta

Eespool toodud WTO otildeigusliku raamistiku alase teabe taumliendamiseks on ITCloonud oma kodulehel Internetis (httpwwwintracenorg) eraldi lehekuumllje mis kauml-sitleb maailma kaubandussuumlsteemi motildeju aumlritegevusele See lehekuumllg sisaldabteavet ITC tegevuse kohta programmi World Trde Net raames ning selleltleiab ka valiku kaubandussuumlsteemi aumlrikuumlsimustega seotud teabe- ja otildeppe-materjale

2 Sissejuhatus

Uumllevaade

Kaumlesolevas uumllevaates tutvustatakse lugejale WTO suumlsteemi reegleid kirjeldatakse luuml-hidalt kaubanduse liberaliseerimisel saavutatud edu ning viidatakse uutele kauban-dusega seonduvatele valdkondadele mida WTO analuumluumlsib selleks et teha kindlakskas nendes valdkondades on WTO reeglite vaumlljatoumloumltamine soovitatav Uumllevaade onjagatud viieks alajaotuseks

Esimeses alajaotuses jaumllgitakse potildegusalt mitmepoolse kaubandussuumlsteemi arengut ala-tes GATTi vastuvotildetmisest 1948 aastal kuni WTO loomiseni 1995 aastal ningkirjeldatakse selle taumlhtsust taumlnapaumleva kiirelt globaliseeruvas majanduses Teises ala-jaotuses antakse uumllevaade potildehimotildetetest ja reeglitest mis sisalduvad nuumluumldseks WTOsuumlsteemi moodustavates otildeigusaktides Kolmandas alajaotuses kirjeldatakse luumlhidalteri riikide poolt Uruguay voorus votildei paumlrast seda toimunud laumlbiraumlaumlkimistel votildeetud ko-hustusi kaubanduse liberaliseerimiseks Neljas alajaotus keskendub aastatel1995ndash2000 tehtud toumloumlle hotildelmates ka kahel esimesel WTO ministrite konverentsiltehtud otsuseid uute valdkondade lisamise kohta WTO toumloumlplaani nende taumliendavaksuurimiseks ning samuti ettepanekuid laia teemaderingiga kotildeikehotildelmava laumlbiraumlaumlkimis-te vooru votildeimaliku algatamise kohta Viiendas alajaotuses selgitatakse WTO suumlstee-mi motildeju aumlritegevusele Selles rotildehutatakse et valitsused pidasid laumlbiraumlaumlkimisiotildeigusaktide uumlle ja vaumllisturgudele paumlaumlsu parandamiseks eelkotildeige oma riikide toumloumlstusteaumlriettevotildetete ja kaubandusringkondade huvides Loodud uute votildeimaluste aumlrakasuta-mine sotildeltub nuumluumld eelkotildeige aumlri- ja kaubandusringkondadest endist Abistamaks neiduute votildeimaluste muutmisel reaalseteks tellimusteks ning kaubanduse arendamisel uumll-disemalt tagab otildeigussuumlsteem neile kindla turulepaumlaumlsu ning loob nende kasuks teata-vad otildeigused Kuid sellegipoolest sotildeltub aumlri- ja kaubandusringkondade votildeime suumlsteemipakutavaid eeliseid parimal viisil aumlra kasutada suurel maumlaumlral selle reeglite tundmi-sest ja motildeistmisest

Eri otildeigusaktidega toumloumlstusele ja kaubandusringkondadele antud soodustuste ja otildeigustenaumlitlik loetelu on esitatud kaumlesoleva uumllevaate I lisas Analuumluumltiline kokkuvotildete eri lepin-gute saumltetest arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- ja diferentseeritud rež iimikohta on esitatud II lisas

WTO suumlsteem ja arenev maailmamajandus

Arenev mitmepoolne kaubandussuumlsteem

Mitmepoolset kaubandussuumlsteemi votildeib uumlldistavalt maumlaumlratleda kui rahvusvahe-list reeglistikku mille jaumlrgimist notildeutakse riikidelt omavahelistes kaubandus-suhetes Nende reeglite peaeesmaumlrk on otildehutada riike avatud ja liberaalsekaubanduspoliitika jaumlrgimisele Reeglistikku arendatakse pidevalt edasi Ole-masolevaid reegleid selgitatakse ja taumliustatakse et nad vastaksid maailmakau-banduse muutuvatele tingimustele samas lisatakse pidevalt uusi valdkondikaumlsitlevaid reegleid esilekerkivate probleemide ja kuumlsimuste lahendamiseks

GATTi vastuvotildetmine

Esimese suurema sammu rahvusvahelisi kaubandussuhteid reguleerivate reegli-te vastuvotildetmiseks tegid riigid kohe paumlrast Teist maailmasotildeda Selle tulemuselvotildeeti 1948 aastal vastu uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (General Agreementon Tariffs and Trade ndash GATT) GATTi reeglid kehtivad rahvusvahelise kaubava-hetuse suhtes Selle teksti on aastate jooksul lisatud uusi saumltteid mis kaumlsitlevadeelkotildeige arengumaade kaubandusprobleeme Peale selle on vastu votildeetud hulkGATTi siduslepinguid millega taumlpsustatakse motildeningaid GATTi potildehisaumltteid

Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste Uruguay voor

GATTi ja selle siduslepingute saumltted vaadati taumliendavalt laumlbi ning ajakohastativastavalt maailma kaubanduses toimunud muudatustele kaubanduslaumlbiraumlaumlki-miste Uruguay voorus mis toimus aastatel 1986ndash1994 GATT koos aastatejooksul selle alusel tehtud otsuste ning Uruguay voorus vaumllja toumloumltatud kaumlsitus-lepetega on saanud tuntuks 1994 aasta GATTina Valdkondade nagu potildellu-majandus tekstiilitoumloumlstus subsiidiumid dumpinguvastased meetmedkaitsemeetmed jms kohta on vastu votildeetud eraldi lepingud koos 1994 aastaGATTiga kuuluvad need mitmepoolsete kaubavahetuslepingute (MultilateralAgreements on Trade in Goods) hulka Uruguay vooru tulemusena votildeeti vastu kauus reeglistik mis hotildelmab teenustekaubandust ja intellektuaalomandi otildeigustekaubandusaspekte

Uruguay vooru saavutuseks tuleb lugeda ka WTO asutamine GATT mille egii-di all WTO asutamislaumlbiraumlaumlkimised kaumlivitati on lakanud olemast iseseisev or-ganisatsioon ning on muudetud WTOks

WTO suumlsteem

Uruguay voorust vaumlljakasvanud WTO suumlsteem koosneb hetkel jaumlrgmistestpotildehilepingutest

mitmepoolsed kaubavahetuslepingud sealhulgas uumlldine tolli- ja kaubandus-kokkulepe (GATT 1994) ja selle siduslepingud

teenustekaubanduse uumlldleping (GATS)

intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping)

Boksis 1 on loetletud otildeigusaktid mis moodustavad hetkel WTO suumlsteemi

WTO vastutab lepingute taumlitmise kontrollimise eest Organisatsioon toimib rii-kide kaubavahetuse ja teenustekaubanduse edasise liberaliseerimise alaste laumlbi-raumlaumlkimiste foorumina WTO suumlsteem annab ka mehhanismi liikmesriikidevaheliste kaubandusvaidluste lahendamiseks Iga liikmesriik kes leiab et temakaubandust kahjustab teise riigi suutmatus kehtivaid reegleid taumlita votildeib juhulkui ta ei saavuta rahuldavat tulemust kahepoolsetel konsultatsioonidel andaasja lahendamiseks WTO-le

Otsused kotildeigis organisatsiooni paumldevusse jaumlaumlvates taumlhtsates kuumlsimustes tehakseliikmesriikide ministrite konverentsil Konverents toimub vaumlhemalt uumlks kordkahe aasta jooksul

4 Uumllevaade

Uumllevaade 5

Boks 1Peamised Uruguay voorus vastuvotildeetud otildeigusaktidA Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (Marrakeši leping

ndash Marrakesh Agreement Establishing the World Trade Organization)B Mitmepoolsed lepingud

1 kaubavahetus 1994 aasta uumlldine tolli- ja kaubanduskokkulepe

(General Agreement on Tariffs and Trade 1994 ndash GATT 1994)Siduslepingud

GATT 1994 VII artikli rakendamise leping(Agreement on Implementation of Article VII of GATT 1994) eleping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta(Agreement on Customs Valuation)eksportkauba eelinspekteerimise leping(Agreement on Preshipment Inspection ndash PSI-leping)leping tehniliste kaubandustotildekete kohta(Agreement on Technical Barriers to Trade ndash TBT-leping)sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping(Agreement on the Application of Sanitary and PhytosanitaryMeasures ndash SPS-leping)leping impordi litsentsimise protseduuride kohta(Agreement on Import Licensing Procedures ndash ILP-leping)kaitsemeetmete leping (Agreement on Safeguards)subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping (Agreement onSubsidies and Countervailing Measures ndash SCM-leping)leping GATT 1994 VI artikli totildelgendamise kohta(Agreement on Implementation of Article VI of GATT 1994) edumpinguvastaste meetmete leping(Agreement on Anti-dumping Measures ndash ADP-leping)kaubandusalaste investeerimismeetmete leping (Agreement onTrade-Related Investment Measures ndash TRIMs-leping)tekstiil- ja rotildeivatoodete leping(Agreement on Textiles and Clothing ndash ATC)potildellumajandusleping (Agreement on Agriculture)paumlritolureeglite leping (Agreement on Rules of Origin)

kaumlsituslepped ja otsusedGATT 1994 maksebilansisaumltete kaumlsituslepe (Understanding onBalance-of-Payments Provisions of GATT 1994)otsus juhtumite kohta kus tollil on potildehjust kahelda deklareeritudvaumlaumlrtuse otildeigsuses votildei taumlpsuses(otsus totildeendamiskohustuse uumlmbersuunamise kohta)(Decision Regarding Cases Where Customs Administrations HaveReasons to Doubt the Truth or Accuracy of the Declared Value(Decision on Shifting the Burden of Proof))kaumlsituslepe GATT 1994 XVII artikli totildelgendamise kohta(Understanding on the Interpretation of Article XVII of GATT1994) ndash riiklikud kaubandusettevotildettedvaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuridekaumlsituslepe (Understanding on Rules and Procedures Governingthe Settlement of Disputes)kaumlsituslepe GATT 1994 II artikli lotildeike 1 punkti b totildelgendamisekohta (Understanding on the Interpretation of Article II 1(b) ofGATT 1994) ndash tariifikontsessioonide sidumine

(

WTO ja maailma majandus

GATTi kaumltketud WTO-eelset suumlsteemi votildeeti sageli kui rikaste klubi sest tun-dus et see kaitseb eeskaumltt jotildeukate arenenud riikide huve Kaubanduslaumlbiraumlaumlki-miste Uruguay vooru kaumlivitamise ajal (1986) ilmutas GATTi tegevuse vastuaktiivset huvi votilderdlemisi vaumlike arv arengumaid millel olid Genfis alalised esin-dused Paumlrast vooru kaumlivitamist muutus olukord siiski tunduvalt Vooru lotildeppe-mise ja GATTi Maailma Kaubandusorganisatsiooniks muutmise ajaks olilaumlbiraumlaumlkimistel ja aruteludel osalenud ndash ning jaumltkasid neis osalemist ndash maumlrksarohkem arengumaid Enamik neist on nuumluumldseks avanud Genfis oma alalise esin-duse Lisaks hakkas kommunismi kokkuvarisemise jaumlrel liikmestaatust taotle-ma hulk siirdemajandusega riike 2000 aasta detsembri alguse seisuga oliWTOs 139 liiget Lisaks peavad laumlbiraumlaumlkimisi WTOga uumlhinemiseks veel 28arengumaad ja siirdemajandusega riiki Nende hulgas on naumliteks Hiina VeneFoumlderatsioon ja Ukraina kellel on rahvusvahelisele kaubandusele oluline motildeju

Mis on muutnud suhtumist WTO liikmelisusse ja millest on tingitud riikidesuurem huvi Uruguay voorust vaumlljakasvanud reeglipotildehise suumlsteemi vastu Potildeh-jusi on mitmeid ent maumlrkimist vaumlaumlrivad neist kolm

Esimene potildehjus on seotud maailmamajanduse kiire globaliseerumisega rahvus-vahelise kaubanduse ja vaumllismaiste otseinvesteeringute voogude kaudu Trans-pordi ja side vallas toimunud revolutsioonilised muutused votildeimaldavad isegiarengumaade vaumliketootjatel otsida oma kaubale turge tuhandete kilomeetritekaugusel asuvates riikides Kauba uumlhest riigist teise transportimise lihtsus onmuutnud maailma nagu motildened vaatlejad on nentinud globaalseks kuumllaks

Teiseks seda globaliseerumisprotsessi mis on suurendanud riikide sotildeltuvustrahvusvahelisest kaubandusest kiirendab veelgi enamiku riikide majandus- jakaubanduspoliitika maumlrgatav muutumine Kommunismi kokkuvarisemine onviinud jaumlrk-jaumlrgulisele uumlleminekule turumajandusele ka paljudes nendes riiki-des kus tootmine ja rahvusvaheline kaubandus olid varem riigi kontrolli allRiigid mis enne kauplesid potildehiliselt omavahel kauplevad uumlha enam kogumaailma turgudel Paljud arengumaad on loobunud importkaupade asendami-sest kodumaistega ning jaumlrgivad nuumluumld ekspordile suunatud poliitikat milleganad loodavad stimuleerida majanduskasvu uumlha rohkem ja rohkem oma tooteideksportides

Kolmandaks on liberaalne ja avatud kaubanduspoliitika ning riikide poolt vaumllis-maiste otseinvesteeringute soodustamiseks votildeetavad meetmed tinginud selle ethargmaised ettevotildetted hangivad toodete koostisosi ja vahetooteid riikidest kuskulud on vaumliksemad ning rajavad sinna ka oma tootmisuumlksused Seega on turul

6 Uumllevaade

otsus kaubanduse ja keskkonna kohta (Decision on Trade andEnvironment)kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (Trade PolicyReview Mechanism)

2 teenustekaubandus teenustekaubanduse uumlldleping

(General Agreement on Trade in Services ndash GATS)

3 intellektuaalomandi otildeigused intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on

Trade-related Aspects of Intellectual Property Rights ndash TRIPS-leping)C Motildenepoolsed kaubanduslepingud

tsiviilotildehusotildeidukikaubanduse leping (Agreement on Trade in Civil Aircraft)riigihankeleping (Agreement on Government Procurement)

)

uumlha rohkem kaupu olgu need siis tarbekaubad (naumliteks valmisrotildeivad) kestus-kaubad (naumliteks kuumllmkapid ja konditsioneerid) votildei kapitalikaubad mis on too-detud enam kui uumlhes riigis Konkreetseks totildeendiks maailmamajanduseglobaliseerumise ja riikide kasvava sotildeltuvuse kohta vaumlliskaubandusest votildeib pi-dada uumlhe elektrilisi majapidamisseadmeid tootva hargmaise ettevotildette hiljutistreklaami milles teatatakse uhkusega et tema toodete valmistamisel on kasuta-tud viiest votildei kuuest riigist paumlrit komponente

Kasvav sotildeltuvus vaumlliskaubandusest nii kaupade ja teenuste eksportijatena kuika importijatena on teinud valitsused ja aumlriettevotildetted teadlikuks sellest millistuumllitaumlhtsat rolli votildeib mitmepoolne kaubandussuumlsteem maumlngida nende kauban-dushuvide kaitsmisel See reeglipotildehine suumlsteem annab neile kindlustunde etkaupade paumlaumlsu vaumllisturgudele ei totildekestata ootamatult teiste riikide valitsustepoolt tollitariifide totildestmise impordi keelustamise votildei piiramise teel Suumlsteemtagab prognoositava ja kindla paumlaumlsu vaumllisturgudele mis votildeimaldab aumlriettevotildete-tel ekspordile suunatud tootmist planeerida ja arendada kartmata selle paumlrastet vaumllisturg votildeidakse valitsuste piiravate meetmete totildettu kaotada Laiemalt onteadmata seegi et suumlsteem annab aumlriettevotildetetele ka teatavaid otildeigusi Enamiknendest otildeigustest reguleerib suhteid koduriigi valitsusega kuid osa neist puudu-tab ka votildeotilderriikide valitsusi

WTO suumlsteemi loodud otildeiguste ja kohustuste raamistik maumlngib seega kiirelt glo-baliseeruvas maailmamajanduses olulist rolli kaubanduse arengus Valitsuste jaaumlriettevotildetete votildeime suumlsteemist suuremat kasu saada sotildeltub paljuski suumlsteemireeglite nendega antavate eeliste ning esitatavate vaumlljakutsete tundmisest jamotildeistmisest

WTO lepingute potildehijooned

Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud

Eesmaumlrgid ja potildehimotildetted

Mitmepoolse kaubavahetuse reegleid sisaldava GATTi potildehieesmaumlrk on luua li-beraalne ja avatud kaubandussuumlsteem milles liikmesriikide ettevotildetted saaksidausa konkurentsi tingimustes kaubelda Kuigi GATTi ja selle siduslepingute (vtboks 1) uumlksikasjalikud saumltted votildeivad esmapilgul tunduda keerulistena ja nendeotildeigusterminoloogia segadust tekitavana potildehinevad need paaril lihtsal potildehimotildet-tel ja reeglil Tegelikult potildehinebki kogu GATTi raamistik neljal potildehireeglil (vt 2peatuumlkk)

Neli potildehireeglit

Kodumaise toumloumlstuse kaitsmine tollitariifidega

Kuigi GATTi eesmaumlrk on kaubandust jaumlrk-jaumlrgult liberaliseerida tunnistatakseselles et liikmesriikidel votildeib olla vaja kaitsta oma toodangut vaumllismaise konku-rentsi vastu Samas aga notildeuab GATT et riigid kasutaksid selleks tollitariife Ko-guselisi piiranguid on keelatud kasutada vaumllja arvatud piiratud juhtudel

Tollitariifide sidumine

Riikidel soovitatakse tungivalt vaumlhendada ja votildeimalusel kotildervaldada kaitsetkodumaisele tootmisele alandades tollitariife ja kotildervaldades muid kaubandus-

Uumllevaade 7

totildekkeid mitmepoolsetel kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel Vaumlhendatud tollitariifidseotakse edaspidiste totildeusude vastu kandes need iga maa kontsessioonide loen-disse Loendid moodustavad GATTi otildeigussuumlsteemi lahutamatu osa

Enamsoodustusrežiim

See GATTi oluline reegel saumltestab mittediskrimineerimise potildehimotildette Reegelnotildeuab et tariife ja muid regulatsioonivahendeid kohaldataks import- votildei eks-portkaupade suhtes riike diskrimineerimata Seega ei saa riik maumlaumlrata uumlhest rii-gist saabuvale importkaubale kotildergemaid tollimakse kui muudest riikidestsaabuvale importkaubale Sellel reeglil on siiski motildened erandid Uumlheks sellisekserandiks on liikmete kauplemine omavahel piirkondliku kaubavahetuskorraalusel kus kehtivad soodustollimaksud votildei tollivaba režiim Teine erand tule-neb uumlldisest soodustuste suumlsteemist (GSP) Selle kohaselt rakendavad arenenudriigid soodustollimakse votildei tollimaksuvabastusi arengumaadest imporditavate-le kaupadele kuid enamsoodustusrežiimi maumlaumlrasid muudest riikidest saabuva-tele importkaupadele

Votilderdse kohtlemise reegel

Kui enamsoodustusrežiimi reegel keelab riikidel vahet teha eri riikidest paumlritkaupade vahel siis votilderdse kohtlemise reegel keelab riikidel teha vahet impordi-tud ja kodumaistel toodetel seda nii riigisiseste maksude kehtestamisel kui kariigisiseste eeskirjade kohaldamisel

Seega pole riikidel otildeigust rakendada toote suhtes selle turule sisenemisel paumlrasttollimaksude tasumist kotildergemat riigisisest maksumaumlaumlra (nt muumluumlgimaks votildei kaumli-bemaks) kui see mis on kehtestatud kodumaistele toodetele

Uumlldkehtivad reeglid

Eespool kirjeldatud nelja potildehireeglit taumliendavad uumlldkehtivad reeglid mis regu-leerivad importija riigi tolliterritooriumile sisenevaid kaupu Sealhulgas jaumlrgmi-sed reeglid mida riigid peavad taumlitma

importkauba tollitava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel juhul kui tollimaksu kogutaksekauba vaumlaumlrtuse jaumlrgi (vt 3 peatuumlkk)

importtoodete suhtes kohustuslike tootestandardite ning sanitaar- ja fuumltosa-nitaareeskirjade rakendamisel (vt 5 peatuumlkk)

impordilitsentside andmisel (vt 6 peatuumlkk)

Nendes ja ka muudes valdkondades kehtivad uumlksikasjalikud reeglid sisalduvadvastavates siduslepingutes Neid reegleid on uumlldiselt kirjeldatud boksis 2

Muud reeglid

Peale eespool osutatud uumlldkehtivate reeglite on GATTi mitmepoolses suumlsteemisveel reegleid mis reguleerivad

subsiidiumide andmist valitsuste poolt

meetmeid mida valitsustel on tavaliselt lubatud rakendada

investeerimismeetmeid mis votildeivad kaubandust kahjustada

Subsiidiumide kasutamist kaumlsitlevad reeglid

Valitsused annavad subsiidiume erinevatel poliitilistel eesmaumlrkidel Praktikasvotildeivad sellised subsiidiumid moonutada rahvusvahelise kaubanduse konku-rentsitingimusi GATTi reeglite mida on edasi arendatud subsiidiumide ja tasa-kaalustusmeetmete lepinguga (SCM-leping) potildehieesmaumlrk on keelustada votildeipiirata kaubandust moonutavaid subsiidiume

8 Uumllevaade

SCM-leping jagab valitsuste poolt toumloumlstussektorile antavad subsiidiumid keela-tud ja lubatud subsiidiumideks

Keelatud subsiidiumide hulka kuuluvad ekspordisubsiidiumid ja subsiidiumidmille eesmaumlrk on soodustada kodumaiste kaupade eelistamist importkaupade-le Enne Uruguay vooru oli ekspordisubsiidiumide kasutamist keelav reegel ko-hustuslik uumlksnes arenenud riikidele Nuumluumld kehtib see reegel potildehimotildetteliselt kaarengumaade suhtes Viimastel aga on subsiidiumide korra muutmiseks kahek-sa-aastane uumlleminekuaeg (st kuni 1 jaanuarini 2003) Ekspordi subsideerimistkeelava reegli taumlitmisest on vabastatud lepingus loetletud arengumaad milleRKT uumlhe inimese kohta on alla 1000 USD ning vaumlhimarenenud riigid (vt 8peatuumlkk)

Lubatud subsiidiumid on omakorda jagatud kaheks vaidlustatavad ja vaidlus-tamisele mittekuuluvad subsiidiumid Kui vaidlustatavaid subsiidiume saavatoote import avaldab kaubavahetusele kahjulikku motildeju votildeivad motildejutatudimportivad riigid rakendada kaitsemeetmeid Sellised kaitsemeetmed votildeivadvaumlljenduda tasakaalustusmaksudena kui subsideeritud import potildehjustab kodu-maisele toumloumlstusele kahju (vt edasi) Samas ei tohi importivad riigid kehtestadataakaalustusmakse toodetele mis on saanud piiratud hulgal vaidlustamiselemittekuuluvaid subsiidiume

Uumllevaade 9

Boks 2Kokkuvotildete piiril rakenduvatest GATTi reeglitestTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine (vt 3 peatuumlkk) Leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohtakaitseb importijate huve saumltestades et kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise aluseks tulebvotildetta importija poolt tollivormistuseks esitatud tehingu kaumligus makstud votildei makstavhind Toll aga votildeib keelduda kauba deklareeritud vaumlaumlrtust kinnitamast kui tal onpotildehjust kahelda selle otildeigsuses votildei taumlpsuses Kotildeigil sellistel juhtudel peab ta andma im-portijale votildeimaluse potildehjendada kauba deklareeritud vaumlaumlrtust Kui potildehjendus tolli eirahulda votildeidakse kasutada lepingus saumltestatud viiest alternatiivsest votilderdlusalusestkoosnevat hierarhiatKohustuslike standardite rakendamine (vt 5 peatuumlkk) Riigid notildeuavad sageli et im-portkaubad vastaksid kohustuslikele standarditele mille nad on vastu votildetnud omarahva tervise ja ohutuse kaitseks Tehniliste kaubandustotildekete leping saumltestab et selli-seid tootestandardeid ei tohiks sotildenastada ega kohaldada nii et sellega loodaks kau-bandusele tarbetuid totildekkeid Selleks kutsutakse riike uumlles kasutama olemasolevaidrahvusvahelisi standardeid ning nende puudumise korral tuginema oma kohustuslikestandardite puhul teaduslikele andmetele ja totildeendusmaterjalideleSanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade rakendamine (vt 5 peatuumlkk) Neid eeskirju keh-testavad riigid selleks et kaitsta taimede loomade ja inimeste elu kahjurite ja haigusteleviku eest mis votildeivad riiki sattuda saastunud puuviljade juurviljade liha ja muudetoiduainetega Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping saumltestab et rii-gid ei tohi rakendada neid eeskirju nii et see looks kaubandusele potildehjendamatuid totildek-keid soovitab neil tungivalt koostada eeskirju teaduslikele potildehimotildetetele tuginedes ningjulgustab riike votildeimaluse korral alati rakendama rahvusvahelisi standardeid ja suu-niseidImpordi litsentsimise protseduurid (vt 6 peatuumlkk) Leping impordi litsentsimise prot-seduuride kohta kehtestab litsentsimisasutustele impordilitsentside vaumlljastamise juhi-sed tagamaks et protseduurid ei piiraks omakorda kaubandust

Meetmed mida importivate riikide valitsused saavad votildetta kodumaise toumloumlstusenotildeudel

Reeglid saumltestavad samuti et teatavat laadi meetmeid mis votildeivad impordilemotildejuda piiravalt on importivate riikide valitsustel otildeigus tavakorras votildetta uumlks-nes siis kui kasvava impordi totildettu motildejutatud kodumaine toumloumlstus seda taotlebNeed meetmed on muuhulgas jaumlrgmised

kaitsemeetmed (vt 9 peatuumlkk)

dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamine (vt 8 ja 11 pea-tuumlkk)

Kaitsemeetmed

Kaitsemeetmete leping lubab importivatel riikidel piirata importi ajutiseltsuurendades selleks tollitariife votildei kehtestades koguselisi piiranguid Selliseidkaitsemeetmeid tohib votildetta uumlksnes juhul kui notildeuetekohaselt laumlbiviidud uurimisekaumligus on tehtud kindlaks et impordi jaumlrsk suurenemine (nii absoluutne kui kakodumaise toodanguga votilderreldes) on potildehjustanud votildei votildeib potildehjustadakodumaisele toumloumlstusele maumlrgatavat kahju Kaitsemeetmeid ei tohi votildetta kuimotildejutatud on vaid uumlks votildei kaks importtootega sarnast toodet tootvat ettevotildetetNeid on lubatud votildetta uumlksnes juhul kui on kindlaks tehtud et suurenenudimport potildehjustab maumlrgatavat kahju tootjatele kes toodavad potildehiosaimporttootega sarnase toote kogu omamaisest toodangust (vt 9 peatuumlkk)

Sellise ajutiselt rangema kaitse peaeesmaumlrk on anda motildejutatud toumloumlstusele aegakohaneda tihenenud konkurentsiga mille tingimustes ta peab tegutsema paumlrastpiirangute kaotamist Leping tagab et selliseid piiranguid kohaldatakse uumlksnesajutiselt maumlaumlratledes teatava kindla toote kaitsemeetmete pikimaks kehtivusa-jaks kaheksa aastat

Kuigi algatus uurimise alustamiseks votildeib tulla ka valitsuse poolt on enamikesriikides tavaks algatada selliseid uurimisi ainult motildejutatud toumloumlstuse vastavataotluse alusel

Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud

Valitsused votildeivad kehtestada kompenseerivaid makse importtoodete suhtessiis kui vaumllismaiste tarnijate kaubandustegevus on vaumlidetavalt ebaotildeiglaneReeglid kaumlsitlevad kaht liiki ebaotildeiglast kaubandustegevust mis votildeib moonuta-da rahvusvahelise kaubanduse konkurentsitingimusi

Esimene neist on kaupade dumping vaumllisturgudel Dumpinguvastaste meetme-te leping (ADP-leping) kehtestab dumpingu kindlaksmaumlaumlramiseks ranged kri-teeriumid Selles on saumltestatud et dumpinguna kaumlsitletakse toote muumluumlki juhulkui selle ekspordihind on vaumliksem sama toote muumluumlgihinnast eksportiva maa si-seturul

Teine ebaotildeiglase kaubandustegevuse liik on kotildelvatu konkurents mis votildeib esine-da siis kui vaumllismaine ettevotildete votildeib taumlnu valitsuselt saadud subsiidiumidelemaumlaumlrata madala ekspordihinna

ADP-leping annab riikidele otildeiguse kehtestada dumpinguhindadega muumluumldavate-le toodetele dumpinguvastaseid makse Samuti annab SCM-leping riikidele otildei-guse maumlaumlrata tasakaalustusmakse subsideeritud importkaupadele

Selliste maksude maumlaumlramisel tuleb aga arvestada kahe olulise tingimusega Esi-teks ei saa neid maumlaumlrata uumlksnes potildehjendusega et toodet muumluumlakse dumpingu-hinnaga votildei subsideeritakse Oluline on et importiv riik tuvastaks siseriiklikultasandil laumlbi viidava uurimisega et suurenenud import potildehjustab kodumaiseletoumloumlstusele olulist kahju Teiseks nagu eespool maumlrgitud votildeivad valitsused alga-tada uurimise kodumaise toumloumlstuse poolt votildei selle nimel esitatud taotluse alusel

10 Uumllevaade

milles vaumlidetakse et dumpinguhindadega votildei subsideeritud importkaubad potildeh-justavad olulist kahju tootjatele kelle toodang moodustab kogu omamaisesttoodangust vaumlhemalt 25 Tuleb maumlrkida et toumloumlstusele tekitatava kahju tuvas-tamise normid kaitsemeetmete rakendamisel on maumlrksa rangemad kui needmis kehtivad kahju tuvastamisel tasakaalustusmaksude rakendamiseks Kaitse-meetmete puhul tuleb tuvastada et toumloumlstusele on tekitatud maumlrgatavat kahjudumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete puhul aga ei ole olulise kahju totildeen-damise notildeuded nii ranged See erinevus tuleneb sellest et esimesel juhul onkodumaise toumloumlstuse probleemid importivas riigis tingitud ausast vaumlliskonku-rentsist teisel juhul aga tekivad probleemid vaumllismaiste tarnijate ebaotildeiglasestkaubandustegevusest Kahes lepingus on saumltestatud ka tegurid (nt kaumlibe votildei ka-sumi langus toumloumljotildeu vaumlhenemine) mida peaksid uurimisorganid mis hindavadkas import kahjustab toumloumlstust arvesse votildetma (vt 11 peatuumlkk)

Kaubandusalased investeerimismeetmed

Riigid seavad vaumllisinvestoritele sageli tingimusi mille eesmaumlrk on soodustadamitmekesise toumloumlstuse arendamist Kui need tingimused motildejutavad kaubandustnimetatakse neid kaubandusalasteks investeerimismeetmeteks

Uruguay voorus sotildelmitud kaubandusalaste investeerimismeetmete leping(TRIMs-leping) keelab nuumluumld riikidel kasutada viit liiki meetmeid (naumliteks ko-haliku toodanguga seotud notildeuded ja kaubandust tasakaalustavad notildeuded)mida loetakse vastuolus olevateks GATTi votilderdse kohtlemise reegliga ning sa-muti reegliga mis keelab kehtestada imporditavatele toodetele koguselisi pii-ranguid (vt 13 peatuumlkk)

Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS)

Neli rahvusvahelise teenustekaubanduse viisi

Teenused hotildelmavad majandustegevust mis ulatub pangandus- kindlustus- jatelekommunikatsiooniteenustest kuni puhkuse- kultuuri- ja sporditeenusteniWTO on maumlaumlratlenud enam kui 150 teenuste alamsektorit

Uumlks teenuste potildehitunnuseid on nende mittemateriaalsus ja naumlhtamatus kau-bad seevastu on kaumlegakatsutavad ja naumlhtavad Need erinevused motildejutavad karahvusvaheliste kaubandustehingute toimumise viise Kui rahvusvaheline kau-bavahetus taumlhendab kaupade fuumluumlsilist liikumist uumlhest riigist teise siis hotildelmavadvaid vaumlhesed teenused piiriuumllest liikumist Enamike teenustealaste tehingutepuhul on oluline et teenuse pakkuja ja tarbija asuksid teineteise laumlhedal Sedavotildeib saavutada importivas riigis kaubandusesinduse (nt filiaali) avamise votildeifuumluumlsiliste isikute ajutise liikumise (nt advokaatide votildei arhitektide laumlhetamine)kaudu Motildene teenuse puhul liiguvad importivasse riiki ka tarbijad ndash nt turismmille puhul turistid liiguvad teise riiki (vt 17 peatuumlkk)

Teenustekaubanduse osakaal kasvab moodustades hetkel uumlle 20 kogu rah-vusvahelisest kaubandusest Teenustekaubanduse uumlldleping (GATS) mis sotildel-miti Uruguay voorus lotildei raamistiku selle kaubandusharu allutamiseks uumlhtsetelerahvusvahelistele potildehimotildetetele Lepingu saumltted kehtivad kotildeikide rahvusvaheli-se teenustekaubanduse viiside suhtes

teenuste piiriuumllene liikumine

kaubanduslik kohalolek riigis kus teenust pakutakse

fuumluumlsiliste isikute ajutine liikumine teise riiki teenuse pakkumiseks

tarbijate liikumine importivasse riiki

Uumllevaade 11

GATSi potildehisaumltted

Leping koosneb

raamtekstist mis saumltestab teenustekaubandust motildejutavate meetmete uumlldpotilde-himotildetted

iga riigi loendis esitatud teenuste sektorite ja alamsektorite suhtes kehtivadkonkreetsed liberaliseerimiskohustused

Enamsoodustusrežiim ja votilderdne kohtlemine

Need kaks aluspotildehimotildetet mis kehtivad kaubavahetuse suhtes kehtivad nuumluumldka teenustekaubanduse suhtes Teenustekaubanduse eripaumlra arvesse votildettes onneid potildehimotildetteid siiski veidi muudetud

Leping notildeuab niisiis et riigid rakendaksid enamsoodustusrežiimi tegemata see-juures vahet eri riikidest paumlrit teenustel ja teenuste pakkujatel Samas on riikidelvotildeimalik kuumlmneaastase uumlleminekuaja jooksul (so kuni 1 jaanuarini 2005) saumlili-tada meetmed mis ei ole enamsoodustusrežiimi potildehimotildetetega kooskotildelas

Votilderdse kohtlemise potildehimotildete selgitab et riigid ei tohiks kohelda vaumllismaiseidteenuseid ja teenuste pakkujaid vaumlhem soodsalt kui kodumaiseid Erinevalt too-tekaubandusest ei saumltesta aga leping seda kotildeiki teenuste sektoreid hotildelmava ko-hustusena vaid notildeuab et riigid maumlaumlratleksid oma kontsessioonide loendissektorid mille suhtes ja tingimused mille alusel režiimi rakendatakse

Laumlbipaistvusnotildeuded

Tagamaks et vaumllismaised teenustepakkujad oleksid taumlielikult teadlikud teenus-tekaubanduse suhtes kehtivatest eeskirjadest on iga riik kohustatud kotildeik asja-kohased seadused ja muud otildeigusaktid avaldama Peale selle on iga riikkohustatud avama teabekeskuse kust teised liikmesriigid saaksid teavet teenus-te sektoreid kaumlsitlevate seaduste ja muude otildeigusaktide kohta

Arenenud riigid peavad rajama veel ka kontaktkeskused kust arengumaade tee-nustepakkujad votildeiksid hankida teavet muuhulgas teenustetehnoloogia kaumltte-saadavuse ning teenuste pakkumise aumlriliste ja tehniliste aspektide kohta

Arengumaade kasvav osalus

GATS tunnistab et kuivotilderd teenusesektorid ei ole arengumaades veel taumlielikultvaumllja kujunenud votildeib neil riikidel olla vajadus saumlilitada suuremat kaitset See-paumlrast saumltestab see et liberaliseerimiskohustuste votildetmisel peaks arengumaadelolema votildeimalik paindlikkus vaumliksema arvu sektorite avamiseks konkureerivaleimpordile ja tehnoloogia sissetoomise tagamiseks votildei muude arengueesmaumlrkidesaavutamise kindlustamiseks vajalike tingimuste maumlaumlramiseks investeerida votildeifiliaali votildei tuumltarettevotildetjaid luua soovivatele vaumllismaistele tarnijatele

Liberaliseerimiskohustused

Uruguay voorus riikide votildeetud liberaliseerimiskohustused on iga riigi kontses-sioonide loendis Nad naumlitavad iga sektori ja kotildeigi nelja teenuste osutamise viisipuhul aumlra tingimused millega riigid on notildeustunud parandama paumlaumlsu oma turuleja laiendama votilderdset kohtlemist kaotades votildei vaumlhendades vaumllistarnijateebavotilderdset kohtlemist kodumaistega votilderreldes Paumlrast Uruguay vooru on toi-munud laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks telekommuni-katsiooni- ja finantsteenuste sektoris

Peale selle kehtestab GATS riikidele kohustuse mitte rakendada rahvusvahelisteuumllekannete ja maksete suhtes piiranguid (va juhul kui neil on maksebilansiras-kusi) sektorites mille suhtes nad on votildetnud endale konkreetsed liberaliseeri-miskohustused

12 Uumllevaade

Intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping(TRIPS-leping)

Intellektuaalomandi olemus

TRIPS-leping koos mitmepoolsete kaubavahetuslepingute ja GATSiga onWTO otildeigussuumlsteemi kolmjalaks Intellektuaalomandi ese on inimmotildeistuse loo-du Leiutiste votildei kunstiteoste loojate otildeigused on tuntud intellektuaalomandi otildei-gustena Siia kuuluvad naumliteks autoriotildeigused (mis kaitsevad raamatute jamuude kunstiteoste autorite otildeigusi) patendid (mis kaitsevad leiutajate otildeigusi)ja toumloumlstusdisainilahendused (mis kaitsevad vaumlliskujundusega seotud otildeigusi) Sa-muti hotildelmavad need kaubamaumlrke ja muid maumlrke mida kauplejad kasutavadoma toodete eristamiseks teiste kauplejate toodetest ning nende kaubamaumlrkidevotildei margitoote nimetuste suhtes tarbijate ustavuse ja hea tahte saavutamiseks

TRIPS-lepingu laumlbiraumlaumlkimiste taust

Intellektuaalomandi loata kasutamine on selle omaniku otildeiguste rikkumineEnne Uruguay vooru taumlheldati votildeltsitud ja piraatkauba tootmise ning rahvusva-helise kaubastamise olulist suurenemist Suuresti oli see tingitud kaubamaumlrgi-ja autoriotildeigusseaduste ebakuumlllaldasest taumlitmisest paljudes riikides Lisaks kasu-tasid tootjad patenditud tehnoloogiaid patendiomanike loata Ka kaitse stan-dardid ja otildeiguste kaitse kestus erinesid riigiti suuresti (vt 20 peatuumlkk)

Lepingu potildehisaumltted

TRIPS-leping taumliendab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO)poolt intellektuaalomandi otildeiguste kaitseks vaumlljatoumloumltatud lepinguid TRIPS-le-ping kehtestab miinimumstandardid ja ajavahemikud mille jooksul tuleb taga-da eri intellektuaalomandi otildeiguste kaitse Sedasi votildetab TRIPS-leping uumlle WIPOkonventsioonides saumltestatud standardid ja taumliendab neid seda eriti patentidevaldkonnas Peale selle on riigid kohustatud intellektuaalomandi otildeiguste oman-damisel nende kasutamisel ja saumlilitamisel mitte tegema vahet eri votildeotilderriikide ko-danike ning votildeotilderriikide ja oma kodanike vahel (enamsoodustusrežiimi javotilderdse kohtlemise laiendus) TRIPS-lepingu uumlks oluline aspekt on see et tamuudab WIPO konventsioonides saumltestatud kaitsestandardid otildeiguslikult ra-kendatavaiks

WTO liikmesriikide liigitus

WTO suumlsteem eristab nelja liikmesriikide ruumlhma arenenud maad arengumaadvaumlhimarenenud maad ja siirdemajandusega maad 1998 aasta Genfi ministritekonverentsil viidati esimest korda arengumaade hulgas ldquoteatavatele vaumlikema-jandusega riikidelerdquo 1

Riike mida UumlRO suumlsteemis kaumlsitletakse lsquovaumlhimarenenud maadenarsquo koheldaksevaumlhimarenenud maadena ka WTO suumlsteemis Hetkel kuulub sellesse ruumlhma 48riiki Samas puudub kokkulepitud ja taumlpne maumlaumlratlus selle kohta millisesseruumlhma kuuluvad uumllejaumlaumlnud riigid See kas riik on lsquoarengumaarsquo tehakse kindlakslsquoomavalikursquo potildehimotildettel Endisi plaanimajandusega riike (enamasti Ida- jaKesk-Euroopa riigid ning endise Notildeukogude Liidu vabariigid) mis praegu liigu-vad vabal turumajandusel ja demokraatial potildehinevate majandussuumlsteemidepoole kaumlsitletakse siirdemajandusega riikidena Uumllejaumlaumlnud liikmesriike loetak-se arenenud maadeks

Uumllevaade 13

1 Genfi konverentsi ministrite deklaratsioon uumltleb muuhulgas ldquoMeile teeb jaumltkuvalt muretvaumlhimarenenud riikide ja teatud vaumlikemajanduste marginaliseerumine ning me tunnistametungivat vajadust tegeleda selle teemaga mis tuleneb neist paljude kroonilisest vaumllisvotildelastrdquo

Uumlhtse terviku reegel

Mitmepoolseid otildeigusakte mis moodustavad WTO suumlsteemi kaumlsitletakse uumlhtsetervikuna Kotildeik WTO liikmesriigid (olenemata sellest kas nad on arenenudarengu- vaumlhimarenenud votildei siirdemajandusega maad) peavad vastu votildetma sise-riiklikud otildeigusaktid mitmepoolsete kaubavahetuslepingutega (st 1994 aastaGATTi ja selle siduslepingute GATSi ja TRIPS-lepinguga) saumltestatud reeglitetaumlitmiseks Kohustus jaumlrgida motildenepoolsete lepingute potildehimotildetteid on siiski vaidnendel WTO liikmesriikidel mis on nende lepingutega uumlhinenud (Mitmepool-sed ja motildenepoolsed lepingud on loetletud boksis 1)

Saumltted arengumaade ja vaumlhimarenenud maade eri- jadiferentseeritud kohtlemise kohta

Mitmepoolsed lepingud tunnistavad et kotildeik votildei motildened nendest tulenevad ko-hustused votildeivad arengumaadele sealhulgas vaumlhimarenenud riikidele raskusivalmistada ning naumlevad seetotildettu ette eri- ja diferentseeritud kohtlemise laienda-mise neile Need saumltted votildeib jagada laiemalt kolme kategooriasse

saumltted mis notildeuavad riikidelt (arenenud ja arengumaadelt) selliste meetmetevotildetmist mis soodustavad arengu- ja vaumlhimarenenud maade kaubandust

arengu- ja vaumlhimarenenud maadele lubatud paindlikkus WTO lepingutesttulenevate kohustuste votildetmisel

tehnilise abi andmine arengu- ja vaumlhimarenenud maadele suurendamaksnende votildeimet lepinguid taumlita

Kotildenealuste saumltete analuumluumltiline kokkuvotildete on II lisas

Vaidluste lahendamise kord

WTO suumlsteem loob mehhanismi vaidluste lahendamiseks juhuks kui motildeni riikleiab et teine riik on rikkunud suumlsteemi reegleid ning jotildeupingutused rahuldavalahenduse leidmiseks kahepoolsete konsultatsioonide kaumligus ei ole tulemusiandnud WTOsse jotildeudvad vaidlused tulenevad harilikult ettevotildetete votildei nendeliitude poolt valitsustele edastatud teabest raskuste kohta millega nad puutu-vad kokku oma toodete turustamisel vaumllisturgudel (vt 1 peatuumlkk)

Kuigi kogu vaidluste lahendamise protsessis ndash kahepoolsed konsultatsioonidasja arutamine vae- ja hiljem apellatsioonikogus ndash osalevad valitsusesindajadtuginevad nad valdavalt asjast huvitatud ettevotildetete ja nende liitude notildeuannete-le ja toetusele Valitsuste votildeime vaidluskuumlsimusi edukalt lahendada votildei omahuve totildehusalt kaitsta sotildeltub suurel maumlaumlral asjaomaste toumloumlstusega seotud huvi-ruumlhmade abist ja toetusest

Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism

Peale selle et WTO loob mehhanismi liikmesriikide vaheliste vaidluste lahen-damiseks tegutseb ta ka liikmesriikide kaubanduspoliitikate perioodilise laumlbi-vaatamise foorumina Sellisel kaubanduspoliitika laumlbivaatamisel on kakseesmaumlrki Esiteks puumluumltakse nii vaumllja selgitada mil maumlaumlral riigid jaumlrgivad mitme-poolsete (votildei ka motildenepoolsete) lepingute potildehimotildetteid ning taumlidavad nende alu-sel votildeetud kohustusi Sellist laumlbivaatamist perioodiliselt laumlbi viies toimib WTOiseenda valvurina kindlustamaks et tema reegleid taumlidetakse ja aidates seegakaasa kaubandusalaste vastuolude aumlrahoidmisele Laumlbivaatamismehhanismiloovad saumltted selgitavad siiski et mehhanism ei ole loodud kohustuste taumlitmisetagamise aluseks samuti ei tohiks seda kasutada vaidluste lahendamiseks Kau-

14 Uumllevaade

banduspoliitika laumlbivaatamise teine sama oluline eesmaumlrk on tagada liikmesrii-kide kaubanduspoliitikate ja -tavade suurem laumlbipaistvus ja parem arusaamnendest (vt 1 peatuumlkk)

Uruguay voorus votildeetud kohustustest tulenevadliberaliseerimismeetmed

Turulepaumlaumlsu parandamine

Peale selle et mitmepoolne kaubandussuumlsteem loob rahvusvahelisele kauban-dusele otildeigusliku raamistiku toimib ta ka kaubanduse liberaliseerimislaumlbiraumlaumlki-miste foorumina Viimase 50 aasta jooksul toimunud jaumlrjestikuste laumlbiraumlaumlkimis-te voorude tulemusel on saavutatud maumlrgatavat edu tollitariifide ja muudekaubandustotildekete vaumlhendamisel Kaubandustotildekete vaumlhendamisele aitas paljukaasa ka Uruguay voor

Toumloumlstussektor

Tollitariifide vaumlhendamine

Varasematel laumlbiraumlaumlkimisvoorudel saavutatud tollitariifide alandamise tulemu-sena on arenenud riikide toumloumlstuskaupade keskmised tariifitasemed langenudGATTi asutamisperioodi aegselt (1948) u 40lt Tokyo vooru jaumlrgse u 7niUruguay voorus leppisid need riigid kokku et vaumlhendavad oma tollitariife veel40 votilderra seda viie votilderdse iga-aastase vaumlhendamise teel Motildeningate arengu-maadele huvipakkuvate eksporttoodete (nagu naumliteks tekstiilitooted rotildeivadnahk ja nahatooted) puhul aga on tollitariife protsentuaalselt alandatud kesk-misest tunduvalt vaumlhem Mitmed arengumaad ja siirdemajandusega riigid onsamuti leppinud kokku oma tollitariifide vaumlhendamises peaaegu kahe kolman-diku votilderra arenenud riikide poolt alandatust Eeldatakse et toumloumlstustoodete tol-litariifide kaalutud tase vaumlheneb selle tulemusena jaumlrgmiselt (vt 16 peatuumlkk)

arenenud riikides 63lt 38ni

arengumaades 153lt 123ni

siirdemajandusega riikides 86lt 6ni

Tollitariifide astmeline vaumlhendamine jotildeudis lotildepule 1 jaanuaril 2000 mil hak-kasid kehtima Uruguay voorus kokku lepitud protsentuaalsest vaumlhendamisesttulenevad lotildeplikud tollimaumlaumlrad Motildenel juhul on liikmesriigid naumlinud vaumlhenda-miseks ette pikema aja

Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping

Uumlks olulisemaid Uruguay vooru saavutusi on otsus kaotada jaumlrk-jaumlrgult tekstiili-ja rotildeivatoodete impordi piirangud Need kehtestati rahvusvahelise tekstiilikau-banduse kokkuleppe (MFA) mis moodustas diskrimineerivate koguselistepiirangute kasutamist keelustava GATTi suhtes erandi alusel sotildelmitud kahe-poolsetele lepingutele tuginedes motildeningate arenenud riikide poolt potildehiliseltteatavatest arengumaadest saabuva impordi suhtes MFAd asendav tekstiil- jarotildeivatoodete leping (ATC) naumleb ette tekstiilikaubanduse piirangute kaotamiseneljas etapis kuumlmne aasta jooksul See piirangute jaumlrk-jaumlrguline kaotaminelotildepeb 1 jaanuaril 2005 Sellest hetkest alates integreeritakse tekstiilikaubandustaumlielikult 1994 aasta GATTi ning seda hakkavad reguleerima GATTi reeglid(vt 14 peatuumlkk)

Uumllevaade 15

Potildellumajandusleping

Minevikus olid potildellumajandussektori suhtes kehtivad GATTi reeglid kas leebe-mad votildei neid kohaldati leebemalt Eelkotildeige kaitsesid motildened arenenud riigidoma parasvoumloumltme potildellumajandussaaduste (naumliteks nisu ja muu teravilja liha- japiimasaaduste) kulukat ja ebaefektiivset tootmist sellega et kehtestasid lisakskotildergetele tollitariifidele impordile koguselisi piiranguid javotildei erinevaid makseSellise kaitse totildettu suurenes sageli kodumaine toodang mida polnud kotildergetehindade totildettu votildeimalik rahvusvahelisel turul ekspordisubsiidiumideta realisee-rida Selline subsideeritud muumluumlk aga alandas rahvusvahelisi hindu Samuti votildet-tis see efektiivsetelt tootjatelt aumlra neile kuuluva turuosa (vt 15 peatuumlkk)

Uruguay voorus potildellumajanduslepinguga vastuvotildeetud reformiprogrammi ees-maumlrk on luua aus ja turule orienteeritud potildellumajanduskaubanduse suumlsteemNende reeglite jaumlrgimiseks peetud laumlbiraumlaumlkimiste tulemusel on saavutatud motilde-ningast edu nende toodete kaubanduse liberaliseerimisel

Kotildeik riigid on leppinud kokku et asendavad potildellumajandussaaduste koguseli-sed ja muud mittetariifsed piirangud tollitariifidega Uusi tariifideks muudetudmaumlaumlrasid (saadakse mittetariifsete meetmete kaotamisest tuleneva motildeju lisami-se teel olemasolevatele tariifidele) ja muid tariife vaumlhendatakse 1995 aastastalates kuue aasta (arengumaade puhul kuumlmne aasta) jooksul arenenud riikidepuhul keskmiselt 36 (arengumaade puhul 24) Vaumlhimarenenud riigid tarii-fimaumlaumlrasid vaumlhendama ei pea Lisaks on kotildeik riigid sidunud kotildeik potildellumajan-dussaaduste tariifid Enamasti on arengumaad siiski sidunud maumlaumlrad mis onkotildergemad nende hetkel rakendatavatest votildei vaumlhendatud maumlaumlradest Subsiidiu-me kasutavad liikmesriigid on kokku leppinud nii tootmis- kui ka ekspordisub-siidiumide vaumlhendamiseks kokku lepitud protsendimaumlaumlrade ulatuses (vt 15peatuumlkk)

Sissetuleku ja kaubanduse suurenemise prognoosid

Turundusstrateegiaid valivatel ettevotildetetel on oluline teada kui suurt tulu jakaubandusmahu suurenemist votildeivad nad oodata kaubanduse liberaliseerimi-sest Mis puutub meetmetesse mida on votildeetud tollitariifide ja muude kauban-dustotildekete kotildervaldamiseks on WTO ja muud organisatsioonid viinud makro-majanduse tasandil laumlbi mitmeid uuringuid et hinnata nende meetmete motildejumaailma kaubandusele ja sellest saadavale tulule Uumlldiselt votildeib oumlelda etUruguay vooru tulemuste eri hinnanguid kokku votildettes suurendaksid valitsustekokkulepitud liberaliseerimismeetmed maailmamajanduse tulu siis kui needtaumlielikult ellu viidaks 1 ehk 200ndash500 mld USD votilderra aastas Maailma kau-banduse mahu kasvu hinnangud erinesid vastavalt uuringutes tehtud oletusteleja ulatusid 6ndash20ni aastas Uuringutes hoiatati siiski et see kasu ei jagune eripiirkondade riikide vahel votilderdselt Suuremad kasusaajad oleksid arenenud rii-gid ja motildened kotildergemale arenguastmele jotildeudnud arengumaad Aafrika riikide javaumlhimarenenud riikide kasu oleks marginaalne kui sedagi (vt 16 peatuumlkk)

16 Uumllevaade

Makromajanduslike uuringute totildelgendamise ohud

Kuigi makromajanduslikud uuringud votildeivad anda aumlriringkondadele kasulikkesuuniseid tuleks nende jaumlreldustesse suhtuda ettevaatusega eelkotildeige tulevi-kuplaane tehes ja igapaumlevases otsustamisprotsessis On kindlaid maumlrke sellekohta et need hinnangud mis tehti kas enne votildei vahetult paumlrast Uruguay voorulotildeppu on uumllepakutud ja seda peamiselt kahel potildehjusel

Esiteks on nuumluumldseks selgunud et teatavates valdkondades on riigid oma libera-liseerimiskohustusi taumlitnud pigem vormiliselt kui sisuliselt Naumliteks enamikuuuringute hinnangute kohaselt oleks suur osa kaubanduse suurenemisest pida-nud tulenema tekstiilikaubanduse liberaliseerimisest Need uuringud ei naumlinudaga ette et piiranguid alles jaumltvad riigid kasutavad reeglitega lubatavat paindlik-kust ja kaotavad ettenaumlhtud kuumlmneaastase uumlleminekuaja seitsme esimese aastajooksul vaid vaumlikese osa piirangutest ning enamik piirangutest kaotatakse jaumlreli-kult alles 1 jaanuariks 2005 kui uumlleminekuaeg lotildepeb

Teiseks on uuringutes oletatud et maailmamajanduse kasv jaumltkub normaalsestempos ilma tagasiloumloumlkideta Need oletused on osutunud ekslikeks Aasia fi-nantskriis mis algas 1997 aasta keskel ja Jaapani kehvad majandusnaumlitajad1998 aastal on tekitanud eelkotildeige Aasia turgudel uumlldise notildeudluse ning nafta jamuu toorme hinna languse

Liberaliseerimine votildeib samuti eri riikide ettevotildetetele erinevat motildeju avaldadaVotildeetagu kas votildei tekstiilitoumloumlstus kus importivad riigid kohaldavad piiranguiddiskrimineerivalt Riigi A ettevotildetted mille eksporti piirati votildeivad leida et kuikaotatakse piirangud nende peamistel turgudel votildeivad nad sellest kasu saadaning laumlhevad seetotildettu uumlle sellistele tootmis- ja ekspordistrateegiatele mille abilnad suudavad kaubandusvotildeimaluste paranemist aumlra kasutada Erinevalt nen-dest peavad aga riigi B ettevotildetted mille eksporti nii vaumlga ei piiratud valmistu-ma toimetulekuks suurema konkurentsiga mis tekib paumlrast piirangutekaotamist riigi A impordile

