20 aastat Eesti Vabariigi Põhiseadust ja maakondlikud omavalitsusliidud

17. oktoober 2012Paldiski

Kohaliku omavalitsuse koht Eesti omariikluse saavutamisel

Eesti Vabariigi 20. aastapäeval kirjutas Tallinna kauaaegne (1919-1934) linnapea ja Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees (1920-40) Anton Uesson, et

„kaugele ettenägeliku poliitikuna tundis Konstantin Päts ära … et tugevad omavalitsused on riigi rajamisel esimeseks tähtsamaks eeltingimuseks. Ja nagu hiljem selgus, olid Eesti riigi loomise esimestel päevadel rahva jõudude organiseerimisel just omavalitsused määrava tähtsusega teguriks....“

Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne

„… Eesti omariikluse taastamist 1980. aastate lõpus ja iseseisva riigi haldusorganisatsiooni loomist alustati samuti (nagu 1918. aastal – ettekande autor) kohalikust omavalitsusest …

Ajaloolises plaanis on kohalikul omavalitsusel Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja mis kõige tähtsam – ka püsimises väga oluline roll, sest demokraatlikus ühiskonnas seob kohalik omavalitsus riigi tsiviilühiskonnaga.“

„Eesti ajalugu“ VI osa

„… 1989. aastal algas ka nõukoguliku haldusjaotuse kaasajastamine.

Augustis võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse haldusreformi läbiviimise kohta.

Põhimõtteliselt otsustati Eestis üle minna kahetasandilisele haldussüsteemile, mis teostus lõplikult järgmisel aastal (???).

9. augustil 1989 (faktitäpsustus – vastav valimisseadus võeti samuti vastu 8. augustil 1989) vastu võetud uus kohalike nõukogude valimise seadus oli sammuks edasi demokraatlike valimiste kehtestamisel …“

Kohalik omavalitsus ja Eesti iseseisvuse taastamine

2. veebruaril 1990 toimus Tallinna Linnahallis kõigi tasandi rahvasaadikute täiskogu, kus enam kui 3000 saadiku hulgas moodustasid kohalike volikogude liikmed üle 90%.

Peaaegu üksmeelselt võeti vastu Deklaratsioon, mis kuulutas muuhulgas: „Iseseisva Eesti Vabariigi taastamise eesmärgil ja lähtudes Tartu rahulepingu kehtivusest alustab Eesti oma esindajate kaudu konstruktiivseid läbirääkimisi kõigi osapooltega, kellest oleneb iseseisva Eesti Vabariigi taastamine de facto.“

Välismaal pälvis see sündmus väga suurt tähelepanu, sest see väljendas rahva poolt valitud esindajate seisukohta.

Kohaliku omavalitsuse aluste seaduse sünd

1. Kaks konkureerivat redaktsiooni? – Tallinna ja Tartu töögrupi poolt. Peagi siiski veenduti, et õigem on meie tagasihoidlik seadusloome potentsiaal ühendada.

2. Kolm seadust – Valla-, Linna- ja Maakonnaseadus? Kohaliku omavalitsuse aluste seadusesse kirjutati sisse väga

palju regulatsioone põhimõttel „vastavalt Valla-, Linna- ja Maakonnaseadusele …“.

Haldusreformi käivitamine

8. augustil 1989 võttis Ülemnõukogu vastu põhimõttelise tähtsusega otsuse “Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s”.

Selle otsusega nähti ette viia vabariigis 1990-1994. aastatel läbi haldusreform, mis pidi hõlmama:

1) rahvavõimu vabariigisisese detsentraliseerimise omavalitsuslikele juhtimistasanditele ning riikliku ja omavalitsusliku juhtimise kindlapiirilise eristamise;

2) territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise. Haldusreformi alustamise tähtajaks seati 1. jaanuar 1990. Otsusega kehtestati, et esmatasandi

pidid moodustama omavalitsuslikud vallad, alevid ja linnad, teise tasandi, mis pidi üheaegselt olema nii omavalitsuslikuks kui ka riikliku juhtimise regionaalseks tasandiks, maakonnad ja vabariiklikud linnad, kusjuures viimased pidid täitma samaaegselt ka esmatasandi kohaliku omavalitsuse funktsioone.