Samuti votildeib nende riikide ettevotildetetele millel on tariifne sooduspaumlaumls oma pea-mistele arenenud turgudele tunduda et Uruguay voorus votildeetud kohustustesttulenevad enamsoodustusrežiimi tariifide vaumlhendamised ahendavad sellist tu-rulepaumlaumlsu Makromajanduslikud uuringud viitasid sellele et sellise eelisseisundivaumlhendamine ei pruugi sooduskohtlemist saavate riikide kaubandusele uumlldse uumll-dist negatiivset motildeju avaldada Samas aga votildeib uumlksikutele ekspordiettevotildeteteletunduda et nende selliste eeliste kaotamine votildeib kaubandusele ebasoodsalt motilde-juda kuumlll See votildeib juhtuda kui sellised eelised oleksid tegelikus kaubandusesolulise taumlhendusega votildettes arvesse selliseid tegureid nagu teiste tarnijate keh-testatud hinnad imporditurul

Seepaumlrast on oluline et aumlriettevotildetted analuumluumlsiksid peale makrooumlkonoomilisteuuringute ka oma sihtturgudel tollitariifide vaumlhendamise ja totildekete kaotamisemotildeju toodetele mida nad ekspordivad Et rahaliste ja tehniliste vahendite puu-dus votildeib takistada ettevotildetetel eelkotildeige aga vaumlikestel ja keskmise suurusega ette-votildetetel selliseid analuumluumlse ise laumlbi viimast peaksid siin initsiatiivi haaramariikide teadusasutused Rahvusvahelised organisatsioonid nagu RahvasteUumlhenduse sekretariaat ja ITC votildeiksid samuti aidata viies selliseid uurimusi laumlbitoodete kohta mille ekspordist on mitmed arengumaad ja vaumlhimarenenud rii-gid huvitatud

Uumllevaade 17

WTO loomise jaumlrgsed arengusuunad

Nagu eespool maumlrgitud tegutseb WTO ka foorumina rahvusvahelise kauban-dusega seotud teemade arutamiseks kaubanduse edasise liberaliseerimise alastejaumltkulaumlbiraumlaumlkimiste pidamiseks ja nende uute valdkondade reguleerimiseksmille kohta liikmesriigid arvavad et need motildejutavad rahvusvahelist kauban-dust Edaspidi ongi kirjeldatud mitmeid aastatel 1995ndash2000 toimunud muutusi

Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemid

Vaumlhimarenenud riikide kaubandusprobleemide leevendamine oli uumlks taumlhtsatestteemadest millele WTO aastatel 1995ndash2000 erilist taumlhelepanu poumloumlras Nagueespool maumlrgitud oli vaumlhimarenenud riikide kaubandusel Uruguay vooru ot-sustest tulenevast tollitariifide vaumlhendamisest ja totildekete kaotamisest oodata vaidmarginaalset tulu See koos nende eksportkaupade hindade pideva langemise japiiratud votildeimalustega eksporttoodete arendamiseks on soodustanud nende jaumlt-kuvat marginaliseerumist rahvusvahelisest kaubandusest Nendele probleemi-dele lahenduse leidmiseks on enamik arenenud riike laumlhtudes 1997 aastaoktoobris toimunud vaumlhimarenenud riikide kaubanduse arendamiseks tehtava-te uumlhisalgatuste kotildergetasemelisel kohtumisel vastuvotildeetud otsustest taumliustanudoma uumlldisi soodustuste suumlsteeme et lubada vaumlhimarenenud riikidel eksportidaoma kaupu nendesse riikidesse tollivabalt Samme neist riikidest saabuvaimpordi soodusalustel suurendamiseks on astunud ka motildened arengumaadteistes arengumaades on selliste suumlsteemide kasutuselevotildetmise votildeimalikkuskaalumisel

Eespool osutatud kotildergetasemelisel kohtumisel kinnitati ka vaumlhimarenenud rii-kidele kaubandusabi andmise uumlhtne kava Selle alusel annavad kaubandusabikooskotildelastatult kuus organisatsiooni (ITC WTO UNCTAD UNDP IMF jaMaailmapank) laumlhtudes iga vaumlhimarenenud riigi kindlakstehtud vajadustestValdkondadeks milles praegu abi antakse on muuhulgas WTO reeglite ja ko-hustuste taumlitmine eesmaumlrgiga leevendada selliseid piiratud votildeimalusi nagu inf-rastruktuur teadmiste ja institutsionaalse suutlikkuse suurendamine ningsamuti erasektori vajadused Kava naumleb ka ette et vaumlhimarenenud riigid loovadkaubandusega seotud uumlmarlaudu nendel osaleksid kahepoolsed arengupartne-rid muud mitmepoolsed asutused ja piirkondlikud organisatsoonid mis on hu-vitatud juba olemasolevate tehnilise abi programmide rahastamisest votildeilaiendamisest

Laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse edasise liberaliseerimise uumlle

Liikmesriigid on nende aastate jooksul astunud motildeningaid samme nii kaubava-hetuse kui ka teenustekaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks Infotehnoloo-giatoodete kaubanduse huvidega riigid on ministrite deklaratsiooni aluselinfotehnoloogiatoodete kaubanduse kohta (13 detsember 1996 tuntud ka in-fotehnoloogialepinguna ndash ITA) leppinud kokku tollitariifide kaotamise suhtessellistelt toodetelt nagu arvutid telekommunikatsiooniseadmed pooljuhidpooljuhtide tootmise seadmed tarkvara ja teadusinstrumendid Samamoodi onfarmaatsiatoodete ekspordist huvitatud riigid lisanud veel 450 nimetust nime-kirjale toodetest millelt nad leppisid Uruguay voorus kokku kaotada tollitarii-fid Kuigi vaid vaumlhesed riigid sotildelmisid need kontsessioonid kohaldatakse neidenamsoodustusrežiimi potildehimotildettel (vt 16 peatuumlkk)

Teenuste valdkonnas peeti laumlbiraumlaumlkimisi teatavates sektorites mille puhul Uru-guay voorus saavutatud edu ei peetud kuumlllaldaseks Nende laumlbiraumlaumlkimiste tule-musena votildeeti vastu liberaliseerimiskohustuste paketid (peale Uruguay voorus

18 Uumllevaade

votildeetute) kahes teenuste sektoris nimelt finants- ja telekommunikatsioonitee-nused Motildeningast kuigi vaumlhest edu saavutati ka laumlbiraumlaumlkimistel fuumluumlsiliste isiku-te liikumise uumlle Professionaalsete teenuste valdkonnas toumloumltati laumlbiraumlaumlkimistetulemusena vaumllja potildehimotildetted raamatupidamissektori siseriiklike eeskirjadekohta

Lepingute saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta

Motildened lepingud sisaldavad saumltteid uute laumlbiraumlaumlkimisvoorude algatamise kohtaNaumliteks GATSis on saumltestatud et laumlbiraumlaumlkimised kotildeikides teenuste sektoritestoimuva kaubanduse edasiseks liberaliseerimiseks peaksid algama 1 jaanuaril2000 Ka potildellumajandusleping kutsub liikmesriike uumlles alustama laumlbiraumlaumlkimisiseoses potildellumajandussektoriga enne 1999 aasta lotildeppu samuti eesmaumlrgiga libe-raliseerida selle sektori kaubandust edasi Laumlbiraumlaumlkimisi nendes kahes valdkon-nas alustati 2000 aasta alguses

Peale selle naumlevad motildened lepingud ette kotildeigi votildei motildenede lepingu saumltete laumlbivaa-tamise Neid viiakse laumlbi lepingute taumlitmisel omandatud kogemustest laumlhtudeseesmaumlrgiga teha kindlaks kas lepingute saumltteid oleks vaja muuta votildei mitte

Ministrite konverentsi otsused

Nagu eespool maumlrgitud vastutab WTO eesmaumlrkide saavutamiseks tehtavatesammude ja otsuste eest eelkotildeige iga kahe aasta tagant korduv ministrite konve-rents Alates WTO loomisest on toimunud kolm ministrite konverentsi Esime-ne neist toimus 1996 aasta detsembris Singapuris teine 1998 aastadetsembris Genfis ja kolmas 1999 aasta novembrisndashdetsembris Seattlersquois

Singapuri ja Genfi konverentsil otsustasid ministrid paumlrast rahvusvahelise kau-banduse arengu ning WTO lepingute taumlitmisel tekkinud probleemide ja kuumlsi-muste arutamist lisada WTO toumloumlplaani uurimiseks ja analuumluumlsimiseks kuus uutteemavaldkonda mis neid esitanud riikide arvates avaldavad motildeju rahvusvahe-lise kaubanduse arengule Need valdkonnad on

kaubandus ja keskkond

kaubandus ja investeerimine

kaubandus ja konkurentsipoliitika

kaubanduse lihtsustamine

riigihangete laumlbipaistvus

elektrooniline kaubandus

Kaubandusega seotud kuumlsimuste probleemide ja lahenduste uurimist ja ana-luumluumlsi nendes valdkondades viivad laumlbi spetsiaalselt selleks moodustatud toumlouml-grupid votildei muud organid On oluline maumlrkida et selles staadiumis ei oleliikmesriigid end sidunud mitte mingite kohustustega osalemaks WTO laumlbiraumlauml-kimistel nende valdkondade reguleerimiseks (vt 21ndash26 peatuumlkk)

Uumllevaade 19

Uute laumlbiraumlaumlkimiste alustamine

Ministrite konverentsil Genfis anti peanotildeukogule volitused WTO votildeimalikuedasise arengu ja laumlbiraumlaumlkimiste kava vaumlljatoumloumltamiseks votildettes muuhulgas arvesse

WTO asutamislepingu taumlitmisel esilekerkinud kuumlsimusi ja probleeme

lepingute saumltteid laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta

uusi analuumluumlsitavaid valdkondi

muid valdkondi mida liikmesriigid votildeivad esitada laumlbiraumlaumlkimiste kavassevotildetmiseks

Seattlersquoi ministrite konverentsi ettevalmistusetapis tehti palju ettepanekuidteemade kohta mida votildetta mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste uue voorukavva Kuna aga paljud nendest teemadest olid mitmetahulised komplekssed jasageli ka uudsed ei suutnud ministrid uue vooru programmis kokkuleppele jotildeu-da Seepaumlrast otsustati konverentsi toumlouml peatada ning paluda WTO peadirektorilkonsulteerida liikmesriikidega et olemasolevad tuumlhimikud uumlletada Sellest ajastalates ongi need konsultatsioonid toimunud eesmaumlrgiga leppida enne jaumlrgmistministrite konverentsi (enne 2001 aasta lotildeppu) kokku mitmepoolsete kauban-duslaumlbiraumlaumlkimiste uue vooru kavas

WTO suumlsteemi kasu aumlriringkondadeleMillist taumlhtsust omab WTO suumlsteem nende otsuste puhul mida toumloumlstusharudja ettevotildetted teevad oma rahvusvahelises kaubandustegevuses Sellele kuumlsimu-sele vastates tuleb meeles pidada et valitsused on turulepaumlaumlsu paremad tingi-mused kokku leppinud selleks et anda aumlriettevotildetetele votildeimalus muutakaubanduskontsessioonid kaubandusvotildeimalusteks Reeglipotildehise suumlsteemi ees-maumlrk on tagada et turud jaumlaumlvad avatuks ning et paumlaumlsu nendele ei takistata oota-matute ja suvaliste impordipiirangute kehtestamisega

Paljude arengumaade aumlriringkonnad ei ole aga jaumltkuvalt teadlikud WTO kau-bandussuumlsteemi positiivsetest aspektidest Selle peamiseks potildehjuseks on suumlstee-mi tohutu keerukus mis on seni takistanud nimetatud ringkondadel sellesuumlsteemi vastu huvi tundmast ning selle reeglitega tutvumast Naumliteks ei teatauumlldjuhul et lisaks WTO otildeigussuumlsteemiga tootvale toumloumlstusele ja aumlriettevotildeteteleloodud huumlvedele loob suumlsteem nende kasuks ka otildeigusi

Aumlriringkondade huumlved

WTO otildeigussuumlsteemi huumlvesid ettevotildetetele ja nendest tulenevaid eeliseid on votildei-malik kaumlsitleda kahest erinevast vaatenurgast

kaupu ja teenuseid eksportivate ettevotildetete seisukohalt

tooret ja muid eksportkauba tootmisel kasutatavaid sisendeid ja teenuseidimportivate ettevotildetete seisukohalt

20 Uumllevaade

Kaupade ja teenuste eksportijate huumlved

Turulepaumlaumlsu tagatus

Kaubavahetuses on peaaegu kotildeik arenenud riikide ning suur osa arengumaadeja siirdemajandusega riikide tollitariifidest WTOs seotud nende edasiste totildeusu-de vastu Selline sidumine tagab et importivad riigid ei piira tollimaksumaumlaumlra-de ootamatu totildestmise votildei muude piirangute kehtestamisega kokkulepitud ja igariigi kontsessioonide loendis sisalduvast tollitariifide vaumlhendamisest tulenevatparemat turulepaumlaumlsu Teenustekaubanduses on riigid votildetnud endale siduvadkohustused mitte piirata teenustele ja vaumllismaistele teenusepakkujatele juurde-paumlaumlsu rohkem kui seda naumlevad ette nende kontsessioonide loendites sisalduvadtingimused ja piirangud

Sellisest sidumisest tulenev kindel turulepaumlaumls votildeimaldab eksportivatel ettevotildete-tel teha investeerimis- ja tootmisplaane suurema kindlustundega

Turulepaumlaumlsu stabiilsus

Suumlsteem tagab ka stabiilse paumlaumlsu eksporditurgudele notildeudes kotildeikidelt riikideltet nad kohaldaksid eri lepingutega vaumlljatoumloumltatud uumlhtset reeglistikku Seega onriigid kohustatud tagama et nende tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise toodete kohustus-likele standarditele vastavuse kontrolli ja impordilitsentside vaumlljastamise reeg-lid vastaksid asjakohaste lepingute saumltetele

Toorme ja muu sisendi importijate huumlved

Eksportkauba tootmiseks peavad ettevotildetted tihti importima tooraineid vahe-tooteid ja teenuseid Potildehireegel mis notildeuab impordi lubamist riiki muudepiiranguteta kui uumlksnes maksud ning kohustus tagada et muud piiril kohalda-tavad riiklikud eeskirjad vastavad lepingutega saumltestatud uumlhtsetele reeglitelehotildelbustavad importi Need reeglid annavad eksportivatele ettevotildetetele teatavakindlustunde ses suhtes et nende tellimused taumlidetakse viivitusteta ja konku-rentsivotildeimeliste hindadega Peale selle tagavad tariifisidumised importijatele etnende impordikulud ei suurene tollimaksude totildestmise totildettu

Aumlriringkondade otildeigused

Peale huumlvede on WTO otildeigussuumlsteem loonud ettevotildetete kasuks ka teatavaid otildei-gusi Need otildeigused votildeib jagada kaheks Esimesse ruumlhma kuuluvad kodumaistetootjate ja importijate otildeigused oma riikide valitsuste suhtes Teises ruumlhmas onotildeigused mis kaitsevad eksportivate ettevotildetete huve kui importivate riikide votildei-mud uumlritavad piirata nende eksporti

Kodumaiste tootjate ja importijate otildeigused

Mitmed lepingud notildeuavad et liikmesriikide otildeigusaktid tagaksid kodumaisteletootjatele ja importijatele teatavad otildeigused Valitsused on kohustatud tagamamotildenede selliste otildeiguste taumlitmise riigi otildeigussuumlsteemi raames Muude otildeiguste pu-hul palutakse valitsusi vaid teha kotildeik endast olenev tagamaks et asjaosalisteloleks votildeimalik nimetatud otildeigusi taumliel maumlaumlral kasutada

Taumlitmisele poumloumlratavate otildeiguste hulka kuuluvad need tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise le-pingus ettenaumlhtud otildeigused mis kohustavad valitsusi saumltestama otildeigusaktides etimportijatel on otildeigus

potildehjendada deklareeritud vaumlaumlrtust juhul kui toll vaumlljendab selle otildeigsuse votildeitaumlpsuse suhtes kahtlust

notildeuda tollilt deklareeritud vaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kirjalikku potildehjendamistet neil oleks votildeimalik otsused edasi kaevata kotildergematele ametiasutustele

Uumllevaade 21

Otildeigused mille puhul palutakse valitsustel teha kotildeik endast olenev on naumlitekslepinguga impordi litsentsimise protseduuride kohta hotildelmatud otildeigused miskutsuvad uumlles andma impordilitsentse vaumllja teatava kindla aja jooksul paumlrastvastava taotluse saamist Antud juhul ndash ja kui riigi otildeigusaktid ei saumltesta teisiti ndashon importijal otildeigus uumlksnes eeldada et litsents vaumlljastatakse ettenaumlhtud ajajooksul

Sellistele otildeiguste kasutamise suhtes kehtivad sageli tingimused mida kodumai-ne ettevotildete peab taumlitma Naumliteks nagu juba eespool maumlrgitud on ettevotildettel otildei-gus notildeuda valitsuselt kaitsemeetmete votildetmist votildei dumpinguvastaste votildeitasakaalustusmaksude kehtestamist uumlksnes siis kui seda taotlevad tootmisuumlk-sused suudavad uurimisorganitele totildeestada et nende taotlust toetavad tootjadkes toodavad olulise osa kogu omamaisest toodangust Paumlrast seda peavad uuri-misorganid enne uurimise algatamist kindlaks tegema kas taotlejal on sellineturuosa

Eksportivate ettevotildetete otildeigused

Lepingutega eksportivate ettevotildetete kasuks loodavate otildeiguste naumliteks on nendeotildeigus esitada importivates maades dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksudekehtestamise vajalikkuse ja votildeimalikkuse kohta laumlbiviidava uurimise kaumligustotildeendusmaterjale

Kui importivate riikide ametiasutused ei austa nende otildeigusi ei saa eksportivadettevotildetted oma huvide kaitsmiseks poumloumlrduda otse nende poole Nad peavadasja arutama oma riigi valitsusega ning jaumltma selle viimasele lahendamiseks ka-hepoolselt importiva riigi valitsusega ning vajaduse korral totildestatamiseks WTOerimeelsuste ja vaidluste lahendamise protseduuride kohaselt

Otildeiguste naumlitlik loetelu

I lisas on esitatud naumlitlik loetelu huumlvedest ja otildeigustest mida eri otildeigusaktid toumloumls-tusele ja kaubandusringkonnale annavad Neid kaumlsitletakse uumlksikasjalikultkaumlesoleva teatmiku eri peatuumlkkides

WTO vaidluste lahendamise protseduuri totildehus kasutamine

WTO suumlsteemi tundes on aumlri- ja kaubandusringkondadel votildeimalus abistadaoma riigi valitsusi WTO lepingute taumlitmise jaumlrelevalve ning erimeelsuste ja vaid-luste lahendamise mehhanismi taumlielikul aumlrakasutamisel Valitsustel on votildeimalikprobleeme vastavates komisjonides kaumlsitleda ja lahendada vaid siis kui ekspor-tivad ettevotildetted teavitavad neid suumlsteemi reeglite rikkumisest tulenevatestturustamisprobleemidest Peale selle votildeivad valitsused WTO vaidluste lahenda-mise protseduuri kohaselt kaebuse esitada vaid juhul kui motildejutatud toumloumlstusha-ru totildestatab esmalt kuumlsimuse ja annab notildeutava teabe

Laumlbiraumlaumlkimiste edasise kaumligu motildejutamine

Tootvate ja eksportivate ettevotildetete kohustus ei tohiks siiski piirduda valitsusteteavitamisega praktilistest probleemidest Nemad ja nende kodumaised liidudpeavad saumlilitama pidevalt valvsust ja jaumllgima taumlhelepanelikult WTOs toimuvatOn oluline maumlrkida et laumlbiraumlaumlkimised ei lotildepe lepingute vastuvotildetmisega Sagelitoimuvad edasised kaubandusele olulist motildeju avaldavad laumlbiraumlaumlkimised lepin-gute taumlitmise staadiumis ja eelkotildeige laumlbivaatuste ajal mida tehakse perioodili-selt et uurida lepingute toimimist ja et kontrollida kas nende saumltteid oleks vajamuuta Tagasiside aumlriringkondadelt esinenud praktiliste probleemide kohta (ntimportivate riikide poolt impordi suhtes kohaldatavad tehnilised eeskirjad votildeisanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed) aitaks oluliselt valitsusi vastavad muudatu-sed lepingutesse sisse viia

22 Uumllevaade

Peale selle analuumluumlsitakse hetkel WTOs kuut uut valdkonda selgitamaks vaumlljakas ka neis valdkondades oleks asjakohane toumloumltada vaumllja WTO reeglid Aumlriring-kondade seisukohad selliste reeglite soovitavuse ja selle suhtes kuidas on votildei-malik nende huve ja muresid nende reeglite vaumlljatoumloumltamise korral pareminiarvesse votildetta on valitsuste jaoks uumllitaumlhtsad strateegia valimisel vastavateks laumlbi-raumlaumlkimisteks

Uumlksnes lepingute laumlbivaatamist ja uute valdkondade reguleerimist kaumlsitlevaidlaumlbiraumlaumlkimisi taumlhelepanelikult jaumllgides saavad aumlriringkonnad tagada et nenderiikide valitsused kaitsevad taumlielikult nende huve WTO toumlouml jaumllgimise muudabnende ringkondade ja muude huvitatud poolte jaoks muuhulgas raskeks ka seeet WTO istungid on avalikkusele suletud piiratud on ka juurdepaumlaumls dokumen-tidele ja istungite aruannetele Viimasel ajal on liikmesriigid astunud sammelaumlbipaistvuse suurendamiseks saumltestades et juurdepaumlaumlsupiirangud dokumenti-dele tuleks uumlldjuhul kaotada kuue kuu moumloumldudes Vaidluste lahendamise puhulkaotatakse juurdepaumlaumlsupiirangud vaekogude ja apellatsioonikogu ettekannetelenende vaumlljaandmisel Kotildeik need dokumendid on nuumluumld avalikkusele kaumlttesaada-vad WTO Interneti kodulehekuumlljel

Uumlha enam tunnistatakse et ka valitsusvaumllised organisatsioonid mis esindavaderinevaid huvitatud pooli nagu aumlri keskkonna ja arendusega tegelevad ring-konnad tarbijad ametiuumlhingud ja potildellumehed votildeivad etendada olulist osa ava-likkuse teadlikkuse suurendamisel WTO tegevusest eeldusel et neile jagatakseselle kohta pidevalt ja suumlstemaatiliselt teavet WTO sekretariaat on puumluumldnudparandada oma kontakti avalikkusega korraldades aeg-ajalt suumlmpoosione sel-listel teemadel nagu kaubandus ja keskkond kaubandus ja areng ning kauban-duse lihtsustamine Valitsusvaumllistel organisatsioonidel lubatakse osaledaministrite konverentside taumliskoguistungitel ning WTO sekretariaat annab neilejooksvalt uumllevaateid konverentside toumloumlistungitest Siinkohal on oluline maumlrki-da et uumlks edaspidi kaumlsitletavatest teemadest on WTO tegevuse laumlbipaistvamaksmuutmine WTO tegevuse alasele teabele suurema juurdepaumlaumlsu tagamisekaudu

Liberaliseerimismeetmetest tulenevate votildeimaluste kasutamine

Peale selle et aumlriringkonnad abistavad valitsusi lepingute reeglite elluviimisearuteludes ja reeglite loomist kaumlsitlevatel laumlbiraumlaumlkimistel jaumlrgitavate strateegiatevaumlljatoumloumltamisel on nende kohus eelkotildeige tollitariifide vaumlhendamise ja liberali-seerimiskohustuste muutmine kaubandusvotildeimalusteks kasutades selleks asja-kohaseid ekspordi edendamise ja arendamise strateegiaid Nende strateegiatearendamiseks on vaja uumlksikasjalikke teadmisi reaalset ja votildeimalikku huvi ja huvipakkuvate kaupade ja teenuste suhtes votildeetud kontsessioonidest

Uumllevaade 23

Kokkuvotildetteks

On oluline maumlrkida et tollitariifide vaumlhendamise ja kaubandustotildekete kaotami-sega ei laiene kaubandus iseenesest See toimub vaid siis kui ettevotildetted votildetavadkasutusele asjakohased ekspordi arendamise strateegiad mille juures on arvessevotildeetud liberaliseerimismeetmete motildeju nende eksporditavatele toodetele

Praegused ja votildeimalikud tulevased liberaliseerimismeetmed loovad aumlriringkon-dadele nii soodsaid votildeimalusi kui esitavad ka vaumlljakutseid Vaumlljakutse tulenebtihedamast konkurentsist nii sise- kui ka vaumllisturgudel mis tekib tollitariifide jamuude totildekete kaotamisel WTO suumlsteem peaks tagama et see tihedam konku-rents jaumlaumlb ausaks ja otildeiglaseks WTO otildeigussuumlsteem on aumlriringkondade kasuksloonud ka mitmeid otildeigusi Nagu juba korduvalt mainitud sotildeltub aumlriringkonda-de votildeime suumlsteemist ja sellega antud otildeigustest kasu saada suumlsteemi uumlksikasjalikereeglite tundmisest ja motildeistmisest

Jaumlrgmistes peatuumlkkides vaadeldakse kaumlesolevas uumllevaates kaumlsitletut laumlhemaltselgitatakse uumlksikasjalikult lepingute reegleid ja turulepaumlaumlsu parandamisel saa-vutatud edu ning antakse uumllevaade potildehikuumlsimustest mis on arutusel uurimi-seks ja analuumluumlsimiseks WTO toumloumlkavasse lisatud valdkondades

24 Uumllevaade

I LISA

WTO suumlsteemist tulenevate huumlvede naumlitlik loetelu

Kontsessioonide ja kohustuste sidumine

Motildeju aumlritegevusele Kindel paumlaumls vaumllisturgudele

Eksportijate otildeigused Kaubavahetus Otildeigus eeldada et eksporditavat kaupa ei maksustata tollimak-sudega mis on seotud tollimaksumaumlaumlradest kotildergemad votildei et sidumise vaumlaumlr-tust vaumlhendatakse koguseliste votildei muude piirangute kehtestamisega

Teenustekaubandus Otildeigus eeldada et teenuste ja vaumllismaiste teenusepakkuja-te paumlaumlsu vaumllisturule ei piirata rohkem kui vastavalt riigi votildeetud kohustusteloendis maumlaumlratletud tingimustele

Importijate otildeigused Kaubavahetus Otildeigus eeldada et imporditud toormelt ja muult sisendilt eivotildeeta seotud tollimaksumaumlaumlradest kotildergemat tollimaksu

Teenustekaubandus Otildeigus eeldada et kodumaistel teenusepakkujatel luba-takse luua uumlhisettevotildetteid votildei sotildelmida muid koostoumloumlsidemeid kui kohustus-te loendis maumlaumlratletud tingimused on taumlidetud

(Vt 2 peatuumlkk)

Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine (leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisekohta)

Motildeju aumlritegevusele Kindlustunne selle kohta et importija deklareeritud vaumlaumlrtust reeglina akt-septeeritakse imporditava kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise alusena

Importijate otildeigused Importijatel on otildeigus

eeldada et nendega konsulteeritakse kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise igasetapis

potildehjendada deklareeritud vaumlaumlrtust kui toll vaumlljendab kahtlust deklareeri-tud vaumlaumlrtuse otildeigsuse votildei taumlpsuse votildei esitatud dokumentide suhtes

notildeuda tollilt deklareeritud vaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kirjalikku potildehjenda-mist et neil oleks votildeimalik otsus edasi kaevata kotildergemates ametiasutustes

(Vt 3 peatuumlkk)

Eksportkauba eelinspekteerimisteenuste kasutamine(eksportkauba eelinspekteerimise leping)Motildeju aumlritegevusele Eelinspekteerimisteenused aitavad kaubanduskeskkonda parandada aida-

tes valitsustel kontrollida selliseid vaumlaumlrsamme nagu naumliteks imporditudkaupade vaumlaumlrtuse uumlle- ja alahindamine Kogemus on naumlidanud et need tee-nused kiirendavad kaupade tollivormistamist ja vaumlhendavad tolliga seotudkorruptsiooni

Eksportijate otildeigused Arengumaadesse eksportijatel kes kasutavad kohustuslikke eelinspekteeri-misteenuseid on otildeigus

teada eelinspekteerimisettevotildetete toiminguid fuumluumlsilisel inspekteerimiselja hinna otildeigsuse kontrollimisel

eeldada et kotildeiki kaebusi mis neil votildeib olla inspektorite maumlaumlratud hinnasuhtes kaumlsitlevad eelinspekteerimisettevotildette maumlaumlratud juhtivtoumloumltajadmotildeistvalt

poumloumlrduda sotildeltumatu revisjoniorgani poole kui nad ei ole rahul eelnime-tatud juhtivtoumloumltajate otsustega

Importijate huumlved Importijate huumlved tulenevad jaumlrgmisest

eelinspekteerimisteenused kiirendavad kaupade tollivormistamist ja vauml-hendavad teatavatel juhtudel tolliga seonduvat korruptsiooni

eelinspekteerimisettevotildetete fuumluumlsiline inspektsioon enne hinnakontrolliannab importijatele kindlustunde et imporditavad tooted vastavad le-pingus saumltestatud kvaliteedi- ja muudele notildeuetele

(Vt 4 peatuumlkk)

Impordi litsentsimise protseduurid(leping impordi litsentsimise protseduuride kohta)Motildeju aumlritegevusele Annab importijatele ja vaumllismaistele tarnijatele kindlustunde selle kohta et

toodetele mille suhtes notildeutakse impordilitsentsi vaumlljastatakse need litsent-sid kiiresti

Importijate otildeigused Importijatel ja vaumllismaistel tarnijatel on otildeigus eeldada et

riiklikul tasandil kinnitatud litsentside vaumlljastamise kord vastab lepingusettenaumlhtud juhistele

neid ei karistata ebaotildeiglaselt litsentsitaotluses esinevate kirja- ja muudevaumliksemate vigade eest

litsentsid vaumlljastatakse lepingus saumltestatud aja jooksul

(Vt 6 peatuumlkk)

26 Uumllevaade I lisa

Kaupade ekspordi suhtes kehtivad reeglidEksporditavate kaupade pealt makstavate kaudsete maksude huumlvitamineEksportijate otildeigused Eksportijatel on otildeigus eeldada et

nad vabastatakse eksportkaupade tootmiseks kasutatud sisendi pealtmakstavatest tollimaksudest votildei need maksud huumlvitatakse neile

neile huumlvitatakse kotildeik eksporditavate kaupade pealt makstavad kaudsedmaksud

Ekspordimaksud Peale selle on eksportijatel otildeigus eeldada et kui valitsused on kehtestanudekspordimaksu maksutulu saamiseks votildei muudel eesmaumlrkidel kehtivadneed uumlhtselt kotildeikide sihtkohtade ekspordi suhtes

(Vt 7 peatuumlkk)

Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed

Eksportijate otildeigused otildeigus eeldada et dumpinguhinnaga votildei subsideeritavate kaupade ekspor-dis suumluumldistatavaid eksportijaid teavitatakse uurimisest kohe paumlrast sellealgust

otildeigus anda sellise uurimise kaumligus enda kaitseks totildeendusmaterjale

otildeigus eeldada et menetlus peatatakse kui esialgsel uurimisel leitakse etdumping votildei subsideerimine on de minimis ja import tuumlhine

Kodumaiste tootjateotildeigused

otildeigus taotleda dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kehtestamist kuidumpinguhinnaga votildei subsideeritud import potildehjustab kodumaisele toumloumlstu-sele olulist kahju tingimusel et taotlust toetavad tootjad kes toodavad vaumlhe-malt 25 selle toumloumlstusharu toodangust

(Vt 11 peatuumlkk)

Uumllevaade I lisa 27

II LISA

WTO lepingud saumltted arengumaadeeri- ja diferentseeritud režiimi kohta ndashanaluumluumltiline kokkuvotildete

Sissejuhatuseks

WTO lepingud sisaldavad saumltteid eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamisekohta arengumaadele Nende saumltete kohaselt tagatakse arengumaadele arene-nud riikidega votilderreldes ldquosoodsamrdquo režiim

Need saumltted votildeib laiemalt jagada kolme kategooriasse

saumltted mis notildeuavad riikidelt meetmete votildetmist arengumaade ja vaumlhimarene-nud riikide kaubandusele kaasa aitamiseks

arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele votildeimaldatav paindlikkus WTOlepingutest tulenevate kohustuste jaumlrgimisel

saumltted tehnilise abi andmise kohta arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikide-le lepingute taumlitmise suutlikkuse tugevdamiseks

Jaumlrgnevalt antakse naumlitlik ja valikuline kirjeldus iga kategooria olulisemate saumlte-te laadi ja sisu kohta

Saumltted mis notildeuavad riikidelt eri- ja diferentseeritud režiimimeetmete votildetmist arengumaade kaubandusele kaasaaitamiseks

Sellesse kategooriasse kuuluvad jaumlrgmised eri- ja diferentseeritud režiimi meetmed

arenenud riikide poolt uumlhepoolselt votildeetavad meetmed arengumaadest paumlri-neva impordi votildeimaldamiseks soodustingimustel

kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel esmataumlhtsa kuumlsimusena arengumaadele ja vaumlhi-marenenud riikidele huvipakkuvatelt toodetelt enamsoodustustariifide vauml-hendamise ja kaotamise kaumlsitlemine

eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamine arengumaadele ja vaumlhimarene-nud riikidele

ndash kvootide rakendamisel

ndash impordi litsentsimise protseduuride kohaldamisel

ndash erakorraliste kaitsemeetmete nagu naumliteks kaitse- ning dumpinguvastaste jatasakaalustusmeetmete rakendamisel

Arenenud riikide uumlhepoolsed meetmed impordi lubamisekssoodustingimustel

Uumlldine soodustuste suumlsteem (GSP)

Arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest paumlrit importkaubad lubatakse GSPkohaselt riiki tollivabalt votildei soodustollimaksuga GSP hotildelmab peaaegu kotildeikitoumloumlstustooteid ja valitud potildellumajandustooteid

Selle sooduskorra otildeiguslikuks aluseks on otsus arengumaade diferentseeritud jasoodsama režiimi vastastikkuse ja taumlielikuma osalemise kohta (Decision on Diffe-rential and More Favourable Treatment Reciprocity and Fuller Participation of Develo-ping Countries ndash vastu votildeetud 1979 tuntud uumlldise lubava klauslina ndash GeneralEnabling Clause) Samas uumlldine soodustuste suumlsteem

sisaldab endas piiranguid nagu naumliteks riikide kvoodid kvoodi piires mak-sustatakse import soodustollitariifiga kvooti uumlletav import aga enamsoo-dustusrežiimi tariifidega

keelab teatavate toodete sooduspaumlaumlsu riiki nendest riikidest mis on muutu-nud konkurentsivotildeimelisteks (konkurentsivotildeime kriteeriumid)

keelab sooduspaumlaumlsu arengumaadele mis on jotildeudnud kotildergemale arengutase-mele votildei kus ei austata inimotildeigusi Kotildergemale arengutasemele jotildeudnud riiki-deks loetakse riike mis on saavutanud teatava sissetulekutaseme elanikukohta

Soodsam režiim vaumlhimarenenud riikidele

Uumlldine lubav klausel saumltestab et GSP alusel votildeib vaumlhimarenenud riikide suhteskohaldada arenguriikidele suunatud režiimist kaugemale ulatuvat erirežiimiSelleks leppisid arenenud riigid 1997 aasta oktoobris toimunud vaumlhimarene-nud riikide kaubanduse arengu heaks tehtavate uumlhisalgatuste kotildergetasemeliselkohtumisel kokku et lubavad neid riike huvitavate kotildeigi toodete soodusalusteltollivaba importi Peale selle ei kohaldata vaumlhimarenenud riikidest saabuva im-pordi puhul uumlldiselt ka GSP kohaseid piiranguid (naumliteks kvoote ja konkurent-sivotildeime kriteeriume)

Piiratud arvule arengumaadele sooduspaumlaumlsu votildeimaldavad kokkulepped

Selliste kokkulepete hulka kuuluvad

Cotonou leping (mis on varasema Lomeacute konventsiooni otildeigusjaumlrglane) millealusel ndash kui see on ratifitseeritud ndash lubab Euroopa Liit sooduskorras tollivabaimporti AKV riikidest Kuni Cotonou lepingu ratifitseerimiseni jaumltkab Eu-roopa Liit Lomeacute konventsiooni kaubandussaumltete kohaldamist ndash seda mittekauem kui 2007 aasta lotildepuni

Kariibi mere algatus (Caribbean Basin Initiative ndash CBI) mille kohaselt luba-takse Ameerika Uumlhendriikidesse sooduskorras tollivaba importi Kariibimere riikidest

Et need kokkulepped ei rajane WTO otildeigusel lubati neid kohaldada kohustustepeatamisloa alusel Cotonou lepingu puhul on kavandatud et Euroopa Liit sotildel-mib edaspidi kotildergemale arengutasemele jotildeudnud AKV riikidega majanduspart-nerluslepingud kusjuures neist riikidest vaumlhim arenenutel oleks praktiliseltkotildeigi toodete osas ligipaumlaumls Euroopa Liidu turgudele selle uumlldise soodustuste suumls-teemi alusel

Uumllevaade II lisa 29

Tollide vaumlhendamise ja kaotamise arutaminekaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel eelisjaumlrjekorras

Arenenud riikide tegevus

Kaubavahetus

GATTi kaubandust ja arengut kaumlsitlevas peatuumlkis (IV jagu) kutsutakse arene-nud riike uumlles poumloumlrama kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel suurt taumlhelepanu enamsoo-dustustariifide vaumlhendamisele ja votildeimaluse korral ka kaotamisele toodetelt mispakuvad huvi arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele ning kaotama sellistetoodetega kauplemist motildejutavaid tollivaumlliseid meetmeid

Enamsoodustustariifide vaumlhendamise korral vaumlheneb siiski ka eelisseisundmida abistatavatele arengumaadele soodustuskokkulepete alusel votildeimaldatak-se GATTi laumlbiraumlaumlkimisvoorude kaumligus vastuvotildeetud potildehireeglid tunnistavad va-jadust kaaluda igal uumlksikjuhtumil eraldi votildeimalust jaumltta enamsoodustustariifidevaumlhendamisest vaumllja teatavad kindlad tooted mille osas arengumaadele on kau-banduslikus motildettes arvestatavad eelised

Teenustekaubandus

Teenustekaubanduse uumlldlepinguga (GATS) saumltestatakse et arenenud riigidpeaksid kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel eelisjaumlrjekorras kaumlsitlema nende teenustesektorite ja tarneviiside liberaliseerimist mille vastu arengumaad tunnevad eri-list ekspordihuvi

Arengumaade tegevus

GATTi IV jagu julgustab ka arengumaid votildetma meetmeid mis on sarnased nen-de meetmetega mille votildetmist oodatakse arenenud riikidelt ning pidama esma-taumlhtsaks tollitariifide ja muude kaubandustotildekete kaotamist toodetelt mispakuvad huvi muudele arengumaadele

Peale selle votildeimaldab uumlldine lubav klausel arengumaadel kohaldada eri- ja sood-samat režiimi vaumlhimarenenud riikidest saabuvale impordile piirkondliku votildeiuumllemaailmse sooduskorra alusel mille nad on vastu votildetnud omavahelise kau-banduse laiendamiseks nii piirkondlikul kui ka uumllemaailmsel tasandil

Koguselised ja muud piirangud

Uruguay voor on kaasa toonud suure hulga koguseliste piirangute kaotamisepotildellumajandus- ja toumloumlstussektoris ning selliste piiravate meetmete nagu vaba-tahtlikud ekspordipiirangud ja muutuvad maksud kaotamise Ainsad praegulubatavad koguselised piirangud on

tekstiil- ja rotildeivatoodete lepingu saumltetest tulenevad piirangud

maksebilansi raskustes riikide kehtestatud piirangud tingimusel et need onkooskotildelas 1994 aasta GATTi XII ja XVIII artikli ning kaumlsitusleppega GATT1994 maksebilansisaumltete kohta (vastu votildeetud Uruguay voorus)

piirangud mis on kehtestatud kooskotildelas 1994 aasta GATTi muude erandi-te alaste saumltetega ja eriti need mis on ette naumlhtud XX artikli kohaselt

Tuleb maumlrkida et tekstiil- ja rotildeivatoodete lepingu jaumlrgi peavad piiranguid saumlili-tavad riigid (enamasti arenenud riigid) kaotama need neljas etapis kuumlmne aastajooksul 1 jaanuariks 2005 Peale selle saumltestab leping nendele tekstiiltoodetelemille suhtes uumlleminekuajal jaumlaumlvad piirangud kehtima parema turulepaumlaumlsutagamiseks et kahepoolsete kvootide kehtivate kasvumaumlaumlrade suhtes tuleb

30 Uumllevaade II lisa

rakendada kohustuslikku kasvutegurit Need saumltted naumlevad muuhulgas vaumlike-tarnijatele ja vaumlhimarenenud riikidele ette eri- ja soodsama režiimi kvootidebaastasemete kasvumaumlaumlrade ja paindlikkuse notildeuete suhtes

Impordi litsentsimise protseduurid

Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta saumltestab potildehimotildetted ja reeg-lid tagamaks et riikide poolt vastuvotildeetud impordi litsentsimise protseduuride-ga (mis on vajalikud kvootide haldamiseks jms) ei looda totildekkeid kaubanduseleNende saumltete kohaselt tuleb erilise taumlhelepanuga suhtuda litsentside jaotamisseimportkaupadele mis paumlrinevad arengumaadest ja eriti vaumlhimarenenud riikidest

Erakorralised kaitsemeetmed (kaitse- dumpinguvastased jatasakaalustavad meetmed)

Erakorralised kaitsemeetmed on importi piiravad meetmed mida riikidel on lu-batud votildetta teatavates olukordades kui teatavad tingimused on taumlidetud Needmeetmed on muuhulgas jaumlrgmised

importi piiravad kaitsemeetmed olukorras kus teatava toote kasvanud im-port potildehjustab olulist kahju sellega sarnaste votildei konkureerivate toodete ko-dumaistele tootjatele

dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine dumpinguhinnaga import-kaupadele ja tasakaalustusmaksude kehtestamine subsideeritud importkau-padele olukorras kus selline kasvanud import kahjustab kodumaisttoumloumlstust

Kotildenealused saumltted naumlevad ette eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamise sel-liste meetmete rakendamise korral Naumliteks

kaitsemeetmete leping saumltestab et kaitsemeedet ei tohi rakendada arengu-maalt tuleva impordi vastu nii kaua kui tema osa kotildenealuse toote uumlldimpor-dist importijaliikme puhul ei uumlleta 3 See vabastus ei kehti siis kuiarengumaade kohta mille osa impordist on igauumlhe puhul alla 3 tuleb kok-ku uumlle 7 toote uumlldimpordist

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping kohustab ametiasutusi uuri-mist lotildepetama jaumlrgmistes olukordades

ndash kui toode on paumlrit arengumaalt kus subsiidiumide suurus on de minimis (soalla 1) votildei kui subsideeritud impordi maht votildei kodumaisele toumloumlstusele te-kitatav kahju on tuumlhine

ndash arengumaalt paumlrit toote puhul kui sellele antavate subsiidiumide tase ei uumlleta 2 selle toote vaumlaumlrtusest mis

on arvutatud uumlhikupotildehiselt subsideeritud importkaubad moodustavad vaumlhem kui 4 importiva

maa koguimpordist Saumltted ei kehti aga siis kui arengumaade kohtakelle impordiosa on alla 4 tuleb kokku uumlle 9 kotildenealuse toote ko-guimpordist


Arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele WTO kohustustevotildetmisel paindlikkust andvad saumltted

Need saumltted votildeib uumlldjoontes jagada jaumlrgmistesse ruumlhmadesse

paindlikkus siduvate kohustuste votildetmisel kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus

paindlikkus kaitse ajutiseks suurendamiseks et ergutada uute toumloumlstusharu-de arengut ning piiravate meetmete votildetmiseks maksebilansiraskuste korral

uumlleminekuajad lepingutega kehtestatavate kotildeikide votildei motildenede kohustustevastuvotildetmiseks

arengumaade vabastus teatavatest kindlatest kohustustest

Paindlikkus siduvate kohustuste votildetmiselkaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel

Kaubavahetus

GATTi reeglite jaumlrgi tuleb laumlbiraumlaumlkimisi tariifide ja muude kaubandustotildekete vauml-hendamise kohta laumlbi viia vastastikustel ja vastastikku kasulikel alustel Samasaga saumltestab 1994 aasta GATTi IV jagu (mis sisaldab saumltteid majandusarengusoodustamise kohta) et arengumaadelt ei tohiks kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistelnotildeuda sellist panust (tariifide vaumlhendamise ja sidumise naumlol) mis on vastuolusnende kaubandus- arengu- ja finantsvajadustega IV jao saumltteid taumliendab uumlldinelubav klausel mis muu hulgas maumlrgib et riikide panuse andmise ja kontsessioo-nide tegemise votildeime paraneb sedamoumloumlda kuidas areneb nende majandus

Seega selgitavad kotildenealused reeglid et arengumaade notildeutav panus peaks olemaseotud nende arengu tasemega Seda kaumlsitlusviisi nimetatakse tihti suhteliseksvastastikkuseks Nii vaumlhendasid arengumaad Uruguay vooru ajal tariife niitoumloumlstus- kui ka potildellumajandussektoris arenenud riikidega votilderreldes madalama-te protsendimaumlaumlrade votilderra

Reeglit mis kutsus uumlles tariifide uumlldisele protsentuaalsele vaumlhendamisele ei ra-kendatud vaumlhimarenenud riikide suhtes Toumloumlstussektoris vaumlhendasid need rii-gid tariife vaumlga vaumlikese arvu toodete puhul ja uumlksnes suumlmboolses ulatusesPotildellumajandussektoris ei notildeutud neilt tariifide vaumlhendamist uumlldse

Peale selle anti arengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele votildeimalus siduda omatariifid maumlaumlradega mis olid nende rakendatavatest votildei vaumlhendatud tariifidestkotildergemad Selliselt seotud maksimummaumlaumlrad annavad neile paindlikkuse omatariifide totildestmiseks ndash kui nad leiavad et see on vajalik kodumaise toumloumlstus- japotildellumajandustoodangu taumliendavaks kaitsmiseks ndash kotildergemate seotud maumlaumlrade-ni rikkumata seejuures oma GATTi jaumlrgseid kohustusi

Teenustekaubandus

Teenustekaubanduse uumlldlepingu (GATSi) XIX artikliga votildeimaldatakse arengu-maadele paindlikkus avada kaubanduslaumlbiraumlaumlkimistel vaumlhem sektoreid votildei libe-raliseerida vaumlhem aumlrioperatsioone osutades seega selgelt nende otildeigusele votildettaliberaliseerimismeetmeid vastavalt oma arenguolukorrale Artikkel tunnistabka et arengumaad votildeivad paumlaumlsu oma turgudele siduda tingimustega mille ees-maumlrk on nende kohalike teenuste mahu totildehususe ja konkurentsivotildeime suuren-damine ning tehnoloogiale ligipaumlaumls kaubanduslikul alusel Peale selle kutsubXIX artikkel uumlles erilist taumlhelepanu poumloumlrama vaumlhimarenenud riikidele


Paindlikkus uute toumloumlstusharude arengu totildehusamal kaitsmisel japiiravate meetmete votildetmisel maksebilansi raskuste korral

Meetmed uute toumloumlstusharude arengu kaitseks

1994 aasta GATTi XVIIIc artikkel lubab arengumaadel votildetta kaubandust pii-ravaid meetmeid (naumliteks totildesta seotud tollimaksumaumlaumlrasid votildei kehtestada ko-guselisi piiranguid) uute toumloumlstusharude arengu edendamiseks votildei olemasolevatoumloumlstusharu edasise arengu soodustamiseks Sellegipoolest tohib selliseid meet-meid mis on GATTi saumltetega vastuolus votildetta alles paumlrast seda kui WTO liik-mesriigid on need heaks kiitnud GATT saumltestab ka korra konsultatsioonidepidamiseks riikidega mille kaubandushuvidele votildeivad kaalutavad piiravadmeetmed avaldada kahjulikku motildeju

Meetmed maksebilansi raskuste korral

Saumltted mis lubavad riikidel maksebilansi raskuste korral votildetta importi piiravaidmeetmeid sisalduvad GATTi XII ja XVIII artiklis XII artikkel saumltestab asjaoludja tingimused mille kohaselt arenenud riigid votildeivad piiranguid kehtestadaXVIII artikkel kohaldub arengumaade suhtes See tunnistab et mitme asjaolu(nt eksporditulu puudulik kasv samal ajal kui notildeudlus impordi jaumlrele kasvab)totildettu votildeivad need riigid olla sunnitud rakendama kaubanduspiiranguid et vaumllti-da riigi rahareservide vaumlhenemist Artikli kriteeriumid selle saumltetele apelleerimi-seks on paindlikumad ja leebemad kui XII artiklis saumltestatud

Naumliteks votildeib arenenud riik XII artikli alusel votildetta kaubandust piiravaid meet-meid siis kui tema rahareservide olulise vaumlhenemise oht on suur votildei kui nendereservide tase on vaumlga madal XVIII artikli kohaselt votildeib arengumaa votildetta piira-vaid meetmeid siis kui ta leiab et eksisteerib rahareservide olulise vaumlhenemiseoht kuigi see oht ei pruugi olla suur Peale selle sedastab XVIII artikkel et aren-gumaa votildeib selliseid meetmeid votildetta juhul kui tema arvates ei piisa tema raha-reservidest prognoositavate vaumllisvaluutamaksete katmiseks erinevalt sellesttohib XII artikli alusel selliseid meetmeid votildetta uumlksnes juhul kui reservide taseon vaumlga madal

Uumlleminekuajad kohustuste vastuvotildetmiseks

WTO suumlsteemi moodustavad mitmepoolsed lepingud on kotildeigile liikmesriikide-le siduvad Samas tunnistavad motildened nendest lepingutest et mitmete arengu-maade ja vaumlhimarenenud riikide jaoks ei pruugi kotildeigi votildei motildenede lepingutesttulenevate kohustuste kohene jaumlrgimine votildeimalik olla Seepaumlrast naumlevad needlepingud ette 5- kuni 11-aastase uumlleminekuaja votildeimaldamaks neil riikidel val-mistuda kohustuste vastuvotildetmiseks

Naumliteid uumlleminekuaegadest

leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta arengumaad ja vaumlhimarenenud riigidvotildeisid lepingu kohaldamist edasi luumlkata viieks aastaks so kuni 1 jaanuarini2000

intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping arengumaadelt eel-dati et nad on hakanud lepingu saumltteid kohaldama 1 jaanuariks 2000 sa-mas on vaumlhimarenenud riikidel lepingu taumlitmiseks aega 1 jaanuarini 2006

Motildenede kohustuste taumlitmist votildeib edasi luumlkata

leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta arengumaa votildeib lisaks viieaastaseleuumlleminekuajale taotleda kolm aastat lisaaega arvutatud vaumlaumlrtuse metodoloo-gia rakendamiseks


sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping ning leping tehnilistekaubandustotildekete kohta neis volitatakse vastavaid komiteesid tegema aren-gumaade suhtes piiratud aja jooksul kehtivaid erandeid (osalisi votildei taumlielikke)lepingutega kehtestatavatest kohustustest

Arenguriikide vabastamine teatavatest kohustustest votildei suuremapaindlikkuse lubamine kohustuste taumlitmisel

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust votildeib leida uumlhe naumlite arengu-maade vabastamise kohta teatavate kohustuste taumlitmisest Liikmesriikidel eks-pordisubsiidiumide kasutamist keelav lepingu saumlte ei kohaldu vaumlhimarenenudriikide ega arengumaade suhtes kus sissetulek elaniku kohta on kuni 1000USD aastas Viimati nimetatud riigid on lepingus loetletud

Potildellumajandusleping

Naumlite selle kohta millist taumliendavat paindlikkust lubatakse arengumaadele ko-hustuste taumlitmisel votildeib leida ka potildellumajanduslepingust Leping keelab potildellu-majandustoodetele ekspordisubsiidiumide andmise riikidel mis ei ole votildetnudtollitariifide vaumlhendamise kohustusi Et enamik arengumaid ei ole selliseid ko-hustusi votildetnud kehtib see keeld nende suhtes Siiski lubab leping neil andakaht liiki subsiidiume

subsiidiumid eksportkauba turustuskulude sealhulgas kaupade kaumlsitsemis-vaumlaumlristamis- ja muude toumloumltlemiskulude ning rahvusvahelise transpordi kulu-de vaumlhendamiseks

eksportsaadetiste riigisisese transpordi eest soodsamate tasumaumlaumlrade keh-testamine kui omamaiste saadetiste puhul

Peale selle kohustab leping riike vaumlhendama omamaiseid toetusi (st subsiidiu-me kuid vaumllja arvatud ekspordisubsiidiumid) kokkulepitud protsendi votilderraPotildellumajanduse ja maaelu arengu soodustamise eesmaumlrgil on arengumaadel lu-batud selleks otstarbeks arvutatavast toetuse liitmaumlaumlrast vaumllja arvata jaumlrgmisedsubsiidiumid

arengumaade potildellumajandusele uumlldiselt antavad investeerimissubsiidiumid

vaumlikese sissetulekuga votildei vaumlhe vahendeid omavatele tootjatele uumlldiselt anta-vad sisendisubsiidiumid

subsiidiumid narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel tootmise mitme-kesistamise soodustamiseks

Tehniline abi lepingute taumlitmise votildeime tugevdamiseks

Mitmed WTO lepingud sisaldavad saumltteid mis kutsuvad kotildeiki liikmesriike(arenenud riike arengumaid ja siirdemajandusega riike) WTO sekretariaati jamuid nende valdkondades paumldevaid rahvusvahelisi organisatsioone uumlles andmaarengumaadele ja vaumlhimarenenud riikidele tehnilist abi lepingute taumlitmiseks vajali-ke institutsioonide ja otildeigusliku raamistiku ning uumlldise suutlikkuse arendamiseks


ESIMENE OSA

Maailma Kaubandusorganisatsioonroll ja uumllesanded

1 peatuumlkk

WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise jakaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum

Kokkuvotildete

WTO on katusorganisatsioon mis jaumllgib jaumlrgmiste lepingute taumlitmist

GATT ja selle siduslepingud GATS intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) WTO muud otildeigusaktid

WTO moodustab foorumi kaubanduse ja teenustekaubanduse edasise liberaliseerimiselaumlbiraumlaumlkimiste jaumltkamiseks liikmesriikide vahel ning muude kaubandusega seotud kuumlsi-muste arutamiseks mis votildeidakse valida vaumllja reeglite ja potildehimotildetete vaumlljatoumloumltamiseks

Peale selle korraldab WTO oma liikmesriikide kaubanduspoliitika korrapaumlrast laumlbi-vaatamist Samuti vastutab ta oma otildeigusaktide saumltetele tuginedes liikmesriikide vahe-liste kaubandusvaidluste lahendamise eest

2000 aasta detsembri alguses oli WTO-l 139 liiget Peale nende pidasid liitumislauml-biraumlaumlkimisi veel 28 riiki

WTO eesmaumlrgid uumllesanded ja struktuur

Eesmaumlrgid ja mandaat

Maailma Kaubandus-organisatsiooniasutamisleping(Marrakeši leping) edaspidiWTO asutamislepingpreambul

WTO on katusorganisatsioon mis vastutab kotildeigi Uruguay voorus sotildelmitud jatulevikus sotildelmitavate mitmepoolsete ja motildenepoolsete lepingute taumlitmise jaumlrele-valve eest Tema peaeesmaumlrgid on sarnased WTO suumlsteemi liidetud GATTiomadega Neid eesmaumlrke on laiendatud et anda WTO-le mandaat teenuste-kaubandusega tegelemiseks Peale selle selgitavad need et majandusarenguedendamisel kaubanduse laiendamise teel tuleb poumloumlrata kuumlllaldast taumlhelepanukeskkonna kaitsmisele ja hoidmisele (vt boks 3)

Uumllesanded

WTO asutamisleping saumltestab et organisatsioon peaks taumlitma jaumlrgmist neljauumllesannet

WTO asutamislepingartikkel III lg 1

Esiteks aitab WTO kaasa Uruguay voorus sotildelmitud otildeigusaktide ja samuti kotildeigiuute lepingute mis votildeidakse sotildelmida tulevikus rakendamisele haldamisele jatoimimisele


Teiseks moodustab WTO foorumi oma liikmete vaheliste laumlbiraumlaumlkimiste jaokslepingutega hotildelmatud tema paumldevusse lisanduvates uutes ning kaubanduseedasise liberaliseerimise kuumlsimustes


Kolmandaks vastutab WTO liikmesriikide vaheliste erimeelsuste ja vaidlustelahendamise eest


Neljandaks vastutab WTO oma liikmesriikide kaubanduspoliitikate korrapaumlra-se laumlbivaatamise eest

StruktuurWTO asutamislepingartikkel IV lg 1

WTO kotildergeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents mis tuleb kokkukord kahe aasta jooksul Alates WTO asutamisest on toimunud kolm ministritekonverentsi esimene detsembris 1996 Singapuris teine mais 1998 Genfis ningkolmas novembris-detsembris 1999 Seattlersquois Neljas konverents on kavanda-tud toimuma enne 2001 aasta lotildeppu

WTO asutamislepingartikkel IV lg 2

Kahel ministrite konverentside vahelisel aastal taumlidab konverentsi uumllesandeidpeanotildeukogu


Kaebuste laumlbivaatamiseks ja liikmesriikide vaheliste vaidluste lahendamisekstuleb peanotildeukogu kokku vaidluste lahendamise organina Peanotildeukogu uumllesan-ne on ka liikmesriikide kaubanduspoliitika laumlbivaatamine WTO sekretariaadikoostatud aruannete potildehjal

Peanotildeukogu toetavad tema toumloumls


kaubavahetuse notildeukogu mis jaumllgib 1994 aasta GATTi ja selle siduslepingu-te taumlitmist ja toimimist

teenustekaubanduse notildeukogu mis jaumllgib GATSi taumlitmist ja toimimist

intellektuaalomandi otildeiguste kaubandusaspektide notildeukogu mis jaumllgibTRIPS-lepingu toimimist

Kaumlesoleva peatuumlki I lisas on esitatud WTO struktuuri kujutav diagramm Sealon kujutatud ka WTO asutamislepinguga loodud erinevad komiteed ja muudkomiteed mis on loodud eri siduslepingute alusel toimuva toumlouml korraldamiseks

38 1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum

Boks 3WTO eesmaumlrgidWTO asutamislepingu preambul kordab GATTi eesmaumlrke Need on elatustasemeja sissetulekute totildestmine taumlieliku toumloumlhotildeive tagamine tootmise ja kaubanduse laienda-mine ning maailma ressursside optimaalne kasutamine Preambul laiendab neid ees-maumlrke teenustekaubandusele vajadusele edendada saumlaumlstvat arengut ning kaitsta ja hoida keskkonda nii et see

oleks kooskotildelas riikide majandusarengu erinevate tasemetega vajadusele positiivsete jotildeupingutuste jaumlrele tagamaks et arengumaad ja nende

seas eelkotildeige vaumlhimarenenud riigid saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kas-vust

Otsuste tegemineWTO asutamislepingartikkel IX lg 1

Leping saumltestab et WTO jaumltkab GATTi konsensusotsuste tegemise praktikatKonsensus loetakse saavutatuks kui otsuse vastuvotildetmise ajal ei haumlaumlleta sellevastu uumlkski liikmesriik

Kui konsensuse saavutamine ei ole votildeimalik naumleb WTO asutamisleping ette ot-suse vastuvotildetmise haumlaumllteenamusega kus igal liikmesriigil on uumlks haumlaumll2

Nendele saumltetele vaatamata eeldatakse et kotildeik olulised strateegilised otsused(naumliteks laumlbiraumlaumlkimiste alustamine seni WTO otildeigusaktide reguleerimisalast vaumll-ja jaumlaumlnud valdkondades) votildeetakse edaspidigi vastu konsensuse alusel Konsen-suse reegel hoiab aumlra ldquoenamuse tuumlranniardquo eelkotildeige siis kui maumlrkimisvaumlaumlrne hulkarvamusi on tugevalt otsuse vastuvotildetmise vastu

On aga motildened juhud mil on ette naumlhtud erihaumlaumlletusnotildeuded Need on loetletudboksis 4

WTO sekretariaatWTO asutamisleping ar-tikkel VI lg 1

WTO asub Genfis Šveitsis Teda juhib peadirektor keda abistavad neliasepeadirektorit Need maumlaumlrab liikmesriikidega konsulteerides ametissepeadirektor

WTO asutamisleping ar-tikkel VI lg 4

WTO sekretariaadil on 500 toumloumltajat kes on eri riikide kodanikud Omakohustuste taumlitmisel ei tohi peadirektor ega WTO toumloumltajad ldquopaluda egaaktsepteerida mis tahes riigi valitsuse votildei mis tahes muu WTO-vaumllise organijuhtnoumloumlrerdquo ning saumlilitavad seega sekretariaadi rahvusvahelist iseloomu

1 peatuumlkk ndash WTO laumlbiraumlaumlkimiste vaidluste lahendamise ja kaubanduspoliitika laumlbivaatamise foorum 39

Boks 4ErihaumlaumlletusnotildeudedWTO asutamisleping saumltestab erinevad haumlaumlletusnotildeuded otsuste vastuvotildetmiseks jaumlrg-mistel juhtudel kotildeikide lepingute saumltete totildelgenduste vastuvotildetmiseks on vaja kolmeneljandikulist

haumlaumllteenamust (WTO asutamisleping artikkel IX lg 2) paranduste tegemiseks on uumlldiselt vaja kahekolmandikulist haumlaumllteenamust Sa-

mas jotildeustuvad parandusedndash WTO asutamislepingu saumltetes paranduste ja otsuste tegemise kohta ning

ndash 1994 aasta GATTi GATSi ning TRIPS-lepingu saumltetes enamsoodustusre-žiimi kohta

uumlksnes kotildeikide liikmesriikide heakskiidul (WTO asutamisleping artikkel X lg 1ja 2)

Mis tahes liikme taotluse rahuldamiseks WTO kohustuste ajutise peatamise koh-ta on vaja kolmeneljandikulist haumlaumllteenamust (WTO asutamisleping artikkelIX lg 3)

2 WTO-l ei ole erinevalt Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) ja muudest organisatsiooni-dest kaalutud haumlaumllte suumlsteemi kus motildeningatel riikidel on otildeigus suuremale haumlaumlltearvule kuiteistel

WTO asutamislepingartikkel XI

Liikmeskond

2000 aasta detsembri alguses oli WTO-l 139 liiget

Lotildeppakti punkt 5 WTOasutamislepingu artikkelXII otsus Maailma Kau-bandusorganisatsiooniasutamislepingu tunnusta-mise ja sellega uumlhinemisekohta

Riigid mis ei ole veel WTO liikmed votildeivad selleks saada uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimis-te teel Nende laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus peavad riigid notildeustuma tegema sammeoma otildeigusaktide mitmepoolsete lepingutega kooskotildella viimiseks Peale sellepeavad nad votildetma kohustusi tariifide vaumlhendamiseks ja siseriiklike eeskirjademuutmiseks et tagada vaumllismaistele kaupadele ja teenustele parem turulepaumlaumlsNendele kohustustele viidatakse sageli kui ldquosissepaumlaumlsupiletirdquo hinnale mille lu-nastamine annab uumlhinevale riigile otildeiguse saada enamsoodustusrežiimi aluselkasu kotildeigist liikmesriikide poolt seni laumlbiviidud tariifide vaumlhendamistest ningmuudest votildeetud kohustustest Hetkel toimuvad uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimised kol-mekuumlmne riigiga

II lisas on loetletud WTO liikmed ning uumlhineda soovivad riigid ja territooriumid

WTO kui laumlbiraumlaumlkimiste foorum

Jaumltkuvad laumlbiraumlaumlkimisedWTO asutamislepingartikkel III lg 2

WTO tagab foorumi jaumltkulaumlbiraumlaumlkimisteks jaumlrgmistes kuumlsimustes

nii kaubavahetuse kui ka teenustekaubanduse edasine liberaliseerimine

kehtivate reeglite parandamine votildei reeglite kehtestamine uutes valdkondades

Lepingujaumlrgsed saumltted uute laumlbiraumlaumlkimiste kohta

Saumltted laumlbiraumlaumlkimiste alustamise votildei pidamise kohta konkreetsete lepingutemotildenede votildei kotildeikide saumltete laumlbivaatamiseks sisalduvad sageli lepinguis endisNeed saumltted on saanud tuntuks lepingujaumlrgsete saumltetena uute laumlbiraumlaumlkimistekohta

GATS artikkel XIX lg 1

Potildellumajanduslepingartikkel 20

Kooskotildelas GATSi sellekohaste saumltetega peeti laumlbiraumlaumlkimisi kaubanduse liberali-seerimiseks telekommunikatsiooni- ja finantssektoris ning viidi need lotildepule pauml-rast Uruguay vooru GATS saumltestab ka et laumlbiraumlaumlkimised kotildeikide teenustesektorite kaubanduse liberaliseerimise uumlle peaksid toimuma alates 2000 aasta1 jaanuarist Kaubavahetuse valdkonna suhtes saumltestab potildellumajanduslepinget laumlbiraumlaumlkimised kaubanduse suurema liberaliseerimise ja lepingus vastu votildee-tud potildellumajanduse reformiprogrammi taumliendamise uumlle peaksid algama enne1999 aasta lotildeppu Laumlbiraumlaumlkimised nendes kahes valdkonnas algasid 2000 aas-ta alguses

Lepingute laumlbivaatamine

Lisaks saumltetele laumlbiraumlaumlkimiste alustamise kohta kindlateks kuupaumlevadeksnaumlevad motildened lepingud ette ka motildenede votildei kotildeigi oma saumltete laumlbivaatamisekontrollimaks lepingute taumlitmisel omandatud kogemustele tuginedes kas muu-datused votildei parandused on vajalikud votildei mitte Boksis 5 on loetletud hetkellaumlbivaadatavad lepingud ning lepingud mis kuuluvad laumlbivaatamisele laumlhi-tulevikus


Uute valdkondade lisamine WTO toumloumlprogrammi

Otsused WTO toumloumlprogrammi uute valdkondade lisamise kohta et selgitadakas oleks vaja laumlbiraumlaumlkimisi neis valdkondades reeglite vastuvotildetmise uumlle tehak-se ministrite konverentsidel mis toimuvad iga kahe aasta jaumlrel Boksis 6 on loet-letud valdkonnad mis lisati WTO toumloumlprogrammi 1995 aastal Marrakešis1996 aastal Singapuris ja 1998 aastal Genfis toimunud ministrite konverentsi-del tehtud otsuste alusel Nendes valdkondades kaubandusega seoses tekkivaidprobleeme uuritakse ja analuumluumlsitakse sekretariaadi ettevalmistatud taustdoku-mentidele ja delegatsioonide ettepanekutele tuginedes ning see ei kohusta liik-mesriike osalema laumlbiraumlaumlkimistel reeglite koostamise uumlle (Seda teemat kaumlsitlebuumlksikasjalikumalt 6 osa)

Uue laumlbiraumlaumlkimisvooru votildeimalik kaumlivitamine

WTO reeglites on selgitatud et ministrid votildeivad oma konverentsidel otsustadauue laia valdkonna kaumlsitleva laumlbiraumlaumlkimisvooru kaumlivitamise

1998 aasta Genfi konverentsil kutsusid ministrid peanotildeukogu uumlles valmistamaette edasine toumlouml- ja laumlbiraumlaumlkimiskava votildettes arvesse muuhulgas jaumlrgmist

lepingute taumlitmisel esinenud probleemid

lepingujaumlrgsed saumltted laumlbiraumlaumlkimiste alustamiseks teatavates valdkondades

uued valdkonnad mida kaumlesoleval hetkel WTOs uuritakse ja analuumluumlsitakse

Seattlersquoi ministrite konverentsi ettevalmistuste kaumligus esitati suur hulk ette-panekuid teemade kohta mida votildeiks luumllitada mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlauml-


Boks 5Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuridekaumlsituslepeTRIPS-leping artikkel 27 lg 3 punkt b taimede ja loomade (vaumlljaarvatud mikroor-ganismid) patentimisest vaumlljaarvamineTRIPS-leping artiklis 71 lg 1 saumltestatud kaheaastase intervalliga toimuv laumlbivaatusTRIMs-leping artiklis 9 saumltestatud lepingu toimimise laumlbivaatamine ja selle aruta-mine kas lepingut tuleks taumliendada ldquoinvesteerimis- ja konkurentsipoliitikatrdquo kaumlsitle-vate saumltetega

Boks 6WTO ministrite konverentside otsuste alusel WTO toumloumlprogrammilisatud uued valdkonnad kaubandus ja keskkond kaubandus ja investeeringud kaubandus ja konkurentsipoliitika kaubanduse lihtsustamine riigihangete laumlbipaistvus elektrooniline kaubandusWTO korraldab hetkel nende valdkondade analuumluumlsimist tegemaks kindlaks kasoleks vaja votildetta vastu uusi reegleid mis kaumlsitleksid nende valdkondade kaubandusegaseotud aspekte

kimiste uue vooru kavasse Et paljud neist teemadest olid mitmetahulisedkeerulised ja sageli ka uudsed ei olnud ministritel votildeimalik uue vooru kava suh-tes kokku leppida Seepaumlrast otsustati konverentsi toumlouml peatada ning paludaWTO peadirektoril konsulteerida liikmesriikidega arvamuste lahknevuse vauml-hendamiseks Need konsultatsioonid ongi alates sellest ajast toimunud eesmaumlr-giga koostada enne jaumlrgmist ministrite konverentsi (mis toimub 2001 aastalotildepus) mitmepoolsete kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste uue vooru kooskotildelastatud kava

WTO vaidluste lahendamise suumlsteem

Mitmepoolse kaubandussuumlsteemi haumlireteta toimimiseks ei piisa uumlksnes kokku-lepitud reeglitest Neid peavad taumliendama teised reeglid mis annavad riikideleotildeiguse notildeuda huumlvitist reeglite rikkumise korral ning reeglid nendevaheliste eri-meelsuste ja vaidluste lahendamiseks Tugeva mitmepoolse vaidluste lahenda-mise mehhanismi loomine mis kaotab motildened varasema GATTi suumlsteeminotildergad kohad on seega Uruguay vooru uumlks olulisemaid saavutusi

Vaidluste lahendamise organWTO asutamislepingartikkel III lg 3 ning artik-kel IV lg 3 Vaidlustelahendamist reguleerivateeeskirjade ja protseduuri-de kaumlsituslepe (DSU)

WTO asutamislepingus on uumlhtne eeskirjade ja protseduuride suumlsteem WTOmis tahes otildeigusaktist tulenevate vaidluste lahendamiseks Nende eeskirjade japrotseduuride haldamise eest vastutab peanotildeukogu mis nagu juba eespoolmaumlrgitud tegutseb ka vaidluste lahendamise organina

Konsultatsioonide ja lepitamise taumlhtsusDSU artikkel 4

DSU artikkel 5

Uumlks nende protseduuridega saumltestatavaid olulisi potildehimotildetteid on et liikmesriigivalitsus esitab vaidluse vaidluste lahendamise organile lahendamiseks uumlksnesjuhul kui jotildeupingutused selle lahendamiseks kahepoolsete konsultatsioonideteel ei ole vilja kandnud Samuti saumltestatakse kotildenealuste protseduurireeglitegaet motildelemale poolele rahuldavate lahenduste saavutamiseks votildeivad pooled taot-leda lepitus- ja vahendustegevuseks WTO peadirektori votildei kelle tahes muu isi-ku haumlid teeneid

DSU artikkel 5 lg 4

DSU artikkel 6 lg 1

Alles siis kui konsultatsioonid votildei jotildeupingutused lepituse saavutamiseks pole60 paumleva jooksul tulemusi andnud votildeib kaebav pool esitada vaidluste lahenda-mise organile ametliku taotluse vaidluste lahendamise mehhanismi kaumlivitami-seks moodustades kaebuse uurimiseks vaekogu Vaidluste lahendamisekiirendamiseks ja tagamaks et riik mille vastu kaebus esitati ei tekita vaekogumoodustamisel viivitusi on vaidluste lahendamise organi poolt vaekogu moo-dustamine protseduuride kohaselt notildeutav kaebust esitava riigi taotlusel vaumlljaarvatud juhul kui vaekogu otsustatakse mitte moodustada konsensuse alusel

DSU artikkel 8 VaekogudDSU artikkel 8 lg 5 Harilikult koosneb vaekogu kolmest isikust vaumllja arvatud juhul kui vaidlus-

pooled lepivad kokku et vaekogusse peab kuuluma viis isikut Vaekokkumaumlaumlratavad isikud pakub vaumllja WTO sekretariaat oma riigiametnike ja mitterii-giametnike viitenimekirjast Sellesse kantud isikud on liikmesriikide hea kvali-fikatsiooniga kotildergemad riigiametnikud nende WTO delegatsioonide liikmedsekretariaadis toumloumltanud kotildergemad ametnikud ning isikud kes on otildepetanud rah-vusvahelist kaubandusotildeigust votildei -poliitikat


DSU artikkel 12 lg 8DSU artikkel 11

Vaekogude koosseis maumlaumlratakse harilikult kindlaks vaidluspooltega konsultee-rides Vaekogud peavad uumlldiselt kuue kuni uumlheksa kuu jooksul esitama vaidlus-te lahendamise organile aruande mis sisaldab faktiliste asjaolude ning kaebuseskaumlsitletud meetmete otildeigusaktide asjakohastele saumltetele vastavuse objektiivsesthindamisest tulenevaid soovitusi3

DSU artikkel 17 Apellatsioonikogu

DSU artikkel 17 lg 2DSU artikkel 17 lg 5

Apellatsioonikogu kui teatavat laadi apellatsioonikohus on WTO vaidluste la-hendamise suumlsteemis uus See koosneb seitsmest tunnustatud autoriteetsest isi-kust kes on otildeiguse rahvusvahelise kaubanduse ja mitmesuguste lepingutehotildelmatavate teemade asjatundjad Nad ei tohi olla seotud uumlhegi valitsusegaSeitsmest isikust kutsutakse uumlhe konkreetse asjaga tegelema vaid kolm Apellat-sioonikaebuse votildeib esitada uumlkskotildeik kumb vaidluspool Apellatsioonikogu ette-kanne mis piirdub vaekogu ettekandes hotildelmatud juriidiliste kuumlsimuste ningselle juriidiliste totildelgenduste kaumlsitlemisega tuleb vaidluste lahendamise organileesitada 60ndash90 paumleva jooksul

Ettekannete laumlbivaatamine vaidluste lahendamise organisDSU artikkel 20 Vaekogu ettekanne votildei kui uumlks pooltest on vaekogu otsuse edasi kaevanud

apellatsioonikogu ettekanne esitatakse kinnitamiseks ning asjakohaste soovi-tuste tegemiseks ja otsuste vastuvotildetmiseks vaidluste lahendamise organileVaidluste kiire lahendamise tagamiseks on ette naumlhtud et aeg alates vaekogumoodustamisest vaidluste lahendamise organi poolt kuni vaekogu votildei apellat-sioonikogu ettekande laumlbivaatamiseni ei tohiks olla pikem kui 9 kuud kuivaekogu ettekandele ei esitata apellatsioonkaebust votildei 12 kuud kui apellat-sioonkaebus esitatakse

DSU artikkel 21 Ettekannetes sisalduvate soovituste ja otsuste rakendamine

Vastavalt protseduurireeglitele peavad vaidluspooled rakendama vaekogude et-tekannetes sisalduvaid soovitusi ja otsuseid jaumlrgmisel kolmel viisil

DSU artikkel 21 lg 1 TaumlitmineDSU artikkel 20

DSU artikkel 21 lg 3

Esiteks rotildehutatakse protseduurireeglites et kohustusi rikkunud pool peab vae-kogu votildei apellatsioonikogu soovitusi viivitamatult jaumlrgima Kui asjaomasel poo-lel ei ole votildeimalik soovitusi viivitamatult taumlita votildeib vaidluste lahendamiseorgan jaumltta taotluse korral talle selleks potildehjendatud aja

DSU artikkel 22 Kompensatsioon

Teiseks votildeib vaidluse lahendamise protseduuri algatanud pool siis kui kohustu-si rikkunud pool potildehjendatud ajavahemiku jooksul soovitusi ei taumlida notildeudakompensatsiooni Alternatiivina votildeib kohustusi rikkunud pool ka ise kompen-satsiooni pakkuda

Vastumeetmete rakendamise lubamineDSU artikkel 22 lg 2ndash9 Kolmandaks votildeib kannataja pool juhul kui kohustusi rikkunud pool ei jaumlrgi an-

tud soovitusi ja kompensatsiooninotildeuet ei taumlida taotleda vaidluste lahendamiseorganilt luba vastumeetmete rakendamiseks peatades kontsessioonid votildeimuud lepingutest tulenevad kohustused See taumlhendab et kui asjaomane liige


3 Protseduurides tunnustatakse alternatiivse votildeimalusena et osapooled votildeivad teatavatel juh-tudel motildelema poole notildeusolekul esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule Protseduurideson siiski saumltestatud et sellistel juhtudel on otsus osapoolte suhtes siduv ning et otsusest tulebvaidluste lahendamise organile teatada

rikub naumliteks GATTist votildei selle siduslepingutest tulenevaid kohustusi votildeibvaidluste lahendamise organ anda kannatajapoolele loa totildesta kohustusi rikkunudriigist imporditavate kaupade tariife Selliste toodete kaubamaht peaks enam-vaumlhem vastama kaubamahule mida motildejutasid kaebuses kaumlsitletud meetmed

DSU artikkel 22 lg 3 Eeskirjad naumlevad ette et vaidluste lahendamise organ annab selliste vastumeet-mete rakendamise loa niipalju kui votildeimalik samade GATTi GATSi votildei TRIPS-lepingu alla kuuluvate sektorite suhtes kus vae- votildei apellatsioonikogu leidis rik-kumise Kui vaidluste lahendamise organ leiab aga et see pole siiski votildeimalikvotildeib ta lubada vastumeetmeid ka sama lepingu alla kuuluvate muude sektoritesuhtes Vaid harvadel juhtudel ja viimase abinotildeuna votildeib vaidluste lahendamiseorgan anda loa rakendada vastuabinotildeusid motildene teise lepingu alusel st kehtesta-da GATSist votildei TRIPS-lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest kotilderge-maid tariife kaupadele

DSU artikkel 2

Kompensatsiooni pakkumine ja vastumeetmete rakendamise loa andminevaidluste lahendamise organi poolt on siiski ajutised meetmed Lotildeplikulahenduse annab kohustusi rikkunud riigile ettekannetes toodud soovitusterakendamine Tagamaks soovituste taumlielikku rakendamist kohustavadeeskirjad vaidluste lahendamise organit jaumlrelevalvet korraldama

Kuidas vaidluste lahendamise mehhanism praktikas toimib

Uumlhe oma vaidluskuumlsimusega vaidluste lahendamise organi ette jotildeudnud riigisuursaadik selgitas vastuseks ajakirjaniku kuumlsimusele kuidas tema riigi valitsusotsustas esitada kuumlsimuse WTO-le lahendamiseks

ldquoMeile teatas probleemist naftakeemiatoumloumlstus mis andis meile ka teavet importivasriigis kasutusele votildeetud piiravast impordi litsentsimise protseduurist Me palusimeoma kaubandusesindajal kontrollida fakte ja hankida uumlksikasjalikumat teavet keh-tivate eeskirjade kohta Kui me veendusime motildejutatud toumloumlstusharu antud teabeleja oma kaubandusesindaja aruandele tuginedes et importiv riik rikubki WTO reeg-leid otsustasime algatada vaidluste lahendamise protseduuri kutsudes importivariigi kahepoolsetele konsultatsioonidele Kui me leidsime et need kahepoolsedkonsultatsioonid tulemusi ei anna otsustasime paluda vaidlusi lahendaval organilvaekogu moodustadardquo

Peaaegu kotildeik kui mitte kotildeik WTOsse toodud vaidlused tulenevad toumloumlstusharu-de votildei nende liitude poolt oma riikide valitsustele antud teabest raskuste kohtamillega nad puutuvad kokku oma toodete turustamisel vaumllisturgudel Valitsusalgatab vaidluste lahendamise protseduuri siis kui ta on notildeus toumloumlstusharu hin-nanguga et riik kus kotildenealuseid raskusi esineb rikub WTO reegleid

Esimene samm mille valitsus peab tegema kui ta on otsustanud vaidluste la-hendamise protseduuri algatada on kahepoolsete konsultatsioonide alustami-ne riigiga mida leitakse oma kohustusi rikkuvat Alles siis kui needkahepoolsed jotildeupingutused motildelemat poolt rahuldava lahenduse leidmise nimeltulemusi ei anna votildeib kaebav riik poumloumlrduda WTO poole taotlusega moodusta-da vaekogu mis uuriks nii faktilisi asjaolusid kui ka sellega seonduvaid juriidili-si kuumlsimusi

On oluline maumlrkida et suur osa valitsuste poolt vaidluste lahendamise protse-duuri kohaselt totildestatatud kuumlsimustest lahendatakse kahepoolsete konsultat-sioonide kaumligus Vaid vaumlga harva kui suumluumldistatav riik ei ole notildeus kaebava riigiseisukohaga selles suhtes et ta on reegleid rikkunud ei suudeta nende konsul-tatsioonide kaumligus lahendust leida ndash sellised vaidluskuumlsimused esitataksegi la-hendamiseks WTO vaekogudele

Kuigi kogu vaidluste lahendamise protsessis (kahepoolsed konsultatsioonidvaekogu ja hiljem apellatsioonikogu uurimine) osalevad valitsusesindajad toe-tuvad nad siiski vaumlga suurel maumlaumlral vaidlusalusest kuumlsimusest huvitatud toumloumls-tusharude ja nende liitude notildeuannetele ja pidevale toetusele Valitsuste votildeime


totildestatatud vaidluskuumlsimuse lahendamist saavutada votildei kaitsta toumloumlstusharuhuve tema vastu esitatud vaidluskuumlsimuses sotildeltub suurel maumlaumlral asjaomastetoumloumlstusringkondade abist ja toetusest

Mis puutub aga vaidluskuumlsimusega seotud faktidesse siis tuleb valitsusesinda-jatel tugineda selle toumloumlstusharu teabele millel on esmaallikast saadud teave esi-nenud probleemide kohta Peale selle osutuvad vae- votildei apellatsioonikogusosalevate valitsusesindajate jaoks sageli kasulikuks toumloumlstusharult saadavad ku-lissidetagused notildeuanded juriidilistes kuumlsimustes

Boksis 7 toodud kokkuvotildetted kahe hiljuti lahendatud vaidluse kohta selgita-vad mis tuumluumlpi vaidluskuumlsimusi WTO-le lahendamiseks esitatakse


Boks 7Kahe WTO vaidluste lahendamise protseduuride abil lahendatudkuumlsimuse sisuliste ja otildeiguslike aspektide kokkuvotildete

Ameerika Uumlhendriigid ndash India kaebus villaste kootud saumlrkide japluuside importi motildejutava meetme kohta (WTDS33)

WTO reeglidTekstiil- ja rotildeivatoodete leping (ATC) notildeuab riikidelt mis kasutavad diskrimineeri-vaid impordipiiranguid tekstiil- ja rotildeivatoodetele nende jaumlrk-jaumlrgulist kaotamistkuumlmne aasta jooksul 1 jaanuariks 2005 Kuigi lepingu eesmaumlrk on hotildelbustada pii-rangute kaotamist lubab see importivatel riikidel votildetta ldquoajutisi kaitsemeetmeidrdquo im-pordi piiramiseks kui teatavatesse kategooriatesse kuuluvate tekstiiltoodete importpotildehjustab votildei votildeib potildehjustada ldquoolulist kahju votildei selle tegelikku ohturdquo sarnast toodettootvale kodumaisele toumloumlstusharule Lepingu artikkel 6 maumlaumlratleb majandustegurid(naumliteks toodangu tootlikkuse tootmisvotildeimsuse aumlrakasutamise kaubavaru turuosaekspordi palkade toumloumlhotildeive siseturuhindade kasumi ja investeeringute muutumine)mida tuleb arvesse votildetta kui tehakse kindlaks kas kasvav import tekitab kahju Sa-muti saumltestab see artikkel et kaitsemeetmeid ei tohiks rakendada kui olulist kahju votildeiselle tegelikku ohtu potildehjustab ldquonaumliteks tehnoloogia votildei tarbija eelistuste muutuminerdquo

Faktilised asjaoludUSA kehtestas ajutise kaitsemeetme India villaste kootud saumlrkide ja pluuside impordipiiramiseks 18 aprillil 1995 Enne seda konsulteerisid USA ja India USA preten-siooni suhtes selle uumlle et villaste saumlrkide ja pluuside import potildehjustab olulist kahjutema kodumaisele toumloumlstusele Et konsultatsioonid ei andnud rahuldavat lahendustandis India asja lahendamiseks WTO-le

Vaekogu jaumlreldusedPaumlrast faktiliste asjaolude kontrollimist jaumlreldas vaekogu et Ameerika Uumlhendriigid eiolnud oma kodumaisele toumloumlstusele tekitatava kahju kindlakstegemisel uurinud kotildeikiATC artiklis 6 loetletud majandustegureid mida riigid peavad votildetma arvesse kuinad selgitavad vaumllja potildehjuslikku seost kahju kodumaise toumloumlstuse ja kasvanud impordivahel Samuti ei olnud ta ndash kuigi artikkel 6 seda notildeuab ndash uurinud kas kahju toumloumlstuse-le ei olnud tingitud tarbijaeelistuste votildei tehnoloogia muutumisestVaekoda jaumlreldas seetotildettu et ajutist kaitsemeedet rakendades rikkus USA omaATCst tulenevaid kohustusi USA taumlitis vaekoja otsuse tuumlhistades ajutise kaitse-meetme

Jaapan ndash Euroopa uumlhenduste (WTDS8) Kanada (WTDS10) ja USA(WTDS11) kaebused alkohoolsete jookide maksustamise kohta

WTO reeglid

(

Kaubanduspoliitika laumlbivaatamise mehhanism (TPRM)WTO asutamisleping IIIartikkel

TPRM punkt A

Peale vaidluste lahendamise mehhanismi pakkumise toimib WTO ka liikmes-riikide kaubanduspoliitika perioodilise laumlbivaatamise foorumina Kaubandus-poliitika laumlbivaatamise eesmaumlrgid on kahesugused Esiteks on selle eesmaumlrkvaumllja selgitada mil maumlaumlral taumlidavad riigid mitmepoolsetest lepingutest (ja votildei-maluse korral ka motildenepoolsetest lepingutest) tulenevat korda ja nende aluselvotildeetud kohustusi Sellist laumlbivaatamist perioodiliselt korraldades toimib WTO


1994 aasta GATTi votilderdse kohtlemise potildehimotildette kohaselt ei tohiks riigisiseseid mak-se ega muid makseid kasutada kodumaistele toumloumlstusharudele tariifide abil saavutatudkaitse tasemest suurema kaitse pakkumiseks Tollimaksude tasumisel imporditurulesisenenud importtoote suhtes maksude ja maksete kehtestamine mis uumlletavad samasu-guse omamaise toote suhtes rakendatavaid makse ja makseid kujutab endast eeltoo-dud potildehimotildette rikkumist 1994 aasta GATTi artikkel III lg 2 saumltestab etimporttoodetele ei tohi kehtestada riigisiseseid makse ja makseid mis ldquouumlletavad sama-suguste omamaiste toodete suhtes otseselt votildei kaudselt rakendatavaid makse ja mak-seidrdquo

Faktilised asjaoludVaidlus tekkis Jaapani alkoholimaksuseaduse totildettu millega kehtestati sellistele im-porditud alkohoolsetele jookidele nagu vodka rumm ja džinn (laumlbipaistvad alkohool-sed joogid) ning viski ja braumlndi (pruunid alkohoolsed joogid) maks mis oli kotildergemJaapanis toodetud alkohoolse joogi shochu suhtes rakendatavast maksust USA Ka-nada ja Euroopa uumlhendused mis leidsid et see seadus on GATTi artikli III lotildeikega 2vastuolus pidasid Jaapaniga eraldi kahepoolseid konsultatsioone Kuna nende kon-sultatsioonide kaumligus rahuldava kokkuleppeni ei jotildeutud moodustati vaekogu

Vaekogu ja apellatsioonikogu jaumlreldusedVaekogu otsustas et imporditavad laumlbipaistvad alkohoolsed joogid nagu vodka ningpruunid alkohoolsed joogid nagu viski ja Jaapanis toodetav shochu on nende jookidefuumluumlsikalisi omadusi ja lotildeppkasutajaid arvestades ldquosamasugused tootedrdquo Samuti jauml-reldas vaekogu et jookide alkoholisisaldused ei vaumllista nende sarnasust sest neidjuuakse sageli lahjendatult ning vodka ja shochu klassifitseeriti Jaapani kaupade no-menklatuuris uumlhte rubriikiKuna imporditavad laumlbipaistvad ja pruunid alkohoolsed joogid ning Jaapani kohalikshochu leiti olevat samasugused tooted oli ka Jaapani alkoholimaksuseadusega im-porditavatele toodetele omamaise tootega votilderreldes kotildergemate maksude kehtestaminevastuolus Jaapanile GATTi artikli III lotildeike 2 esimesest lausest tulenevate kohustustegaVaekogu leidis ka et artikli III saumltete kohaselt olid kotildenealused importtooted (vodkarumm džinn braumlndi viski ja likoumloumlrid) shochursquoga ldquovahetult konkureerivad ja asen-datavadrdquo Selle jaumlrelduseni jotildeudmiseks toetus vaekogu kaebavate riikide uurimuselemis naumlitas et shochu ja viie pruuni ning kolme laumlbipaistva alkohoolse joogi hinna-elastsus oli suur Peale selle leidis vaekogu et Jaapani alkoholimaksuseadus ei mak-susta vahetult konkureerivaid ja asendatavaid importtooteid (laumlbipaistvaid japruune alkohoolseid jooke) ja omamaist toodet (shochu) sarnaselt ning et maksusta-misel anti eelis omamaistele toodetele millega neile votildeimaldati taumliendavat kaitsetVaekogu jaumlreldas seetotildettu et Jaapan on sellist suumlsteemi saumlilitades rikkunud ka artikliIII lotildeike 2 teisest lausest tulenevaid kohustusiJaapan esitas vaekogu otsuse peale apellatsioonikaebuse Apellatsioonikogu kinnitaseespool kirjeldatud vaekogu jaumlreldusi Jaapani valitsus rakendas apellatsioonikogusoovitused ja otsused tehes vajalikud muudatused asjakohastesse otildeigusaktidesse

)

valvurina kes valvab selle uumlle et tema reegleid taumlidetakse ning aitab sellegakaasa kaubandusvastuolude aumlrahoidmisele Laumlbivaatamise mehhanismi loovadsaumltted selgitavad aga et see ei ole motildeeldud lepinguliste kohustuste taumlitmise ta-gamise aluseks samuti ei tohiks sellist kaubanduspoliitika laumlbivaatust kasutadavaidluste lahendamiseks Nende laumlbivaatamiste teine sama oluline eesmaumlrk onliikmesriikide kaubanduspoliitika ja -tavade suurema selguse ja nendest paremaarusaamise tagamine

TPRM punkt C lg ii Laumlbivaatamise korrapaumlrasus

Tegevuse laumlbivaatamise sagedus sotildeltub iga liikmesriigi osast maailmakaubandu-ses Nelja taumlhtsamat riiki uuritakse iga kahe aasta jaumlrel hetkel on need Euroopauumlhendused (loetakse uumlheks riigiks) USA Jaapan ja Kanada

Jaumlrgmise 16 riigi tegevus vaadatakse laumlbi iga nelja ning uumllejaumlaumlnute tegevus igakuue aasta jaumlrel vaumlhimarenenud riikide jaoks votildeidakse maumlaumlrata pikem intervall

TPRM punkt C lg v Laumlbivaatamise aluseks on

laumlbivaatamisaluse liikmesriigi esitatud taumlielik aruanne

sekretariaadi enda vastutusel koostatud aruanne mis potildehineb liikmesriigiesitatud ning muul teabel sealhulgas teabel mida on saadud vastavat riikikuumllastades

TPRM punkt C lg i

TPRM punkt C lg vi

Kaubanduspoliitika laumlbivaatamist viib laumlbi peanotildeukogu mis sel eesmaumlrgil toi-mib kaubanduspoliitika laumlbivaatamise organina Riigi aruanne ja sekretariaadiaruanded koos arutelude protokollidega avaldatakse kohe paumlrast laumlbivaatamist

WTO-alased konsultatsioonid

Valitsuste ja erasektori vaheliste konsultatsioonide korraldus

Valitsused ei tegutse eraldatult Enamikus arenenud riikides ja paljudes arengu-maades on loodud ametlikud institutsionaalsed mehhanismid konsultatsiooni-deks toumloumlstusharude ja nende liitude kaubanduskodade ja muude kaubandus-liitudega WTOs arutatavates kuumlsimustes Nende konsultatsioonide kaumligusuumlritavad valitsused vaumllja selgitada aumlriringkondade seisukohti jaumlrgmistes kuumlsi-mustes

strateegia mida nad peaksid jaumlrgima laumlbiraumlaumlkimistel kaumlsitletavate kuumlsimustepuhul

millise seisukoha nad peaksid votildetma ettepanekute suhtes lisada laumlbiraumlaumlki-miste kavasse uusi teemasid

Samuti votildeimaldavad konsultatsioonid ettevotildetetel totildestatada probleeme mis votildei-vad neil olla tekkinud nende ekspordi sihtturgudel importivate riikide valitsusterakendatud meetmete totildettu

Arengumaades kus sellist konsultatsioonide korraldust ei ole on vaja see vaumlljaarendada Riikides kus see on olemas votildeib osutuda vajalikuks selle taumliustami-ne tagamaks eri aumlriringkondade huvide kuumlllaldane esindatus ning andmaks nei-le votildeimalus teatada oma valitsustele vaumllismaal kohatavatest probleemidest

Toumloumlstusliitude motildeju

Peale selle et arenenud riikide toumloumlstused ja kaubandusettevotildetted osalevad valit-suste korraldatavatel konsultatsioonidel annavad nad oma huvidest ja seisu-kohtadest WTO laumlbiraumlaumlkimistel kaumlsitletavate teemade suhtes teadakaubanduskodade votildei toumloumlstusliitude egiidi all toimuvatel aruteludel Peale sellepuumluumlavad survegrupid tagada et nende valitsused votildetaksid kuumlllaldaselt arvesse


TPRM punkt B

nende sektori huve kui konkreetseid kuumlsimusi arutatakse rahvusvahelisel ta-sandil Nende arutelude ettekandeid levitatakse laialdaselt et kallutada avalik-ku arvamust vastava grupi seisukoha kasuks Neid kasutatakse ka riigiseadusandliku kogu liikmete hulgas lobitoumlouml tegemiseks mille eesmaumlrk on taga-da et valitsused asuvad lotildepuks WTO laumlbiraumlaumlkimistel strateegilisele laumlhtekohalemis kajastab kuumlllaldaselt antud huviruumlhma vaateid

Naumliteks tegid Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimiste kava paljude teemade eeltoumloumlst potilde-hiosa aumlra toumloumlstus- ja kaubandusliidud Riiklike ja rahvusvaheliste toumloumlstusuumlhen-duste uumlksikasjalikud uurimused votildeltsitud kaupadega kauplemise kohta pididmotildejutama arenenud riikide valitsusi et need avaldaksid survet selle teema ka-vasse votildetmiseks mis lotildeppkokkuvotildettes viis TRIPS-lepingu sotildelmimiseni KaTRIMs-lepingu tekkelugu algab toumloumlstusorganisatsioonide ja muude uurimisasu-tuste uurimustest vaumllisinvestoritele kehtestatud kohaliku toodangu ja ekspordi-suutlikkuse notildeuete ebasoodsa motildeju kohta kaubandusele Paljud ettepanekuddumpinguvastaste meetmete lepingu parandamiseks tulenesid nendest problee-midest ja huvidest mida toumloumlstusharud olid valitsustele teatavaks teinud

Infotehnoloogia leping (ITA) votildeeti 1996 aasta detsembris Singapuris toimu-nud ministrite konverentsil vastu eksportivate toumloumlstusharude survel riikide va-litsustele Tegelikult on enamik WTO toumloumlkava uutest teemadest (naumlitekskaubanduse lihtsustamine ja elektrooniline kaubandus) valitsuste poolt ettepandud laumlhtudes toumloumlstusharude aumlriliitude ja muude huviruumlhmade soovitustestselle kohta et nendes valdkondades on vaja toumloumltada vaumllja uued reeglid

Toumloumlstusliitude huvid ei piirdu uumlksnes ettepanekute tegemisega uute teemade li-samiseks laumlbiraumlaumlkimiste kavva Enamasti jaumllgivad nad ka ise laumlbiraumlaumlkimiste kul-gu taumlhelepanelikult ning teatavad oma riigi valitsusele kui nad leiavad etettepanekud uute reeglite kohta ei ole nende kasuks Naumliteks Uruguay voorupuhul motildejutas tekstiiltoodete laumlbiraumlaumlkimiste lotildepptulemust oluliselt tekstiili-tootjate lobigruppide poolt importivate arenenud riikide valitsustele avaldatudsurve On uumlldiselt teada et Uruguay vooru laumlbiraumlaumlkimised peatati kaheks aas-taks surve totildettu mida lobitoumloumlga avaldasid teatavate riikide valitsustele potildellu-majandusringkonnad kes leidsid et arutatavad liberaliseerimisettepanekudkahjustaksid nende huve

Kaubandus- ja toumloumlstusliidud peavad seega edaspidigi jaumllgima WTO toumloumld eri le-pingute reeglite taumlitmisel ning uute valdkondade analuumluumlsimist

Selleks et kaubandus- ja toumloumlstusliitudel ning valitsusvaumllistel organisatsioonideloleks votildeimalik tunda aktiivset huvi WTO tegevuse vastu on sekretariaat astu-nud mitmeid samme oma toumlouml laumlbipaistvamaks muutmisel Sekretariaadi ette-valmistatavad toumloumldokumendid ja istungite aruanded mis varem olid piiratudjuurdepaumlaumlsuotildeigusega dokumentidena kaumlttesaadavad uumlksnes valitsustele vabas-tatakse nuumluumld sellest piirangust kuue kuu jooksul Teatavates valdkondadesnagu naumliteks kaubandus ja keskkond on sekretariaat korraldanud valitsusvaumllis-tele ja muudele erasektori organisatsioonidele briifinguid WTOs toimuvate aru-telude kaumligu kohta

Enamiku arengumaade kaubanduskojad ja kaubandusliidud ei ole seni siiskirahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO toimuvate arutelude vastu ela-vat huvi ilmutanud Osaliselt on see tulenenud sellest et veel motildeni aasta tagasijaumlrgisid paljud nendest riikidest impordi kodumaiste kaupadega asendamise po-liitikat Seega oli nende taumlhelepanu keskendatud siseriiklikule poliitikale Koosmuutusega ekspordil potildehinevat majanduskasvu propageerivate potildehimotildetetesuunas on ka nende riikide vastavad uumlhendused endale uumlha enam teadvustamasoma liikmete vajadust tutvuda WTO otildeigussuumlsteemiga ning vajadust poumloumlrata ak-tiivsemalt taumlhelepanu WTOs toimuvale Paljud neist vajavad abi suumlsteemi sisu-


liste ja protseduurireeglite motildeistmise parandamiseks Rahvusvahelisedorganisatsioonid votildeiksid neid uumlhendusi aidata nende liikmetele jaumlrgmisi uumlritusikorraldades

uumlldseminarid WTO otildeigussuumlsteemi kohta

luumlhiseminarid teatavates konkreetsetes valdkondades nagu naumliteks kohus-tuslikud standardid sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad tollivaumlaumlrtuse maumlaumlra-mine subsiidiumid tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed jaintellektuaalomandi otildeigused kohaldatavate reeglite kohta

WTO otildeigus- ja kaubandusteabe totildehus kasutamine

Uumlks WTO suumlsteemiga aumlriringkondadele kaasnevaid vaumlhemtuntud huumlvesid onjaumlrjest paremini kaumlttesaadav teave riikide vaumlliskaubandussektorit puudutavateotildeigusaktide ja eeskirjade kohta WTO sekretariaadis Peaaegu kotildeik WTO lepin-gud notildeuavad liikmesriikidelt et need teavitaksid WTO sekretariaati oma otildeigus-aktidest reeglitest ja eeskirjadest nende lepingutega hotildelmatavate valdkondadekohta

Peale selle sisaldavad vaumlaumlrtuslikku teavet toodete kohta riikide poolt kauban-duspoliitika laumlbivaatamise mehhanismi raames koostatud aruanded See teavepeaks olema kasulik ettevotildetetele mis ekspordivad konkreetseid tooteid votildei kaa-luvad seda Konkreetse riigiga peetud konsultatsioonide aruandest votildeib ekspor-tija leida teavet tariifide kohustuslike standardite ja muude eeskirjade kohtamida konkreetsete toodete votildei tooteruumlhmade suhtes sihtturul kohaldatakseKuigi neid aruandeid avaldatakse mainitakse neid arengumaade aumlriajakirjadessiiski harva

WTO Interneti kodulehekuumlljest aadressil httpwwwwtoorg on saanud rikkaliku javaumlaumlrtusliku teabe allikas WTO suumlsteemi kotildeikide aspektide kohta

Kokkuvotildetteks

Luumlhidalt oleneb aumlriringkondade votildeime Uruguay vooru tulemusena loodud pare-mast institutsionaalsest raamistikust kasu saada suuresti jaumlrgmisest

kaubandusreeglite ning nende antavate otildeiguste ja maumlaumlratavate kohustustetundmisest

laumlbiraumlaumlkimiste kaumligus riikide poolt votildeetud liberaliseerimiskohustuste teelloodud uute kaubandusvotildeimaluste tundmisest

algatusvotildeimest oma valitsuste teavitamisel rahvusvahelistel turgudel esile-kerkinud probleemidest et valitsused saaksid need kuumlsimused vastavatelWTO foorumitel uumlles votildetta ja vajaduse korral WTO vaidluste lahendamiseprotseduuri algatada

Kaumlesoleva teatmiku 2ndash20 peatuumlkk selgitavad suumlsteemi reegleid loodud uusivotildeimalusi ning vaumlljakutseid millega ettevotildetted votildeivad kaubanduse liberaliseeri-mise tulemusena kokku puutuda nii sise- kui ka vaumllisturgudel


I lisa

WTO struktuur

Kotildeik WTO liikmed votildeivad osaleda kotildeigis notildeukogudes komiteedes jne vaumllja arvatud apellatsioonikogu vaidluste lahendamisevaekojad tekstiiliseireorgan ja motildenepoolsed komiteed

ApellatsioonikoguVaidluste lahendamise vaekojad

September 1997

Allikas WTO

Ministrite konverents

Peanotildeukogu kaubandus-poliitika laumlbivaatamise

organi uumllesannetes

Peanotildeukogu vaidlusilahendava organi

uumllesannetesPeanotildeukogu

LegendAnnab aru peanotildeukogule (votildei selle haruorganile)Annab aru vaidlusi lahendavale organileMotildenepoolsed komiteed teavitavad peanotildeukoguoma tegevusest kuigi mitte kotildeik WTO liikmesriigidei ole nendele lepingutele alla kirjutanud

Peanotildeukogu tuleb kokku ka kaubanduspoliitikalaumlbivaatamise organi ja vaidlusi lahendava organiuumllesannetes

Motildenepoolsed komiteedTsiviilotildehusotildeiduki-kaubanduse komiteeRiigihangete komitee

KomiteedTurulepaumlaumlsu komiteePotildellumajanduskomiteeSanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete komiteeTehniliste kaubandustotildeketekomiteeSubsiidiumide jatasakaalustusmeetmete komiteeDumpinguvastase tegevusekomiteeTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komiteePaumlritolureeglite komiteeImpordi litsentsimise komiteeKaubandusalasteinvesteerimismeetmete komiteeKaitsemeetmete komitee

TekstiiliseireorganToimkonnad

Riiklike kaubandusettevotildetetetoimkondEksportkauba eelinspekteerimisetoimkond

KomiteedKaubanduse jakeskkonna komiteeKaubanduse ja arengukomiteeVaumlhimarenenud riikidekaubanduse ja arengualakomiteePiirkondlikekaubanduslepingutekomiteeMaksebilansi piirangutekomiteeEelarve- finants- jahalduskomitee

Uumlhinemise toimkonnadToumloumlgrupid

Kaubanduse jainvesteeringutevaheliste seostetoumloumlgruppKaubanduse jakonkurentsipoliitikavastasmotildejude toumloumlgruppRiigihangetelaumlbipaistvuse toumloumlgrupp

Kaubavahetusenotildeukogu

Intellektuaalomandiotildeiguste

kaubandusaspektidenotildeukogu

Teenustekaubandusenotildeukogu

KomiteedFinantsteenustekaubanduse komiteeErikohustuste komiteed

ToimkonnadProfessionaalseteteenuste toimkond

II lisa

WTO liikmed(1 detsember 2000)

Albaania 8 september 2000Ameerika Uumlhendriigid 1 jaanuar 1995Angola 23 november 1996Antigua ja Barbuda 1 jaanuar 1995Aomen Hiina 1 jaanuar 1995Araabia Uumlhendemiraadid 10 aprill 1996Argentina 1 jaanuar 1995Austraalia 1 jaanuar 1995Austria 1 jaanuar 1995Bahrein 1 jaanuar 1995Bangladesh 1 jaanuar 1995Barbados 1 jaanuar 1995Belgia 1 jaanuar 1995Belize 1 jaanuar 1995Benin 22 veebruar 1996Boliivia 12 september 1995Botswana 31 mai 1995Brasiilia 1 jaanuar 1995Brunei 1 jaanuar 1995Bulgaaria 1 detsember 1996Burkina Faso 3 juuni 1995Burundi 23 juuli 1995Colombia 30 aprill 1995Costa Rica 1 jaanuar 1995Cocircte drsquoIvoire 1 jaanuar 1995Djibouti 31 mai 1995Dominica 1 jaanuar 1995Dominikaani Vabariik 9 maumlrts 1995Ecuador 21 jaanuar 1996Eesti 13 november 1999Egiptus 30 juuni 1995El Salvador 7 mai 1995Euroopa uumlhendused 1 jaanuar 1995Fidži 14 jaanuar 1996Filipiinid 1 jaanuar 1995Gabon 1 jaanuar 1995Gambia 23 oktoober 1996Ghana 1 jaanuar 1995Grenada 22 veebruar 1996Gruusia 14 juuni 2000Guatemala 21juuli 1995Guinea 25 oktoober 1995Guinea-Bissau 31 mai 1995Guyana 1 jaanuar 1995Haiti 30 jaanuar 1996

Hispaania 1 jaanuar 1995Holland ndash

Madalmaade Kuningriigi jaHollandi Antillide eest 1 jaanuar 1995

Honduras 1 jaanuar 1995Hongkong Hiina 1 jaanuar 1995Iirimaa 1 jaanuar 1995Iisrael 21 aprill 1995India 1 jaanuar 1995Indoneesia 1 jaanuar 1995Island 1 jaanuar 1995Itaalia 1 jaanuar 1995Jaapan 1 jaanuar 1995Jamaica 9 maumlrts 1995Jordaania 11 aprill 2000Kamerun 13 detsember 1995Kanada 1 jaanuar 1995Katar 13 jaanuar 1996Kenya 1 jaanuar 1995Kesk-Aafrika Vabariik 31 mai 1995Kirgiisi Vabariik 20 detsember 1998Kongo 27 maumlrts 1997Kongo Demokraatlik Vabariik 1 jaanuar 1997Korea Vabariik 1 jaanuar 1995Kreeka 1 jaanuar 1995Kuuba 20 aprill 1995Kuveit 1 jaanuar 1995Kuumlpros 30 juuli 1995Lesotho 31 mai 1995Liechtenstein 1 september 1995Luksemburg 1 jaanuar 1995Lotildeuna-Aafrika Vabariik 1 jaanuar 1995Laumlti 10 veebruar 1999Madagaskar 17 november 1995Malaisia 1 jaanuar 1995Malawi 31 mai 1995Maldiivid 31 mai 1995Mali 31 mai 1995Malta 1 jaanuar 1995Maroko 1 jaanuar 1995Mauritaania 31 mai 1995Mauritius 1 jaanuar 1995Mehhiko 1 jaanuar 1995Mongoolia 29 jaanuar 1997Mosambiik 26 august 1995

Riik Liikmeks saamise Riik Liikmeks saamiseaeg aeg

Myanmar 1 jaanuar 1995Namiibia 1 jaanuar 1995Nicaragua 3 september 1995Nigeeria 1 jaanuar 1995Niger 13 detsember 1996Norra 1 jaanuar 1995Omaani Sultaniriik 9 november 2000Paapua Uus-Guinea 9 juuni 1996Pakistan 1 jaanuar 1995Panama 6 september 1997Paraguay 1 jaanuar 1995Peruu 1 jaanuar 1995Poola 1 juuli 1995Portugal 1 jaanuar 1995Prantsusmaa 1 jaanuar 1995Rootsi 1 jaanuar 1995Rumeenia 1 jaanuar 1995Rwanda 22 mai 1996Saalomoni Saared 26 juuli 1996Saint Kitts ja Nevis 21 veebruar 1996Saint Lucia 1 jaanuar 1995Saint Vincent ja Grenadiinid 1 jaanuar 1995Saksamaa 1 jaanuar 1995Sambia 1 jaanuar 1995Senegal 1 jaanuar 1995Sierra Leone 23 juuli 1995

Singapur 1 jaanuar 1995Slovaki Vabariik 1 jaanuar 1995Sloveenia 30 juuli 1995Soome 1 jaanuar 1995Sri Lanka 1 jaanuar 1995Suriname 1 jaanuar 1995Svaasimaa 1 jaanuar 1995Šveits 1 juuli 1995Zimbabwe 5 maumlrts 1995Taani 1 jaanuar 1995Tai 1 jaanuar 1995Tansaania 1 jaanuar 1995Togo 31 mai 1995Trinidad ja Tobago 1 maumlrts 1995Tšaad 19 oktoober 1996Tšehhi Vabariik 1 jaanuar 1995Tšiili 1 jaanuar 1995Tuneesia 29 maumlrts 1995Tuumlrgi 26 maumlrts 1995Uganda 1 jaanuar 1995Ungari 1 jaanuar 1995Uruguay 1 jaanuar 1995Uus-Meremaa 1 jaanuar 1995Venezuela 1 jaanuar 1995Uumlhendkuningriik 1 jaanuar 1995

___________________________Maumlrkus

Kotildeik vaatlejad on esitanud taotluse WTOga uumlhinemiseks vaumllja arvatud Puumlha Tool (Vatikan) ning hetkel veel EtioopiaRoheneemesaared Bhutan ja Jeemen Eesti uumlhinemistaotlus kiideti heaks 1997 aasta mais toimunud peanotildeukoguistungil

Peanotildeukogu rahvusvahelistest organisatsioonidest vaatlejaliikmed (muude notildeukogude ja komiteede vaatlejaliikmed onerinevad)

UumlRO ndash UumlRO kaubandus- ja arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development ndash UNCTAD)Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund ndash IMF)MaailmapankUumlRO Toidu- ja Potildellumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization of the United Nations ndash FAO)Uumllemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization ndash WIPO)Majandusliku Koostoumlouml ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development ndash OECD)

Allikas WTO


VaatlejadAlžeeriaAndorraArmeeniaAserbaidžaanBahamaBhutanBosnia ja HertsegoviinaEndine Jugoslaavia Vabariik Make-dooniaEtioopiaHiina RahvavabariikHiina Taiwan