Kohaliku omavalitsuse aluste seadus

Kohaliku omavalitsuse aluste seaduse töögrupp: Juht: Enn Markvart Liikmed: Madis Kaldmäe, Tiit Kirss, Andrus Lauren, Sulev Lääne, Sulev

Mäeltsemees, Urve Nõu, Albert Paltser, Ingrid Preeks, Ilmar Selge, Taavi Torgo ja Raivo Vare

Eelnõu ilmus ajalehes “Noorte Hääl”. Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu 13. istungjärgul 10. novembril

võeti teisel lugemisel vastu Kohaliku omavalitsuse aluste seadus. Pole tähtsusetu märkida, et Eestis võeti kohaliku omavalitsuse seadus

siirderiikidest vastu esimesena.

Kohaliku omavalitsuse aluste seadus

§ 5. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühendusedKohaliku omavalitsuse üksustel on vastavalt Eesti NSV seadustele õigus moodustada ühendusi, kes võivad realiseerida nende huve- riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil.

KOV üksuste maakondlike liitude asutamine

Maakond Maakondliku liidu asutamine

Maakond Maakondliku liidu asutamine

Maakond Maakondliku liidu asutamine

Harjumaa 01.04.1992 Läänemaa 24.03.1992 või04.06.1992

Saaremaa 10.03.1993

Hiiumaa 09.06.1992 Lääne-Virumaa arvatav asutamine 1991

lõpus ???

Tartumaa 12.09.1991

Ida-Virumaa 28.04.1992 Põlvamaa 10.02.1994Reg-ti

23.02.1994

Valgamaa 02.10.1992

Jõgevamaa 13.11.1992 Pärnumaa 22.01.1992 Viljandimaa 17.01.1992

Järvamaa 22.03.1995 Raplamaa 6.09.1991 Võrumaa 03.03.1993 või16.03.1993

KOV õiguslike aluste loomine siirderiikides

Albania Act No. 7572 of 10 June 1992 on the Organization and Functions of Local

GovernmentBelarus The Law of 1991 on Local Self-Government in the Republic of BelarusBulgaria Law on Local Self-Governance and Local Administration of 1991Czech Republic Act of the Czech National Council No 367 of 1990 on municipalities Act of the Czech National Council No. 418 of 1990 about the Capital, Prague,

amended by an Act of the Czech National Council No 439 of 1991Estonia Law of the Local Self-government of 10 November 1989Hungary Act No. L1990 on Local Self-Government

KOV õiguslike aluste loomine siirderiikides

Latvia The law ”On Local Governments” of January 1990Lithuania Law on the Fundamentals of Local Government (12 February 1990)Macedonia Decree on General Principles for Internal Organization of the Administrative Organs 22 and

43/1991 Decision for Taking on Duties by the Republic Administrative Organs from the Municipal

Organs 1/1991Poland Act 95 of 1990 on Local Self-GovernmentRomania Law No. 69/1991: Law of Local Public Administration, 26 November 1991Slovakia Act No 369/1990 Local Government ActSlovenia The Local Self-Government Act (1993)Ukraine Law on the Forming of Local Organs of Power (3 February 1994)

Olulisemad KOV õigusakte või sündmusi 1989. aasta II poolaastal

8. august 1989 Ülemnõukogu otsus haldusreformi läbiviimisest

10. november 1989 Kohaliku omavalitsuse aluste seadus

6. detsember 1989 Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest

10. detsember 1989 kohalike volikogude valimised kui esimesed vabad valimised poole sajandi järel

10.12.1989 valimiste reklaami näiteid Tallinnas

“Нам не по пути с обманщиками и преступниками,… нам не по пути с политическими жуликами,… нам не по пути с организаторами фарса вместо выборов..”