HorvaatiaJeemenKambodžaKasahstanLaose Demokraatlik RahvavabariikLeeduLiibanonMoldovaNepalPuumlha Tool (Vatikan)Roheneemesaared

SamoaSaudi AraabiaSeišellidSudaanTongaUkrainaUsbekistanValgeveneVanuatuVene FoumlderatsioonVietnam

Riik Liikmeks saamise Riik Liikmeks saamiseaeg aeg

TEINE OSA

Kaubavahetust reguleerivadrahvusvahelised reeglid

(GATT 1994 ja selle siduslepingud)

2 peatuumlkk

GATTi neli potildehireeglit

KokkuvotildeteGATTi avatud ja liberaalne mitmepoolne kaubandussuumlsteem on rajatud neljale liht-sale potildehireeglile

Esimene reegel ndash tunnistades et liikmesriikide jaoks on oluline jaumlrgida avatud ja libe-raalset kaubanduspoliitikat ndash lubab neil siiski kaitsta kodumaist tootmist vaumllismaistekonkurentide vastu tingimusel et kaitset rakendatakse uumlksnes tariifide kaudu ninghoitakse madalal tasemel Seepaumlrast keelab see reegel riikidel kasutada koguselisi pii-ranguid va erijuhtudel Koguseliste piirangute kasutamist keelavat reeglit tugevdatiUruguay voorus

Teine reegel naumleb ette tariifide ja muude kaubandustotildekete vaumlhendamise ja kaotamisemitmepoolsete laumlbiraumlaumlkimiste teel Sel moel vaumlhendatud tariifid on tariifiridade kau-pa loetletud iga riigi kontsessioonide loendis Nendes loendites toodud maumlaumlrasidtuntakse seotud maumlaumlradena Riigid on kohustatud mitte totildestma tariife oma kontses-sioonide loendis naumlidatud seotud maumlaumlradest kotildergemale

Kolmas reegel kohustab riike kauplemisel mitte vahet tegema riikidel kust imporditak-se votildei kuhu eksporditakse See reegel vaumlljendub enamsoodustusrežiimi potildehimotildettesTaumlhtsa erandina ei kehti see reegel piirkondlike sooduskokkulepete puhul

Neljandat reeglit tuntakse votilderdse kohtlemise reeglina See reegel ei luba riikidel kehtes-tada importkaupadele mis on paumlrast piiril tollimaksude tasumist jotildeudnud siseturulesiseriiklikke makse nagu muumluumlgi- votildei kaumlibemaksu mis on kotildergem samasuguste kodu-maiste toodete suhtes kehtestatust

GATT 1994 preambul

GATTiga loodud mitmepoolse kaubavahetussuumlsteemi eesmaumlrk on pakkuda eririikide toumloumlstustele ja aumlriettevotildetetele kindlat stabiilset ja prognoositavat kesk-konda kus nad votildeivad uumlksteisega kaubelda ausa ja otildeiglase konkurentsitingimustes See avatud ja liberaalne kaubandussuumlsteem peaks kaubanduse kas-vamise kaudu soodustama investeeringute tootmise ja toumloumlhotildeive suurenemistning aitama seega kaasa kotildeigi riikide majandusarengule

Esimene reegel kodumaise toumloumlstuse kaitsmine uumlksnes tariifidega

Otildeigussuumlsteem mille GATT on loonud nimetatud eesmaumlrkide saavutamisekson keeruline ent see potildehineb kotildeigest paaril lihtsal reeglil

Seistes liberaalse kaubanduse eest tunnustab GATT ka riikide votildeimalikku soo-vi kaitsta oma ettevotildetteid vaumlliskonkurentsi eest GATT kohustab neid hoidmasellise kaitse suhteliselt madalal tasemel ning tagama seda tariifide abil Tariifsekaitse potildehimotildetet kinnitavad ka saumltted mis keelavad liikmesriikidel kehtestadaimportkaupade suhtes koguselisi piiranguidGATT 1994 artiklid XI ja XII

Selle reegli suhtes kehtivad siiski ka teatud erandid Uumlks oluline erand lubabmaksebilansi raskustes riikidel piirata importi et kindlustada oma vaumllist fi-nantspositsiooni See erand annab arengumaadele arenenud riikidega votilderreldessuurema paindlikkuse koguseliste piirangute rakendamiseks impordi suhteskui seda on vaja rahareservide olulise kahanemise ennetamiseks

Koguseliste piirangute vastase reegli eiramine

Potildellumajandussektor

Minevikus ei pidanud hulk riike kinni GATTi reeglist selle kohta et turgu tohibkaitsta uumlksnes tariifide abil Potildellumajandussektoris naumliteks saumlilitasid paljud are-nenud riigid koguselised piirangud mis olid oluliselt ulatuslikumad GATTigaettenaumlhtud eranditest Peale nende piirangute rakendasid motildened nimetatud rii-kidest eelkotildeige aga Euroopa Liidu riigid parasvoumloumltme potildellumajandustoodete(naumliteks nisu ja muude teraviljade liha- ja piimatoodete) impordile fikseeritudtariifide asemel muutuvaid makse Nende maksude peamine eesmaumlrk oli tagadatalupidajatele rahuldav sissetulek ning saumlilitada teatav votilderdsus talupidajate jatoumloumlstustoumloumlliste sissetulekute vahel Tasumisele kuuluvad maksud maumlaumlrati kind-laks perioodiliselt ning need olid enamasti votilderdsed koos kauba vaumlljalaadimisegaarvestatud impordihinna ja tagatud kodumaise votilderdlushinna vahega

Seega eraldati kodumaine tootmine muutuvate maksude totildettu taumlielikult vaumllis-maisest konkurentsist kuna need maksud likvideerisid vaumllismaiste tarnijatekonkurentsivotildeimeliste hindade eelised

Tekstiili- ja rotildeivakaubandus

Toumloumlstussektoris ei rakendanud enamik arenenud riikidest koguseliste piirangu-te vastast reeglit tekstiilikaubanduses ndash sektoris mis pakub arengumaadele eri-list huvi Potildellumajandussektoris ja tekstiilikaubanduses rakendatud piirangutevahel oli uumlks oluline erinevus Kui teatavad olulised erandid vaumllja arvata siispotildellumajandussektoris saumlilitatud piiranguid GATTi reeglistik ei hotildelmanudTekstiilikaubanduses aga lubati piiranguid rahvusvahelise tekstiilikaubandusekokkuleppe (MFA) alusel mis sotildelmiti GATTi egiidi all MFA votildeimaldas riikidelteha oma potildehilise kohustuse suhtes moumloumlndusi ning kehtestada piiranguid teks-tiilmaterjalide ja -toodete impordile eeldusel et taumlideti lepinguga saumltestatudtingimusi

Arengumaad

GATT 1994 artikkel XII jaartikkel XVIII punkt B

Peale kotildergete tariifide kohaldasid mitmed arengumaad nii potildellumajandus- kuitekstiiltoodete sektoris ka koguselisi piiranguid Selline piirangute kasutamineoli enamikul juhtudest otildeiguslikust seisukohast siiski potildehjendatud seda GATTireeglite erandite kohaselt mis lubavad maksebilansi raskustes olevatel riikidelkehtestada impordile koguselisi piiranguid4

56 2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit

4 Riigid loetakse olevat maksebilansi raskustes siis kui nende kaubavahetuse ja teenustekau-banduse vaumllistulu ning investeeringute ja laenude juurdevool on oluliselt vaumliksem kui sama rii-gi rahvusvahelised maksekohustused ning kui koheste kohustuste tasumiseks ette naumlhtudreservid kahanevad GATTi reeglid votildeimaldavad maksebilansi raskustes olevatele arengumaa-dele suuremat paindlikkust koguseliste piirangute kohaldamisel impordi suhtes

Koguseliste piirangute kasutamise vastase korra tugevdamine

Tarifitseerimine potildellumajandussektoris

WTO otildeigussuumlsteem on oluliselt muutnud importi motildejutavate koguselistepiirangute ja muude mittetariifsete meetmete kasutamist Naumliteks potildellumajan-dussektoris on WTO liikmesriigid potildellumajanduslepingu saumltete kohaselt tuumlhis-tanud koguselised piirangud ja oma muutuvate maksude suumlsteemid asendadesneed tariifidega Uued tariifimaumlaumlrad on kindlaks maumlaumlratud tarifitseerimise teelst arvutades vaumllja koguseliste piirangute ja muude meetmete osa importtoodetehinnas ning lisades saadud summa sel hetkel kehtivatele tariifidele Paumlrast tari-fitseerimist votildeivad riigid oma kodumaist potildellumajandustootmist kaitsta uumlksnestariifidega (vt 15 peatuumlkk)

Tekstiil- ja rotildeivatoodetele kehtestatud piirangute etapiviisilinekaotamine

Tekstiil- ja rotildeivatoodete leping (ATC) notildeuab piiranguid saumlilitavatelt liikmesrii-kidelt et nad kaotaksid need jaumlrk-jaumlrgult neljas etapis taumlielikult 1 jaanuariks2005 (vt 14 peatuumlkk)

Maksebilansiraskustes arengumaadele soovitatakse hinnapotildehiseidmeetmeid

GATT 1994 makse-bilansisaumltete kaumlsituslepepunktid 2 ja 3

Peale selle soovitab kaumlsituslepe GATT 1994 maksebilansisaumltete kohta liikmes-riikidele tungivalt mitte kasutada koguselisi piiranguid oma maksebilansiolu-korra kindlustamiseks Kaumlsituslepe notildeuab nii arenenud riikidelt kui kaarengumaadelt et nad eelistaksid sellistel juhtudel koguselistele piirangutelehinnapotildehiseid meetmeid (nagu lisamaksed ja sissemaksunotildeuded impordilt)kuna nende motildeju importkaupade hinnale on laumlbipaistev ja motildeotildedetav Koguseli-si piiranguid tohib rakendada vaid juhul kui maksebilansi kriitilise olukorratotildettu leitakse et hinnapotildehiste meetmete abil ei saa peatada vaumllismakseposit-siooni edasist jaumlrsku halvenemist

WTO otildeigussuumlsteem on seega koguseliste piirangute vastaseid reegleid tugevda-des taumliustanud veelgi GATTi potildehireeglit selle kohta et kodumaist toodanguttuleks valdavalt kaitsta tariifidega

Teine reegel tariife tuleks vaumlhendada ning siduda need edasistetotildeusude vastu

Tariifide vaumlhendamineGATT 1994 preambulGATT 1994 artikkel XXVIII-bis

Teine GATTi oluline reegel on et tariife ja muid meetmeid mida riigid saumlilita-vad oma kodumaise toodangu kaitseks tuleb vaumlhendada ning votildeimaluse korralka liikmesriikide vaheliste laumlbiraumlaumlkimiste teel kaotada ning et sel moel vaumlhenda-tud tariifid tuleks siduda edasiste totildeusude vastu

Sidumine edasiste totildeusude vastuGATT 1994 artikkel II lg 1punkt bKaumlsituslepe GATT 1994 ar-tikli II lg 1 punkt b totildelgen-damise kohta

Sidumise motildeistet tuleb natuke selgitada Laumlbiraumlaumlkimistel kokkulepitud tariifi-maumlaumlrad ning riikide muud kohustused on loetletud kontsessioonide loenditesIgal WTO liikmel on oma loend ning ta on kohustatud mitte kehtestama tariifeega muid tollimakse votildei makseid mis uumlletavad tema loendis saumltestatuid Samuti

2 peatuumlkk ndash GATTi neli potildehireeglit 57

on ta kohustatud mitte votildetma meetmeid nagu koguselised piirangud mis vauml-hendaksid tariifikontsessioonide vaumlaumlrtust Loendis loetletud tariifimaumlaumlrasid ni-metatakse seotud tariifimaumlaumlradeks (vt boks 8)

Kontsessioonide vahetamise potildehimotildete laumlbiraumlaumlkimistel

Mis potildehimotildettel notildeustuvad riigid kaubanduslaumlbiraumlaumlkimisel vaumlhendama tariifesiduma neid edasiste totildeusude vastu ning kaotama muid kaubandustotildekkeidSelliste kontsessioonide vahetamise aluseks on vastastikkuse ja vastastikusekasu potildehimotildete Riik mis taotleb tariifide vaumlhendamise votildei muude kaubandus-totildekete (nagu naumliteks koguseliste piirangute) kaotamise kaudu paremat paumlaumlsuteiste riikide turule peab olema valmis tegema kontsessioone tariifide suhtes jamuudes valdkondades mida need riigid peavad kasulikeks ning vaumlaumlrtuselt votilderd-vaumlaumlrseteks nende poolt tehtavate kontsessioonidega


Boks 8Tariifide sidumineRiikidel ei ole lubatud kehtestada oma kontsessioonide loendis naumlidatud seotud maumlauml-radest kotildergemaid tariife Muuhulgas loetleb loend ka iga toote laumlbiraumlaumlkimiste-eelsetariifimaumlaumlra ning maumlaumlra millega riik on ldquolaumlbiraumlaumlkimistel notildeustunud seda tariifi-maumlaumlra sidumardquo Kaubanduslaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus votildeib riik kokku leppida jaumlrgmises siduda olemasolev positiivne maumlaumlr (nt 10) votildei nullmaumlaumlr votildei vaumlhendada maumlaumlra (naumliteks 10lt 5ni) ning siduda vaumlhendatud maumlaumlrRiik votildeib aga oma tariifid siduda ka maksimummaumlaumlraga mis on laumlbiraumlaumlkimistel kok-kulepitud vaumlhendatud maumlaumlrast kotildergem Seega votildeib riik kes on notildeustunud vaumlhendamaoma tariife 10lt 5ni naumlidata et kuigi ta kohaldab impordi suhtes vaumlhendatudtariifimaumlaumlra on tariifi seotud maumlaumlr 8 Sellisel juhul on riigil otildeigus ilma uumlhtki omaGATTist tulenevat kohustust rikkumata totildesta igal ajal oma tariife 8ni

Taumlnu Uruguay voorule on tariifide sidumisel kotildeigis riikides saavutatud olulist eduKotildeik arenenud riigid arengumaad ja siirdemajandusega riigid on oma potildellumajan-dussektoris kehtivad tariifid sidunud Toumloumlstussektoris siseneb uumlle 98 impordist are-nenud riikidesse ja siirdemajandusega riikidesse seotud tariifimaumlaumlrade alusel

Arengumaade puhul on seotud maumlaumlradega impordi osakaal umbes 73 Mitmedarengumaad on siiski teatavatel juhtudel kehtestanud siduvad maksimummaumlaumlradNeed vaumlljenduvad kohustusena mitte totildesta tariife uumlle iga toote vastava maksimummaumlaumlra uumlle teatavas kindlas sektoris kehtiva maksimummaumlaumlra uumlle kotildeikide toodete suhtes kehtestatud maksimummaumlaumlraOma tariifid sidunud riigil on votildeimalik ka tariifi seotusest vabaneda ning totildesta tariifiseotud maumlaumlrast kotildergemale Ta teeb seda kontsessiooni suhtes algselt laumlbi raumlaumlkinud rii-kidega ning samuti riikidega mis on kotildenealuse toote potildehitarnijad ning saavad seegasamuti kontsessioonist kasu Sellistel laumlbiraumlaumlkimistel oodatakse sidumisest vabastusttaotlevalt riigilt et ta teeks kompenseerivaid tariifikontsessioone muude toodete suhtesmille vastu riikidel millega ta laumlbiraumlaumlkimisi peab on kaubandushuvisid

GATT 1994 IV jagu (kau-bandus ja areng) artikkelXXXVI lg 8Tokyo vooru otsus (aren-gumaadediferentseeritud ja sood-sama režiimivastastikkuse ja taumlieliku-ma osaluse kohta) punktid5 6 ja 7

Taumlieliku vastastikkuse reegel ei kehti siiski arenenud riikide ja arengumaadevahelistel laumlbiraumlaumlkimistel Arengumaad peavad tegema kontsessioone tariifidevaumlhendamise naumlol suhtelise vastastikkuse alusel mis votildetab arvesse seda et omamadalama majandusarengu taseme ning kaubanduslike ja finantsvajadustetotildettu ei pruugi neil olla votildeimalik teha kontsessioone arenenud riikidega samadelalustel Reegel tunnistab aga et arengumaad ei ole kotildeik samal arengutasemelmotildenel neist on majanduskasvu tase kotildergem samas kui teised asuvad eri arengu-etappides Nendest 48 on vaumlhimarenenud riigid

Arengumaadelt mis on jotildeudnud kotildergemale arengutasemele notildeutakse tariifidevaumlhendamisel ja sidumisel suuremaid kontsessioone kui madalama majandus-kasvuga riikidelt Seda kaumlsitlusviisi nimetatakse ka astmestamiseks kuna sellekohaselt jotildeuab arengumaa arenedes jaumlrk-jaumlrgult uuele tasemele kuni votildeib lotilde-puks teha tariifikontsessioone ja hakata jaumlrgima kehtestatud korda muudeskivaldkondades votilderdselt arenenud riikidega

Arengumaade kasvanud osalus Uruguay voorus

Suhtelise vastastikkuse reegli totildettu tegid Tokyo voorus ja varasemates laumlbiraumlaumlki-misvoorudes tariifikontsessioone vaid vaumlhesed arengumaad Pealegi tegid kont-sessioone teinud arengumaad neid vaid vaumlheste toodete suhtes Olukordmuutus maumlrgatavalt Uruguay voorus ning peaaegu kotildeik arengumaad on notildeustu-nud tegema kontsessioone tariife protsentuaalselt vaumlhendades Kooskotildelas suh-telise vastastikkuse potildehimotildettega on need kontsessioonid siiski tehtudmadalama protsendi ulatuses kui arenenud riikide puhul

Arengumaade suurem valmisolek Uruguay voorus kontsessioone teha ja laumlbi-raumlaumlkimistel suuremaid kohustusi votildetta oli tingitud kahest tegurist Esiteks olidpaljud neist saavutanud oma majandusarengus suurt edu Teiseks esimesega ti-hedalt seotud teguriks oli taumlhelepanuvaumlaumlrne poumloumlre peaaegu kotildeigi arengumaadekaubanduspoliitikas Varem kui nad jaumlrgisid importkaupade kodumaistegaasendamise strateegiat lotildeid kotildergeid tariifibarjaumlaumlre ja hoidsid vaumllismaist konku-rentsi kodumaisest tootmisest eemal oli kontsessioonide pakkumine tariifidevaumlhendamise kujul nende arengumaade jaoks raske

Praegu jaumlrgivad need riigid ekspordi kasvu edendavat poliitikat vaumlhendavad ta-riife ja kaotavad importi piiravaid litsentsimis- jms suumlsteeme Selline avatud jaliberaalne kaubanduspoliitika andis neile Uruguay voorus votildeimaluse mitte ai-nult oma tariifide uumlhepoolsetest vaumlhendamistest nende sidumise teel kasu saa-da vaid ka parandada oma positsiooni kui nad peavad arenenud riikidegalaumlbiraumlaumlkimisi

Kolmas reegel kaubandus enamsoodustustingimuselGATT 1994 artikkel I Kolmas GATTi potildehireegel mis saumltestab et kaubandus ei tohi olla diskriminee-

riv sisaldub kuulsas enamsoodustussaumlttes Lihtsalt oumleldes taumlhendab see potildehi-motildete et kui liikmesriik tagab teisele riigile mis tahes toote suhtes soodsamaidtariife votildei muid soodustusi peab ta neid viivitamatult ja tingimusteta laienda-ma ka teiste riikide samasugustele toodetele Seega kui riik A lepib kaubandus-laumlbiraumlaumlkimistel riigiga B kokku vaumlhendada imporditava tee tollimakse 10lt5ni peab ta vaumlhendatud maumlaumlra laiendama kotildeigile WTO liikmesriikidele Sel-lise enamsoodustusrežiimi kohaldamise kohustus ei kehti mitte uumlksnes impor-di vaid ka ekspordi suhtes Seega kui riik maksustab toote ekspordi uumlhtesihtkohta peab ta rakendama sama maksumaumlaumlra kotildeikidesse sihtkohtadesse saa-detavatele eksportkaupadele


GATT 1994 artikkel I lg 1 Enamsoodustusrežiimi rakendamise kohustus ei piirdu aga uumlksnes tariifidegasee kehtib ka jaumlrgmise suhtes

impordi ja ekspordi suhtes kehtestatud mis tahes laadi maksed

tariifide ja selliste maksetega maksustamise meetodid

impordi ja ekspordiga seotud reeglid ja formaalsused

importkaupadele siseriiklikult kehtivad maksud ja maksed ning nende muumluuml-ki motildejutavad seadused maumlaumlrused ja notildeuded

GATT 1994 artikkel XIII koguseliste piirangute haldamine (nt kvootide jaotamine tarnivatele riikide-le mittediskrimineerivatel alustel) kui need piirangud on lubatud eranditealaste saumltete kohaselt

Seega taumlhendab nimetatud potildehimotildete et enamsoodustusrežiimiga notildeustudeskohustuvad liikmesriigid kotildeikides kaubavahetuskuumlsimustes vaumllisriikidega neidmitte diskrimineerima ega kohtlema uumlht riiki teisega votilderreldes vaumlhem soodsalt

Enamsoodustusreegli erandidGATT 1994 artikkel XXIV GATTi reeglid teevad siiski moumloumlnduse et riigid tohivad tariife ja muid kauban-

dustotildekkeid piirkondlike kokkulepete alusel sooduskorras vaumlhendada Piirkond-like kokkulepete osaliste omavahelises kaubanduses kehtivaid madalamaidmaumlaumlrasid votildei tollimaksuvabastusi ei tule teistele riikidele laiendada Piirkondli-kud sooduskorrad kujutavad endast seega enamsoodustusreegli taumlhtsat eranditKaitsmaks nende riikide kaubandushuve kes ei ole nende kokkulepete osalisedseab GATT nimetatud kordade sisseseadmisele ranged tingimused Need tingi-mused naumlevad muuhulgas ette jaumlrgmist

GATT 1994 artikkel XXIVlg 8

piirkondlike kokkulepete osalisriigid peavad kaotama peaaegu kogu nende-vahelist kaubandust motildejutavad tariifid ja muud kaubandustotildekked ning

kokkuleppe totildettu ei tohiks tekkida uusi totildekkeid teiste riikidega toimuva kau-banduse suhtes

GATT 1994 artikkel XXIVlg 8

Sellised kokkulepped votildeivad avalduda tolliliitude votildei vabakaubanduspiirkon-dadena Motildelemal juhul toimub liikmesriikide vaheline kaubandus maksuvaba-del alustel samal ajal kui teiste riikidega toimuva kaubavahetuse suhteskehtivad endiselt enamsoodustusrežiimi tariifid Tolliliitude puhul liikmesriiki-de tariifid uumlhtlustatakse ning neid rakendatakse uumlhtselt vaumlljastpoolt saabuvaimpordi suhtes Vabakaubanduspiirkondades kasutavad liikmesriigid uumlhtlusta-mata kujul edasi oma riiklikes loendites maumlaumlratletud tariife

Hetkel kehtib maailmas uumlle saja piirkondliku sooduskorra Nagu on naumlha bok-sis 9 on viimastel aastatel hakatud piirkondlike sooduskokkulepete raames vas-tuvotildeetud tariifi- jms kontsessioonide abil piirkondlikku kaubandust rohkemedendama Selle tulemusel naumlitab piirkondlik kaubandus pidevat totildeusuten-dentsi ja uumlha suurem osa maailmakaubandusest toimub piirkonniti

Sellised sooduskorrad tulevad kasuks ettevotildetetele mis turustavad oma kaupupiirkonna teistes riikides Samas aga votildeivad nad jaumltta ebasoodsamasse konku-rentsiolukorda vaumlljaspool piirkonda asuvate riikide ettevotildetted mis on kohusta-tud maksma tollimakse enamsoodustuskorra alusel Uumlks peamisi vaumlljakutseidmillega WTO liikmesriigid laumlhiaastatel tegelema peavad on see kuidas tasakaa-lustada puumluumldlusi piirkondliku kaubanduse arendamiseks ja kaubanduse edasi-seks liberaliseerimiseks mitmepoolsetel alustel



Boks 9Piirkondlikud kaubandusruumlhmitised viimased arengusuunadViimaste aastate jooksul on kotildeigil mandritel jaumltkunud kindel liikumine piirkondlikekaubanduslepingute taumliustamise suunasAafrika

Aafrika lotildeunaosa liigub Lotildeuna-Aafrika Arengu Uumlhenduse (SADC) kaudu suuremaintegratsiooni suunas vabakaubanduspiirkonnana Sellesse ruumlhma kuuluvad Lotildeu-na-Aafrika Tolliliidu (SACU) liikmesriigid peavad korduslaumlbiraumlaumlkimisi oma tollilii-dusiseste suhete uumlleKa Aafrika muudes piirkondades on piirkondlik integreerumine elavnenud Naumlitekskavandab uus Laumlaumlne-Aafrika majandus- ja rahaliit (WAEMU pr k UEMOA)uumlhtse vaumllistariifi kehtestamist uumlhise komisjoni moodustamist ja paljude muudeEuroopa suumlsteemi elementide kasutuselevotildettu (juba on olemas uumlhtne vaumlaumlring CFAfrank) Ida-Aafrika Koostoumloumlorganisatsiooni liikmed (Kenya Uganda ja TansaaniaUumlhendvabariik) jaumltkavad poolelijaumlaumlnud liikumist votildeimaliku uumlhtse valuutaga majan-dus- ja rahaliidu suunasIda- ja Lotildeuna-Aafrika uumlhisturg (COMESA) oma 19 liikmesriigiga on Aafrika suu-rim piirkondlik uumlhendus Selle eesmaumlrk on moodustada tolliliit ja kehtestada uumlhtnevaumllistariifUumlhisturu liikmed on Angola Burundi Eritrea Etioopia Kenya Komoorid KongoDV Madagaskar Malawi Mauritius Namiibia Rwanda Sambia Seišellid Su-daan Svaasimaa Zimbabwe Tansaania Uumlhendvabariik ja Uganda

Ameerika

Potildehja-Ameerika vabakaubandusleppe (NAFTA) sotildelmimine USA Kanada ja Meh-hiko vahel on ajendanud kotildeiki Potildehja- ja Lotildeuna-Ameerika riike moodustama vaba-kaubandustsooni Aprillis 1998 sotildelmisid 34 selle piirkonna riiki lepingu Ameerikavabakaubanduspiirkonna (FTAA) moodustamiseks aastaks 2005 Selleks ajaks eel-datakse mitmete piirkondlikke votildei piirkonnauumlleseid uumlhendusi loovate lepingute taumlielik-ku rakendumistUumlks piirkondlik uumlhendus on MERCOSUR (Lotildeuna uumlhisturg) ning selle eesmaumlrk onoma liikmetele (Argentina Brasiilia Paraguay ja Uruguay Boliivia ja Tšiili on as-sotsieerunud liikmed) uumlhise turu loomine MERCOSUR mis praegu on tolliliit onsotildelminud lepingud Andide Uumlhendusega (mis on aluseks taumlieliku vabakaubandusle-pingu vaumlljatoumloumltamisele aastaks 2000) ja Kesk-Ameerika Uumlhisturuga (kaumlivitamaksvabakaubanduslepingu sotildelmimiseni viivat tariifide vaumlhendamise programmi)MERCOSUR on sotildelminud vabakaubanduslepingud Boliivia ja TšiiligaAndide Uumlhendus (kuhu kuuluvad Boliivia Colombia Ecuador Peruu ja Venezuela)on leppinud kokku uumlhisturu loomises aastaks 2005 ning sotildelminud raamlepingu Pa-namaga viimase taumlielikuks integreerumiseks

Aasia

Aasias jaumltkab Kagu-Aasia Rahvaste Uumlhendus (ASEAN kuhu kuuluvad BruneiFilipiinid Indoneesia Kambodža Laose Demokraatlik Rahvavabariik MalaisiaMyanmar Singapur Tai ja Vietnam) oma jotildeupingutusi vabakaubanduspiirkonnamoodustamiseks vaumlhendades edasi tariife ja muid piirkonnasiseseid kaubandus-totildekkeidBangkoki lepinguga uumlhinenud riigid (Bangladesh Bhutan India Maldiivid NepalPakistan ja Sri Lanka) puumluumlavad samuti piirkondlikku kaubandust lihtsustada kuigipoliitilised raskused on seni maumlrgatavat edasiliikumist takistanudKesk-Aasias on tihedamate kaubandussuhete loomiseks ulatanud KasahstanKotildergotildezstan Tadžikistan Tuumlrkmenistan ja Usbekistan kaumle Iraanile Pakistanile jaTuumlrgile

(

Peale nende kokkulepete on arenenud riigid jotildeustanud uumlhesuunalisi vabakau-bandusleppeid mille alusel siseneb import kotildeigist votildei teatud arengumaadestnende turgudele maksuvabalt Need lepped ei ole vastastikused kuna turulesooduspaumlaumlsu omavad arengumaad ei kohalda mitte mingisugust soodusrežiimiarenenud riikidest saabuvatele importkaupadele Sellised uumlhesuunalised soo-duslepped on naumliteks jaumlrgmised

Uumlldine soodustuste suumlsteem (GSP) mille kohaselt arenenud riigid lubavadkotildeigi toumloumlstustoodete ning teatavate potildellumajandustoodete importi arengu-maadest sooduskorra alusel ja tollimaksuvabalt

Endine Lomeacute konventsioon mille alusel Euroopa Liit lubab tollivaba impor-ti Aafrika arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest ning Kariibi mere Aa-sia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) 2000 aasta algusesvahetas Lomeacute konventsiooni vaumllja Cotonoursquo leping kuid kuni selle ratifitsee-rimiseni allakirjutanute poolt ja hiljemalt 2007 aasta lotildepuni kohaldab ELLomeacute konventsiooni saumltteid

Kariibi mere algatus mille raames USA lubab tollimaksuvaba importi Karii-bi mere riikidest

Otildeiguslik alus arenenud riikide poolt GSP alusel soodusrežiimi kohaldamisekskotildeigist arengumaadest tulevale impordile tuleneb otsusest arengumaade dife-rentseeritud ja soodsama režiimi vastastikkuse ja taumlielikuma osalemise kohtaSee otsus votildeeti GATTi alusel vastu 1979 aastal ning seda nimetatakse harili-kult ldquouumlldiseks lubavaks klausliksrdquo 1994 aasta GATTi saumltetest ei tulene kindlatotildeiguslikku alust sooduskordadele nagu Lomeacute konventsiooni ja Kariibi mere al-gatuse jaumlrgne kord mis votildeimaldavad soodus- votildei maksuvaba paumlaumlsu uumlksnes nen-dele arengumaadele kellega soodusrežiimi kohaldavatel riikidel on ajaloolisedvotildei muud sidemed WTO sanktsioneeris need korrad selle alusel et soodusrežii-mi pakkuvatel arenenud riikidel oli otildeigus loobuda oma enamsoodustusklauslisttulenevatest kohustustest


Tariife ja muid kaubandustotildekkeid puumluumlavad kaotada ka Aasia ja Vaikse ookeaniriikide majanduskoostoumlouml foorumi (APEC) liikmed Need on Ameerika Uumlhend-riigid Austraalia Brunei Filipiinid Hiina HongkongHiina IndoneesiaJaapan Kanada Korea Vabariik Malaisia Mehhiko Paapua Uus-GuineaPeruu Singapur Tai Taiwani provints (Hiina) Tšiili Uus-Meremaa VeneFoumlderatsioon ja Vietnam

Euroopa

Euroopas on paumlrast ELi moodustamist saavutanud tiheda majandusliku inte-gratsiooni 15 riiki Uumlhinemislaumlbiraumlaumlkimised kaumlivad Kuumlprose Poola SloveeniaTšehhi Vabariigi ja Ungariga Euroopa Liidul on tolliliit Tuumlrgiga ning Vahemerekaubanduspartneritega toimuvad laumlbiraumlaumlkimised uute vabakaubanduslepingutesotildelmimiseks Liidu praegused liikmed on Austria Belgia Hispaania HollandIirimaa Island Itaalia Luksemburg Prantsusmaa Portugal Rootsi Saksa-maa Soome Uumlhendkuningriik ja TaaniSeega on ilmne et nii majanduslikud kui ka poliitilised ajendid piirkondlike kau-banduslepete sotildelmimiseks mis juba praegu hotildelmavad suure osa maailma kauban-dusest tugevnevad edaspidi veelgi

Allikas WTO Annual Report 1998 vol 1 Special Topic Globalization and Trade

)

GATT 1994 Tokyo vooruotsus arengumaade dife-rentseeritud ja soodsamarežiimi vastastikkuse jataumlielikuma osaluse kohtapunkt 2 alapunkt a

Otildeiguslikust seisukohast viivad sellised piiratud ulatusega sooduskorrad soodus-tusi mitte saavatest arengumaadest saabuva impordi diskrimineerimiseni Soo-dustusi andvatele arenenud riikidele avaldatakse seepaumlrast survet soodustustemuutmiseks ja nende vastavusse viimiseks GATTi reeglitega

USA-le Kariibi mere algatuse rakendamiseks antud kohustustest vabastamiseotildeigus lotildepeb 2005 aasta lotildepus

Neljas reegel votilderdne kohtlemineGATT 1994 artikkel III Nagu juba maumlrgitud ei tohi liikmed enamsoodustusrežiimi potildehimotildette kohaselt

riike diskrimineerida Enamsoodustusrežiimi potildehimotildetet taumliendav votilderdse koht-lemise potildehimotildete notildeuab et importtoodete suhtes mis on uumlletanud piiri paumlrasttollimaksude ja muude maksete tasumist ei rakendata vaumlhem soodsat režiimikui see mida kohaldatakse samasuguste kodumaiste toodete suhtes Teisisotildenunotildeuab see potildehimotildete et riigid kohtleksid imporditud ja kodumaiseid kaupuvotilderdsetel alustel Seepaumlrast ei tohi riik kehtestada importkaubale mis on paumlrasttollimaksude tasumist uumlletanud piiri siseriiklikke makse (naumliteks muumluumlgimaksu)kotildergemal tasemel kui neid rakendatakse sarnaste kodumaiste toodete suhtesSamuti ei tohi siseturul toodete ostu ja muumluumlki motildejutavaid eeskirju kohaldadarangemalt importtoodete suhtes

Motildeju aumlritegevuseleUus reeglistik potildellumajandus- ja tekstiiltoodete kohta mis toumloumltati vaumllja Uru-guay voorus aitab tagada et GATTi potildehireegleid ndash koguseliste piirangute kasu-tamise vastast reeglit nagu ka reeglit mis notildeuab et kodumaist toodangutkaitstaks uumlksnes tariifidega ndash jaumlrgivad praktikas kotildeik riigid Eksportivad ettevotildet-ted eelistavad tariife koguselistele piirangutele mitmetel potildehjustel Tariifid onlaumlbipaistvad ja nende motildeju hindadele prognoositav Koguselised piirangudmuudavad kaubanduse ebakindlamaks kuna nende haldamist korraldavatelasutustel on otildeigus kvoote aeg-ajalt muuta Ja lotildepuks kuna kvootide haldami-seks on vajalik litsentsimine votildeivad ettevotildetted oma toodangut eksportida vaidsiis kui nende toodangu ostjad vaumllismaal suudavad hankida vastava litsentsi

Uruguay vooru tulemusel on maumlrgatav edasiminek toimunud ka tariifide sidu-misel kotildeigi riikide poolt Kindlustunne selles osas et riigid kuhu eksporditakseei totildesta taumlnu tariifide sidumisele laumlbiraumlaumlkimistel kokkulepitud madalamaidmaumlaumlrasid ergutab ettevotildetteid investeerima tootmisettevotildetetesse seadmetesseja turustusvotilderkudesse ning votildetma muid kaubandust edendavaid meetmeidPeale selle annab tariifide sidumine ettevotildetetele tagatise selle kohta et nendevalitsused ei totildesta tariife mida tuleb tasuda eksportkauba tootmiseks impordi-tava tooraine ja sisendite pealt

Viimaks annab votilderdse kohtlemise reegel eksportivatele ettevotildetetele kindlustun-de et kui nende tooted on paumlrast tollimaksude ja muude piiril tasumisele kuulu-vate maksete tasumist imporditurule sisenenud ei notildeuta neilt siseriiklikkemakse kodumaist paumlritolu toodetest kotildergematel maumlaumlradel Votilderdse kohtlemisereegel kehtib mitte uumlksnes siseriiklike maksude vaid ka kohustuslikke toote-standardeid ja toodete muumluumlki ja turustamist reguleerivate eeskirjade suhtesKuna valitsused kehtestavad keskkonna ja tarbijate tervise kaitseks uumlha uusimakse ja eeskirju toodetele on reegel selliste maksude ja eeskirjade votilderdsetelalustel kohaldamise kohta nii kodumaiste kui ka imporditud toodete suhteseksportivatele ettevotildetetele elulise taumlhtsusega


3 peatuumlkk

Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine

Kokkuvotildete

Kui tollimakse maumlaumlratakse kaupadele nende vaumlaumlrtuse alusel (naumliteks 10 impordi-tud kaupade vaumlaumlrtusest) sotildeltub tollimaksude tegelik suurus sellest kuidas toll kaupadetollivaumlaumlrtust maumlaumlrab Leping tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise kohta notildeuab et tolliasutusedmaumlaumlraksid tollivaumlaumlrtust importija poolt tehingu kaumligus makstud votildei makstava hinnaalusel Uruguay voorus vastuvotildeetud otsuse tulemusena votildeib toll keelduda tehinguvaumlaumlrtust tunnistamast kui tal on potildehjust kahelda importija poolt deklareeritud vaumlaumlr-tuse votildei esitatud dokumentide otildeigsuses votildei taumlpsuses Kaitsmaks importijate huve selli-ses olukorras peavad tolliasutused andma neile votildeimaluse oma hinda potildehjendadaKui toll ei ole potildehjendusega rahul on ta kohustatud esitama importijale kirjalikultselgitused nende poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise kohta

Kui toll keeldub tehingu vaumlaumlrtust aktsepteerimast maumlaumlratleb leping vaumlaumlrtuse maumlaumlra-miseks viis eri moodust Vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel neid meetodeid kasutades peab toll kon-sulteerima ka importijatega ning votildetma arvesse nende arvamusi

Mitmed arengumaad tuginesid tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel varem Tollikoostoumloumlnotildeukogu(praegu Maailma Tolliorganisatsiooni) vaumlljatoumloumltatud vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsioo-nile Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu kohaselt pidid need riigid oma hindamissuumlstee-mid lepingu reeglitega kooskotildella viima viieaastase uumlleminekuaja jooksul (st 1jaanuariks 2000) mis anti neile WTO suumlsteemile uumlleminekuks

Tollimaksude liigid

Tollimakse maumlaumlratakse kaupade vaumlaumlrtuse alusel (naumliteks 20 imporditud tootevaumlaumlrtusest) votildei eritollimaksudena (naumliteks 2 USD kilogrammilt votildei liitrilt)Motildene toote puhul kasutatakse ka kombineeritud makse mis sisaldavad niivaumlaumlrtusepotildehiseid kui ka erimaumlaumlrasid (10 vaumlaumlrtusest + 2 USD kilogrammilt)

Kui motildened erandid vaumllja arvata kasutavad riigid kauba vaumlaumlrtusel potildehinevaidtollimakse Valitsused eelistavad seda liiki tollimaksude rakendamist uumlldiseltkolmel potildehjusel Esiteks on ametiasutustel vaumlaumlrtusepotildehiste tollide potildehjal sisse-notildeutavaid tulusid lihtsam hinnata kui tulusid mida saadakse eritollimaksudestmis kehtestatakse mahu votildei kaalu jaumlrgi Teiseks on vaumlaumlrtuselised tollimaksudotildeiglasemad kui eritollimaksud sest nende puhul makstakse odavamate kaupa-de pealt vaumlhem kallimate pealt aga rohkem makse Naumliteks eritollimaks 2 USDliitrilt totildestaks 4dollarilise veinipudeli hinda 50 ja kallima 20dollarilise veini-pudeli hinda 10 Vaumlaumlrtuseline 10ne maks totildestaks odavama pudeli hinda 020 USD ja kallima pudeli hinda 2 USD Kolmandaks on kauba vaumlaumlrtuse aluselarvestatavate tollimaksude korral rahvusvaheliste tariifide vaumlhendamise alastelaumlbiraumlaumlkimiste kaumligus lihtsam tariife votilderrelda ja leppida kokku nende vaumlhenda-mises

Siiski sotildeltub vaumlaumlrtuseliste maksude jaotumine suures osas maksustatava vaumlaumlrtu-se maumlaumlramise meetodist Seega kui toll maumlaumlrab kauba maksustatavaks vaumlaumlrtu-seks 1000 USD tuleb 10lise vaumlaumlrtuselise tollimaksu puhul tasuda tollimaksu100 USD Kui toll maumlaumlrab kauba vaumlaumlrtuseks aga 1200 USD peab importijamaksma sama kauba eest imporditollimaksu 120 USD Tariifide sidumisestkaubanduses saadav kasu langeks maumlrgatavalt kui toll kasutaks tollivaumlaumlrtusemaumlaumlramisel kaubaarvel maumlrgitud hindade asemel muid hindu Kauba vaumlaumlrtusemaumlaumlramisel kehtivad reeglid on seega olulise taumlhtsusega tagamaks importijaleet notildeutavad tollimaksud ei ole kotildergemad nominaalsetest maumlaumlradest mis on esi-tatud importiva riigi tariifiloendites

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu saumltted

Tollivaumlaumlrtusemaumlaumlramise leping pream-bul

Uumlksikasjalikud WTO reeglid kauba tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseks sisalduvad tolli-vaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingus (taumlielik pealkiri GATT 1994 VII artikli rakendamiseleping) Lepingujaumlrgne suumlsteem tugineb lihtsatele ja otildeiglastele kriteeriumitelemille juures on arvesse votildeetud kaubandustavasid Kotildeikidelt liikmesriikideltoma otildeigusaktide uumlhtlustamist lepingu reeglite alusel notildeudes puumluumlab see suumlsteemtagada reeglite uumlhtset rakendamist nii et importijad saaksid kindlalt ette arves-tada impordilt tasumisele kuuluvate tollimaksude suuruse

Peamine standard tehinguvaumlaumlrtusTollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 1 lg 1

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 8 lg 1

Lepingu potildehireegel on et kauba tollivaumlaumlrtus peaks potildehinema kauba importija-maale ekspordiks muumluumlmisel tegelikult makstud votildei makstaval hinnal (naumlitekskaubaarvel maumlrgitud hind) mida vajaduse korral korrigeeritakse lisades selleleostjate kanda jaumlaumlnud maksed nagu naumliteks kulutused pakkimisele ja konteine-ritele abivahenditele ja litsentsitasud (vt boks 10) Reeglite kohaselt ei olekauba maksustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel lubatud arvesse votildetta ostu komisjoni-tasusid ja eriallahindlusi mida on saanud ainuagendid ja -kontsessionaumlaumlrid

Tokyo vooru leping piiras tolli tegevusvabadust tehingute vaumlaumlrtusi mitte aktsep-teerida boksis 11 toodud vaumlheste juhtumitega See otsus tegi muret paljudelearengumaadele kes leidsid et reegel piiras nende riikide tollivotildeimude votildeimalusitegeleda juhtumitega kus kaupmehed hindavad tollimaksude vaumlhendamiseksimportkaupade maksumuse alla nende tegeliku vaumlaumlrtuse See potildehjustas WTOloomise eelsel perioodil ka paljude arengumaade vastuseisu lepinguga uumlhinemi-sele

Otsus totildeendamiskohustu-se uumlmbersuunamisekohta sect 1

Otsus juhtumite kohta kus tollil on potildehjust kahelda deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeig-suses votildei taumlpsuses (tuntud ka otsusena totildeendamiskohustuse uumlmbersuunamisekohta) mis votildeeti vastu Uruguay voorus arengumaade algatusel taumlitis selle luumln-ga Tokyo vooru leping notildeudis tollivotildeimudelt importija poolt deklareeritudtehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise korral vastava totildeendusmaterjali esitamistUruguay voorus asetati totildeendusmaterjali esitamise kohustus ndash juhul kui tolli-votildeimudel on hinnainfo ja muude kaumlttesaadavate andmete alusel potildehjust kahel-da importijate deklareeritud vaumlaumlrtuse totildeenduseks esitatud uumlksikasjade votildeidokumentide otildeigsuses votildei taumlpsuses ndash importijatele

66 3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine

3 peatuumlkk ndash Kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine 67

Boks 10Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramine kauba hinna lubatav korrigeerimine(tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu artikkel 8)

Tehingu tegeliku vaumlaumlrtuse kindlakstegemiseks saumltestab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepin-gu artikkel 8 et importija poolt imporditava kauba eest tegelikult makstud votildei maks-tavale (so kaubaarvel maumlrgitud) hinnale votildeib lisada ka jaumlrgmiste elementide eestsooritatud maksed komisjoni- ja vahendustasud vaumllja arvatud ostu komisjonitasu pakendamise ja konteinerite maksumus ning tasud abivahendid so ostja tarnitud kaubad (materjalid komponendid toumloumlriistad

stantsid jms) mida ostja on tarninud votildei teenused (kavandid visandid jne)mida ostja on osutanud tasuta votildei alandatud hinnaga selleks et imporditud kau-pa toota

kasutus- ja litsentsitasud see osa tulust mis igast imporditud kauba jaumlrgnevast edasimuumluumlgist votildei kasutami-

sest laekub otseselt votildei kaudselt muumluumljale transpordi kindlustuse ja muud kulud mis on seotud imporditud kauba veoga

impordikohta juhul kui riigi vaumlaumlrtuse maumlaumlramise suumlsteem rajaneb CIF-hindadelArtikkel selgitab edasi et tehinguvaumlaumlrtuse arvutamiseks ei tohi lisada makstud votildeimakstavale hinnale midagi peale eelloetletud kuluelementide Artikkel loetleb pealeselle ka maksed ja kulud mida tollivaumlaumlrtusele ei lisata kui neid on votildeimalik eristadategelikust makstud votildei makstavast hinnast need on veokulud paumlrast importimist importiva riigi tolliterritooriumile paumlrast importimist tehtavad kulutused ehitamisele puumlstitamisele kokkupanemi-

sele tehnilisele hooldusele votildei abile importiva riigi lotildeivud ja maksud

Boks 11Juhtumid mille korral toll votildeib importija deklareeritudtehinguvaumlaumlrtuse tagasi luumlkata1 kui muumluumlki ei toimu2 kui kauba kaumlsutamisele votildei kasutamisele ostja poolt on kehtestatud piiranguidTehinguvaumlaumlrtust ei pruugita aktsepteerida juhul kui muumluumlgileping seab piiranguidkaupade kasutamisele votildei kaumlsutamisele vaumllja arvatud juhul kui

ndash vastav piirang on kehtestatud otildeigusaktidega (naumliteks pakendamisnotildeuded)

ndash piirangud naumlitavad millises geograafilises piirkonnas kaupade edasimuumluumlk onlubatud (naumliteks jaotusleping mis lubab kauba muumluumlki vaid Euroopa riikidesse)

ndash piirangud ei motildejuta kaupade vaumlaumlrtust (naumliteks uut imporditud mudelit ei tohimuumluumla enne teatud kuupaumleva)

3 kui muumluumlk votildei hind sotildeltub teatud tingimustest mille totildettu ei ole votildeimalik vaumlaumlrtustmaumlaumlrata (naumliteks muumluumlja seab imporditud kaupade hinna sotildeltuvusse tingimusest etostja ostab veel teatud koguse muid tooteid)4 kui osa kauba ostjapoolsel edasimuumluumlmisel saadavatest tuludest jotildeuab ka algsemuumluumljani5 kui ostja ja muumluumlja on teineteisega seotud ning see on motildejutanud kauba hinda

Tagamaks et kauba tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamine tolli poolt sellistel juhtu-del toimub objektiivsetest asjaoludest laumlhtudes on tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise le-pingus saumltestatud et riiklikud otildeigusaktid peaksid tagama importijatele teatavadotildeigused Esiteks kui toll kahtleb deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeigsuses votildei taumlpsusespeab importijal olema votildeimalus anda selgitusi sealhulgas esitada dokumentevotildei muud totildeendusmaterjali selle kohta et nende poolt deklareeritud vaumlaumlrtusvastab imporditud kaupade tegelikule vaumlaumlrtusele Teiseks kui antud selgitusedtolli ei rahulda votildeivad importijad notildeuda tollilt kirjalikku selgitust deklareeritudvaumlaumlrtuse otildeigsuses ja taumlpsuses kahtlemise potildehjuste kohta See saumlte on kehtesta-tud importijate huvide kaitseks andes neile votildeimaluse poumloumlrduda otsuse vaidlus-tamiseks tolli kotildergemate ametiasutuste ning vajaduse korral ka kohtu votildei motildenemuu sotildeltumatu organi poole

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2 punkt a

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2 punkt b

Reegel mille kohaselt kaupade tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise aluseks peaks olema im-portijate poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtus ei kehti mitte ainult sotildeltumatutepartnerite vaheliste vaid ka teineteisest sotildeltuvate poolte vaheliste tehingute pu-hul Viimased toimuvad harilikult hargmaiste ettevotildetete ja nende tuumltarettevotildete-te votildei filiaalide vahel ning sellisel juhul maksustatakse kaupu uumlleandehinnastlaumlhtudes mis alati ei pruugi kajastada importkauba otildeiget votildei tegelikku vaumlaumlrtustLeping notildeuab isegi neil juhtudel tollivotildeimudelt importijaga konsultatsioonidealustamist tegemaks kindlaks pooltevaheliste suhete tuumluumlpi tehingu asjaolusidning seda kas poolte suhted on motildejutanud kauba hinda Kui tollivotildeimud leia-vad paumlrast sellist uurimist et poolte suhted ei ole deklareeritud hinda motildejuta-nud maumlaumlratakse kauba tehinguvaumlaumlrtus esitatud hindade alusel Peale selle ndashtagamaks et tehinguvaumlaumlrtust ei vaidlustata uumlksnes poolte omavahelise seotusetotildettu ndash annab leping importijatele otildeiguse notildeuda vaumlaumlrtuse aktsepteerimist kuinad totildeendavad et vaumlaumlrtus vastab ligikaudselt kaupade testvaumlaumlrtusele mis onsaadud jaumlrgmistel alustel

umbes samal ajal sotildeltumatute ostjate ja muumluumljate vahel toimunud impordite-hingute puhul hinnatava kaubaga identsele votildei sarnasele kaubale maumlaumlratudtollivaumlaumlrtus votildei

identsete votildei sarnaste kaupade tuletatud votildei arvutatud vaumlaumlrtus (vt edasi)

Uumllejaumlaumlnud viis standardit

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping I lisauumlldmaumlrkus

Kuidas peaks toll maumlaumlrama maksustatavat vaumlaumlrtust kui ta on otsustanud mittetunnistada importija poolt deklareeritud tehinguvaumlaumlrtust Importijate huvidekaitseks ning tagamaks et vaumlaumlrtuse maumlaumlramine sellistel juhtudel toimuks otildeiglas-tel ja erapooletutel alustel piirab leping tollivotildeimude tegevusvabadust viielepingus saumltestatud standardi kasutamisega Leping notildeuab standardite rakenda-mist tekstis esinevas jaumlrjekorras ning alles siis kui toll leiab et esimest standar-dit pole votildeimalik rakendada votildeib vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel kasutada ka jaumlrgmisistandardeid

Standardeid on nende rakendamisjaumlrjekorras selgitatud allpool

Identsete kaupade tehinguvaumlaumlrtus

Kui vaumlaumlrtust ei ole votildeimalik teha kindlaks tehinguvaumlaumlrtuse alusel tuleks sellekskasutada identsete kaupade juba maumlaumlratud tehinguvaumlaumlrtust

Sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtus

Kui kaupade vaumlaumlrtuse hindamine eespool kirjeldatud meetodil ei ole votildeimaliktuleb see maumlaumlrata sarnaste kaupade tehinguvaumlaumlrtuse alusel


Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 2


Motildelema meetodi puhul peavad valitud tehingud seostuma imporditud kauba-ga mis muumluumldi ekspordiks samale importijamaale ja hinnatava kaubaga ligi-kaudu samal ajal

Boksis 12 kirjeldatakse reegleid mida kasutatakse tegemaks kindlaks kas mak-sustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel kasutatavad kaubad on imporditud kaupadegaidentsed votildei sarnased

Tuletatud vaumlaumlrtus

Kaks jaumlrgmist meetodit on tuletatud vaumlaumlrtuse meetod ja arvutatud vaumlaumlrtusemeetod


Tuletatud vaumlaumlrtust maumlaumlratakse hinnatava imporditud kauba votildei sellega identsevotildei sarnase kauba uumlhe kaubauumlhiku hinna alusel kodumaisel turul kusjuures sel-lest hinnast arvatakse maha kasum tollimaksud ja muud riigimaksud veo- jakindlustuskulud ning muud importijamaal tehtud kulutused


Arvutatud vaumlaumlrtus

Arvutatud vaumlaumlrtuse saamiseks lisatakse hinnatava kauba tootmiskuludele ldquoka-sum ja uumlldkulud summa ulatuses mis tavaliselt kujuneb eksportijamaa tootjatepoolt importijamaale ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasseklassi votildei liiki kuuluvate kaupade muumluumlgilrdquo


Viimase abinotildeu meetod

Kui tollivaumlaumlrtust ei ole votildeimalik maumlaumlrata uumlhelgi eelkirjeldatud meetodil votildeibselleks kasutada motildene eelneva meetodi paindlikku kaumlsitlusviisi pidades silmaset kasutatavad kriteeriumid oleksid vastavuses 1994 aasta GATTi VII artikli-ga Sel viisil maumlaumlratud vaumlaumlrtus ei tohi siiski potildehineda muuhulgas jaumlrgmisel


Boks 12Reeglid kaupade identsuse votildei sarnasuse hindamiseks(Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise leping artikkel 15 lg 2)

Tegemaks kindlaks kas kaubad on identsed votildei sarnased kaupadega mille tehingu-vaumlaumlrtust maumlaumlratakse arvestatakse jaumlrgmisi omadusi

Kaubad on identsed Kaubad on sarnasedkui nad on igas suhtessamasugused kaasa arvatudfuumluumlsilised omadused kvaliteet jamaine

kui nad sarnanevad hinnatavatekaupadega komponentide materjali jaomaduste poolest

taumlidavad samasugust otstarvet ning onhinnatavate kaupadega kaubanduslikultasendatavad

Peale selle peavad kaubad selleks et neid kaumlsitletaks identsete votildei sarnastena olematoodetud

ndash samas riigis jandash sama tootja poolt

kui hinnatavad kaubad

Kui sellegipoolest ei leidu imporditehinguid mis oleksid toimunud hinnatava kauba-ga identse votildei sarnase sama tootja poolt samas riigis toodetud kaubaga tuleb arvessevotildetta sama riigi motildene teise tootja toodetud kaupa

kauba hinnal eksportimise korral kolmanda riigi turule

minimaalsel tollivaumlaumlrtusel

suvalisel votildei fiktiivsel vaumlaumlrtusel

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 6Maumlrkus tollivaumlaumlrtuse maumlauml-ramise lepingu artikli 6kohta

Uumlldreeglina saumltestab leping et kui tehinguvaumlaumlrtust ei aktsepteerita tuleb kaubavaumlaumlrtust maumlaumlrata eespool kirjeldatud standardite alusel importijamaal kaumlttesaa-dava teabe potildehjal Samas maumlrgitakse ka et arvutatud vaumlaumlrtuse kindlaksmaumlaumlra-misel votildeib siiski olla vaja uurida kauba tootmiskulusid ja muud teavet midatuleb muretseda vaumlljaspool importijamaad Leping soovitab ndash et importijat eikoormataks tarbetult ndash kasutada arvutatud vaumlaumlrtuse meetodit vaid juhtudel kuiostja ja muumluumlja on teineteisest sotildeltuvad ja kui tootja on valmis esitama importija-maa tollivotildeimudele vajalikku teavet kulude kohta ja votildeimaldama laumlbi viia and-mete jaumlrgnevat kontrollimist

Leping ja arengumaad

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseleping artikkel 20 lg 1

Enne 1 jaanuari 1995 kasutasid lepingujaumlrgset tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise suumlstee-mi vaid 11 riiki Laumlbiraumlaumlkimistel lepingu uumlle leiti et enamik arengumaadest(mille hindamissuumlsteem rajanes vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsioonil5 mis on taumliestierinev lepingus kasutatud maumlaumlratlusest) vajavad aega otildeigusliku ja institutsio-naalse raamistiku vaumlljatoumloumltamiseks ja selle rakendamiseks vajaliku ametnikkon-na koolitamiseks Leping saumltestas seetotildettu arengumaadele kes leidsid etkohene uuele suumlsteemile uumlleminek oleks nende jaoks raske viieaastase uumllemine-kuaja Selleks et hotildelbustada suumlsteemi vastuvotildetmist maumlaumlratud ajaks (1 jaanuar2000) on nii WTO kui ka WCO sekretariaadid suurendanud oma tehnilist abiametnike koolitamiseks lepingujaumlrgsete meetodite alal

1 jaanuariks 2000 liitus tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepinguga rida arengumaidMotildened uumllejaumlaumlnutest aga teatasid et neil ei ole votildeimalik oma olemasolevat suumls-teemi ettenaumlhtud ajaks WTO notildeuetega kooskotildella viia ning taotlesid lepingussaumltestatud taumlhtaja pikendamist Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komitee on paljudeljuhtudel andnud ajapikendust uumlksikutele riikidele mis on suutnud totildeestada etneil on olnud WTO suumlsteemi vastuvotildetmisega raskusi

Motildeju aumlritegevusele

Lepingu potildehieesmaumlrk on kaitsta ausate kauplejate huve notildeudes et tollivotildeimudpeavad maksustatava vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel aktsepteerima tegelikku importijapoolt teatud tehingult makstud hinda See reegel kehtib teineteisest nii sotildeltu-matute kui ka sotildeltuvate poolte vaheliste tehingute puhul Leping tunnistab etsamade toodete hinnad votildeivad eri importijate puhul erineda Asjaolu et teatudimportija poolt saavutatud hind on madalam kui teiste importijate poolt impor-timisel makstud hind ei saa olla aluseks tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamiseleTollivotildeimud votildeivad sellistel juhtudel tehinguvaumlaumlrtuse tunnistamisest keeldudavaid siis kui neil on potildehjust kahelda imporditavate toodete deklareeritud hinnaotildeigsuses votildei taumlpsuses Kuid isegi sellisel juhul peab toll andma importijatele votildei-maluse oma hinda potildehjendada ja kui ta potildehjendustega rahule ei jaumlauml esitamaneile kirjalikult potildehjused tehinguvaumlaumlrtuse tagasiluumlkkamise ja tollivaumlaumlrtuse muu-del meetoditel maumlaumlramise kohta Peale selle tagab leping importijatele vaumlaumlrtusemaumlaumlramise protsessi kotildeigil etappidel konsultatsioonideks otildeigust andes et tolli-votildeimudele deklareeritud vaumlaumlrtuse kontrollimiseks antud tegevusvabadust kasu-tatakse objektiivselt


5 Suumlsteemi lotildei Tollikoostoumlouml Notildeukogu praegune Maailma Tolliorganisatsioon (WCO)

Lisaks importijate otildeigusele konsultatsioonideks vaumlaumlrtuse maumlaumlramise protsessikotildeigil etappidel notildeuab leping et riikide otildeigusaktid kaupade vaumlaumlrtuse maumlaumlramisekohta annaksid importijatele jaumlrgmised otildeigused


otildeigus importkaupade tollist kaumlttesaamiseks kui tollivaumlaumlrtuse kindlaksmaumlauml-ramisel on ette naumlha viivitusi ndash seda tingimusel et importija esitab notildeudmisekorral piisava tagatise garantiikirja votildei tagatissummana mis katab tolli-maksu mida kauba eest votildeidakse notildeuda


otildeigus eeldada et kogu olemuselt konfidentsiaalset teavet mis on antud tolli-votildeimudele koheldakse kui konfidentsiaalset


otildeigus esitada tollivotildeimude otsuste suhtes kaebus tolli sotildeltumatule organile jakohtuvotildeimudele ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone


4 peatuumlkk

Eksportkauba eelinspekteerimine

Kokkuvotildete

Alates 20 sajandi teisest poolest on importijad kasutanud imporditavate toodete ko-guste ja kvaliteedi hindamiseks sotildeltumatute inspekteerimisettevotildetete abi Inspekteeri-misega mis enamasti viiakse laumlbi eksportivas riigis enne kauba vaumlljavedu tagatakseimportijale et kaup vastab tehnilistele spetsifikatsioonidele lepinguga saumltestatudkvaliteedinotildeuetele ja et ekspordi kogused on taumlpsed Selliste inspekteerimisettevotildeteteteenuseid ei kasuta mitte uumlksnes eraettevotildetted vaid ka riiklikud ettevotildetted ja valitsu-sasutused Tegelikkuses notildeuavad paljudes riikides kehtestatud reeglid et valitsusasu-tuste sisseostetavaid kaupu inspekteeriksid ning nende kvaliteeti ja kogust totildeendaksidsotildeltumatud ja paumldevad inspekteerimisettevotildetted

Alates 1960ndate aastate keskpaigast on ka motildened arengumaad kasutanud eksport-kauba eelinspekteerimisettevotildetete teenuseid importkaupade hindamisel ja nende hinnaotildeigsuse kinnitamisel enne nende kaupade vedu eksportivatesse riikidesse Sellise tege-vuse peaeesmaumlrk on saavutada kontroll importkaupade uumlle- ja alahindamise ningmuude ebaotildeiglaste votildei sobimatute kaubandustavade uumlle Taumlnapaumleval kasutab uumlle 30Aafrika Aasia ja Ladina-Ameerika riigi neid teenuseid

imporditavate kaupade fuumluumlsiliseks inspekteerimiseks et tagada nende vastavus le-pingu tingimustele

hinna otildeigsuse kontrollimiseks

tagamaks et eksportija on kaubad liigitanud importiva riigi otildeige tariifse klassifi-katsiooni alla

Kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine on eelinspekteerimisettevotildetete toimingute kindelosa tagamaks et eksportija poolt arvel naumlidatud hind vastab kauba tegelikule vaumlaumlrtu-sele ja et kauba hind arvel ei ole uumlle- votildei alahinnatud Sellise inspekteerimisega kind-lustatakse importijatele et nende tellitud kaubad vastavad lepingus esitatudkirjeldusele ja kvaliteedinotildeuetele ning vaumlhendatakse vaidluste tekkimise votildeimalusi pauml-rast kauba kohalejotildeudmist sihtkohta Inspekteerimine kaotab ka ohu et imporditaksetervisele kahjulikeks loetavaid ja seega eksportivates riikides muumluumlgiks kotildelbmatuid kau-pu (naumliteks keelatud kemikaalid ja farmaatsiatooted standarditele mittevastavadtoiduained)

Enamikes eksportkauba eelinspekteerimist kasutavates riikides on impordi lubamisekskohustuslik peaaegu kotildeikide kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine ja hinnakontroll enneeksporti Uumlhes riigis on suumlsteemi kasutamine vabatahtlik ja eelinspekteerimisteenuseidkasutavatel importijatel on otildeigus eeldada kaupade tollivormistust ilma eelinspekteeri-misettevotildetete soovitatud vaumlaumlrtuse taumliendava kontrollimiseta

Peaaegu kotildeik eelinspekteerimissuumlsteemi kasutavad riigid vabastavad eelinspekteeri-miskohustusest kaubad mille vaumlaumlrtus on kindlaksmaumlaumlratud tasemest vaumliksem

Kauba eelinspekteerimisteenuste kasutamise eesmaumlrgid

Kohustuslikud eksportkauba eelinspekteerimise lepingud votildeib eesmaumlrkide jaumlr-gi milleks eelinspekteerimisettevotildetete teenuseid kasutatakse jagada kahte laie-masse ruumlhma Eelinspekteerimisettevotildetete sotildenavara kasutades jagunevadlepingud valuutalepinguteks ja tollilepinguteks Esimest neist kahest motildeistestkasutatakse lepingute taumlhistamiseks mille (ja ka nende sotildelmimist notildeudva valit-suse) peaeesmaumlrk on vaumlltida uumllehindamisest tulenevat kapitali aumlravoolu Teise-ga taumlhistatakse lepinguid millega valitsused uumlritavad vaumlltida tolli tuludevaumlhenemist imporditud kaupade kauplejate poolse alahindamise totildettu votildei taht-liku vaumlaumlrklassifitseerimise tulemusel kaupade importimiseks madalate maksu-dega kaubarubriigis

Veel motildened aastad tagasi oli valitsuste peaeesmaumlrk takistada importkaupadeuumllehindamist Kauplejad kipuvad kaupu uumllehindama kui importkaubanduseleja valuutatehingutele on tehtud kitsendusi Arengumaade kaubanduse ja valuu-tasuumlsteemi liberaliseerimise meetmete totildettu ei ole taumlnapaumleval kauplejatel im-portkaupade uumllehindamiseks uumlldiselt potildehjust Selle tulemuseks ndash nagu selgubka boksist 13 ndash on see et enamik eksportkauba eelinspekteerimise lepinguteston nuumluumld tollilepingud Lepingute peaeesmaumlrk on vaumllja selgitada importkaupadealahindamine kindlustamaks maksutulu kogumist taumlies ulatuses ning samutitolliga seotud korruptsiooni kontrollimiseks

Kuigi eelinspekteerimisteenuseid kasutatakse enamasti impordi eelinspekteeri-miseks kasutavad motildened valitsused neid ka ekspordi alahindamisest tulenevakapitali aumlravoolu kontrollimiseks

Praegu tegutseb viis rahvusvahelisel votildei piirkondlikul tasandil eelinspekteeri-misteenuseid pakkuvat ettevotildetet Neist suurim on Socieacuteteacute geacuteneacuterale de surveillance(SGS) Genfis Sellel ettevotildettel on enam kui 140 riigis uumlle 130 filiaali kus toumloumltabkokku uumlle 30 000 inimese Uumllejaumlaumlnud neli ettevotildetet on BIVAC InternationalPariisis COTECNA Genfis Inchape Testing Services International (ITSI) Lon-donis ja USA inspektuur (Inspectorate of the United States) Kotildeik need ettevotildettedon Rahvusvahelise Inspekteerimisorganite Liidu (International Federation of Ins-pection Agencies ndash IFIA) eelinspekteerimiskomitee liikmed On maumlrke et laumlhiajalvotildeib turule tulla veel teisigi ettevotildetteid kes pakuvad samasuguseid votildei enam-vaumlhem sarnaseid teenuseid

Eksportkauba eelinspekteerimise lepingu sotildelmimise tagamaadAumlri- ja toumloumlstusringkondades seda eelkotildeige motildenes arenenud riigis suhtuti eel-inspekteerimisteenuste laiendamisse importija ja eksportija vahel kokku lepi-tud hindade kohustuslikule kontrollimisele ettevaatusega Mures oldi eelkotildeigeasjaolu totildettu et neilt notildeuti hindade korrigeerimist kui eelinspekteerimisette-votildetted tuvastavad lepinguliste hindade puhul uumllehindamise Need riigid vaumlitsidet eelinspekteerimisettevotildetete poolt hindade votilderdlemiseks kasutatud kriteeriu-mid ei olnud eksportijatele alati teada See laumlbipaistvuse puudumine ei loonudmitte ainult ebakindlust ostjatega kokkulepitud hindade vastuvotildeetavuse osasvaid asetas eksportijad ka ebasoodsasse olukorda kuna puudus mehhanism eel-inspekteerimisettevotildetete otsuste vaidlustamiseks sotildeltumatutes organites Viivi-tused fuumluumlsilise inspekteerimise ja hindade otildeigsuse kontrolli laumlbiviimisel potildehjus-tasid ka kaubavedude viivitusi tekitades seega eksportijatele lisakulutusi

PSI-leping artikkel 1

Uruguay voorus vastuvotildeetud eksportkauba eelinspekteerimise leping (Agree-ment on Preshipment Inspection ndash PSI-leping) uumlritab tasakaalustada arenenud riiki-de eksportivate ettevotildetete vaumlljendatud muret ja vajadust kaitsta arengumaade

4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine 73

huve kes leiavad et eelinspekteerimisteenused on neile kasulikud Leping selgi-tab et selle saumltteid kohaldatakse uumlksnes selliste eksportivates riikides laumlbiviida-vate eelinspekteerimise toimingute suhtes mille tegemiseks vastava riigivalitsus on volitused andnud Eelinspekteerimistoimingud on maumlaumlratletud kuildquokotildeik toimingud mis on seotud eksporditavate kaupade kvaliteedi koguse hin-na kaasa arvatud valuutakursi ning finantstingimuste javotildei kaupade klassifit-seerimise kontrollimisegardquo

Lepingu potildehisaumlttedPSI-leping preambul Leping tunnustab et mitmed arengumaad kasutavad eelinspekteerimisteenu-

seid ning lubab nende kasutamist ldquonii kaua ja sellisel maumlaumlral kui on vajalikimportkaupade kvaliteedi koguse votildei hinna kontrollimiseksrdquo Lepingu peaees-maumlrk on maumlaumlrata kindlaks reeglid mida peavad jaumlrgima eelinspekteerimistee-nuseid kasutavad riigid ja ekspordiriigid tagamaks et nende tegevuse totildettu eiteki kaubandusele totildekkeid

74 4 peatuumlkk ndash Eksportkauba eelinspekteerimine

Boks 13Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigidpiirkonnadRiikpiirkond Eelinspekteerimislepingu liikAngola tollilepingArgentina tollilepingBangladesh tollilepingBenin tollilepingvaluutalepingBoliivia tollilepingBurkina Faso tollilepingBurundi valuutalepingCocircte drsquoIvoire tollilepingEcuador tollilepingEtioopia tollileping valuutalepingKamerun tollilepingKesk-Aafrika Vabariik tollilepingKomoorid tollileping valuutalepingKongo tollilepingKongo DV tollilepingSansibar valuutalepingSierra Leone tollilepingTansaania Uumlhendvabariik tollilepingTogo tollilepingUganda tollilepingUsbekistan tollileping

Allikas Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit (IFIA)

Eelinspekteerimist kasutavate riikide kohustused

Lepinguga eelinspekteerimisteenuseid kasutavatele riikidele asetatud kohustus-te sihiks on tagada eksportijate praktiliste probleemide vaumlhendamine votildei kaota-mine Probleemid tulenevad eelinspekteerimisettevotildetete viivitustest fuumluumlsiliseinspekteerimise ja hinnakontrolli laumlbiviimisel nende protseduuride laumlbipaistvu-se puudumisest ja konfidentsiaalse teabe kaumlsitlemisest Probleemide vaumlhenda-mist silmas pidades on lepingus muu hulgas saumltted

enamsoodustusrežiimi ja votilderdse kohtlemise kohaldamiseks

konfidentsiaalse aumlriteabe kaitseks

potildehjendamatute viivituste vaumlltimiseks

konkreetsete suuniste jaumlrgimiseks hindade kontrollimisel

Boksis 14 kirjeldatakse uumlldjoontes kohustusi mis on eelinspekteerimist kasuta-vatele riikidele lepingu jaumlrgi kehtestatud

Juhised hinnakontrolli laumlbiviimiseksLeping saumltestab et tegemaks kindlaks kas ekspordihind vastab votildei ei vasta kau-pade tegelikule vaumlaumlrtusele votildeiksid eelinspekteerimisettevotildetted votilderrelda sedahinda identsete votildei sarnaste kaupade hindadega mida pakutakse ekspordiks sa-mast eksportivast riigist

ndash vastavasse importivasse riiki votildeindash teistele turgudele

Kui aga hinna votilderdlemiseks kasutatakse ekspordihindu muudesse riikidesse kuiantud importiv riik tuleks arvesse votildetta ka majanduslikke jms tegureid mismotildejutavad eri riikides notildeutavaid hindu Teisisotildenu tunnistavad reeglid et fir-


Boks 14Eelinspekteerimist kasutavate riikide peamised kohustusedMittediskrimineerimine Protseduure ja kriteeriume tuleks kohaldada votilderdsetelalustel kotildeikide eksportijate suhtes Kotildeigi inspektorite poolt laumlbiviidav inspekteeriminepeaks olema uumlhesugune (PSI-leping artikkel 2 lg 1)Votilderdne kohtlemine Eelinspekteerimisteenuseid kasutavad riigid ei tohi rakendadasiseriiklikke eeskirju nii et inspekteeritavaid tooteid koheldaks vaumlhemsoodsatel alustelkui samasuguseid kodumaiseid tooteid (PSI-leping artikkel 2 lg 2)Inspekteerimiskoht Kaupade fuumluumlsiline inspekteerimine tuleks laumlbi viia riigis kustkaubad eksporditakse ning uumlksnes juhul kui see ei ole votildeimalik tootjariigis (PSI-leping artikkel 2 lg 3)Standardid Kvaliteedi ja koguse inspekteerimine tuleb laumlbi viia ostja ja muumluumlja va-hel kokku lepitud standardite votildei nende puudumise korral rahvusvaheliste standardi-te kohaselt (PSI-leping artikkel 2 lg 4)Laumlbipaistvus Laumlbipaistvuse tagamiseks tuleks eksportijatele jagada muu hulgasteavet eelinspekteerimist kasutavate riikide seaduste ja maumlaumlruste ning inspekteeri-misprotseduuride ja -kriteeriumide kohta (PSI-leping artikkel 2 lg 5ndash8)Konfidentsiaalse aumlriteabe kaitsmine Konfidentsiaalset teavet ei tohiks avaldadakolmandatele isikutele (PSI-leping artikkel 2 lg 5ndash13)Viivitused Potildehjendamatuid viivitusi tuleks vaumlltida (PSI-leping artikkel 2lg 15ndash19)Hinnakontroll Vt boks 15

mad kehtestavad eri turgudel sageli erinevaid hindu arvestades sealjuuresnotildeudlust ja arengupotentsiaali ning tegureid nagu naumliteks sissetulek uumlhe inime-se kohta ja elatustase nendes riikides Seega votildeib eksportiv ettevotildete kehtestadaoma toodetele (naumliteks saumlrgid) Euroopasse eksportimise korral kotildergemad hin-nad kui ekspordil Aafrikasse Leping saumltestab et kui hindade votilderdlemisel kasu-tatakse kolmandate riikide hindu tuleb arvesse votildetta ka tegureid mille totildettu eririikide importijatelt erinevaid hindu notildeutakse eelinspekteerimisettevotildetted eitohiks kaubasaadetistele maumlaumlrata suvaliselt kotildeige madalamaid hindu Pealeselle sedastatakse et eelinspekteerimisettevotildetted peaksid asjakohaselt arvessevotildetma teatud kohandamistegureid mis on seotud inspekteeritavate kaupadeekspordihinna ja votilderdlusel kasutatud identsete votildei sarnaste kaupade hinnaga(vt boks 15)


Boks 15Hinnakontroll(PSI-leping artikkel 2 lg 20)

Kasutajaliikmed tagavad et uumlle- ja alahindamise ning pettuse takistamiseks kontrol-livad eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused hindu jaumlrgmistest juhistest laumlhtudes

(a) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused ei aktsepteeri eksportija ja importijapoolt kokkulepitud lepinguhinda uumlksnes siis kui nad suudavad totildeestada et nendejaumlreldused ebarahuldava hinna kohta potildehinevad kontrolliprotsessil mis vastabpunktides b kuni e toodud kriteeriumidele(b) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus votildetab ekspordihinna kontrollimiselhinnavotilderdluse aluseks samalt eksportivalt maalt samal votildei ligikaudu samal ajalekspordiks pakutava konkureerivate ja votilderreldavate muumluumlgitingimustega identsevotildei sarnase kauba hinna(d) vastavalt harilikule kaubandustavale ja standard-hinnaalanditele Votilderdlus potildehineb jaumlrgmisel

i) kasutatakse uumlksnes hindu mis annavad paikapidava votilderdlusaluse arves-tades importiva ja hinnavotilderdluseks kasutatava riigi vastavaid majandustegu-reidii) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus ei arvesta eri importivatesse riiki-desse ekspordiks pakutud kauba hindu et maumlaumlrata saadetisele suvaliselt ma-dalaim hindiii) eksportkauba eelinspekteerimise uumlksus votildetab arvesse punktis c loetletuderitingimusiiv) igas eespool kirjeldatud protsessi etapis annab eksportkauba eelinspektee-rimise uumlksus eksportijale votildeimaluse esitada selgitused hinna kohta

(c) hinna kontrollimisel arvestavad eksportkauba eelinspekteerimise uumlksusedmuumluumlgilepingu tingimusi ja tehingule kohaldatavaid uumlldisi kohandamistegureidpiirdumata loetletuga hotildelmavad need tegurid kaubandusliku muumluumlgi taset ja ko-gust tarneaegu ja -tingimusi liughinnaklausleid kvaliteedinotildeudeid disaini iseauml-rasusi veo ja pakkimise erinotildeudeid tellimuse suurust hetkemuumluumlki hooajasttingitud motildejutusi litsentsi- votildei muid intellektuaalomanditasusid lepingu raamesosutatud teenuseid mille kohta tavaliselt ei esitata eraldi arvet need hotildelmavad kateatavaid eksportija hinnaga seotud elemente nagu eksportija ja importija vaheli-sed lepingusuhted(d) veokulude kontroll puudutab uumlksnes eksportiva maa veoliigi kokkuleppehin-da nagu see on toodud muumluumlgilepingus

(

PSI-lepingu hinnakontrollisaumltted ning tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiselepingu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise saumltted

Kahe lepingu saumltete potildehierinevused

Kuna eelinspekteerimisteenuseid kasutavate valitsuste uumlks peamisi eesmaumlrkeon vaumlltida tollist saadavate tulude vaumlhenemist kaupade alahindamise totildettu te-kib kuumlsimus kuidas peaksid tollivotildeimud kasutama eelinspekteerimisettevotildetetesoovitatud hindu tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel Sellele kuumlsimusele on palju taumlhele-panu poumloumlratud kuna vaumlaumlrtuse Bruumlsseli definitsiooni kohaselt (suumlsteem on kasu-tusel kotildeikides eelinspekteerimist kasutavates riikides) on tollivotildeimudelmaumlrkimisvaumlaumlrne paindlikkus kasutada tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel eelinspekteeri-misettevotildetete soovitatud hindu Sellegipoolest olid need riigid kohustatud uumlleminema tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepinguga ette naumlhtud suumlsteemile kui arengu-maadele lepingu rakendamiseks lubatud ajapikendus lotildeppes (1 jaanuar 2001)

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu rangemad reeglid piiravad maumlrgatavalt tolli-votildeimude otildeigusi eelinspekteerimisettevotildetete soovituslike hindade kasutamiselPeale selle keelab leping riikidel kasutada vaumlaumlrtuse maumlaumlramise alusena hindumida samad eksportijad on kehtestanud kolmandatel turgudel Eelnevale vastu-pidiselt lubab PSI-leping osutatud hindu kasutada kuid ndash nagu juba mainitud ndashkehtestab ka teatud juhised mida tuleb hindade soovitamisel jaumlrgida (vt boks15) Seda olukorda arvesse votildettes selgitab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise leping tolliuumllesandeid maumlaumlrates et kasutajate liikmesriikide kohustused ldquoeelinspekteeri-mise uumlksuste teenuste suhtes (seoses tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisega) vastavad nen-de tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingu raames votildeetud kohustustelerdquo

Erinevuste taumlhendus praktikas

Eeltoodud selgituse eesmaumlrk on tagada et nende riikide tollivotildeimud mis kasu-tavad eelinspekteerimisteenuseid kasutavad importijate deklareeritud vaumlaumlrtuseotildeigsuse ja taumlpsuse kontrollimisel eelinspekteerimisettevotildetete soovitatud hinduuumlksnes testvaumlaumlrtuste votildei notildeuandvate arvamustena Toll votildeiks soovitatud hindatestvaumlaumlrtusena kasutada isegi juhul kui soovitatud hinnad potildehinevad eksporti-ja poolt kolmandate riikide turgudel kehtestatud hindadel

Toll ei saa aga tollimaksude kehtestamiseks tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisel automaat-selt toetuda eelinspekteerimisettevotildetete soovitatud hindadele Igal juhul tuleblaumlbi viia uurimine Kui uurimisel ning importija poolt deklareeritud ja eelins-pekteerimisettevotildette soovitatud hindade votilderdlemisel leitakse et eelinspekteeri-misettevotildette hind peegeldab otildeiget hinda ning kui importija seda ei vaidlustavotildeib kauba vaumlaumlrtuse maumlaumlrata selle hinna alusel Igal sellisel juhul tuleb veendu-da et eelinspekteerimisettevotildete jaumlrgis soovitatava hinna vaumlljaselgitamisel tolli-vaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingus saumltestatud elemente (naumliteks ostukomisjonitasu-sid ja ainuesindamistasusid) kaumlsitlevaid kohandamisreegleid


(e) hinnakontrolliks ei kasutatai) importivas riigis toodetud kaupade kohapealset muumluumlgihindaii) mujalt kui eksportivast riigist ekspordiks motildeeldud kauba hindaiii) tootmiskulusidiv) suvalisi votildei fiktiivseid hindu votildei vaumlaumlrtusi

)

Alati leidub importijaid kes vaidlustavad eelinspekteerimisettevotildetete soovita-tud ja tollivotildeimudele vastuvotildeetavaid hindu ning vaumlidavad jaumlrjekindlalt et nen-de poolt deklareeritud hinnad kajastavad kaupade tegelikku vaumlaumlrtust Sellistelimportijatel on otildeigus notildeuda tollivotildeimudelt votildeimalust dokumentide ja muutotildeendusmaterjali esitamiseks nende deklareeritud vaumlaumlrtuse otildeigsuse kohta Kuitoll vaumlidab paumlrast totildeendusmaterjali laumlbivaatamist jaumltkuvalt et importija pooltesitatud hind on ala- votildei uumllehinnatud ei saa ta tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise lepingusaumltete kohaselt tugineda vaumlaumlrtuse maumlaumlramisel eelinspekteerimisettevotildetete soo-vituslikule hinnale6 Toll peab kauba vaumlaumlrtuse maumlaumlrama lepingus kirjeldatudmeetoditel mis kaumlsitlevad vaumlaumlrtuse maumlaumlramist juhul kui importija deklareeri-tud tehinguvaumlaumlrtus ei ole vastuvotildeetav Muuhulgas naumlevad need meetodid etteimporditavate toodete vaumlaumlrtuse maumlaumlramise nendega identsete votildei sarnaste too-detega toimunud varasemate tehingute puhul maumlaumlratud vaumlaumlrtuse alusel Kuivaumlaumlrtust nende meetoditega maumlaumlrata ei ole votildeimalik tuleb see maumlaumlrata import-kaupade hinna alusel importiva riigi siseturul (tuletatud vaumlaumlrtus) votildei tootmis-kulude alusel (arvutatud vaumlaumlrtus)

Eksportivate riikide kohustused

Seni on meie uumllevaade keskendunud kohustustele mis tulenevad PSI-lepingusteelinspekteerimisteenuseid kasutavatele riikidele ja mille eesmaumlrk on tagada eteelinspekteerimisettevotildetete tegevus ei potildehjustaks kaubandustotildekkeid Lepingkehtestab teatavad kohustused ka riikidele mis ekspordivad eelinspekteerimis-suumlsteemi kasutavatesse riikidesse Need riigid on lepingus maumlaumlratletud eksporti-vate riikidena Peamised neile riikidele lepingust tulenevad kohustused onkokkuvotildetlikult jaumlrgmised

PSI-leping artikkel 3 lg 1 mittediskrimineerimine Eelinspekteerimisteenuseid reguleerivaid seadusi jaeeskirju tuleb kohaldada kedagi diskrimineerimata

PSI-leping artikkel 3 lg 2 laumlbipaistvus Kotildeik vastavad seadused ja eeskirjad tuleb avaldada

PSI-leping artikkel 3 lg 3

Nagu eespool maumlrgitud naumleb leping ette et arengumaad kasutavad eksportkau-ba eelinspekteerimist vaid luumlhikest aega Pikemas plaanis peaks nende riikideeesmaumlrk olema vaumlhendada tuginemist eelinspekteerimisteenuste kasutamiseletollipettuste vaumlljaselgitamiseks arendades jaumlrk-jaumlrgult tollivotildeimude tehnilistkompetentsust selliste pettuste avastamiseks Abistamaks eelinspekteerimissuumls-teemi kasutavaid riike sellise kompetentsuse arendamisel kutsub leping eks-portivaid riike uumlles osutama neile tehnilist abi et vaumlhendada jaumlrk-jaumlrgulteelinspekteerimisteenuste hinnakontrollile tuginemist

Kaebuste arutamine ja vaidluste lahendaminePSI-leping artikkel 2 lg 21PSI-leping artikkel 4

Uumlks olulisemaid eksportijate etteheiteid eelinspekteerimistoimingute kohta oliinstitutsionaalse mehhanismi puudumine omavolilisi votildei ekslikke otsuseid kauml-sitlevate kaebuste laumlbivaatamiseks Leping loobki selliste kaebuste laumlbivaatami-se hotildelbustamiseks kolmeastmelise mehhanismi

Esiteks saumltestab leping et eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused maumlaumlravadametnikud kellele eksportijad votildeivad esitada kaebusi eksportkauba eelinspek-teerimise uumlksuste otsuste kohta


6 See kehtib ka siis kui eelinspekteerimisettevotildete on soovitanud hinna tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiselepingu reeglitest kinni pidades

Teiseks loob leping sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksuse millele saavad kaebusi esitadanii eksportijad kui ka eksportkauba eelinspekteerimise uumlksused Sotildeltumatu uumlk-suse asutavad uumlhiselt WTO Rahvusvaheline Kaubanduskoda (ICC esindabeksportijate huve) ja Rahvusvaheline Inspekteerimisorganite Liit (IFIA esindabeelinspekteerimisettevotildetete huve) Sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksuse toumlouml korraldami-se eest vastutab WTO

Kolmandaks tunnustab leping eelinspekteerimissuumlsteemi kasutavate ja ekspor-tivate riikide otildeigust algatada WTO vaidluste lahendamise protseduuri kui nadleiavad et lepingust ei ole kinni peetud

Sotildeltumatule laumlbivaatusuumlksusele votildeib kaebuse esitada eksportiv ettevotildete votildeieelinspekteerimisettevotildete Kui kaebus on vastu votildeetud peab sotildeltumatu laumlbivaa-tusuumlksus kokkuleppel pooltega maumlaumlrama kas uumlhe kaubanduseksperdi votildei kol-meliikmelise vaekogu Vaekogu moodustamisel maumlaumlrab uumlhe liikme ICC teiseIFIA ja kolmanda liikme kes peaks olema kaubandusekspert ja kes saab uumlhtlasivaekogu esimeheks maumlaumlrab sotildeltumatu laumlbivaatusuumlksus ise Vaekogu peab otsu-se langetama kaheksa paumleva jooksul paumlrast sotildeltumatu laumlbivaatussoovi esitamistja seda haumlaumllteenamusega Motildelemad vaidluse pooled peavad tegema teatud sisse-makse vaekogu kulutuste katteks

Siiani ei ole ei eksportijad ega ka eelinspekteerimisettevotildetted kirjeldatud me-netlust algatanud

Uumllevaade lepingu saumltetestPSI-leping artikkel 6 Lepingu saumltete selgitamiseks vastuvotildeetud soovitused

Leping saumltestab et selle saumltted tuleb laumlbi vaadata teise aasta lotildepus paumlrast lepingujotildeustumise kuupaumleva Laumlbivaatamise teostamiseks on peanotildeukogu maumlaumlranudeksportkauba eelinspekteerimise toimkonna

Toimkonna toumlouml tulemusel on vastu votildeetud lepingu saumltteid selgitavad ja taumlienda-vad soovitused mis on loetletud allpool7

Tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise vastutus peaks jaumlaumlma tollile Eelinspekteerimisuumlksustehinnakontroll tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramiseks peaks piirduma tehniliste notildeuan-netega et hotildelbustada tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramist kasutajaliikme poolt Seda sil-mas pidades peaks potildehivastutus tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise ja maksudekogumise eest lasuma kasutajaliikmetel Kasutajaliikmed peaksid jaumllgimakotildeiki eelinspekteerimisuumlksuste toiminguid ndash neid peaks julgustama seda kariiklikes otildeigusaktides votildei haldusmaumlaumlrustes kajastama

Hinnakontrolli kriteeriumid tuleks muuta avalikkusele kaumlttesaadavaks Kasutaja-liikmed peaksid

ndash tegema avalikkusele kaumlttesaadavaks uumlhtse hinnakontrolli kriteeriumidekogumi

ndash teavitama eksportijaid ja importijaid kehtivast tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramisemetoodikast

Hinnakontrolli kriteeriumides peaks sisalduma ka tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise me-toodika (nagu see on maumlaumlratletud kasutajariikide otildeigusaktide votildei haldusmaumlauml-rustega) mida kasutatakse tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise tehnilisel notildeustamisel Seda


7 Allikas ldquoReport of the Working Party on Preshipment Inspection to the General Councilrdquo 2December 1997 (WTO document GL214)

silmas pidades peaksid kasutajaliikmed otildehutama eelinspekteerimise uumlksusi ka-sutama vajaliku teabe edastamisel eksportijatele ja importijatele elektroonilisivahendeid

Kasutajaliikmed peaksid tagama et teabetaotlused piirduksid PSI-lepingu saumlte-te kohaselt notildeutavaga Ka eksportijaliikmed peaksid kasutajaliikmeid teavita-ma kui neile on saanud teatavaks et eelinspekteerimise uumlksuste teabetaotluseduumlletavad lepingu artiklite kohaselt notildeutavat

Inspekteerimiskoht Kasutajaliikmed peaksid tagama et eelinspekteerimise uumlk-susi julgustatakse kohapealseid esindusi avama ka neis riikides kus neil fuumluuml-silisi esindusi ei ole

Elektrooniliste sidevahendite kasutamine Sidusteenustega Interneti kodulehe-kuumllgede loomine IFIA ja eelinspekteerimise uumlksuste poolt peaks parandamaeksportkauba eelinspekteerimistoimingute totildehusust sellistes valdkondadesnagu protseduurid meetodid inspekteerimiskriteeriumid vastused kuumlsi-mustele ja muu importijatele ja eksportijatele kasuliku teabe levitamine Li-saks notildeuetele vastavuse aktide paberkandjal esitamisele tuleks eksportkaubaeelinspekteerimise uumlksusi otildehutada edastama neid importijatele ja eksportija-tele ka elektroonilisel teel

Viivituste vaumlltimine Kasutajaliikmed peaksid tagama et eelinspekteerimiseuumlksused edastavad notildeuetele vastavuse aktid importijatele ja eksportijateleviivitamatult paumlrast lotildeppdokumentide saamist ja inspekteerimise lotildeppuMingil juhul ei tohiks notildeuetele vastavuse akti vaumlljastamine votildetta rohkemaega kui viis toumloumlpaumleva paumlrast inspekteerimist Kui notildeuetele vastavuse akti eivaumlljastata peaks kasutajaliige tagama et eelinspekteerimise uumlksus esitab kir-jalikud potildehjendused notildeuetele vastavuse akti mittevaumlljaandmise kohta

Konfidentsiaalse aumlriteabe kaitsmine Kasutajaliikmed peaksid tagama et lepin-gutes eelinspekteerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldus-maumlaumlrustes oleks maumlaumlratletud milliseid protseduure need uumlksused peavadjaumlrgima et nende poolt eksportijatelt kuumlsitav konfidentsiaalne aumlriteave piir-duks lepingus saumltestatuga ning tagamaks et eelinspekteerimise uumlksustele an-tud mis tahes sellist teavet ei kasutata muudel eesmaumlrkidel kui uumlksneskasutajaliikmete huvides teostatavate eelinspekteerimistoimingute jaoksKonfidentsiaalsusenotildeude rikkumise kohta eelinspekteerimise uumlksuste pooltvotildeib esitada kohtu- votildei halduskaebuse kasutajaliikme vastavale foorumile

Tasude struktuurid Kasutajaliikmed peaksid tagama et lepingutes eelinspek-teerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldusmaumlaumlrustes nauml-hakse ette tasude struktuurid mis ei potildehjusta huvikonflikte mis tahes moelmis votildeiks olla vastuolus lepingu eesmaumlrkidega Peale selle peaksid lepinguteseelinspekteerimise uumlksustega votildei riiklikes rakendusaktides votildei haldusmaumlauml-rustes olema taumlpsustatud et eelinspekteerimise uumlksused ei tohiks inspektee-rida tehinguid selliste kaupadega mille suhtes eelinspekteerimise uumlksuselvotildei sellega seotud ettevotildettel votildeib olla kaubandushuve

Eksportijate kaebuste arutamine Liikmed peaksid tagama et eelinspekteerimiseuumlksus esitaks hinnakontrolliga seonduva vaidluse kaumligus uumlksikasjaliku kirja-liku selgituse kuumlmne paumleva jooksul paumlrast kaebuse laekumist selgitades omaarvamust vaumlaumlrtuse kohta viidetega asjakohastele kohaldatavatele hinnakont-rolli kriteeriumi elementidele

Naumlidislepingu kasutamine Liikmed peavad tagama et lepingud vastavad PSI-lepingu saumltetele ning votildeimaluse korral jaumlrgitakse toimkonna vaumlljatoumloumltatudnaumlidislepingut

Valikulisus ja riskide hindamine Liikmed peaksid uurima votildeimalusi valikulisu-se ja riski hindamise potildehimotildetete lisamiseks lepingutesse


Eelinspekteerimise auditeerimine Liikmed kes soovivad oma eksportkauba eel-inspekteerimisprogramme auditeerida peaksid juhinduma toimkonna vaumllja-toumloumltatud potildehimotildetetest votildei tagama et alternatiivsete kriteeriumidekasutamise korral votildeetakse arvesse ka PSI-lepingu potildehimotildetteid

Tehniline abi Arenenud riigid peavad tagama et arengumaad saavad kuumlllal-dast tehnilist abi arendamaks riigisisest kompetentsust mis votildeimaldaks eks-portkauba eelinspekteerimise suumlsteemist loobuda

Edasine jaumlrelvalve

PSI-lepingu uumlle valvab tollivaumlaumlrtuse maumlaumlramise komitee mille paumlevakorras oneksportkauba eelinspekteerimine alalisel kohal


On oluline maumlrkida et lepingu jaumlrgi votildeivad hinnakontrolliks eelinspekteerimis-ettevotildetete teenuseid kasutavad riigid vastavaid teenuseid kasutada vaid ajuti-selt Pikemas perspektiivis peaks olema eesmaumlrk vaumlhendada sotildeltumist nendestteenustest arendades tolliametnike kompetentsust alahindamise juhtude jamuude tollipettuste vaumlljaselgitamiseks

Eespool kirjeldatud PSI-lepingu saumltete selgitused peaksid vaumlhendama raskusimillega ettevotildetted puutuvad kokku eksportimisel eelinspekteerimist kasutava-tesse riikidesse votildei need raskused taumlielikult kaotama Peale selle on lepingusloodud ka kaebuste arutamise mehhanism See votildeimaldab eksportijatel kesleiavad et kontrolliv inspektor on nende hindu meelevaldselt korrigeerinudesitada kaebusi inspekteerimisettevotildette maumlaumlratud kotildergemale ametnikule ningkui ka tema otsus eksportijaid ei rahulda votildeivad nad esitada probleemi laumlbivaa-tamiseks lepingu raames moodustatud sotildeltumatule laumlbivaatusuumlksusele

Eksportkauba eelinspekteerimist kasutavate riikide valitsused saavad kasu kau-pade alandatud hindamise vaumlljaselgitamisest tulenevast tollimaksude laekumiseparanemisest ja kaupade uumllehindamisest tuleneva kapitali vaumlljavoolu kahane-misest Eelinspekteerimisteenuste kasutamine toob kaudset kasu ka aumlriettevotilde-tetele Esiteks kiirendab see kaupade tollivormistust Teiseks vaumlhendabeelinspekteerimisteenuste kasutamine tollis esinevat korruptsiooni vaumlhenda-des sellega altkaumlemaksude notildeudmist importkaupade tollivormistuseks Nagujuba oumleldud on eelinspekteerimisteenuseid kasutavate valitsuste uumlks eesmaumlrksaavutada kontroll tolliga seotud korruptsiooni uumlle Kolmandaks viivad eelins-pekteerimisettevotildetted hinnakontrolli kaumligus laumlbi ka imporditavate kaupadefuumluumlsilise inspekteerimise tagamaks et need vastavad importijate ja eksportijatepoolt lepingutes kokku lepitud kvaliteeditingimustele ja kogustele Kotildeigil puh-kudel vaumllja arvatud madala vaumlaumlrtusega import mida ei inspekteerita tagatakseimportijaile et saabuvad kaubad vastavad lepingute tingimustele Kuna eelins-pekteerimisettevotildetted sotildelmivad lepinguid valitsustega ei ole importijatel otildeigustotsida nimetatud ettevotildetetelt abi siis kui nad (importijad) lotildepuks avastavad etimporditud kaubad ei vasta tegelikult lepingutes toodud tingimustele


5 peatuumlkk

Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ningsanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad

Kokkuvotildete

Riigid notildeuavad importtoodete puhul sageli et need vastaksid kohustuslikele standar-ditele mida riigid on kehtestanud rahva tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks ningkeskkonna saumlilitamiseks

Tehniliste kaubandustotildekete leping (Agreement on Technical Barriers to Trade ndashTBT-leping) saumltestab et riigid ei tohi kehtestada selliseid kohustuslikke tootestandar-deid mis looksid rahvusvahelisele kaubandusele potildehjendamatuid totildekkeid Peale sellepeaksid need standardid potildehinema teaduslikel andmetel ja totildeendusmaterjalidel

Lepingu jaumlrgi ei tekita kohustuslikud tootestandardid potildehjendamatuid kaubandustotildek-keid kui need potildehinevad rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel Kui liikmesriiki-del ei ole geograafilistel klimaatilistel votildei muudel potildehjustel votildeimalik oma kohustuslikeeeskirjade laumlhtekohana kasutada rahvusvahelisi eeskirju on nad kohustatud avalda-ma nende eeskirjade eelnotildeu et anda teiste riikide tootjatele votildeimalus neid kommentee-rida Leping kohustab liikmesriike votildetma selliseid kommentaare arvesse standarditelotildeplikul formuleerimisel tagades seega et ka teistes riikides toodetavate ja teiste riikidepoolt eksporditavate toodete omadusi on kuumlllaldasel maumlaumlral arvesse votildeetud

Vabatahtlikud standardid mille jaumlrgimine kohustuslik ei ole votildeivad rahvusvaheliseskaubanduses samuti probleeme potildehjustada kui nad riigiti oluliselt erinevad Stan-dardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamise tegevusnormistik mis on TBT-lepingu osa soovitab seetotildettu riikidel teha puumluumldlusi notildeudmaks oma riiklikelt standar-dimisorganitelt vabatahtlike standardite ettevalmistamisel ja rakendamisel samadepotildehimotildetete ja reeglite kasutamist mis on saumltestatud kohustuslike standardite puhul

Riigid notildeuavad ka et imporditavad potildellumajandustooted vastaksid riikides kehtiva-tele sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadele Nende eeskirjade peaeesmaumlrk on kaitsta ini-meste loomade ja taimede elu ja tervist kahjurite ja haiguste eest mida votildeidakse riikituua imporditavate potildellumajandustoodetega Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete ra-kendamise lepingus (Agreement on Sanitary and Phytosanitary Measures ndash SPS-leping) kehtestatud reeglid sarnanevad kohustuslike tootestandardite osas kehtivatelereeglitele Siiski on nende reeglite vahel motildened olulised erinevused

TBT-leping notildeuab et kohustuslikke tootestandardeid kohaldataks imporditavate too-dete suhtes mittediskrimineerivalt Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad eelkotildeige needmis on suunatud loomade votildei taimede poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumlsu ta-kistamisele votildeivad olla seotud ldquokonkreetsete haiguste votildei kahjurite leviku ulatusegardquoning neid votildeidakse kohaldada karmimalt impordi suhtes nendest riikidest kus needhaigused votildei kahjurid on levinud SPS-leping lubab riikidel votildetta impordi piiramiseksajutisi meetmeid ettevaatusabinotildeuna ndash seda juhul kui esineb otsene haiguste levimiseoht kuid puudub piisav teaduslik totildeendusmaterjal

Standardite roll

Standardite roll uumlldiselt

Standardid on tunginud kotildeigisse aumlriettevotildetetesse ja isegi harilike inimeste iga-paumlevaellu Standardid maumlngivad olulist rolli tootmisettevotildetete ja teenuste osu-tajate jaoks ning nende toodete muumluumlgi puhul nii kodumaistel kui karahvusvahelistel turgudel

Uumlks taumlnapaumleva tootmise iseaumlrasusi on see et tootmisettevotildetted ei valmista kotildeikivajaminevaid osi ja komponente ise vaid ostavad neid abitoumloumlstustelt mis sageliasuvad kaugetes riikides Osade ja komponentide standardimine annab ettevotilde-tetele suurema valiku madalama hinnaga tarneteks See votildeimaldab neil ka lao-varude taset suhteliselt madalal hoida ning lisab neile paindlikkustasenduskomponentide kasutamiseks tootmisliinidel Seega aitavad standardidvaumlhendada ettevotildetete kulutusi ja suurendada tootmisefektiivsust

Toodete rahvusvahelisel turustamisel on standardid asendamatud kuna nadedastavad ostjale uumlhest ja arusaadavat teavet Vaumllismaa ostja kes tunneb stan-dardit millele vastavaks toode on valmistatud motildeistab ka toote tehnilisi and-meid ja on votildeimeline hindama selle kvaliteeti Seega aitavad standardidvaumlhendada vaidlusi eksporditavate ja imporditavate kaupade (ja teenuste) teh-niliste andmete ja kvaliteedi uumlle

Valitsused kasutavad standardeid ka sotsiaalsete eesmaumlrkide saavutamiseksUumlleriigilise piirkondliku ja kohaliku tasandi riigiasutused kehtestavad rahvatervise kaitseks turvalisuse tagamiseks ja keskkonna saumlilitamiseks tuhandeidstandardieeskirju Sellised eeskirjad kaumlsitlevad nii toodete omadusi kui ka nen-de tootmisel kasutatavate materjalide ja protsesside iseaumlrasusi Valitsuste ees-kirjadega kehtestatud standardite jaumlrgimine on kohustuslik

Tegelikkuses votildeivad erinevused kohustuslike ja vabatahtlike standardite vahelaumlhmaseks muutuda Naumliteks on tarnijate seisukohalt suuremate tootjate pooltkehtestatud hankespetsifikatsioonid aumlritegevuseks kohustuslikud nagu seda onka riigihangete puhul kehtivad standardid

Standardite osa kaubanduse lihtsustamisel

Kuigi standardid lihtsustavad rahvusvahelisi kaubandustehinguid votildeimaldadesvaumllismaa ostjatel hinnata muumluumlgiks pakutava kauba spetsifikatsioone ja kvalitee-ti votildeivad need siiski ndash kui need riigiti oluliselt erinevad ndash hakata ka kaubandusttotildekestama Ostjad ei soovi harilikult osta kaupu mille standardid vastavas riigiskehtivatest standarditest erinevad Tootjatel kes soovivad arendada tootmistmuudes riikides tuleb seega totildeenaumloliselt kohandada oma tootmisprotsesse vas-tavate riikide standarditele vastavaks See suurendab tootmisvahenditele tehta-vaid kulutusi ja ei lase tootjatel suurtootmise eeliseid aumlra kasutada Ka siis kuiregulatiivorganid notildeuavad toodete testimist importivas riigis et veenduda nen-de vastavuses selle riigi tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele votildeivad vaumllismaa tarni-jad leida end ebasoodsas olukorras kui nende toodete suhtes rakendatakserangemaid teste votildei kotildergemaid makse kui kodumaiste toodete puhul

Lahendus neile probleemidele peitub rahvusvahelises standardite uumlhtlustamisesja juhiste vaumlljatoumloumltamises standarditele vastavuse hindamiseks Rahvusvaheli-sed standardimisorganisatsioonid viivad toumloumld neis kahes valdkonnas laumlbi kotildeigistoumloumlstus- ja tehnoloogiasektorites

5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad 83

Standardeid reguleerivad rahvusvahelised reeglid

Peale tollimaksude kogumise notildeuavad riigid importkaupade puhul ka et needvastaksid kohustuslikele kvaliteedi- tervishoiu- ja ohutusstandarditele miskehtivad samalaadsete kodumaiste toodete suhtes Peale selle peavad impordi-tavad potildellumajandustooted vastama sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadele mison vastu votildeetud selleks et vaumlltida importivasse riiki selliste kahjurite ja haigustetoomist mida riigis ei esine

Enamikes riikides kasvab kohustuslikke standardeid kehtestavate tehnilisteeeskirjade hulk pidevalt Selline tendents kujutab valitsuste regulatiivorganitevastust kasvavale avalikkuse survele et turustatud tooted peaksid vastama tea-tud minimaalsetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele ning mitte avaldamanegatiivset motildeju tarbijate tervisele ja keskkonnale Samadest kaalutlustest ajen-datuna kehtestavad ja rakendavad regulatiivorganid sageli ka rangemaid sani-taar- ja fuumltosanitaareeskirju Boksis 16 on nimekiri toodetest millele riigid onkehtestanud kohustuslikud ohutus- votildei tervishoiueeskirjad ning potildellumajan-dustoodetest mille suhtes enamikes riikides kehtivad sanitaar- ja fuumltosanitaar-eeskirjad

Kuigi riigid on need eeskirjad vastu votildetnud seaduspaumlraste strateegiliste eesmaumlr-kide saavutamiseks on siiski votildeimalik neid tegelikkuses kasutada varjatud kait-se andmiseks kodumaistele toodetele

Rahvusvahelised eeskirjad kohustuslike standardite (neid nimetatakse ka teh-nilisteks eeskirjadeks) rakendamise kohta sisalduvad TBT-lepingus SPS-lepingkehtestab reeglid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise kohta Kahelepingu uumlksikasjalike reeglite ja juhiste eesmaumlrk on tagada et riigid ei koostaksega rakendaks tehnilisi ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirju nii et sellega loo-daks kaubandusele tarbetuid totildekkeid

84 5 peatuumlkk ndash Kohustuslikud ja vabatahtlikud tootestandardid ning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad

Boks 16Naumlitlik nimekiri importtoodetest mille kohta kehtivad tehnilisedning sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjadTooted mille suhtes kehtivadtehnilised eeskirjad masinad ja seadmed

boileridelektrijotildeul toumloumltavad ehitus- ja

montaažitoumloumlriistadmetalli- ja puidutoumloumltlemisseadmedmeditsiiniseadmedtoiduainetoumloumlstuse seadmed

tarbekaubadravimidkosmeetikasuumlnteetilised pesuainedelektrilised majapidamisriistadvideomakid ja televiisoridfilmi- ja fotograafiavahendid

autodmaumlnguasjadteatavad toiduained

toorained ja potildellumajanduseskasutatav sisend

vaumletisedputukamuumlrgidohtlikud kemikaalid

Tooted mille suhtes kehtivadsanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad

vaumlrsked puu- ja koumloumlgiviljadpuuviljamahlad ja muud

valmistisedliha ja lihatootedpiimatootedtoumloumldeldud toiduained

Tehniliste kaubandustotildekete leping

Maumlaumlratlused

Tehnilised eeskirjad ja standardid

TBT-leping 1 lisa

Rahvusvahelised reeglid mis kehtivad kaubavahetuses kasutatavatele toote-standarditele ja protseduurid sellistele standarditele vastavuse hindamise kohtasisalduvad TBT-lepingus Lepingus kasutatakse motildeistet ldquotehniline eeskirirdquostandardite kohta mille jaumlrgimine on kohustuslik Motildeistet ldquostandardrdquo kasuta-takse vabatahtlikul alusel rakendatavate standardite kohta

Motildelemad terminid hotildelmavad

tooteomadusi sealhulgas kvaliteediomadused

protsesse ja tootmisviise mis motildejutavad toote omadusi

terminoloogiat ja tingmaumlrke

toodete puhul kehtivaid pakendus- ja etiketistamisnotildeudeid

TBT-leping 1 lisa Lepingu saumltted kehtivad protsesside ja tootmisviiside suhtes uumlksnes siis kuineed motildejutavad toote kvaliteeti votildei muid omadusi TBT-leping ei hotildelma muidprotsesse ja tootmisviise (vt boks 17)

Vastavuse hindamine

Standardite kasulikkus rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamisel sotildeltub suurelmaumlaumlral ostja usaldusest tootja vaumlidete suhtes toodete vastavuse kohta teatudstandarditele Enamike rahvusvahelisel turul kaubeldavate toodete puhul toe-tuvad ostjad uumlldiselt tootja avaldusele et kaubad vastavad standardile Siiski on


Boks 17Tootestandardite ning protsesside ja tootmisviiside standarditeerinevusedTootestandardid kirjeldavad toote omadusi votildei kvaliteeti konstruktsiooni votildei funkt-sioonivotildeimet Neid tuleb vaadelda eraldi protsesside ja tootmisviiside standarditestmis maumlaumlratlevad toote tootmist reguleerivaid norme Protsesside ja tootmisviisidestandardid kehtivad enne tootmist ja selle ajal so enne seda kui toode jotildeuab turuleTBT-lepingu saumltted kehtivad potildehiliselt tootestandardite suhtes Need ei hotildelma prot-sesside ja tootmisviiside standardeid vaumllja arvatud juhul kui kasutatav protsess votildeitootmisviis motildejutab toodete kvaliteetiOletagem et riik A keelustab farmaatsiatoodete impordi riigist B vaumlites et riik B eisuuda taumlita selle riigi poolt tootmisviiside ja tootmispaiga puhtuse kohta kehtestatudnotildeudeid mis seega motildejutab toodete kvaliteeti Sel juhul hotildelmab TBT-leping protsessi-de ja tootmisviiside standardit ning riigil A on otildeigus selliseid samme astuda kui tasuudab totildeestada et kehtestatud tootmise ja toumloumltlemise notildeuded motildejutavad tootekvaliteetiOletagem edasi et riik A keelustab terase impordi vaumlites et riigi B terase tootmiselkehtivad saastenormid on palju madalamad riigis A rakendatavatest Sel juhul ei olekahjustatud importiva riigi keskkonda ndash seetotildettu ei hotildelma TBT-leping riigi A vasta-vat tootmisstandardit ja impordi keelustamine ei oleks sellisel juhul otildeigustatud

kaks olukorda kus need avaldused ei pruugi olla kuumlllaldased Esiteks votildeivadkoostisosi komponente ja materjale ostvad tootjad otsustada lasta neutraalselkolmandal poolel kinnitada ostu vastavust standardite spetsifikatsioonideleTeiseks notildeuavad regulatiivorganid reguleeritud toodete puhul sageli et tunnus-tatud asutus votildei labor kinnitaks enne kodumaise votildei importkauba muumluumlgikspakkumist toodete vastavust eeskirjades saumltestatud ohutus- tervishoiu- jakeskkonnanotildeuetele