„Meil pole ühist teed petiste ja kurjategijatega, … meil pole ühist teed poliitiliste sulidega, … meil pole ühist teed valimiste asemel farsi organiseerijatega …“.

1940. a sündmuste ajaloolis-õiguslik hinnang

Ülemnõukogu 1989. aasta 12. novembri otsus, millega tunnistati

“Riigivolikogu 1940. aasta 22. juuli otsus “Deklaratsioon Eesti astumise puhul Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu” õigustühiseks, kuna see ei olnud Eesti rahva vaba tahteavaldus”.

Üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude taastamine

Tuginedes Eestis 1940. a sündmuste ajaloolis-õiguslikule hinnangule võttis valitsus vastu esimese õigusakti, millega 1. märtsil 1990 tunnistati kehtetuks 1940. aasta 17. augustil J. Varese valitsuse poolt Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu likvideerimise määrus.

Sellega anti legaalne alus nende liitude taastamiseks. Järgneval perioodil andsid üleriigilised liidud (juurde

moodustati 1990. aasta augustis veel Eesti Valdu Asutav Liit) koos juba asutatud või veel asutatavate maakondlike liitudega olulise panuse kohaliku omavalitsuse sisulisse taastamisse.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu asutamiskoosolekOTSUS, 01.04.1992

Võttes aluseks Viimsi, Kuusalu, Anija, Harku, Rae, Saue, Vasalemma, Kõue, Padise, Saku, Raasiku ja Jõelähtme valdade, Aegviidu alevi ja Keila linna volikogude, Keila küla ja Loksa alevi nõukogude kirjalikud avaldused ning Kehra alevivanema suulise informatsiooni, Harjumaa kohalike omavalitsuste juhid

otsustasid 1. Asutada Harjumaa Omavalitsuste Liit, kuhu kuuluvad asutamisel 16

Harjumaa kohalikku omavalitsust; 2. Kinnitada Harjumaa Omavalitsuste Liidu põhikiri. 3. Esitada Harjumaa Omavalitsuste Liidu asutamisdokumendid Harju

Maavalitsusele registreerimiseks ning tegutsemisloa saamiseks. Protokollija A. Pärt

Harjumaa Omavalitsuste Liidu VolikoguOTSUS, 01.04.1992

Võttes aluseks Harjumaa Omavalitsuste Liidu põhikirja Harjumaa Omavalitsuste Liidu Volikogu

otsustab1. Valida 5-liikmeline juhatus koosseisus. J. Patrak – Kuusalu vallavanem A.-H. Lindemann – Viimsi vallavanem E. Kotkas – Kõue vallavanem A. Soitu – Aegviidu vallavanem A. Pärt – Keila linnapea

Harjumaa Omavalitsuste Liidu VolikoguOTSUS, 01.04.1992

2. Valida revisjonikomisjon koosseisus: A.Must – Harku vallavanem L. Sirel – Kose alevivanem A. Jarva – Saku vallavanem3. Viia läbi järgmine Harjumaa Omavalitsuste Liidu Volikogu

istung 29. aprillil Kuusalus.4. Juhatusel töötada järgmiseks istungiks välja esmased

omavalitsuste seisukohad volikogule esitamiseks.Protokollis A. Pärt

Kohaliku omavalitsuse taastamine

Omavalitsusliku staatuse taotlemiseks Ülemnõukogu Presiidiumilt oli vaja: valla, alevi või linna põhimäärus valla, alevi või linna arengukava

Põhimääruse väljatöötamisel tugineti sageli 1937. a Vallaseadusele või 1938. a Linnaseadusele:

“... § 7 linna elanikud ja linna kodanikud § 50. “Koosoleku juhatajal on õigus kõrvaldada koosolekult koosoleku korda rikkuvaid linnavolinikke… Koosolekult kõrvaldatud linnavolinikku võidakse linnapea või linnavanema otsusel karistada rahatrahviga kuni 20 krooni suuruses.” § 178 kuni 26 kohalikku maksu...” jne

Kohaliku omavalitsuse taastamine

Nende kahe dokumendi analüüsiks ja iga üksuse omavalitsuslike sotsiaalmajanduslike ülesannete sisulise täitmise võimekuse hindamiseks moodustas Ülemnõukogu Presiidium 7. märtsil 1990 Haldusreformi ekspertkomisjoni, kuhu kaasati märkimisväärsel arvul teadlasi.

Haldusreformi ekspertkomisjoni ülesanne oli muuhulgas leida põhimäärustes toimiva õigusruumiga vastuolus olevad sätted ja need kõrvaldada.

Haldusreformi ekspertkomisjon

Ülemnõukogu Presiidiumi 7. märtsi 1990 otsusega kinnitati haldusreformi 17-liikmeline ekspertkomisjon (hiljem suurendati komisjoni ettepanekul liikmete arvu).Esimees: Sulev MäeltsemeesAseesimehed: Sulev Lääne ja Raivo VareSekretär: Elvi SeppLiikmed: Ann Marksoo – Tartu Ülikooli majandusgeograafia kateedri juhataja Ants Tõnissoo – Majandusministeeriumi looduskasutuse osakonna juhataja Elvi Ulst - Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi kateedri

prof kt Jüri Jagomägi - Tartu Ülikooli füüsilise geograafia kateedri vanemteadur Lembit Tepp – Statistikaameti peadirektori esimene asetäitja

Haldusreformi ekspertkomisjon

Liikmed: Liina Tõnisson – Majandusministeeriumi osakonna juhataja Madis Kaldmäe – EMI konsultatsiooniosakonna territoriaalse juhtimise sektori

juhataja-vanemkonsultant Rait Roosve – Majandusministeeriumi regionaalpoliitika ja territoriaalse juhtimise

osakonna juhataja Raivo Vallner – Maa-ameti peadirektori asetäitja Rein Reinholm – Ehitusministeeriumi peaspetsialist Tiit Kirss - Majandusministeeriumi regionaalpoliitika ja territoriaalse juhtimise

osakonna juhataja asetäitja Tiit Saat – Majandusministeeriumi majanduspoliitika osakonna juhataja Väino Voolaid – Rahandusministeeriumi osakonna juhataja

Haldusreformi ekspertkomisjon

Hiljem kinnitati ekspertkomisjoni liikmeteks täiendavalt (tähestiku järjekorras): Aadu Keskpaik Andrus Lauren Igor Ligema Jüri Liventaal Arvi Lundver Rivo Noorkõiv Jüri Saar Taavi Torgo Uno Vatsel

Läti

Lätis moodustati 1990. aasta jaanuaris vastu võetud kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ekspertkomisjonid kahel tasandil – igas maakonnas, kes analüüsisid antud maakonna valdu ja linnu ning üleriigiliselt, kes analüüsisid, kas maakond suudab täita omavalitsuslikke ülesandeid.

Omavalitsuslikud staatused

Esimesed omavalitsuslikud staatused 1. oktoober 1990 Kuressaare linn ja Muhu vald

Omavalitsusliku staatuse said: 1990 - 19 valda, alevit või linna 1991 – 135 valda, alevit või linna 1992 – 93 valda, alevit või linna 1993 – 6 valda, alevit või linna (jäi veel 2)