TBT-leping 1 lisa punkt 3 TBT-leping maumlaumlratleb vastavushindamisprotseduure kui mis tahes protseduu-re mille abil tehakse otseselt votildei kaudselt kindlaks kas tehnilistes eeskirjadesvotildei standardites sisalduvaid asjakohased notildeuded on taumlidetud Vastavushinda-mine neutraalseid kolmandaid pooli kasutades toimub jaumlrgmistes vormides

toodete testimine

toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist

kvaliteedijuhtimissuumlsteemide hindamine

akrediteerimisprotseduurid

Toodete testimine

Esimene vastavushindamise vorm on toodete testimine mida teevad harilikultsotildeltumatud testimislaborid Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (ISO)maumlaumlratleb testi vastavushindamise kontekstis kui ldquotehnilist operatsiooni misseisneb teatava toote protsessi votildei teenuse uumlhe votildei mitme omaduse hindamiseskindlaksmaumlaumlratud korrasrdquo8 Seega hotildelmab testimisteenus laia tehniliste votildetetespektrit Testida on votildeimalik materjalide koostisosade ja valmistoodete selliseidfuumluumlsikalisi omadusi nagu tugevus vastupidavus nende motildeotildetmeid elektrilisiomadusi sealhulgas interferentsi teiste seadmetega akustilisi omadusi keemi-list koostist muumlrgiste ainete sisaldust jms

Toodete notildeuetelevastavuse sertifitseerimine paumlrast inspekteerimist

Vastavushindamise teine vorm on sertifitseerimine ISO maumlaumlratleb sertifikaati-de vaumlljastamist kui ldquoprotseduuri mille kaumligus kolmas pool annab kirjaliku kin-nituse et toode protsess votildei teenus vastab kindlaksmaumlaumlratud notildeuetelerdquo9

Sertifitseerimine erineb testimisest kahe potildehilise tunnuse poolest

esiteks votilderreldakse sertifitseerimisel toodet (votildei protsessi votildei teenust) uumlhevotildei mitme konkreetse ndash olgu siis kohustusliku votildei vabatahtliku ndash standardi-ga Erinevalt sellest ei votilderrelda testimise puhul toodet ilmtingimata teatudkindla standardiga

teiseks koostatakse sertifitseerimise tulemusena ametlik vastavusakt ndash serti-fikaat ndash mida tootja saab kasutada toote eeskirjadele ja ostu spetsifikatsioo-nidele vastavuse totildeendamiseks ning toote turustatavuse parandamiseks

Enamus sertifitseerimisasutusi on kasumit taotlevad erakapitaliga testimislabo-rid Peale testimisteenuste sertifitseerivad paljud laborid ka toodete vastavustteatavale standardile ning annavad tootjatele litsentse nende sertifitseerimistauml-hise kasutamiseks tootel votildei selle pakendil Taumlhis kui selline on siiski sertifitsee-rija omand ning selle kasutamist reguleerib riigi kaubamaumlrgiseadus


8 ISOIEC Conformity Assessment 3rd ed (Geneva 1995)9 Sealsamas

Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid

Kolmas vastavushindamise vorm on tootja kvaliteedijuhtimissuumlsteemi hinda-mine kolmanda poole poolt Kui testimise ja sertifitseerimise eesmaumlrk on maumlauml-rata kindlaks toodete kvaliteet siis kvaliteedijuhtimissuumlsteemi kolmanda poolepoolt hindamise eesmaumlrk on tagada ostjale et tootja kasutab totildehusat suumlsteemimistotildettu ta on votildeimeline tootma uumlhtlase vaumlhe votildei uumlldse mitte erineva kvalitee-diga toodangut See on ka toumloumlvahend tootmise juhtimiseks mis votildeimaldabkontrollida ja jaumllgida tootmisprotsessi muutujaid mis votildeivad potildehjustada vigasttoodangut

Tuntuim kvaliteedi tagamise suumlsteem on ISO 9000 standardite seeria SellesISO poolt vaumllja toumloumltatud suumlsteemis rotildehutatakse et toodete uumlhtlase kvaliteeditagamine on votildeimalik vaid siis kui seda tunnustatakse tootmise juhtimise oluli-se osana Suumlsteem saumltestab ka dokumenteerimise korra ja maumlaumlratleb andmedmida ettevotildete peaks saumlilitama totildeestamaks oma klientidele ja ostjatele et kvali-teedisuumlsteemile on poumloumlratud kuumlllaldast taumlhelepanu ISO 9000 annab ka juht-noumloumlre koolituseks tulemustest statistiliste uumllevaadete tegemiseks ja suumlsteemipidevaks taumliustamiseks

Ettevotildettele vaumlljastatakse ISO 9000 registreerimistunnistus votildei sertifikaat allespaumlrast hindamist sotildeltumatu kolmanda poole poolt kes kinnitab et olemasolevsuumlsteem vastab kotildeigile notildeuetele Jaumlrgnevad korrapaumlrased auditid tagavad et et-tevotildete tegutseb suumlsteemiga kooskotildelas ka edaspidi

Hankefirmad uumlle kogu maailma eelistavad uumlha enam toormaterjali koostisosa-de ja komponentide tarnijatest ISO 9000 jaumlrgi registreeritud ettevotildetteid Mit-me riigi eeskirjad kohustavad riigihangetega tegelevaid asutusi kasutama ISO9000 ettevotildetete teenuseid

Akrediteerimisprotseduurid

Nii tarneettevotildetete kui ka nende klientide kindlustunnet vastavushindamis-suumlsteemide suhtes peaks suurendama testiva labori tootesertifikaadi vaumlljaandjavotildei kvaliteedi tagamise registreerija akrediteerimine sotildeltumatu tehnilise organipoolt Protseduuri mille kaumligus sotildeltumatud tehnilised organid hindavad jaametlikult tunnustavad eespool osutatud esimese astme vastavushindamisorga-neid nimetatakse akrediteerimiseks Akrediteerijad on harilikult erasektorikutseorganisatsioonid votildei toumloumlstusliidud Paljudes riikides on akrediteerimise otildei-gus siiski otildeigusaktidega antud riiklikule standardimisorganile votildei sellega koostoumloumltavale eraldiseisvale organile

TBT-lepingu uumlldpotildehimotildetted ja reeglid

Rahvusvaheliste standardite juhiste ja soovituste kasutamisejulgustamine

Lepingu peaeesmaumlrk on tagada et

ndash tehnilisi eeskirju ja standardeid sealhulgas pakendus- maumlrgistus- ja etike-tistamisnotildeudeid ning

ndash protseduure vastavuse hindamiseks selliste eeskirjade notildeuete ja standarditega

TBT-leping artikkel 2 lg 4

ei sotildenastata ega rakendata nii et need loovad tarbetuid totildekkeid kaubanduseleLepingus eeldatakse et see eesmaumlrk on saavutatav kui riigid kasutavad omatehniliste eeskirjade koostamisel votildei riiklike vabatahtlike standardite vaumlljatoumlouml-tamisel rahvusvahelisi standardeid alati kui see on kohane ja votildeimalik Samuti


kutsub leping liikmesriike uumlles kasutama oma vastavushindamisprotseduuridevaumlljatoumloumltamise alusena rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide juhiseidja soovitusi



Ergutamaks riike rahvusvahelisi standardeid kasutama saumltestab leping et kuitehniliste eeskirjade alusena on kasutatud rahvusvahelisi standardeid juhiseidvotildei vastavushindamissuumlsteemi eeldatakse et need ei tekita kaubandusele tar-betuid totildekkeid Lepingus julgustatakse riike osalema rahvusvaheliste standardi-misorganisatsioonide toumloumls nii et toodete puhul mille suhtes riigid tahavadtehnilisi eeskirju kehtestada votildei vabatahtlikke standardeid vaumllja toumloumltada olek-sid kaumlttesaadavad ka rahvusvahelised standardid Riikidelt loodetakse sellisteorganisatsioonide tegevuses osalemist ka selleks et taumliustada rahvusvahelisiteatmikke ja soovitusi mida saab kasutada riiklike vastavushindamisprotse-duuride vaumlljatoumloumltamisel

Lepingus ei ole siiski taumlpsustatud neid rahvusvahelisi organisatsioone millestandardeid votildeib tehniliste eeskirjade vastuvotildetmisel kasutada Toumloumlstustoodetesuhtes rakendatavate rahvusvaheliste standardite potildehilised vaumlljatoumloumltajad on

Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon (ISO)

Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC)

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)

Codex Alimentariusrsquoe komisjon

Asjaolud mille korral on lubatud rahvusvahelistest standarditest jajuhistest kotildervale kalduda



Kui leitakse et rahvusvahelised standardid votildei juhised on siseriiklike eesmaumlrki-de saavutamiseks ebatotildehusad votildei sobimatud (naumliteks oluliste klimaatiliste votildeigeograafiliste tegurite votildei oluliste tehnoloogiliste probleemide totildettu) votildei kuirahvusvahelisi standardeid ei ole votildeivad riigid vaumllja toumloumltada oma riiklikke stan-dardeid Samuti votildeib riik kasutusele votildetta vastavushindamissuumlsteemi mis ei tu-gine rahvusvaheliselt tunnustatud juhistele votildei soovitustele kui ta leiab etnende juhiste tehniline sisu ei sobi vaumlljapakutud riikliku suumlsteemi konkreetseteeesmaumlrkide saavutamiseks Siiski kehtestab leping riikidele kotildeigil juhtudel kuion potildehjust oletada et kavandatavad meetmed avaldavad maumlrkimisvaumlaumlrset motildejukaubandusele muuhulgas jaumlrgmised kohustused

avaldada kavandatavate tehniliste eeskirjade standardite ja vastavushinda-missuumlsteemide eelnotildeud

anda huvitatud pooltele votildeimalus nende eelnotildeude kohta arvamusi esitada

votildetta esitatud arvamusi arvesse lotildeppredaktsioonide koostamisel

Konkreetsed reeglid

Tehnilised eeskirjad ja standardid

Leping saumltestab teatavad potildehimotildetted ja reeglid tagamaks et kohustuslikke javabatahtlikke standardeid kehtestavate tehniliste eeskirjadega ei looda kauban-dusele tarbetuid totildekkeid Need kutsuvad regulatiivorganeid uumlles tagama et teh-nilised eeskirjad ja standardid

TBT-leping artikkel 2 lg 1 neid kohaldatakse nii et ei toimu diskrimineerimist importkaupade paumlritolualusel (enamsoodustusrežiimi potildehimotildete)

TBT-leping artikkel 2 lg 1 neid kohaldatakse nii et imporditavaid tooteid ei kohaldata vaumlhem soodsaltkui omamaist paumlritolu tooteid (votilderdse kohtlemise potildehimotildete)


potildehinevad votildeimaluse korral teaduslikul ja tehnilisel teabel ning

TBT-leping artikkel 2 lg 2 neid ei koostata ega kohaldata viisil mis tekitaks ldquotarbetuid totildekkeid rahvus-vahelisele kaubanduselerdquo

Leping saumltestab regulatiivorganitele konkreetsed juhised tehniliste eeskirjadeformuleerimiseks tagamaks et need ei loo kaubandusele tarbetuid totildekkeid (vtboks 18)

VastavushindamisprotseduuridTBT-leping artikkel 5 Leping saumltestab et tehnilistele eeskirjadele vastavuse hindamiseks vastu votildeetud

suumlsteeme ei tohiks koostada ega kohaldada nii et need looksid kaubanduseletotildekkeid Selleks saumltestatakse et

vastavushindamisprotseduure ei tohiks koostada vastu votildetta ega kohaldadaimporditavate kaupade suhtes vaumlhem soodsamatel tingimustel kui omamais-te toodete suhtes

vaumllismaistele tarnijatele tuleks taotluse korral anda teavet selle kohta milli-ne on nende poolt eksporditavate toodete notildeuetele vastavuse hindamisekskuluv aeg ja millised selleks notildeutavad dokumendid


Boks 18Juhised tegemaks kindlaks kas tehnilised eeskirjad loovadrahvusvahelisele kaubandusele tarbetuid totildekkeidTBT-leping saumltestab et tootestandardeid kehtestavaid tehnilisi eeskirju ning paken-dus- maumlrgistus- ja etiketistamisnotildeudeid ei tohiks uumlldjuhul lugeda kaubandusele tar-betuid totildekkeid tekitavateks kui need on vastu votildeetud seaduslike eesmaumlrkide saavutamiseks need potildehinevad rahvusvahelistel standarditel rahvusvahelisi standardeid peetakse ebasobivateks votildei kui neid ei ole olemas ko-

haldatakse tehnilisi eeskirju nii et needndash ei oleks piiravamad kui on vaja eespool osutatud seaduslike eesmaumlrkide

taumlitmiseks

ndash arvestaksid nende eesmaumlrkide mittetaumlitmisega kaasnevaid votildeimalikke riske

Seaduslike eesmaumlrkide hulka mille saavutamiseks riigid votildeivad tehnilisi eeskirju vas-tu votildetta kuuluvad riigi julgeolekuvajadused pettuse ennetamine inimeste loomade ja taimede elu tervise votildei keskkonna kaitsmineNende saumltete valguses sotildeltub see kas tehnilist eeskirja mis ei potildehine rahvusvahelistelstandarditel saab lugeda tarbetuks totildekkeks kaubandusele esiteks sellest milliste ees-maumlrkide saavutamiseks tehniline eeskiri on vastu votildeetud Kui see on vastu votildeetud uumlheeespool nimetatud seadusliku eesmaumlrgi saavutamiseks tuleb jaumlrgmise sammuna uuri-da kas eeskiri on kaubandust piiravam kui see on vajalik antud eesmaumlrgi saavutami-seks ning kas kaubandust vaumlhem piirava meetme votildetmise korral on olemas oht eteesmaumlrki ei taumlideta Eesmaumlrgi mittetaumlitmise ohtude hindamisel tuleb arvestada jaumlrg-misi elemente kasutusel olevad teaduslikud ja tehnilised eeskirjad seonduv toumloumltlemise tehnoloogia toote arvatav lotildepptarbija

kotildeik vaumllistarnijatelt notildeutavad tasud peaksid olema otildeiglased votilderreldes oma-maist paumlritolu toodete vastavushindamise eest notildeutavate tasudega

vastavushindamises kasutatavate rajatiste asukohaga ja testimiseks vajalikenaumlidiste valikuga ei tohiks potildehjustada vaumllismaistele tarnijatele ebamugavusi

vastavushindamisprotseduuridega peaks olema ette naumlhtud menetlus nendeprotseduuride toimimist puudutavate kaebuste laumlbivaatamiseks

TBT-leping artikkel 6 Vastavushindamisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kord

Importivate riikide regulatiivorganite poolt laumlbiviidav toodete testimine ja ins-pekteerimine nende eeskirjadele vastavuse kindlakstegemiseks votildeib tekitada vauml-lismaistele tarnijatele praktilisi probleeme ka siis kui need organid peavadeespool kirjeldatud potildehimotildetetest ja reeglitest kinni Vaumllismaa tarnijad kanna-vad naumlidiste importivasse riiki saatmise kulutused ning vajavad sageli ka esinda-jaid testimise ja inspekteerimise kiirendamiseks Peale selle peavad vaumllismaatarnijad katma ka inspektorite sotildeidukulud kui tehnilised eeskirjad notildeuavad etimportiva riigi inspektorid inspekteeriksid tootmisrajatisi ndash naumliteks saamakskinnitust selle kohta et on jaumlrgitud otildeigeid tootmisstandardeid

Vaumlhendamaks selliseid vaumllismaa tarnijate jaoks ebasoodsaid tingimusi soovita-takse lepingus tungivalt et liikmesriigid aktsepteeriksid votildeimaluse korral eks-portivates riikides vastavushindamiseks laumlbiviidud testide tulemusi Lisakssoovitatakse riikidel aktsepteerida eksportivate riikide regulatiivorganite sertifi-kaate isegi kui sealsed vastavushindamisprotseduurid on teistsugused ndash sedatingimusel et nad on veendunud et need protseduurid on votilderdvaumlaumlrsed nendeendi vastavate protseduuridega Leping tunnistab aga et importiv riik votildeibaktsepteerida eksportiva riigi protseduure votilderdvaumlaumlrsetena vaid siis kui ta onveendunud eksportiva riigi regulatiivorganite ldquopiisavas ja kestvas tehnilises pauml-devusesrdquo ja seega ka ldquovastavushindamise tulemuste jaumltkuvas usaldusvaumlaumlrsusesrdquoLihtsustamaks vastavushindamissertifikaatide aktsepteerimist importivate rii-kide poolt soovitab leping sotildelmida liikmesriikidel kokkuleppeid vastavushin-damisprotseduuride vastastikuse tunnustamise kohta

Vabatahtlike standardite koostamise vastuvotildetmise ja kohaldamisetegevusnormistik

TBT-leping artikkel 4 jalisa 3

Nagu juba eespool maumlrgitud on paljud ettevotildetete kasutatavad standardid vaba-tahtlikud Need maumlaumlratletakse sageli eri liikmesriikide riiklike standardimis-organite poolt Vabatahtlikud standardid votildeivad tekitada probleeme rahvus-vahelises kaubanduses juhul kui need riigiti oluliselt erinevad Lepingukohaselt on seetotildettu vaumllja toumloumltatud standardite koostamise vastuvotildetmise ja ko-haldamise tegevusnormistik mille reeglite jaumlrgimist oodatakse riiklikelt stan-dardimisorganitelt standardite koostamisel vastuvotildetmisel ja kohaldamisel Te-gevusnormistiku kohaselt peavad riiklikud standardimisorganid jaumlrgimapotildehimotildetteid ja reegleid mis sarnanevad kohustuslike standardite suhtes keh-testatuile Tegevusnormistik soovitab liikmesriikidel

kasutada riiklike standardite alusena rahvusvahelisi standardeid osaleda votildeimaluste piires rahvusvaheliste standardite koostamises toodetele

mille osas nad kavandavad riiklike standardite vastuvotildetmist

Tegevusnormistik punkt J Peale selle notildeuab normistik riikide standardimisorganitelt selleks et tutvustadavaumllismaa tootjatele eri riikides toimuvat standardimistegevust oma toumloumlkavaavaldamist ldquovaumlhemalt kord kuue kuu jooksulrdquo andes selles teavet koostamisel


olevate standardite ja eelmisel perioodil vastu votildeetud standardite kohta Aval-damisel peavad need organid teatama ISOIEC teabekeskusele vastava vaumlljaan-de nimetuse ning kuidas ja kust on votildeimalik seda hankida

Tegevusnormistik notildeuab et standardimisorganid annaksid vaumllisriikide asjasthuvitatud pooltele vaumlhemalt 60 paumleva aega standardite eelnotildeude kohta arva-muste esitamiseks Arvamusi esitatakse harilikult riiklike standardimisorganitekaudu Tegevusnormistik kutsub standardi koostanud standardimisorganit uumllesneid arvamusi lotildepliku standardi vaumlljatoumloumltamisel arvesse votildetma

Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise leping

Siiani on arutlus keskendunud tehnilistele eeskirjadele standarditele ja vasta-vushindamissuumlsteemidele Nendes valdkondades kehtivad rahvusvahelisedreeglid on saumltestatud TBT-lepingus ja kehtivad nii toumloumlstus- kui ka potildellumajan-dustoodete suhtes Imporditud potildellumajandustooted peavad teatud juhtudelvastama mitte ainult tehnilistele eeskirjadele vaid ka importivate riikide sani-taar- ja fuumltosanitaarmeetmetele

Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade maumlaumlratlus

Mis on sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed ning mil moel erinevad need tehnilis-test eeskirjadest Need meetmed on riikide poolt kehtestatud selleks et kaitsta

SPS-leping lisa A inimeste votildei loomade elu toiduga seotud riskide eest mida potildehjustavad li-sandid saasteained toksiinid votildei haigusetekitajad (ja seega toiduohutuse ta-gamiseks)

inimeste tervist haiguste eest mille kandjad on loomad votildei taimed loomi ja taimi kahjurite ja haiguste eest

Motildeistet ldquosanitaareeskirjadrdquo kasutatakse nende eeskirjade puhul mille peaees-maumlrk on tagada toiduohutus votildei takistada loomade poolt edasikantavatehaiguste maalepaumlaumlsu Kui eeskirjade eesmaumlrk on tagada et imporditavate tai-mesortidega ei tooda riiki haigusi mille kandjateks on taimed nimetatakse neidldquofuumltosanitaareeskirjadeksrdquo

Tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete erinevus

Potildehiline tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vahelineerinevus seisneb eesmaumlrkides milleks neid vastu votildeetakse Sanitaar- ja fuumltosani-taarmeetmete puhul on eesmaumlrk piiratud ja konkreetne ndash see on inimeste loo-made ja taimede elu ning tervise kaitsmine toiduohutuse tagamise ningloomade ja taimede poolt kantavate haiguste maalepaumlaumlsu takistamise teel Teh-nilisi eeskirju rakendatakse aga vaumlga erinevatel strateegilistel eesmaumlrkidel Needhotildelmavad nagu juba eespool maumlrgitud naumliteks riigi julgeolekuvajadusi pettus-te ennetamist ja keskkonnakaitset Neid votildeidakse vastu votildetta ka muudelinimeste tervise ja ohutuse votildei loomade ja taimede elu kaitsega seotud ees-maumlrkidel kui need mille saavutamiseks kohaldatakse tervishoiu- ja sanitaar-meetmeid (naumlited boksis 19)

Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepinguskasutatud kaumlsitlusviis

Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete kasutamist reguleerivad reeglid sisalduvadsanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingus Nagu TBT-leping niinotildeuab ka SPS-leping riikidelt et


SPS-leping preambul nad toetuksid oma sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vaumlljatoumloumltamisel rah-vusvahelistele standarditele juhistele ja soovitustele mis on vaumllja toumloumltatud

ndash Codex Alimentariusrsquoe komisjoni pooltndash rahvusvahelise episootiate buumlroo poolt


Boks 19Motildened naumlited tehniliste eeskirjade ja sanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete erinevusestSee kas teatav eeskiri inimeste ja loomade tervise ja elu votildei selle riigi fauna votildei floorakaitseks on tehniline eeskiri votildei sanitaar- votildei fuumltosanitaarmeede sotildeltub selle vastuvotildet-mise eesmaumlrkidest Nende vahel on oluline vahet teha sest tehniliste eeskirjade puhulkehtivad TBT-lepingu reeglid ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete puhul SPS-lepingu omad Kuigi kahe lepingu saumltted on enamasti sarnased leidub neis ka maumlrga-tavaid erinevusiUumlldjoontes votildeib meedet lugeda sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeks kui selle eesmaumlrkon kaitsta inimeste elu riskide eest mida potildehjustavad lisandid toksiinid ja haigused mille

kandjad on taimed votildei loomad loomade elu riskide eest mida potildehjustavad lisandid toksiinid kahjurid haigused

ja haigusetekitajad taimede elu riskide eest mida potildehjustavad kahjurid haigused ja haigusetekitajad riiki riskide eest mida potildehjustavad kahjurite maalepaumlaumlsust kohanemisest votildei le-

vikust tingitud kahjustusedEeskirju mis on vastu votildeetud muudel eesmaumlrkidel ja mis kaitsevad inimeste loomadeja taimede elu kaumlsitletakse tehniliste eeskirjadenaJaumlrgmised naumlited selgitavad kuidas meetme eesmaumlrk maumlaumlrab kas tegemist on tehniliseeeskirja votildei sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmega ning kas meede jaumlaumlb TBT- votildei SPS-lepingu reguleerimisalasseReguleeriv leping Meetme kirjeldusPestitsiide kaumlsitlevad eeskirjad

SPS-leping kui meede on seotud toidus votildei loomasoumloumldas esineva-te jaumlaumlkproduktidega ning kui selle eesmaumlrk on kaits-ta inimeste votildei loomade tervist

TBT-leping kui meede on seotud toidu votildei loomasoumloumlda kvaliteedivotildei motildejususega votildei riskidega kaumlitlejatele

Toiduainete etiketistamisnotildeuete kehtestamineSPS-leping kui meede on seotud toiduohutusegaTBT-leping kui meede on seotud etiketil kasutatud elementide

suurusega sisu kvaliteediklassi jms kohta teabe esi-tamisega

Teravilja veoks kasutatavate konteinerite eeskirjadSPS-leping kui meede kaumlsitleb konteinerite fumigatsiooni votildei

muul viisil toumloumltlemist st desinfitseerimist haigusteleviku takistamiseks

TBT-leping kui meede on seotud konteinerite suuruse votildei ehitusega

Allikas WTO dokumendid

ndash rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide poolt mis toumloumltavad rah-vusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames votildei

ndash motildene muu rahvusvahelise organisatsiooni poolt mis on selleks maumlaumlratudWTO sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete komitee poolt

SPS-leping artikkel 3 lg 4 nad annaksid oma taumlispanuse eespool osutatud rahvusvaheliste organisat-sioonide toumloumlsse et edendada sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rahvusvahe-list uumlhtlustamist

SPS-leping lisa B punkt 5 nad annaksid teiste riikide huvitatud pooltele votildeimaluse avaldada arvamuststandardite eelnotildeude kohta kui need ei potildehine rahvusvahelistel standarditelvotildei kui need kalduvad rahvusvahelistest standarditest kotildervale votildei kui vasta-vad rahvusvahelised standardid puuduvad

SPS-leping artikkel 4 nad aktsepteeriksid eksportivate riikide sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeidvotilderdvaumlaumlrsetena kui nende abil saavutatakse samasugune sanitaar- ja fuumlto-sanitaarkaitse tase ning et votildeimaluse korral sotildelmitaks kokkuleppeid teatavatesanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete votilderdvaumlaumlrsuse vastastikuseks tunnustamiseks

Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete rakendamise lepingu jatehniliste kaubandustotildekete lepingu potildehierinevused

SPS-lepingu saumltted erinevad TBT-lepingu omadest neljas olulises punktis

SPS-leping artikkel 2 lg 2

Esimene erinevus seisneb eeskirjade koostamisel teaduslikule totildeendusmaterjali-le omistatavas taumlhtsuses Sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete puhul on uumlhene ko-hustus et need peavad tuginema teaduslikule totildeendusmaterjalile Lepingsaumltestab et sellised meetmed peavad ldquoolema teaduslikult potildehjendatudrdquo ja neidei tohi ldquorakendada piisava teadusliku totildeendusmaterjali puudumiselrdquo TBT-leping seevastu tunnistab et teadusliku totildeendusmaterjali kasutamine sotildeltubtehniliste eeskirjade kohaldamise eesmaumlrkidest Tervise ja ohutuse kaitseks ko-haldatavad eeskirjad peavad tuginema teaduslikule totildeendusmaterjalile see eipruugi olla aga oluline juhul kui eeskirja eesmaumlrk on pettustevastane kaitse votildeikui see on vastu votildeetud riigi julgeoleku eesmaumlrkidel

Teiseks notildeuab TBT-leping et tootestandardeid maumlaumlratlevaid tehnilisi eeskirjutuleb kohaldada enamsoodustusrežiimi potildehimotildettel kotildeigist allikatest paumlrinevaimpordi suhtes Sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjad eelkotildeige need mille eesmaumlrkon takistada loomade votildei taimede poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumlsuvotildeivad olla rohkem votildei vaumlhem ranged sotildeltuvalt ldquoteatud haiguste votildei kahjuritelevikustrdquo riigis votildei selle riigi motildenes piirkonnas

Seda tausta silmas pidades notildeuab SPS-leping riikidelt jaumlrgmist

SPS-leping artikkel 6 lg 1 ldquotagada oma sanitaar- votildei fuumltosanitaarmeetmete kohandamine sanitaarsetevotildei fuumltosanitaarsete oludega antud alal ndash kas kogu riigis riigi osas votildei mitmesriigis votildei nende osades ndash kust toode paumlrineb ja kus on toote sihtpunktrdquoNende olude maumlaumlratlemisel arvestatakse muu hulgas ka teatud haiguste votildeikahjurite levikut

SPS-leping artikkel 2 lg 3 mitte rakendada meetmeid nii et need diskrimineeriksid suvaliselt votildei potildeh-jendamatult riike votildei piirkondi kus valitsevad sarnased olud votildei et need var-jatult piiraksid rahvusvahelist kaubandust

Tuleb siiski maumlrkida et votildeimalus votilderdse kohtlemise potildehimotildettest kotildervale kaldu-da on lubatud vaid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete korral mille eesmaumlrk onhoida aumlra taimede votildei loomade poolt edasikantavate haiguste maalepaumlaumls Sani-taar- ja fuumltosanitaarmeetmeid mille eesmaumlrk on toiduohutuse tagamine (naumli-teks eeskirjad lisandite saasteainete votildei lubatud jaumlaumlkproduktide taseme kohta)tuleb tavaliselt rakendada enamsoodustusrežiimi kohaselt


Kolmandaks erinevad lepingud tingimuste poolest mille alusel on riikidel votildei-malik kotildervale kalduda rahvusvahelistest standarditest Palju selliseid erinevusituleneb tehniliste eeskirjade ja sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete vastuvotildetmiseerinevatest eesmaumlrkidest


SPS-leping artikkel 3 lg 3SPS-leping artikkel 5

Naumliteks TBT-lepingus on tingimused mil riik votildeib rahvusvahelisteststandarditest kotildervale kalduda kindlalt maumlaumlratletud Leping saumltestab et kuirahvusvaheline standard on olemas votildeib riik kohaldada sellest erinevat votildeirangemat riiklikku standardit siis kui seda peetakse vajalikuks ldquoolulisteklimaatiliste votildei geograafiliste tegurite votildei suuremate tehnoloogiaprobleemidetotildetturdquo SPS-leping annab riikidele aga piiramatu otildeiguse sanitaar- jafuumltosanitaarmeetmete kehtestamiseks mis tagavad totildehusama kaitse kuildquokaitse mis saavutataks vastavatele rahvusvahelistele standarditele juhistelevotildei soovitustele rajatud meetmete kasutamiselrdquo kui

see on teaduslikult potildehjendatud votildei

kui riik leiab riske hinnates et kotildergem sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse taseoleks sobiv

Tagamaks et otsused rahvusvaheliste standarditega ette naumlhtutest rangematestandardite vastuvotildetmise kohta on vastu votildeetud objektiivselt tuuakse lepinguska juhised riskide hindamiseks inimeste loomade votildei taimede elule votildei tervise-le Need juhised on loetletud boksis 20


Boks 20Juhised riskide hindamiseks ja sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitsevajaliku taseme maumlaumlramiseks(SPS-leping artikkel 5)

Leping kutsub riike uumlles tagama et vajaliku sanitaar- ja fuumltosanitaarkaitse tasememaumlaumlramine potildehineks importtoodete riiki sisenemisel inimeste loomade votildei taimedeelule votildei tervisele tekkivate riskide hindamisel Selliste riskide hindamisel tuleks arves-se votildetta jaumlrgmist teaduslikku totildeendusmaterjali eksportivas riigis kasutatavaid tootmis- ja toumloumltlemismeetodeid (ka kontrollimeetodeid) teatud haiguste votildei kahjurite levikut ja haigusvabade alade olemasolu eksportivas

riigis oumlkoloogilisi ja keskkonnatingimusi (nii eksportivas riigis kui ka sanitaar- ja fuumlto-

sanitaarmeedet votildetvas importivas riigis) sanitaar- karantiini- ja muude menetluste vahendeid (meedet votildetvas riigis)Kui sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed on motildeeldud loomade votildei taimede elu votildei tervisekaitseks tuleks riskide hindamisel peale eespool mainitu arvesse votildetta jaumlrgmisi majan-duslikke tegureid votildeimalik kahju tootmis- votildei muumluumlgikadude naumlol kahjurite votildei haiguse maalepaumlaumlsu

kodunemise votildei leviku korral totildeenaumlolised kulutused totilderjeks votildei haumlvitamiseks kahjurite votildei haiguste leviku korral riskide vaumlhendamise alternatiivsete votildeimaluste suhteline tasuvusLepingus rotildehutatakse et sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete votildetmisel peaksid riigidmeeles pidama vajadust tagada et need meetmed ei piiraks kaubandust rohkem kuion vaja kaitse soovitud taseme saavutamiseks arvestades nii eespool osutatud tehnili-si kui ka majanduslikke tegureid

Riikidel soovitatakse kasutada riskide hindamisel asjaomaste rahvusvahelisteorganisatsioonide riskihindamismeetodeid Uumlhe WTO-le lahendamiseks esita-tud vaidluse kaumligus [Euroopa Uumlhenduse meetmed hormoonide kohta lihas jalihatoodetes WTDS26] leidis apellatsioonikogu et lepingu riskihindamis-saumltteid ei tohiks totildelgendada nii nagu peaks riik mis kavandab sanitaar- ja fuumlto-sanitaarmeetmetele tuginedes importi keelata votildei piirata riske ise hindamaRiik votildeib tugineda teiste riikide votildei rahvusvaheliste organisatsioonide poolt laumlbiviidud riskide hindamisele

SPS-leping artikkel 5 lg 7 Neljandaks lubab SPS-leping riikidel ajutiselt votildetta sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmeid ettevaatusabinotildeuna kui on haiguste leviku vahetu oht kuid puudubvastav teaduslik totildeendusmaterjal TBT-lepingus selletaolist saumltet ei sisaldu

Muud SPS-lepingu ja TBT-lepingu uumlhised saumltted

Kohustuste tase

Tehnilisi eeskirju sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmeid standardeid ja vastavus-hindamissuumlsteeme ei loo uumlksnes keskvotildeimule alluvad organid vaid see toimubka kohaliku omavalitsuse tasandil Foumlderaalvalitsusega liitriikides kuulutavaduumlha enam meetmeid vaumllja osariikide valitsused Enamikes riikides koostavad javotildetavad vabatahtlikke standardeid kutseorganisatsioonid votildei autonoomsedriiklikud standardimisorganid

TBT-leping ja SPS-leping kehtestavad liikmesriikidele siduvad kohustused ta-gada et nende poolt kontrollitavad organid alluksid lepingutes saumltestatud kor-rale Kuna foumlderaalvalitsustel ei ole riikide potildehiseaduste jaumlrgi otildeigust votildettasiduvaid kohustusi kohalike votildei osariikide valitsuste votildei autonoomsete standar-dimisorganite nimel kutsuvad lepingud foumlderaalvalitsusi siiski uumlles rakendamanende kaumlsutuses olevaid sobivaid meetmeid tagamaks et osariikide valitsusedja kohalikud organid jaumlrgiksid lepingutes saumltestatut

Eri- ja diferentseeritud režiim arengumaadele

Kahes lepingus sisalduvad saumltted eri- ja diferentseeritud režiimi kohaldamiseksarengumaadele Nende saumltete jaumlrgi votildeisid arengumaad SPS-lepingu kohaldami-sega viivitada (vaumllja arvatud saumltted selle laumlbipaistvuse kohta) kahe aasta ja vaumlhi-marenenud riigid viie aasta votilderra Motildelemad lepingud saumltestavad ka et nendesaumltete kohaldamisele kaasaaitamiseks votildeivad nende lepingute rakendamiseksmoodustatud komiteed arengumaade votildei vaumlhimarenenud riikide palvel tehaajaliselt piiratud erandeid kotildeigi votildei motildenede lepingutega kehtestatavate kohus-tuste jaumlrgimisel Sellise erandi tegemist ei ole siiski uumlkski liikmesriik seni taotle-nud

Motildelemad lepingud sisaldavad ka saumltteid mis kutsuvad WTO sekretariaati jaliikmesriike uumlles osutama tehnilist abi arengumaadele ja vaumlhimarenenud riiki-dele aitamaks neil muu hulgas vaumllja toumloumltada otildeiguslikku ja institutsioonilistraamistikku mida on vaja tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmete rakendamiseks


Teabekeskused

TBT-leping artikkel 10 lg3 SPS-leping lisa B punkt3

Uumlks potildehilisi arengumaade ettevotildetete probleeme ekspordi arendamisel on teabepuudumine standardite ja tervishoiu- votildei sanitaarmeetmete kohta mis kehti-vad nende toodetele sihtturgudel Abistamaks ettevotildetteid sellise teabe hankimi-sel notildeuavad lepingud liikmesriikidelt teabekeskuste asutamist mille kauduteiste riikide valitsustel ja aumlriettevotildetetel oleks votildeimalik saada teavet jaumlrgmistelteemadel

vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud tehnilised eeskirjad ja vabatahtli-kud standardid

vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud vastavushindamisprotseduurid

vastuvotildeetud votildei vastuvotildetmiseks esitatud sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmed

kontrolli- ja inspekteerimisprotseduurid tootmis- ja karantiinimenetluspestitsiidi piirnormi ja toiduainete lisandite kinnitamise protseduur

riskihindamisprotseduurid mis on vaumllja toumloumltatud sanitaar- ja fuumltosanitaar-kaitse sobiva taseme maumlaumlramiseks

Nende teabekeskuste pakutavaid teenuseid kasutavad uumlha enam nii aumlriettevotildet-ted kui ka kodanikuuumlhendused (tarbijauumlhingud ja muud huvigrupid) teabehankimiseks teiste riikide tehniliste eeskirjade ning sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmete kohta

Kaumlesoleva peatuumlki lisas on loetletud TBT-lepingu ja SPS-lepingu alusel loodudteabekeskused

Lepingute motildeju aumlritegevusele ja kogemus nende toimimisest

Lepingute laumlbivaatamine

Lepingutes on saumltestatud nende toimimise korrapaumlrane laumlbivaatamine TBT-lepingu toimimise vaatas tehniliste kaubandustotildekete komitee laumlbi 1997 aastal(laumlbivaatus peab toimuma iga kolme aasta jaumlrel) SPS-lepingu toimimise vaatassanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmete komitee laumlbi 1998 aastal Komiteed leidsidet lepingud toimivad tervikuna haumlsti ja nende saumltteid oluliselt muuta ei ole vaja

Osalemine rahvusvahelises standardimistegevuses

Motildelemad lepingud otildehutavad riike osalema rahvusvaheliste organisatsioonidetoumloumls mis toumloumltavad vaumllja rahvusvahelisi standardeid toodetele mille suhtes riigidsoovivad standardeid votildei eeskirju vastu votildetta

Arengumaade osalemine rahvusvahelises standardimistoumloumls on marginaalne Kuimotildened edasijotildeudnumad riigid vaumllja arvata siis ei suuda arengumaad aktiivselttehniliste komiteede istungitel osaleda rahaliste piirangute totildettu Ka siis kuineil on votildeimalik istungitel osaleda ei ole nende osalus sageli totildehus kuna laumlbi eiole viidud tehniliste dokumentide esitamiseks vajalikke taustauuringuid

Selles kontekstis on oluline maumlrkida et valitsuste eelarveraskuste totildettu midatuleb ette ka arenenud riikides langeb rahvusvahelises standardimistegevusesosalemiseks uurimuste laumlbiviimise ja finantseerimise vastutus toumloumlstustele Seda


silmas pidades peavad kotildeikide riikide aumlriringkonnad tegelema aktiivselt uurin-gute ja tehnilise toumloumlga et parandada vastavate riikide osalust rahvusvahelisesstandardimistegevuses nende potildehiliste eksporttoodete osas

Standardite ja eeskirjade eelnotildeude kohta arvamuse esitamiseotildeiguse taumlielik aumlrakasutamine

Neis kahes lepingus naumlhakse ette et uumlheks viisiks tagada et liikmesriikide pooltkasutusele votildeetavad standardid tehnilised ning sanitaar- ja fuumltosanitaarmeet-med ei saaks takistusteks kaubandusele on anda nii kodumaistele kui ka vaumllis-maistele tootjatele votildeimalus avaldada arvamusi vastavate eelnotildeude kohtaKohustus neid arvamusi arvestada suurendab tagatist selle kohta et vaumllismaistetootjate ja tarnijate muret meetmete votildeimalike ebasoodsate tagajaumlrgede paumlrastvotildeetakse meetmete lotildepliku variandi vaumlljatoumloumltamisel arvesse

Tegelikkuses ei pruugi vaumllismaa tootjad otildeigusest arvamuse avaldamisele mingitkasu saada kui nad ei teadvusta endale otildeigel ajal seda et toimumas on standar-dite votildei eeskirjade vastuvotildetmine Seetotildettu on neis kahes lepingus kehtestatudprotseduurireeglid suurema laumlbipaistvuse tagamiseks vastavates valdkondadestehtava toumlouml kohta

Lepingud saumltestavad et lisaks vastavates tehnilistes ajakirjades teadaanneteavaldamisele peavad liikmesriigid teavitama WTO sekretariaati milliste toode-te suhtes kehtestatakse tehnilisi votildei sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirju ning mis onnende eeskirjade eesmaumlrk ja otstarve Kehtivate protseduuride kohaselt saadabsekretariaat need teated kohe edasi riikide valitsustele Valitsuste uumllesanne onedastada need teated toumloumlstusliitudele ja asjaomastele tehnilistele kutseasutuste-le et neil oleks vajaduse korral votildeimalik hankida eeskirjade eelnotildeude koopiaidja nende suhtes arvamust avaldada

Tehniliste kaubandustotildeke-te lepingu tegevusnormis-tik punkt J

Kuigi riiklike standardimisorganite koostatud vabatahtlike standardite alaneprotseduur on motildenevotilderra erinev tugineb see siiski sarnastele potildehimotildeteteleTutvustamaks vaumllismaa tootjatele nende standardimisorganite tegevust notildeuabTBT-lepingus sisalduv tegevusnormistik nendelt organitelt oma toumloumlprogrammiavaldamist vaumlhemalt kord kuue kuu jooksul andmaks teavet koostamisel oleva-te standardite ja eelmise perioodi jooksul vastu votildeetud standardite kohta Riik-likud organid peavad teatama ka ISOIEC teabekeskusele seda teavet sisaldavavaumlljaande nimetuse ja kust on votildeimalik seda hankida Vaumllismaa toumloumlstused janende liidud saavad neile TBT-lepingu raames antud otildeigust standardite eelnotildeu-de kohta arvamuse avaldamiseks taumlielikult aumlra kasutada vaid siis kui nad jaumllgi-vad pidevalt riiklike standardimisorganite poolt tehtavat toumloumld ekspordisihtturgudel ning tutvuvad standardite eelnotildeude kohta avaldatava teabega

Kvaliteedijuhtimissuumlsteemid ISO 9000

Eelnevaga seotud naumlhtus mis avaldab uumlha suuremat motildeju rahvusvahelistelekaubandussuhetele on tootmisettevotildetete kindel soov osta komponente osi jamuid vahetooteid ettevotildetetelt kus toimib totildehus kvaliteedijuhtimissuumlsteemNagu juba eespool maumlrgitud soovitab TBT-leping riikidel rakendada sel ees-maumlrgil rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedijuhtimissuumlsteeme nagu naumliteksISO 9000

Kvaliteedijuhtimissuumlsteeme rakendavate tarnijate eelistamine on endaga kaasatoonud registreeritud ISO 9000 ettevotildetete arvu maumlrgatava kasvu kogu maail-mas Paljud neist ettevotildetetest asuvad Euroopas Selline suund on taumlheldatav kaUSAs seda eelkotildeige ettevotildetete puhul mis tahavad saumlilitada oma turge Euroo-pas

Arenenud riikide tootmisettevotildetete ja teenuste osutajate hulgas suureneb tead-likkus kvaliteedijuhtimissuumlsteemide olulisest osast toodete turustamisel Prak-


tilist laadi takistused ei luba siiski suure hulga arengumaade ettevotildetetel ISO9000st tulenevaid eeliseid kasutada Paljudes riikides ei ole kohalikke sertifit-seerimisettevotildetteid mis votildeiksid anda juhiseid suumlsteemi juurutamiseks hinnataettevotildetteid ja registreerida neid ISO 9000 rakendajatena ning viia laumlbi ka notildeu-tavaid korrapaumlraseid auditeid Enamik riike peavad alles vaumllja toumloumltama sertifit-seerimisettevotildetete akrediteerimiseks vajaliku otildeigusliku raamistiku ja loomavastavad institutsioonid Nagu juba eespool maumlrgitud tehakse akrediteerimisegakindlaks ja totildeendatakse ISO 9000 ettevotildetteid registreerivate (sertifitseerivate)institutsioonide tehniline paumldevus Kui ISO registreerimist totildeendav sertifikaatei ole vaumlljastatud akrediteeritud registreerimis- votildei sertifitseerimisorgani pooltsiis hankeettevotildetete seisukohalt ei ole see vaumlaumlrtuslikum kui tootja enda dekla-ratsioon

ISO 9000 ettevotildettena registreerimisega kaasnevad kulutused registreerimisfir-male makstavate tasude ja suumlsteemi haldamise kulude naumlol Kulutused on suu-remad kui kohalike akrediteeritud institutsioonide puudumisel tuleb kasutadavaumllismaa sertifitseerimisorganite teenuseid mis on vaumllismaa ostjatele vastuvotildee-tavad Suumlsteem notildeuab ka ISO 9000 suumlsteemi potildehielementide rakendamisekstehtud sammude dokumenteerimist

Vaumlikeste ja keskmise suurusega ettevotildetete jaoks kujutab ISO suumlsteemi rakenda-mine ndash olgugi et seda on vaja usaldusvaumlaumlrsuse suurendamiseks nende poolt too-detavate kaupade vastu ndash dilemmat Vaumlikestes ja keskmise suurusegaettevotildetetes kus toumloumltajate haridustase on madal on notildeutavate dokumentidevormistamine eriti koormav Siiski votildeivad paljud sellised ettevotildetted leida etISO 9000 ettevotildettena registreerimine on moumloumldapaumlaumlsmatu ndash seda eelkotildeige siiskui nad kavatsevad toota vahetooteid edasiseks toumloumltlemiseks votildei teostada lotildepp-toumloumltlemist vaumllismaa ettevotildetete allettevotildetjatena

On oluline maumlrkida et kvaliteedijuhtimissuumlsteemid nagu ISO 9000 ei ole motildeel-dud toodete kvaliteedi hindamiseks Registreerimine toetab vaid tootja vaumlidetet tal on kasutusel suumlsteem mis suudab tagada uumlhtlase kvaliteediga toodetepakkumise Kvaliteediteadlikkuse tulemusena mille suumlsteemi juurutamineloob poumloumlratakse siiski suuremat taumlhelepanu toodete kvaliteedi parandamiselenaumliteks selle kujunduse ja tehniliste omaduste parandamisele

Lepingutes ettenaumlhtud votildeimalused erimeelsuste lahendamisekskahepoolsete konsultatsioonide kaudu

Votildeimalus kahepoolseteks konsultatsioonideks mille motildelemad lepingud naumlevadette enne vaidluste lahendamise protseduuri algatamist on loonud uusi votildeima-lusi probleemide lahendamiseks millega eksportijad puutuvad kokku tehnilis-te sanitaar- ja fuumltosanitaareeskirjade kohaldamise totildettu Kogemus onnaumlidanud et paljud nendest probleemidest on praktilist laadi olles seotud ins-pekteerimise laumlbiviimise karantiini votildei muude eeskirjadega ja ei tekita kuumlsimusiteadusliku potildehjendatuse votildei riski vastuvotildeetava taseme kohta

Nagu naumlhtub boksist 21 on eksportivatel riikidel olnud votildeimalik leida motildeneleneist probleemidest rahuldav lahendus kahepoolsete diskussioonide kaumligus La-hendused uumllejaumlaumlnud vaidlustele on saavutatud WTO vaidluste lahendamiseprotseduuri alusel

Aumlriringkonnad peaksid selle votildeimaluse aumlra kasutama tehes oma riigi valitsuseleteatavaks millised praktilised probleemid on sihtturgudel tehniliste sanitaar-ja fuumltosanitaareeskirjade rakendamise totildettu esile kerkinud



Boks 21Naumliteid WTO mehhanismi abil lahendatud vaidlustest

Kahepoolsete konsultatsioonide kaumligus lahendatud vaidlused

bull Euroopa Uumlhendus ndash teatud saasteainete (alfatoksiinide) piirnorm toiduainetesMitmed riigid (USA Argentina Austraalia Brasiilia Gambia India IndoneesiaMalaisia Filipiinid Senegal ja Tai) avaldasid sanitaar- ja fuumltosanitaarmeetmetekomiteele esitatud dokumentides muret votildeimaliku piirava motildeju kohta mida EUuml ka-vandatavad alfatoksiini piirnormi eeskirjad avaldaksid nende maapaumlhklite muudepaumlhklite piima ja muude toodete ekspordile Maumlrgiti et ettepanek kehtivatest rahvus-vahelistest standarditest rangemate piirnormide kehtestamiseks alfatoksiinidele ei potilde-hinenud teadusliku totildeendusmaterjali alusel laumlbiviidud riskide hindamisel Jaumlrelikult ndashsamal ajal kui meetmete votildetmine ei vaumlhendaks maumlrgatavalt riske EUuml tarbijate tervi-sele ohustaks see totildeenaumloliselt nimetatud riikide eksportiKuigi Euroopa Uumlhendus vaumlitis jaumltkuvalt et toiduainetes lubatava alfatoksiinide piir-normi suhtes ei ole saavutatud rahvusvahelisel tasandil uumlksmeelt ja uute piirnormidevaumlljapakkumisel votildeeti arvesse teaduskomiteede notildeuandeid notildeustus ta siiski teiste rii-kide vaumlljendatud arvamuste valguses uuesti laumlbi vaatama eeskirjade eelnotildeudes kavan-datud piirnorme enamiku toiduainete osas

bull Korea Vabariik ndash piirangud linnukasvatussaaduste impordile

Tai oli juhtinud taumlhelepanu sellele et ldquolisteeria taumlieliku mittelubamise kriteeriumrdquomis votildeidakse lisada Korea toiduseadustiku parandustele avaldaks ebasoodsat motildejuTai kuumllmutatud kanaliha ekspordile Arvestades Tai esitatud vaumliteid ja avaldatudmuret otsustasid Korea Vabariigi ametivotildeimud rakendada seda kriteeriumit vaid ot-seseks tarbimiseks motildeeldud liha puhul ning arvata selle kohaldamisalast vaumllja edasi-seks toumloumltlemiseks ja toiduvalmistamiseks motildeeldud liha

bull Tansaania ndash Tansaaniast Kenyast Ugandast ja Mosambiigist paumlrineva kalaimpordi keelustamine Euroopa Uumlhenduse poolt

Tansaania esitas kaebuse et EUuml keelustas vaumlrske kuumllmutatud ja toumloumldeldud kalatoo-dete impordi nii Tansaaniast kui ka Kenyast Ugandast ja Mosambiigist viidatesvotildeimalikele terviseohtudele EUuml vaumlitis jaumltkuvalt et keeldu peeti vajalikuks seoses koole-ra leviku ohuga vaumlrsket vett sisaldavate toiduainete kaudu Keelust siiski loobutituginedes eksportivate riikide votildeimudega peetud konsultatsioonidele mille kaumligusveenduti et vajalikud garantiid on olemas

Vaekogude ja apellatsioonikogu jaumlrelduste alusel lahendatud vaidlused

bull Euroopa uumlhendused ndash liha ja lihatooteid (hormoonid) kaumlsitlevad meetmed

Apellatsioonikogu mis kinnitas USA poolt esitatud EUuml kehtestatud hormoonidegatoumloumldeldud liha impordikeeldu kaumlsitleva kaebuse arutamiseks moodustatud vaekogu jauml-reldusi leidis et keeld ei ole potildehjendatud kuna vastava rahvusvahelise standardi ko-haselt ei kujuta antud liha tarbimine ohtu tervisele Selles olukorras oleks EUuml-l olnudvotildeimalik votildetta rahvusvahelisest standardist rangemaid meetmeid vaid siis kui taoleks suutnud vajadust selle jaumlrele teaduslikult potildehjendada laumlbiviidud riski hindamisealusel EUuml aga ei olnud sellist riski hindamist laumlbi viinudPaumlrast otsuse avalikustamist otsustas EUuml laumlbi viia riski hindamise et potildehjendadaoma keeldu teaduslikel alustel Vaidlusepoolte vahel tekkis lahkheli selle uumlle millineon ldquomotildeistlik ajavahemikrdquo mis naumlhti ette otsuste rakendamiseks ndash see sisaldas ka ko-hustust viia laumlbi riski hindamine Protseduuri kohaselt maumlaumlrati vahekohtunik kes lei-dis et ldquomotildeistlik ajavahemik mis antakse Euroopa uumlhendustele vaidluste lahendamiseorgani soovituste ja otsuste rakendamiseks hellip on 15 kuud hellip alates 13 veebruarist1998rdquo

(

Vastastikuse tunnustamise kokkulepped

Veel uumlks kuumlsimus mis on arengumaade kauplejate jaoks motildenevotilderra muretteki-tav on arenenud riikide jaumlrjest suurem panus vastastikuse tunnustamise kokku-lepete alastele laumlbiraumlaumlkimistele jaumlrgmistes valdkondades

testimismeetodid

vastavushindamissertifikaadid

Kahepoolsed lepingud mis saumltestavad et importiv riik peaks lubama importidatooteid mis vastavad riigi tehnilistele eeskirjadele votildei sanitaar- ja fuumltosanitaar-meetmetele votildeivad esineda kahesugusel kujul

Importiv riik votildeib kahepoolse lepingu alusel lubada toodete nagu liha puu- jakoumloumlgiviljad ja muud aiandussaadused importi eksportiva riigi regulatiivasutus-te vaumlljastatud sertifikaatide alusel Selliseid kahepoolseid lepinguid on oma pea-miste kaubanduspartneritega (nii arenenud riikidega kui arengumaadega)sotildelminud paljud arengumaad

Eespool osutatud uumlhesuunalisi lepinguid mille alusel importiv riik notildeustub te-gelikult kaumlsitlema eksportiva riigi vastavushindamisprotseduure votilderdvaumlaumlrsete-na tuleb eristada vastastikuse tunnustamise kokkulepetest Viimaste puhullepivad riigid kokku teineteise testimismeetodite ja vastavushindamisprotse-duuride kaumlsitlemises votilderdvaumlaumlrsetena Neid kokkuleppeid sotildelmitakse kahe- votildeimotildenepoolselt

Vastastikuse tunnustamise kokkulepete saavutamiseks peetavad laumlbiraumlaumlkimi-sed on keerukad ja aeganotildeudvad sest pooled soovivad visiitide ja konsultatsioo-nide kaumligus leida kinnitust sellele et teiste riikide poolt testimisel jainspekteerimisel kasutatavad protseduurid on totildeesti votilderdvaumlaumlrsed ja et vastavusttotildeendavad ametiisikud on tehniliselt paumldevad

Enamik vastastikuse tunnustamise kokkulepetest on sotildelmitud arenenud riikidevahel Naumliteks USA ja Euroopa Liit on hiljuti lotildepetanud kaht sellist lepingut kauml-sitlevad laumlbiraumlaumlkimised Esimene neist kaumlsitleb toumloumlstustooteid ja valdkondinagu telekommunikatsiooniseadmed elektromagnetiline uumlhilduvus elektri-ohutus meelelahutuslikel eesmaumlrkidel kasutatavad sotildeidukid farmatseutika jatootmise tavad ning meditsiinilised vahendid Teine kokkulepe kaumlsitleb potildellu-majandustooteid nagu vaumlrske liha piimatooted munad kalatooted ja lemmik-loomatoit Kokkulepete kohaselt peavad motildelemad pooled aktsepteerimaeksportivas riigis vaumlljastatud sertifikaate ning mitte viima kaupade impordil laumlbi


Kuna EUuml ei suutnud 15 kuu jooksul rakendusmeetmeid tarvitusele votildetta andis pea-notildeukogu USA-le loa sanktsioonide kehtestamiseks Sanktsioonid esinevad EUuml riiki-dest paumlrinevatele teatud eksporttoodetele kehtestatud kotildergendatud tollimaksude kujulmis peaks aastas votilderduma 1168 miljoni USA dollariga ndash summaga mille USA onkeelu totildettu hinnanguliselt kaotanud USA poolt rakendatavad meetmed vaadatakseuuesti laumlbi kui EUuml suudab riski hindamise lotildepule viia

bull Austraalia ndash lotildeheimporti motildejutavad meetmedApellatsioonikogu notildeustus Kanadast vaumlrske jahutatud ja kuumllmutatud lotildehe importikeelustavate Austraalia meetmete kohta Kanada poolt esitatud kaebuse uurimiseksmoodustatud vaekogu jaumlreldustega et keeld ei potildehinenud teaduslikul totildeendusmaterja-lil ning seda rakendati riski hindamist laumlbi viimata

)

uut inspekteerimist Lepingud peaksid importijate jaoks maumlrgatavalt vaumlhenda-ma kaupade kohaletoimetamise aega ja saumlaumlstma eksportijatele miljardeid dolla-reid mida nad maksaksid inspekteerimistasudeks importivas riigis