Omavalitsuslik staatus Harjumaal

Vald, alev,linn Staatuse kuupäev Vald, alev, linn Staatuse kuupäev

Viimsi 06.12.1990 Anija 16.01.1992

Keila l 06.12.1990 Kose 16.01.1992

Kuusalu 11.04.1991 Kõue 16.01.1992

Aegviidu 20.06.1991 Jõelähtme 16.01.1992

Saue alev 06.06.1991 Saku 16.01.1992

Rae 11.07.1991 Padise 16.01.1992

Kehra 24.10.1991 Vasalemma 05.03.1992

Loksa alev 24.10.1991 Raasiku 12.03.1992

Maardu 20.11.1991 Nissi 21.05.1992

Harku 20.11.1991 Keila v 02.09.1992

Saue v 20.11.1991 Kernu ja Kiili-1993 augPaldiski 1996

Kohaliku volikogu õigusakte

Tallinna Linnavolikogu otsustas 14. mail 1990 hakata piirama N. Liidu sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete sissekirjutamist Tallinnasse. Linnavolikogu vastava otsuse kohaselt võis neid sisse kirjutada neile seoses sõjaväeteenistusega antud elamispinnale ajutiselt teenistuse kestuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

Kohaliku omavalitsuse taastamine

1990. aastate algul toimunud kohaliku omavalitsuse taastamise arvustajad on kritiseerinud, et valdu moodustades jäeti alles külanõukogude piirid ja HTR tulnuks juba siis läbi viia, sest praegu olevat see palju raskem.

Aga piiride muutmist püüti vältida teadlikult, kuigi sellekohaseid ettepanekuid (sh sadade allkirjadega) laekus ka haldusreformi ekspertkomisjonile paljudest paikadest.

Oluline eesmärk oli taastada kohalik omavalitsus sisuliselt ja vastavad territoriaalüksused, kellest saaksid siis võrdväärsed partnerid piiriküsimuste diskussioonides.

Haldusreformi komitee

11. veebruaril 1991 moodustati Haldusreformi komitee riigivalitsemisorganite

tegevuse ja struktuuri ning kohaliku omavalitsuse taastamisega seotud probleemide lahendamiseks.

Esimees: Raivo Vare – riigiministerAseesimees: Sulev Lääne – Eesti Vabariigi valitsuse nõunikLiikmed: Jüri Allikalt – Vinni vallavanem, Eesti Valdu Asutava Liidu (EVAL) aseesimees Andres Jaaska – siseministri esimene asetäitja Madis Kaldmäe – Eesti Valdu Asutava Liidu (EVAL) esimees Eva Kraav – keskkonnaministri asetäitja Arvo Kuddo – sotsiaalminister Jaak Leimann – majandusminister Kalju Luts – haridusministri asetäitja Enn Markvart – justiitsministri asetäitja

Haldusreformi komitee

Liikmed: Toomas Mendelson – Tartu linnapea, Eesti Linnade Liidu esimees Rein Miller – rahandusminister Sulev Mäeltsemees – Eesti Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi

teadusdirektor Tiit Nuudi – Ülemnõukogu esimehe nõunik Robert Närska – Tartu maavanem, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Hele Oidermaa – Vastse-Kuuste vallavanem Maido Pajo – põllumajandusministri asetäitja Voldemar Promet – kultuuriministri asetäitja Aade Saade – Riigikantselei munitsipaalosakonna juhataja Väino Sassi – Rapla alevivanem, Eesti Linnade Liidu esimehe asetäitja Toomas Vilosius – Lääne Maakonnavolikogu esimees, Eesti Maaomavalitsuste

Liidu juhatuse liige

Kohaliku omavalitsuse taastamine

Kohaliku omavalitsuse aspektist tuleb tõdeda hämmastavat sarnasust Eesti Vabariigi loomise ja 70 aastat hiljem alanud iseseisvuse taastamise etappidel.

Järgmisel aastal möödub 20 aastat KOKSi vastuvõtmisest. 1928 kirjutas tolleaegne siseminister J. Hünerson (brošüüris “Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”): “… Lähema tuleviku ülesandeks olgu meie kogukondliku

omavalitsuse ajakohane väljaarendamine, et sellega meie riigihoone alusmüüri kindlustada.”

Tänan tähelepanu eest!