Kuigi vastastikuse tunnustamise kokkulepped aitavad kaasa pooltevahelisekaubanduse hotildelbustamisele asetavad nad teised riigid nende eksporttoodetesuhtes (mida vastavad kokkulepped kaumlsitlevad) ebasoodsasse olukorda Teisteriikide eksporttooted peavad lepingute poolteks olevates riikides endiselt laumlbi-ma inspekteerimise ja vastama muudele notildeuetele Kui vastastikuse tunnustami-se kokkulepete tulemuseks on teatud liiki kokkulepete sotildelmimine vaid vaumlhesteriikide vahel votildeivad need mitmepoolse kaubanduse arengu edendamise asemelseda hoopis takistada


LISA

Riikide teabekeskused

TEHNILISTE KAUBANDUSTOtildeKETE LEPING

AMEERIKA UumlHENDRIIGIDNational Center for Standards and CertificationInformationNational Institute of Standards and TechnologyBldg 820 Room 164Gaithersburg MD 20899Telefon + (1 301) 975 40 40Faks + (1 301) 926 15 59E-post ncscinistgov

Ameerika Uumlhendriikide teabekeskus Riikliku Standardi- jaTehnoloogiainstituudi juures kogub ja saumlilitab andmeidstandardite spetsifikatsioonide testimismeetodite koodideja soovituslike tavade viitkogu Sellesse materjali hulka kuu-luvad Ameerika Uumlhendriikide valitsusasutuste eeskirjad ningAmeerika Uumlhendriikide standardimisega tegelevate erauumlhin-gute ja vaumllisriikide ja rahvusvaheliste standardimisorganitestandardid Teabekeskus vastab kotildeikidele teabepaumlringuteleAmeerika Uumlhendriikide foumlderaalsete osariikide ja erauumlhin-gute eeskirjade standardite ning samuti vastavushindamis-protseduuride kohta

AOMENMacau Government Economic Services1-3 Rua do Dr Pedro Joseacute LoboEdificio ldquoLuso Internacionalrdquo25th floorMacauFaks + (853) 59 03 10

ARAABIA UumlHENDEMIRAADIDUnited Arab EmiratesMinistry of Finance amp IndustryPO Box 433Abu Dhabi-UAETelefon + (971 2) 698 75 06Faks + (971 2) 677 97 71E-post Standardmofigovae

ARGENTINADireccioacuten Nacional de la Repuacuteblica ArgentinaDireccioacuten Nacional de Comercio InteriorDirektor Ing Silvio PeistAvda J A Roca 651 piso 4deg Sector 221322 Buenos AiresTelefon + (54 11) 4349 4039Faks + (54 11) 4349 4038E-post vcamalsecindmecongovar

AUSTRAALIAThe DirectorWTO TeabekeskusWTO Industrials amp Market Access Unit

Trade Negotiations and Organisations DivisionDepartment of Foreign Affairs and TradeCanberraACT 2600Telefon + (61 2) 6261 24 00Faks + (61 2) 6261 35 14E-post TBT EnquiryDFATgovau

AUSTRIAa) Tehnilised eeskirjad (artikli 10 lg 1)Bundesministerium fuumlr Wirtschaftliche Angelegenheiten(Austria Liitvabariigi Majandusministeerium)Abteilung II11 (osakond II11)Stubenring 1A-1011 WienTel +(43-1) 71100 ext 5774Faks +(43-1) 7159651 7180508E-post GabrielaHabermayerbmwabmwaadaat

b) Valitsusvaumllised standardid (artikli 10 lg 3)Oumlsterreichisches Normungsinstitut ndash ON(Austria Standardiinstituut)Heinestraszlige 38POB 130A- 1021 WienTel +(43-1) 213 00ext613Faks +(431) 21300650Teleks (047) 115 960 norm aE-post elisabethstampfl-blahaon-normatWWW wwwon-normat

Oumlsterreichischer Verband fuumlr Elektrotechnik ndash OumlVE(Austria Elektritehnika Liit)Eschenbachgasse 9A-1010 WienTel +(43-1) 587 63 73Faks +(43-1) 586 74 08E-post oveoveat

BAHREINDirectorate of Standards and MetrologyMinistry of CommercePO Box 5479Manama

BARBADOSBarbados National Standards InstitutionldquoFloddenrdquoCulloden RoadSt MichaelTelefon + (246) 426 38 70Faks + (246) 436 14 95

BELGIACIBELNORInstitut Belge de Normalisation (IBN) Belgish Instituut voor Normalisatie (BIN)Avenue de la Brabanccedilonne 291000 BruxellesTel +(32-2) 7380111Fax +(32-2) 7334264Telex 23877 benor bE-post Cibelnoribnbe

BELIZEThe Financial SecretaryMinistry of FinanceBelmopan

BENINMinistry of Trade and TourismPOB 2037 CotonouTelefon + (229) 31 52 67

+ (229) 31 54 02Faks + (229) 31 52 58

BOLIIVIAa) Tehnilised eeskirjad ja vastavushindamisprotseduuridViceministerio de Industria y Comercio InternoAv Camacho 1488Casilla No 4430La PazTelefon + (591 2) 37 20 46Faks + (591 2) 31 72 62

b) Tehnilised standardidInstituto Boliviano de Normalizacioacuteny Calidad (IBNORCA)Av Camacho 1488Casilla No 5034La PazTelefon + (591 2) 31 72 62

+ (591 2) 31 01 85Faks + (591 2) 31 72 62

BOTSWANABotswana Bureau of StandardsPrivate Bag BO 48GaboroneTelefon + (267) 351 420Faks + (267) 308 194E-post bobsStandardinforbw

BRASIILIACentro de Informaccedilatildeo e Difusatildeo Tecnoloacutegica (CIDIT)Instituto Nacional de Metrologia Normalizacatildeo eQualidade Industrial -INMETRORua Santa Alexandrina 416 - Rio Comprido20261-232 Rio de Janeiro (RJ)Telefon + (55 21) 5632852Faks + (55 21) 502 0415E-post asbtcpontoinmetrogovbrWWW httpwwwinmetrogovbr

BULGAARIAState Agency for Standardization and Metrology21 ldquo6th Septemberrdquo Street1000 SofiaBulgariaTelefon + (359 2) 981 44 51Faks + (359 2) 986 17 07E-post csmtechno-linkcomKontaktisik Violetta Veleva

BURUNDIMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et du TourismeBureau Burundais de Normalisation (BBN)21 Boulevard de lrsquoIndeacutependanceBP 3535BujumburaBurundiTelefon 00257221577Faks 00257221815

00257225595E-post comextcbinfcom

COLOMBIAMinisterio de Desarrollo EconoacutemicoConsejo Nacional de Normas y CalidadesCarrera 13 No 28-01 Piso 6Santa Fe de Bogotaacute DCTelefon + (57 1) 350 55 00 ext 1649Faks + (57 1) 350 65 04E-post llombanasiasgovco

COSTA RICAOficina Nacional de Normas y Unidades de MedidaMinisterio de Economiacutea Industria y ComercioApartado Postal 1736-2050San Pedro de Montes de OcaTelefon + (506 283 65 80Faks + (506) 283 51 33E-post metrologcnpgocr

COcircTE DrsquoIVOIRECocircte drsquoIvoire Normalisation (CODINORM)Immeuble le Geacuteneacuteral 5e eacutetageAngle Botreau RousselRue du Commerce01 BP 1872 Abidjan 01Telefon + (225) 21 55 12

+ (225) 22 83 29Faks + (225) 21 25 60

DJIBOUTIMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et de lrsquoArtisanatService du Controcircle de la Qualiteacute et des NormesBP 24DjiboutiTelefon + (253) 35 25 40Faks + (253) 35 49 09

DOMINIKAANI VABARIIKa) PotildellumajandustootedMinistry of Agriculture(Secretariacutea de Estado de Agricultura)Km 6 frac12 Autopista DuarteUrbanizacioacuten Los Jardines del NorteSanto Domingo DNTelefon + (1 809) 547 38 88Faks + (1 809) 227 12 68Kontaktisik hr Luis Toral C (Secretario de Estado deAgricultura)

b) ToumloumlstustootedDireccioacuten General de Normas y Sistemas (DIGENOR)Secretariacutea de Estado de Industria y ComercioEdif de Oficinas Gubernamentales Juan Pablo Duarte piso 11Ave Meacutexico esq Leopoldo NavarroSanto Domingo DNTelefon + (1 809) 686 22 05Faks + (1 809) 688 38 43Kontaktisik hr Luis Mejiacutea

5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping 103

c) Farmaatsiatooted ja toiduainete lisandidSecretariacutea de Estado de Salud Puacuteblica y Asistencia Social(SESPAS)Av San Cristoacutebal Esq TiradentesSanto Domingo DNTelefon + (1 898) 541 84 03

+ (1 898) 541 31 21Faks + (1 809) 547 28 43Kontaktisik hr Victoriano Garciacutea Santos (Secretario deEstado de SaludPuacuteblica y Asistencia Social)

ECUADORIngeniero Felipe UrrestaDirector General del Instituto Ecuatoriano deNormalizacioacuten INENBaquerizo Moreno E8-29 (454) y AlmagroQuitoCasilla Postale 17-01-3999Telefon +(593 2) 501 885 (kuni 891)Faks +(593 2) 567 815

+(593 2) 222 223E-post inen1inengovecWWW httpwwwecuanetecinen

EESTIStandardiamet (EVS)Aru 1010317 TallinnTelefon + (372 6) 541 772Faks + (372 6) 541 768E-post enquiryevsee

EGIPTUSEgyptian Organization for Standardization16 Tadreeb El Motdarrebeen StEl AmeriyaCairoTelefon + (20 2) 259 34 80Faks + (20 2) 259 34 81Teleks 93296 EOS UNE-post moiidscgoveg

EL SALVADORMinisterio de EconomiacuteaDireccioacuten de Poliacutetica ComercialDivisioacuten de Normas TeacutecnicasCentro de Gobierno Plan Maestro Edificio c-2Alameda Juan Pablo II y Calle GuadalupeSan Salvador El Salvador CATelefon + (503) 281 11 22

+ (503) 281 11 55Faks + (503) 221 47 71

EUROOPA UumlHENDUSEDEC TBT TeabekeskusDG III ndash B4Rue de la Science 15 ndash 1611049 BrusselsBelgiumTelefon + (32 2) 295 57 38Faks + (32 2) 299 57 25

+ (32 2) 296 08 51

E-post sabinelecrenierdg3cecbeEraldi potildellumajandustoodetele motildeeldud teabekeskustenam ei ole

FIDŽIDepartment of Fair Trading and Consumer AffairsMinistry of Commerce Industry and Public EnterprisesPO Box 2112SuvaTelefon + (679) 305 411Faks + (679) 302 617

FILIPIINIDBureau of Product StandardsDepartment of Trade and Industry3F Trade and Industry Bldg361 Sen Gil J Puyat AvenueMetro Manila Makati City 1200Telefon + (63 2) 890 49 65Faks + (63 2) 890 49 26

+ (63 2) 890 51 30E-post dtibpsrpmnlsequelnetPostiaadress PO Box 3228 MCPO

GHANAThe DirectorGhana Standards BoardPO Box 245Accra-GhanaTelefon + (233 21) 776 171Faks + (233 21) 776 092

GRUUSIAState Department for Standardization Metrology andCertification of GeorgiaGEOSTANDCoordinator Zurab Japaridze67 Chargali stTbilisi 380092Telefonfaks + (995 32) 95 14 70E-post tbtgeostandaccesssanetge

HIINA()10

Research Center for International Inspection andQuarantine Standards and Technical RegulationsState Administration for Entry-Exit Inspection ampQuarantineNo 15 Fang Cao Di Xi AveChao Yang DistrictBeijing 100020Telefon + (86 10) 65 06 81 43Faks + (86 10) 65 06 90 57E-post srrcciqgovcnVastutusvaldkond impordi- ja ekspordiinspektsioon

WTOTBT Inquiry Point State Bureau of Quality andTechnical SupervisionNo 4 Zhi Chun RoadHai Dian DistrictBeijing 100088Telefon + (86 10) 62 00 06 88 62 02 51 34Faks + (86 10) 62 00 06 87E-post cntbtcqigovcnVastutusvaldkond tehnilised eeskirjad standardid javastavushindamine

104 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused TBT-leping

10 Taumlrn () taumlhendab et riik on WTOga uumlhinemas

HISPAANIAa) Tehnilised eeskirjadMinisterio de Economiacutea y HaciendaDireccioacuten General de Comercio ExteriorSubdireccioacuten General de Inspeccioacuten Certificacioacuten yAsistencia TeacutecnicaPaseo de la Castellana 162 6a planta28071 MadridTel +(34-1) 349377037543764Faks +(34-1) 34937773740E-post PazValientessccmcxes

b) StandardidAsociacion Espanola de Normalizacioacuten y Certificacioacuten(AENOR)Fernandez de la Hoz 5228010 MadridTel +(34-1) 310 48 51Faks +(34-1) 310 49 76E-post aenornormalizacionmadserviconesWWW httpwwwaenores

HONDURASa) Kotildeikide teatiste teabekeskusSecretariacutea de Industria y Comercio(Toumloumlstus- ja Kaubandusministeerium)Direccioacuten General de IntegracioacutenEconomica y Politiacuteca ComercialEdificio Larach Piso No 10TegucigalpaTelefon + (504) 222 60 55

+ (504) 222 18 19Faks + (504) 238 13 36

b) Tehnilised eeskirjad standardid javastavushindamisprotseduuridSecretariacutea de Industria y Comercio(Toumloumlstus- ja Kaubandusministeerium)Direccioacuten General de Proteccioacuten al ConsumidorDepartamento de Normalizacioacuten y MetrologiacuteaEdificio Larach y Cia Piso No 8TegucigalpaTelefon + (504) 222 70 48Faks + (504) 238 13 36E-post rosoriosiecaorggt

c) FarmaatsiatootedSecretariacutea de SaludDepartamento de FarmaciaEdificio Vigil 3era PlantaTegucigalpaTelefon +(504) 238 62 88Faks +(504) 237 53 43

d) ToiduainedSecretariacutea de SaludDepartamento Control de AlimentosPaseo Monumento a la Paz Edificio CEESCO1er Piso Barrio MorazaacutenTelefon + (504) 232 11 39Faks + (504) 232 27 13

HONGKONG HIINAInnovation and Technology CommissionThe Government of the Hong Kong SpecialAdministrative Region36F Immigration TowerWan ChaiHong Kong

Telefon + (852) 2829 4867Faks + (852) 2824 1302

+ (852) 2583 9371E-post psibitcgovhk

IIRIMAAa) Tehnilised eeskirjadEUWTO DivisionDepartment of Tourism and TradeKildare StreetDublin 2Tel +(353-1) 6621444Faks +(353-1) 6766154

b) StandardidStandards DevelopmentNational Standards Authority of IrelandGlasnevinDublin 9Tel + (353-1) 8073800Faks + (353-1) 8073838WWW httpwwwnsaiie

IISRAELThe Standards Institution of Israel42 Chaim Levanon StTel-Aviv 69977Telefon + (972 3) 646 51 54Faks + (972 3) 641 96 83 (peadirektor)

+ (972 3) 641 27 62 (teabekeskusWTO teabekeskus)

INDIABureau of Indian StandardsManak BhavanBahadur Shah Zafar Marg 9New Delhi 110 002Telefon + (91 11) 323 09 10Faks + (91 11) 323 40 62Teleks (031)-65870 - Answer Back lsquoBISINrsquo

INDONEESIABadan Standardisasi Nasional (BSN)National Standardization Agency - IndonesiaManggala Wanabakti Blok IV 4th floorJl Jend Gatot Subroto SenayanJakarta 12710IndonesiaTelefon + (62 21) 574 7043 - 44Faks + (62 21) 574 70 45E-post bsnbsnoridWWW httpwwwbsnorid

ISLANDa) Tehnilised eeskirjadInstitute for Acceditation Legal Metrology MarketSurveillance Metrology and Electrical SafetyBorgartuni 21IS-150 ReykjavikIcelandTelefon + 354 510 1100Faks + 354 510 1101

b) StandardidThe Icelandic Standardization CouncilHoltagardarIS-104 ReykjavikIcelandTelefon + 354 520 7150Faks + 354520 7171


Ministry for Foreign AffairsExternal Trade DepartmentRaudaragraverstig 25IS-150 ReykjavikIcelandTelefon + 354 560 9900Faks + 354 562 4878E-post bryndiskjartansdottirutnstjrisKontaktisik Pr Bryndis Kjartansdoacutettir

ITAALIAa) Tehnilised eeskirjadConsiglio Nazionale delle Ricerche (CNR)Ufficio Trasferimento Innovazione brevetti normativatecnica (Stibnot)Via Tiburtina 77000159 - RomaTel +(39-6) 407 58 26Faks +(39-6) 499 32 440E-post UtinobIRMRETICEDRMCNRIT

b) Standardid (va elekter ja elektroonika)Ente Nazionale Italiano di Unificazione (UNI)Via Battistotti Sassi 11b20153 - MilanoTel +(39-2) 700241Faks +(39-2) 701 061 06E-post PresidenzaUNIUNICEIIT

c) Elektri- ja elektroonikastandardidComitato Elettrotecnico Italiano (CEI)Viale Monza 25920126 - MilanoTel +(39-2) 257 731Faks +(39-2) 257 732 01E-post CamagniCEIUNIIT

JAAPANa) Standards Information Service11

First International Organization DivisionEconomic Affairs BureauMinistry of Foreign Affairs2-2-1 Kasumigaseki Chiyoda-kuTokyoTelefon + (81 3) 35 80 33 11Faks+ (81 3) 35 03 31 36Teleks C J22350 A GAIMU A-B J22350

b) Standards Information Service12

Information Service DepartmentJapan External Trade Organizations (JETRO)2-2-5Toranomon Minato-KuTokyoTelefon + (81 3) 35 82 62 70Faks + (81 3) 35 89 41 79Teleks C J24378

A JETRO A-B J24378Seoses nende kahe organi toumloumlga on Vaumllisministeeriumis

moodustatud Standardikokkulepete Amet (StandardsAgreement Office) Paumlringuid votildeib teha mis tahes WTOtoumloumlkeeles

JAMAIKAJamaica Bureau of Standards6 Winchester RoadPO Box 113Kingston 10Telefon + (876) 926 3140-5

+ (876) 968 2063-71Faks + (876) 929 47 36E-post jbscwjamaicacom

See valitsusorgan vastutab standardite vaumlljatoumloumltamise jarakendamise eest jaumlrgmistes valdkondades- laboratoorne testimine- toodete ja suumlsteemide sertifitseerimine- tehniline teave- koolitus- energia efektiivsuse hindamine- metroloogia- ISO 9000 sertifitseerimine- laboratoorne akrediteerimine

KAMERUNMinistegravere du Deacuteveloppement Industriel et CommercialDirection du Deacuteveloppement IndustrielCellule de la Normalisation et de la QualiteacuteYaoundeCameroonTelefon + (237) 22 11 20

+ (237) 23 26 37Faks + (237) 22 95 86

+ (237) 22 27 04

KANADAStandards Council of Canada200-270 Albert StreetOttawa ON K1P 6N7CanadaTelefon + (1 613) 238 32 22Faks + (1 613) 569 7808E-post infoscccaWWW httpwwwsccca

KENYAThe Managing DirectorKenya Bureau of StandardsPO Box 54974NairobiTelefon + (254 2) 50 22 10-9Faks + (254 2) 50 32 93Teleks 252 52 ldquoVIWANGOrdquoE-post kebsusersafricaonlinecokeWWW httpwwwkebsorg


11 Vaumllisministeeriumi Standardite Teabeteenistus tegeleb paumlringutega ravimite kosmeetika meditsiinivahendite toiduainete li-sandite telekommunikatsioonivahendite mootorsotildeidukite laevade lennukite ja raudteeseadmetega (va paumlringud Jaapanitoumloumlstusstandardite kohta (JIS) millega tegeleb JETRO)

12 JETRO standardite teabeteenistus tegeleb peamiselt paumlringutega elektriseadmete gaasiseadmete motildeotildeteskaalade toiduaine-te toidulisandite jms kohta Paumlringutega Jaapani toumloumlstusstandardite kohta mis kehtivad meditsiinivahendite mootorsotildeiduki-te laevade lennukite ja raudteeseadmete suhtes tegeleb JETRO

KIRGIISI VABARIIKState Inspection on Standardization and Metrology underthe Government of the Kyrgyz Republic(ldquoKyrgyzstandardrdquo)197 Panfilov StreetBishkekTelefon + (996 312) 66 14 56Faks + (996 312) 66 13 67E-post gifskmcbishkekgovkg

KOREA VABARIIKa) ToumloumlstustootedAgency for Technology and Standards (ATS)Ministry of Commerce Industry and Energy (MOCIE)2 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-010Telefon + (82 2) 507 43 69

+ (82 2) 509 73 9673 98Faks + (82 2) 503 79 77E-post standardatsgokrWWW httpwwwatsgokr

b) PotildellumajandustootedMinistry of Agriculture Forestry and Fisheries (MAFF)Bilateral Cooperation Division1 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (82 2) 503 72 94Faks + (82 2) 507 20 95E-post bcdmafgokr

c) KalandustootedMinistry of Maritime Affairs and FisheriesTrade Promotion Division826-14 Yoksam-dong Kangnam-guSeoul 135-080Telefon + (82 2) 567 27 29Faks + (82 2) 556 78 17

d) Tervishoid huumlgieen ja kosmeetikatootedMinistry of Health and Welfare (MOHW)International Cooperation Division2 Joongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (82 2) 503 75 24Faks + (82 2) 504 64 18E-post invuiou1cholliannet

KREEKAHellenic Organization for Standardization (ELOT)Information Center for Standards and TechnicalRegulations313 Acharnon StGR 11145 AthensTel +(30-1) 2019890Faks +(30-1) 2020776Teleks 21 9621 ELOT GRE-post eemelotgr

KUUBAOficina Nacional de NormalizacioacutenDirector de Relaciones InternacionalesCalle E No 261 entre 11 y 13La HabanaTelefon + (53 7) 30 00 22

+ (53 7) 30 08 2535Faks + (53 7) 33 80 48Teleks + (53 7) 51 22 45Kontaktisik Sr Javier Acosta Alemany

KUumlPROSPermanent SecretaryMinistry of Commerce Industry and TourismCY 1421 NicosiaTelefon + (357 2) 30 80 41

+ (357 2) 30 80 46-49Faks + (357 2) 37 51 20Teleks 22 83 Mincomind CY

LIECHTENSTEINOffice for foreign AffairsHeiligkreuz 149490 VaduzLiechtenstein

LUKSEMBURGInspection du Travail et des Mines (ITM)26 rue ZitheBoicircte Postale 27L-2010 LuxembourgTel +(352) 4786150Faks +(352) 491447

LOtildeUNA-AAFRIKASTANDARDS INFORMATION CENTRESouth African Bureau of Standards (SABS)1 Dr Lategan Rd GroenkloofPrivate Bag X1910001 PRETORIATelefon + (27 12) 428 6835Faks + (27 12) 344 1568Teleks + 32 13 08 saE-post infosabscoza

LAumlTIWorld Trade Organization Information DivisionLatvian Standard157 K Valdemara StreetRiga LV-1013LatviaTelefon + (371) 737 13 06Faks + (371) 737 13 24E-post JanisEbersteinslvslv

MADALMAADa) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 1Ministry of FinanceCentral Licensing Office for Imports and ExportsTax and Customs AdministrationSection EECWTO-NotificationsPO Box 300039700 RD GRONINGENTel +(31-50) 5239275 5239178Faks +(31-50) 5239219E-post cdiuornoordbartnl

CDIU vastutab rahvusvahelises kaubanduses kehtivateeeskirjade rakendamise ning tehnilisi eeskirju kaumlsitlevateabe jagamise eest sealhulgas teatised

b) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 2Nederlands Normalisatie Instituut (NNI)(Netherlands Standardization Institute)PO Box 50592600 GB DelftThe NetherlandsTel +(31-15) 690255Faks +(31-15) 690130WWW httpwwwnninl


c) Artikli 10 lotildeike 1 punkt 3Raad voor Accreditatie(Akrediteerimisnotildeukogu)PO Box 27683500 GT UtrechtTel (31-30) 2894500Faks (31-30) 2394539

MALAISIAStandard and Industrial Research Institute of Malaysia(SIRIM Berhad)No 1 Persiaran Datorsquo MenteriSection 240000 SHAH ALAMSelangorMalaysiaTelefon + (603) 544 6111Faks + (603) 544 6114E-post isd_resourcesirimmyKontaktisik Pr Shamsidar Lokman

shamsidar_lokmansirimmyWWW httpwwwsirimmy

MALAWIMalawi Bureau of StandardsPO Box 946BlantyreTelefon + (265) 670 488Faks + (265) 670 756Teleks 44325 ldquoMSDrdquo MI

MALIDirection nationale des industriesRue Famalo CoulibalyBP 278BamakoTelefon + (223) 22 57 56

+ (223) 22 06 63Faks + (223) 22 61 37

MALTAMalta Standards Authority (MSA)Department of IndustryKukkanja StreetSt Venera CMR02Telefon + (356) 446 250Faks + (356) 446 257

MAROKOMinistry of Trade Industry and HandicraftsStandardization and Quality Promotion DivisionMoroccan Industrial Standardization Service (SMINA)Administrative District Rabat-ChellahTelefon + (212) 7 76 63 17

+ (212) 7 76 66 98Faks + (212) 7 76 62 96

MAURITIUSMauritius Standards BureauMokaTelefon + (230) 433 36 48Faks + (230) 433 50 51

+ (230) 433 51 50

MEHHIKOLic Carmen Quintanilla MaderoDireccioacuten General de NormasAv Puente de Tecamachalco No 6 3deg pisoCol Lomas de TecamachalcoCP 53950

Naucalpan MexicoTelefon + (52 5) 729 94 80Faks + (52 5) 729 94 84E-post cidgnsecofigobmx

cqmsecofigobmx

MONGOOLIAMongolian National Centre for Standardization andMetrologyPeace Street 46 AUlaanbaatar 51MongoliaTelefon + (976 1) 358 349Faks + (976 1) 358 032

MOSAMBIIKInstituto Nacional de Normalizaccedilatildeo e QualidadeAv 25 de Setembro 1179 2deg andarMaputoPO Box 2983 MaputoTelefon + (258 1) 42 14 09

+ (258 1) 42 14 98Faks + (258 1) 42 45 85Teleks 6-933 INNOQ MO

MYANMARDirector GeneralDirectorate of TradeMinistry of Commerce228-240 Strand RoadYangonTelefon + (95 1) 286 442

+ (95 1) 283 235Faks + (95 1) 289 578

NAMIIBIANamibia Standards Information andQuality Office (NSIQO)Private Bag 13340WindhoekTelefon + (264) 61 283 7111Faks + (264) 61 220 227

NICARAGUAMinisterio de Fomento Industria y ComercioDireccioacuten de Tecnologiacutea Normalizacioacuten y MetrologiacuteaCentro de Informacioacuten sobre Obstaacuteculos Teacutecnicos alComercioDirector Dr Oscar Manuel Goacutemez Jimeacutenez

NIGEERIAThe Director-GeneralStandards Organization of NigeriaFederal Secretariat9th floor Phase 1Ikoyi Lagos NigeriaTelefon + (234 1) 68 26 15Faks + (234 1) 68 18 20

NIGERMinistegravere du commerce et de lrsquoindustrieBP 480NiameyTelefon + (227) 72 34 67

+ (227) 73 29 74Faks + (227) 73 21 50


NORRANorges Standardiseringsforbund(Norra Standardiliit)PO Box 353 Skoslashyen0213 OsloVisiitaadress Drammensveien 145Telefon + (47) 22 04 92 00Faks + (47) 22 04 92 11E-post firmapoststandardnoWWW httpwwwstandardno

PAAPUA UUS-GUINEADirector GeneralNational Institute of Standards and Industrial Technology(NISIT)PO Box 3042BOROKONational Capital DistrictPort MoresbyTelefon + (675) 323 18 52Faks + (675) 325 87

PAKISTANa) Standardimine ja sertifitseerimine mida viib laumlbi PakistaniStandardiametPakistan Standards Institution39 Garden RoadSaddar Karachi 74400Telefon + (92 21) 77 29 527Faks + (92 21) 77 28 124

b) Toidu ja tervise ohutuse tehnilised eeskirjadMinistry of Health Social Welfare and PopulationPlanningGovernment of PakistanSecretariat Block lsquoCrsquo IslamabadTelefon + (92 51) 820 930Faks + (92 51) 829 703

PANAMADirectorate-General for Industrial Standards andTechnology13

Ministry of Trade and IndustryAvenida CubaEdificio de la Loteriacutea NacionalPiso 19 PanamaacuteTelefon + (507) 227 47 49Faks + (507) 225 77 24

PERUUComisioacuten de Reglamentos Teacutecnicos y ComercialesInstituto de Defensa de la Competencia y de la PropiedadIntelectualCalle La Prosa No 138Lima 41 PeruacuteTelefon + (51 1) 224 07 88Faks + (51 1) 224 03 48

+ (51 1) 224 0347E-post cnmamelindecopigobpe

POOLAPolski Komitet Normalizacyjny (PKN)(Poola Standardimiskomitee)WTOTBT National Teabekeskus

PO Box 411ul Elektoralna 2PL-00-950 WarsawTelefon + (48 22) 620 66 21Faks + (48 22) 624 71 22E-post krzysztofduxpkncomplKontaktisik Mr Krzysztof Dux

PORTUGALInstituto Portuguecircs da Qualidade(Portugali Kvaliteediinstituut)Rua Antoacutenio Giatildeo 2P - 2829-513 CaparicaTel +(351-1) 2948100Faks +( 351-1) 294810182228223E-post cpiresmailipqptWWW httpwwwipqpt

PRANTSUSMAAAssociation Franccedilaise de Normalisation (AFNOR)Centre drsquoInformation sur les normes et RegraveglementsTechniques (CINORTECH)Tour Europe Cedex 07F-92049 Paris la DeacutefenseTel +(33-1) 42915669Faks +(33-1) 42915656Teleks 611 974 afnor fE-post martinevaquieremailafnorfrWWW httpwwwafnorfrPeale TBT artiklis 10 nimetatud uumllesannete teavitabAFNOR CINORTECH ettevotildetteid ja juhatusi ka teisteliikmete teatistestldquoCINORTECH annab teavet kotildeigi AFNORi standarditetehniliste eeskirjade ja sertifitseerimissuumlsteemide kohtaKeskus toumloumltab taumliskoormusegardquo

ROOTSI(Artikli 10 lotildeiked 1ndash3)National Board of TradeSwedish WTO-TBT TeabekeskusKommerskollegiumBox 6803S-11386 StockholmTel +(46-8) 6904800Faks +(46-8) 6904840E-post registratorkommersse

christerarviuskommersse

RUMEENIAAsociatia de Standardizare din Romacircnia (ASRO)(Rumeenia Standardiuumlhing)Str Mendeleev 21-2570168 Bucharest 1Telefon + (40 1) 211 32 96Faks + (40 1) 210 08 33E-post irskapparo

SAINT LUCIASt Lucia Bureau of StandardsGovernment BuildingsBlock B 4th FloorJohn Compton Highway


13 Toumloumlstusstandardite ja Tehnoloogia Direktoraat teeb hetkel rahvusvahelise koostoumlouml toel ettevalmistusi teabekeskuse avami-seks mis peab taumlitma artikli 10 lotildeigetes 1 ja 3 kirjeldatud uumllesandeid Seni votildeib kotildeikide paumlringute ja dokumenditaotluste jaokskasutada siin esitatud aadressi

CastriesTelefon + (1 758) 453 00 49Faks + (1 758) 453 73 47

SAKSAMAADeutsches Informationszentrum fuumlr technische Regeln(DITR)(Saksamaa tehniliste eeskirjade teabekeskus)Postfach 1107 Burggrafenstr 6D-10787 BerlinTel +(49-30) 26012600Faks +(49-30) 2628125E-post zimmermannditrdindeWWW httpwwwdinde

DITR on moodustatud DINi poolt Tegemist on keskasutu-sega mis annab teavet Saksamaal kehtivate tehniliste eeskir-jade standardite ja vastavushindamisprotseduuride kohta

SAMBIAa) Zambia Bureau of StandardsThe DirectorBox 50259ZA 15101RidgewayLusakaTelefonfaks + (260 1) 227 171Teleks 40555 zabsE-post zabszamnetzm

b) Permanent SecretaryAttention of Director of TradeMinistry of Commerce Trade and IndustryPO Box 31968 Lusaka ZambiaTelefon + (260 1) 228 3019Faks + (260 1) 226 673

c) Loomade huumlgieen (loomadloomne materjal)Senior Veterinary OfficerDepartment of Animal Production and HealthMulungushi HousePO Box 50060 Lusaka ZambiaTelefon + (260 1) 250 274

+ (260 1) 252 608Faks + (260 1) 236 283

d) Fuumltosanitaarteenistus (taimne materjal)Mount Makulu Research StationPB 7 Chilanga ZambiaTelefon + (260 1) 278 655

+ (260 1) 278 242Faks + (260 1) 230 62 22

SINGAPURa) Standardimine ja sertifitseerimine mida viib laumlbi SingapuriTootlikkuse- ja StandardiametSingapore Productivity and Standards Board1 Science Park DrivePSB BuildingSingapore 118221Telefon + (65) 778 77 77Faks + (65) 776 12 80

b) Tehnilised eeskirjad konkreetsete elektriseadmete ja -tarvikutekohtaPublic Utilities Board111 Somerset Road15-01Singapore 238164Telefon + (65) 235 88 88Faks + (65) 731 30 20

c) Tehnilised eeskirjad toumloumldeldud toidu kohtaFood Control DepartmentMinistry of the EnvironmentEnvironment Building40 Scotts Road 19-00Singapore 228231Telefon + (65) 731 90 15Faks + (65) 731 98 4344E-post LIM_Lee_SanENVgovsg

d) Tehnilised eeskirjad kala ja liha ning puu- ja koumloumlgiviljadekohtaAgri-food and Veterinary Authority5 Maxwell RoadMND Complex 0203-00Singapore 069110Telefon + (65) 325 71 00Faks + (65) 220 60 68E-post Jannie_WANAVAGOVSG

SLOVAKI VABARIIKUacuterad pre normalizaacuteciu metroloacutegiu a skuacutešobniacutectvoInformacneacute stredisko WTOŠtefanovicova 3 ndash PO Box 76810 05 BratislavaTelefon + (421 7) 5249 7886Faks + (421 7) 5249 7886E-post svabovanormoffgovsk

SLOVEENIAStandards and Metrology Institute of the Republic ofSlovenia (SMIS)WTO TBT TeabekeskusKotnikova 6SI-61000 LjubljanaTelefon + (386 61) 178 3041Faks + (386 61) 178 3196E-post smisusmmztsiKontaktisik Pr Vesna Stra išar

SOOMEFinnish Standards Association SFSPO Box 116Fin-00241 HelsinkiTel +(358-9) 1499331Faks +(358-9) 1464914E-post wtosfsfiWWW httpwwwsfsfituotewto2htm

SRI LANKAa) Tehnilised standardidDirector General of Sri Lanka Standards Institute17 Victoria PlaceElvitigala MawathaColombo 08Sri LankaTelefon + 41 22 671574Faks + 41 22 671579E-post dgslsisltnetlk

b) Director of CommerceDepartment of CommerceldquoRakshana Mandirayardquo21 Vauxhall StreetColombo 2Telefon + (94 1) 29 733

+ (94 1) 43 61 14Faks + (94 1) 43 02 33Teleks 21908 COMMERCE


SVAASIMAAQuality Assurance UnitMinistry of Enterprise and EmploymentPO Box 451MbabaneTelefon + (268) 432 01Faks + (268) 447 11

ŠVEITSSwiss Association for StandardizationSNVMuumlhlebachstrasse 54CH-8008 ZuumlrichTelefon + (41 1) 254 54 54Faks + (41 1) 254 54 74E-post switecsnvchSNV moodustas teabekeskusena ŠveitsiMajandusministeerium

ZIMBABWEa) Standardid tehnilised eeskirjad ja sertifitseerimiskavadThe Director GeneralStandards Association of ZimbabwePO Box 2259Northend Close Northridge ParkBorrowdale HarareTelefon + (263 4) 882 017-19

+ (263 4) 885 5112Faks + (263 4) 882 020E-post sazinfosamaracozw

b) PotildellumajandustootedThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture1 Borrowdale RoadPBag 7701Causeway HarareTelefon + (263 4) 708 061Faks + (263 4) 734 646

c) Toidu- ja terviseohutusMinistry of Health and Child WelfarePO Box CY 1122CausewayHarareTelefon + (263 4) 730 011Faks + (263 4) 729 154

TAANIDansk Standard(Taani Standardiliit)Kollegievej 6DK-2920 CharlottenlundTel +(45) 39966101Faks +(45) 39966102E-post DanskStandarddsdkWWW httpwwwdsdk

TAIThai Industrial Standards Institute (TISI)Ministry of IndustryRama VI StreetBangkok 10400Telefon + (66 2) 202 34 01

+ (66 2) 202 35 08+ (66 2) 202 35 12

Faks + (66 2) 247 87 34+ (66 2) 202 34 02

E-post stdinfotisigoth

TANSAANIAThe Principal SecretaryMinistry of Industries and TradePO Box 9503Dar Es SalaamTelefon + (255 51) 117 222-5Faks + (255 51) 46919Teleks 41689

The DirectorTanzania Bureau of StandardsPO Box 9524Dar Es SalaamTelefon + (255 51) 450 298Telefaks + (255 51) 450 983Teleks 41667 TBS TZ

TRINIDAD JA TOBAGOThe DirectorTrinidad and Tobago Bureau of Standards (TTBS)PO Box 467Port of SpainTelefon + (868) 662 88 27

+ (868) 662 44 812Faks + (868) 663 43 35E-post ttbsopuscott

TŠEHHI VABARIIKCzech Office for Standards Metrology and Testing(COSMT)Biskupskyacute dvur 5110 02 Praha 1Telefon + (420 2) 218 02 170Faks + (420 2) 232 45 64E-post wtotbtbiskupunmzczKontaktisik pr Edita Takaacutecsovaacute

TŠIILIDepartamento de Comercio Exterior (DECOEX)Ministerio de EconomiacuteaTeatinos 120 piso 11SantiagoTelefon + (56 2) 698 8148Faks + (56 2) 697 4905E-post decoexmineconcl

TUNEESIAa) StandardidInstitut National de la Normalisation et de la ProprieacuteteacuteIndustrielle(Riiklik Standardimise ja Toumloumlstusomandi Instituut)INNORPIContact Point Mr Mohamed ChaouchCiteacute El Khadhra par Rue Alain Savary1003 Tunis le BelveacutedegravereBP 231012 TunisTelefon + (216 1) 78 59 22Faks + (216 1) 78 15 63E-post INORPIEmailatitn

b) Pestitsiidid ja desovahendid koduseks tarvitamiseksMinistry of Public HealthDirectorate of Environmental Health and EnvironmentalProtectionContact point Mr Shlaheddine CHENITIBab SaacircdounTunisTelefon + (216 1) 56 71 15Faks + (216 1) 57 60 10


c) Muud tehnilised eeskirjadMinistry of TradeDirectorate-General of Competition and Internal Trade6 rue Venezuela1002 Tunis BelveacutedegravereTelefon + (216 1) 78 08 15Faks + (216 1) 78 18 47

TUumlRGIa) Artikli 10 lotildeike 1 (vaumllja arvatud selle punkti 2) teabekeskusPrime MinistryUndersecretariat for Foreign TradeGeneral Directorate for Standardization for Foreign Trade06510 Emek AnkaraTelefon + (90 312) 212 58 96Faks + (90 312) 212 87 17

+ (90 312) 212 87 68E-post karaborkluhforeigntradegovtr

pekeroforeigntradegovtr

b) Artikli 10 lotildeike 1 punkti 2 teabekeskusTurkish Standards InstitutionNecatibey Cad No 112 Bakanhklar06100 AnkaraTelefon + (90 312) 418 01 15Faks + (90 312) 418 01 16E-post biedbtseorgtr

UGANDAUganda National Bureau of Standards (UNBS)Plot M 217 Nakawa Industrial AreaPO Box 6329KampalaTelefon + (256 41) 22 23 69

+ (256 41) 22 23 67

UNGARIMagyar Szabvanyugyi Testulet(Ungari Standardiinstituut)25 Ulloi utH-1091 BudapestTelefon + (36 1) 218 30 11Faks + (36 1) 218 51 25

URUGUAYDireccioacuten General para Asuntos EconoacutemicosInternacionales

Ministerio de Relaciones ExterioresColonia 1206MontevideoTelefon + (598 2) 902 06 18Faks + (598 2) 901 74 13

Direccioacuten General de Comercio del Ministerio deEconomiacutea y FinanzasServicio de Informacioacuten ComercialColonia 1206 ndash PBCP 11100MontevideoTelefon + (598 2) 900 26 22Faks + (598 2) 902 82 06E-post coexsicnttipsorguy

UUS-MEREMAAStandards New ZealandStandards House155 The TerracePrivate Bag 2439WellingtonTelefon + (64 4) 498 59 90Faks + (64 4) 498 59 9

UumlHENDKUNINGRIIKa) Artikli 10 lg 1International Trade Policy UnitDepartment of Trade and IndustryRoom 360Kingsgate House66-74 Victoria StreetLondon SW1E 6SWTel +(44-171) 2154513Faks +(44-171) 2154512E-post anharmeaheirvdtigovuk

b) Artikli 10 lg 3BSI Technical Information Group389 Chiswick High RoadLondon W4 4ALUnited KingdomTel +(44-181) 9967111Faks +(44-181) 9967048E-post thebsiorgukWWW httpwwwbsiorguk

Allikas httpwwwwtoorgwtoddfeppublichtml

SANITAAR- JA FUumlTOSANITAARMEETMETE RAKENDAMISE LEPING

AMEERIKA UumlHENDRIIGIDUSDAFASFSTSDAttn Carolyn F WilsonStop 1027Room 5545 South Agriculture Building1400 Independence Avenue SWWashington DC 20250Telefon + (202) 720 22 39Faks + (202) 690 06 77E-post ofstsfasusdagov ja wilsoncfasusdagov

ANTIGUA JA BARBUDAPermanent SecretaryMinistry of TradePO Box 1550

Redcliffe StreetSt JohnrsquosTelefon + (809) 462 16 2628

462 15 42Faks + (809) 462 16 25

AOMEN HIINAldquoLeal SenadordquoAvenida Almeida RibeiroEdificio Leal SenadoTelefon + (853) 38 73 3338 39 93Faks + (853) 34 18 90E-post SISlsmgovmo votildei VHLeunglsmgovmo


ARGENTINAServicio Nacional de Sanidad y Calidad AgroalimentariaCoordinacioacuten de Relaciones Internacionales eInstitucionalesAv Paseo Coloacuten 367 (1063) 5to pisoBuenos AiresTelefon +(54 11) 4331 60416049

ext 13222327281514E-post spsargineanetarWWW httpsenasamecongovar

AUSTRAALIAPolicy and International DivisionAustralian Quarantine and Inspection ServiceGPO Box 858Canberra ACT 2601Telefon (612) 6272 4146Faks (612) 6272 3678E-post pscontactaqisgovauWWW httpwwwaqisgovau

BAHREINToiduohutusDr Samir Abdullah KhlfanDirectorDirectorate of General HealthMinistry of HealthManamaTelefon (973) 244 017Faks (973) 258 557

Loomad taimed ja kalandusMr Khalil Ibrahim AldraziDirectorDirectorate of Agriculture RelationsMinistry of Works and AgriculturePO Box 251ManamaTelefon (973) 691 251Teleks 200 ZERAAFaks (973) 695 527

BANGLADESHMr Ghulam RahmanJoint SecretaryMinistry of CommerceGovernment of the Peoplersquos Republic of BangladeshBangladesh SecretariatDhakaTelefon (8802) 83 46 65Faks (8802) 86 57 41

BARBADOSThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 505BridgetownTelefon (246) 428 4150Faks (246) 420 8444E-post sminagriccaribsurfcom

BELIZEThe Permanent SecretaryMinistry of AgricultureBelmopanTelefon (5018) 22 330Faks (5018) 22 409

BENINDirection du Deacuteveloppement industrielMinistegravere de lrsquoIndustrie et des petites etmoyennes EntreprisesBloc administratif 4egraveme eacutetage Aile droiteBP 363CotonouTelefonfaks (229) 30 13 85

BOLIIVIADireccioacuten Nacional de Produccioacuten y Proteccioacuten AgriacutecolaAv Camacho ndeg 1471 Piso 5La PazTelefon (5912) 37 42 6837 42 70 interno 126Faks (5912) 35 75 35

BOTSWANAThe Permanent SecretaryMinistry of AgriculturePrivate bag 003GaboroneTelefon (267) 35 05 00Faks (267) 35 60 27

BRASIILIASecretaria de Defesa Agropecuaacuteria (SDA)Ministeacuterio da Agricultura e da Reforma Agraacuteria (MAARA)Esplanada dos MinisteacuteriosBloco lsquoBrsquo Anexo lsquoBrsquo sala 406Brasilia - DF - 70170Telefon (5561) 218 23 14218 23 15Faks (5561) 224 39 95E-post dautoagriculturagovbr

BRUNEIInternational Relations and Trade and DevelopmentDivisionMinistry of Industry and Primary ResourcesTelefon (6732) 38 28 22Faks (6732) 38 28 4638 38 11

BULGAARIAFuumltosanitaarmeetmedNational Service for Plant ProtectionQuarantine and Agrochemistry17 Hristo Botev Blvd1606 SofiaTelefon (359 2) 953 41163352

52 2244Faks (359 2) 525 450953 3360E-post zimboxinfotelbg

SanitaarmeetmedMinistry of Agriculture and ForestsNational Veterinary Service15A Pencho Slaveikov Blvd1606 SofiaTelefon (359 2) 525 298Faks (359 2) 954 9593E-post vetlavetmobicomcom

ToiduohutusmeetmedMinistry of Health5 Sveta Nedelya Square1000 SofiaTelefon (359 2) 930 1250988 5331Faks (359 2) 988 3413E-post zpdskmhgovernmentbg

5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping 113

BURKINA FASOService de la Protection des Veacutegeacutetaux et du Controcirclephytosanitaire (SPVCP)BP 5362 Ouagadougou - 01Telefonfaks (226) 36 18 65E-post pvcenatrinbf

COLOMBIAInstituto Colombiano Agropecuario ICAGerencia GeneralCalle 37 8-43 piso 5degSantafeacute de BogotaTelefon +(571) 287 7110Faks +(571) 288 4169E-post gereicaimpsatnetco

COSTA RICAMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Servicios de Proteccioacuten FitosanitariaDireccioacuten de Salud AnimalCentro de Informacioacuten Sanitaria y Fitosanitaria para elComercioContact Tatiana Leoacuten KorolevaApartado 10094-1000San JoseacuteTelefon + (506) 260 61 90262 02 25Faks + (506) 260 94 29E-post protagrosolracsacocr votildei ebolanoscomexgocr

COcircTE DrsquoIVOIRECocircte drsquoIvoire Normalisation (CODINORM)Immeuble le Geacuteneacuteral ndash 5egraveme eacutetageAngle Botreau RousselRue du Commerce01 BP 1872 Abidjan 01Telefon + (225) 21 55 1222 83 29Faks + (225) 21 25 60

DJIBOUTIService du Controcircle de la Qualiteacute et des NormesMinistegravere du Commerce de lrsquoIndustrie et de lrsquoArtisanatBP 24DjiboutiTelefon + (253) 35 25 40Faks + (253) 35 49 09E-post commerceinternetdji

DOMINICAPermanent SecretaryMinistry of Agriculture and the EnvironmentGovernment HeadquartersKennedy AvenueRoseauTelefon + (767) 448 2401 Ext 3282Faks + (767) 448 7999

DOMINIKAANI VABARIIKZoosanitaarsed analuumluumlsidAtencioacuten Dr Rafael Jaacutequez- Departamento de Sanidad Animal- Departamento de Recursos Pesqueros

Puu- ja koumloumlgiviljade sanitaarkontrollAtenccedilioacuten Dr Pedro Jorge- Departamento de Sanidad VegetalSecretariacutea de Estado de AgriculturaKm 612 Autopista DuarteUrbanizacioacuten Jardines del Norte

Santo DomingoTelefon + (1809) 547 38 88Faks + (1809) 227 12 68

Ravimid ja toidulisandidAtencioacuten Lusitania AcostaDivisioacuten de Drogas y FarmaciasSecretariacutea de Salud Puacuteblica y Asistencia Social (SESPAS)Ave San Cristoacutebal esq TiradentesSanto Domingo DNTelefon + (1809) 541 84 03541 31 21Faks + (1809) 547 28 43

ECUADORServicio Ecuatoriano de Sanidad Agropecuaria (SESA)Ministerio de Agricultura y GanaderiacuteaAvenida Eloy Alfaro y Av AmazonasEdificio MAG noveno pisoQuitoTelefon + (5932) 56 72 3254 33 19Faks + (5932) 22 84 48WWW httpwwwiicasaninetnet

EESTIPr Signe RuutEesti Standardiamet (EVS)Aru 1010317 TallinnTelefon + (372) 6 541 772Faks +(372) 6 541 768E-post enquiryevsee

EGIPTUSMinistry of AgricultureDepartment of Economic Affairs7 Nady El-Said StreetDokkiTelefon + (202) 337 48 73Faks + (202) 337 48 73E-post Seaidscgoveg

EL SALVADORMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Sanidad Vegetal y Animal (DGSVA)Final 1a Av Norte y 13 CalleOte y Av Manuel Gallardo Nueva San SalvadorSan Tecla La LibertadTelefon + (503) 228 44 43288 52 20Faks + (503) 228 2862E-post regfissalnetnet

EUROOPA LIITEuropean CommissionDirectorate General for Health and Consumer ProtectionDirectorate E Unit E3International Food Veterinary and PhytosanitaryQuestionsRue de la Loi 861049 BrusselsTelefon + (322) 299 50 26295 84 20Faks + (322) 296 27 92E-post spsceceuint

Liikmesriikide teabekeskused

AUSTRIABundesministerium fuumlr wirtschaftliche Angelenheiten(Austria Liitvabariigi Majandusministeerium)Abteilung II11 (Division II11)Stubenring 1

114 5 peatuumlkk ndash Lisa Riiklikud teabekeskused SPS-leping

1011 WienTelefon + (43 1) 711 00 5774Faks + (43 1) 715 96 51718 05 08

BELGIAInstitut belge de Normalisation (IBN)(Belgia Standardiinstituut)Avenue de la Brabanccedilonne 291040 BruxellesTelefon + (322) 734 92 05Faks + (322) 733 42 64E-post tonneauxibnbe votildei cibelnoribnbe

HISPAANIASecretaria General de Comercio Exterior(Subdireccioacuten General de Control Inspeccioacuten yNormalizacioacuten del ComercioExterior)Punto de Informacion del Comiteacute de MedidasSanitarias y FitosanitariasSPSPaseo de la Castellana 162 - planta 6a28046 MadridTelefon + (3491) 349 37 64Faks + (3491) 349 37 40E-postBuzonOficialSGSOIVRESECGCOMEXSSCCMCXES

IIRIMAARoisin CahillaneEUTrade DivisionDepartment of Agriculture Food and RuralDevelopmentAgriculture HouseKildare StreetDublin 2Telefon + (353 1) 607 2721Faks + (353 1) 661 4515E-post roisincahillanedaffirlgovie

ITAALIAMinistero della SanitagraveDipartimento degli Alimenti Nutrizione e della SanitagravePublica VeterinariaUfficio III Rapporti InternazionaliDirector Dr Piergiuseppe FacelliPiazzale Marconi 2500144 EUR RomaTelefon + (3906) 59 94 36 13Faks + (3906) 59 94 35 55E-post pparodisanitaitWWW httpwwwsanitait

KREEKAMinistry of AgricultureDirectorate of Agricultural Policy and DocumentationDivision of EU International Relations and TradePolicy5 Acharnon StreetAthens 10176Telefon + (301) 529 1461Faks + (301) 524 8584

LUKSEMBURGMinistegravere de lrsquoagriculture de la viticulture et dudeacuteveloppement ruralSPS - Point de contactL-2913 LuxembourgTelefon + (352) 478 25 27Faks + (352) 46 40 27

MADALMAADMinistry of Economic AffairsCentral Service Imports and ExportsSection EECWTO-NotificationsPO Box 300039700 RD GroningenTelefon + (3150) 523 91 11Faks + (3150) 526 06 98E-post cdiuornoordbartnl

PORTUGALProf Doutor Francisco CordovilGabinete de Planeamento e Poliacutetica Agro-AlimentarRua Padre Antoacutenio Vieira 11099-073 Lisboa

PRANTSUSMAAMonsieur le Chef de la Mission de CoordinationSanitaire InternationaleDirection geacuteneacuterale de lrsquoalimentationMinistegravere de lrsquoagricuture et de la pecircche251 rue de Vaugirard75732 Paris Cedex 15Telefon + (33) 1 49 55 81 20 or 49 55 84 86Faks + (33) 1 49 55 83 14 or 49 55 44 62E-post mcsiwanadoofr votildei

alaindehoveagriculturegouvfrWWW httpwwwagriculturegouvfr

ROOTSIKommerskollegium (Kaubandusamet)WTO-SPS TeabekeskusBox 680311386 StockholmTelefon + (468) 690 48 00Faks + (468) 30 67 59E-post spskommersse

SAKSAMAABundesministerium fuumlr Ernaumlhrung Landwirtschaft undForstenReferat 614Postfach 14 02 7053107 BonnTelefon + (49228) 529 33 74 or 529 3748Faks + (49228) 529 33 96E-post 614bmlbundde

SOOMEEha RantanenFinnish Standards Association (SFS)PO Box 11600241 HelsinkiTelefon + (358 9) 149 34 37Faks + (358 9) 146 49 14E-post wtosfsfiWWW httpwwwsfsfi

TAANIMinisteriet for Foslashdevarer Landbrug og Fiskeri (Toidu-Potildellumajandus- ja Kalandusministeerium)Holbergsgade 21057 CopenhagenTelefon + (45) 33 92 33 01Faks + (45) 33 14 50 42E-post fvmfvmdk votildei benfvmdkWWW httpwwwfvmdk


UumlHENDKUNINGRIIKMs H C BlakeMinistry of Agriculture Fisheries and FoodTrade Policy and Tropical Foods Division Branch A10 Whitehall Place (East Block)London SW1A 2HHTelefon + (44171) 270 82 38Faks + (44171) 270 84 15E-post hblaketptfmaffgovuk

FIDŽIThe Permanent Secretary for Agriculture Fisheries Forestsand ALTAPrivate Mail BagRaiwaqaSuvaTelefon + (679) 38 42 33Faks + (679) 38 50 48

FILIPIINIDPolicy Analysis ServiceDepartment of AgricultureElliptical Road DilimanQuezon CityTelefon 632) 920 40 84929 82 47Faks 632) 928 05 90E-post olicydagovph

GABONM Eyi Metou MartinInspection geacuteneacuterale de lrsquoAgricultureMinistegravere de lrsquoAgriculture de lrsquoElevage et duDeacuteveloppement ruralBP 189LibrevilleTelefon + (241) 76 38 36Faks + (241) 72 82 75

GHANAThe DirectorPlant Protection amp Regulatory ServicesMinistry of Food amp AgriculturePO Box M37AccraTelefon + (23321) 66 58 84Faks + (23321) 66 82 45

GRENADAMr Paul GrahamAgricultural OfficerPest Management UnitBotanical GardensSt GeorgersquosTelefon + (1 473) 440 00 19Faks + (1 473) 440 88 66E-post PMUCaribsurfcom

GRUUSIAKoordinator Levan ChiteishviliMinistry of Agriculture and FoodRoom 32841 Kostava StTbilisiTelefon + (995 32) 33 48 37Faks + (995 32) 33 48 37E-post sps_levanaccesssanetge

GUATEMAALAMinisterio de Agricultura Ganaderia y AlimentacioacutenUnidad de Poliacuteticas e Informacioacuten Estrateacutegica (UPIE)Area de Informacioacuten5a Avenida 8-06 zona 9GuatemalaTelefon + (502) 361 7785334 1048360 4425 ja

360 4428Faks + (502) 361 7783E-post upiemagagobgtWWW httpwwwmagagobgtdto00520htm

GUYANAToiduohutusstandardid ja -poliitikaDirectorGovernment Analyst Food and Drugs DepartmentMinistry of HealthMudlot KingstonPO Box 1019GeorgetownTelefon + (592 2) 56 482Faks + (592 2) 54 259

Taimekaitse ja kariloomade tervisChief Crops and Livestock OfficerMinistry of AgricultureRegent and Vlissengen RoadsGeorgetownTelefon + (592 2) 56 281Faks + (592 2) 56 281

HIINA RAHVAVABARIIKResearch Center for International Inspection andQuarantine Standards and Technical RegulationsState Administration for Entry-Exit Inspection andQuarantineNo 15 Fang Cao Di Xi AveChao Yang DistrictBeijing 100020Telefon + (8610) 6506 8143Faks + (8610) 6506 9057E-post srrcciqgovcn

HIINA TAIWANI PROVINTSBureau of Animal and Plant Health Inspection andQuarantineCouncil of Agriculture Executive Yuan9F 51 Sec2 Chung Ching South RoadTaipei Taiwan 100Telefon + (886) 2 2343 1401Faks + (886) 2 2343 1400E-post wtospsmailbaphiqgovtw

HONDURASSecretariacutea de AgriculturaUnidad de Planeamiento y Evaluacioacuten de Gestioacuten (UPEG)Boulevard Miraflores Av La FaoTegucigalpa MDCTelefon + (504) 239 01 15Faks + (504) 231 00 51

HONGKONG HIINATrade and Industry DepartmentThe Government of the Hong Kong SpecialAdministrative Region17F Trade and Industry Department Tower700 Nathan RoadHong Kong


Telefon + (852) 2398 5398Faks + (852) 2789 2491E-post mdiv1tidgovhk

IISRAELMr Eldad LandshutDirectorPlant Protection and Inspection ServicesMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 78Beit Dagan 50250Telefon + (972 3) 968 1500Faks + (972 3) 968 1507E-post ppisnetvisionnetil

Dr O NirDirectorVeterinary Services amp Animal HealthMinistry of Agriculture and Rural DevelopmentPO Box 12Beit Dagan 50250Telefon + (9723) 968 16 0612Faks + (9723) 968 16 41E-post vsahshimnetvisionnetilWWW httpindycc1agrihujiacil

INDIAThe Joint SecretaryPlant Protection DivisionMinistry of Agriculture (Department of Agriculture ampCooperation)Krishi Bhavan Rafi MargNew Delhi - 110001Telefon + (9111) 338 37 44Faks + (9111) 338 82 57

INDONEESIACentre for Agricultural Quarantine (Teabekeskus)Jalan Pemuda ndeg 64 Kav 16-17JakartaTelefon + (6221) 489 48 77489 20 20Faks + (6221) 489 48 77E-post caqspsindonetid

ISLANDMinistry of AgricultureMr Halldoacuter Runoacutelfsson Chief Veterinary OfficerSoumllvhoacutelsgata 7150 ReykjaviacutekTelefon + (354) 560 97 50560 97 75 (direct)Faks + (354) 552 11 60E-post halldorrunolfssonlanstjris

JAAPANStandards Information ServiceFirst International Organizations DivisionEconomic Affairs BureauMinistry of Foreign Affairs2-2-1Kasumigaseki Chiyoda-kuTokyoTelefon + (813) 3580 3311Faks + (813) 3503 3136

JAMAIKAChief Plant QuarantineProduce InspectorMinistry of AgricultureHope Gardens

Kingston 6Telefon + (1876) 977 06 37977 69 92Faks + (1876) 977 64 01

JORDANMr Majed ZakariaHead of International Trade DivisionMinistry of AgriculturePO Box 2099AmmanTelefon +(9626) 568 6151Faks +(9626) 568 7465E-post zakariammoagovjo

KAMERUNMinistegravere du Deacuteveloppement industriel et commercialDirection du Deacuteveloppement industrielCellule de la Normalisation et de la QualiteacuteYaoundeacuteTelefon (237) 22 11 2023 26 37Faks (237) 22 95 8622 27 04

KANADAStandards Council of Canada270 Albert Street Suite 200Ottawa OntarioK1P 6N7Telefon (1613) 238 32 22Faks (1613) 569 7808E-post infoscccaWWW httpwwwsccca

KATARThe Ministry of Public HealthPO Box 42DohaTelefon (974) 41 71 11Faks (974) 42 95 65

KENYAInimeste tervisThe Director of Medical ServicesPO Box 30016NairobiTelefon + (2542) 71 70 77Faks + (2542) 71 52 39

Taimede tervisThe Director of AgriculturePO Box 30028NairobiTelefon + (2542) 71 88 70Faks + (2542) 72 57 74

Loomade tervisThe Director of Veterinary ServicesPO Box KabeteNairobiTelefon + (2542) 63 22 31Faks + (2542) 63 12 73

KIRGIISI VABARIIKState Inspectorate on Standardization and MetrologyldquoKyrgyzstandardrdquo197 Panvilov StrBishkekTelefon + (996 312) 66 14 56Faks + (996 312) 66 13 67E-post gifskmcbishkekgovkg


KOREA VABARIIKLoomade votildei taimede tervis votildei zoonoosid (vaumllja arvatudveeloomad)Bilateral Cooperation DivisionMinistry of Agriculture and Forestry (MAF)1 Choongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (822) 503 72 94Faks + (822) 507 20 95E-post mafbcdmafgokr

Toiduohutus seoses toidulisandite veterinaarsete ravimite japestitsiidide jaumlaumlkainete saasteainete analuumluumlsimeetodite japroovide votildetmisega ning hea huumlgieenitava eeskirjad ja juhendidHealth Related Industry Policy DivisionHealth Policy BureauMinistry of Health and Welfare (MOHW)1 Choongang-dong KwachonKyunggi-do 427-760Telefon + (822) 503 75 85Faks + (822) 503 75 90E-post foodpolycholliannet

Veeloomade tervis ja huumlgieenTrade Promotion DivisionFisheries Policy BureauMinistry of Maritime Affairs and Fisheries826-14 Yoksam-dong Kangnam-guSeoul 135-080Telefon + (822) 567 27 29Faks + (822) 566 78 17

KUUBATaimede tervisSr Jorge Opies DiacuteazDirectorCalle 110 Esquina 5ta B y eta F PlayaHabanaTelefon + (537) 29 61 8922 25 16Faks + (537) 33 50 86

VeterinaarmeditsiinDr Emerio Serrano RamiacuterezDirectorCalle 12 ndeg 355 entre 15 y 17 PlayaHabanaTelefon + (537) 30 66 1530 35 35

37 07 7730 34 47Faks + (537) 33 50 86

KUumlPROSPermanent SecretaryMinistry of Agriculture Natural Resourcesand Environment1411 NicosiaTelefon + (357) 2 30 08 17Faks + (357) 2 78 11 56E-post doagrgcytanetcomcy

LIECHTENSTEINOffice for Foreign AffairsHeiligkreuz 149490 VaduzTelefon + (4175) 236 60 52Faks + (4175) 236 60 59

LOtildeUNA-AAFRIKAThe Director International TradePrivate Bag X791

Pretoria 0001Telefon (2712) 319 61 20Faks (2712) 326 65 41E-post trndaagricza votildei citrndaagriczaWWW httpwwwndaagricza

LAumlTIWTO Information DivisionLatvian Standard157 K Valdemara StreetRiga LV-1013Telefon + (371) 736 29 60Faks + (371) 737 13 24E-post wtoiplvslv

MADAGASKARGabriel Rasoloarivelo RASAMOELINADirecteur de la Protection des VeacutegeacutetauxMinistegravere de lrsquoAgriculture101 AntananarivoMadagascarTelefon +(26120) 224 1613224 1614Faks +(26120) 225 08E-post spcplabodtsmg

MALAWILoomade tervis (sealhulgas inimeste ja territooriumi kaitsmineloomsete taudide ja haiguste eest)DirectorDepartment of Animal HealthPO Box 2096LilongweTelefon + (265) 74 39 9474 43 90Faks + (265) 74 39 94E-post agriculturedahimalawinet

Taimekaitse (sealhulgas inimeste ja territooriumi kaitsminetaimsete taudide ja haiguste eest)Head of Plant Protection ServicesMinistry of AgricultureBvumbwe Research StationPO Box 5748LimbeTelefon + (265) 47 15 0747 15 22Faks + (265) 47 13 23E-post agriculturebvumbwemalawinet

ToiduohutusDirector GeneralMalawi Bureau of StandardsPO Box 946BlantyreTelefon + (265) 67 04 88Faks + (265) 67 07 56E-post mbsmalawinet

MALAYSIASecretary GeneralMinistry of AgricultureMacro and Strategic Planning DivisionWisma TaniJalan Sultan Salahuddin50624 Kuala LumpurTelefon + (603) 298 69 68Faks + (603) 291 56 42WWW httpagrolinkmoamy


ToitDirectorFood Quality Control DivisionMinistry of Health Malaysia4th Floor Block EGovernment Offices ComplexJalan Dungun Bukit Damansara50490 Kualy LumpurTelefon + (603) 253 34 62Faks + (603) 253 78 04E-post ainidphgovmy votildei azrimandphgovmy

Loomad ja loomasaadusedDirector-GeneralDepartment of Veterinary Services9th floor Wisma Chase PerdanaOff Jalan Semantan Bukit Damansara50630 Kuala LumpurTelefon + (603) 254 00 77Faks + (603) 254 00 92E-post wto-spsjphgovmyWWW httpagrolinkmoamyjph

MALTAThe Permanent SecretaryMinistry of Food Agriculture and FisheriesBarriera WharfVallettaTelefon + (356) 22 52 36Faks + (356) 23 12 94E-post victorfarrugiamagnetmt

MAROKOSanitaarmeetmedMinistegravere de lrsquoAgriculture et de la Mise en Valeur agricoleDirection de lrsquoElevageQuartier AdministratifChellah-RabatTelefon + (2127) 76 50 7776 51 47Faks + (2127) 76 44 04

FuumltosanitaarmeetmedMinistegravere de lrsquoAgriculture et de la Mise en Valeur agricoleDirection de la Protection des Veacutegeacutetaux des Controcirclestechniques et de la Reacutepression des FraudesAvenue de la Victoire - BP 1308RabatTelefon + (2127) 77 10 78Faks + (2127) 77 25 53

MAURITAANIADirection de la Protection des ConsommateursBP 182NouakchottTelefonfaks +(222) 25 38 76E-post dpcmcatmauritaniamr

MAURITIUSThe Permanent SecretaryMinistry of Agriculture Food Technology and NaturalResources(Attn Mr M Chinapen)Head Division of Plant Pathology and Quarantine(DPPQ)Agriculture ServicesRegraveduitTelefon + (230) 464 48 72Faks + (230) 465 95 91E-post plpathintnetmu

MEHHIKOCentro de Informacioacuten de la Direccioacuten General de NormasSECOFIAvenida Puente de Tecamachalco ndeg 6Col Lomas de TecamachalcoNaucalpan 53950 Edo de MeacutexicoTelefon + (525) 729 94 85Faks + (525) 729 94 84E-post cidgnsecofigobmx

MONGOOLIAMr Khorloobaatar (WTO ja SPSi kuumlsimused)State Agricultural Inspection AgencyPeace Avenue 16Ulaanbaatar 49Telefon + (976 1) 45 47 42Faks + (976 1) 45 47 42

MYANMARDirectorate of Investment and Company Administration(DICA)Ministry of National Planning and Economic Development653-691 Merchant StreetYangonTelefon + (951) 822 07720 52752 29Faks + (951) 821 01

NAMIIBIAFuumltosanitaarkuumlsimusedMr GB RhodesDivision Law EnforcementDirectorate of Extension and EngineeringPrivate Bag 13184Ministry of Agriculture Water amp Rural DevelopmentWindhoekTelefon + (264 61) 202 21 35208 71 11Faks + (264 61) 23 56 72E-post agrlawiafricacomna

ZoosanitaarkuumlsimusedDr G SchmidtDirectorate of Veterinary ServicesPrivate Bag 12022WindhoekTelefon + (264 61) 208 75 03Faks + (264 61) 208 77 79E-post smithgmawrdgovna

NICARAGUALicenciada Jamileth Loyman de MartinezDirectora de Tecnologiacutea Normalizacion y MetrologiacuteaMinisterio de Fomento Industria y ComercioKilometro 6 Carretera a MasayaApartado Postal Ndeg 8ManaguaTelefon + (505) 267 20 19Faks + (505) 277 46 71

NIGERMinistegravere chargeacute de lrsquoagricultureDirection de Protection des VeacutegeacutetauxBP 323NiameyTelefon + (227) 74 25 56Faks + (227) 74 07 4874 19 83E-post dpvintnetne


NORRAMinistry of AgricultureAtt WTO-SPSPost Office Box 8007 Dep0030 OsloTelefon + (47) 22 24 92 69Faks + (47) 22 24 95 56E-post postmottaklddepno

PAAPUA UUS-GUINEADirector-GeneralMultilateral OperationsDepartment of Foreign Affairs and TradePO Box 422WaiganiTelefon + (675) 27 13 20Faks + (675) 25 44 67

PAKISTANDr Muhammad ShafiFirst Plant Protection AdvisorJinnah AvenueMalir HaltKarachiTelefon + (9221) 457 73 8248 20 11Faks + (9221) 457 43 73

PANAMAPotildellumajandusarengu ministeeriumDireccioacuten Nacional de Salud AnimalRio Tapia Tocumen PanamaacuteApartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefon + (507) 266 18 12Faks + (507) 266 29 43220 79 81E-post diegodptycom dinasa4ptycom

Direccioacuten Nacional de Sanidad VegetalRio Tapia Tocumen PanamaacuteApartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefonfaks + (507) 220 79 79220 07 33E-post diresveqmida_dnsvgobpa

Direccioacuten Ejecutiva de Cuarentena AgropecuariaAlto de Curundu River Road Panamaacute Edificio 576Apartado postal 5390 Zona 5 PanamaacuteTelefon + (507) 232 53 40Fax + (507) 232 59 06E-post depasinfonet

TervishoiuministeeriumDepartamento de Proteccioacuten de AlimentosEdificio 253 Ancoacuten PanamaacuteApartado postal 2048 Panamaacute 1 PanamaacuteTelefon + (507) 262 16 71262 21 32Faks + (507) 262 27 93262 65 68E-post depasinfonet

Departamento de Farmacia y DrogasEdificio 253 Ancoacuten PanamaacuteApartado postal 2048 Panamaacute 1 PanamaacuteTelefon + (507) 262 54 86262 21 57Faks + (507) 262 24 10E-post minsafydsinfonet

PARAGUAYTeave taimede tervise kohtaMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaDireccioacuten de Defensa VegetalAyolas y Benjamin Constant

Edificio Mercurio 6deg PisoAsuncioacutenTelefon + (59521) 44 03 0744 52 0149 37 64Faks + (59521) 44 03 07

Teave loomade tervise kohtaMinisterio de Agricultura y GanaderiacuteaSubsecretariacutea de Estado de GanaderiacuteaAlberdi ndeg 611 y General DiacuteazAsuncioacutenTelefon + (59521) 44 94 0444 13 9444 06 32Faks + (59521) 44 72 50

Servicio Nacional de Salud Animal (SENACSA)Ruta Mcal Estigarribia Km 10 y 12San LorenzoTelefon + (59521) 50 57 2750 13 7450 78 62Faks + (59521) 50 78 63

PERUUInimeste tervishoidNational Health Institute (INS)Head Dr Carlos CarrilloTizoacuten y Bueno 268 Jesuacutes MariacuteaLima 21Telefon + (51-1) 463 38 33460 0310460 0316

471 3254Faks + (51-1) 463 9617

Potildellumajanduslik tervishoidNational Agrarian Health Service (SENASA)Head Dr Elsa Corbonell TorresPsje Francisco de Zela sn piso 10Lima 21Telefonfaks + (51-1) 423 03 20E-post odominguezsenasaminaggobpe

(loomade tervishoiu peaspetsialist)vriscosenasaminaggobpe(loomade karantiini ja registri spetsialist)adelarosasenasaminaggobpe (taimede tervis)jbarrenecheasenasaminaggobpe (taimede tervis)

WWW httpwwwminaggobpeminagsenasaindicehtm

POOLAMinistry of Agriculture and Food EconomyDepartament Rynku i Gieldul Wspoacutelna 3000-930 WarszawaTelefon (4822) 623 22 66621 57 54Faks (4822) 623 21 05E-post etminrolgovpl votildei fpiorgovplWWW httpwwwminrolgovpl

RUMEENIANational Sanitary-Veterinary AgencyMinistry of Agriculture and FoodB-dul Carol I no 24 sector 370033 BucharestTelefon (401) 615 78 75614 40 20Faks (401) 312 49 67

SAALOMONI SAAREDDirectorEnvironment Health DivisionDepartment of Health and Medical ServicesPO Box 349HoniaraTelefon (677) 20831Faks (677) 25513


SAINT LUCIAMinistry of Agriculture Lands Fisheries and ForestryManoel StreetCastriesTelefon (758) 452 25 26Faks (758) 453 63 14

SAMBIADr Austin SichingaPermanent SecretaryMinistry of Commerce Trade amp IndustryPO Box 31968LusakaTelefon + (2601) 22 36 1722 14 75Faks + (2601) 22 66 73

SENEGALMinistegravere du Commerce de lrsquoArtisanat et delrsquoIndustrialisationDirection du Commerce ExteacuterieurRue Passage Le BlancAngle Emile ZolaThiaroyeDakarTelefon (221) 21 57 25Faks (221) 22 09 32

SINGAPURToiduohutus seoses toidu lisa- ja saasteainetegaFood Control DepartmentMinistry of the EnvironmentEnvironment Building40 Scotts Road 19-00Singapore 228231Telefon (65) 731 9015Faks (65) 731 98439844E-post IM_Lee_SanENVgovsg

Muud SPSiga seonduvad kuumlsimusedAgri-food and Veterinary Authority5 Maxwell RoadMND Complex 0203-00Singapore 069110Telefon (65) 325 7100Faks (65) 220 6068E-post annie_WANAVAGOVSG

SLOVAKI VABARIIKSlovenskyacute uacutestav technickej normalizaacutecieWTO TeabekeskusKarloveskaacute cesta 63PO Box 24684000 BratislavaTelefonfaks (421) 7 5249 7886E-post vabovanormoffgovsk

SLOVEENIAMinistry of Agriculture Forestry and FoodPlant Protection DepartmentDunajska 56-581000 LjubljanaTelefon (386 61) 178 90 72178 90 00Faks (386 61) 178 90 21E-post imonaPermegovsi

SRI LANKAInimeste tervisDr HM FernandoDeputy Director General (Public Health) IIDepartment of Health Services

lsquoSuwasiripayarsquo385 Baddegama Wimalawansa MawathaColombo 10Telefonfaks (914) 694 077E-post oodadeurekalk

Loomade tervisDr SSE RanawanaDirectorDepartment of Animal Production amp HealthGetambePeradeniyaTelefon +(948) 388 462Faks +(948) 388 195

Taimede tervisDr SSBDG JayawardenaDirector-GeneralDepartment of AgricultureGetambePeradeniyaTelefon +(948) 388 157Faks +(948) 388 333

SVAASIMAAMr NM NkambulePrincipal SecretaryMinistry of Agriculture and CooperativesPO Box 162MbabaneTelefon + (268) 404 63 61404 27 46Faks + (268) 404 47 00

ŠVEITSAssociation suisse de normalisation (SNV)Muumlhlebachstrasse 548008 ZuumlrichTelefon + (411) 254 54 54Faks + (411) 254 54 74E-post switecsnvchTeabekeskusena tegutseb SNV FoumlderatsiooniMajandusministeeriumi volituse alusel

ZIMBABWESecretary for AgricultureMinistry of AgriculturePBag 7701Causeway HarareTelefon + (2634) 706 081Faks + (2634) 734 646E-post apmmisafricaonlinecozw

TAIThai Industrial Standards Institute (TISI)Ministry of IndustryRama VI Street Bangkok 10400Telefon + (662) 202 35 08202 35 12Faks + (662) 247 87 34E-post thaistantisigoth votildei stdinfotisigothWWW httpwwwtisigoth

TANSAANIAThe DirectorTanzania Bureau of StandardsPO Box 9524Dar es SalaamTelefon + (255) 51 450 298Faks + (255) 51 450 959E-post standardstwigacom


TRINIDAD JA TOBAGOMr Winston RudderPermanent SecretaryMinistry of Agriculture Land and Marine ResourcesSt Clair CirclePort of SpainTelefon + (809) 622 12 21Faks + (809) 622 42 46

TŠEHHI VABARIIKIng Miluška VrlovaacuteDirectorDepartment of International Trade Cooperation - 4010Ministry of Agriculture of the Czech RepublicTšnov 17117 05 Praha 1Telefon + (4202) 218 124 48Faks + (4202) 248 106 52E-post kantorovamzecz

TŠIILIServicio Agriacutecola y Ganadero (SAG)Departamento de Asuntos InternacionalesAvenida Bulnes 140SantiagoTelefon (562) 672 36 35688 38 11Faks (562) 671 74 19E-post riisagminagrigobcl votildei

daisagminagrigobcl

TUNEESIALoomade tervis zoonoosid ja taimede ohutusMinistegravere de lrsquoagriculture30 rue Alain Savary1002 TunisTelefon + (2161) 78 56 33Faks + (2161) 79 94 57

ToiduohutusMinistegravere du CommerceDirection de la Qualiteacute et de la Protection duConsommateur -Direction geacuteneacuterale de la Concurrence et du Commerceinteacuterieur12 rue de lrsquoArabie Saoudite1002 TunisTelefon + (2161) 78 03 36Faks + (2161) 78 18 4778 03 36

TUumlRGIMr Yusuf SalcanTarim ve Koumlyisleri BakanligiKoruma ve Kontrol Genel MuumlduumlrluumlguumlAkay Cad No 3AnkaraTelefon + (90312) 418 14 68

Faks + (90312) 418 80 05E-post foodfoodgovtrWWW httpwwwfoodgovtr

UGANDAUganda National Bureau of StandardsPlot M217 Nakawa Industrial AreaPO Box 6329KampalaTelefon + (25641) 222 369222 367

UNGARIMinistry of AgricultureDepartment for International and Economic Affairs1055 Budapest Kossuth Lajos teacuter 11Telefon + (361) 131 35 78Faks + (361) 132 67 96

URUGUAYMinisterio de Relaciones ExterioresDireccioacuten General de Asuntos Econoacutemicos InternacionalesAvenida 18 de Julio 1205MontevideoTelefon + (5982) 92 06 18Faks + (5982) 91 74 13E-post dioe42mrreegubuy

UUS-MEREMAAKeawe WoodmoreInternational Agreements AdviserBiosecurity AuthorityMinistry of Agriculture and ForestryASB Bank House101 The TerracePO Box 2526WellingtonTelefon + (64) 4 474 42 26Faks + (64) 4 474 27 30E-post spsmafgovtnzWWW httpwwwmafgovtnzSPSindexhtm

VENEZUELA VABARIIKToiduohutusMinisterio de Sanidad y Asistencia SocialDireccioacuten de Higiene de los AlimentosCentro Simoacuten Boliacutevar Edificio Sur3er piso Oficina 313CaracasTelefon + (582) 482 06 57Faks + (582) 482 06 57

Loomade tervis ja taimekaitseMinisterio de la Produccioacuten y del ComercioServicio Autoacutenomo de Sanidad Agropecuaria (SASA)Parque Central Torre Este Piso 12Caracas 1010Telefon + (582) 509 01 85509 03 79Faks + (582) 571 41 17E-post sasadirhotmailcom

Allikas httpwwwwtoorgwtoddfeppublichtml


6 peatuumlkk

Impordi litsentsimise protseduurid

Kokkuvotildete

Riiklikud impordi litsentsimise protseduurid votildeivad avaldada ebasoodsat motildeju im-pordivoogudele ndash eelkotildeige siis kui protseduurid ei ole laumlbipaistvad votildei potildehjustavadtarbetuid viivitusi litsentside vaumlljastamisel Leping impordi litsentsimise protseduuri-de kohta (Agreement on Import Licensing Procedures ndash ILP-leping) jagab litsentsidkahte liiki automaatselt ja mitteautomaatselt vaumlljastatavateks Automaatselt vaumlljas-tatavad litsentsid tuleb vaumlljastada hiljemalt 10 toumloumlpaumleva jooksul paumlrast taotluse saa-mist Mitteautomaatselt vaumlljastatavad litsentsid mida enamasti kasutataksekoguseliste piirangute haldamiseks tuleb vaumlljastada hiljemalt 30 paumleva jooksul pauml-rast taotluse esitamist kui litsentse vaumlljastatakse taotluste vastuvotildetmise jaumlrjekorrasja 60 paumleva jooksul kui taotlusi vaadatakse laumlbi uumlheaegselt

Peale selle saumltestab leping teatavad potildehimotildetted ja reeglid tagamaks et impordi litsent-simise protseduuride ebakohane kasutamine ei takista rahvusvahelise kaubandusevooge ja et protseduure rakendatakse ausalt ning erapooletult

ILP-leping preambul

GATTi kaumlsitlusviisi jaumlrgi tuleb kaubanduse lihtsustamiseks hoida impordi- jaekspordiga seotud vormi- ja dokumendinotildeuete hulk minimaalsetena GATTmoumloumlnab siiski et eri potildehjustel notildeuavad riigid importijatelt tihti impordilitsent-side hankimist Selliseid litsentsimissuumlsteeme votildeib kasutusele votildetta koguselistepiirangute haldamiseks teatud olukordades kus riikidel on lubatud selliseid pii-ranguid kasutada Veel votildeib selliseid suumlsteeme kasutada kaubandusstatistikategemiseks votildei teatavate kaupade hindadest uumllevaate saamiseks

ILP-leping artikkel 1 lg 1ILP-leping artiklid 2 ja 3

ILP-leping saumltestab riiklike impordi litsentsimise protseduuride vastuvotildetmise jarakendamise korra Impordi litsentsimist maumlaumlratletakse kui ldquohaldusprotseduu-rihellip kus importimise eeltingimusena notildeutakse taotluse hellip esitamist asjaomase-le haldusorganilerdquo Litsentsimissuumlsteemid jagatakse kaheks automaatseteks jamitteautomaatseteks

Automaatse litsentsimise korral vaumlljastavad ametiasutused litsentsi automaat-selt ja kaalutlusotildeigust kasutamata Mitteautomaatse litsentsimisega hallataksekvoote ja muid meetmeid ning ametiasutused votildeivad litsentside vaumlljastamiselkasutada kaalutlusotildeigust Leping maumlaumlratleb uumlldreeglid mis kehtivad motildelemasuumlsteemi suhtes ning motildelema suumlsteemi spetsiifilised reeglid Riikide litsentsi-misorganid peavad neile reeglitele alluma ning nende peaeesmaumlrk on kaitstaimportijate ja vaumllismaa tarnijate huve Reeglid notildeuavad et riikide litsentsimis-organid tagaksid et litsentsimisprotseduurid

ei ole koormavamad kui litsentsimissuumlsteemide haldamiseks vaja arvestadesnende vastuvotildetmise eesmaumlrke

on selged ja prognoositavad

kaitsevad importijaid ja vaumllismaa tarnijaid potildehjendamatute viivituste jaomavoli eest

Uumlldised reeglidILP-leping artikkel 1 lg 4punkt a

Leping kohustab liikmesriike avaldama kogu teabe impordi litsentsimise prot-seduuride kohta et importijad eksportijad ja valitsused oleksid taumlielikult tead-likud

isikute ettevotildetete ja asutuste sobivusest selliste taotluste esitamiseks

milline haldusorgan vastutab litsentside vaumlljastamise eest

millised tooted kuuluvad litsentsimisele

ILP-leping artikkel 1 lg5ndash11

Kaitsmaks importijate huve ja soodustamaks litsentside kiiret ja operatiivsetvaumlljastamist saumltestab leping et

litsentside taotlusblanketid ja protseduurid kaasa arvatud litsentside piken-damise protseduurid peavad olema votildeimalikult lihtsad

taotlust ei tohi tagasi luumlkata vaumliksemate vormistusvigade totildettu mis ei muu-da taotluses sisalduvaid potildehiandmeid

selliste vigade eest maumlaumlratavad karistused kui viga ei ole ilmselt tingitudpetmiskavatsustest votildei raskest ettevaatamatusest ei tohi olla suuremad kuiuumlksnes hoiatus

litsentsitud importi ei tohi keelata vaumlaumlrtuse koguse votildei kaalu vaumlhetaumlhtsateerinevuste totildettu litsentsis maumlrgitud suurusest kui need erinevused on tekki-nud veol votildei hulgilaadimisel ega muude vaumlhetaumlhtsate erinevuste totildettu mison kooskotildelas tavapaumlrase kaubandustegevusega

Impordi automaatne litsentsimineILP-leping artikkel 2 Suumlsteemide puhul kus haldusasutused ei rakenda kaalutlusotildeigust ja litsentsid

vaumlljastatakse kotildeikidel juhtudel notildeuab leping et litsentsitaotlused rahuldataksevotildei litsentsid vaumlljastatakse kohe nende taotluste vastuvotildetmisel ja igal juhul hil-jemalt 10 toumloumlpaumleva jooksul

Impordi mitteautomaatne litsentsimineILP-leping artikkel 3 Impordi mitteautomaatset litsentsimist kasutatakse nagu juba eespool maini-

tud kui valitsuste peaeesmaumlrk on importi piirata Valitsused votildeivad seda tehateatades avalikult kvootide votildei koguseliste piirangute suuruse mis kehtib piira-tavate kaupade suhtes

Kui impordi litsentsimist kasutatakse kvootide haldamiseks notildeuab leping ko-guse javotildei vaumlaumlrtuse alusel rakendatava kvoodi kogusuuruse ning kvoodi algus-ja lotildepukuupaumleva avaldamist et asjaomased huvipooled (importijad eksporti-jad vaumllismaised tootjad ja nende riikide valitsused) oleksid neist taumliesti teadli-kud Kui kvoot jaotatakse tarnijamaade vahel peab kvooti rakendav riik mitteainult avaldama teavet iga riigi kvoodiosa kohta vaid ka teavitama kotildeigi huvita-tud tarnijamaade valitsusi eraldi kvoodiosade jaotusest

124 6 peatuumlkk ndash Impordi litsentsimise protseduurid

Leping notildeuab impordilitsentside vaumlljastamist 30 paumleva jooksul paumlrast vastavataotluse saamist juhul kui protseduurid naumlevad ette litsentside vaumlljastamisttaotluste vastuvotildetmise jaumlrjekorras Kui taotlusi vaadatakse laumlbi uumlheaegselt tu-leb litsentsid vaumlljastada 60 paumleva jooksul alates paumlevast mis jaumlrgneb vaumlljakuulu-tatud taotlusperioodi lotildepukuupaumlevale

Reeglite eesmaumlrk on tagada samuti et litsentside vaumlljastamisel votildeetakse arvessepraktilisi raskusi mida importijad on kohanud vaumlljastatud litsentside kasutami-sel Potildehimotildetteliselt tuleks litsentse vaumlljastada neile importijatele kes on neileeelnevalt vaumlljastatud litsentse votildeimalikult taumlielikult aumlra kasutanud Samas tulebtagada et importijaid kes ei ole oma litsentse saanud aumlra kasutada seaduslikelpotildehjustel ei karistataks potildehjuseta litsentsi mittevaumlljastamise votildei litsentsiga lu-batava impordikoguse votildei vaumlaumlrtuse liigse vaumlhendamise teel Litsentsimisorganidpeavad erilist taumlhelepanu poumloumlrama ka uutele importijatele litsentside vaumlljasta-misele eriti neile kes impordivad arengumaadest ja vaumlhimarenenud riikidest

Motildeju aumlritegevuseleKohustades riikide litsentsimisorganeid lepingu potildehimotildetteid ja reegleid jaumlrgimapuumluumlab leping kaitsta nii vaumllismaa tarnijate kes soovivad eksportida litsentsimi-sele kuuluvaid tooteid kui ka tootmisettevotildetete huve mis on huvitatud nendetoodete importimisest Leping notildeuab riikidelt selliste litsentsimisprotseduuridevastuvotildetmist mis muu hulgas annaksid importijatele otildeiguse eeldada et

litsentsid vaumlljastatakse operatiivselt ettenaumlhtud aja jooksul

neid ei karistata vaumliksemate vormistusvigade paumlrast dokumentides

6 peatuumlkk ndash Impordi litsentsimise protseduurid 125

7 peatuumlkk

Ekspordile kehtivad reeglid

KokkuvotildeteGATTi reeglid lubavad eksportkauba vabastamist kotildeikidest sellele eksportivates riiki-des kehtivatest kaudsetest maksudest Reeglid lubavad riikidel kehtestada ekspordilemakse kui neid on vaja ekspordi kontrollimiseks votildei muu strateegilise eesmaumlrgi saavu-tamiseks Nagu ka impordi puhul keelavad reeglid rakendada piiranguid ekspordisuhtes ndash see on lubatud vaid motildenedel kindlaksmaumlaumlratud juhtudel

Kaumlesolevas teatmikus on seni kirjeldatud potildehiliselt importtoodete suhtes kohal-datavaid GATTi reegleid Kaumlesolevas peatuumlkis vaadeldakse luumlhidalt ekspordilekehtivaid reegleid

Ekspordi soodustamine kaudsete maksude huumlvitamise kauduGATTi reeglid lubavad vabastada eksporttoodet

selle tootmiseks kasutatavale ja tarbitavale sisendile kehtestatud tollimaksu-dest ja muudest kaudsetest maksudest

eksportkaubale kehtestatud kaudsetest maksudest

eksportkauba tootmisele ja turustamisele kehtestatud kaudsetest maksudest

SCM-leping I lisajoonealune maumlrkus 58

Motildeiste ldquokaudsed maksudrdquo hotildelmab selliseid makse nagu ldquomuumluumlgi- aktsiisi-kaumlibe- VAT- frantsiisi- tempel- votildeotilderandamis- lao- ja seadmemaksrdquo Subsii-diumide ja tasakaalustusmeetmete leping (SCM-leping) mis saumltestab et tasu-misele kuuluvate maksude sissenotildeudmisest loobumine valitsuste poolt onekspordi subsideerimine selgitab jaumlrgmist

subsiidiumideks ei peeta eksporttoote vabastamist maksudest votildei maksetest miskehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes votildei sellistemaksude votildei muude maksete tagastamist summas mis ei uumlleta kogutud summat

On oluline motildeista nende reeglite rakendamise potildehjuseid GATTi votilderdse kohtle-mise reegli kohaselt votildeib riik importtoodetele kehtestada peale tollimaksude kakotildeiki kaudseid makse mida rakendatakse samasuguste omamaiste toodete suh-tes tingimusel et need ei ole kotildergemad kui kodumaiste toodete suhtes rakenda-tavad maksud Kui eksporttoodet ei vabastata eksportiva riigi kaudsetestmaksudest votildeib olla tegemist topeltmaksustamisega (maksustatakse nii ekspor-tivas kui ka importivas riigis)

Reeglid lubavad siiski eksporttoodet vabastada uumlksnes kaudsetest maksudestSeda ei tohi vabastada tootmisettevotildetete poolt makstavatest otsestest maksu-dest (nagu tulumaks ja kasumilt makstavad maksud) SCM-leping selgitab etvabastusi soodustusi votildei edasiluumlkkamisi seoses otseste maksude votildei sotsiaal-maksudega mis on seotud konkreetselt eksportkauba tootmisega ning mis on

GATT 1994 I lisa jaXVI artikkelSCM-leping artikli 1joonealune maumlrkus ningIndashIII lisa

makstud votildei kuuluvad maksmisele tootmisettevotildette poolt peetakse keelatudekspordisubsiidiumiks Selle reegli majanduslik potildehjendus tuleneb eeldusest etkaudsete maksude koorem langeb uumlldiselt tootele ja kajastub selle hinnas agaotseste maksude koorem langeb uumlldiselt maksukohuslastest tootjatele

Peaaegu kotildeik riigid rakendavad taumlnapaumleval stimuleerivaid meetmeid mis luba-vad eksportivatel ettevotildetetel taotleda vabastust eksportkaupade tootmiseks ka-sutatava sisendi tollimaksudest votildei nende tagastamist ning samade toodetepealt makstavate kaudsete maksude tagastamist Tagamaks et ekspordiettevotildet-ted ei satuks vaumllisturgudel muumluumles ebasoodsasse olukorda maksustavad riigideksporti harva

Ekspordikontrollimeetmeid kaumlsitlev reegel

GATTi reeglid tunnustavad siiski et teatud olukordades on riigid sunnitud ra-kendama ekspordikontrollimeetmeid Nagu impordigi puhul peavad riigid sel-listel juhtudel eelistama hinnapotildehiseid meetmeid Reeglid lubavad riikidelseega kasutada ekspordimakse kuid keelavad ekspordipiirangute kehtestamisevaumllja arvatud juhul kui neid suudetakse otildeigustada motildene ettenaumlhtud erandi alusel

Ekspordimaksud

Laumlhtudes riigi tuludega seotud kaalutlustest on motildened arengumaad ekspordi-makse kogunud Taumlnapaumleval vaumlhendavad need riigid sotildeltuvust nendest maksu-dest kuna neil on negatiivne motildeju eksportkaubandusele

Peale riigi tulude suurendamise eesmaumlrgi votildeidakse ekspordimakse kehtestadaka teatavate muude strateegiliste eesmaumlrkide saavutamiseks Naumliteks votildeib neidajutiselt rakendada kohe paumlrast devalveerimist kui vaumllisvaluutade suhtes mada-lamate ekspordihindadega ei kaasne oodatud ekspordi kasvu sel ajal kui eks-portijatele antakse potildehjendamatu eelis

Makse kehtestavad tooret eksportivad riigid oma kaubavahetusolude paranda-miseks Neid votildeidakse kasutada ka ekspordi kontrollimiseks et parandada res-sursside kaumlttesaadavust kodumaisele toumloumltlevale toumloumlstusele votildei et reguleeridakeskkonna- votildei oumlkoloogilistel potildehjustel riigi loodusvarade edasist kasutamist

Uumlks ekspordimaksude suuremaid eeliseid ekspordipiirangute ees on see et nadannavad riikidele lisatulusid Valitsused kasutavad selliseid tulusid sageli mak-sustavate kaubaartiklite tootjate abistamiseks

GATT 1994 artikkel I lg 1 GATTi potildehireegel mis notildeuab riikidelt enamsoodustusrežiimi kohaldamistkehtib nii impordi- kui ka ekspordimaksude suhtes Enamsoodustusrežiimi potilde-himotildete kehtib ka

maksustamismeetodi

kotildeikide ekspordiga seotud reeglite ja vorminotildeuete suhtes

Ekspordipiirangud

GATTi impordi piiramist keelavad saumltted kehtivad ka ekspordi suhtes Sellelreeglil on siiski motildened erandid Riigil lubatakse eksporti piirata votildei keelustadakui see on vajalik

GATT 1994 artikkel XI lg 2punkt b

kaupade liigitamis- sortimis- votildei turustusstandardite votildei -eeskirjade raken-damiseks rahvusvahelises kaubanduses

7 peatuumlkk ndash Ekspordile kehtivad reeglid 127

GATT 1994 artikkel XI lg 2punkt a

toiduainete votildei muude haumldavajalike toodete kriitilise nappuse vaumlltimiseksvotildei leevendamiseks

Peale selle takistavad reeglid riikidel piirangute kehtestamist

toorainele kodumaise tootmise kaitsmiseks votildei soodustamiseks

eksportijate vahelise konkurentsi aumlrahoidmiseks


Aumlriisikute jaoks on oluline maumlrkida et GATTi reeglid lubavad huumlvitada toot-missisendilt makstud tollimakse ja maksta tagasi eksporttoodetega seotudkaudseid makse Mis puutub tollimaksudesse siis enamikus riikides on tavaksvabastada eksportkaupade tootmiseks imporditud sisend tollimaksude tasumi-sest votildei lubada eksportijatel taotleda maksude tagastamist paumlrast eksporti Ena-mikul riikidel on olemas ka stimuleerivad meetmed mis lubavad eksportijateltaotleda eksporttoodetega seotud kaudsete maksude huumlvitamist Kuna eksport-kaupade selliste maksude huumlvitamine on lubatud peaaegu kotildeikides riikides votildei-vad ettevotildetted riikidest mis sellist votildeimalust ei paku sattuda vaumllisturgudelhalvemasse olukorda On oluline tagada et huumlvitussumma ei uumlletaks eksport-toote sisendile kehtestatud tollimaksude ja eksporttoote kaudsete maksude te-gelikku suurust Tegelikust maksukoormusest suuremate summade maksmistloetakse ekspordi subsideerimiseks

Nagu selgitab jaumlrgmine 8 peatuumlkk ei tohi riigid ekspordisubsiidiume andaArengumaadel on oma ekspordi subsideerimise kavade jaumlrkjaumlrguliseks kaotami-seks aega kaheksa aastat (so kuni 1 jaanuarini 2008) Reeglid ei luba neil selleluumlleminekuajal subsideerida tooteid mida varem ei subsideeritud Peale selle lu-bavad reeglid maksta tagasi uumlksnes eksporttoodete pealt makstud kaudseidmakse Eksportijatele maksuvabastuse andmine votildei nendele maksete tegemineekspordituludelt makstavate otseste maksude huumlvitamiseks ei ole lubatud

GATTi potildehikaumlsitlusviis et eksporttoodete kotildeiki kaudseid makse tuleb vaumlhen-dada taumlhendab ka seda et kui riigid teatavates eriolukordades kehtestavadkiekspordimakse tuleb pidevalt kontrollida nende saumlilitamise vajalikkust Aumlri-isikutele on oluline teada et selliseid makse nagu ka impordimakse votildeivadvalitsused kehtestada uumlksnes enamsoodustusrežiimi potildehimotildettel Riik ei tohikehtestada kotildergemat ekspordimaksu uumlhte sihtkohta eksporditavale kaubale javaumliksemat votildei nullmaumlaumlra muude sihtkohtade puhul

128 7 peatuumlkk ndash Ekspordile kehtivad reeglid

8 peatuumlkk

Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid

Kokkuvotildete

GATTi XVI artikli saumltteid subsideerimise kohta selgitavad ja arendavad edasi sub-siidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping (SCM-leping) ning potildellumajandus-leping Uumlldistatult vaumlljendudes kehtivad SCM-lepingu saumltted toumloumlstustoodetelepotildellumajanduslepingu saumltted aga potildellumajandustoodetele

SCM-leping tunnistab et valitsused kasutavad subsiidiume erinevate strateegilisteeesmaumlrkide saavutamiseks Sellegipoolest piirab leping valitsuste otildeigust anda subsii-diume mis motildejuksid kaubandust olulisel maumlaumlral moonutavatena Lepingu reeglid onkomplekssed

Leping jagab subsiidiumid keelustatuteks ja lubatavateks Keelustatud subsiidiumidehulka kuuluvad ekspordisubsiidiumid Minevikus kehtis toumloumlstustoodete ekspordi sub-sideerimist keelav reegel uumlksnes arenenud riikidele leping laiendab selle reegli nuumluumld kaarengumaadele Viimastele votildeimaldatakse kaheksa-aastane uumlleminekuaeg mille jook-sul nad peavad viima oma subsiidiumide andmise korra reegliga vastavusse Selle ajajooksul ei tohi nad totildesta ekspordi subsideerimise maumlaumlra Ekspordi subsideerimist kee-lav reegel ei kehti vaumlhimarenenud riikide ja arengumaade suhtes mille RKT uumlhe ela-niku kohta on alla 1000 USD

Kotildeik subsiidiumid mis ei ole keelustatud on lubatavad Lubatavad subsiidiumid ja-gunevad kaheks vaidlustatavateks ja vaidlustamisele mittekuuluvateks subsiidiumi-deks

Leping saumltestab kaht liiki abinotildeud juhtudeks kus riikide antud subsiidiumid ldquokahjus-tavad totildesiseltrdquo teiste riikide kaubandushuvisid

Kui selline kahjustav motildeju avaldub olulise kahjuna importiva riigi toumloumlstusele siis lu-bab leping importival riigil kehtestada subsiidiumide tasakaalustamiseks tasakaalus-tusmakse Selliseid makse tohib kehtestada alles siis kui paumlrast lepinguga kooskotildelaslaumlbi viidud uurimist leiavad votildeimuorganid et on olemas potildehjuslik seos subsideeritudimpordi ja vastavale toumloumlstusele tekitatud olulise kahju vahel Peale selle tohib selliseiduurimisi uumlldjuhul algatada uumlksnes motildejutatud toumloumlstusharu taotlusel milles vaumlidetak-se et kotildenealune import kahjustab antud toumloumlstusharu

Teise votildeimalusena votildeib riik nii omamaise toumloumlstusharu totildesise kahjustamise kui kamuude negatiivsete motildejude korral esitada juhtumi lahendamiseks vaidluste lahenda-mise organile et tagada negatiivset motildeju avaldavate subsiidiumide kasutamise lotildepe-tamine votildei nende muutmine subsideeriva riigi poolt

Valitsused annavad subsiidiume erinevate strateegiliste eesmaumlrkide saavutami-seks Nii votildeidakse subsiidiume anda uute toumloumlstusharude arengu soodustami-seks investeerimise ja ettevotildetete loomise soodustamiseks riigi mahajaumlaumlnudpiirkondades toumloumlstuste abistamiseks ekspordi arendamisel potildellumajandus-tootmise infrastruktuuride parandamiseks ja talupidajatele piisava sissetulekutagamiseks

GATTi saumltted subsiidiumide kasutamise kohta on keerukad ning toumloumlstus- japotildellumajandustoodete puhul erinevad GATTi potildehisaumltteid subsiidiumide kohtaon uumlksikasjalikumalt kirjeldatud SCM-lepingus ja potildellumajanduslepingusSCM-lepingu saumltted kehtivad vaumlheste eranditega toumloumlstustoodete suhtes potildellu-majanduslepingu saumltted on seotud potildellumajandustoodetega SCM-lepingureegleid kirjeldatakse kaumlesolevas potildellumajanduslepingu omi 15 peatuumlkis

Subsiidiumide motildeiste SCM-lepingu eesmaumlrk

SCM-lepingu kohaselt loetakse toumloumlstus subsideerituks kui sellele on antud eelisjaumlrgmiselt

SCM-leping artikkel 1 valitsuse tegevus sisaldab otsest raha uumllekandmist (naumliteks abirahad laenudomakapitalimahutus) votildei laenu tagamist

valitsus ei saa votildei ei kogu tavaliselt laekuvaid maksutulusid

valitsus pakub kaupu votildei teenuseid votildei ostab kaupu

Eelise motildeiste on oluline selleks et teha kindlaks kas meede kujutab votildei ei kuju-ta endast subsiidiumi Kuigi leping annab selleks vaid motildened juhised votildeib reeg-lina oumlelda et eelise annab valitsuse tegevus mis ei ole kooskotildelas kaubanduslikekaalutlustega Seega annab eelise (ja votildeib jaumlrelikult olla subsiidium) totildeenaumloliseltvalitsusepoolne omakapitalimahutus tingimustel mis oleksid erainvestori jaoksvastuvotildeetamatud laenude andmine kommertspankadest soodsamalt votildei valit-suse poolt kaupade ja teenuste hankimine kehtivast turuhinnast madalamahinnaga

Lepingu eesmaumlrk ei ole piirata potildehjendamatult valitsuste otildeigust anda subsiidiumevaid keelata neil teiste maade kaubandust kahjustavate subsiidiumide kasuta-mist Sel eesmaumlrgil jagataksegi subsiidiumid lepingus keelustatud ja lubatava-teks subsiidiumideks

Keelustatud subsiidiumid (punased subsiidiumid)

Keelustatud on jaumlrgmised subsiidiumid

SCM-leping artikkel 3 ekspordisubsiidiumid so subsiidiumid mis sotildeltuvad eksporditegevusest (vtboksis 22 esitatud selgitusloendit)

subsiidiumid mis sotildeltuvad omamaiste kaupade eeliskasutamisest votilderreldesimporditud kaupadega

Minevikus kehtis eksportkaupade subsideerimise keeld arenenud riikide suh-tes Leping laiendab selle arengumaadele See saumltestab et need riigid kaotavadoma ekspordisubsiidiumid jaumlrk-jaumlrgult kaheksa aasta jooksul (so 1 jaanuariks2003) ning ei totildesta sellel ajal kehtivate ekspordisubsiidiumide maumlaumlra Vaumlhim-arenenud riigid ja samuti riigid mille RKT elaniku kohta on alla 1000 USD to-hivad ekspordisubsiidiume kasutada Nende subsiidiumide kaotamiseks missotildeltuvad omamaiste kaupade eeliskasutamisest votilderreldes imporditud kaupade-ga oli arengumaadel aega 1 jaanuarini 2000 samas kui vaumlhimarenenud riikidel

130 8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid

on selleks aega kaheksa aastat (so kuni 1 jaanuarini 2003) Boks 23 kirjeldablepingu saumltteid mis kohaldavad arengumaadele eri- ja diferentseeritud režiimikeelustatud ja lubatavate subsiidiumide suhtes

Lubatavad subsiidiumid

Lepingu kohaselt on valitsustele potildehimotildetteliselt lubatud anda muid subsiidiu-me mis ei ole eespool kirjeldatud keelustatud subsiidiumid Kuid leping jagablubatavad subsiidiumid kaheks vaidlustatavateks ja vaidlustamisele mittekuu-luvateks On saanud tavaks votilderrelda subsiidiumide lepingujaumlrgset liigitustvalgusfoori tuledega Keelustatud subsiidiume nimetatakse punase kasti vaid-lustatavaid kollase kasti ja vaidlustamisele mittekuuluvaid rohelise kasti subsii-diumideks

Lubatavad kuid vaidlustatavad subsiidiumid (kollased subsiidiumid)

Uumlldistades kasutatakse lepingus subsiidiumide vaidlustatavateks ja vaidlusta-misele mittekuuluvateks liigitamisel eripaumlrasuse motildeistet Subsiidium on eripauml-rane kui see on piiratud

SCM-leping artiklid 2 ja 5 uumlksikettevotildette votildei ettevotildetete ruumlhmaga

tootmisharu votildei tootmisharude ruumlhmaga

toetust andva votildeimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluva kindla geograafilisepiirkonnaga

Kotildeik eripaumlrased subsiidiumid (va need mis on maumlaumlratletud jaumlrgmises lotildeigus)on vaidlustatavad kui need motildejutavad lepingu sotildenastuse kohaselt ldquoteiste liik-mete huve negatiivseltrdquo Sellised negatiivsed motildejud votildeivad avalduda jaumlrgmiselt

omamaise tootmisharu huvide totildesine kahjustamine

kahju importiva riigi omamaisele tootmisharule

seotud tariifimaumlaumlradest tuleneva kasu olematuks muutmine ja vaumlhendamine

8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid 131

Boks 22Keelustatud ekspordisubsiidiumide selgitusloendSCM-lepingu keelustatud subsiidiumide selgitusloendisse kuuluvad jaumlrgmised subsii-diumid eksporditegevusest sotildeltuvad otsesed subsiidiumid valuuta mitteloovutamise suumlsteem mis hotildelmab ekspordipreemia andmist eksportkaupade tootmiseks kasutatava sisendi subsideerimine otsestest maksudest (naumliteks ekspordiga seotud kasumi maksustamisest) vabastamine kaudsetest maksudest (naumliteks kaumlibemaksust) vabastused votildei nendealased soodus-

tused eksporttoodetele suuremal maumlaumlral kui omamaiseks tarbimiseks muumluumldud sa-masuguste toodete puhul

impordimaksude (naumliteks tariifide ja muude tollimaksude) soodustused votildei tagas-tamised suuremal maumlaumlral kui eksporditavate kaupade tootmisel kasutatud sisendimaksustamise korral

ekspordi garantiiprogrammid selliste preemiamaumlaumlrade eest millest ei piisa prog-rammide pikaajaliste kulude katmiseks

riigilaenude kuludest madalamate maumlaumlradega antavad ekspordikrediidid kuineid kasutatakse ekspordikrediidi tingimuste oluliste eeliste tagamisel

Uumlks vaidlustatavuse aluseid on teiste riikide huvide totildesine kahjustamine Vaid-lustamist votildeidakse kasutada siis kui subsideeritud toode totilderjub kaebuse esitajapoolt eksporditavat toodet vaumllja subsideeriva riigi votildei kolmanda riigi turul Boks24 kirjeldab kriteeriume mis on lepingus saumltestatud tegemaks kindlaks kas rii-gi subsiidiumid kahjustavad totildesiselt teiste liikmete huve

132 8 peatuumlkk ndash Toumloumlstustoodete subsiidiume kaumlsitlevad reeglid

Boks 23Arengumaadele votildeimaldatud paindlikkus subsiidiumide kasutamisel(SCM-leping artikkel 27)

SCM-leping tunnistab et subsiidiumid votildeivad maumlngida olulist rolli arengumaadestliikmete majandusarengu programmides Samuti moumloumlndakse et need riigid ei pruugiolla kohe valmis saumltestatud reegleid taumlies ulatuses taumlitma Votildeimaldamaks neile reegli-te rakendamisel paindlikkust naumleb leping arengumaadele ette eri- ja diferentseeritudrežiimi

EkspordisubsiidiumidNagu juba eespool maumlrgitud hakkab ekspordisubsiidiume keelav reegel arengumaadesuhtes kehtima alles paumlrast kaheksa-aastast uumlleminekuaega so 1 jaanuaril 2003Neid riike julgustatakse siiski subsiidiumidest loobuma jaumlrk-jaumlrgult kaheksa aastavaumlltel ja neil ei lubata totildesta ekspordi subsideerimise taset Uumlleminekuaega votildeib aren-gumaa taotlusel pikendada veel kahe aasta votilderraPeale selle notildeutakse neilt riikidelt kahe aasta jooksul nende toodete ekspordisubsiidiu-mide kaotamist mille suhtes on saavutatud ekspordikonkurentsivotildeime Riigi tootel onekspordikonkurentsivotildeime kui selle eksport on saavutanud kahe jaumlrjestikuse aastajooksul 325 suuruse osa maailmaturul Selles motildeistes maumlaumlratletakse toode harmo-neeritud suumlsteemi kaupade nomenklatuuri (mille WCO on vaumllja toumloumltanud tariifide jakaubandusstatistika klassifitseerimiseks) rubriigi tasemelVaumlhimarenenud riigid ja madala sissetulekute tasemega arengumaad mille RKTelaniku kohta on alla 1000 USD on ekspordi subsideerimise keelust taumlielikult vabas-tatud Kui aga leitakse et motildeni nende toode on saavutanud ekspordikonkurentsivotildei-me on nad kohustatud kaotama selle toote ekspordisubsiidiumid jaumlrk-jaumlrgult kaheksaaasta jooksul (teised arengumaad on kohustatud seda tegema kahe aasta jooksul)Arengumaadest liikmete ekspordisubsiidiumid jaumlaumlvad aga sellegipoolest vaidlustata-vateks ndash nii mitmepoolselt kui ka tasakaalustusmaksude kaudu

Subsiidiumid omamaiste kaupade tarbimise toetamiseksReegel mis keelab aumlra subsiidiumid mis soodustavad omamaiste kaupade eeliskasu-tamist votilderreldes importkaupadega on arengumaade suhtes kehtinud alates 1 jaanua-rist 2000 mil lotildeppes nende viieaastane uumlleminekuaeg ning hakkab vaumlhimarenenudriikide suhtes kehtima kaheksa aasta paumlrast (st alates 1 jaanuarist 2003)

Erastamist soodustavad subsiidiumidErastamise

maailma kaubandussüsteemi teatmik

Documents